määral ka munandeis, neerupealsetes ning rasvkoes. Naise organism toodab östrogeeni kaks kuni kümme korda rohkem, kui mehe oma Östrogeen mõjutab kõiki elundeid ja kudesid ning paneb aluse naiselikkusele: selle toimel areneb naiselik kehaehitus, käitumine ja iseloom. Östrogeen reguleerib menstruaaltsüklit, kaitseb veresooni lupjumise ja luid hõrenemise eest, ning hoiab tasakaalus vererõhu. Põhjustab emaka limaskesta paksenemist pärast menstruatsiooni. Raseduse ajal soodustab östrogeen rindade ja emaka kasvu, stimuleerib ka sünnituse algust. Östrogeeni hulk väheneb anovulatsiooni ajal - siis, kui munarakud ei küpse või küpsevad puudulikult. Näiteks kliimaksi ajal jäävad ära menstruatsioonid, algab luude hõrenemine, kiireneb veresoonte lupjumine ja nahk kaotab elastsuse. Tagajärjeks on luumurrud, südamehaigused, suguelundite allavaje, uriinipidamatusja Alzheimeri tõbi.
Mis on nende üldine ülesanne? Iseloomulikke jooni? Näited 2 C12H14N2O2 Hormoonid On sisenõrenäärmetes toodetavad keemilised ained, mille ülesandeks on organismi ainevahetuse regulatsioon. Iseloomulikku: Vajatakse väikestes kogustes Väga aktiivsed Erinev toimeaeg Kindel ülesanne Näited: insuliin, adrenaliin, testosteroon, östrogeen. 3 ÖSTROGEEN Inimese sisesekretsiooninäärmed 4 ENDOKRIINNÄÄRMED nimekiri ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised, sugunäärmete endokriinne osa.
HORMOON TEKKEKOHT TOIME AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) e. Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib hormoonide moodustumist neerupealiste koores. adrenokortikotropiin == TSH (türotroopne hormoon) e. Türotropiin Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib troksiini moodustumist kilpnäärmes. == STH (somatotroopne hormoon) Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib valgusünteesi rakkudes ja organismi kasvu. somatotropiin e. Kasvuhormoon == Naistel stimuleerib koos LHga munaraku arengut munasarja folliikulis ja FSH (folliikuleid stimuleeriv hormoon) e. Hüpofüüs (eesssagar) östrogeeni sekretsioo...
Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna tingimuste eest parimini kaitstud, mis võimaldab munarakkude arvu hoida väiksemana. 3. Mida nimetatakse partenogeneesiks? Kui uus organism areneb viljastamata munarakust. 4. Kui kaua püsib viljastumisvõimelisena munarakk? Kui kaua seemnerakk? Munarakk püsib viljastumisvõimelisena 36 tundi, seemnerakk kuni kaks ööpäeva. 5. Kus toimub viljastumine? Viljastumine toimub munajuhas. 6. Kuidas on omavahel seotud folliikul, kollakeha, östrogeen ja progesteroon?Milles seisneb nende bioloogiline tähtsus? Kuni ovulatsioonini on munarakk munasarjas ümbritsetud follikuliga, mis rebenedes muutub kollakehaks. Nad eritavad naissuguhormoone östrogeen ja progesteroon, mis soodustavad emaka seinte paksenemist ja pidurdavad uue munaraku moodustamist. 7. Kirjeldage menstruaaltsükklit. Mensturaaltsükkel algab mensturatsiooni algusega, kus lõhutakse emaka limaskest. Munarakk väljub munajuhast umbes 14
Suguelundkond. Inimese areng. Inimene kui tervik. 1. Võrdle muna- ja seemnerakkude teket Tunnus Seemnerakkude areng Munarakkude areng Tekkekoht Seemnesari ehk munandid Munasarjad Millal algab Suguküpsuse saabudes Looteeas – veidi enne sugurakkude teke? sünnitust pidurdub; protsess jätkub suguküpsuse saabudes Millise elueani kestab? Väga kõrge elueani 50-55 eluaastani Tekkivate rakkude arv Miljoneid Enamasti 1 rakk kuus Valminud spermid säiluvad Naisel valminud munarakud munandimanustes ei säili Perioodilisus ...
Sisenõrenääre Hormoon Hormooni ül 1.Ajuripats e hüpofüüs (Üle 100 hormooni), Juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust kasvuhormoon 2.käbikeha Melatoniin Regul ööpäevaseid rütme 3.kilpnääre Türoksiin Regul. Ainevahet. Kiirust,kasvamist,arengut 4.kõrvalkilpnääre Parathormoon Regul kaltsiumi ja fosfori ainevahet 5.kõhunääre Insuliin Reg glükoosi imendumist organismi,sünteesib glükogeeni 6.neerupealised Adrenaliin Laiendab veresooni,kiirendab ainevahetust ja südametööd 7. munandid Testosteroon Toota seemnerakke ja meesugu tunnuste teke 8.munasarjad Östrogeen Toodavad munarakke ja naissoo tunnuste teke
mõjub sünnijärgne trauma või hirm uuesti rasedaks jääda. Suguiha vähendab ka rinnapiimaga toitmine. Rinnapiimaga toitmiseks toimuvad hormonaalmudelis muutused. Neil tekib suures osas hormooni prolaktiini, mis teatavasti vähendab seksuaalhuvi. Samuti on peale sünnitamist ka madal östrogeeni tase, kuna tõenäoliselt ei toimu ovulatsiooni. Naised võivad märgata et nende lima eritus on langenud ning suguühteks võidakse vajada lisamääret. Kui algab menopaus, kaob kehast östrogeen. Otseselt ei ole östrogeen seotud suguiha puudumisega, kuid hoopis spetsiifilisem on probleem limaeritusega. Kui seksuaalvahekord muutub valulikuks viib see tahtmatult välja vahekorra vältimiseni ja järelikult ka huvi kadumiseni. Seksuaaliha võib väheneda ka mõndade medikamentide mõju. Teatud kõrgvererõhu ja depressiooni ravimid on eriti hästi tuntud seksuaalhuvi mõjutajatena. Kuid inimesed on oma reageeringus ravimitele väga erinevad ning kindalaid medikamente nimetada ei saa
levonorgestreel, etünodiool (teine pvk) või kolmanda põlvkonna preparaatides nagu desogestreel või gestodeen, mis on tõhusamad, esineb vähem androgeenseid efekte ja põhjustavad vähem muutusi lipoproteiinide metabolismis, aga millel on ilmselt suurem tromboembolismi tekke risk kui teise generatsiooni preparaatidel. Kombineeritud pille võetakse 21 järjestikust päeva, millele järgneb 7 pilli vaba päeva, mille jooksul tekib menstruatsioon. Toimemehhanism: östrogeen inhibeerib FSH sekretsiooni negatiivse tagasiside kaudu ja seega supresseerib munasarjas folliikuli küpsemist. Progesteroon inhibeerib LH sekretsioon ja seega hoiab ära ovulatsiooni. Muudab K. Vahenõmm 2018 ka emakakaela limaskesta spermidele läbimatuks. Kombineeritult muudavad endomeetriumi selliselt, et implantatsioon ei tekiks. Kõrvalmõjud: kaalu tõus – veepeetus, anaboolne efekt või mõlemad. Kerge iiveldus, kuumahood, pearinglus, depressioon või ärrituvus
Neerupealised: adrenaliin e. epinefriin (+noradrenaliin) - kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, laiendab pupille ja artereid, tõstab veresuhkru taset, immuunsüsteemile nõrgendav mõju. Munandid: testosteroon - spermide küpsemine, mehe sootunnused Munasarjad: östrogeen ja progesteroon - menstruaaltsükkel, naise sootunnused Platsenta: hCG, progesteroon, östrogeen - hCG reageerib rasedustestile. Humoraalne regulatsioon on aeglasem ja pikaajalisem (sest hormoonid on veres kauem), neuraalne regulatsioon võimaldab muutustele kiiresti ja koheselt reageerida, kuid ei kesta kaua. Immuunsüsteem 3 kaitseliini: 1) KATTED: nt. nahk, sõbralikud bakterid, valgud pisarais, higis, süljes, limamembraan, ripsmed. 2) VALGEVERELIBLED (e. leukotsüüdid): hävitavad kõik ära e. mittespetsiifiline
Närvisüsteemi funktsioonid Väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; Erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; Närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks. Seljaaju Juhtefunktsioonerutuse ülekandumine teistele närvikeskustele Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale) Piklik aju vereringe ja hingamise juhtimiskeskus Väikeaju lihaste toonus, liigutuste koordineeritus, tasakaal Vaheaju (taalamus, hüpotaalamus) koorealuse päritoluga agressioon, toitumiskäitumine, seksuaalne käitumine, antagonistlik käitumine,lendamine Retikulaarformatsio on aktiveerib NS teised osad virgeseisundi tekitamiseks, une ajal varjestab foonisignaalide eest Limbiline süsteem meeleolu, emotsionaalne käitumine, tegevusvalmidus Hüpotaalamus Kontrollib hüpofüüsi talitl...
Pankrease ehk kõhunäärme hormoonid, ülesanded 1) A-rakud toodavad glükagooni 2) B-rakud toodavad insuliini 13. Insuliin. Tema puudusel tekib.. ...süsivesikute ehk energia puudus organismis (diabeet ehk suhkruhaigus) 14. Meessuguhormoon, ülesanded Meessuguhormooniks on testosteroon, mis soodustab suguorganite arengut, väliste sootunnuste teket ning sünteesib ka koevalku (anaboolne funktsioon). 15. Naissuguhormoonid, ülesanded Naissuguhormoonid on östrogeen ja progesteroon. 1) Östrogeen soodustab väliste sootunnuste teket ja sugulist aktiivsust 2) Progesteroon valmistab naise organismi ette valmis võtma viljastunud sugurakku ning sodustab loote arengut 16. Erutuvus Kõikide elusorganismide omadus, mille kohaselt kõik koed ja rakud on võimalised muutma oma funktsionaalset seisundit. 17. Millised muutused tekivad erutunud koes? Üldised muutused: 1. Muutuvad elektrilised potentsiaalid 2
jätked, mis võimaldavad impulsside liikumist; liiguvad vaid ühes suunas. Töö aluseks on refleksikaar Sisenõresüsteem (õpik lk 71) Kõhunääre e. pankreas- Tagavad hormoonide insuliin,glükagool humoraalse regulatsiooni Sugunäärmed- östrogeen,testosteroon ELUNDKONNAD Sigimiselundkond Naine-munasari, munajuha, Tagada järglaste saamine emakas, tupp Mees-munandid
Lipiidid Kersti Kreek 103 SKA Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad - taimsed õlid Tahked rasvad loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed rasvad Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on pealmiselt küllastumata rasvhappeid enamasti vedelas olekus(õlid) Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). Tsüklilised lipiid...
· Kaitsefundsioon. Siseorganite ümber olev rasykude kaitseb mehaaniliste põrutuste eest, nahaalune rasykude kaitseb örakülmumise eest, lindudel kaitse märgumise eest. · Ainevahetuslik funldsioon. Lipildide täielikul oksüdatsioonil moodustuvad süsihappegaasja vesi. Sellist protsessi nimetatakse metaboolse vee tekkimiseks (iseloomulik näiteks kaamelile). · Bioregulatoorne funktsioon (mitmed hormoonid, näiteks naissuguhormoon östrogeen, meessuguhormoon testosteroon, päikesevalguse abiga sünteesitud D-vitamiin) Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidici, mis koosnevad a.minohappejääkidest, Valke on vaja eeikõige organismide ülesehituseks, kaitseks, stabiilsuseks ja metabolismi tagamisefs, Valkude süntees toimub ribosoomides. Lihtvalgud on valgud, mis koosnevad vaid aminohapetest ning on organismile kergesti omandatavad. Näiteks munavalges leiduv albumiin.
Rasedusvastased tabletid ja plaastrid Rasedusevastased tabletid - kutsutakse ka pillideks. 99,8-100% kaitse soovimatu raseduse vastu- üks tõhusamaid meetodeid Pillihormoonid säilitavad püsivat hormoonitaset, mistõttu munasarjade tegevus pidurdub, nad hakkavad vähem hormoone tootma ja munarakk ei saa küpseks ning naine ei jää pillide tarvitamise perioodil rasedaks. Haigused Kliiniliste uuringute andmetel aitavad vältida mitmete haiguste riske nagu emaka- ja munasarjavähk, emakaväline rasedus, aneemia (kehaveresus, verehaigus), käärsoolevähki, munasarjatsüsti ning endometrioosi. Nende ajalugu. 1961. aastal tulid müügile Euroopasse, mis hetkest on saatnud neid ka tähelepanu. Pillivastased- väidavad, et neid tablette on vähe uuritud ning ei teata, kuidas need organismi pikemas perspektiivis mõjutavad Tegelikkuses üks enim uuritud ravimeid (tehtud tuhandeid uuringuid, ka praegu tehakse neid kümnete ringis) Ta...
hüdrofoobne. Lipiidide funktsioon organismis: Ehitusmaterjal rakumembraan Varuaine rasvad (loomne), õlid (taimne) Ainevahetus metaboolse vee teke Kaitse madala temperatuuri eest (loomadel), märgumise eest (linnud), ära kuivamise ja liigse UV- kiirguse eest (taimed) Lahusti rasvlahustuvate vitamiinide jaoks (K, A, D, E, Q) Energiaallikas lõhustumisel vabaneb palju energiat Signaalmolekul testosteroon, östrogeen Lipiidid/rasvad Fosfolipiid Hormoonid, vitamiinid kolesteriid Lanoliin e villavaha (VAHAD) Steroid Päevalilleõli (ÕLID) Kolesterool kuulub loomade rakumembraani koostisesse, tagab membraani voolavuse ja läbitavuse, vajalik mõndade hormoonide, sapphapete ja D-vitamiini sünteesiks, liigne kolesterool põhjustab ateroskleroosi
· HOMÖOSTAAS - Sisekeskkonna stabiilne seisund. Närvid - neuraalne regulatsioon. Hormoonid - humoraalne regulatsioon. Teadused: Anatoomia ja füsioloogia. Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. · Ajuripats - kasvuhormoon. Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. · Kilpnääre - Reguleerib ainevahetuse kiirust · Kõhunääre (pankreas) - insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. · Neerupealised - adrenaliin, mis kiirendab südame tööd. · Munasarjad - östrogeen, progesteroon ehk naissuguhormoonid. · Munandid - testosteroon. Organism = isend = indiviid Enamus organisme ei saa üksinda hakkama. On vaja paarilist, loomadel ka organiseeritud tegevust saagi püüdmisel ja kaitsel. 9. Bisofääri tase Päikese energia arvel elab kogu biosfäär. Biosfäär on kõrgeim elu organiseerituse tase. Ökoloogia, evolutsiooniteooria. Organismide jaotus:
hingamissagedust, tõstab vererõhku Türoksiin- kilpnäärmes toodetav hormoon. Noortel reguleerib türoksiin kasvu, vanematel ainevahetust Kasvuhormoon- soodustab valkude omandamist Stressihormoon- põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu Vesilahutuvad- (peptiidhormoon; glükagoon, insuliin, kasvuhormoon), on rakku pääsemiseks liiga suured, annavad signaali retseptorvalkudele Rasvlahustuvad- (steroidhormoonid; kartinool, östrogeen, vitamiin D), liituvad tsüloplasmaatilise valguga e. Hormoonretseptoriga VERESUHKRU REGULEERIMINE ORGANISMIS:Rakud vajavad pideval glükoosiga varustamist|Glükoos jõuab verre:-süsivesikute seedimisel- glükogeeni lagundamisel (glükogeen on varupolüsahhariid maksas ja lihastes)- glükoosi sünteesil mittesüsivesikutest (rasvu ja valke lagundades)-Veresuhkru tase tõuseb peale sööki ja püsib kõrgem kaks tundi-Veresuhkru taseme reguleerimine toimub tagasiside meetodil
II Nimeta 1. Naha ül : välisärrituste vastuvõtmine,organismi kaitsmine väliste mõjude eest, osaleb termoregulatsioonis ja eritamises 2. Nahas paiknevad retseptorid: taktiilsed retseptorid ( venitus,surve) ,termoretseptorid(külm,kuum) 3. Võimalusi, mil viisil kaotab organism soojust: naha ja hingamisteede kaudu 4. Tugi- ja liikumiselundkonna funk.: on kehale toeseks,annab kehale kuju, lihased ja luud kaitsevad siseelundeid 5. Seedekulgla osad,mida läbib toit: suuõõs- söögitoru- magu- kaksteistsõrmik- maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu lagundamine lõpuni . peensool (toitainete imendumine verre) jämesool( seedimata toiduosakesed) pärak 6. Inimese seedenäärmed- süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed 7. Maksa funktsioonid: veresuhkru sisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, ...
Sisenõrenäärmed Näärmed, mis toodavad hormoone, et reguleerida organismi talitlust. Sisenõrenäärmed eritavad hormoone otse verre, neil pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetab. Veri kannab hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, väga aktiivsed, igal hormoonil on oma kindel ülesanne, erinev toimeaeg, mis ei ole väga pikk. Osa hormoone reguleerib lühiajalist muutust, teised pikemaajalisi protsesse. SNN 1) Ajuripats ehk hüpofüüs kõige tähtsam snn. Paikneb peaajus ning juhib koos närvisüsteemiga teiste snn talitlust. Sünteesib kasvuhormoone (liiga vähene hulk põhjustab kääbuskasvu ning liiga suur hulk põhjustab hiidkasvu ehk gigantismi), ning üle kümne erineva teise hormooni ka. 2) Käbikeha asub peaajus, hormoonid reguleerivad ööpäevaseid rütme (ärkvelolekut ja und) ning mõjutavad naha pigment...
Klass: 10. Kuupäev: 28.04.2014 Nimi: Helen Kont VALIKKURSUS: ELU KEEMIA TEEMA: Hormoonid, feromoonid 1. Selgitage mõisted: hormoonid, feromoonid, allomoonid. Hormoonid- bioloogiliselt aktiivsed sisesekretsiooninäärmetes tekkivad ained, mis reguleerivad organismi ainevahetust ja elutegevust. Feromoonid- on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised, muutused. Allomoonid- on näiteks puukide kaitseeritis sipelgate vastu. 2. Iseloomustage hormoone ning täitke tabel inimese hormoonide toime kohta. Hormoon Hormooni tootev Toime Ületalitluse Alatalitluse sisenõrenääre tunnused tunnused 1. Kasvuho...
Kuuluvad rakumembraan koostisesse. Moodustavad kahekihilise struktuuri- membraani (vt.8 küsimus) 4)Tsüklilised lipiidid (steroidid). Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Nt · kolesterool- on vajalik loomarakkuse mambraanide ehituses: annab tugevuse (vt. 8 küsimus) · hormoonid- i. testosteroon (meessuguhormoon), ii. östrogeen (naissuguhormoon), iii. progesteroon (naissuguhormoon). iv. neerupealiste hormoonid. v. D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Kokkuvõte- liipide funktsioonid Energeetiline funktsioon. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid: 1g annab 38,9 kJ, so 9,3 kcal Ehituslik funktsioon
fosfori ainevahetust. Kaltsiumit ja fosforit on vaja luukoe normaalseks arenguks. Kõhunääre ehk pankreas toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni. Käbikeha hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Sugunäärmed toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.) Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks.
Inimese anatoomia Närvisüsteemi jaotus: 1. Kesknärvisüsteem a. Peaaju i. Suuraju ii. Vaheaju – Reguleerib ainevahetus, paljunemist, kehatemperatuuri iii. Keskaju – Närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse iv. Väikeaju – Reguleerib lihaste koostööd ja toonust v. Pikkaju – Reguleerib tahtele allumatiud tegevusi (hingamine, südametegevus) b. Seljaaju 2. Piirdenärvisüsteem – Närvirakud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jagunevad kaheks: a. Kehaline ehk somaatiline – juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) b. Vegetatiivne – tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed) Mäluvor...
Bioaktiivsed ühendid Ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad organismi ainevahetust (eksogeensed [vitamiinid] ja endogeensed [ensüümid, hormoonid]) Vitamiinid Väikse molekulmassiga orgaanilised ühendid, mis on elutegevuseks hädavajalikud mikrotoitained. Vita- elu, amiin- vastav keemiline ühend (enamus vitamiine pole amiinsed ühendid, aga I avastatud oli) Vitamiinide allikad inimeste jaoks: 1) Segatoit (osa vitamiine taimsest toidust ei saa üldse- B12 nt) 2) Seedekulgla mikroobikooslused sünteesivad. (NT: Vitamiin K, B5) 3) Süntees eelühenditest (NT: beetakaroteenist sünteesitakse vitamiini A) 4) Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud tarbekaubed (kosmeetikatooted, toiduained jne) Vitamiinide biofunktsioonid 1) Vitamiinid kuuluvad liitensüümide koosseisu mittevalgulise osana. 2) Mõjusad antioksüdandid (vesilahustes vitamiin C, rasvades vitamiin E) 3) Olulised arenguprotsesside reguleerijana. NT: a) vitamiin C hulk mõjutab mees...
Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS Hingamine intensiivistub Seedeelundite töö intensiivistub Higieritus suureneb Südame löögisagedus suureneb Südame löögisagedus suureneb Lihased ja maks vabastavad rohkem glükoosi Sensoorne NS Somaatiline NS Autonoomne NS Info tuuakse närvisüsteemi Kasutab motoorseid närve Juhib näärmete, elundite ja (aferentne) silelihaste tööd Antud NS kontrollime oma Jaguneb sümpaatiliseks ja skeletilihaseid parasümpaatiliseks närvisüsteemiks Hüpotalamus juhib antud ...
· Võib põhjustada rindade hellust, iiveldust, peavalu, kehakaalu tõusu · Võib muuta menstruatsioonitsüklit · Ei kaitse HIV-infektsiooni (AIDS) ega teiste sugulisel teel levivate haiguste (STLH) eest Rasestumisvastane plaaster Rasestumisvastane plaaster kinnitatakse nahale, plaaster vabastab hormoone, mis takistavad tõhusalt rasestumist. Rasestumisvastane plaaster näeb välja nagu tavaline plaaster, kuid vabastab hormoone, mis takistavad tõhusalt rasestumist. Hormoonid östrogeen ja progestiin vabanevad pidevalt, sisenevad läbi naha vereringesse ja takistavad munaraku vabanemist munasarjast. Plussid · Väga efektiivne · Kerge paigaldada ja eemaldada · Ei nõua igapäevast tähelepanu · Võimaldab seksuaalset spontaansust ega katkesta vahekorda · Selle kasutamist ei pea iga päev meeles pidama Miinused · Plaaster on nähtav ja võib nahalt lahti tulla · Kasutusnädalates tuleb järge pidada
Inimesele isel. tunnused: *suur aju(1400cm3, ahvidel 3x väixem) *kahel jalal liikumine *aeglane areng, mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg *kõigesööja, toitu korjataxe, transp, varutaxe ja jagataxe omavahel, töödeldaxe enne söömist *keerukas kultuuriline käitumine, artikuleeritud kõne *sotsiaalsed suhted põhinevad perekonnasuhtele, järglased vajavad hoolt pikas lapseeas *oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid, sõltuvus asjadest *elab metsast väljas, kogukondades, asulates, laagrites Mandunud elundid lõpusepilud, saba, ussripik Epiteelkude katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu, ainevahetus organismi ja väliskekskonna vahel Lihaskude kokkutõmbumine tänu müofibrillidele, 40-50% Sidekude paiknevad hajusalt, ühendab teisi kudesi, toetab elastseid kehaosi, kohev-, rasv-, fibrillaarne-, kõhr-, luu-, verikude. Närvikude võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab edasi erutusi...
Hormoonid toimivad aeglaselt, kuid mõju on pikemaajalisem kui närvidel. Hormoone toodavad sisenõrenäärmete rakud. Ajuripats ehk hüpofüüs: toodab kasvuhormooni, õnnetunnet. Kilpnäärme hormoon on türoksiin, mis reguleerib ainevahetust ja kehatemp. Kõhunääre/pankreas toodab insuliini ja glükagooni. Neerupealised adrenaliini. Adrenaliin kiirendab südamerütmi, suurendab pupille, hingamine kiireneb. Munasarjad östrogeen, munandid testosteroon Platsenta toodab rasedushormoone. Hormoonid on väga aktiivsed keemilised ained, mis liiguvad vere kaudu. Prokestoroon raseduse hormoon. Inimkeha kolm kaitseliini: 1. Nahk ja limaskestad 2. Valgelibled õgirakud, tapjarakud 3. Lümfotsüüdid vastutavad organismi valikulise kaitse eest Autoimmuunhaigused on haigused, mille puhul immuunsüsteem hävitab organismi oma kudesid. Allergia puhul reageerivad kaitsemehhanismid üle.
jätkub II meioos, tekib jälle muuhulgas 1 polaarkeha. Ovuleerunud ootsüüdi eluiga on 24h. spontaanne ovulatsioon – ei sõltu kopulatsioonist, veistel, hobustel, koertel, kaamlitel. stimuleeritud ovulatsioon – peab toimuma kopulatsioon, et folliikul ovuleeruks, kassidel. Sensoorsed signaalid saadetakse hüpotalamusse lisaks LH mõjule. Hormoonid FSH – mõjutab granuloosarakke, folliikulid kasvavad LH – teeka sekreteerib testosterooni, see läheb granuloosarakku, tekib östrogeen. Östrogeen – stimuleerib sugutungi, sünteesitakse munasarjas, platsentas, adrenal cortex, Sertoli rakus Öksütotsiin – mõjutab müomeetriumi aktiivsust. Luteaalfaas – pärast ovulatsiooni, ovuleerunud munarakust tekib kollaskeha - seda nim luteiniseerimiseks, mida kontrollib LH. Kollaskeha toodab progesterooni. Luteolüüs – kui viljastumine ei toimu, siis toimub kollaskeha apoptoos ja degenereerub valkjaskehaks. Kui progesterooni on vähe, siis toimub luteolüüs
3. struktuurne funktsioon (tselluloos taimeraku kesta ehituses) 4. ligimeelitav funktsioon (õistaimede nektar) 5. toitefunktsioon (piimasuhkur imetajate piimas) 2. Lipiidid (rasvad) Liigitus: lihtlipiidid e. naturaalrasvad glütserooli ja erinevate rasvhapete estrid liitlipiidid glütserool+2 rasvhappejääki+fosforhape+mõni hüdrofiilne ühend, tuntuimad on fosfolipiidid steroidid vees lahustunud tsüklilised ühendid, esineb loomorganismides, näiteks östrogeen, D vitamiin, kolesterool Biofunktsioonid: 1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 38,9 kJ energiat) 2. kaitsefunktsioon (nahaalune rasvakiht on halb soojusjuht, kaitseb) 3. ehituslik funktsioon (fosfolipiidid membraanides) 4. varufunktsioon (75kg kaaluval inimesel on 5kg rasvkudet ja 5kg fosfolipiide) 5. evolutsiooniline funktsioon (võimaldavad kaalu kokkuhoidu) 3. Valgud Valkude ehitusüksuseks on aminohapped. Aminohapped on amfoteersed ühendid (neil on
· Käärsoolevähi, munasarjatsüstide väiksem esinemine · Endometrioosi kontrolli all hoidmine · Östrogeeni ja progestageeni puuduse leevendamine Pillid erinevad hormooni annuse ja tüübi poolest Eristatakse eri faasilisi tablette: · Monofaasilised pillid: 21 päeva jooksul võetakse ühesuguse hormoonisisaldusega tablette · Mitmefaasilised: kahe- ja kolmefaasilistes tablettides muutuvad 21-päevase tsükli jooksul komponentide doosid Hormoonide sisalduse järgi liigitamine: · östrogeen ja progestageen (kombineeritud pillid) · ainult progestageen (minipillid) Kombineeritud pillid Sisaldavad östrogeeni ja progestageeni · Regulaarne menstruatsioonitaoline vereeritus, mis esineb alati pillivabal nädalal ja esinemist saab vajadusel edasi lükata · Menstruatsiooniga seotud valude ja vaevuste kadumine või leevenemine · Juuste ning naha seisukorra paranemine Minipillid sisaldavad kollaskehahormooni progesteroon · Sobib naisele, kes ei saa kasutada östrogeene
KORDAMINE ENDOKRIINSÜSTEEMI TOIMIVAD RAVIAINED 1. Millisesse ravimrühma kuulub hormoon kortisool? Mis põhjustab organismis kortisooli vabanemist? Mis on kortisooli füsioloogiline ülesanne organismis? Kortisoon kuulub glükokortikoidide hulka. Sekreteeritakse neerupealiste koorest stressi olukorras, et säilitada organismi funktsioneerimine. Füsioloogiliselt on kortisool organismis vajalik põletikuvastases reaktsioonis, vererõhu stabiliseerimisel, glüogeneesis, soolhappe ja pepsiini sekretsioonil maos. Füsioloogiline ülesanne on reguleerida glükoosi taset veres. 2. Mille poolest erinevad süsteemselt manustatavad glükokortikoidid üksteisest? Toime tugevuse poolest; toime kestvuse poolest; mineraalkorikoidsuse poolest (kas tekitab turseid või mitte) 3. Kuidas on võimalik glükokortikosteroide manustada? Millisel juhul milline masn...
lima tihkemaks muutmine. Kuidas see juhtub? Munasarjade talitlust reguleerib hüpofüüs ehk ajuripats, mis on organismi tähtsaim hormonaalsete protsesside reguleerija. Munasarjad, mille tegevust stimuleerivad hüpofüüsi hormoonid, valmistavad ette munaraku ja toodavad naissuguhormoone - östrogeene ja progesteroone. Selle tsüklilise hormonaalse talitluse peamiseks eesmärgiks on rasedus. Naissuguhormoonid östrogeen ja progesteroon valmistavad emakat ette lähenevaks raseduseks, luues seemnerakkudele tingimused munarakuga kohtumiseks ja selle viljastamiseks. Östrogeenid muudavad emakakaela lima vedelamaks, vähendades selle viskoossust ja luues nii spermatosoididele tingimused liikumiseks läbi emaka munajuhadesse, kus toimub viljastamine. Progesteroon toimib vastupidiselt, s.t muudab lima paksemaks ja viskoossemaks
· Genitaalid suguorganid. Sisemised ja välimised soo jätkamiseks mõeldud elundid. · Meestel kube, peenis, munandid, munandimanused, seemnejuhad, prostata. · Naistel häbe, tupp, emakas, munajuhad, munasarjad · Naiste ja meeste genitaalid on oma ehituselt vägagi sarnased · Munasari-munand · Peenis-kliitor Naise sisemised suguelundid . · Munasarjad kaks naissuguelundit, mis paiknevad emaka külgedel. Nad toodavad munarakke ja hormoone, nagu progesteroon, östrogeen · Munajuha munajuhasid on samuti kaks, nad on torukujulised. Munajuha üks ots avaneb emakasse, teine munasarja. Munajuha transpordib munaraku munasarjast emakasse. Viljastamine toimub munajuhas. · Emakas tihke pirnikujuline elund, mis paikneb naise kõhuõõnes. Seestpoolt vooderdab seda rakukiht (endomeetrium), mis vastab menstruaaltsükli hormonaalsetele muutustele. Ovulatsiooni ajal on endomeetrium väga pehme ja valmistub viljastatud munaraku
6-9 6) Inimene kuulub Linne klassifikatsiooni alusel imetajate klassi ja esikloomaliste ehk primaatide seltsi. Tänapäeva klassifikatsioon paigutab inimese inimlaste sugukonda, inimlaadsete ülemsugukonda ja primaatide seltsi. Homo Sapiens'i peamisteks tunnusteks on suur aju, püstine kehahoiak ja liikumine kahel jalal, keerukas kultuuriline käitumine. 7) Inimese keha koosneb kudede põhitüüpidest ning nende alaliikidest. Kudede põhitüübid on: epiteelkude, lihaskude, närvikude, sidekude. Kõiki organeid piiritleb ja väliskeskkonna või kehaõõnetega ühenduses olevaid pindu katab epiteelkude. See kaitseb vigastuste ja bakterite eest. Kogu kehas esinev kude on sidekude see ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab ka elastseid kehaosi. Selle koetüübi alaliigid on nt. rasvkude ja kõhrkude. Kude, mille talituseks on kontraktsioon ehk kokkutõmbumine on lihaskude. See kude aitab inimesel liigutada. Alaliikideks on silelihaskude (kokkutõmbumine ei...
7. kolesteriidid · kolesterool + rasvhape · kuulub loomraku membraani koostisesse · kolesteroolist sünteesitakse: hormoone, vitamiin D ühendeid. · Sapi koostisosa · Liigne kolesterool võib soodustad ateroskleroosi kuna ladestub veresoonte seintele. · Võib põhjustada infarkti kuna häirib verevarustust ja võivad tekkida trombid. 8. hormoonid · testosteroon (meessuguhormoon) kasutatakse ka dopinguainena · östrogeen (naissuguhormoon) · progesteroon (naissuguhormoon) · neerupealiste hormoonid · D-vitamiin hormoon mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. 9. Toidulipiidid · Lipiidid peaksid andma kuni 30% kaloritest. · Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused · Energeetiline funktsioon - Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohtalt · Ehituslik funktsioon rakumembraani koostises
NT: glc+O2CO2+H2O 2.Kiirendavad reaktsioone. NT : tärklisamülaasglc 3.aeglustavad reaktsioone. NT: 2H2+O22H2O , nn paukgaasi reaktsioon Valkude jätk: 2. ehituslik ül. (u 90%) nt: keratiin-juuksed, küüned, suled Kollageen kõhred, kõõlused, luud. Dentiin-hammastes 3.Kaitse ül. Nt: antikehad, mürgid, okkad siilil 4. Transpordi ül. Nt: rakumembraani transpordivalgud, hemoglobin 5. liikumis ül. Nt: lihasrakuvalgud, viburid, ripsmed 6.regulatoorne ül. Nt: hormoonid insuliin, östrogeen 7. valug on retseptoriteks vahendavad infot raku ja keskkonna vahel. Nt: rakumembraani retseptor 8.energeetiline ül. kasutatakse vähe. Erand : tibu arenemine munas . DNA desosküribonukleiinhape. DNA nukleotiidi ehitus: 1.desoksüriboos- monosahhariid 2.Lämmastikalus(A-adeniin, T-tümiin, G-guaniin, C-tsütosiin) 3.fosforhappejääk fosfaatrühm DNA molekuli ehitus : 1. Primaarstruktuur- nukleotiidide järjekrd DNA molekulis. Ühendatud fosfaatrühmade abil. Pärilik info. Nt: ATT
LIPIIDIDE ÜLESANDED ORGANISMIS 1. Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained 2. Varuaine- Taimedel õlidena seemnetes/viljades, loomadel naha all 3. Ehitusmaterjal- Fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid 4. Temperatuuri hoidmine 5. Kaitse- Lipiidid kogunevad siseorganite ümber ja moodustavad põrutuste eest kaitsva kihi 6. Lahusti- Rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine 7. Signaalmolekulid- nt testosteroon ja östrogeen 8. Lähteaine- Toiduga saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad. VALGUD Valkude töös seisneb elu Igal valgul on oma ülesanne VALGUD ehk proteiinid on POLÜMEERID mille koostisosadeks on AMINOHAPPED Erinevaid aminohappeid on 20 Nii palju erinevaid valke saab olla sest aminohapped on erinevas järjjestused ja neid on ka erinev arv valgumolekulis DNA määrab A MINOHAPPELISE JÄRJESTUSE mis määrab V ALGU ÜLESANDE
kalorite hulk - ületab märkimisväärselt põletatud kalorite hulga. Kehakaal ja enesetunne kõiguvad teataval määral kogu menstruaaltsükli vältel, ka siis, kui ei kasutata hormoonidel põhinevat kontratseptsiooni. See on normaalne tsükli teises pooles, mida kutsutakse premenstruaalseks sündroomiks. Aastatega intensiivistuvad PMS-le omased ebameeldivad aistingud see kehtib peaaegu kõigi naiste puhul. Naissuguhormoon östrogeen stimuleerib soolade ja vedeliku peetust organismis, takistades nende eritumist neerude kaudu. Teisel naissuguhormoonil, progesteroonil, mida produtseeritakse munasarjades tsükli teises pooles, on absoluutselt teistsugune toime ta soodustab liigse vedeliku ja 2 soolade eritumist. Kui kahe hormooni kogus on hästi tasakaalustatud, tunnevad naised (eriti noored
Esinevad loomakudedes. Hormoonid Vitamiinid Kolesteriid Kolesteriid kolesterool + rasvhappe Kuulub loomaraku membraani koostisesse. Kolesteroolist sünteesitakse: Hormoone Vitamiin D ühendeid Sapi koostisosi Liigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi (veresoonte lupjumine) kuna ladestub veresoonte seintesse. Võib põhjustada nt infarkti kuna häirub verevarustus ja võivad tekkida trombid. Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena östrogeen (naissuguhormoon) progesteroon (naissuguhormoon) neerupealiste hormoonid D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Toidulipiidid Lipiidid peaksid andma kuni 30% kaloritest. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused jt. Asendamatute rasvhapete defitsiit põhjustab dermatiite ja energiadefitsiiti. Vajalikku oomega-3 rasvhapet saab nt kalast
küllastumatta. Rasvhapped on seotudglütserooliga. Hädavajalikud on küllastumata rasvhapped e. oomega rasvhapped. Selliseid rasvhappeid saab kalast ja kanamunast. Küllastunud rasvhapped mis ei ole hästi omastatavad ja on sageli varjatud kujul. Nt viinerid, keeduvorst, juust. Rasvad võivad olla ka vedelal kujul. Energeetiline väärtus on 1g rasva kohta umbes 14 kcal. Inimesel vaja u 2500kcal. Lipiididest koosnevad mõningad hormoonid ja vitamiinid. Tüdrukutel östrogeen ja poistel testosteroon, D-vitamiini. Kahjulik on kolesterool.
Organismi regulatsioonisüsteemid Närvisüsteem ja humoraalne süsteem NS talitluses on oluliseks mehhanismiks reflex vastus, reaktsioon ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor, erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine) Aferentsed tundlikkus Eferentsed motoorsed, kui lähenevad lihasele motoorika e liigutus; sekretoorsed, kui lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit Selleks, et regul seisukohalt oleks relfeks efektiivne, täidaks eesmärgi, taastaks enne reaktsiooni käivitumist olnud olukorra, on vajalik tagasiside üks organismi ...
Käbikeha - melatoniin Ajuripats e hüpolüüs (eessagar) - kasvuhormoon Kilpnääre türoksiin, trijoodtaroniin Kõrvalkilpnäärmed - parathormoon Tüümus e harkelund reguleerib kasvu (kasvades jääb väiksemaks) Neerupealised glükokortikoidid (koor), adrenaliin ja noadrenaliin (säsi) Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid - testosteroon Munasarjad östrogeen, kollakehahormoon (Vastused: 1. Ajuripats e hüpofüüs; 2. Käbikeha; 3. Hüpotalamus; 4. Kilpnääre; 5. Kõrvalkiplnäämed; 6. Harkelund e tüümus; 7. Neerupealised; 8. Kõhunääre e pankreas; 9. Munasarjad; 1. Munandid) 7. Kaitsemehhanism koosneb: Nahk ja limaskestad Immuunsüsteem (omandatud ja kaasasündinud immuunsus) Immuunsüsteem : B-lümfotsüüdid (lümfisooned ja sõlmed) Põrn Valged verelibled vereringes
Hormoonid, feromoonid, allelomoonid Kaarel Mattisen 12a Hormoonid Väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad Samuti ka bioregulaatorid, millede struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes igapäevaselt hulkraksete organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist Mida teevad, kuidas töötavad? Kehaomased kemikaalid, mis aitavad reguleerida meie enesetunnet ja keha talitlust Hormoone toodavad sisenõristusnäärmed. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi sisenõrenäärmete "teate". Koos peaaju signaalidega juhivad ja reguleerivad hormoonid elundite tegevust Aitavad korraldada ainevahetust Juhivad sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi Hormoon...
Kordamisküsimused esimeseks ,,Elu keemia" kontrolltööks. Mis on isomeeria? Kaks keemilist ühendit on isomeerid, kui neil on sama kvantitatiivne valem, kuid erinev struktuur. Millised on isomeeride kaks suuremat rühma? Struktuuriisomeerid ja streroisomeerid. Mille poolest erinevad struktuuriisomeerid omavahel? erinevad sidemete paiknemise poolest aatomis Mille poolest erinevad stereoisomeerid omavahel? sidemed on kõik samade aatomite vahel, kuid aatomid paiknevad üksteise suhtes ruumis erinevalt. Millisteks alarühmadeks jagunevad struktuuriisomeerid?nad erinevad üksteist ahela kuju, funktsionaalrühma paiknemise poolest ja selle poolest, mis funktsionaalrühm isomeeris üldse on. Millisteks alarühmadeks jagunevad stereoisomeerid?Stereoisomeerid jaotatakse geomeetrilisteks ja optilisteks. Mille poolest erinevad cis- ja trans-isomeerid? kas kaks konkreetsed aatomit või aatomitegruppi on üksteise kõrval (cis) või molekuli vastandotstes.(t...
Ovogoonide paljunemine lõppeb loote eas. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Ovulatsioon Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Viljastumine. Ontogenees Ühe inimese areng viljastumisest surmani Partenogenees Kui uus organism on arenenud viljastumata munarakust. Kehaväline viljastumine esineb kõigerohkem kahepaiksetel ja kaladel. Kehasisene viljastumine esineb enamikel lülijalgsetest, roomajatel, lindudel ja imetajatel. Naissuguhormoonid östrogeen, progesteroon Organismide looteline areng. Embrüo loode Ebrüogenees organismi looteline areng Embrüogenees lõppeb elussünnituse korral sünnimomendiga, mil organism alustab oma loote järgset arengut. Moorula kobarloode Blastotsüst Seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest raku kihist.(blastula staadium) Ürgjutt muutub kokku kasvades närvi toruks, millest hiljem kujunevad pea-ja seljaaju. Mesoderm kolmas looteleht. Tugi ja liikumis elundkonna
Närvisüsteem ja sisenõrenäärmed 1. Närvisüsteemi tähtsus (3), kesknärvi- ja piirdenärvisüsteemi ülesanne Võtab astu ärritusi meeleelunditega Analüüsib, juhib ning kooskõlastab elundkonna ja elundite tööd Koordineerib füsioloogiat Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi elutalitlust Piirdenärvisüsteem ühendab pea-ja seljaaju teiste kehapiirkondadega 2. Seljaaju asub selgroo kanalis, tema pikkuseks on 40-45cm. Seljaaju ristlõikes on näha seespool hallollust ja väljaspool valgeollust. Seljaajul on 2 tähtsat ülesannet: ühendab peaaju teiste piirkondadega ja on sünnipäraste reflekside keskuseks. Seljaaju selgmised juured viivad erutuse ja info seljaajusse, kõhtmised juured aga viivad info elunditesse/lihastesse. Seljaaju reflekse nimetatakse tingimatuteks refleksideks s.t on kaasasündinud tahtmatud refleksid. 3. Miks on tähtis, et imetajate suuraju koo...
Hormoonid on rakuspetsiifilised. On kahte tüüpi hormoone:1) Vesilahustuvad- ei saa läbi membraani, kinnituvad retseptorile, mis muudavad kuju ja vallandavad teise reaktsiooni. 2)Rasvlahustuvad- ringlevad veres transportvalkudega seotult. Jätavad transportvalgu maha, läbivad membraani, kinnituvad tuumale muutes geeni avaldumist. Nt. Sugu-,kilpnäärmehormoonid. Põhilised klassid: 1) Steroidhormoonid on rasvlahustuvad derivaadid, väikesed, läbivad kergelt rakumembraani. Nt: östrogeen ja progesteroon Kohe pärast rakku sisenemist interakteeruvad s.hormoonid hormoonretseptoriga. Selle kompleks liigub siis tuuma ja käivitab vastava geeni. 2) Peptiidhormoonid(valgulised) Liiga suured, et pääse rakku ja annavad info üle retseptorvalkudele. Nt: insuliin ja kasvuhormoon. Viimane soodustab aminohapete saamist toidust. Sisenõrenäärmed(toodavad hormoone) Ajuripats(hüpofüüs) juhib teiste s.n.näärmete tööd, reguleerib suguelndite ja luustiku arengut. Toodab:kasvuhormooni
Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem 78-93 1. Mis on sisenõrenäärmed? Seganäärmed? Vastus: Sisenõrenäärmed on sellised näärmed, millel pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Eritavad hormoonid otse verre, mis kannab need organismis laiali. Sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. 2. Hormoonide omadused. Vastus: Reguleerivad organismi ainevahetust ja selle talitlust, igal hormoonil on oma ülesanne, väga aktiivsed, toimeaeg on erinev 3. Sisenõrenäärmed (ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre, sugunäärmed) nende ülesanded organismis, milliseid hormoone nad toodavad (kasvuhormoon, melatoniin türoksiin, adrenaliin, insuliin, testosteroon, östrogeen) Ning millised haigused esinevad talitlushäirete korral (ajuripats, kilpnääre, kõhunääre) Vastus: Ajurip...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
