4.Nimeta infektsiooni piiramise võimalused : reservuaari elimineerimine, ülekandetee blokeerimine, vaktsineerimine, tervete karantiin ja haigete isolatsioon 5.Misssugused antibio. Grupid pärsivad rakuseina sünteesi: penitsiliinid, tsefalosporiinid. 6.Rakuline immuunsus on seotud: T-lümfosüüdid 7.organismi resistentsuse esimese astme kaitsemehhanismod on : kolonisatsiooniresistentsus 8.aktiivne loomulik immuunsus-peale haiguse läbipõdemist 9.nim. sekundaarse immuunsusüt. Org: adenoidid, põrn, lümfisõlmed, pimesool 10.nimeta G+ bakterid: listeria monocytogenees, cornynebacterium, staphylococcus aureus 11.nim. tutamise tekitaja-scigella dysentirae Variant4 1.nim. faktoreid mis piiravad bakterite kasvu: toitainete lõppemine, hapniku hulga võhenemine v suurenemine, pHmuutused, tokstiliste lõpp-produktide kogunemine 2.nim mikroobide virulentsusfaktorid: kihn, piilid, toksiinid 3.humoraalne immuunsus on seotud: B-lümf. 4
Immuunsüsteem Loomulik ja omandatud Loomulik-vastus paljudele haigustekitajatele Omandatud-vastus kindlale haigustekitajale Immuunsüsteemi organid- primaarsed: luuüdi,tüümus Sekundaarsed: adenoidid,lümfisõlmed, põrn, Peyeri naastud,pimesool. Immuunsüsteemi rakud: B-lümfotsüüdid, T-lümfotsüüdid. Antikehi toodavad B-lümfotsüüdid Antikehade funktsioon: neutralisatsioon, teha äratuntavaks fagotsüütidele, komplemendi aktivatsioon, adhessiooni pärssimine. Spetsiifiline immuunsus: 1) Aktviine loomulik immuunsus: pärast haiguse läbipõdemist 2) Aktviine kunstlik immuunsus: vaktsineerimine 3) Passiivne loomulik immuunsus: emalt-lapsele, rinnapiimaga
ventilatsioon, kopsutipud jäävad ventileerimata. Suuhingamine võib põhjustada neeluhaiguste ja trahheobronhiidi teket, kuna suust tulev õhk jääb puhastamata, niisutamata ja sojendamata. Suuhingamisel areneb kõrge ja kitsas suulagi: gooti võlv. Magamise ajal langeb keel taha, sellega katkeb õhutee ja tekib apnoe (hingamispeetus) Laps ärkab öösel korduvalt ülesse Võib tekkida öine kõrvavalu, kuna adenoidid, kattes kuulmetõrve avasid takistavad trummiõõne ventilatsiooni. Adenoidid soodustavad keskkõrvapõletiku teket ning keskkõrvatüüpi kuulmislangust, larüngobronhiiti, isutust. DIAGNOOSIMINE Sageli piisab näkku vaatamisest – adenoidne ilme (suu lahti, ilme apaatne) Kui nina ühiskäik on avar, siis o-hääldamisel on näha kuidas pehmesuulagi liigub vastu adenoidi
kõnevõime, kuigi kõik teised kõnesosalevad piirkonnad on terved · Sensoorne kõnehäire st inimene räägib ise soravalt aga teiste kõnest aru ei saa · Amnestiline afaasia inimene ei leia õigeid sõnu, ei oska mälus olevaid sõnu kasutada, küll aga vastab õieti kui talle õige sõna ette öelda Kõnehäirete tekkepõhjused · Ajuinsult · Ajaverevalanus · Trauma · Kilpnäärme või kõri operatsiooni järgselt · Nohy · Adenoidid · Ninavaheseina defektid · Hambumuse häired · Neelupõletik · Kõripõletik · Suitsetamine Dementsus · Dementsus ehk vaimsete võimete süvenev vähenemine sündroom, mis enamasti aeglaselt süveneb, kahjustades inimese intellektuaalseid võimeid ja on tingitud aju prgaanilistest kahjustusest. · 50%-l peetakse tekkepõhjuseks Alzhaimeri tõbe. Algab mäluhäiretega, hiljem võib kaduda ka omandatud informatsioon
Noortel seda ei esine. Unevaeguse puhul kulmineeruvad järgmised häired: Halveneb keskendumisvõime, meeleolu, mälu, seksuaalfunktsioon, võivad areneda kõrg vererõhtõbi, südamerütmi häired, südame või aju infarkt, diabeet. Ravivõimalused: · Cbap-positiivne pidev rõhk hingamisteedes. Ninal on mask, mille küljes on õhktoru, mis jookseb spetsiaalsesse apratuuri, mis kontrollib pideva rõhu adnmist hingamisteedele. · Operatsioon. Kui apnoe põhjuseks on adenoidid, pikk pehme suulagi või polüübid. Narkolepsia Kontrollimatu unevajadus, mille tõttu võib esineda 10-15 min teadvuse kaotusi (narkolepsia hoog) Inimene langeb sügavsse unne ja teda äratada on peaaegu, et võimatu. Präast hoogu teadvus taastub. Narkolpesia sümptomid ja sellega kaasnevad sündroomid võivad ilmneda korraga või areneda tasapisi. 1. Katapleksia äkki tekkiv lihasjõuetus, mille kutsub esile tugev emotsioon. 2
ADENOID Ülevaade Adenoid asub ninaõõne ja neelu ühinemispiirkonnas. Adenoid on ninaneelus paiknev lümfaatiline kude. Ninaneelu avanevad ka keskkõrvaruumist alguse saanud kuulmetõrved. Adenoide pole lihtsal suu vaatlemisel näha, sest ninaneel jääb pehme suulae taha. Adenoidi suurenemine ehk hüpertroofia Adenoidi hüpertroofia on ninaneelus paikneva lümfikoe kogumiku ehk adenoidi suurenemine. Adenoidi suurenemist esineb lastel kuni puberteedieani. Täiskasvanutel adenoidid taandarenevad. Lapsel võib adenoidi suurenemine olla füsioloogiline ehk loomulik, samas võib suurenemist põhjustada ülemiste hingamisteede põletikud ja allergiad. Adenoidi suurenemine võib põhjustada ninahingamise takistust ja keskkõrva ventilatsiooni häirumist. Infektsiooni korral koguneb suletud keskkõrvaruumi limast sekreeti, mis omakorda võib põhjustada sagedasi mädaseid kõrvapõletike teket. Suurenenud adenoididega lastel puhul on
Kõrva-nina- kurguarst (otorinolarüngoloog) otsustab sel puhul opereerimise vajaduseja määrab selle aja. Kõneravi võib toimuda ka enne operatsiooni, kindlasti aga peab see aga järgnema operatsioonile. Raviv arst on kohustatud suunama lapse logopeedi juurde. Sagedamini esinevad orgaanilised vead, mis takistavad lapsel kõne tekkimist ja arengut, on vale hambumus, keele kida lühidus, suulaelõhe, huulelõhe, suulae vale kuju, mitmesugused kasvajad ninas ja adenoidid. Artikulatsiooniaparaadi ositiseks on huuled, hambakaared, keele ots, suulagi ja kurgukaared. Kõneprotsess ise koosneb kahest osast tajumisest ja hääldamisest. Õige häälikuline kõne on lapse mõttemaailma kujunemisel lahutamatuks osaks. Sellepärast on väga tähtis õigedti kuulda ja hääldada. Kuulmist võib lugeda kõne nurgakiviks. Kõige väiksemgi rike kuulmises kajastub otsekohe kõnes. Oma kõne kuulmine 1/10 sekundilise hilinemisega toob kaasa kogeluse
päevakava ja sellest ka kinni pidada. NORSKAMINE Norskamine on tõsine märk sellest, et organism ei saa vajalikul määral hapnikku. Tihtipeale segavad inimesed oma norskamisega ka teise inimese und, kuid tegelikult on see üsna tühine asi. Palju tähtsam asjaolu on aga see, et norskamise taga võib ennast varjata üsna tõsine haigus. Norskamise põhjused on eri vanuses inimestel väga erinevad. Lastel on enamasti põhjuseks lümfikoe suurenemine ehk maakeeli suured adenoidid või mandlid. Täiskasvanute norskamise põhjused on aga üldjuhul teised. Ülekaal, pükniline kehaehitus (lühike kael), kesknärvisüsteemi kahjustused. Norskaja saab aga tihtipeale abi kirurginoast: eemaldatakse mandlid või adenoidid, lühendatakse pehmet suulage, keerulisematel juhtudel on võimalik ka keele ettepoole tõmbamine või selle tagaossa sisselõike tegemine. Aga inimene saab ennast tihti ka ise aidata. Magamisasend peab olema mugav, kael
1.nim. faktoreid mis piiravad bakterite kasvu: toitainete lõppemine, hapniku hulga võhenemine v suurenemine, pHmuutused, tokstiliste lõpp-produktide kogunemine 2.nim mikroobide virulentsusfaktorid: kihn, piilid, toksiinid 3.humoraalne immuunsus on seotud: B-lümf. 4. aktiivne kunstlik immuunsus tekib-peale vaktsineerimist (organismi viiakse nõrgestatud/surmatud haigustekitaja). 5.eluvaktsiin on valmistaud- nõrgestatud haigustekitajast 6.nimeta sekundaarsed immuunsusüsteemi organud: adenoidid, lümfisõlmed, põrn, payeri naastud, pimesool 7.nimeta grammneg- bakterid(pulgad); eshieriehia coli, shigella dysenteria
korduda. Katkestusega kaasneb rahutus, häälekas norskamine, öine higistamine ja hommikune peavalu. Järgmisel päeval vaevab patsienti ülemäärane päevane väsimus ja isegi mälu halvenemine. Seisundi kohta kasutataksegi nimetust uneapnoe sündroom. Uneapnoe sündroomi tähtsaim põhjus on ülemiste hingamisteede ummistus, mida põhjustab keele- ja neelulihaste ajutine lõtvumine. Lastel võivad sündroomi põhjuseks olla üksnes suurenenud kurgumandlid või adenoidid ja see kaob nende eemaldamisel. Põhjus võib peituda ka peaaju hingamist reguleerivates osades. Sel juhul on tegemist trentraalse uneanoe sündroomiga. Enamik uneapnoe sündroomi põdevatest patsientidest on tüsedad, mis tõttu esimeseks ravivõtteks on kõhnumine. Ravi on põhjendatud, sest sündroomiga kaasneb sageli kõrgvererõhktõbi, südamepuudulikkus, rütmihäired ja isegi äkksurm. Kui kõhnumine ei
-ei paitata last, ei võeta sülle -üksildane Meditsiiniline -ei tunnustata last -halb hammaste seisund hooletussejätmine -ei käida arstlikul kontrollil -korrigeerimata häired -ei parandata hambaid (kõnehäire, kõõrdsilmsus, -ei vaktsineerita lühinägelikkus, adenoidid) Hariduslik hooletussejätmine -ei kutsuta arsti haiguse -hilineb sageli kooli puhul -puudub sageli koolist -ei hoolita lapse võimete -halb õppeedukus arendamisest -konfliktne käitumine -ei tunta huvi lapse õppe- -langeb koolist välja
võib tekkida allergia (haptenid aitavad allergiale kaasa) Kui me ei arvesta vastaste olemasoluga, siis me laseme viga teha endale asjadel, mis meile tegelikult viga ei teeks. Immuunsüsteemi komponendid: paigutuvad üle kogu keha PRIMAARSED immuunsüsteemi organid toodavad: tüümus/harknääre-T-rakke ja luuüdi B-rakke ringlevad T ja B aktiveerivad SEKUNDAARSEID immuunsüsteemi organeid: lümfisõlmed, põrn, adenoidid ja mandlid (kaks viimast lõigatakse ära kui muutuvad organismile kurnavaks) Omad ja võõrad: glükoproteiinid, mis määravad "omad" MHC – major histocompatibility complex Kõikidel inimestel unikaalsed (v.a kaksikud) TCR (T raku retseptorid) on määratud geneetiliselt, aga võimaldavad samas vähemalt 10 15 kombinatsiooni ja kaksikud võivad teineteisest erineda Immuunsüsteemi rakud:
röntgenuuring. Ravi vastavalt sümptomitele. Nohu põhjused.. Nohu – ninahingamise takistus a. Allergiline nohu-allergeeni väljaselgitamine, võimalusel allergeeni vältimine, allergiavastane ravi b. Äge nohu-üheks sümptomiks ülemiste hingamisteede infektsiooni puhul (peamiselt viirusinfektsioonid), sümptomaatiline ravi. Krooniline nohu. Põhjused:1. Anatoomiliselt deformeerunud ja kitsad ninakäigud – nina vaheseina defekt, limaskesta hüpertroofia 2. Suurenenud adenoidid lastel 3. Suurenenud kurgumandlid Esmaabi ninaverejooksu korral. Vt. tervisekasvatus! kergelt ettepoole kallutatult istuma, ninajuurele ja kuklale külm jne Ägedad ja kroonilised ninakõrvalkoobaste põletikud. Sagedamini esineb põskkoopa põletikku, harvem otsmikukoopa põletikku. Eelneb nohu või põhjuseks anatoomiliselt deformeerunud ja kitsad ninakäigud. Kroonilist põskkoopa põletikku võib käsitleda kui üht koldeinfektsioonidest, mis mõjutab füüsilist ja sportlikku arengut
(kuus kuud/üle selle) olnud. (Last pole õpetatud – ja/või ta pole õppinud kuiv olema). • Arengu häired • Põie funktsiooni häired • Vasopressiini (antidiureetiline hormoon - suurendab vee peetust) puudulikkus • Psühhotrauma • Pärilik eelsoodumus (60-70%) • Kuseteede infektsioonid • Teised haigused. Sekundaarne enurees, milliste haiguste puhul võib esineda? ● Diabeet, ● suurenenud adenoidid, ● tonsilliit, ● allergiline nohu, ● helmintoosid (usstõved). Millisest vanusest saab enureesi diagnoosida? Miks-põhjenda? Alates 5-st eluaastast. Laspel peab endal tekkima motivatsioon ja soov olla kuiv. Enureesi ravipõhimõtted Hea raviefekti saavutamiseks peab laps olema motiveeritud. Laps ja lapsevanemad peavad olema valmis, et ravi võib olla pikk ja vajab kogu pere toetust, sest tulemused ei ole kohesed
Südamest viivad verd eemale arterid (hapnikurikas) ja toovad sisse veenid (hapnikuvaene) – v. a kopsuveresooned. Lisaks peened kapillaarid ja anastomoosid, millest sõltub otseselt kudede ainevahetus. Veresoontel on enamasti kolm seina – tunica intima, tunica media (silelihastest) ja adventiitsia. Lümfisüsteem koosneb lümfisoontest, kapillaaridest, lümfisõlmedest ning ringlevast lümfist (ka lümfoidsetest organitest nagu põrn, adenoidid, tonsillid, tüümus). Erinevalt veresoontest on lümfisooned umbsed – lõpevad suurte lümfijuhadena südamelähedastes veenides. Lümfisoontel on klapid, mis tagavad lümfi liikumise ühes kindlas suunas ehk südame poole. 30. Arterid Arteria. Jaotatakse: elastsed – arteria elastotypica ja lihaselised – arteria myotypica või ka segatüüpi arteriteks – arteria mixotypica. Viivad verd südamest eemale. * elastsed arterid – on kõige suuremad ja paiknevad südame lähedal
vahendusel. Mälu mäletada antigeene ja kiiresti vastata nende taasilmumisele. Sekundaarsed lümfoidorganid Lümfisõlmed n ~1000,suurus mõnest mm- st - cm-ni, tavaliselt gruppidena n Koguvad koest saabuva lümfi ja sellega ka antigeeni n Kui Ag aktiveerib rakkude proliferatsiooni > täheldatalse lümfisõlmede suurenemist. MALT (mucosa associated lymphoid tissue) . Seedekulgla, hingamisteed, urogenitaal trakt. Sageli difuusne organisatsioon, kuid ka tonsillid, adenoidid, appendiks . Vähem organiseeritud, kuid sama funktsioon lümfotsüütide ja APC rakkude kohtumispaik. Põrn filtratsioon "suur lümfisõlm", depoo. Adaptiivse immuunsüsteemi rakud Peamiselt lümfotsüüdid: T, B, n T ja B rakud suudavad eristada miljardeid antigeene. Iga küpsenud rakk kannab ainult 1 Ag retseptorit. Antigeeni esitlevad rakud (APC): Makrofaagid ja dendriitrakud. Ag-esitlevad arkud (APC) Ei oma pinnal Ag-spetsiifilisi retseptoreid
bronchial (bronhiaalne) ehk BALT (viimased on seotud respiratoorse traktiga) ja b) difuussed lümfoidsed koed, kus vastavad rakud ja antikehad talitlevad kaitsjatena. MALT iseloomustus: NALT ja BALT - nasaalne ja bronhiaalne limaskestadega seonduv lümfoidne kude: need mikroobid, mille tungimist kopsu ei suudeta ära hoida sekreteeritud lima ja ripsmete liikumise abil, satuvad kontakti lümfoidsete agregaatidega nagu mandlid ja adenoidid ning bronhiaalsed sõlmekesed, milles nende elimineerimine toimub sarnaselt soolega. GULT - Soole limaskestaga seonduv lümfoidne kude: kõige paremini uuritud MALT, mis sisaldab Peyeri naaste (nendes olevad M- ehk microfold rakud teostavad transtsütoosi-vahendavad partikleid ja molekule soolevalendikust dendriitrakkudele ja lümfotsüütidele) ja teisi agregaate, mis on spetsialiseerunud antigeenide esitlemisele ning transpordivad mikroobe M- rakkude ehk microfold
annaabi.ee 
