aktiveerumine kandev patogeen Kindlat antigeeni Y tundev retseptor Y B-rakud paljunevad, Y tapjarakul Y ümbritsevad patogeeni, Y Y toodavad patogeeni antikehad hävitavaid antikehi Y Rakuline immuunsus Humoraalne immuunsus Antikehad seonduvad Y
Reageerib aeglasemalt Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel Spetsiifiline- kujuneb välja kindla haigustekitaja või antigeeni suhtes Võib olla lühiajaline (nt gripi suhtes) või kesta läbi kogu elu (nt mumpsi suhtes) Vahendavad T- ja B-lümfotsüüdid ning antikehad Omandatud immuunsus Humoraalne reaktsioon (antikehad) - Reaktsiooni korral eristatakse organismi antikehasid, mis määravad patogeeni hävitamisele. Tsellulaarne immuunsus (tapjarakud) - Reaktsiooni korral hävitavad organismi tunginud patogeeni spetsiaalsed rakud. Humoraalne reaktsioon Vaktsineerimine Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusetekitajad, mis ei suuda haigestumist esile kutsuda, kuid immuunsüsteem õpib nende antigeene ära tundma ja suudab edaspidi organismi sattunud samu patogeene hävitada. AIDS Ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom.
(Koets et al; 2015) Vasikatel on -, -, T-rakud ülekaalus, kuni 6 elukuuni. Neis toodetakse interferoone, mille ülesandeks on immuunvastus, samuti kasvaja nekroosifaktor alfat TNF- (Tumor Necrosis Factor alpha). Paraku pole need piisavalt efektiivsed, et tappa rakusisest Mycobacterium paratuberculosist. Intertsellulaarsete patogeenide hävitamine sõltub peamiselt tsütotoksilistest lümfotsüütidest ja looduslikest tapja-T rakkudest, mis ei hävita otseselt patogeeni vaid muundunud rakke. (Wadwha et al; 2013) Mycobacterium paratuberculosis on aeglase kasvuline, rakusisene patogeen, mis on võimeline ellu jääma väga erinevates keskkonnatingimustes (Chaubey et al 2016). Peamiselt hõlmab Johne haigus peensoolt, mõnedel juhtudel ka jämesoolt, mille tulemusel soolestiku sein pakseneb ja toitainete imendumine soolestikus peetub märkimisväärselt. Kudede ehitus muutub ja võib esineda granuloome. (Arsenault et al; 2014)
sügavamal mullas kuhu fumigatsioon ei pruugi ulatuda · P. cinnamomi suudab tihti fumigeeritud mulda tagasi tulla ja võib põhjustada veel hullemat kahju kuna fumigatsioon on ka konkureerivaid mikroorganismide arvu mullas vähendanud. Istutamine kõrgematesse peenardesse · Piirab haiguse mõju ja levikut. · Vähendab kontakti taimejuurte ja vee vahel · soodustab kiiret äravoolu kuna · niiskus on antud patogeeni põhjustatud haiguste kujunemisel, levimisel ja pikaealisusel võtmetähtsusega. Solariseerimine · Spetsiifilistele taimedele nagu noored avokaadotaimed,(integreertud lähenemine) · Protsess kujutab endast päikeselt kiirguva kuumuse viimist puhaste mullapinnale asetatud polüetüleenist linade alla . Tagajärjed keskkonnale · tapab paljud vastuvõtlikud taimed, · bioloogilise mitmekesisuse jäädav vähenemine · Ökosüsteemi protsesside häirumine
teise · See võib toimuda ka omavahel mitte-suguluses olevate bakterite vahel · Toimub mullas, vees ja elusorganismides 20 aastat ja bakterid muutusid resistentseks (tänu konjugatsioonile) Staphylococcus aureus (põhjustab veremürgitust ja kopsupõletikku) resistentsus 1950 · Täna on erinevad S. aureus tüved resistentsed KÕIGI antibiootikumi vastu (MRSA = multiple resistance Staphylococcus aureus) Patogeeni ja peremeestaime vaheline interaktsioon: 1. Algne vastuvõtlikus: peale algset replikatsiooni patogeeni levik piiratakse väikese hulga rakkudega esmase infektsiooni koha lähedal. Enamasti on see seotud HR-iga (taimede üldine reaktsioon patogeenidele ja kahjuritele). Patogeeni poolt nakatatud ala ja selle ümbrus nekrotiseerub. 2. Piiratud vastuvõtlikus: 1. patogeen replitseerub ja levib taimes, kuid madalal tasemel, tulemuseks on vähesed sümptomid ja kahjustused. 2
Elusvaktsiinid Vaktsiinid, mis sisaldavad atenueeritud või heteroloogilist infektsiooni tekitajat Atenueerimine haigustekitaja virulentsuse nõrgestamine Komponentvaktsiinid Komponentvaktsiinid (subunits) patogeenide puhastatud protektiivsed komponendid nagu proteiinid ja epitoobid. Saadakse biokeemilisel teel Sünteetilised peptiid-vaktsiinid keemilised sünteesitud peptiidid, mis kujutavad endast patogeeni protektiivseid epitoope. Adjuvant Adjuvant - aine, mis stimuleerib organismi immuunvastust manustamisel komleksis antigeeniga. Freund'i täielik adjuvant, mille koostisse kuuluvad mineraalõli ja mükobakterite komponendid. Vaktsineerimisel kasutatakse laialt alumiinium hüdroksüüdi - Al(OH)3 ja mõningaid teisi ühendeid. Rekombinant-vaktsiinid Vaktsiinid, mis on saadud rekombinantse DNA tehnoloogia abil; Sisestatakse antigeeni kodeeriv DNA osa vektorisse, millega nakatatakse E.coli
incompatible (resistentsusgeeni varjav taim vs. virulentne patogeen) leherooste koostoimete ajal. · Kui HD2329 + Lr28 rida oli nakatatud leherooste patogeeniga, relative to the HD2329 isoliin ja mock-inoculated controls,täheldati kõigi kolme SNARE geeni väljendi kasvu ( Fig. 7). · Sobimatu koostoime ajal, oli väljend indutseeritud 12 hpi-lt onwards kõigile kolmele SNARE geenile (Fig. 7). · Maksimaalne väljendperiood 24 ja 48 hpi-l vastasid proliferatsiooni perioodile ja patogeeni sekundaarse hyphae levik naaberrakkudele. · Surface mature appresoria kokkuvarisemine initiates rakusisest ramification of secondary nakkuse rakusisest ramification hyphae 72 hpi-l. · In contrast, susceptible taimedes näitas palju madalamat kasvu SNARE geenide expression levels võrreldes resistantsete taimedega. · The mock inoculated resistentsetes (R-M) ja tundlikes taimedes (S-M), patogeeni surve puudumisel, näitas ebaolulisi muutusi expression profiiilides.
MiH on tavalised rakusisesed valgud mis omavad geenipolümorfisme Kui konkreetne polümorfne valk esineb doonoril ja retsipiendil erinevate isovormidena, avaneb tee immuunvastuse tekkeks Sekundaarne immuunvastus Immuunsüsteemi evolutsioon Alamad loomaliigid Fagotsütoos, bakteritsiidid, komplement Lümfotsüütide eellasrakud ja IgM Omandatud immuunsuse teke lõualistel selgroogsetel loomadel Selgrootute immuunsus Fagortsütoosi võime (käsnad, vihmaussid jt). Komplement (putukad). Patogeeni retseptorid (putukad). Paljudel selgrootutel loomadel esinevad aglutiniinid ja bakteritsiidid. Kõhrkaladel on kindlaks tehtud immuunglobuliinid, mis koosnevad rasketest ja kergetest ahelatest. Immuunsüsteemi ontogenees
Termoregulatsioon inimesed endotermsed püsisoojased, terves kehas, eriti lihastes, ainevahtuse reakts, hüpotalamus ,,mõõdab" vere temp, Soojusbilanss soojusliikude summa mida organism saab, kaotab või akumuleerib Kaitsehaiguste eest ninaõõnes ja hingetorus filtreerivad ripsmed, sülg, higi, pisaravedelik, maomahl, mittepatogeensed mikroorganismid, immuunsüsteem Immuunsuse vormid: tsellulaarne immuunsus (tapjarakud, hävitavad patogeeni koos nakatunud rakuga), humoraalne immuunsus (antikehad seonduvad patogeeniga, neutraliseerivad selle ning märgistavad ta hävitamiseks fagotsüütide poolt) Allergia e ülitundlikkus, allergeen, kõigesuhtes, võibad kashjustada elundeid, Vananemine DNA otstes telomeerid mis poolduvad, kriitilises pikkuses enam mitte, organism hakkab ,,kuluma", keskonnategurid, *juuste hõrenemine *nägemise, kuulmise halvenemine *kopsumahu vähenemine *naha elastsuse
3) iga hübridoomikloon produtseerib üht tüüpi antikehi monokloonsed antikehad e väga spetsiifiliste omadustega antikehad. Monokloonseid antikehi kasutatakse: 1) vastava antigeeni olemasolu ja kontsentratsiooni määramiseks ainete segus või rakus 2) selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust 3) meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas Diagnostikas võimaldavad monokloonsed antikehad väga täpselt eristada patogeeni kitsamat tüüpi tüve. Nt: klamüüdiabakteri eri liikide diagnoosimine; raseduse diagnoosimine (seisneb kooriongonatropiini sisalduse määramises uriinis monokloonsel antikehal põhineva immunreaktsiooni abil). 1990. aastatel hakati tootma inimese monokloonseid antikehi, kasutades transgeenseid hiiri, kelle genoomi on siirdatud inimese antikehade geene. Neid antikehi kasutatakse nakkushaiguste ja vähi puhul.
ARVESTUSEKS HAIGUSED 1. Mõisted: PATOGEEN - haigustekitaja FAGOTSÜTOOS õgimine, rakumembraan läheb ümber patogeeni ja lagundab selle LEUKOTSÜÜT valge vererakk ANTIGEEN organismile võõras molekul ANTIKEHA kaitsevalk MÄLURAKK valge vererakk, mille geenis on info haigustekitajate vastaste antikehade kohta VAKTSIIN nõrgestatud või tapetud haigustekitajad või haigustekitajatele iseloomulikud molekulid, mille toimel keha õpib tootma vastavaid antikehi VAKTSINEERIMINE vaktsiini sisendamine organismi HISTAMIIN põletikureaktsiooni tekitav aine, esmases kaiteliinis 2
Kaasasündinud immuunsus on meie esmane kaitseliin patogeenide vastu, mis lülitab sisse neid hävitava põletikulise vastuse. Põletik kujutabki endast kõige lihtsamas mõistes immuunrakkude kiiret aktiveerumist võitluseks sissetungijaga. Kui sissetungijad sellest kaitsest ikkagi läbi murravad, käivitub organismi adaptiivne ehk omandatud immuunsus, milles on kesksel kohal antikehavastus ning B- ja T-lümfotsüüdid. Omandatud immuunsus omab mälu, mis võimaldab sama patogeeni teistkordse invasiooni korral kiirelt efektiivse vastuse anda. Erinevalt kaasasündinud immuunsusest esineb omandatud immuunsus ainult selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka imetajatel. Immuunsüsteemi ülesandeks on hävitada kehasse tunginud haigusetekitajaid. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis valmistavad organismi tunginud võõrkehade, bakterite ja viiruste vastu kaitsevalke. Lümfotsüütide tootmisega tegelevad aktiivselt lümfisõlmed, põrn ja harkelund.
retseptoritele ning ühtlasi eritavad vigastatud rakud aineid, mis erutavad närve c.iii. Paistetus c.iv. Vigastatud rakkude poolt eritatav histamiin põhjustab eeltoodud tunnused, mis põhjustabki veresoonte laienemise ja viib sellega paistetuse tekkeni. Omandatud kaitsemehhanismid ehk omandatud immuunsus · Lümfotsüüdid reageerivad patogeeni kindlatele valkudele ehk antigeenidele, võib organism muutuda immuunseks ehk vastuvõtmatuks selle haigusetekitaja suhtes · Antigeenispetsiifilised ehk vaktsineerimine??? · Organismi reaktsioon iga nakkusele kaasneb palaviku teke, sest organism reageerib nakkusele. Mõõdukas kehatemperatuuri tõus stimuleerib organismi kaitsemehhanisme ja pidurdab paljude patogeenide arengut. Energeetiline pidevus
1. Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? Rakendusteadus - teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega. Fundamentaalteadus - teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. Omavahel on nad seotud nii, et fundamentaalteadus annab rakendusteadusele teadmisi ning rakendusteadus annab püstitatud uurimisküsimustele tagasisidet. 2. Too näide (õpikust või igapäevaelust), kus elusolendite ehitust või talitlust on kasutatud eeskujuna tehnikas või mingi tehnoloogia väljatöötamisel. Lennukitiiva täiustamine linnutiiva kuju ja detailide eeskujul. Hoonete kliimaseadmete projekteerimine termiitide tornpesade ventilatsioonisüsteemi järgi. 3. Kes olid a) Louis Pasteur keemik, mikrobioloog...
Iseseisev töö Toidupatogeenid Rühma suurus: 1-3 üliõpilast Tähtaeg: 03.03.11 loengusse paberkandjal kaasa! Ülesanne: Loe (eelistatult) kirjandusallikat /1/ või internetist FDA BBB (Bad Bug Book). Koosta lugemistabel (vt vorm allpool), millesse kannad olulise info konkreetsete patogeenide kohta. Võimalik, et iga patogeeni kohta kõigi lahtrite tarbeks infot ei leia. Samas võimalik, et leiate endale `ohoo' infot, pange see kirja `muu oluline info' alla. · Optimaalsed kasvutingimused--temperatuur, pH, keskkonna soolasisaldus, aw vms · Inkubatsiooniaeg, nakatav doos--millal väljenduvad haigusnähud, kas on teada tõvestavate mikroobide arv, kes haigestumise esile kutsuvad · Sümptomid--millised on iseloomulikud kaasnevad haigusnähud? · Allikad--kust pärineb? Toiduained
ravimifirmad investeerida oma raha faagiteraapia edendamiseks (Nobrega et al., 2015). Bakteriofaagid vs antibiootikumid Faagide peamine eelis on kõrge spetsiifilisus. Nad tunnevad ära kindlaid bakteritüvesid, samal ajal kui antibiootikumid mõjuvad paljudele bakteritele, nii halbadele kui ka headele korraga. Faagide kasutamine bakteriaalsete haiguste ravimisel vähendab normaalse mikrofloora kahjustusi. Seevastu on faagide kasutamisel vajalik sihtmärk patogeeni tuvastamine ja efektiivse faagi valimine. Seega võib faagiteraapia võtta mõnevõrra kauem aega kui antibiootikumidega ravimine (Nobrega et al., 2015). Erinevalt antibiootikumidest, kutsuvad faagid väiksema tõenäosusega esile resistentsust. Seetõttu on faagiteraapia kasutusele võtt efektiivne lahendus biofilmi tekkele ja bakterite multiresitsentsusele. Siiski ei ole faagiresistentsuse tekkimine täielikult välistatud. Bakterid
30. Glioom. Aju närvikoekasvaja. Primaarsed glioblastoomid tekivad vanematel inimestel, arenevad kiiresti ning on üldiselt fataalse lõpuga. Sekundaarsed glioblastoomid on lastel ja noorukitel, nad arenevad aeglaselt. IX. 31. Kaasasündinud immuunsus. Organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigusetekitajatele ja see pärandub liigi kõikidele isenditele. Fagotsüütide patogeeni äratundmise retseptorid (PRR) seovad patogeeni, fagotsüüt aktiveeritakse ja moodustatakse tsükokiine, mis vabanevad ja aktiveerivad muid rakke. Avaldub 12 tunniga. NK-rakud looduslikud tapjarakud. 32. Põletik. Kaasasündinud immuunsuse keemilise kaitse viis. Organismi kohalik kaitsekohastisliku iseloomuga reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. 33. Komplemendisüsteem
seejarel isoleeritakse, puhastatakse ja kasutatakse kui puhast antigeeni. Esimene rekombinantvaksiin, mis ka praktikas osutus efektiivseks oli suu-ja sorataudi viiruse vastane vaktsiin, mis pohines peamise antigeeni-VP-1 tootmisel E. coli's. Esimene inimesel kasutatud samalaadne vaktsiin oli hepatiit-B viiruse vastane vaktsiin. Antud juhul kasutati transgeense organismina parmseent. Moningast edu on saavutatud ka transgeensete taimede loomisel, kus patogeeni antigeene tootvaid geene siiratakse taimedesse. See voimaldaks rohttaimede abil vaktsineerida suu kaudu nii metsloomi kui suurtel karjamaadel. Rekombinant-vektor-vaktsiinide e DNA-vaktsiinide puhul manustatakse peremeesorganismi patogeeni antigeene produtseerivaid geene, kusjuures vektoritena (geeni kandjatena) kasutatakse kas apatogeenseid voi atenueeritud viiruseid voi baktereid voi bakterite plasmiide. Plasmiidide kasutamise korral on oigem konelda DNA-vaktsineerimisest, kuna geenikandja
Kolded on põletikulise valliga ümbritsevast nahast teravalt piirdunud ja tihti sümmeetrilised. Sagedasemad haigestujad n noored mehed ja nakkusallikaks võivad olla hügieenitarbed. Dermatofütiidid Dermatofütiidid on teised nahalööbed, mis tekivad seenallergeeni levikul. Li-reaktsiooni tekkimise korral võib haigel leida kliiniliselt ilmseid seenhaiguse tunnuseid ning seenekolletest saab välja selgitada ka haigustekitaja. Sekundaarsetest kolletest patogeeni ei leita. Sagedasemad tekkekohad on sõrmedel ja labakätel, harvemini ka säärtel, labajalgadel ja mujal. Pityrosporum ovale ... on lipofiilne (rasvlahustuv) organism ja asustab nahapiirkondi, mis on rasunäärmetega rohkesti asustatud. See on pärmseenetaoline organism, mis kuulub inimese residentse floora hulka. Seent on väimalik täiskasvanutel peaaegu 100% juhtudest isoleerida. Teda võib leida juba väikelapse nahalt, kuid eriti kiiresti hakkab ta paljunema puberteedieas ja
(CD4 + Th; CD8 + Tc). Interferoonid on valgud, mida rakud sünteesivad vastuseks viirusnakkusele ning need valgud takistavad viiruste levikut organismi teistele rakkudele. Sellele mittespetsiifilisele immuunvastusele järgneb spetsiifiline immuunvastus: patogeen aktiveerib otse või makrofaagide vahendusel lümfotsüüdid. Makrofaage leidub ringlemas kõikides kudedes. Makrofaagid on tavaliselt esimesed rakud, mis kohtavad organismi tunginud antigeeni. Makrofaagid lagundavad patogeeni ning sellest pärinevad peptiidid eksponeeritakse makrofaagi pinnal koos koesobivuskompleksi valkudega, kus T-abistajarakud need ära tunnevad ning alustavad tsütokiinide sünteesi. Fagotsüüt ehk õgirakk lagundab fagotsütoosi (kapseldavad võõrkeha enda sisse) teel võõrkehi ja apoptoosi läbinud raku osakesi. Seega mängivad fagotsüüdid olulist rolli hulkraksete organismide immuunsüsteemi funktsioneerimises.Teatud suuri õgirakke nimetatakse makrofaagideks. Erütrotsüüdid e
nuumrakud). Sülg ja pisarad, ensüümid. Kehatemperatuur. Retsptorid, mis võimaldavad infektsioone ära tunda - Mitte spetsiifiline (innate) TLR, LRR - Spetsiifiline (adaptive) TCR, BCR Signaali ülekande rajad Immuunsüsteemi aktivatsiooni teed Efektormehhanismid infektsioonide hävitamiseks Otsene destruktsioon (antibakteriaalsed peptiidid (lüsosüüm jne), komplemendi tekitatud lüüs, fagotsütoos, hapniku ja lämmastiku radikaalide produktsioon, NK rakkude tekitatud lüüs), patogeeni leviku blokeerimine (opsoniseerimine C3b, neutraliseerimine Ab), patogeeni paljunemise blokeerimine (piiratud ligipääs toitainetele, viirusega nakatunud rakkude apoptoos) Efektormehhanismide regulatsiooni süsteemid Normaalseisundi taastamine (puhkeolek): kudede parandamine, homoöstaasi taastamine Põletik Kui patogeen tungib koesse, siis algab põletik: kude tursub, läheb soojaks ja punaseks. Seda põhjustavad veresoonte muutused, mis tekivad immuunsüsteemi aktivatsioonil
pH fagosoomis langeb, lüsosoomi happeline hüdrolaas lagundabmikroobi täielikult, neutrofiil läheb apoptoosi ja lagundatakse makrofaagide poolt. Komplemendi aktiveerumise kolm teed. Komplemendi süsteem - vereplasma valkude kogum, mille komponendid omavahelises koostoimes ründavad rakuväliseid patogeene. Komplemendi süsteem võib aktiveeruda spontaanselt kindlate patogeenide korral või patogeenile seostunud antikeha kaudu. Patogeen kaetakse komplemendi valkudega, mis soodustab patogeeni eemaldamist fagotsüütide poolt või see lõpeb patogeeni tapmisega. Alternatiivne rada- mikroobi pinnamolekulid aktiveerivad selle tee, komplement (C3b) seondub mikroobile, C3a eraldub, toimub leukotsüüdi kaasahaaramine ja aktiveerimine, mikroob lagundatakse leukotsüüdi poolt Klassikaline rada- antikehad aktiveerivad selle tee, komplement (C3b) seondub mikroobile, fagotsüüdi retsptor tunneb ära seotud C3b, mikroob fagotsüteeritakse
*Nukleiinhappe kogus * 6. Kuidas tuleks korraldada seroloogilist testimist kui antud nakkuse puhul on seropositiivsus laialt levinud nähtus? Otsida organismist antigeeni, mitte vastust sellele. · Vähemalt kaks järjestikust teist (10 14 päevase vahega) tuleb teha · Arvestada, et reinfektsioonil IgM tiiter ei tõuse · ja teisi ebamugavusi 7. Loetle PCR eelised. Kiire (analüüsi aeg 2 - 12h) tundlik (avastab 2 10 patogeeni rakku proovist) tootlik (võimaldab määrata mitu patogeeni ühest proovist) vähenõudlik (transpordi- ja säilitustingimuste suhtes) täpne (tuvastab patogeeni olemasolu, mitte organismi reaktsiooni sellele) lisavõimalused (genotüpeerimine, sekveneerimine) 8. Loetle PCR puudused mittekvantitatiivne (tavaline PCR puhul) saastamisoht (võib anda valepositiivse tulemuse) ei tuvasta resistentsust antibiootikumidele
Makrofaagid elavad enamasti selle protsessi üle, neutrofiilid aga surevad ja moodustavad niiviisi suure osa mädast, mis nakatunud haavas tekib. Kui patogeen on allaneelamiseks liiga suur, kogunevad makrofaagid ja neutrofiilid tema ümber ja vabastavad sissetungija pinnale enda sees olevaid toksilisi hapnikuühendeid ning defensiine, hävitades sel viisil oma märklaua. Kui makrofaagid tunnevad ära patogeeni, siis hakkavad nad tootma ka mitmeid keemilisi ühendeid, mille mõjul liiguvad infektsioonikohta täiendavad neutrofiilid ja dendriitrakud. Samuti võib tekkida põletik.Põletikuline kui patogeen tungib koesse, siis algab põletik: kude tursub, läheb soojaks ja punaseks. Seda põhjustavad veresoonte muutused, mis tekivad im.süsteemi aktivatsioonil. Veresooned muutuvad läbilaskvateks ja niiviisi saavad immuunsüsteemi komponendid paremini infektsioonikohta jõuda. Kui põletikulised
- nõrgem, humoraalne (kutsub esile antikehade tootmist) Komponentvaktsiinid ● haigustekitajast puhastatud, sisaldab üksikuid antigeene ● B-hepatiit, teetanus, difteeria jne + vähe kõrvaltoimeid - korduvvaktsineerimine DNA- vaktsiinid ● Haigustekitaja DNA osa viiakse kehasse HUMORAALNE IMMUUNSUS Antikehad seonduvad patogeeniga, neutraliseerivad ja märgistavad hävitamiseks fagotsüütide poolt RAKULINE IMMUUNSUS Tapjarakud hävitavad patogeeni koos nakatunud rakuga Antikeha- (valk!) seostub antigeeniga, mille vastu on valmistunud (kaitsekeha) Antigeen- kehavõõras aine organismis (nt bakteri valk) Allergia- ülitundlikus Autoimmuunsus- keha immuunsus sõdib enda keha rakkude vastu
3) Neutrofiilid - Õgirakud, esimesed rakud, mis jõuavad sissetungijateni, võideldes bakterite, seente ja viiruste vastu. (~60%) 4) Eosinofiilid - Osalevad allergilistes reaktsioonides (~1-6%) 5) Basofiilid - Eritavad aineid, mis kiirendavad vere voolu põletiku kohta ja aeglustavad vere hüübimist. (<1%) 6) Monotsüüdid - muutuvad vajaduse korral suurteks õgirakkudeks e. makrofaagideks. (2-10%) Antigeenid - viiruse või patogeeni (nn võõras) valk. Antikehad - antigeenide äratundjad, spetsialiseerinud üht tüüpi antigeeni vastu. Antikehad leiavad üles haiguse ja suunavad sellele valgeliblede (makrofaagide) tähelepanu. Pärast sissetungija hävitamist salvestab organism info haigustekitaja kohta immuunsüsteemi (antikehadega). Vaktsineerimine põhineb mälurakkudel. Organismi viiakse nõrgad haigusetekitajaid, immuunsüsteem
Kui pH on alla 4,5 siis bakterid enam ei paljune. 4. Vaba vee olemasolek, s. o. vee aktiivsus soolatud, magusas ja külmutatud toidus olev vesi on mikroobidele kättesaamatu, mistõttu mikroobid neis toitudes ei kasva või kasvavad aeglaselt. Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused 5. Aeg - mikroobide generatsiooni aeg sõltub patogeeni liigist ja kasvukeskkonna temperatuurist. 4.Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid 4.1.Salmonelloos (Salmonella) Nakkuse allikad: · Koduloomad ja -linnud · Loomasööt · Saastunud toit ja vesi · Inimene (mikroobikandja) Kriitilised toiduained: · Toores linnuliha (eriti külmutatud) ja linnulihatooted · Munad ja munatooted · Toores liha ja lihatooted · Piim · Mereannid (teod, austrid)
Kaitse katete poolt Kujuneb välja elu jooksul (limamembraan,eritised, ripsepiteel) (läbipõdemine, vaktsineerimine) Immuunsüsteem(fagotsüüdid, Selle jaoks toodetakse kõrgelt mikroobidevastased valgud, spetsialiseerunud T-ja B- lümfotsüüte. mittespetsiifiline immuunsüsteem) Tsellulaarne immuunsus- Tapjarakud hävitavad patogeeni koos nakatunud rakuga. Humoraalne immuunsus- Antikehad seonduvad patogeeniga,neutraliseerivad ning märgistavad selle hävitamiseks fagotsüütide poolt. T-lümfotsüüt B-lümfotsüüt Valmivad harkelundis Valmivad lümfisõlmedes Jagunevad: T-tapjad ja T-abistajad Arenevad luuüdis B rakkude abistamine Antikehade tootmine Organismi viirusnakatunud rakkude
1. Virulentsus, virulentsust mõjutavad tegurid, virulentsuse hindamine Virulentsus on viiruse tõvestusvõime, patogeensuse aste, mis näitab patogeeni võimet tungida peremeeslooma, põhjustada haigusi.Virulentsus on patogeensuse mõõt. Organismi patogeensus ehk võime põhjustada haigust on määratud virulentsusfaktoritega. Hinnatakse katseloomade peal (hiired). Atenueeritud viirus - tõvestamisvõime on nõrgestatud (nt kultuuri lahjendamisega). Kui tõsine haigus tekib, sõltub viiruse nakatamisvõimest ja peremeeslooma resistentsusest. Virulentsust saab hinnata, kui tõsised kahjustused tekkisid, kus tekkisid.
Häirijad-valgud võivad olla aktiivsed igas faasis. Transgeenide vaigistamine Taime viidud transgeenid on sageli siRNA poolt vaigistatud Vaigistamise lülitab sisse: Väga kõrge ekspressiooni tase dsRNA, mis tekib transgeenilt Hälvik RNA-d, mida transgeen kodeerib Transgeene vaigistatakse post-transkriptsionaalselt ja ka transkriptsiooni ajal. 1980-tel lõid teadlased meetodi, et viia geene taime genoomi, kasutades taime patogeeni Agrobacterium tumefaciens (bakter). Sisestatud geene kutsutakse transgeenideks. Kalkooni süntaas on ensüüm, mis on oluline antotsüaanide biosünteetilise raja alguses. Fenomen, kus mõlemad geenid (transgeen ja oma geen) on vaigistatud, nimetatakse `koos- allasurumiseks. Translatsioon- RNA ahelast saadakse geneetilise koodi kaudu valgu aminohappeline järjestus. Toimub ribosoomidel. mRNA- RNA molekul, kus toimub translatsioon geneetiline kood- 1 koodon (3 nukleotiidi) kodeerib 1 hapet
Tsütotoksilised T-rakud, mis on võimelised tuvastada antigeeni, mis asub nakatunud raku hävitab pinnal, kinnituvad nakatunud raku pinnale ning toodavad kemikaale, mis tapavad PATOGEE PATOGEE nakatunuid rakke. Nakatunud rakkude surma tulemus on patogeeni hävitamine. N HÄVIB N HÄVIB 2. B-rakke on samuti väga palju liike, igaüks on võimeline tuvastada kindla antigeeni. Kui B-rakk aktiveerub T-raku abil, siis nad jabunevad plasmarakkudeks. Need plasmarakud muutuvad antikehade valmistamise tehasteks, mis sattuvad vereringesse, kus antikehad kinnituvad nakatumise põhjustava antigeeni külge ning sellel viisil tähistavad neid, et makrofaag saaks neid hävitada
Tsütotoksilised T-rakud, mis on võimelised tuvastada antigeeni, mis asub nakatunud raku hävitab pinnal, kinnituvad nakatunud raku pinnale ning toodavad kemikaale, mis tapavad PATOGEE PATOGEE nakatunuid rakke. Nakatunud rakkude surma tulemus on patogeeni hävitamine. N HÄVIB N HÄVIB 2. B-rakke on samuti väga palju liike, igaüks on võimeline tuvastada kindla antigeeni. Kui B-rakk aktiveerub T-raku abil, siis nad jabunevad plasmarakkudeks. Need plasmarakud muutuvad antikehade valmistamise tehasteks, mis sattuvad vereringesse, kus antikehad kinnituvad nakatumise põhjustava antigeeni külge ning sellel viisil tähistavad neid, et makrofaag saaks neid hävitada
mida lihtsate sõnadega lahti seletada tuleks väljenduda pigem nii ,,vastastikune talumine, et ei läheks hoopis halvemini". Seda viimast illustreerib väga ulatuslik andmestik tänu peremees-parasiit koosluste uurimisele. On üleüldiseks seaduspärasuseks, et taudid algavad sageli ohvriterohkelt, kõrge suremuse astmega. Kuid aja möödudes patogeen nagu ,,leebuks". Evolutsiooniliselt vaadatuna superkillerist patogeeni seisukohast ei ole peremeesorganismi kiire hukk sugugi optimaalne, sest peremehe surmaga hävib ka patogeen. Protsessid, mis viivad ,,talutavuse piiri" lõdvenemisele, tulenevad muudatustest nii parogeenis kui ka peremehes. Parasiidi (nt bakteri) populatsioonis on taudi alguses edukad eriti virulentsed variandid, millele sageli kaasneb peremeesorganismi kõrge letaalsus. Niisugune fenotüüp omab valikulist eelist
40-50% haigetest on asümptomaatilised. Mädane eritis tupest, düsuuria (urineerimishäire). Nakatunud emade sünnitatud lapsed võivad haigestuda konjunktiviiti, mis siis, kui ei ravita, võib lõppeda pimedaks jäämisega. Gonorröa põdemine ei anna püsivat immuunsust. Põhjuseks on piilide antigeenide pidev vahetumine, mistõttu tekivad uued serotüübid. Ravitakse antibiootikumidega ja tavaliselt tehakse paralleelselt ka klamüüdiavastast ravi, kuna need kaks patogeeni esinevad sageli koos. Alguses reageerisid hästi penitsilliinile. Nüüd on ilmunud väja resistentsed tüved, mis sisaldavad plasmiidil beeta-laktamaasi või kromosoomis kodeeritavaid muutunud struktuuriga penitsilliini seostusvalke. Order (Selts) Pseudomonadales (pseudomonaadid) Pseudomonaadid on Gram- negatiivsed aeroobsed mittefermenteerivad bakterid *Pseudomonas perekonda kuuluvad sirged või veidi kõverdunud pulgad. Liiguvad ühe või mitme polaarse viburiga
puitulagundavast seenest suurest korbikust (Phlebiopsis gigantea). 7 · Rotstop on tõhus vahend võitluses juurepessu vastu, vähendades värskete kändude nakatumist juurepessu eostega nii hooldus- kui lageraielankidel. · Känd töödeldakse Rotstopiga puutüve läbilõkamisel või vahetult pärast raiet (hiljemalt 3 tunni möödudes), kasutades selg- või käsipritsi. · Patogeeni eoste leviku seisukohalt on oluline teha seda perioodil, kui haigustekitaja eoste levikuks on soodsad tingimused, s.t. kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur ületab 5°C. Vedel roheline seep · e. taimeõli kaaliumseep. Taimekaitsevahendina: · Lahustada 150 mg seepi 1 liitris vees lehetäide tõrjeks · 20 ml seepi + 5 g pesusoodat lahustada 1 liitris vees jahukaste vältimiseks (pritsimist korrata 2-3 nädala pärast)
flavescens, M. aurum, M. phlei, M. smegmatis, M. fallax. · Aeglaselt kasvavad: M. africanum, M. asiaticum, M. avium, M. gastri, M. leprae, M. tuberculosis, M. ulcerans jne. Metabolism · Mükobakterid on metaboolselt väga võimekad, sest nad ei kasva mitte ainult suhkrutel ja alkoholidel, vaid ka süsivesinikel, nii alifaatsetel kui ka aromaatsetel. Osa kasvab ka metanoolil. Patogeensed mükobakterid · Perekonnas Mycobacterium on 2 ohtlikku patogeeni: tuberkuloosi- ja leepratekitaja. · Tuberkuloositekitaja avastas R. Koch 1882. a Tuberkuloos · Seda põhjustavad inimestel M. tuberculosis, M. bovis ja M. africanum. · Tuberkuloos levib inimeselt inimesele süljepiisakeste abil (köhimine, aevastamine, laulmine jne). Kui tuberkuloositekitaja hingatakse sisse, siis jõuab ta kopsualveooli, kus ta fagotsüteeritakse ja ta paljuneb aeglaselt neutrofiilides ja alveolaarsetes makrofaagides
Põhiline diagnostiline meetod. On olemas erinevad kommertsiaalsed testid, mis võimaldavad määrata uuritavast materjalist korraga nii N. gonorrhoeae’d kui ka Chlamydia trachomatis’t. Sümptomaatilistel patsientidel soovitatakse kompleksdiagnostikat - nn suguhaiguste diagnostilised paneelid (Eestis Quattromed HTI), kuhu on koondatud enamlevinud tekitajad: N.gonorrhoeae, Chlamydia trachomatis, Trichomonas vaginalis, Mycoplasma genitalium. HAIGUSETEKITAJA ISOLEERIMINE. Patogeeni isoleerimine nakkuskoldest igal N.gonorrhoeae PCR-postiivsel patsiendil tekitaja ravimtundlikkuse määramiseks. Uuritav materjal külvatakse selektiivsele šokolaadiagarile (Thayer-Martin’i, Martin-Lewis või New York City). Söötmed sisaldavad antibiootikume ja pärsivad seetõttu paljude normaalsesse mikrobiootasse kuuluvate mikroobide kasvu. Külve inkubeeritakse 35°–37°C juures kuni 72 tundi 5–7% CO2 atmosfääris.
proovid saastunud taud! · Foreesiruum on protsessile kõige kontminatsiooniohtlikum ruum, siit ruumist pastakaid, kitleid, kindaid tagasi algprotsessi viies kontamineerib protsessi ennast · Siit ruumist ei tohi minna protsessi algusesse! · Eelis reaal-aja PCRil! 26. PCR tugevad küljed · Kiire analüüsi aeg 12 tundi (vastus 1 ööpäevaga) · Tundlik avastab 2-20 patogeenirakku proovist · Tootlik võimalik määrata mitu patogeeni ühest proovist · Vähenõudlik transpordi- ja säilitustingimuste suhtes · Täpne tuvastab patogeeni olemasolu, mitte organismi reaktsiooni patogeenile (s.o antikehade teket) · Lisavõimalused genotüpeerimine, DNA sekveneerimine 27. PCR puudused VALEPOSITIIVNE TULEMUS: - ei tee vahet elusal ja surnud mikroorganismil.Kordusanalüüsi liiga varajane võtmine (4 - 6 nädalat peale ravi) - KONTAMINATSIOON
eksisteerinust) _ abiootilised: tormid, tornaadod, vulkaanipursked, üleujutused), _Algne eesmärk: ookeanisaarte liikide arvukuse hindamine. _ Iga jääaeg koos jäävaheajaga kestnud ca 100 000 aastat. _ biootilised (nt. kahjurite või patogeeni levik) Eeldati, et liikide arv saarel saavutab taseme, mis on positiivses _ Sellest ca 90 000 aasta kestel temperatuur langeb ja siis 10 000 aasta _ või nende kahe kombinatsioon (põlengud, sest tuli vajab süttimiseks korrelatsioonis saare pindalaga ja kestel taas tõuseb. teatavaid tingimusi mis on abiootilised ja materjali, mis on biootiline). negatiivses korrelatsioonis saare kaugusega mandrist.
cRNA-proovidega. 11. Immuunsüsteemid immuunsüsteem (ingl. Immune system)- Organismide bioloogiliste struktuuride ja protsesside süsteem, mis kaitseb organismi haiguste eest, tappes patogeene ja kasvajarakke. Kemikaalid, viirused, kiirgused, bakterid. 12. Kaasasündinud immuunsus Kaasasündinud immuunsus a. Keemiline kaitse - Põletik - Komplemendisüsteem b. Rakuline kaitse - Patogeeni spetsiifilisus 13. Adaptiivne immuunsus a. Spetsiifiliste rakkude “meeskond” - T-rakud e. T-lümfotsüüdid (luuüdi - tüümus) - B-rakud e. B-lümfotsüüdid (luuüdi) b. Spetsiifiliste rakkude kaks “armeed” - Immunoglobuliinid - T-rakkude retseptorid c. Koesobivusantigeenid (rakkudevaheline kommunikatsioon) - Mälurakud 14. Immuunsüsteemi rakud Luuüdi tüvirakkudest moodustub kolm erinevat rakuliini: 1) B-rakud ja
N: antimikroobsetest agentidest parimatel ei leidu inimorganismis sihtmärke, küll aga mikroobis. Nt Penitsilliin atakeerib ensüümi, mis osaleb bakteri rakuseina sünteesis, imetajal pole aga ei rakuseina ega vastavat ensüümi, mistõttu penitsilliinil kõrvaltoimed peaaegu puuduvad. N: isegi kui on sama sihtmärk nii mikroobil kui inimesel, siis miljonite aastate pikkuse evolutsiooni tulemusena on tekkinud neis piisavalt struktuurierinevusi. Need võimaldavad disainida patogeeni-selektiivseid ravimeid. Nt Flukonasool – ravib seenhaigusi, inhibeerides seenes ühe ensüümi – demetülaasi – steroidide biosünteesirajal. Inimese ensüümi aga ei mõjuta. TÄNAPÄEVANE RAVIM PEAB OMAMA SELEKTIIVSUST KA SIHTMÄRK ENSÜÜMI ISOVORMIDE SUHTES. - Nii retseptori tüübi kui ka retseptori alatüübi suhtes. N: väiksemate kõrvalnähtudega antipsühhootiliste ravimite loomine. Traditsiooniliselt dopamiini retseptorite antagonistid, mis atakeerivad
*kokku on võimalik viia kaugemaid taksonoomilisi üxusi Tsübriid- somaatiline hübriid. Hübridiseerimist tähistataxe(X). Hübridoomid 78. Resistentsusgeneetika- uurib haiguste resistentsuse sõltuvust pärilikest teguritest taimedel. Loomsetel organismidel tekib immuunsus ontogeneesi vältel Haigustekitajad: seenhaigused, viirused, bakterid, parasiteeruvad õistaimedel, putukakahjurid. Resistentsuse tüübid- *vertikaalne e spetsiifiline- ühe kindla patogeeni rassi suhtes, on determineeritud ühe dominantse geeni kohta *horisontaalne e üldine- paljude rasside suhtes determineeritaxe polügeenselt. Immuunogeneetika 79. Resistentsus ja immuunsus taimedel *immuunsus e ülim resistentsus(100%)- täielik resistentsus *dolerantsus- taim nakatub kuid kahju pole märkimisväärne *hüpersensitiivsus e ülitundlikkus- nakatunud rakud surevas kiiresti, moodustuvad kuivanud koed ja haiguse levik peatub
EF tõstab cAMP taset. Koos EF on peremees nakkusele tundlikum cAMP taseme tõus suurendab vedeliku akumulatsiooni rakkudesse. Teine plasmiidis kodeeritud valk PA (protective antigen) laseb toksilised valgud rakkudesse. PA moodustab multimeerse rõnga mis inserteerub peremehe rakumembraani. PA üksikuna pole toksiline ning inaktiveertuna pole ka toksilised valgud enam ohtlikud. Kapsli teke sõltub pXO2 plasmiidist. Kapsli teke on infektsioonis väga oluline, kuna muudab patogeeni fagotsütoosi suhtes resistentseks. 19. Muhkkatk ja plasmiidid 20. Transponeeruvad elemendid IS elemendid- 1-2 kb, kodeeritakse vaid transpositsiooniks vajalikke valke. Otstes pöördkordus järjestused (IR- inverted repeats- 16...40 bp). Genoomis on IS otste juures otsekordusjärjestused DR- directed repeats Transposoonid (Tn) on IS elementidest suuremad ning kodeerivad lisaks transpositsiooniga
*kokku on võimalik viia kaugemaid taksonoomilisi üxusi Tsübriid- somaatiline hübriid. Hübridiseerimist tähistataxe(X). Hübridoomid 78. Resistentsusgeneetika- uurib haiguste resistentsuse sõltuvust pärilikest teguritest taimedel. Loomsetel organismidel tekib immuunsus ontogeneesi vältel Haigustekitajad: seenhaigused, viirused, bakterid, parasiteeruvad õistaimedel, putukakahjurid. Resistentsuse tüübid- *vertikaalne e spetsiifiline- ühe kindla patogeeni rassi suhtes, on determineeritud ühe dominantse geeni kohta *horisontaalne e üldine- paljude rasside suhtes determineeritaxe polügeenselt. Immuunogeneetika 79. Resistentsus ja immuunsus taimedel *immuunsus e ülim resistentsus(100%)- täielik resistentsus *dolerantsus- taim nakatub kuid kahju pole märkimisväärne *hüpersensitiivsus e ülitundlikkus- nakatunud rakud surevas kiiresti, moodustuvad kuivanud koed ja haiguse levik peatub
- Geneetiline aheldus Ristsiire e krossingover - Protsess mille käigus kromosoomid vahetavad geneetilist materjali DNA molekulide katkemiste ja taasühinemiste kaudu meioosis. Kiasmid näitavad toimunud krossingover kohti - Mitmekordne geenivahetus - Tõuke ja tõmbeasend - Inferentsinähtus 58.Immuunsüsteemid Kaasasündinud immuunsus - Keemiline kaitse – põletik, komplemendisüsteem - Rakuline kaitse – patogeeni spetsiifilisus Omandatud immuunsus - Rakuvahendatud immuunvastus - Humoraalne ehk antikehavahendatud immuunvastus - Immunoloogiline mälu 59.Antikehad, immunoglobuliinid (lg) Antikehad (tetrameerne valk) - Antikeha kerged ahelad – kapa ahelad, lambda ahelad - Antikeha rasked ahelad Ig ahelad (nii kerged kui rasked) - N-terminaalsed otsad hüpervarieeruvad - C-terminaalsed otsad konstantsed 60
Dendriitrakud võivad perifeersetes kudedes üsna kaua oma tähetundi oodata. Infektsiooni ilmnemisel stimuleeritakse nende migratsiooni kohalikku lümfoidkoesse, kus nad enam ei suuda antigeeni fagotsüteerida, küll aga ekspresseerivad suurt hulka pikaealisi MHC I ja II klassi molekule, mis võimaldavad patogeenide proteiini esitleda. Pärast antigeeni haaramist toimuvaks küpsemiseks ja migratsiooniks annavad signaale tsütokiinid (või otsene kontakt patogeeni pinnaga). Küpsed dendriitrakud sekreteerivad naiivseid T-rakke meelitavat kemokiini DC-CK (CCL18), mis esineb ainult lümfoidkoe dendriitrakkudel. Hematopoietiinide perekonda kuuluvad kõik järgmised IL-märgistatud tsütokiinid. Ülipüüdlikele päheõppimiseks, ülejäänud võiksid ehk IL-2 ja IL-7 teada ja on rohkem kui küll. Arvan mina. IL-2 on tähtsaim T-rakkude proliferatsiooni mõjutav tsütokiin, nimetatakse ka T-raku kasvufaktoriks. IL-2
Jaotatakse aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tekib pärast haiguse läbipõdemist või vaktsineerimist. Passiivne kujuneb raviseerumi (valmis antikehade) süstimisel T-lümfotsüüdid tekivad harkelundis, ülesandeks on hävitada patogeenne. Jagunevad kaheks: tapjad ja abistajad. Osa jääb organismi kui mälurakud. B-lümfotsüüdid tekivad lümfisõlmedes, ülesandeks luua antikehi, mis märgistavad patogeeni hävitamiseks fagotsüütide poolt. Osa jääb organismi kui mälurakud. Fagotsütoos on õgirakkude toimimine organismi kaitsjana, mille puhul õgirakud kapseldavad endasse kehavõõraid osakesi (bakter, viirus, kahjustatud kude) ja hävitavad need lagundamise teel. VANANEMINE. Kromosoomide otstes on DNA lõigud, telomeerid, mis iga rakujagunemise lühenevad, kui nad on lühenenud kriitilise piirini, kaotavad rakud pooldumisvõime
· piim ja piimatooted; · keedetud riis; · seened; · pähklid; 2. kõik toiduained, mis on ette nähtud tarbimiseks ilma eelneva kuumtöötlemata, s.t. küpsetamata; 3. kõik toiduained, mille kuumtöötlusele enne tarbimist järgneb hakkimine, vahustamine või mõni mehaaniline töötlemine; 4. kõik toiduained, mida ei kuumutata piisavalt kaua; 5. kõik toiduained, mis pärast kuumtöötlust hoitakse temperatuuril üle 8ºC või alla 63ºC AEG Aeg - mikroobide generatsiooni aeg sõltub patogeeni liigist ja kasvukeskkonna temperatuurist. NB! MIKROOBID PALJUNEVAD soodsates keskkonnatingimustes väga kiiresti, kuni 6 korda tunnis s.t. nad poolduvadiga 10-20 minuti järgi. Joonis 1 Mikroorganismide kasv Nagu joonisest 1 on näha, paljunevad mikroorganismid soodsatel tingimustel väga kiiresti. Seepärast tuleb ka enesekontrollipaani raames täita ka kõige rohkem seirelehti seoses aja ja temperatuuridega.
Vabade radikaalide teke ja vananemine: Kõigusoojased loomad elavad kauem külmas kui soojas. Suurema kehamassiga loomad elavad kauem - liiguvad vähem, tarbivad vähem hapnikku (pole absoluutne tõde, sest istumisega tekivad haigused). Kaloripiirang - vähem kaloreid, pigem vitamiine ja mineraale. Tagajärjeks võib olla koekahjustus (negatiivne) või patogeeni hävitamine (positiivne). · Milleks on antioksüdandid head? Eksogeensed antioksüdandid. Antioksüdandid (ja miks nad head on) - Ühendid, mis kõrvaldavad või suruvad maha vabade radikaalide (oksüdatiivse stressi) kahjustavat toimet. Nad on toidukaudu omastatavad (eksogeensed) ja organismi enda poolt sünteesitavad. Eksogeensed antioksüdandid: C-vitamiin (askorbiinhape) - vesilahustuv E-vitamiin - rasvlahustuv
Levib tuulega sigalast sigalasse ja haigetelt tervetele otsese kontakti teel. Kliiniliselt väljendub 3-4 nädalat peale võõriku või nuumalauta paigutamist; köha ja kopsupõletik, haigusel on väga erinev kulg. Ravi: AB vee ja söödaga, vaktsineerimine Pleuropnemoonia. Ravi eesmärgid. Tähtis on kiire vajaliku taseme saavutamine kudedes (tähtis on peatada põletik). Tähtis on vajaliku taseme säilitamine kopsus (annab immuunsüsteemile vajaliku aja patogeeni eemaldamiseks hingamisteedest). Tähtis on ühekordne manustamisreziim (minimeerib sigade stressi, järgib sealiha kvaliteedinõudeid). Seedeelundite haigused (imikpõrsaste nakkuslik ja mittenakkuslik diarröa, koktsidioos, võõrutusjärgne kolibakterioos ja tursetõbi, sigade düsenteeria, proliferatiivne enteropaatia, maohaavandid) Kolibakterioos. Diagnoos: kliiniline pilt. Vatitampooni pärasoolest mikrobioloogiliseks külviks.
annaabi.ee 
