Eesti kui kaigaste kodaratesse loopija Nord Stream gaasijuhtme projektis Nord Stream gaasijuhtme projekti alustati juba 1997. aastal kui Venemaa ettevõte OAO Gazprom ja Soome ettevõte Fortum Oyj, kes moodustasid ühiseettevõtte North Transgas Oy. Uuringud kestsid kuni 1999 aastani. 2005.a. mais sai Gazprom North Transgasi ainuomanikuks ja omandas seeläbi ka kõik õigused North Transgasi projektidele ja uurimistulemustele. 8. septembril 2005. aastal kirjutati Berliinis OAO Gazprom, BASF AG (tütarfirma Wintershall AG) ja E.ON AG (tütarfirma Ruhrgas AG) vahel alla kokkulepe gaasitoru ehitamiseks ja haldamiseks. Gaasitrassi Venemaa osa, mis on Gazpromi ainuprojekt, ehitusega alustati Leningradi oblastis 2005. aasta augustis, gaasitrassi nurgakivi pidulik panek toimus 9. detsembril 2005. a. Babajevos. Gaasijuhtme algus asub Viiburi lähistel Portovaja lahes ja kulgeb ligikaudu 1200km ulatuses Läänemere põhjas kuni Greifswaldi...
energiat · Keemiliste sidemete tekkimisel eraldub energiat ja osakesed lähevad püsivamasse olekusse Keemilised reaktsioonid võivad toimuda erineva kiirusega Kui kiiresti toimub see Kui kiire on nafta tekkimine reaktsioon? maapõue sügavuses? Mis on keemilise reaktsiooni kiirus? kindlal ajahetkel toimuvate aktiivsete osakeste kokkupõrgete arv kindlas ruumalaühikus Reaktsiooni kiirust mõõdetakse ajaühiku vältel reageerinud lähteaine või tekkinud saaduse hulga järgi s.t. aine kontsentratsiooni muutuse järgi lähteained Mida kiirem on keemiline reaktsioon, seda suurem on ajaühikus saadused tekkinud saaduse hulk tekkinud saaduse või reageerinud lähteaine hulk reageerinud lähteaine Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid A. Reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus B. Reageerivate ainete kontsentratsioon C
-Tekkinud lahus oli valge 10) 2AlCl3 + 3Na2CO3 Al2(CO3)3 + 6NaCl -Tekkinud lahus oli valge 11) CuSO4+ K3[Fe(CN)6] K2SO4 + Cu3[Fe(CN)6]2 Keemia praktiline töö Happed ja alused (VIII) 1. Oli vaja määrata kas aine oli hape, alus või vesi. 1+ M Ei toimunud reaktsiooni 1+ F Muutus lillaks, seega lahus oli aluseline 2+ M Ei toimunud reaktsiooni 2+ F Muutus lillaks, seega lahus oli aluseline 3+M Ei reageerinud 3+F Ei reageerinud, seega lahus oli vesi 4+M Muutus punakaks, seega lahus oli happeline 4+F Ei reageerinud 2. 5 rasklahustuvat alust 1) FeCl3 + 3KOH Fe(OH)3 + 3KCl Tekkinud lahus oli pruun 2) CuSO4 + 2KOH Cu(OH)2 + K2SO4 Tekkinud lahus oli sinine 3) NiSO4 + KOH Ni(OH)2 + KSO4 Tekkinud lahus oli roheline 4)AlCl3 + 3KOH Al(OH)3 + 3KCl Tekkinud lahus oli hallikas 5) Pb(NO3)2 + 2KOH 2KNO3 + Pb(OH)2 Tekkinud lahus oli hallikas, valge sade põhjas 3. Aluste amfoteersus
I. Korrosioonivool: I = (Ek Ea ) / R Tegelikult I (Ek Ea ) / R Korrosioon on maksimaalne, kui R=0 Anoodi- ja katoodipolarisatsioon: E k < E k p , E a > E a p, kus Ep- elektroodi pööratav potentsiaal Efektiivsed Ek ja Ea sõltuvad voolutihedusest Polarisatsioonidiagrammid ohjeldavate protsessidega 1) Katoodiohjeldus peamiselt O2 ionisatsiooni ülepingest. 2) Katoodiohjeldus peamiselt O2 difusioonitakistusest. Elektroodil reageerinud lähteaine mass on võrdelises sõltuvuses elektroodil läbinud vooluhulgaga. , kus n- on ainehulk [mol], m-mass [g], M-molaarmass [g/mol], - elektronide arv osareaktsioonis, I-voolutugevus [A], T-aeg [s], F-Faraday konstant 96500 C/mol. Faraday seadust rakendades kasutatakse elektrokeemilise ekvivalendi mõistet: Ekvivalendi ühik on g/A*s ning rauale on see 1,04 g/Ah. Kui on teada voolutihedus elektroodil, saab ekv abil leida
1) Reaktsioonil eraldunud vesiniku maht normaaltingimustel 2493,1Pa * 49 (101900 Pa - 2493,1Pa - * 0,0084dm * 273K 3 100 V0 = 0,0077 dm 3 101325 Pa * 294 K 2) Katses reageerinud metallitüki mass 24,3 * 0,0077 m= 0,0084 g 8,4mg 22,4 3) Suhteline viga 8,4 - 8,3 % = * 100 1,2% 8,3 · Kokkuvõte Viisime läbi katse reaktsioonil eraldunud vesiniku mahu ja reageerinud metallitüki massi mõõtmiseks. Katse oli suhteliselt edukas, kuna suhteline viga oli kõigest 1,2%. Viga võis tuleneda sellest, et reaktsioon ei toimunud päris lõpuni.
N=4*10^26W, Maani jõuab 1:2*10^9 sellest. Astronoomias on Päike tüüpiline keskmine täht. Ta on tegelikult hõõguv gaaskera, koosneb ioniseeritud gaasist, plasmast. Tema sisemuses toimub pidev termotuumareaktsioon. Kuna mass on väga suur, on ka gravitatsioon väga suur g~280N/m^2, mistõttu on Päikese sisemuses tohutu rõhk (p=2*10^12 atm) ehk termotuumareaktsioonis ei toimu plahvatust. Temperatuur sisemuses t=1.5*10^7 K, pinnal t=5500K. Põhielement reaktsioonis on H (10% juba reageerinud He'ks). Keskmine tihedus p=1400kg/m^3. Termotuumareaktsiooni tulemusena reageerib igas sekundis 4,4*10^6 t H. Päike on reageerinud 4-5 mlrd a, pool H'st on põlenud. Selle võib jagada 3 vööndisse: tuum, kiirgus- ja konvektsioonivöönd. Tuum: termotuumareaktsiooni toimumine Kiirgusvöönd: toimub energia edasikandumine soojuskiirgusega Konvektsioonivöönd: toimub t kiire alanemine, mis põhjustab konvektsiooni Pinna kohal on nn atmosfäär, mille paksus on väga suur
NaCl konts. (g/dm3, kg/m3): Järeldus Töö oli läbiviidud vastavalt eeskirjale, kuid töö lõpptulemus ei ole piisavalt tõelisele lähedane ebatäpsete mõõdetuste ja tehniliste vigade tõttu. Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Meetod Kontsentratsiooni määramine reageerinud aine järgi. Sissejuhatus Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga lahusega toimub reaktsioon Kontsentratsiooni arvutamine reageerinud ained järgi: Töövahendid
Alus+hape=sool+vesi aluseline o. +hape=sool+vesi happeline o. +alus=sool+vesi aluseline o. + happeline o.=sool REAGEERIVAD ALATI sool+sool=sool+sool LHTEAINED PEAVAD VEES LAHUSTAMA AGA VHEMALT 1 SAADUS PEAB OLEMA MITTELAHUSTUV sool+alus=alus+sool LHTEAINED PEAVAD VEES LAHUSTAMA AGA VHEMALT 1 SAADUS PEAB OLEMA MITTELAHUSTUV sool+hape=sool+hape PEAB TEKKIMA REAGEERINUD HAPPEST NRGEM HAPE VI SADE aluseline o. + vesi=alus+vesi AINULT 1A ja 2A RHMA METALLIDE OKSIIDID happeline o. + vesi=hape+vesi EI REAGEERI SIO3 metall+sool=sool+metall SOOL PEAB OLEMA LAHUSTUV JA METALL AKTIIVSEM KUI SOOLA KOOSTISES OLEV METALL metall+hape=sool+vesinik METALL PEAB OLEMA PINGEREAS VASAKUL VESINIKUST metall+vesi=alus+vesinik metall+mittemetall=sool REAKTSIOONI TOIMUMINE SLTUB M6LEMA AKTIIVSUSEST
· Tavaliselt ei lange kokku · Põhjustab tiitrimisviga- ületiitrimist · Tiitrimisviga Et= Vlp- Vep Indikaatorid · Vajalikud et määrata tiitrimise lõpp-punkti; · Indikaatoriga peab toimuma märgatav muutus (värvuse muutus); · Lõpp-punktis on piisavalt palju indikaatorit muutnud vormi; · Analüüt + titrant ->ekvivalentpunkt · Indikaator + titrant ->reageerinud indikaator Värvus 1 värvus 2 Viimane aste ei tähenda, et kogu indikaator on reageerinud, vajalik ainult mõni %, et näha värvi muutust. Põhiained · Titrant ehk standardlahus peab olema kindla koostise ja kontsentratsiooniga · Titrandi kontsentratsiooni määramiseks on vajalik nn. esmane ehk primaarne standard ehk põhiaine · põhiaine kõrge puhtusega ühend, millest valmistatakse standardlahus või mida kasutatakse standardlahuse kontsentratsiooni määramiseks Nõuded põhiainetele · Kõrge puhtus; · Püsivus õhus ja lahuses; · Mitte hügroskoopne; · Odav;
Kordamisküsimused III Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal. 1. Mis on reaktsiooni kiirus? · Näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulka (moolides). 2. Millised tegureid mõjutavad reaktsiooni kiirust? Nende toime. · Temperatuuri tõstmine · Konsentratsiooni tõstmine · Gaaside korral rõhu suurendamine · Tahkete ainete peenestamine · Katalüsaatori kasutamine algselt reag. Katalüsaator ühe lähteainega ja siis annab selle üle teisele ainele. · Segamine
7. Kokku vett lähtelahuses mvesi = mlähtev + mH2O = 3,017 + 4,697 = 7,714 g M (H2O) = 2·1 + 16 = 18 nvesi = = = 0,4286 mol 8. Etüületanaati lähtelahuses metüület. =57,502 55,702= 1,800 g M (CH3COOC2H5) = 12+3·1+12+16+16+2·12+5·1 = 88 nvesi = = = 0,0205 mol 9. Tasakaalusegu tiitrimiseks kulunud 0,5100 M (n) NaOH VNaOH= = 63,35 mL VNaOH · CM, NaOH = nNaOH nNaOH = 63,35 · 10-3 · 0,5100 = 0,0323 mol 10. Etaanhappega reageerinud NaOH moolide arv (n = n2 n1) n = n2 n1 = 0,0323 0,0156 = 0,0167 mol 11. Etaanhappe moolide arv tasakaalusegus (n) etaanhappe moolide arv segus on sama, mis etaanhappega reageerinud NaOH moolide arv. Tabel. Katseandmete töötlus I ja II kolvi keskmine 5 mL 3M (3n) HCl lahuse 5,266 g mass 5 mL 3M (3n) HCl tiitrimiseks kulunud 0,5100 M (n) NaOH 30,6 mL 0,0156 mol (n1) HCl mass 0,569 g lahuses
jumalatega heas läbisaamises ja tal lubati nendega istuda ka pidulauas. Seal varastas ta nektarit ja reetis inimestele jumalate saladusi. Veendumaks jumalate kõiketeadmises tegi ta pöörase kuriteo tappes oma poja ning valmistades temast jumalatele toitu. Karistuseks panid jumalad ta igaveseks janu, nälga ja hirmu tundma. Nii pidi ta tundma piinu, mis tuntuks saanud Tantalose piinadena. Ka Ekeberg olevat tundnud uue elemendi avastamisel lausa Tantalose piinu. Tantaal ei reageerinud hapete ega isegi kuningveega ning ületas püsivuselt isegi väärismetalle. Tantaal on suure tihedusega(16,6g/cm³) rasksulav(3014 Celsiuse kraadi) hõbehall metall. Tantaal on erakordselt püsiv ja vastupidav keemilistele mõjutustele. See lahustu üheski happes ega kuningvees. Reageerib ainult vesinikfluoriidhappe ja lämmastikhappe seguga. Tantaal esineb looduses 2 isotoobina. Isotoop massiarvuga 181 on stabiilne. Isotoop massiarvuga 180 on radioaktiivne.
- Seejärel tõestasin anioonide tugevaid oksüdeerivaid omadusi. Selleks lisasin 4 tilgale lahusele hapestamiseks 1M H2SO4 , lisasin 3 tilka KI lahust ja 4 tilka tolueeni. Ekstraheerisin. Selle tulemusena muutus tolueeni kiht punaseks, järelikult võis väita, et tegu oksüdeerijaga. - Määrasin aniooni rühma. I rühma anioonide määramiseks hapestasin 4 tilka lahust lahjendatud HNO3-ga. Lisasin 4 tilka AgNO3 lahust, mille tagajärjel tekkis sade. Lisasin lahjendatud HNO3 lahust, mis ei reageerinud sademega. Sellest võib järeldada, et lahuses on I rühma anioon. Eelkatsete tulemusel sain teada, et otsitav anioon paikneb I rühmas, on kas oksüdeerija või anioon, millel puuduvad nii tugevad redutseerivad kui oksüdeerivad omadused. Järelikult võib lahuses olla kas [Fe(CN)6]3- või Cl- anioon. Tegin katse [Fe(CN)6]3- tõestamiseks. Selleks lisasin oma lahusele ZnSO4 lahust. Selle tulemusena ei moodustunud kollast sadet, seega ei leidunud lahuses otsitud anioone.
Adidas hakkas konkurentsivõitluses maha jääma, sest oli vaja luua suures valikus uuendatud tooteid ja laiendada oma tegevust teistele spordialadele. Nike saavutas ülekaalu korvpallurite ja teismeliste hulgas oma Air- Jordan liiniga, L.A Gear ja Reebok aga oma moetoodetega. 1990-ndate alguses vähenes Adidase turuosa 4%-ni. Küsimused: 1. Kuidas põhjustas halb otsustamine Adidase turuosa vähenemist? Kas oli selles mingi osa ka ebakindlusel? Adidase juhtkond ei reageerinud 1970-ndatel aastatel alanud kehakultuuribuumile, mis vallutas tavainimesi ja ei hakanud sörkjooksukingade turule eriti aktiivselt püüdlema. Nõudlus sport- ja vabaajajalatsite järgi kasvas kuid Adidas ei reageerinud sellele ning keskendus endiselt vaid võistlussportlastele- oli oma turuosas liiga kindel. Sellega seonduvalt kaotas oma liidripositsiooni turul. Kindlasti on selles mingi osa ka ebakindlusel, sest ei usutud nii suurt ja pikaajalist nõudluse kasvu, seda kasutasid
massist selles leiduva HCl massi, mis on määratud tiitrimise teel. Etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tasakaalulise lahuse tiitrimiseks kulutatud NaOH milliliitrite arvust, millest lahutatakse HCl lahuse tiitrimiseks kulunud NaOH-kogus. Tasakaalusegu tiitrimise alusel määratakse tasakaalusegus olev etaanhappe kogus (moolide arv). Arvestades lähtelahusesse viidud etaanhappe hulka leitakse reaktsiooni käigus tekkinud või ära reageerinud etaanhappe kogus. Kui on teada kõigi nelja aine hulk (moolides) lähtesegus ja reaktsiooni vältel tekkiva (ära reageeriva) etaanhappe moolide arv, saab arvutada teiste ainete hulga (moolides) tasakaalusegus. Iga reaktsioonil tekkinud etaanhappe mooli kohta tekib 1 mool etanooli ja kaob 1 mool vett ning 1 mool etüületanaati ja vastupidi. Edasi arvutatakse näiline tasakaalukonstant K´x. Katseandmed Tabel 1
·Temperatuuri tõstmisel -endotermilises suunas (H>0)(soojuse neeldumine) alandamisel - eksotermilises suunas (H<0)(soojuse eraldumine) *Reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid. Protsesside kiirust iseloomustatakse alati ajaühiku jooksul toimunud muutuse järgi. Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse lähteaine või saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Põhiühikuks on mol/dm3 * s Keemilise reaktsiooni kiirust näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulk (moolides) *Mida aktiivsem on metall, seda kiirem on reaktsioon Keemilise reaktsiooni toimumiseks peavad aineosakesed omavahel põrkuma Reaktsiooni kiirendavad: *tõstes kontsentratsiooni (suur kontsentratsioon=palju põrkeid; väike kontsetratsioon=vähe põrkeid) *rõhu tõstmisel(gaasilistel ainetel) *teperatuuri tõstmisel (osakesed liiguvad kiiremine=rohkem põrkeid) *segades *peenestades tahkeid lähtaineid *katalüsaatori kasutamine
HCl massi, mis on määratud tiitrimise teel. Etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tasakaalulise lahuse tiitrimiseks kulutatud NaOH milliliitrite arvust, millest lahutatakse HCl lahuse tiitrimiseks kulunud NaOH-kogus. Tasakaalusegu tiitrimise alusel määratakse tasakaalusegus olev etaanhappe kogus (moolide arv). Arvestades lähtelahusesse viidud etaanhappe hulka leitakse reaktsiooni käigus tekkinud või ära reageerinud etaanhappe kogus. Kui on teada kõigi nelja aine hulk (moolides) lähtesegus ja reaktsiooni vältel tekkiva (ära reageeriva) etaanhappe moolide arv, saab arvutada teiste ainete hulga (moolides) tasakaalusegus. Iga reaktsioonil tekkinud etaanhappe mooli kohta tekib 1 mool etanooli ja kaob 1 mool vett ning 1 mool etüületanaati ja vastupidi. Seda on soovitav teha tabeli 2 kujul. Edasi arvutatakse näiline tasakaalukonstant K´x. K´x väärtus sõltub mõningal määral kontsentratsioonidest.
Happed on liitained mis koosnevad vesinikust ja happejäägist. Saamine 1)Happeline oksiid+vesi SO2+H2O -> H2SO3 2)Gaasiline aine + H2 Cl2+H2 -> 2HCl 3)Tugev hape+Sool K2S+2HCl -> 2KCl+H2S 4)Gasilise vesiniku lahustumisel vees HCl(gaas) + H2O -> HCl (hape) Liigitus:Tugevad happed(HNO3;H2SO4;HCl), Nõrgad happed(H2CO3; H2S; H4SiO4; H2SiO3) ülejäänud on keskmise tugevusega. Keemilised omadused: 1)Reageerivad metallidega pingerea alusel (LI-Pb reageerivad, Cu- Au ei reageeri) Zn+2HCl -> ZnCl2+H2 2)Reageerivad aluseliste oksiididega Cu(II)O+H2SO4 -> Cu(II)SO4+H2O 3)Happed reageerivad alustega Cu(II)(OH) 2+H2SO4 -> Cu(II)SO4+2H2O 4)Reageerivad endast nõrgemate sooladega CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O Redoksreaktsioon on keemi...
kõhnaks saada. Ta hakkas sööma ainult nätsu ja ei rääkinud perega. Isa pidas ema salenemist halvaks mõtteks. Neil tekkisid konfliktid. Hansuke oli papaga ühel nõul ja greteke emaga. Lõpuks kolis ema koos Tirtsu ja Gretekesega Marie-Luise juurde. Ja Hansuke elas koos isaga. Hansuke ei rääkinud Gretekesega ka koolis ühtegi sõna. Kuni ühe päevani mil Greteke nägi oma venda kaklemas. Ta läks oma vennale appi ja kakluse lõppedes oli vend täiesti läbipekstud ja ta ei reageerinud . Oli ainult tuim ja lasi ennast gretekesel ja ta sõbrannal Gabrielel tassida. Muidugi tuli kaklust koolis seletada ja kui greteke sai teada, et Hansuke ja kõik teised asjas osalenud on direktori kabinetis ja ka teda sinna oodatakse. Jooksis ta ning helistas ja kutsus isa ja ema sinna. Üle pikaaja oli vanematel midagi ühist , nad olid kindlad et nende lapsed pole süüdi ja greteke läks lihtsalt vennale appi. Direktori kabinetist väljudes läksid lapsed tundi ja vanemad kohvikusse.
viidav vesi Lähtelahusesse 0 g 0 mol lisatud vesi Kokku vett 4,668 g 0,259 mol lähtelahuses Etanooli 0,763 g 0,0166 mol lähtelahuses Etüületanaati 3,52 g 0,04 mol lähtelahuses Etaanhapet 0 g 0 mol lähtelahuses Tasakaalusegu tiitrimiseks kulunud 0,5180 M (n) 71,55 mL 0,0369 mol (n2) NaOH Etaanhappega reageerinud NaOH moolide arv (n = n2 n1) 0,0212 mol Etaanhappe moolide arv tasakaalusegus (n) 0,0212 mol Tasakaalusegu koostise arvutus: Aine Mooli Reageerib ära Tekib Tasakaalus lähtelahuses moole Etaanhape /segu g/ -- 0,0212 0,0212 Etanool 0,0166 -- 0.0212 0.0378
Kuna EHCl = MHCl, siis mH 2 O=5,214 0,573=4,641 g Seega on HCl-ga sisseviidud vee hulk n NaOH =C nV =0,51600,03045=0,0157 mol III ja IV kolb HCl lahusega lähtelahusesse viidav vee moolide arv: m 4,641 n= = =0,257 mol M 18 Lähtelahuses etanooli moolide arv: m 0,764 n= = =0,0166 mol M 46 Etüületanaati lähtelahuses moolides: m 3,51 n= = =0,039 mol M 88 Etaanhappega reageerinud NaOH moolide arv (n = n2 n1): 0,0369-0,0157 = 0,0212 mol Tasakaalusegus etaanhappe tiitrimiseks kulunud NaOH ml ja moolide arv: VNaOH=71,55ml-30,45=41,1ml n=ekv=C n ( NaOH )V NaOH = 0,51600,04110=0,0212mol Tasakaalukonstant 2014 xCH3COOC2 H 5 x H 2O K x xCH3COOH xC2 H 2OH 0,01780,2378 K 'x = =5,15
KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL Keemilise reaktsiooni kiirus näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud vi reageerinud ainehulka (moolides). Reaktsiooni kiirendavad tegurid · Temperatuuri tõstmine · Kontsentratsiooni suurendamine · Gaaside korral rõhu suurendamine · Tahkete ainete peenstamine · Katalüsaatori kasutamine · Segamini Katalüüs keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel. Katalüsaator aine, mis muudab reaktsiooni kiirust. REAKTSIOONIDE SUUND Pöördumatud reaktsioonid reaktsioonid, mis kulgevad ühes suunas ja lõpuni
NaCl iooniline side F2 kovalentne mittepolaarne side NO2 kovalentne polaarne side −¿¿ Cl iooniline side Na iooniline side 4. Kirjuta välja, mis reegli alusel toimub a) Sool+alus=uus sool+uus alus reegel: lähteained peavad vees lahustuma ning 1 saadus peab olema lahustumatu b) Sool+hape=uus sool+uus hape reegel: üks saadustest peab olema reageerinud happest nõrgem või sadenema 5. Täida table, pane õiged värvid: Indikaator Happeline Aluseline Neutraalne keskkond keskkond keskkond Lakmus Punane lilla sinine Fenoolftaleiin värvuset Vaarika punane värvusetu 6. Kirjuta nimetus ja pane juurde aineklass CO2 –süsihappegaas Ag 2 O – dihõbeoksiid
järvedele, mis suurendab bioproduktsioni ja settimiskiirust Sula pinnase ja suurenenud talvise äravooluga kantakse järvedesse orgaanilist ainet (vee värvus muutub pruunikaks). Kliimamuutus võib nii tugevdada kui nõrgestada eutrofeerumise ilminguid, võib aidata kaasa järvede seisundi parandamisele või töötada sellele vastu. On vaja teada järvede seisundit enne olulise inimmõju algust ja kuidas taolised järved varem on kliimamuutustele reageerinud. Seda aitab lahendada järvesetete paleoloogilised uuringud Sündmuste nn. Koherentsusuuringud (püütakse suuremal alal leida sünkroonselt toimuvaid muutusi) Süsinikuringe uuringud näitavad, et järvedes settiv süsinikuhulk on samas suurusjärgus maismaalt maailmamerre jõudva süsiniku hulgaga Seega on järvedel kahetine roll kliimamuutuse seisukohast. Emiteerides kasvuhoonegaase , mõjutavad järved aktiivselt kliimat, teisalt on järved tundlikud klimaatiliste tegurite muutuste suhtes.
jahtuda. Siis liigutan bürette, et nende nivood oleks ühes tasapinnas ja märgin üles näidu V2. Katseandmed: V1 = 9,0cm3 V2 = 1,2cm3 Püld = 103300Pa T = 295,15K RH = 42% V3 = |1,2-9| = 7,8cm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Arvutan reaktsioonil eraldunud vesiniku mahu normaaltingimustel. V0 = (Püld (PH2O (PH2O * RH / 100))) * V3 * T0 / P0 * T V0 = (103300 (2639,8 (2639,8 * 42 / 100))) * 7,8 * 273,15 / 101325 * 295,15 = 7,25cm3 = 0,00725dm3 Leian katses reageerinud metallitüki massi. m = V0 * M / 22,4 m = 0,00725 * 24,3 / 22,4 = 0,00786g Arvutan katse suhtelise vea. % = (saadud mMg tegelik mMg / tegelik mMg) * 100 % = (0,00786 0,008 / 0,008) * 100 = 1,75% Kokkuvõte ja järeldused: Katse eesmärgiks oli õppida gaasiliste ainete mahu mõõtmist ning hiljem tulemuste põhjal arvutuste tegemist. Kuna suhteline viga oli väike, võib katset lugeda õnnestunuks. Viga võis tekkida
hõrenemine, kasvuhoone efekt jne.) Atmosfääri muutumise tagajärjel tekkis ka tugev kuumalaine. Mida rohkem kõik muutub, seda suurejoonelisemaks muutuvad ka katastroofid. Kuumalained on kuumemad, üleujutused ulatuslikumad, orkaanid, taifuunid tihedamad ja võimsamad jne. Kuumalaine tuleku tõttu suri sellel päeval umbes 11 000 prantslast. Enamus ohvritest olid eakad inimesed. Suurt temperatuuri muutust oli ette ennustatud, aga keegi ei reageerinud sellele. Vanemad inimesed olid üksi kodus, polnud kuidagi ennast kuuma eest kaitsta. Nende lapsed tõenäoliselt olid puhkamas kuskil. Inimesed olid väga hoolimatud. Ei mõeldud vanematele inimestele sellel päeval. Ei arvatud selliseid tagajärgi. Vanade kodudes, haiglates puudus ventilatsioon. Osadel kindlasti puudus see ka kodus. Samuti ei tegutsenud valitsus nii nagu oleks pidanud. Lihtsalt lasti kõigel oma teed minna
62,70 ml n NaOH kogus: 5 m1 3n HCl tiitrimiseks kulunud 0,5090 n NaOH kogus: 30,70 ml Tasakaalusegus etaanhappe tiitrimiseks 32 ml kulunud 0,5090 n NaOH kogus: Etaanhapet tasakaalusegus: 0,0162 mooli Reaktsioonil tekkinud/ära reageerinud 0,0162 mooli etaanhappe kogus: Etanooli tasakaalusegus: 0,0162 mooli Etüületanaati tasakaalusegus: 0,004 mooli Vett tasakaalusegus: 0,4089 mooli Tasakaalukonstant
Hitler uskus, et puhas saksaveri on kõige alus. Saksamaast sai diktatuuri riik, kus valitses suur propaganda ja inimesi hoidi pidevalt surmakartuse all. Nüüd võis Saksamaa valitseva seisundi loomine alata, esialgu Euroopas, hiljem terves maailmas. Aastal 1935 alustas Hitler Versailles’ lepingu rikkumist. Ta taaskehtestades ajateenistuskohustuse ja luues võimsa armee - Wehrmachti. Seejärel marssis natsiarmee Reini demilitariseeritud tsooni. Nähes, et suurriigid ei reageerinud, oli ta kindel oma võimus ning jätkas sõjategevust. Aastal 1936 käivitas ta operatsiooni Feuerzauber, millega aitas Hitler Hispaania kodusõjas natsionaliste. Proovides sõjas oma uusi relvi, valmistus Saksamaa suureks sõjaliseks konfliktiks, mis pidi vältimatult saabuma. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austria omastamine oli kerge, kuna austerlased ei osutanud vastupanu. Austerlaste
101325 18,7 = = 2493,13 760 2493,13 55 3 (101000 - (2493,13 - )) 6,1 10 273 100 = = 5,58 10¯³³ 101325 294 2) Reaktsioonivõrrandit aluseks võttes arvutada katses reageerinud metallitüki mass. Magneesiumi molaarmass on 24,3 g/mol. M(Mg)= 24,3g/mol m=n*M 5,58 10¯³ 4 = = = 2,49 10 22,43 / 22,4 m=2,49*10¯ * 24,3 = 6,06*10¯³g = 6,1mg tegelik m(Mg) = 6,2mg Suhteline viga: - , % = 100%
HCl lahusega lähtelahusesse 4,985 g 0,277 mol viidav vesi Lähtelahusesse 0 g 0 mol lisatud vesi Kokku vett 4,985 g 0,277 mol lähtelahuses Etanooli 0,7 g 0,0152 mol lähtelahuses Etüületanaati 3,562 g 0,0404 mol lähtelahuses Tasakaalusegu 72,2 mL 0,0373 mol (n2) tiitrimiseks kulunud 0,5160 M (n) NaOH Etaanhappega reageerinud NaOH moolide arv (n = n2 n1) 0,0241 mol Etaanhappe moolide arv tasakaalusegus 0,0241 mol (n) Tabel. Tasakaalusegu koostise arvutus Aine Mooli Reageerib ära Tekib Tasakaalus moole lähtelahuses Etaanhape - - 0,0241 0,0241
kutsus üles sõjaka riigi suhtes majanduslikke karistusmeetmeid rakendama. See aga ei andnud tulemust kuna Saksamaa hakkas ise Itaaliat varustama. Mõne kuu pärast oli sõda läbi ja Etioopia muudeti Itaalia asumaaks. 5) Miks õnnestus Saksamaa taasrelvastumine ? kuna saksamaa astus Rahvasteliidust välja ja hakkas Hitleri eestvedamisel looma võimast sõjaväge. Seati sisse üldine sõjaväekohustus. Ja ei kumbki Inglismaa ega Prantsusmaa ei reageerinud sellele eriti. Varsti sõlmis Inglismaa merekokkuleppe Saksamaaga. Ja saksalsed said suurendada sõjalaevade arvu. 6) Miks omandas Hispaania kodusõda rahvusvahelise tähtsuse - hispaanias võitsid üldvalimised vasakpoolsed erakonnad. Sõjaväelased ei olnud aga rahvarinde valitsusega rahul ja varsti puhkes kodusõda. Rahvarinde pooldajad maid hakkasid toetama Nõukogude Liidu tegelased ja Saksamaa . Itaalia ja portugal abistasid mässulisi
Uuritud segu 5 ml 3N HCl + 4 ml etüülatsetaat + 1 ml vett 3N HCl lahus M (HCl) 36.46 m (HCl) 5.185 CM (NaOH) 0.506 V (NaOH) 32.15 n (NaOH) 0.0163 m (HCl)lah 0.593 m (H2O)HCl 4.592 2. Arvutasin H2O kogumass ja moolide arv lahuses. Arvutasin lisatud NaOH moolide arv ning etaanhapega reageerinud NaOH moolide arv. Uuritavate lahuste keskmine m1 (H2O) 4.592 n 0.2548 m2 (H2O) 0.985 n 0.0547 m (H2O)kokku 5.577 n 0.3095 m (CH3COC2H5) 3.478 n 0.0395 CM (NaOH) 0.506 n
Keemia aluste praktikum Happelahuse valmistamine ja lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Juhendaja: Erika Nimi: Henry Kaasik Kuupäev: Jüriado Happelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisel põhineb selle happe ja leelise vahelisel neutralisatsioonireaktsioonil. Kindlale kogusele happe-lahusele lisatakse kindla kontsentratsiooniga leeliselahust seni, kuni hape on täielikult ära reageerinud. Sel juhul on happe kindlale hulgale lisatud temale reaktsiooni järgi vastav kogus leelist. See tehakse kindlaks värvusindikaatorite abil. HCl-lahuse kontsentratsiooni määramisel NaOH-lahusega toimub reaktsioon HCl+ 2NaOH → NaCl + 2H2O. Reaktsioonivõrrandist on näha, et n(HCl) = 2n(NaOH) Seega V(HCl) * c (HCl) = 2 V(NaOH) * c (NaOH) . HCl lahuse valmistamine: Vaja on 10 cm² 0,155M HCl lahust Meile antud lahuse tihedus on 1,032g/cm³ Tihedused(g/cm³) 6% - 1,028 8...
arvutada ka reageerivate gaaside või gaasiliste reaktsioonisaaduste ruumalasid. Gaasilise aine ruumala V leidmiseks tuleb moolide arv n korrutada molaarruumalaga Vm, seega V = n · Vm. Normaaltingimustel Vm = 22,4 dm³ Reaktsioonivõrrandist saab leida reaktsioonis osalevate gaasiliste ainete ruumalade suhet. Keemilise reaktsiooni kiirus: Ainehulga muundumiseks tarvisminev aeg oleneb reaktsioonikiirusest. Reaktsioonikiirust näitab ajaühikus reageerinud lähteaine või moodustunud reaktsioonisaaduse hulk moolides. Reaktsioonikiirus on seda suurem, mida rohkem ajaühikus väheneb lähteaine või suureneb saaduse hulk. Aine hulka iseloomustatakse kontsentratsiooni abil. Lahustunud aine molaarseks kontsentratsiooniks nimetatakse selle aine hulka moolides ühes dm 3 -s lahuses. Mõõtühik: mol/dm 3 . Olgu ajamomendil t1 reaktsioonisaaduse kontsentratsioon c1 ja ajamomendil t2 saaduse kontsentratsiooniks c2. Ajavahemikus t = t2 t1 suureneb
ära koristamiseks), keetsin vesivannil, lisasin tahket naatriumkarbonaati ning keetsin veel veidi. Seejärel tsentrifuugisin. Tsentrifugaadist sai hakata määrama, kas anioonil on oksüd. või reduts. omadused või pole kumbagi. Tolueenikiht ei värvund lillaks ja KMnO4 värvus ei valastunud, seega pole lahuses ei tugevaid oksüdeerijaid ega tugevaid redutseerijaid. Viisin läbi I rühmale iseloomuliku reaktsiooni hõbe(I)nitraadiga, mille tagajärjel tekkis sade, mis lämmastikhappega ei reageerinud see ühtlasi tõestas ka Cl- -ioonide olemasolu lahuses. Ag+ + Cl- AgCl Kokkuvõtteks lahuses olid katioonidest Fe3+ ja Ca2+ -ioonid ning aniooniks oli Cl- . Lahusesse oli pandud FeCl3 ja CaCl2 .
Kim Jong Un, kes oma uusaasta kõnes lubas, et 2017. aastal hakatakse Põhja-Koreas katsetama mandrite vahelisi ballistilisi rakette. See on kindlasti väga suur samm sõjale lähemale. Peamised sõdade põhjuseid on võimu näitamine ja nö relvadega uhkustamine. Selle viimase põhjuse näiteks võib tuua jällegi Põhja- Korea, kes tihti katsetavad enda valmistatud rakette ilma lubadeta või ilma ette teatamata. Siiani pole õnneks veel midagi teised riigid sellele hullult reageerinud, kuid kui Põhja-Korea niimoodi jätkab võib see nn õhupall lõhkeda üsna pea. Veel üheks põhjuseks saaks lugeda ka kommunikatsiooni, mille näiteks võib tuua Kuuba kriisi, kus väike mööda rääkimine oleks võinud alustada kolmandat maailmasõda, kaasates ka tuumarelvad. Niikaua kuni on lolle poliitikuid, liiga palju demokraatiat ja inimestel liiga palju õigusi siis senini ei kao ka maa pealt sõjad.
TiCl taandamises magneesiumiga kõrgel temperatuuril, 800 °C. Seda meetodit kasutatakse ka 4 tänapäeval titaani tootmisel. Titaani saadakse maakidest, millest põhilisteks on rutiil ja ilmeniit, milles ta esineb oksiidi TiO kujul. Kuigi teda leidub maakoores palju, on teda raske maakidest redutseerida. 2 Probleemid tema taandamisel tema ühenditest on seotud nende väga suure keemilise inertsusega, mistõttu on raske lõhkuda titaani ja temaga reageerinud elemendi (tavaliselt hapniku) keemilist sidet. Kaks kõige kasulikumat omadust on titaani vastupidavus korrosioonile (sealhulgas mereveele, kuningveele ja kloorile) ning tema suurim tugevuse ja kaalu suhe metallide hulgas. Titaani tihedus on vaid 4540 kg/m³, millega kuulub kergmetallide hulka. Puhtal kujul on ta sama tugev kui mõned terase sulamid, kuid 45% kergem. Keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest on titaan sarnane
Marie Antoinette ja tagasihoidlik Louis XVI saavad troonile. Maria Theresia arvab, et see ei ole hea, sest mõlemad on liiga noored. · Louis XVI oli füüsiliselt väga kohmakas, seega oli ta väga häbelik. Ta oli aeglase mõtlemisega ja üsna tuim (ei olnud emotsionaalne), oli vähenõudlik ja leplik. · Esimene laps tütar, teine poeg. · Ajapikku muutusid Marie lõbustused liigseks ja rahvas ei austanud teda enam. Marie ise ei reageerinud sellele. · Toimus Kaelakee afäär (Piiskop Rohan tahtis kuninganna heakskiitu ja Madame La Motte kasutas seda ära, et raha petta. Kuninganna sai teada ja tekkis kohtuprotsess, mille kuninganna üllatuslikult kaotas. Sellest ajast peale tekkisid kõikjal kuninganna vastased ühendused. · Tänu kaelakeeafäärile saab rahvas teada, kui palju kuningakoda kulutab. Kuninga tagasihoidlikkust teatakse, seega süüdistatakse kulutustes kuningannat.
magama. Kuid ajapikku abielu paranes ning sündis nende esimene laps, kes osutus tütreks. Hiljem sündisid ka veel kaks poega ning üks tütar. Marie Antoinette sõpruskond oli väga kinnine. Marie ema ei kiitnud seda heaks ega ka tema eluviisi. Varsti hakkas kuninganna käima maskiballidel oma venna eeskujul. Ajapikku muutusid Marie lõbustused liiga sagedasteks ja kulukateks ning rahvas ei austanud teda enam. Kuninganna ise ei reageerinud sellele. Troonil olles elas ta luksulikku elu: ostis palju riideid, ehteid, kinge ning osales õnnemängudel. Riik oli pankroti äärel. Viimaseks piisaks osutus Kaelakee afäär. Piiskop Rohan tahtis kuninganna heakskiitu ja Madame La Motte kasutas seda ära, et raha petta. Kuninganna sai teada ja tekkis kohtuprotsess, mille kuninganna üllatuslikult kaotas. Tänu kaelakeeafäärile sai rahvas teada, kui palju kuningakoda kulutab. Kuninga tagasihoidlikkust teati, seega süüdistati
)∗V 3∗T O (101,6− 2,33− = 2,33∗49 100 ))∗9,3∗273 =8,58 cm3 P O∗T 101,375∗293 Katses reageerinud metallitüki mass V 0∗M 8,58∗24,3 m= = =9,3 mg 22,4 22,4 Suhteline viga saadud m Mg −tegelik m Mg 9,3−8,1 ∆= = ∗100 =14,8 tegelik m Mg 8,1 Kokkuvõte ja järeldused: Antud suhteline viga, mis oli tunduvalt suurem lubatust, võis tuleneda sellest, et katset sooritati juba 4. korda, silmaga mõõtes ei ole võimalik saada täpset
PH2O (küllastatud veeauru rõhk temperatuuril T)= 19,8 mmHg= 2639,8 Pa T0 (temperatuur normaaltingimustel)= 273 K T (temperatuur)= 295 K RH (õhu relatiivne niiskus)= 53% M(Mg) (magneesiumi molaarmass)= 24,3 g/mol 5. Katseandmete Arvutada reaktsioonil eraldunud vesiniku maht normaaltingimustel: töötlus ja tulemuste analüüs Arvutada katses reageerinud metallitüki mass: Leida katse suhteline viga: 6. Kokkuvõte või Laboratoorse töö ülesandeks oli gaasiliste ainete mahu mõõtmine, järeldused gaaside segud ja gaasi osa rõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Magneesiumi metallitükk, mida kasutasin, kaalus 7,0 mg. Katse tulemusena sain vastuseks 7,6 mg. Seega oli eksimus umbes 8,6%.
17,5mmHg*40,2%/100)]*5,95*273K/750mmHg*293K = 5,59cm3 2) m/M = Vo/22,4dm3/mol M(Mg) = 24,3 g/mol m(g) = 0,00559dm3*24,3g/mol / 22,4 dm3/mol = 0,00606g = 6,06mg 3) m(tegelik 6,2 mg) ∆% = (6,06mg – 6,2mg)/6,2mg * 100% = -2,25% Kokkuvõte Töö eesmärgiks oli gaasiliste ainete mahu mõõtmine ja arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Peale katse läbiviimist leidsin antud valemitega reaktsioonil eraldunud vesiniku mahu normaaltingimusel ( 5,59cm3 ) ja arvutasin katses reageerinud metallitüki massi (6,06mg), mille sain täpsusega -2,25%.
497 Etanooli lähtelahuses 0 Etüületanaati lähtelahuses 1.711 Etaanhapet lähtelahuses 0 Tasakaalusegu tiitrimiseks kulunud 0,514M 60.500 NaOH Etaanhappega reageerinud NaOH moolide arv Etaanhappe moolide arv tasakaalusegus Tabel 2 Tasakaalusegu koostise arvutus kogus(mol) g Aine etaanhape ml 0.016 etanool
Ma sain tema nimelt kirju ja samas vastasin ka neile. Tagant järele mõeldes saan aru et poiss lihtsalt meeldis mulle. Täpsemalt öeldes isegi mitte tema vaid see keda ma endale ette kujutasin. Ma nägin teda läbi roosade prillide. Poiss oli minu silmis: lahke, viisakas, sportlik, ilus, heasüdamlik jne. Kuigi ma temaga iegi ei suhelnud. Kõik teadsid et ta meeldib mulle isegi tema. Mulle räägiti et ta ei ole selline nagu mulle tundub. Ma ei uskunud oma sõbrannasi. Poiss ei reageerinud mu tunnetele ja see oli õige käitumine. Ta teadis mida ma ta vastu tunnen. Ma kirjutasin poisile MSNi et ta meeldib mulle. Poiss vastas et talle mina ei meeldi. Talle meeldib teine tüdruk ja palus minul temast üle saada. Ma mäletan et nutsin peale seda terve öö kuni mulle lollakale ei tulnud naljakas mõtte pähe. Nimelt et ma meeldin talle tegelikult aga ta lihtsalt häbeneb seda tunnistada. Ma mõtlesin kui kirjutan temast ja minust juttu siis ta saab aru et ma ei teinud nalja
Madala ajakirjandusvabadusega riikides aitab meedia samuti ideid levitada, aga seda protsessi suunab ja mõjutab olulisel määral eliit, kelle käes on poliitiline ja majanduslik võim. Sageli üritatakse Eestis näidata erinevate demagoogiavõtete abil, kuidas üleriikliku levikuga raadio, tele või ajalehed on mõjutatud võimul olevate poliitikute poolt. Tegelikult see nii ei ole. Parimaks tõestus selle kohta on jälgida, kuidas meedia on reageerinud valitsuse erinevatele otsustele või ideedele. Me ei näe Eesti ajakirjanduses võimul olevatele poliitikutele kaasakiitmist, pigem iseloomustab Eesti ajakirjandust erinevate seisukohtade paljusus. Ükskõik, kas tegemist on õpetajate streigi, maksumuudatuste, töötukassa reservide või võlgades Euroopa riikide abistamisega.
enamasti igavesest ajast igavesti vtet. Varasemalt ei ole osanud ma teadlikult liigitada hma ja seda otseselt eristada lausest. Varasemalt olen ma aru saanud kui inimene ritab mulle jama ajada vi kui inimene poleoma argumendis kindel ja ritab seda lbi hma mulle siiski selgeks teha. Kuid nd peale video vaatamist olen teadlikum ning oskan kindlasti inimestega vesteldes, nende lausetest leida hma kui see peaks seal peidus olema. Reageerinud olen ma hma ajamisele enamasti enda poolse vastuvitega. Kuna igal inimesel on igus oma arvamusele, siis seletangi hmajale ra ka enda poolse vaate ja teen talle enda videtega selgeks, et temal ei ole igus vi tema argumendis on viga. Kui inimene nii vga vajab seda hma ajamist siis lasen tal selle lpetada ja kuulan ta ra. Kui ta aga oma lausetes mind ei sdistab siis segan jutule vahele ning ritan tema argumenti muuta. Arvan, et igasugusel hma ajamisel on phjus
põnevuse pärast. Täiskasvanute definitsioon ja arusaam riskidest on erinev teismeliste omast. Teismeliste jaoks on seetõttu korvi saamise risk näiteks olulisem. Abigail Baird on teinud skaneeringuid teismeliste ajust ning jälgis reaktsioone ning muutusi ajus erinevate ideede suhtes. Pakuti välja negatiivseid ja positiivseid ideid ning vastajateks olid nii täiskasvanud kui ka teismelised. Tuli välja, et eelneva kogemuse puudumise tõttu ei reageerinud teismelised nii kiiresti kui täiskavanud negatiivsetele ideedele, st täiskasvanutel oli reaktsioon juba automaatne ja kiire, ent noored oma teadmatusest olid kaalutlevamad. ,,15-aastase aju on just niisugune kartmatu katuselt alla hüppama, kuid surmani kohkunud võimalusest, et kellelegi võiks teatavaks saada, et talle meeldib Nickelback," kirjutab Baird.
Erika Koplimaa LVRKK ST15KÕ2 Igavus ja riskikäitumine teismeeas Mis on igavus, millised on igavuse tüübid ning kuidas võib igavus olla seotud noorte riskikäitumisega teismeeas? Nendele mitmetele erinevatele küsimustele on püütud leida vastuseid mitmete erinevate lähenemisnurkade ning uuringute kaudu. „Igavus võib olla pikaajalise lodevuse harjumus,” kirjutab James Stenson oma raamatus „Valmistudes teismeeaks. Juhised lapsevanematele”. Tema hinnangul kaebavad igavuse üle igavad inimesed ning lodevus on iseloomulik elule, kus on keskendutud vaid kehalisele mugavusele. Igavuse tüüpe on erinevate inimeste poolt toodud välja mitmeid. Ühe liigituse põhjal esineb passiivset, aktiivset ja mässavat igavust. Põhjalikuma liigituse on teinud Martin Doehlmann, kes tõi välja neli erinevat igavuseliiki: situatsiooniigavus (nt kui oodatakse kedagi, väljendub keh...
Irooniline küll, ent sõda päästis helilooja halvimast. Teiseks ajutiseks kaitsekilbiks sai Sostakovitsi üha kasvav populaarsus liitlasriikides. Pärast 1948. aastat tõmbus Sostakovits endasse. ,,Ullike" jätkas kohustuslike avalike esinemistega, kandis kiirustades ja ilmse vastumeelsusega ette patukahetsusi ja paatoslikke avaldusi, mida ta polnud ise kirjutanud. Tema teosed kadusid repertuaarist, ilma et keegi oleks sellele reageerinud. Tema maailm oli täis reetmist ja hirmu. Kui rahva ,,suur juht ja õpetaja" viimaks suri, võttis Sostakovits Stalini ajastu kokku oma kümnendas sümfoonias (1953). Kui võimud otsustasid 1960. aastal määrata Sostakovitsi Vene NFSV heliloojate liidu esimeseks sekretäriks, pidi ta astuma parteisse. Hilisemal loominguperioodil domineeris tema muusikas mõte surmast. Helilooja tervis, mis polnud kunagi olnud eriti hea, hakkas kiirelt halvenema
tehes end nii suureks kui sai. Siis möirgas ta vaikselt, kuid karu ei teinud välja, vaid sammus neljal jalal naise poole. Karu tõusis hirmust tardunud naise kõrval püsti ning toksas teda oma käpaga. Ning sel hetkel kui Erik tahtis öelda, et ta mängiks surnut, Adrienne minestas. Alles nüüd pööras ta tähelepanu Erikule. Loom lähenes Erikule, kuid ei vaevunud käpuli laskuma. Taaskord tegi mees end suuremaks ja möirgas, kuid nüüd juba natuke paanilisemalt. Seegi kord karu ei reageerinud, mees oli täiesti nõutu ja sammus aeglaselt tagasi. Järsku kostis üks pauk matkaplatsilt karu pööras pea platsi suunas kostis teinegi pauk ning karu pistis jooksu. Läks mööda üks tubli minut või kaks kuni karu oli silmapiirilt kadunud. Erik läks Adrienne juurde öeldes teepeal vaikselt: ,,Adreienne?" Naine tõstis pea ning nähes, et oht on möödas tõusis püsti ning kallistas Erikut. Erik üllatus: ,,Sa ei minestanudki?" ,,Jah, juhtus midagi vapustavat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
