ja kergseintes ning ehitust jäigastavate osadena. niiskust ja hülgavad vett. Pinnakattega urbne plaat on hea sisevoo- derduseks. Poolkõvad puitkiudplaadid (MDF) on mõeldud konstruktsioonplaa- tideks nii ehituses kui ka sisustuses. Kõvasid puitkiudplaate (nn soome papp) kasutatakse kateteks, VINEER sisustuses, kaetult ekraanideks ja isegi kandekonstruktsioonides koos puiduga (vöötalad).
ja kergseintes ning ehitust jäigastavate osadena. niiskust ja hülgavad vett. Pinnakattega urbne plaat on hea sisevoo- derduseks. Poolkõvad puitkiudplaadid (MDF) on mõeldud konstruktsioonplaa- tideks nii ehituses kui ka sisustuses. Kõvasid puitkiudplaate (nn soome papp) kasutatakse kateteks, VINEER sisustuses, kaetult ekraanideks ja isegi kandekonstruktsioonides koos puiduga (vöötalad).
Töö on vaevaline, ohtlik ja nõuab kvalifitseeritud tööjõudu, seetõttu tuleb leida kompromiss ajakulu ja materjalidest saadava kasumi vahel. Kui lammutamine võtab liiga palju aega, ei tasu ta ära. Jäätmete kütteväärtust saab suurendada, kui jäätmevoost mittepõlev materjal välja praakida. Selleks tuleb nmad purustada ja sõeluda.suruõhuga eraldatakse paber ja plaste sisaldav kerge materjal. Peenest võib pressida kütusegraanuliteks või briket- tideks. Jäätme või prügikütuseid saab toota mitmel moel. Prügi põletamine: Prügipõletus on maailmas laialt levinud. Suurlinnades on see tihti ainumõeldav jäätmekäitlusviis, sest prügilatele napib ruumi. Ainuüksi Euroopa Liidus on üle 500 prügipõletusettevõtte. Prügi tasub põletada, sest: ta maht väheneb kuni 90%, mass kuni 75%; nakkusoht kaob ja roiskuvad jäätmed stabiliseeruvad; põletada saab igasuguseid põlevjäätmeid, sealhulgas ohtlikke;
TEHTED MAATRIKSITEGA O lgu antud kaks m n ma atriks i t A a ij B b ij 1 . Maatrik s eid A ja B n im etatak s e võrd s etek s , kui nende vas tavad elemendid on võrds ed A B, kui a ij b ij , i 1, , m, j 1, , n 2. Maatrik s ite A ja B sum m aks n im etatak s e ma atriks i t C, C A B, C c ij c ij a ij b ij , i 1, , m , j 1, , n . Ele men tideks on liidet avat e ma atriks i te vas tavate elementid e s ummad. 3 . Maatrik s ite A ja B vah ek s n im etatak s e ma atriks i t D : D A B, D d ij d ij a ij b ij , i 1, , m , j 1, , n Ele men tideks on vas tavate ele men tide vahed. 4 . Maatrik s i k orru tam is el sk alaariga eh k arvu ga , korrutuvad s elle arvuga ma atriks i kõik ele mendid . A a ij , i 1, , m , j 1, , n
Töö on vaevaline, ohtlik ja nõuab kvalifitseeritud tööjõudu, seetõttu tuleb leida kompromiss ajakulu ja materjalidest saadava kasumi vahel. Kui lammutamine võtab liiga palju aega, ei tasu ta ära. Jäätmete kütteväärtust saab suurendada, kui jäätmevoost mittepõlev materjal välja praakida. Selleks tuleb nmad purustada ja sõeluda.suruõhuga eraldatakse paber ja plaste sisaldav kerge materjal. Peenest võib pressida kütusegraanuliteks või briket- tideks. Jäätme või prügikütuseid saab toota mitmel moel. 9 Jäätmete biokäitlus: Looduses toimub pidev bioloogiline aineringe. Taimedest tekib päikeseenergia ja taimetoitainete abil orgaaniline aine, mida kasutavad muud organismid. Aineringe lõpus labuneb orgaaniline aine mineraalaineteks, süsihappegaasiks ja veeks. Looduses valitseb tasakaal ja ainevahetusprotsess on täielik.
- Select first object (valida hiirega esimene objekt) - Select second object (valida teine objekt). Kärbitakse valitud servi ümardatud kaare alguseni. 26 M Multiple paarikaupa ümardamine (saab ümardada kaks nurka korraga, valides järjest ümardamist vajavad nurgad. EXPLODE liitkujundi jaotamine osadeks Käsku EXPLODE kasutatakse joonisel olevate liitobjektide nagu plokk, liitjoon, hulknurk jne. jaotamiseks üksikobjek- tideks. Kui plokis on liitobjekte liitjooni või hulknurki või teisi sisestatud plokke, siis neid esimesel korral üksikobjektideks ei jaotata. Edasiseks jaotuseks on vaja käsku eeltoodud objektide suhtes korrata. Käsu järgmise kordamisega töödeldakse järgmine sügavus jne. Liitjoone osade joonetüüp EXPLODE käigus lihtsustub: lai joon asendatakse peenega, värvus muudetakse vastavalt kihi värvusele. Käsust väljutakse automaatselt. Käsku EXPLODE saab valida:
22. Ti sulamid, liigitus, kasutamine. Puhas Ti a paljud sulamid on plastsed, hästi survetöödeldavad. Kõigis sulameis on legeerivaks el-diks Al, paljudes ka V, Mo, Cr. Str-ri järgi liig: 1) ühefaasilised α-str-ga sulamid: (Al-ga 4-6%), nt. TiAl6Sn2,5, TiCu2. nende Rm =700-900 MPa, plastsus 10-12%. 2) kahefaasiline α+β-str-ga sulamid, mis on termotöödeldavad ja suurema Rm-ga=1000-1200MPa, legeerivaiks el-tideks on Al, V, Mo – β- stabilisaatorid (nt TiAl6V4) 3) ühefaasilised β-str-ga sulamid (TiMo10Zr5Si3), nad leiavad vähest kasust, kuna on kallid ja suure ρ-ga. Toodetakse hapnikuta keskkonnas; kasutatakse allveelaevades, keemiatööstuses, alpinismis (kliima kindel), hõõrdetegur on väga suur. Ti-sulameid kas. lennuki- ja laevaehituses, toiduainete- ja keemiatööstuse seadmeis. Ti kas. meditsiinis, kuna on täielikult inertne inimorganismis ja sõbralik lihaskudedele
TEHTED MAATRIKSITEGA O lgu antud kaks m × n ma atriks i t A = a ij B = b ij 1 . Maatrik s eid A ja B n im etataks e võrds etek s , kui nende vas tavad elemendid on võrds ed A = B, kui a ij = b ij , i = 1, , m , j = 1, , n 2. Maatrik s ite A ja B su m m ak s n im etataks e maatr iks it C, C = A + B, C = c ij c ij = a ij +b ij , i = 1, , m, j = 1, , n . Ele men tideks on liidet avat e ma atriks i te vas tavate elementid e s ummad. 3 . Maatrik s ite A ja B vah eks n im etatak s e ma atriks i t D : D = A -B , D = d ij d ij = a ij -b ij , i = 1, , m , j = 1, , n Elementid eks on vas tavate ele men tide vahed. 4 . Maatrik s i k orru tam is el s k alaariga eh k arvu ga , korrutuvad s elle arvuga ma atriks i kõik ele mendid . A = a ij , i = 1, , m , j = 1, , n
Kirje lisamiseks tuleb lihtsalt tippida lisatav kirje tabeli lõppu (esimesele tühjale reale) Excel automaatselt laiendab valideerimise ja nimede piirkonna ning kopeerib valemid. Kirjed saab lisada ka vahele käsuga Insert/Row ja eemaldada: Delete/Row Kasutades objektimenüüs käsku Table, saab lasta kuvada loendi lõppu kokkuvõtte rea: Total Row. Saab valida: Sum, Average, Max, Min, ... igas tulbas eraldi Vajause korral saab käsuga Convert to Range eemaldada objekti. tideks (Excel 2003-s nnad ja samisel Table-objektina. Proovige muuta toodud tabel Table-objektiks ruum a b pind hind maksumus Data-menüüst käsk R01 5,00 4,00 40,0 1 500 0 R02 6,00 5,00 21,0 2 000 0 (List - 2003), R03 7,50 6,20 25,0 1 200 0
· Optilised mäluseadmed (Optic memory) Suurema salvestamistihedusega kui magneetilised kettad. CD Infrapunase laseriga põletatakse 0.8 micronilise diameetriga augud klaasist kattega master diskile. Sellest vormitakse CD, kus on aukude asemel mügarikud. Polükarbonaadi abil vormitakse sellest CD, mis on sama mustriga nagu master. CD kaetakse õhukese alumiiniumkihiga, mis omakorda kaetakse kaitsva lakiga. Lohke polükarbonaadis kutsutakse "pit"-tideks ja põletamata alasid aukude vahel kutsutakse "land"-iks e. maaks. Infrapuna laser loeb CD-le salestatud infot polükarbonaat poole pealt, kui lohud ja tasased pinnad temast mööduvad. Lohkudest peegeldub laservalgus tagasi nii, et valgusdetektorisse jõuab vähem valgust, kui tasaselt pinnalt tagasi peegeldudes. Lohud ja tasane pind on kirjutatud CD-le spiraalselt alustades CD keskel oleva augu lähedusest ja liikudes kogu aeg väljapoole. Seega peab ka ketta pöörlemiskiirus vähenema
tina ruumist R2 , saame hom¨oomorfismi g : S2 {p} −→ R2 . Hom¨oomorfismi g nimetatakse stereograafiliseks projekt- siooniks ja x1 x2 g(x1 ; x2 ; x3 ) = ( ; ). 1 − x3 1 − x3 5.4 Faktorruum Vaatleme topoloogilist ruumi (X, T ). Olgu hulgal X antud ekvivalentsiseos σ. Siis tekib faktorhulk X/σ, mille elemen- 48 5 KONSTRUKTSIOONID ... tideks on ekvivalentsiklassid [x], kus [x] koosneb punktiga x ∈ X ekvivalentsetest ruumi X punktidest. Hulga X ja tema faktorhulgaga X/σ saab seostada alati nn. loomuliku kuju- tuse f : X −→ X/σ, kus f (x) = [x] ehk f −1 ([x]) = [x] ⊂ X. Faktorhulk X/σ muutub topoloogiliseks ruumiks, kui temas vaadelda topoloogia T kujutist T f . Definitsioon 5.4 Topoloogilist ruumi (X/σ, T f ) nimeta- takse ruumi X faktorruumiks (ekvivalentsiseose σ j¨argi). N¨aide 5
• Arendajaga suhtlemine. Kui otsustate oma terminibaasisüsteemi päris nullist arendada (mis pole üldse haruldane) või tellite aren- dajalt olemasoleva süsteemi kohandamist, siis milline ülesanne arendajale püstitada? 122 Terminoloogia 16.1 Andmestruktuur Kõigepealt veidi andmebaasinduse termineid, üsna lühidalt ja lihtsus- tatult. Baas koosneb kirjetest, mis omakorda jagunevad andmeelemen- tideks ehk väljadeks, milles asuvad andmed. Kirjed võivad omavahel seotud olla seoste ehk relatsioonide abil. Ja võimalikest seoseliikidest huvitavad meid praegu järgmised: • Üks-mitmele-seos (1:n). Ühes riigis saab olla üks või mitu linna. Üks linn ei saa asuda korraga mitmes riigis. • Mitu-mitmele-seos (n:m). Ühes riigis võidakse kõnelda üht või mitut keelt. Ka üht keelt võidakse kõnelda ühes või mitmes riigis.
annaabi.ee 
