seda teravam ja tõetruum pilt. Samuti oluliseks aspektiks on ekraani kaadrisagedus (Hz) ehk võime kuvada vastav arv pilte ehk kaadreid sekundis. Harilikult on monitorid 60 hertsised, kuid mida rohkem, seda parem! Suurem arv kaadreid sekundis tagab sujuvama ning reaalsemana tunduva pildi. Filmide vaatajad ning mängurid peaksid valima mõne 144 Hz või veelgi suurema kaadrisagedusega monitori. Kolmandaks võtmeteguriks on reageerimisaeg, mis kulub ühel pikslil hallist valgeks ja tagasi halliks muutumiseks. Väiksem reageerimisaeg on taaskord parem. Kui kontoritööd tehes ei mängi see eriti suurt rolli, siis mängimiseks kasutatakse tänapäeval juba enamasti alla 1 ms tagasiside ajaga monitore. Alates 21. sajandi algusest on kasutusel LCD-kuvarite tehnoloogia, mis peale piisavaid täiustusi on nüüd kasutusel ka telerites. LCD tehnoloogia koosneb väikestest molekulidest,
Z=exp(P*td) - teisendab pidevad poolused diskreetseks Kd=place(Ad, Bd,Z) - regulaatori maatriksi arvutus [Ad Bhd]=c2d(A,Bh,td), kus Bh=[B G] 4. Regulaatori süntees pidevajas ksii=0.8 - sumbuvus wn=2 - omavõnke sagedus P=roots([1 2*ksii*wn wn*wn]) - omaväärtuste paigutus K=place(A, B, P) - regulaatori maatriksi arvutus Omavõnkesagedus wn ja ksii on valitud nii, et reageerimisaeg Treg oleks võimalikult väike ja ei tekiks ülereguleerimist ega juhtpinge lubatud piiride ületamist. 5. Regulaatori süntees diskreetajas td=0.1 - diskreetimissamm [Ad,Bd]=c2d(A,B,td) - diskreetajamudeli arvutus Z=exp(P*td) - teisendab pidevad poolused diskreetseteks Kd=place(Ad,Bd,Z) - regulaatori maatriksi arvutus [Ad,Gd]=c2d(A,G,td) - 6. Põhimõtteskeemid Joonis: pidevaja põhiskeem Joonis: Diskreetaja põhiskeem
KATASTROOFI PLANEERIMINE *Katastroofid süsteemihalduses. -sündmus,mis peatab või takistab oluliselt süsteemi tööd *riistvaratõrked *tarkvaratõrked *inimeste eksimused *muud tegurid,õnnetused RIISTVARATÕRKED *selgitamine tihti raskem kui parandamine *enamasti parandamine=detaili vahetamine -vajalikud oskused kergesti omandatavad *varuriistvara *hoolduslepingud *garantii VARURIISTVARA *mida varuda? -kui kaua tohib süsteem seista -kas on oskused vastavate parandustöödeks -kui palju on varuseadmete jaoks raha -kui palju ruumi varutud asjad võtavad -kas samu varukomponente saab ka mujal kasutada *kui palju varundada? -millisel hulgal vastavaid komponente süsteemides kasutatakse -kui kaua tohib süsteem seista -kui palju varuseadmete jaoks vabaraha -kui sageli k...
all, siis see punkt helendab jäävalt (või on kogu aeg must). Mõnedel ekraanidel, eriti uuematel LCD monitoridel, on asendatud traditsiooniline mitteläikiv pind läikivaga. See suurendab teravust, samas peegeldused pindadelt on väga hästi nähtavad, st päikesevalguses välitingimustes ei ole kuvar kasutamiskõlblik, kuna kuvarilt peegeldub päikesevalgus ja pilti ei näe. CRT vs LCD CRT plussid: · CRT puhul praktiliselt puudub reageerimisaeg. LCD algusaegadel oli reageerimisajaga probleeme ja CRT monitorid olid paremad mängimiseks. Tänapäeva LCD monitoridel on piisav reageerimisaeg. · CRT kontrastsus on parem kui LCD-l. · CRT võimaldab kasutada erinevaid lahutusi ilma kvaliteedikadudeta. · CRT värvid on paremini kalibreeritavad. · CRT-l ei esine surnud punkte. LCD-l võib esineda surnud punkte, mida ei saa parandada. · CRT on odavam. · CRT on parandatav. LCD plussid:
SÕIDUKIIRUS Juht peab vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Soovituslikud pikivahed: Asulasõidul meetrites pool sõidukiiruse arvväärtusest (näiteks: 50 km/h 25 m) Pikivahet võib määrata ka aja järgi: hinnatakse aega, mis kulub vahemaa ületamiseks kahe sõiduki vahel. Asulakiirusel (50 km/h) on see 2 sekundit. See on autojuhi kahekordne reageerimisaeg Libedal teel (sula- või kinnisõidetud lumi, vedel pori jms.) tuleb pikivahe väärtust kahekordistada, kiilasjääl neljakordistada. Maanteesõidul tuleb normaaltingimustel pikivahet hoida kaks korda suuremana, kui asulas. SÕIDUKIIRUS Sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet. Ohutuks loetakse: Naabersõidukite võrdse kiiruse korral 0,5 m Möödumisel 1m Möödumisel jalgratturist 1,5m
Lahutusvõime näitab, mitu pikslit on ekraanil. Piksli suurus või pikslivahe: Antud on kas individuaalsete pikslite suurus või kaugus ühe piksli keskpunktist teise. Erinevus suurustes tuleb tühjast alast kahe piksli vahel. Pikslitihedus näitab, kui tihedalt pikslid asetsevad. Kaadrisagedus näitab, kui tihti ekraan oma andmeid uuendab, Pilt ekraanil aga ei muutu sama tihedalt, kuna andmetöötlus ja piksli oleku muutmine nõuavad lisaaega. Reageerimisaeg: Aeg, mis kulub pikslil ühest värvist teise muutumiseks. Vaatenurk: Minimaalne ja maksimaalne kaldenurk, kus 180° on paralleelne vaatajaga. Tänan Kuulamast! 2013
n - 1 i=1 ( t i - t k ) = 27,89*10-3 s2 2 Standardhälve: = D ( t ) = 167,01 ms Generaatri impulsi pikkus: ~3 s Saagedusmõõturi eraldusvõime: 1ms Ajavahemiku täpne väärtus: 2473 ms t = ± 1 ms Suhteline viga D = t / t = 1 / 2473 = ± 0,404*10-3 Standardhälve = vD = ± 0,067 Ajavahemiku täpne väärtus ei lange vahemikku tk ± 1,6 =2372,64±267,22. Sellest võib järeldada,et reageerimisaeg on erinev. n - 1 50 - 1 49 P0 = = = = 0,961 (Tõenäosus,et järgmine mõõtmine langeb vahemikku). n + 1 50 + 1 51 Mõõtetulemustest 26 langes vahemikku 2,372 ± 0,1000 s.Tõenäosus, et ka järgmine katse satub sellesse vahemikku, on m / n * P0 = 26 / 50 * 0,961 = 0,499. Mõõtmistulemustest 16 langes vahemikku 2,372 ± 0,0500 s.Tõenäosus,et järgmine katse satub sinna vahemikku, on 16/50 * 0,961=0,308. Nr. Ti |Ti-Tk | |Ti-Tk |2
punkt". Näiteks kui ühe punkti punase värvi ekraanielement lakkab töötamast, siis on see punkt edaspidi valet värvi või kui ühe ekraanipunkti kõik vedelkristallid on kogu aeg pinge all, siis see punkt helendab jäävalt (või on kogu aeg must). 11 7 CRT vs LCD Joonis 4. Pixel geometry 01 Pengo.jpg CRT plussid: CRT puhul praktiliselt puudub reageerimisaeg. LCD algusaegadel oli reageerimisajaga probleeme ja CRT monitorid olid paremad mängimiseks. Tänapäeva LCD monitoridel on piisav reageerimisaeg. CRT kontrastsus on parem kui LCD-l. CRT võimaldab kasutada erinevaid lahutusi ilma kvaliteedikadudeta. CRT värvid on paremini kalibreeritavad. CRT-l ei esine surnud punkte. LCD-l võib esineda surnud punkte, mida ei saa parandada. CRT on odavam. CRT on parandatav.
Milles on tänapäeva inimese jõud ja jõuetus? Tänapäeva inimesele on kasutada antud palju uusi teadmisi ja praktilisi esemeid. Samuti on ka ühiskonna moraal soosivamaks ja paindlikumaks muutunud. Olenevalt oma võimetest ja vajadustest saame neid vabalt kasutada. Mida rohkem me aga oma võimu teadvustame, seda jõuetumana end teadvustame. Nüüdisajal pole Maailmas kohta, mida inimene poleks uurinud. Inimkond peab end kõikvõimsaks, kuna ollakse leiutanud palju elu edendavaid ja mugavdavaid esemeid, avastanud haigustekitajate olemused ning valmistanud ravimeid nende vastu, töötanud välja seadmeid, millega ennustada ilma ja ka võimalikke looduskatastroofe. Peale selle on meil luba end vabalt väljendada. Meil on jõud kontrollida elu Maal. Kas sellest aga piisab? Iga kordaläinud avastus, leiutis ja isegi katse viib sammu lähemale järgmiste teostamiseni, kuna meie uudishimu ja teadmistejanu on rahuldamatud. Kahjuks oleme...
Järeldus: Mõõdetud ajaintervall on: Y = ( ± ) Katsetaja mõõteviga oli keskmiselt: = -11,26 J. Katsetajal ei esinenud süstemaatilist viga. Kuna mõõdetud täpne väärtus langeb keskväärtusega ja piirveaga määratud piiridesse, võib järeldada, et vaatamata inimfaktorile saab ka sellise viisiga üsna edukalt aega mõõta. Kui on vaja täpsemaid mõõtetulemusi, tuleks inimene mõõteprotsessist kõrvaldada, kuna inimese reageerimisaeg sõltub konkreetsest inimesest ning kõigub väga suurtes piirides ise ühel inimesel lühikese aja jooksul
VARIANT · INFORMATSIOON ESIMESENA ÕNNETUSKOHALE SAABUNUD AUTO: -INFORMEERIB KOHESELT OLUKORRAST - INFORMEERIB ILMASTIKU JA TEE OLUDEST - VAJADUSEL PALUB LISAJÕUDE · AUTODE PAIGUTAMINE - VÕIMALIKULT LÄHEDALE ARVESTADES TURVALIST VAHEMAAD -TEHNIKA PEAB PAIGUTAMA SAMALE TEEPOOLELE NN. "ROOTSI MUDEL" - KUI VÕIMALIK TAGA OHUTU MÖÖDASÕIT TEISTELE AUTODELE - JUHUL, KUI ON VAJADUS SULGEDA LIIKLUS TÄIELIKULT, ARUTA SEDA POLITSEIGA 4. TEGUTSEMINE ÕNNETUSKOHAL · OHUTUSE TAGAMINE - JUHI REAGEERIMISAEG ON CA. 2 SEK - SÕIDUAUTO LÄBITAV VAHEMAA ERINEVATEL KIIRUSTEL: 50 KM/H = 14 M/SEK 80 KM/H = 22 M/SEK 120 KM/H = 33 M/SEK - 120 KM/H LIIKUV AUTO LÄBIB 100M 3 SEKUNDIGA -ESIMENE OHUMÄRK TULEB PAIGUTADA PIISAVALT KAUGELE ÕNNETUSKOHAST (POLITSEIAUTO) · KAS ÕNNETUSES OSALEB OHTLIKUAINEVEOK -MILLISE AINEGA ON TEGEMIST? - ÜRO NUMBER · OHUKLASSID 1 LÕHKEAINE 2 SURVEALL OLEVAD GAASID (VEELDATUD) 3 TULEOHTLIKUD VEDELIKUD 4 KERGESTI SÜTTIVAD TAHKED AINED
See võimaldab pidurikambrit juhtida eraldi, teineteisest sõltumatute magistraalide kaudu. Kolmanda diafragma ülesanne on vältida mõne diafragma purunemisel suruõhu pääsemise ühest magistraalist teise. ·Pidurite pöörahoob Pidurite pöörahoova ülesanne on kanda pidurikambri poolt tekitatud liikumine üle pidurite pöörale ning klotside ja piduritrumli vahelise pilu reguleerimiseks. Pidurite elektriline juhtimine Pidurite pikavõitu reageerimisaeg tänu õhu aeglasest liikumisest torustikus tingis elektripneumaatiliste pidurisüsteemide väljatöötamise. ELB ja EBS Pidurisüsteemi osad 1. Rattaandurid 2. ja 5. Piduri kambrid 3.ja 6. Elektrooniline juhtplokk 4.ja 13. Toitemagistraal 7.ja 11. Kolmikud 8. 10. ja 19. Rõhuandurid 9. Juhtplokk 12. Seisupiduri juhtkraan 14. Näidikud 15 .ja 16. Suruõhupaagid 17.ja 18. Haagise ühendused 20. Jalgpiduri kraan
Pidurdusteekonna pikkusega 2. Vähima aeglustusega. Ei tohi kasutada autot, millel: Ø Esineb piduriõli leke . Ø Efektiivsus ei vasta nõuetele . Ø Pidurite ehitust on ilma kooskõlastamata muudetud . Ø Käsipiduri lukustusmebhanism ei tööta . Ø Käsipidur ei hoia täismassiga sõidukit paigal 16% kallakul. Sõiduautol kiiruselt 40km/h kuival teel lubatud pidurdusteekonna pikkus mitte üle 14,5 meetri. Keskmine reageerimisaeg normaalse töövõime korral on 0,8 .. . 1.0 sek. Libedal teel kasutada mootoriga pidurdamist lisaks katkendlikule pidurdamisele . Rool ja rehvid Rool Ei tohi kasutada autot, millel: Rooliratta vabakäik on lubatust suurem Ø SA-10* Ø Buss- 20* Ø VA-25* Rooli detailid on kinnitamata või detailid on deformeerunud . Roolisüsteemi ehitust on muudetud ilma kooskõlastuseta . Autol olev roolivõimendi ei tööta . Rehvid
Ø haagisega sõites Ø libeda teekatte korral (märg , lumine , jäine tee) Pidurdamisel ei tohi auto muuta suunda. Sõiduauto suurim lubatud pidurdusteekond kiirusega 40 km/h on 13 ...14,5 m. Peatumisteekond Peatumisteekond - ohu märkamisest seiskumiseni Pidurdusteekond - pedaali vajutusest seiskumiseni Aeglustusteekond - aeglustuse tekkimisest seiskumiseni Auto kiiruse ja pidurdustee vahel on ruutsõltuvus . Keskmine reageerimisaeg normaalse töövõime korral on 0,8...1,0 sek. Kui kiirus on 50 km/h läbib auto sellise reageerimiseaja jooksul umbes 13,5 . . . 14,5 meetrit. 50 60 = 0,83 km/h = 830 m/min 830 60 =13,8 m/sek (S.A.) Pidurite ehitus Sõiduautodel kasutatakse vedelikajamiga pidurisüsteemi. Pidurite tõhusust suurendatakse pidurivõimendiga. Pidurivõimendi rakendub tööle rõhkude vahe tekkimisel vaakumkambris . Piduri süsteem koosneb :
18.Millal ei tohi pukseerida painduva ühenduslüliga? Kui pukseeritaval sõidukil ei tööta sõidupidur või rool Kui teel on kiilasjää 19.Milline tegevus on õige? Arvestan, et naaberreas sõitev juht peab mulle enne raja vahetamist teed andma 20.Milliste tuledega tohib mootorsõidukiga sõita valge ajal? Päevatuledega esitulede asemel Lähituledega 21.Millises vahemikus on juhi reageerimisaja jooksul läbitud teepikkus, kui juhi reageerimisaeg on 0,8...1 s ja sõiduki kiirus on 50 km/h? 3...5 m 22.Mis hetkest algab auto pidurdusteekond? Hetkest, kui juht vajutab piduripedaalile 23.Eesti Liikluskindlustuse Fond hüvitab kahju kannatanule, kui kahju tekitajal: Puudus liikluskindlustuse leping Oli kehtestatud korras väljastatud tõend kindlustuskohustusest vabastamise kohta 24.Millisel juhul peab pukseeritava mootorsõiduki roolis olema juht? Kui pukseeritakse painduva ühenduslüliga
X X X X X Ühtse mereseire süsteemi loomine Töötajaskonda koolitatakse mereseire süsteemi tõhusaks kasutamiseks. X X X X X Väljundiindikaator Vähenenud reageerimisaeg õnnetusjuhtumite korral; Indikaatorid Tulemusindikaator Ressurssi kulu vähenemine ning info kiirem liikumine; Mõjundiindikaator Vähenenud hukkumiste arv mereõnnetuste puhul. I GRUPITÖÖ Vivian Tammearu
1024x768 ja me soovime sellele kuvada ekraanipildi resolutsiooniga 768x640, siis et kuvada ühte punkti sellel ekraanipildil sellele monitorile, peaks me panema helendama 1,33 punkti horisontaalsuunal (1024/768) ja 1,2 punkti vertikaalsuunal, see on aga võimatu, kui mõelda nüüd LCD ehituse peale. Me saame juhtida ainult tervet punkti korraga! See on LCD kõige suurem puudus CRT ees. · Reageerimisaeg. Kuna LCD puhul ei uuendata pilt kogu aeg, vaid ainult siis, kui midagi ekraanil muutub, siis LCD ei ole parameetrit kaardilaotussagedust, vaid on reageerimisaeg: aeg, mis kulub muutunud ekraanipunkti muutmiseks monitoril ehk lihtsalt öeldes on aeg, mis näitab kui kiiresti suudetakse pilti ekraanil muuta. Esimestel LCD monitoridel jäi see suurus 300 ms (millisekundi) juurde, mis omakorda
Kaido Voitra Tartu khk ·Pidurite pöörahoob Pidurite pöörahoova ülesanne on kanda pidurikambri poolt tekitatud liikumine üle pidurite pöörale ning klotside ja piduritrumli vahelise pilu reguleerimiseks. Kaido Voitra Tartu khk 10 6.10.2008 Pidurite elektriline juhtimine Pidurite pikavõitu reageerimisaeg tänu õhu aeglasest liikumisest torustikus tingis elektripneumaatiliste pidurisüsteemide väljatöötamise. ELB ja EBS Kaido Voitra Tartu khk Pidurisüsteemi osad 1.Rattaandurid 2. ja 5.Piduri kambrid 3.ja 6.Elektrooniline juhtplokk 4.ja 13.Toitemagistraal 7.ja 11. Kolmikud 8. 10. ja 19. Rõhuandurid 9. Juhtplokk 12. Seisupiduri juhtkraan 14. Näidikud 15 .ja 16. Suruõhupaagid 17.ja 18. Haagise ühendused 20
2 mm Sertifikaaditähis: CE Tööpinge: 10…30 V DC Virvenduvus: ≤ 5 Vpp (peak-to-peak voltage – laine amplituut) Nimivool: < 80 mA Reageerimisaeg: 50 µs Töötemperatuur: -10…55 ºC Ühendustüüp: M12, 4-pin Korpus: metall Mass: 400 g Hind: 140…450 € Sensori tundlikkust reguleeritakse sensori tagumisel küljel olevast nupust. Kõrvutades eeltoodud kaht optilist sensorit langeks esimene valik Visolux ML 4-8-RT kasuks juba puhtalt hinna seisukohalt, kuigi SICK KT5G-2N1311 reageerimisaeg on tunduvalt lühem. Katsetega tuleb kindlaks teha, kas Visolux ML 4-8-RT reageerimisaeg on piisav taatlusprotsessi läbiviimiseks. Õnneks on Metrosert AS laboris olemas mõlemat tüüpi optilised sensorid, millega sai testida nende sobivust antud ülesandeks. 26 5. MÕÕTESÜSTEEMI KIRJELDUS 5.1. AS Metrosert Tallinna labori veestend Sele 5.1. Metrosert AS veestend. Valmistaja joonis.
koosneb elektropneumaatikaskeem kahest eraldi skeemist, mis seotakse omavahel tervikuks komponentide tähistusega: 19. Andurid (millele reageerib, probleemid) Asendiandurid Kasutatakse megnetandureid, mis reageerivad täituri kolvile paigaldatud püsimagnetrõnga peale (herkonid ja elektroonsed magnetandurid). Elektroonsed magnetandurid: Ei sisalda liikuvaid kontakte Pikem eluiga võrreldes nt herkonidega Lühem reageerimisaeg PNP ja NPN Teised elektroonsed kontaktivabad andurid Induktiivandurid Mahtuvusandur Optiline andur Ultraheliandur Induktiivandur Saab kasutada ainult magnetiliste materjalide äratundmiseks. Anduri tundlikus (rakenduskaugus) sõltub objekti materjalist. Mahtuvusandur Fikseerib kondensaatori mahtuvuse muust. Saab kasutada kõikide materjalide äratundmiseks. Võimaldab tuvastada
Kuigi seda on kuvarite tutvustuses harva välja toodud, on see üks parimaid pilditeravuse näitajaid. Tavaline mõõtühik on DPI (pikslit tolli kohta). · Kaadrisagedus: Näitab, kui tihti ekraan oma andmeid uuendab, Pilt ekraanil aga ei muutu sama tihedalt, kuna andmetöötlus ja piksli oleku muutmine nõuavad lisaaega. Mõõtühik herts (Hz, võnget/korda sekundis). 5 · Reageerimisaeg: Aeg, mis kulub pikslil ühest värvist teise muutumiseks. Mõõdetakse nii gtg (hallist-hallini) kui btb (mustast-mustani) aega, mistõttu tulemused pole alati võrreldavad. Mõõtühik millisekund (ms). · Vaatenurk: Minimaalne ja maksimaalne kaldenurk, kus 180° on paralleelne vaatajaga. Kuidas töötab LCD monitor (pildil) ELEKTRONKIIRETORU EHK CRT Tööpõhimõte Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Veebidisaini ja digitaalgraafika õppekava Arvutikuvar 1. Ajalugu Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor, kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. On juba kadunud need kuvarid, mis suutsid esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graafilist kasutust suurt ei leidnud (kui nn "kastigraafika" välja arvata). Enim kasutati selliseid aparaate just UNIXi terminalidena. Tänapäevastesse arvutikomplektidesse kuuluvad aga juba graafilised monitorid, millede värvilahutus on viimase 25 aasta jooksul märgatavalt paranenud. Sellest aga lähemalt hilj...
LOGISTIKA BAASKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 2011 1. Mis on hankelogistika ? Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning toomis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika ? Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadetakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4.Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni logistikas. Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasamuude kulude suurenemise. Kulu...
parimaid tulemusi näidanud 8 jooksjat. Jooksurajad on määratud eeljooksudes saadud parimatele aegadele vastavalt nii, et kiireimad jooksjad on keskmistel radadel. 1.2 TEHNIKA 1. stardiks valmistumine jooksja keskendub pingsalt ja hoiab hinge kinni, et ta saaks stardi ajal oma keha ettepoole tõugata. Intervalli stardisignaali ja selle hetke vahel, mil sportlane keha stardipukilt lahti tõukab, nimetatakse registreerimisajaks. Kiire reageerimisaeg pole rekordi püstitamiseks tingimata vajalik, sest paljudel parimaid tulemusi saavutanud sportlastel on olnud kõige aeglasemad stardid. 2. start stardipaugu kõlades hingab sportlane välja ning annab energiliselt hoogu nii käte kui jalgadega, tõugates oma keha ettepoole 45-kraadise nurga all seni, kuni tagumine jalg on täiesti välja sirutatud. Kui jooksja teeb valestardi, saab ta hoiatuse.
vertikaalseid õhukeeriseid. · Eri kujuga kolvid ,mis soodustavad õhu vertikaalset liikumist ja suundavad kütuse küünla elektroodidele. · Bensiini kõrgrõhupump, mis tekitab kütuses 50 bar rõhu. · Bensiini kõrgrõhupihustid, mille pursu kuju sõltub sõidutingimustest. Sissepritsesüsteemid LH Jetronic (1982) · Kuumtraat tüüp õhukulumõõtur väiksem reageerimisaeg , väiksem takistus sisenevale õhule. · Tühikäiguregulaator · Digitaalne juhtmoodul · Adaptiivne juhtimine Andurid ja täiturid Hapniku andurid O n vajalikud h eitg a a sid e jä äkh a p niku si s aldu s e m õ õt mi s e k s . Si g n a al o n vajalik k ütte s e g u r e g ul e eri mi s e ko ntrolli mi s e k s .Kütt e s e g u üritatak s e h oid a la m b d a 1. Lineaarne hapniku andur
Kordamisküsimused eksamiks. 1.Saadetis - (consignement, shipment)Saatja poolt saajale ühe korraga teele lähetatud kaupade (materjalide) kogus. Saadetise puhul otsustatase enne teele saatmist, millise transpordiliigi, transpordivahendi, teenusepakkuja, veohinna, maksude, täiendavate tasude, veo ajaga jms. selle lähetamine teostatakse ja milline osapool kannab saadetise lähetamisega seotud kulud. 2.Mahukaal - Saadetise mahukaal on saadetise pakendi mõõtmete alusel arvutatud näitaja, mis võimaldab hinnata kui suure pinna saadetis sõidukis hõivab. Mahukaalu võrreldakse saadetise füüsilise kaaluga ning saadetise tarnehind arvutatakse suurema näitaja alusel. Mahukaubad maantetranspordis < 333kg/ m3; Mahukaubad lennuveod 1m3 = 167kg 3.Arvestuslik kaal - Veokulude arvestusel kaalutakse reaalkaalu ja mahukaalu omavahelist suhet, mille alusel leitakse arvestuslik kaal, mis ongi veokulude arvestuse aluseks. 1 m3 = 333 kg. 1 laadimismeeter = 1850....
Mängulises kriisiolukorras suudavad poisid edasi tegutseda, tüdrukud aga tõmbuvad endasse. 4. Füüsilised erinevused. Harilikult ületavad poisid tüdrukuid nii lihaste jõus kui ka liigutuste kiiruses ja koordinatsioonis. Enamasti jooksevad poisid kiiremini, viskavad täpsemalt palli (juba väike poiss võtab palliviske seisangu õigemini ja kindlamini kui tüdruk), kõnnivad täpsemalt poomil jne. Poiste reageerimisaeg on lühem ja kindlam kui tüdrukutel. Käelises osavuses on aga paremad tüdrukud, kes hakkavad end poistest varem riidesse panema, tulevad varem toime nööpide kinnipanekuga ja lahti tegemisega ning paelte sidumisega. Tüdrukud sooritavad paljusid käelisi ülesandeid kiiremini ka korralikumalt kui poisid. Osavus ja kiirus, 6 liigutuste peenus ja täpsus saavad alguse ilmselt tüdruku kiiremast arengust. Need soolised
kommutatsioonitehnikat kui X.25 korral Võimaldab ühendusega edastust. Paketi pikkus on muutuv, soovituslik maksimaalne pikkus on 1600 baiti Töökiirused on 2Mb/s kuni 50 Mb/s. Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 21 FR edastus Pakettide kontroll edastuse ajal on minimaalne. Vea korral pakettide korduvsaatmist ei taotleta Vajab kvaliteetset edastuskanalit (soovituslik bitiveategur väiksem kui 106), vastasel korral on tulemuseks pikem edastus ja reageerimisaeg Kasutatakse suures osas kohtvõrkude ühendamiseks Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 22 X.25 ja FR edastuse võrdlus Põhimõtteliselt toimivad X.25 ja FR edastus sarnaselt: mõlemad jagavad võrgu ressursse ja andmed edastatakse pakettidena Et X.25 väljatöötamise ajal oli edastus kanalite kvaliteet ja läbilaskevõime halve mad, kasutatakse X.25 korral paremaid vigade ja andmevoo juhtimisfunktsioone Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 23 X
35. Mis on laadimismeeter autotranspordis? Laadimismeeter on veoruumi põrandapinna jooksev meeter. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm. 36. Mis kriteeriumitega saab mõõta transporditeenuste kvaliteeti? vedude sagedus, saadetiste minimaalne suurus, 'uksest ukseni' veoaeg, turvalisus, tarnekindlus turu ulatus (piirkond, mille ulatuses suudetakse pakkuda 'uksest ukseni' veoteenuseid) paindlikkus ja reageerimisaeg info andmine veose seisu kohta vedaja võime pakkuda ka muid teenuseid peale põhitransporditeenuse (peale-ja mahalaadimine, ladustamine jne) piiriületuste kiirus 37. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 5
Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused (I osa) 1. Analüütilise keemia definitsioon Analüütiline keemia on teaduslik disipliin, mis arendab ja rakendab meetodeid, instrumente ja strateegiaid selleks, et saada infot nii aine koostise, iseloomu kohta ajas ja ruumis kui ka mõõtmiste väärtusest. 2. Kromatograafia definitsioon Kromatograafia on ainete segu komponentideks lahutamise meetod. 3. Teoreetiliste taldrikute mudel Ainete segu lahutamine toimub ühendatud anumate süsteemis, kus on mingi hulk liikumatut faasi ja ülejäänud liikuv faas. Kogu protsess on vaadeldud kahe faasi süsteemist. Kõigepealt transporditakse liikuvas faasis olev gaas esimesse anumasse.Tekib tasakaal liikuvas ja liikumatus faasis olevate molekulide vahel. Järgmisena transporditakse esimese taldriku liikuva faasi sisu teise taldrikusse ja esimese taldriku liikuva faasi ruumi täidab puhas liikuv faas. Tekib uus tasakaal. Kolmandana transporditakse teise taldriku liiku...
Nahk võib punetada ja motoorsed võimed veidi väheneda. Hakkab ilmnema silmatorkavamaid toimeid. Inimene võib tunda peapööritust ning olla vähem 0,05 vaoshoitud ja halvema otsustusvõimega. Koordinatsioon võib kergelt häiruda. Lihasekoordinatsioon on vaieldamatult kahjustunud ning reageerimisaeg pikenenud; 0,08 autojuhtimisviis äratab kahtlust. Suur pulsisagedus ja aeglane hingamine. Koordinatsiooni ja reageerimisaja ilmne 0,10 halvenemine. Inimene võib tuigerdada ja tema kõne muutuda ebaselgeks. Kõik inimesed tunnetavad vaieldamatult tasakaalu 0,15 ja liikumisvõime halvenemist.
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Arvutid ja arvutivõrgud AA-21 Urmi Kuningas RAAMATUPIDAMISE BÜROO Arvuti perifeerseadmed ja bürootehnika Juhendaja: Raul Metsaäär Kehtna 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Ruumide tehniline sisustus.........................................................................................................4 Tuba 1 5 Tuba 2 6 Monitorid................................................................................................................................... 7 Büroo seadmed...........................................................................................................................8 1.1 Printer..................................................................................
Sotsiaal-majanduslik eelis (madalam Vajalik regulaarsus ja teatud kaubamaht energiakulu, väiksem maavajadus, Erinev infrastruktuur eri piirkondades. väiksem õhusaaste) AUTOTRANSPORDI Eelised Puudused Väga paindlik – võimaldab vedu „uksest ukseni“ Kulukas pikkadel vahemaadel. ja veoteenuse pakkuja reageerimisaeg on lühem Piiratud veovõime. Suur manööverdusvõime ja suhteliselt hea Elukeskkonna säilitamisest tulenevad riiklik veokiirus, ümberlaadimisvajaduse puudumine. piirangud mõjutavad ebasoodsalt teenuse Liikumine optimeerimise võimalus, kuna tavaliselt kvaliteedile (mõnedes maades on piiratud on maanteel lühimad või ka ainsad ühendusteed öösel või puhkepäevadel) kahe asustatud punkti vahel
künnisväärtuseid. Kuna eri tootjad tõlgendavad tulemusi erinevalt, siis esitatakse tulemused tavaliselt kolmeosalisena: mõõdetud väärtus, ülemine ja alumine piirväärtus. Autovalmistajatel on lubatud lisada sinna ka lisaandmeid, kuid nende lugemine üldasutatavate testritega tavaliselt ei õnnestu (kood on nähtav numbritena 0...225). Kindlasti on diagnoosimisel abiks aga testi sooritamisel salvestatud signaali miinimum ja maksimumväärtused, reageerimisaeg (s) rikkalt lahjale ja lahjalt rikkale küttesegule. 6.4 Osatestide tulemuste tõlgendamine- Kindlustamiseks auto määrustekohast kontrolli toimub osatestide tulemustele hinnangu andmine üldjuhul peale kõikide osatestide sooritamist. Seetõttu tuleb osadel autodel testi tulemuste saamiseks sõita üsna pikka maad. Pidevalt valvatavate osatestide tulemuste saamiseks piisab üldjuhul juba lühiajalisest mootori töötamisest ja sõidust. Siin registreeritakse selgete tunnustega rikked.
· süsivesikute seedumise raskendamine, 9 · vere pürüvaadi taseme tõus, · maohädad, valud allkehas ning kõhukinnisus, · mälu nõrgenemine, emotsionaalne ebastabiilsus, · südame kloppimine, · lastel aeglustub kasv, · südame- ja ajutegevuse häired, · nahahaigused, · juuste väljalangemine, · koordinatsioonihäired, · vähenenud reageerimisaeg. Vitamiin B1 defitsiiti soodustab rafineeritud toiduainete kasutamine. Liigtarbimine Toksilist mõju ei ole avastatud, küll aga võivad liiga suured vitamiini B1 kogused tasakaalust välja viia kogu B-vitamiinide kompleksi. Saamine Inimene saab tiamiini järgmiselt. Taimsete produktidega (vaba tiamiin) ja loomsete produktidega (peamiselt tiamiindifosfaat) seedekulglasse sattunud vitamiin B1 imendub peensoolest kandja- vahendatud aktiivse transpordi teel. Kui tiamiini tase on peensooles
1. Veondus ja veerem Veondus on majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Veondus jaguneb: · reisijatevedu (ühistransport) kaug-, linnalähi- ja linnavedu; · kaubavedu rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed; Rajatised: jaamad, sillad, meresadamad, jõesadamad, lennuväljad, pumbajaamad, kontaktvõrk; Veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum, nt: · Autod · Haagised ja poolhaagised · Vedurid Nt elektri-, diisel- ja auruvedurid · Mootorvagunid ja vagunid · Maagiveo...
Kauba peale- ja mahalaadimine, tollimine, ladustamine jne. Eri transpordiliikide klienditeeninduse näitajad on erinevad, varieerude transpordiliikide kaupa. Klienditeeninduse tase ja kvaliteet määratakse järgmiste kriteeriumitega : · Sagedus, minimaalne saadetiste suurus, uksest-ukseni kokkuveo- ja kohaletoimetamise ajad, turvalisus ja usaldusväärsus. · Veosevoogude tehnilistele nõudmistele vastavate veovahendite kasutamine. · Reageerimisaeg klientide päringutele ja veoinstruktsioonide muutmisele. · Informatsiooni andmine veose staatuse kohta ja veosejälgimissüsteemide kasutamine. · Valmisolek vastutada ja pakkuda kompensatsiooni äpraduste puhul. · Äriline ja paindlik lähenemine läbirääkimistel hinna ja teenuse osas. · Valmisolek pakkuda veoste konsolideerimisteenuseid või tihe koostöö konsolideerimisteenuseid osutavate firmadega. · Piiriületuste kiirus ja probleemitus.
sõiduki taha kogunenud kiiremaid sõidukeid, mis ei saa tiheda vastassuunaliikluse tõttu mööda sõita? Ta peab... Järgmisel ristmikul ära pöörama. Selleks sobivas kohas kiirematele sõidukitele möödasõitu võimaldama, hoidudes võimalikult paremale ja vajadusel peatuma. Sama kiirusega edasi sõitma. 10. Kas autorongiga sõites on vaja hoida eessõitjaga suuremat pikivahet kui sõiduautoga sõites? Võib hoida lühemat pikivahet, sest autorongi juhi reageerimisaeg on sõiduharjumuse tõttu väiksem kui teistel juhtidel. Jah, sest autorongi suur mass ja pidurite rakendamiseks kuluv aeg ei võimalda sama kiiret peatumist. Autorongi peatumisteekond ei ole pikem kui sõiduautol, seega suuremat pikivahet ei pea hoidma. 11. Millise suurima kiirusega tohib sõita BE-kategooria autorongiga asulavälisel teel? 90 km/h. 70 km/h. 50 km/h. 12. Kas tähistamata veos tohib sõidukist ettepoole ulatuda? Ei.
tegemist on laiekraaniga suhtega 16:9 või tavaekraaniga suhtega 4:3, ekraani suurust iseloomustatakse ekraani diagonaali mõõduga tollides. Tänapäeval kasutatav ekraani suhe on enamasti 16:9, mis võimaldab vaadata monitori ekraanilt mugavalt ka filme. Resolutsioon - pikslite arv ridades ja veergudes näitab kui palju infot on võimalik ekraanile kuvada, näiteks 1920x1080 Reageerimisaeg [ms] ehk aeg, mis kulub muutunud ekraanipunkti muutmiseks monitoril Heledus [cd/m2] näitab monitori maksimaalset heledust Kontrast väljendab monitori musta ja valge värvi suhet Vaatenurk ehk kui suure nurga ulatuses on Joonis 1-4. LCD monitor (Allikas: Learning pilt selgesti jälgitav (eraldi horisontaal- ja
see tekitaks vastava näidu märgatavat muutust. Avastamispiir, detection limit - Antud mõõteprotseduuriga saadud suuruse mõõdis, mille korral eksliku väite tõenäosus, et komponent puudub materjalis on, kui on antud tõenäosus, mis ekslikult väidab komponendi olemasolu. Mõõtevahendi stabiilsus, stability - Mõõtevahendi omadus, mis väljendab selle metroloogiliste omaduste muutumatust ajas. Mõõtevahendi stabiilsust võib arvuliselt iseloomustada mitmel viisil. Kosteaeg, reageerimisaeg, step response time - Ajavahemik hetkest, millal mõõtevahendi või süsteemi sisendsuuruse väärtust on järsult muudetud ühelt konstantselt väärtuselt teisele kuni hetkeni, millal vastav näit jõuab ettenähtud piiridesse püsiva lõppväärtuse ümbruses. Riistmääramatus, mõõtevahendi sisemääramatus, instrumental measurement uncertainty - Mõõtemääramatuse komponent, mis on tekitatud kasutuseloleva mõõtevahendi või -süsteemi poolt.
mis näitab sõidukiiruse vähenemist sekundis. Sealjuures mõõdetakse ära ka pedaalidele rakendatav jõud N-tes. Siia on näitena toodud vastavad näitajad: kontrollkiirus, negatiivne kiirendus, pedaalidele rakendatav jõud. Ametlikult kehtivad näitajad on üles loetud riikide või riikidevahelistes standardites. Traktoriagregaadi peatamisel on oluline: juhi reaktsiooniaeg; aeg, mis kulub pidurite töölerakendamiseks pedaalile vajutamise hetkest. Kui terve ja kaine juhi reageerimisaeg on keskmiselt 0,5...0,8 s ja seda võib lugeda enam- vähem stabiilseks näitajaks. Kuna mõlemale rattale mõjuvad eraldi pidurid, saame neid kasutada ka juhtimispiduritena, on vaja silmas pidada järgmist: kui töötame transporttöödel või kasutame suuremaid kiirusi, peavad pedaalid olema kokku ühendatud. Eelnevalt peame kontrollima, kas pedaalide töökäigud on ikka võrdsed. Mida vähem sõidupidureid juhtimispiduritena kasutame, seda vähem nad ebaühtlaselt kuluvad
ühele liikmele käsitletakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele. Sellisel juhul on lubatud ka relvajõu kasutamine. Uus julgeoleku situatsioon see tähendab kommunismiohu kadumine ja selle asendumine islami terrorismiga on sundinud ka NATOt ka oma strateegiat muutma. Vähendatud on tuumarelvade osatähtsust, kuid samas on muudetud nad täpsemaks. Vähendatud on sõjavägesid. Esikohale on nüüd kerkinud kiire reageerimisaeg, koostöövõime, paindlikus. Tihti tuleb tegutseda võõras kultuurikeskkonnas. Seepärast on väga tähtsaks muutunud ka psühholoogiline treening. Õpetatakse kuidas suhelda vaenulikult meelestatud elanikega ilma relva kasutamata. Täna on peamiseks ülesandeks ühendada euroopat, mitte kaitsta Lääne- Euroopat Ida-Euroopa eest. Kuigi Venemaa ei ole NATO liige, võtab ta aktiivselt osa NATO tegemistest ja nende vahel käib aktiivne suhtlemine. Kõik see suurendab Euroopa stabiilsust.
3. Kas protsess toimub õigesti ja optimaalselt juba esimesel korral, nii et seda ei ole vaja korrata või ümber teha? Väärtust mitte lisavad (transport, ladustamine, inspekteerimine) Eesmärgiks on vähendada väärtust mittelisavate toimingute aega, sest nendega kaasnevad säilitus ja laokulud lean põhimõtte vastu Ajal tugineval konkurentsil on kolm mõõdet: 1. Teenindusaeg (time to serve) on aeg kliendi tellimuse vastuvõtmisest tellitu üleandmiseni 2. Reageerimisaeg (time to react) on tootmis- ja müügimahu muutmine vastavalt nõudluse muutumisele 3. Turuletoomise aeg (time to market) = tootearendustsükkel + tarneahela läbimisaeg aja kompressioon Väärtust mittelisavate tegevuste vähendamine Tarneahela kulude vähenemine- Tarneahela ajaline kestvus proportsioonis tarneahela kuludega vähendame 20% ajast, vähenevad kulutused 20% nõudlusaeg aeg, mida kliendid on nõus ootama oma tellimuse kättesaamiseks läbimisaeg
omandamiseks ja reprodutseerimise hõlbustamiseks, järelduste tegemiseks inimese varjatud seisundite ja mõtete kohta nt ülekuulamine (Jung projektiivtest isiksuse varjatud afektiivsete komplekside väljaselgitamiseks kiire reaktsioon suvalisele sõnale (indiferentsed sõnad assotsiatsioonid sujuvalt, kiirelt; afektiivsete üleelamistega ja ebameeldivate sündmustega seotud sõnad pikem reageerimisaeg, kahtlased sõnad) nt uuris veel Luria; aluseks polügraafitestile) Omandamine sõltub paljudest teguritest: Psüühilise aktiveerituse suunatus omandamisele automaatsest tajumisest ja korduvalt kokkupuutumisest on vähe (tõestanud Zintsenko, Smirnov); omadamist soodustab vajdus omandamiseks kujunevad motiivid, eesmärgid, ülesanded =
veovahend, seda madalam on transpordikulu veoühiku kohta. 4) Energia hinnad 60% maailma naftatoodangust läheb transpordi vajaduseks 5) Vedude tasakaalustatus (kas vedajal on võimalik saada tagasikoormat) 6) Vedajate riikliku reguleerimise olemus ja ulatus Transporditeenusten kvaliteedi kriteeriumidLi · Sagedus, nüünaalne saadetiste suurus, "uksest-ukseni" veoaeg, turvalisus ja tamekindlus · Kaubavooguderr tehnilistele vajadustele vastavate veovahendite ja -tehnika kasutamine · Reageerimisaeg klientide päringutele ja veoinstruktsiooniden- muutmisele · Informatsiooni andmine veose staatuse kohta ja veosejälgimissüsteemide kasutamine · Valnüsolek vastutadali ja pakkuda kompensatsiooni probleemide puhul · Äriline-n ja paindli lähenemine läbirääkimistel hinna ja teenuse osas. · Vahisolek pakkuda veoste konsolideerimisteenuseid või tihe koostöö konsolideerimisteenuseid osutavate firmadega. · Piiriületuste kiirus ja probleemitus. Transpordisüsteem
· halb reguleeritavus, · suur reaktiivvõimsus ja toitevõrgu ebasümmeetriline koormamine. Generaatorite suurim eelis oli võimalus saada mõningate keevitusprotsesside tarvis kõrget keevitusvoolu See kehtis enne pooljuhtide kasutuselevõttu, nüüd on see eelis kadunud. Generaatorite põhilised puudused on nende suured mõõtmed ja mass, kõrge müratase ja võimsuse kulu ning väike töökindlus. Türistorjuhtimisega MIGIMAG-vooluallikaid iseloomustab pikk reageerimisaeg (3-0 ms), mis ei võimalda elektrooniliselt juhtida keevitusprotsessi. Vooluallikate kasuteguri parandamiseks projekteeriti mitmesuguseid sekundaarahela transistorjuhtimisega vooluallikaid, kus kasutati impulssmodulatsiooni põhimõtet. Alalis/vahelduvvooluinverter on seade, mis muudab alalisvoolu vahelduvvooluks 97) Vask- ja terastorupainutamise seadmed Ühe käega kasutatav torupainutaja pehmest vasest, alumiiniumist, kaetud vasest ja täppisterasest torude painutamiseks 90°.
1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides: ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral. saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks. olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobiva...
perioodi. Nähtamatu periood (aeg, mis kulub signaali kan- dumiseks meeleorganist peaajju, otsuse tegemiseks ja käsk- luse edasiandmiseks närvikava kaudu teatud lihastele) kes- tab harilikult 0,15 . . . 0,2 s. Nähtav periood (aeg, mis kulub liigutuse sooritamiseks) kõigub treenitusest ja tegevuse keerukusest olenevalt 0,4 . . . 0,6 s piires. Kokku kulub näi- teks takistuse märkamise algusest pidurite töölerakenda- miseni kuni 0,8 s. Summaarne reageerimisaeg ei ole ühel ja samal juhil püsiv suurus, vaid sõltub paljudest teguritest. Tunduvat alkoholi mõju kaob aeglaselt ja ulatub tundidest päeva - väsimuse, haiguse, halva meeleolu korral reageerinuni deni. Seetõttu on ohtlik ja vastutustundetu rutata pärast aeglustub. Kogemused ja treening aga lühendavad reagee- alkoholi tarvitamist sõitmaminekuga. rimisaega. Samuti mõjub ka hea enesetunne ja meeleolu. Ettenägelikkus e. juhiinstinkt
Mida väiksem on T0, seda lähedasemad on digitaalseadmete omadused analoogseadmete omadele. Praktiline soovitus oleks järgmine: 145 T0 1 1 ... , Tdin 4 15 kus Tdin on digitaalseadmega kontuuri reageerimisaeg. Vastavalt Shannon'i teoreemile T0 c kus c töödeldava signaali omavõnkesagedus. Üldistatud filtri mudelit kirjeldab ülekandefunktsioon Uout T1s 2 + T2s + k1 W (s ) = = ,
juhiste kombineerimise abil. rõhutamaks fakti, et õpilane kuulab, istub, vaatab tahvli poole, on valmis jne. • Alati on abiks positiivse suunava tooni kasutamine: „Asuge oma kohtadele (...)“. Tehke Kolmandast kooliastmest alates lisan ma sageli – kui klass on rahunenud ja tähelepanelik: lühike taktikaline paus, et anda õpilastele põgus reageerimisaeg õpetaja märguande “Tänan. Te paistate rahulikud ja valmis. Tere hommikust kõigile.“ Ma ei ütle „tere hommikust“ hoomamiseks (lk 4 ja alates 102). „Pilgud siia ja kuulake (...) Tänan.“ „Tänan“ käskiva sõnumi (kogu klassile) enne, kui ma näen (ja tajun) nende valmisolekut ja tähelepanu. lõpus edastab ootuse. Öelge alati „tere hommikust“/“tere päevast“
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
