Immunoloogia eksamiks kordamine (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Meditsiin - Immunoloogia i

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas kaasasündinud i nakkuse ära tunneb?
Kuidas on see protsess seotud autoimmuunsusega?

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

200 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

vaarikamoos990 Õppematerjali autor

1. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus
2. Loomuliku immuunsuse 4 kaitsemehhanismi
3. Kuidas kaasasündinud i. nakkuse ära tunneb?
4. Im.süsteemis osalevad rakud (B- ja T-lümfotsüüdid)
5. Humoraalne ja rakuline immuunvastus
6. Klonaalse selektsiooni hüpotees
7. Primaarne ja sekundaarne immuunvastus (humoraalne vastus)
8. Mononukleaarsed fagotsüüdid (Makrofaagid)
9. Im.süsteemiga seotud rakud (hematopoeetiline “puu”)
10. Im.süsteemiga seotud organid (primaarsed ja sekundaarsed lümfoidsed organid)
11. Antigeenid. Immunogeenide üldine iseloomustus. Antigeensed determinandid. Hapteenid.
12. Antikehade struktuur ja funktsioneerimine (IgG näitel).

13. IgM struktuur ja funktsioon. IgA struktuur ja funktsioon.
IgE struktuur ja funktsioon
14. Polüklonaalsed antikehad. Monoklonaalsed antikehad (Hübridoomi
tehnoloogia)
15. Antikehade repetuaari paljususe genereerimine (üldjoontes)
16. B lümfotsüütide valmimine
17. Põhiline koesobivuse kompleks (MHC)
18. Antigeenide esitlemine ja nende äratundmine T rakkude poolt
( CD4 -T helperid tunnevad ära kompleksi (MHCII +peptiid) ;
(CD8 – tsütolüütilised T rakud tunnevad ära kompleksi
(MHC I + peptiid); Antigeeni esitlevad rakud ( APC)-rakud: dendriidid, makrofaagid ja B-rakud)
19. T-rakud (Tc CD8+, Th CD4+, TCR α/β ja γ/δ, Treg, NK-T).
T-rakkude poolt antigeenide äratundmine ja aktivatsioon
20. T lümfotsüütide küpsemine harknäärmes e. tüümuses
21. B rakkude aktivatsioon ja antikehade produtseerimine
22. BCR ja TCR (iseloomusta sarnasused ja erinevused)
23. NK rakud
24. Kuidas im.süsteem kaitseb organismi patogeenide eest.
(Ekstratsellulaarsed bakterid, intratsellulaarsed bakterid, viirused, seened, parasiidid)
25. Allergia ( T. Annus’e loeng )
26. HIV nakkus ja AIDS, immuunpuudulikkus
27. Vaksiinid
28. Autoimmuunsus (S.Rüütli loeng)
Mis on T rakkude positiivne ja negatiivne selektsioon ja kuidas
on see protsess seotud autoimmuunsusega?
29. Kirjelda lühidalt komplemendi aktivatsiooni erinevaid teid, näidates ära, mis osa on erinevatel aktivatsiooniteedel ühine ja mis on erinev. Nimeta komplemendi peamised funktsioonid organismis.

30. Praktikumi materjalidest: ELISA, SDS-PAGE ja Western Blot.

immunoloogia omandatud immuunsus kaasasündinud immuunsus

Sarnased õppematerjalid

docx

Immunoloogia I eksamikonspekt

ANTIGEEN on immuunvastust esilekutsuv aine, mille toimel organism toodab antikehi. Antigeen võib-olla potentsiaalselt organismi kahjustav kehavõõras aine (nt valk) aga ka bakterid, viirused, mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. ANTIKEHAD ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kehavedelikes lahustuvad essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinid hulka ja mida toodavad immuunsüsteemi B- lümfotsüüdid. Immunoglobuliinidel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega. IMMUNOGEEN on antigeen, mis kutsub esile immunvastuse. Reeglina makromolekulid. Kõik immunogeenid on antigeenid, aga mitte alati vastupidi. Immunogeensus antigeenil sõltub molekuli suurusest, keemilistest omadustest jne. N

Immunoloogia i

docx

Immunoloogia eksami kordamisküsimused

Kordamisküsimused Immunoloogia I 1. Mis on immuunsus? Kirjelda organismi kaitsemehhanisme inimese näitel! Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigustekitajaid, nende mürke ja kõrvaldada surnud rakke enne, kui need haigust põhjustavad. Samuti reageerida siirdatud kudedele ja muundunud rakkudele (kasvajatele). Immuunsüsteem ei ole meie arenguks hädavajalik, kuid ilma selleta jääksime ellu vaid steriilsetes tingimustes. Kaitsemehhanismid: Barjäärid- nahk ja limaskestad, ensüümid, antibakteriaalsed peptiidid, konkurents Nahk: mehhaaniline tõke ja happeline keskkond (pH 3-5), RNAsid, sebum (sebum- triglütseriidide, vaha ja õli segu mis teeb nii naha kui juuksed veekindlamaks) Limaskestad: Sealne normaalne mikrofloora on patogeenidele kinnitumiskoha ja toitainete konkurent. Enamus patogeene pole vôimelised tervet limaskesta läbima. Ripsepiteel väljutab mikroobe. Lima koosneb põhiliselt mutsiinidest, mis on klass tugevalt glükos

Geenitehnoloogia

127

docx

Kordamisküsimused immunoloogia

Kordamisküsimused 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia areng Eestis. Immunoloogia - teadus immuunsüsteemi funktsioonist normis ja haiguste korral, selle mõjutamise võimalusest. Immuunsus – nakkustõvekindlus, ohustamatus, resistentsus, infektsioonide jms suhtes. Immuunsüsteem - rakkude, kudede ja molekulide kooslus, mis vahendab immuunreaktsioone, eeskätt infektsioonide korral. Immunoloogia teaduste roll Tänapäeva meditsiinilise

immunoloogia

102

docx

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides:  ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise  immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral.  saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral  töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks.

immunoloogia

docx

Immunoloogia. Enesetestid (1-14)

MOODLE TESTID 1. Selleks et pre-B ja pre-T rakk saaksid luua antigeeni spetsiifilise retseptori peavad nad kõigepealt:  Kohtuma antigeeniga  Liikuma perifeersetesse lümfoid organitesse  Ümber korraldama oma retseptori DNA Antigeeni spetsiifiliste retseptorite genereerimine leiab aset ainult primaarsetes lümfoidsetes organites milleks on luuüdi ja tüümus. Seal peavad arenevad pre-B ja pre-T rakud vastavalt ümberkorraldama (rearrageerima ) oma retseptoreid kodeeriva genoomse DNA. See protsess on antigeenist sõltumatu.  Splaissima oma retseptorite mRNA 2. Nii lümfisõlmedes kui põrnas on germinaalsed keskused kus B rakud vastavad antigeenile, aktiveeruvad ja genereerivad plasmarakke. Kuid milline on põrna unikaalne funktsioon mis puudub lümfisõlmedel?  Veres leiduvate patogeenide välja filtreerimine Veres leiduvate patogeenide välja fitreerimine on põrna punase osa (re

immunoloogia

docx

Bakterid, geneetika, immunoloogia

1. Bakterirakus leiduvad polümeraasid: ! Replikatsiooni viivad läbi DNA polümeraasid (erinevad eri ahelatel). Replikatsioonijärgne parandamine: polümeraasid. Valepaardumiste eemaldamiseks:  DNA polümeraas III – lisab nukleotiide sünteesitava ahela 3’ otsa; suudab eemaldada viimase DNA-le lisatud nukleotiidi (eksonukleaasne aktiivsus) st valesti lisatud nukleotiid eemaldatakse ning asendatakse õigega: DNA üks parandusmehhanisme bakteris. Pärast vea eemaldamist replikatsioon jätkub.  DNA polümeraas I – aeglasem, aga tal on nii 3’  5’ kui ka 5’ 3’ eksonukleaasne aktiivsus; Replikatsiooni käigus tunneb ära RNA praimeri ja asendab selle desoksüribonukleotiididega; Parandab vead, mida ei suutnud parandada DNA polümeraas III  On ka DNA polümeraas V ja IV – neil puudub 3’-5’ eksonukleaasne aktiivsus, seetõttu teevad nad palju vigu 2. PRO- JA EUKARÜOOTSE RAKU GENOOM

Mikrobioloogia

doc

Pariku osa

Valkudest saab vabaneda pH 13. Ja nukleiinhapetest pH happeline juures. Mõlemal korral juppideks.  Humoraalsed (signaalid mida antakse edasi vere või lümfiga) ja tsütokiinide (signaalmolekulid, kiire süntees, peavad kiirelt retseptorile seonduma muidu lagunevad) abil vahendatud reaktsioonid.  Immuunsüsteemi rakkude poolt vahendatud reaktsioonid (fagotsütoos, NK rakud, põletik) Kus on immunoloogia piirid? Kus saame hakata rääkima äratundmisest ja kaitsest.  Bakterid-restriktaasid ja metülaasid (arhedel ka), oma DNAd ei restrikteerita, äratundmispiirkond palindroom (alati?).  Seened-antibiootikumid,  Aktinomütseedid ja linnud-biotiini kõrvaldamine. Avidiin ja streptavidiin. avidiin (linnumuna munavalged, vaba biotiin sealt ära) ja streptavidiin (streptomütses, kasutab kui

Bioloogia

doc

Kordamisküsimused Immunoloogia

Immunoloogia Jüri P. 1.Mis on humoraalne immuunreaktsioon? 2.Defensiinide funktsioon. 3.Edward Jenner...vaktsineerimise teerajaja Euroopas. 4.Paul Erlich ja Elie Metchnikoff-nende roll immunoloogia arengus 5.Klonaalse selektsiooni hüpotees 6.Ohu (danger) paradigma immunoloogias 7. TLR id raku pinnal 8.Endosomaalsed TLR id 9.Scavenger ja NLR tüüpi retseptorid 10.N-formüülmetioniini roll immuunreaktsioonides. 11.Deamineerimine ja kaasasündinud immuunsus. 12.Omandatud ja kaasasündinud immuunsuse olulisemad erinevused. 13.Lümfoidse diferentseerumis suuna rakud. 14.Müeloidse diferentseerumis suuna rakud. 15.Monotsüüdid ja nende diferentseerumine. 16.NK rakud 17.B lümfotsüüdid 18

Immunoloogia i

Rohkem sarnaseid