Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Immunoloogia eksamiks kordamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas kaasasündinud i. nakkuse ära tunneb ?
  • Kuidas on see protsess seotud autoimmuunsusega ?
 
Säutsu twitteris
Immunoloogia I kordamisküsimused
  • Kaasasündinud ja omandatud immuunsus
    Loomulik ehk kaasasündinud ehk naturaalne ehk Kaasasündinud immuunsus ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Samas pole see küllalt tõhus. Kaasasünd.kaitsemeh. teatakse kõigil loomadel: N: nahk, limaskest , ka rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. Selgrootute loomade kaasasündinud immuunsus hõlmab nii rakulisi kui ka humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel. Kõrgemal tasemel eristatakse võõrast juba isendi tasemel. Kõigil selgroogsetel on T-ja B- rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse ). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus. Selle tagavad imetajatel ja lindudel B- ja T- lümfotsüüdid, mis sünteesivad kõrge afiinsusega retseptoreid, mis tunnevad ära miljonit erinevat ligandit, enamasti peptiide. B- ja T-lümfotsüütidel on võtmeroll omandatud immuunsuses. Omandatud immuunsus vajab toimeks erilisis rakke ja organeid. Omandatu immuunsusel on kahte tüüpi vastust: Ühe reaktsioonina ( humoraalne vastus) sekreteerivad B-lümfotsüüdid antikehasid ja teise reaktsioonina ( rakuline vastus) tapavad tsütotoksilised T-lümfotsüüdid viirusinfekteeritud rakke
  • Loomuliku immuunsuse 4 kaitsemehhanismi
    Anatoomiline (nahk ja limaskestad ) Füsioloogiline (temp; pH; keemilised mediaatorid –lüsosoom; inteferoon; pattern recogn. protein (PRR); komplemendi süsteem) Fagotsütoos / endotsütoos Fagotsütoos viib organismi tunginud bakteri makrofaagi või neutrofiili sisse, täpsemalt lüsosoomi, kus ta hävitatakse. Makrofaagid elavad enamasti selle protsessi üle, neutrofiilid aga surevad ja moodustavad niiviisi suure osa mädast, mis nakatunud haavas tekib. Kui patogeen on allaneelamiseks liiga suur, kogunevad makrofaagid ja neutrofiilid tema ümber ja vabastavad sissetungija pinnale enda sees olevaid toksilisi hapnikuühendeid ning defensiine, hävitades sel viisil oma märklaua. Kui makrofaagid tunnevad ära patogeeni , siis hakkavad nad tootma ka mitmeid keemilisi ühendeid, mille mõjul liiguvad infektsioonikohta täiendavad neutrofiilid ja dendriitrakud. Samuti võib tekkida põletik.Põletikuline –kui patogeen tungib koesse, siis algab põletik: kude tursub, läheb soojaks ja punaseks. Seda põhjustavad veresoonte muutused, mis tekivad im.süsteemi aktivatsioonil. Veresooned muutuvad läbilaskvateks ja niiviisi saavad immuunsüsteemi komponendid paremini infektsioonikohta jõuda. Kui põletikulised reaktsioonid toimuvad vales kohas, valel ajal või on liiga tugevad, siis on tagajärjeks näiteks
    allergia ja astma .
    Kaasasündinud immuunsus algab nahast. Nahk kui ka teised epiteelirakkudest moodustunud pinnad talitlevad patogeenidevastase barjäärina, näiteks hingamisteedes ja seedetraktis. Nahk on mehhaaniline tõke ja seaol on happeline keskkond (pH 3-5), RNA-sid Lima (näiteks ninas ja suus ) takistab patogeenide kinnitumist. Epiteelide lima koosneb peamiselt glükoproteiinidest, aga ka mikroobivastastest peptiididest. Selliseid valke nimetatakse defensiinideks ning nad võivad teha kahjutuks nii baktereid, ainurakseid eukarüoote kui ka viiruseid . Sealne normaalne mikrofloora on patogeenidele kinnitumiskoha ja toitainete konkurent. Enamus patogeenne pole võimelised tervet limaskesta läbima. Lisaks on inimesel rips- epiteel , mis väljutab mikroobe . Lisaks kuuluvad esmase kaitse alla veel lüsosüümid- on põietaolised membraaniga ümbritsetud moodustised raku tsütoplasmas, mis sisaldavad ensüüme; interferoonid - nad muudavad veel nakatumata rakud viiruse suhtes resistentseks ning juba viirusega nakatunud rakkudes indutseeritakse viiruse genoomi ja valkude lagundamine. Seega takistab interferoon viiruse levikut veel nakatamata rakkudesse ja seetõttu ka viiruse reproduktsiooni., komplement - Tunneb ära bakterite pinna komponente, mitmesugune toime (tekitab bakterite lüüsumist, fagotsütoosi jne) kollektiinid, PRP- valgud
  • Kuidas kaasasündinud i. nakkuse ära tunneb?
    Nii selgrootutel kui ka selgroogsetel on nn Pattern Recognition Proteins (PRR), mis tunnevad ära patogeenidele omaseid molekulaarseid struktuure (Pathogen associated molecular patterns - PAMP). PAMP on kindlad molekulid ja struktuurid , mida leidub vaid prokarüootidel, näiteks LPS, lipoproteiinid ja peptiidoglükaanid. Neid toodavad vaid mikroobid , mis võimaldab kaasasündinud immuunsusel vahet teha oma ja võõra keha vahel. Kaasasündinud immuunsusel on omased spetsiifilised retseptorid , mis on hästi konverseerinud. Näiteks: Toll -like retseptor , mis talitleb samamoodi nii putukatel kui ka imetajatel. Tunneb ära kindlale patogeenile omaseid molekule. Selle abil kutsutakse esile esmane mittespetsiifiline immuunvastus ja põletikuline olukord kudedes ning aktiveeritakse dendriitrakud ja lõpuks ka antigeen -spetsiifiline vastus. Lisaks on selliseid valke nt collectins, mis lõhuvad bakterite lipiidmembraane ja aitavad moodustada agregaate.
  • Im.süsteemis osalevad rakud (B- ja T-lümfotsüüdid)
    Lümfotsüüdid moodustavad 20-40% leukotsüütidest ja 99% lümfis olevatest rakkudest. Nad tsirkuleerivad pidevalt vere ja lümfi vahel ning migreeruvad kudedesse, lümfoidorganitesse st.: im. süsteem katab kogu organismi ala ära. Lümfotsüütide O populatsioon ei ekspresseeri T ja B rakkudele iseloomulikke pinnamarkereid. O populatsioon koosneb suurtest, granuleeritud lümfotsüütidest- nim. natural killer cells = NK rakud. NK-rakud (natural killer cells) on kaasasündinud immuunsüsteemi oluline komponent. NK-rakud tapavad organismis rakke, mille pinnal ei ole koesobivusantigeen I (MHC1) kogus piisav. Mõned viirused suruvad nakatunud rakus alla koesobivusantigeen I sünteesi. Ka mõne kasvaja puhul väheneb raku pinnal oleva koesobivusantigeen I hulk. Niisuguste kasvajate mahasurujana on samuti olulised NK-rakud. NK on mittespetsiifilised tsütotoksilised rakud, 5-10% tsirkuleerivate lümfotsüütude populatsioonist. NK on pärit luuüdist, neil teatud sarnasus Tc-rakkudega, aga ei küpse tüümuses. NK tsütoplasmas on graanulid – perforiin ja granzüümid- märklaudrakk suunatakse apoptoosi . NK-l erinevad retseptorid (activating and inhibitory signals), mis aitavad NK-l eristada terveid rakke, viirusega nakatunutest ja tuumoriga rakkudest. NK 1-T rakud omavad TCR retseptorit (nagu T -rakud); See TCR tunneb ära MHC-like molekuli, mida nim CD molekuliks (erineb MHCI või MHC II-st). NK1-T rakud omavad NK rakkudele iseloomulikke retseptoreid. N: CD 16, mis tunneb IgG molekuli Fc-d, seega anomaalse raku AG-AK kompleksi ja võivad tappa defektsed rakud. NK1-T rakkude vastus on kiire: (kiirem kui TH rakkudel); kiiresti sünteesivad tsütokiine, mis toetavad B rakke antikehade tootmisel; stimul. põletiku-vastast reaktsiooni ja T-rakkude tootmist.
    Lümfotsüüdid tunnevad ära antigeene ja diferentseeruvad immuunvastust teostavateks rakkudes. On väga tähtsal kohal omandatud immuunsuses. Antigeen aktiveerib ainult neid lümfotsüüte (ühesuguste lümfotsüütide kloone), mis on selle antigeeni suhtes spetsiifilised (tunnevad ta ära). Äratundmine toimub lümfotsüüdi pinnal asuvate retseptorite abil. Retseptoriteks on membraanile toodud antikehad. Immuunsüsteemis on miljoneid erisuguse antigeenispetsiifikaga lümfotsüüte, millest ainult väheseid aktiveeritakse paljunema ja seega suuri kloone moodustama. Kloon on ühe raku paljunemisel tekkinud rakupopulatsioon. B lümfotsüüdid- nimetus tuleb Bursa of Fabricius järgi, on lindudel. B-lümfotsüüte: 50% põrnas, 25% lümfisõlmes 15% veres. B-rakud võivad valmida luuüdis ja Peyeri naastudes. Esinevad luuüdis, lümfisõlmedes, põrna valges pulbis, tonsillides, gastrointestinaaltrakti lümfaatilises koes. Moodustavad lümfifolliikuleid, mille aktivatsioonil arenevad folliikuli keskel heledamalt värvuvad idutsentrid – blastrakud, millest üks osa moodustab mälurakud ja teine osa transformeerub immuunglobuliine sünteesivateks plasmarakkudeks. B-lümfotsüüdi pinnal on IgM pinnaantigeen, mis määrab pinnaretseptori. Sellele lisaks ekspresseeruvad pinnal veel CD19, CD20 ja CD21 molekulid. Küpse B raku pinnal on retseptoriteks membraan seotud antikehad. Ekspresseerib veel teisi molekule membraanile: B220- sageli kasutatakse B-raku pinnamarkerina, ei ole unikaalne . CD40 reageerib TH pinnal oleva CD40-ga. MHCII molekulid lubavad B-rakul antigeeni esitleda. CDR 1 ja CDR2 on retseptorid komplemendi valkude jaoks. B7-1 ja B7-2 on retseptoriteks TH jaoks. Puhkab B- rakk on väike. Antigeeni poolt aktiveeritud B rakk läbib rakutsükli.
    T-lümfotsüüdid on saanud oma nime tüünuse järgi, kus nad küpsevad. Moodustavad 60-70% perifeerse vere lümfotsüütidest. Küpsedes peab T-rakk läbima kindlasti tüümuse. Leida on neid lümfisõlmes ja põrnaarterioolide ümber. Omades spetsiifilist TCR (T-cell receptor) pinnaretseptorit, tunneb ta ära sellega kokkupuutuva võõrfaktori antigeeni. Lümfotsüüdi pinna CD3 ( cluster designation antigen) proteiini molekul annab selle antigeeni infosignaali Tlümfotsüüdile edasi. T-rakud sünteesivad veel CD4 ja CD8 pinnamolekule vahekorras 21:1 CD4+ kasuks. nimetatakse Tüümuses kõrvaldatakse need T rakud, kes tunnevad organismile omaseid valk . Th ja Tc =2:1 (kui tasakaal rikutud, siis autoimmuunhaigused ja im.puudulikkus). T raku membraani retseptor TCR tunneb ära AG + MHC kompleksi, seejärel T rakk hakkab prolifereeruma ja differentseeruma efektor ja mälu T rakkudeks. CD4+ nimetatakse T-helperiks (Th). Tekitavad ägedat põletikulist reaktsiooni ja potentseerivad B-lümfotsüüte antikehade tootmisel. Eristatakse CD4+ kahte subtüüpi vastavalt erinevate tsütokiinide (tsütokiin – immuunsüsteemi hormoon , valgeliblesid mõjutav valguline aine) produktsioonile. Th1 vastus– toodab tsütokiine, aktiveerib põlet.vastust ja makrofaage. Th produtseerib interleukiin-1 (IL-1) ja interferoon γ (IFN-γ). Th2 vastus aktiveerib B rakke ja AK tootmist. Ta produtseerib IL-4 ja IL-5. T-supressor (T-killer e tsütotoksiline T-lümfotsüüt) on võimeline oma tsütotoksilisusega hävitama kahjustunud rakke ja avaldab supressiivset efekti B-lümfotsüütidele. Tc rakud suudavad lüüsida nakatunud , kasvaja ja võõraid rake, teostab keharakkude monitooringut ja elimineerib need, mis esitlevad võõrast AG-ni koos MHCI-ga. N: viirusega nakatunud rakk, kasvajarakk st tapab vigaseid rakke.
    Antigeeni esitlevad rakud- on rakud, mis püüavad kinni antigeeni ja esitlevad selle lümfotsüütidele. Effektor rakud- leukotsüüdid, ehk valged vererakid, mis kõrvaldavad mikroorganisme st teostavad immuunvastuse efekti, on need rakud, mis asustavad lümfoidorganeid, tsirkuleerivad vere ja lümfi vahel Nendeks võivad olla nii lümfotsüüdid aga sageli mõned teised leukotsüüdid.
  • Humoraalne ja rakuline immuunvastus
    Humoraalne immuunsus on spetsiifiline immuunsus, mis on vahendatud plasmarakkude poolt toodetud antikehade poolt.. Immunoglobuliine toodavad B-lümfotsüüdid. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendivalgud: mitmest valgust koosnev süsteem, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Rakuline immuunsus on igasugune omandatud immuunsus, mille puhul organismile võõrad struktuurid tuntakse ära ja kõrvaldatakse teatud rakkude poolt (neutrofiilid, makrofaagid, T-lümfotsüüdid). Antikehad aitavad fagotsüütidel võõrkehi ära tunda Rakulist immuunsust kannavad ka T-lümfotsüüdid, mille pinnal on nakatatud rakke ära tundvad retseptorid. Veel üheks rakulise immuunsuse kandjaks on NK-rakud. T-lümfotsüüdid ja NK-rakud täiendavad üksteist: need nakatatud rakud, mis jäävad märkamatuks T-rakkude poolt, äratavad NK-rakkude tähelepanu, ja vastupidi.
  • Klonaalse selektsiooni hüpotees
    B-rakkude aktivatsioon ( T-rakud sama põhimõte); aktiveerimata rakud = naiivsed ja aktiveeritud =efektor- rakud. Antikeha sekretsioon ja samas ka mälurakkude teke
    Omandatud immunsuse põhimõiste, mis väidab, et omandatud immuunvastuse annavad iseseisvad antigeen-spetsiifilised lümfotsüüdid, mis on organismi enda suhtes tolerantsed. Seleteeritakse välja need rakud, mis ei reageeri organismi enese antigeenidega. Selektsiooni mitte läbinud lümfotsüüdid lähevad apoptoosi ja nad fagotsüteeritakse makrofaagide poolt. Positiivne selektsioon toimub tüünuse koores , negatiivne säsis. 1) Iga lümfotsüüt kannab ainult üht tüüpi antigeeni retseptorit, mis on unikaalse spetsiifikaga. Retseptoriteks on lümfotsüüdi pinnale toodud antikehad. 2) Organismile võõra molekuli ja sellele vastava lümfotsüüdi retseptori seostumine viib lümfotsüüdi aktivatsioonile; Aktiveeritakse ainult neid lümfotsüüte, mis suudavad ära tunda parasjagu ründavat patogeeni. Aktiveerimata rakke nimetatakse naiivseteks, aktiveeritud rakke aga efektorrakkudeks3) Diferentseerunud effektorrakud, mis tekkisid aktiveerunud lümfotsüüdist kannavad vanemrakkudele identse spetsiifikaga retseptoreid; 4) Lümfotsüüdid, mis kannavad organismi enda molekulidele spetsiifilisi retseptoreid elimineeritekse lümfoidse koe varajases arengus (nn. negatiivne selektsioon).
  • Primaarne ja sekundaarne immuunvastus (humoraalne vastus
    Esimene kohtumine AG-iga- primaarne im.vastus, teine- sekundaarne im.vastus. Kui esimest korda kahjulik patogeen satub inimese kehasse, siis kutsub see esile primaarse immuunvastuse. Antigeeni esialgse äratundmise järel aktiveeruvad B- ja T-lümfotsüüdid, mis asuvad patogeeni hävitama. Seejärel hatakse kuskil 10 päeva või isegi hiljem hakkavad B-lümfotsüüdid toodama infektsioonist jagusaamiseks erilisi valgumolekule– antikehi –, mis on võimelised organismi tunginud patogeeni kui võõrkeha märgistama. Antikehad ei tunne ära mitte tervet antigeeni, vaid sellest ühte kindlat piirkonda, epitoopi. Aktiveeritakse ainult neid lümfotsüüte, mis suudavad ära tunda parasjag ründavat patogeeni. Aktiveerimata rakke nimetatakse naiivseteks, aktiveeritud rakke aga efektorrakkudeks. Sekundaarne immuunvastus ilmub siis, kui see sama antigeen, mis korra juba oli, satub uuesti inimese kehasse. See vastus on palju kiirem ja efektiivsem. Kaitsereaktsioon kutsutakse sama patogeeni vastu kiiremini esile. Selle tagab asjaolu, et osa efektorrakke diferentseerub pikaealisteks mälurakkudeks, mis sünteesiti primaarse vastuse ajal. Sekundaarne vastus on võimalik tänu mälurakkudele,
  • Mononukleaarsed fagotsüüdid (Makrofaagid)
    Monotsüüdid –tsirkuleerivad veres ca 8t, suurenevad ja migreeruvad kudedesse, kus differenteeruvad koespetsiifilisteks makrofaagideks -paikne lokalisatsioon, kindel funktsioon alveolaarsed Makrofaagid –kopsudes; histotsüüdid -ühenduskudedes; Kupfferi rakud – maksas , mesangaalsed M - neerudes; mikroglia –ajus; osteoblastid – luus, põrna siinuse M – põrnas; lümfisõlmede M. (nahk – dendriitrakud). Makrofaagid omavad kandvat rolli tsellullaarses immuunreaktsioonis. Normaalses olekus on makrofaagid puhkeseisus. Immuunsüsteem käivitub läbi makrofaagide. Makrofaagid tunnevad ära võõrmaterjali e antigeenideks olevad partiklid, fagotsüteerivad ja lüüsivad neid ning esitlevad neid T-lümfotsüütidele. Makrofaagide aktiivsust tõstavad TH poolt sekreteeritud tsütokiinid, samuti põletikulise vastuse mediaatorid ja bakteri rakuseina komponendid. Võimas makrofaagi aktivaator on IFNy. Äratundmiseks on vaja, et opsoniinid (aine, mis kinnitub antigeenile) kinnituvad võõrpartiklile. Makrofaagidel on neile opsoniinidele vastav retseptor. Fagotsütoos toimub kohe pärast opsoniseeritud partikli seostumist vastava rakuretseptoriga. Aktiveeritud makrofaagi sekreteerivad tsütotoksilisi valkem mis aitavad elimineerida viirus -infitseeritud ja tuumori rakke.
  • Im.süsteemiga seotud rakud (hematopoeetiline “puu”)
    Kõik vererakud saavad alguse vereloome tüvirakkudest = hematopoetic stem cells (HSC). Tüvirakud on rakud, mis võivad differentseeruda teisteks rakutüüpideks, nad on self-renewing; nad hoiavad oma populatsiooni taset teatud stabiilsel tasandil rakkude jagunemise teel. Vereloomerakud on pluripotentsed st. nad on võimelised differentseeruma kasutades eri radu ja seetõttu genereerivad ka eri tüüpi vererakke. Neid HSC tüvirakke on vähe - 1:50000-le; HSC in vitro kasvavad halvasti. Hematopoees st punaste ja valgete vererakkude areng algab
    loote arengu esimestel nädalatel embrüonaalses munarebu kotikeses (embryonic yolk sac), seal olevad tüvirakud differentseeruvad esmasteks erütroidseteks rakkudeks, mis sisaldavad embrionaalset hemoglobiini . 3-dal raseduskuul HSCs migreeruvad loote maksa, siis põrna.
    Maksal ja põrnal on seega tähits roll vereloomes 3-7 raseduse kuul, seejärel vereloome ja HSCs differentseerumine jätkub juba luuüdis. Peale inimese sündi - maksa, põrna osatähtsus
    vereloomes nullilähedane.
    Loote varajases arengustaadiumis tekivad hemingoblastid, mis võivad differentseeruda nii vere kui
    vaskulaarseteks endoteeli rakkudeks. Neist algab nii primitiivne kui ka lõplik hemotopoees ning
    arenevad välja veresooned (vasculogenesis) Vereloome e. hematopoeesi käigus arenevad potentsetest vereloome tüvirakkudest eri diferentseerumise radasid kasutades küpsed vererakud. Iga vererakkude diferentseerumise rada reguleeritakse individuaalselt. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuuüdis ja põrnas, harvemini (peamiselt patoloogiliste seisundite korral) ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes. Vereloomel on kaks põhilist teed: Lümfoidne – B, T ja NK-rakud, mõned dendriitrakud. Müeloidne - erütrotsüüdid, granulotsüüdid (monotsüüdid) megakarüotsüüdid ( vereliistakud ), basofiilid, eosenofiilid, neutrofiilid, nuumrakud , dendriitrakud. Tüvirakud seejärel rakk-eelased (on kaotanud iseuuenemise võime (self-renewing) – edasi rakud prolifereeruvad ja differentseeruvad vastavateks raku tüüpideks (näit. erütrotsüüdiks) sõltuvalt protsessis osalevatest kasvufaktoritest ja tsütokiinidest. Tekkinud vererakud siirduvad luuüdi kanalitesse, mille kaudu sisenevad tsirkulatsiooni e. ringlusse.
  • Im.süsteemiga seotud organid (primaarsed ja sekundaarsed lümfoidsed organid)
    Organid jaotatakse funktsiooni järgi: primaarsed lümfoidorganid- nendes toimub algselt lümfotsüütide teke vereloome tüvirakkudest ja nende funktsionaalne küpsemine ja diferentseerumine B ja T lümfotsüütideks. Nendeks on luuüdi ja tüünus ehk harkelund . Sekundaarded ehk perifeersed lümfoidorganid- on spetsiifilised peamiselt lümfoidkoest koosnevad elundid , mis on paigutunud teiste kudede suhtes selliselt , et oleks tagatud maksimaalne tõenäosus patogeenide ja lümfotsüütide kontaktiks. On spetsiifilise immuunreaktsiooni toimumispaigaks. Siia kuuluvad põrn, lümfisõlmed, tonsillid . Veresooned ja lümfisüsteem ühendavad neid organeid ühtseks funktsionaalseks tervikuks. Lümfis ja veres on palju leukotsüüte - osalevad immuun vastuses. Neist ainult Ag-spetsiifilistele lümfotsüüdidele on omane: mitmekesisus, spetsiifilisus, mälu, oma/võõras eristamine.
    Luuüdiks nimetatakse luu õõnsuses paiknevat kude. Jaguneb kollaseks ja punaseks luuüdiks. Sünnijärgses perioodis paikneb inimese vereloome ehk hemapoeetiline kude punases luuüdis.
    Tüümus Asub südame kohal otse rinnakuluu (sternumi) all. Tüümuse parenhüümil eristatakse tsenraalselt paiknevad säsi ja seda ümbritsevat koort. Ainus lümfoidorgan, kus immuunvastust ei genereerita. Tüümuse epiteelitrakud toodavad hormoone: tümosiini ja tümoetiini. Endotermaalset päritolu rakud koos makrofaagidega loovad barjääri, millega küpsevad T rakud eraldatakse ülejäänud organismist. Samuti loovad nad barjääri tüümuse koore ja säsi vahele, kus toimuvad küpsemise eri faasid . Lümfotsüütide küpsemise käigus nad interageeruvad struuma rakkudega (epiteelrakud, dendriidid, makrofaagid), mis toodavad regulatoorseid faktoreid ja MHC I ja MHC II molekule. Apoptoosi suunatakse T-rakud, kui nad ei tunne Ag- MHC kompleksi; liiga tugev interaktsioon oma Ag-MHC (võib hiljem viia autoimmuunsuseni). Tüümuses toimub negatiivne ja positiivne selektsioon.
    Põrn on suurim lümfoidorgan, mille funktsiooniks on elimineerida veres leiduvaid antigeene. Sinna saabunud veri
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Immunoloogia eksamiks kordamine #1 Immunoloogia eksamiks kordamine #2 Immunoloogia eksamiks kordamine #3 Immunoloogia eksamiks kordamine #4 Immunoloogia eksamiks kordamine #5 Immunoloogia eksamiks kordamine #6 Immunoloogia eksamiks kordamine #7 Immunoloogia eksamiks kordamine #8 Immunoloogia eksamiks kordamine #9 Immunoloogia eksamiks kordamine #10 Immunoloogia eksamiks kordamine #11 Immunoloogia eksamiks kordamine #12 Immunoloogia eksamiks kordamine #13 Immunoloogia eksamiks kordamine #14 Immunoloogia eksamiks kordamine #15 Immunoloogia eksamiks kordamine #16 Immunoloogia eksamiks kordamine #17 Immunoloogia eksamiks kordamine #18 Immunoloogia eksamiks kordamine #19 Immunoloogia eksamiks kordamine #20 Immunoloogia eksamiks kordamine #21 Immunoloogia eksamiks kordamine #22 Immunoloogia eksamiks kordamine #23 Immunoloogia eksamiks kordamine #24 Immunoloogia eksamiks kordamine #25 Immunoloogia eksamiks kordamine #26 Immunoloogia eksamiks kordamine #27
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 161 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor vaarikamoos990 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus
    2. Loomuliku immuunsuse 4 kaitsemehhanismi
    3. Kuidas kaasasündinud i. nakkuse ära tunneb?
    4. Im.süsteemis osalevad rakud (B- ja T-lümfotsüüdid)
    5. Humoraalne ja rakuline immuunvastus
    6. Klonaalse selektsiooni hüpotees
    7. Primaarne ja sekundaarne immuunvastus (humoraalne vastus)
    8. Mononukleaarsed fagotsüüdid (Makrofaagid)
    9. Im.süsteemiga seotud rakud (hematopoeetiline “puu”)
    10. Im.süsteemiga seotud organid (primaarsed ja sekundaarsed lümfoidsed organid)
    11. Antigeenid. Immunogeenide üldine iseloomustus. Antigeensed determinandid. Hapteenid.
    12. Antikehade struktuur ja funktsioneerimine (IgG näitel).

    13. IgM struktuur ja funktsioon. IgA struktuur ja funktsioon.
    IgE struktuur ja funktsioon
    14. Polüklonaalsed antikehad. Monoklonaalsed antikehad (Hübridoomi
    tehnoloogia)
    15. Antikehade repetuaari paljususe genereerimine (üldjoontes)
    16. B lümfotsüütide valmimine
    17. Põhiline koesobivuse kompleks (MHC)
    18. Antigeenide esitlemine ja nende äratundmine T rakkude poolt
    ( CD4 -T helperid tunnevad ära kompleksi (MHCII +peptiid) ;
    (CD8 – tsütolüütilised T rakud tunnevad ära kompleksi
    (MHC I + peptiid); Antigeeni esitlevad rakud ( APC)-rakud: dendriidid, makrofaagid ja B-rakud)
    19. T-rakud (Tc CD8+, Th CD4+, TCR α/β ja γ/δ, Treg, NK-T).
    T-rakkude poolt antigeenide äratundmine ja aktivatsioon
    20. T lümfotsüütide küpsemine harknäärmes e. tüümuses
    21. B rakkude aktivatsioon ja antikehade produtseerimine
    22. BCR ja TCR (iseloomusta sarnasused ja erinevused)
    23. NK rakud
    24. Kuidas im.süsteem kaitseb organismi patogeenide eest.
    (Ekstratsellulaarsed bakterid, intratsellulaarsed bakterid, viirused, seened, parasiidid)
    25. Allergia ( T. Annus’e loeng )
    26. HIV nakkus ja AIDS, immuunpuudulikkus
    27. Vaksiinid
    28. Autoimmuunsus (S.Rüütli loeng)
    Mis on T rakkude positiivne ja negatiivne selektsioon ja kuidas
    on see protsess seotud autoimmuunsusega?
    29. Kirjelda lühidalt komplemendi aktivatsiooni erinevaid teid, näidates ära, mis osa on erinevatel aktivatsiooniteedel ühine ja mis on erinev. Nimeta komplemendi peamised funktsioonid organismis.

    30. Praktikumi materjalidest: ELISA, SDS-PAGE ja Western Blot.

    immunoloogia , omandatud immuunsus , kaasasündinud immuunsus

    Mõisted

    organismidel käsnadel, omandatu immuunsusel, põletikuline, selliseid valke, pamp, kaasasündinud immuunsusel, nk 1, nk1, retseptoriteks, immuunsüsteemis, kloon, idutsentrid, puhkab b, moodustavad 60, th1 vastus, effektor rakud, rakuline immuunsus, antigeen, retseptoriteks, erilisi valgumolekule, aktiveerimata rakke, sekundaarne vastus, monotsüüdid, mikroglia, normaalses olekus, makrofaagidel, tüvirakud, vereloomel, lümfoidorganid, lümfoidorganid, luuüdiks, inimese vereloome, põrn, antigeenid, antigeensus, antigeen, immunogeen, epitoobid, antigeen, esitletav peptiid, epitoobid, konformatsioonilised, egg, membraan, antikehal, antikehad, produtseeritud antikehades, kergel ahelal, igg, sig, mig, erütrotsüütidel, igm, sekreteeritav igm, igm, igm, monomeeril, igd, ige, normaalsetel isenditel, monoklonaalne antikeha, polüklonaalsed antikehad, segmente, antigeeni tundmine, mhc valgud, dna, peptiidahelat raske, kogu t, mhc kompleksi, tsütokiinid tnf, kompleks peptiid, mhc i, antigeen, eksogeene antigeen, proteaasidega 1, mikroglobuliin, märklaudrakud, apc rakud, dendriitrakud, aktiveeritud m, tcr, ligandideks, repetuaar, superantigeen, efektor, transkriptsioonifaktoreid c, negatiivne selektsioon, tcr geenid, ümberkorraldus, samtui, sabades, tsütokiinidel, ti korral, th1, bcr, retseptoriks, kaks ahelat, mitmekesisus, uurimine, kodeerivad nk, immuunvastus ekstra, aktiveerivad t, omandatud immuunsus, endotoksiinid, polüklonaalne b, viiruse elimineerimiseks, neutraliseerivad ak, komplemendi rajad, immuunkaitses, allergia, allergeenid, molekulaarmass 15, allergiaid, toiduallergia, riskiteguriteks, nooruki, seesami, meetoditeks, allergia raviks, transkribeeritakse cdnaks, hiv, aidsi väljakujunemisel, sünnituse käigus, staadiumist, vaksiinid, tekivad b, who järgi, atenueeritud elusvaksiinid, surmatud, dna, tolerants, immuunpuudulikkus, tuntumad autoimmuunhaigused, tlümfotsüüdid, tõhusalt ravida, autoimmuunsuse teke, komplement, konvertaas, c5v, antigeenid, faktor d, peamised immunotestid, värvi muutus, konkurentsi elisa, immunoblotting, või proteiin, sds, geeli põhikomponentideks

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    21
    docx
    Immunoloogia I eksamikonspekt
    41
    docx
    Immunoloogia eksami kordamisküsimused
    30
    doc
    Rakubioloogia II eksamiks kordamine
    16
    doc
    Rakubioloogia teine kursus kordamine
    15
    pdf
    Bioloogia eksamiks
    35
    doc
    Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
    24
    odt
    Bioloogia eksami valmistumine
    102
    docx
    Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun