Mononukleaarne fagotsütaarne süsteem · Kaitsesüsteem koosneb fagotsütoosivõimelistest rakkudest Vere monotsüüdid Sidekoe makrofaagid (histiotsüüdid) Võõrkeha ümbritsevad hiidrakud ja osteoklastid Närvikoe mikrogliiarakud Vereloomeorganite (punane luuüdi, lümfoidsed organid) makrofaagid Maksa sinusoidides paiknevad Kupfferi rakud Kopsu- ja peritoneaalmakrofaagid Plasmarakud · Rohke tsütoplasmaga ovoidsed rakud. Tuum asetseb rakus ekstsentriliselt, kromatiin paikneb sageli radiaalsete känkudena - "kodartuum" · Tsütoplasma on kõrge RNA sisalduse tõttu basofiilne. GER - ergastoplasma · Plasmarakud pärinevad vere tüvirakust B lümfotsüütide eelrakkude kaudu · Plasmarakud on humoraalse immuunsüsteemi efektorrakkudeks. Nende ülesanne on toota antikehi. Nuumrakud · Nuumrakud on kumera või väljavenitatud kujuga.
Seda kasutati inimese geenide kromosoomide geenikaartide loomisel. Uus leid! 1975. aastal leiutasid immunoloogid G.Köhler ja C.Milstein hübridoomtehnoloogia See on somaatiliste (kehaline, kehasse kuuluv, kehas olev) rakkude hübriidimise meetod monokloonsete antikehade tootmiseks. Teooria Antigeen + Blümfotsüüt = plasmarakk, mis toodab antikehi (antigeeniga aktiveeritud Blümfotsüütidest tekkivad plasmarakud, mis toodavad antikehi). Plasmarakud ei ole võimelised jagunema ega väljaspool organismi elama. Lümfotsüüt + kasvaja = lõpmatult paljunev hübridoom (kui antigeeniga immuniseeritud lümfotsüüt viiakse kokku kasvaja rakkudega, tekib hübridoom, mis suudab piiramatult paljuneda) Iga hübridoomikloon toodab üht tüüpi antikehi mida nimetatakse monokloonseteks antikehadeks. Kasutusalad:
Milliseid antikehi tekib esimesel nakatumisel/ kordusnakkusel/allergia korral? - Esimesel nakatumisel: IgM - Kordusnakkusel: IgG - Allergia korral: IgE 11. Missugused on immuunsüsteemi elundid? – harknääre, luuüdi, lümfisõlmed, põrn 12. Kuidas jagunevad lümfotsüüdid? – T- ja B-rakud ning loomulikud killerid (NK) ehk nullrakud. 13. Milleks muutuvad antigeeni ilmumisel B-lümfotsüüdid→ mida need uued rakud tootma hakkavad? – Nad muutuvad mälurakkudeks ja plasmarakkudeks. Plasmarakud hakkavad tootma antikehi. 14. Mis on T4 ehk CD4 väikeste lümfotsüütide ülesandeks ja kuidas neid nimetatakse? - T4 ehk CD4 väikeseid lümfotsüüte nimetatakse abistaja ehk helper-rakkudeks ja nende ülesanne on antigeeni äratundmine ning vastava informatsiooni edasiandmine T8- või B-lümfotsüütidele (killer-rakkudele). Mis on T8 ehk CD8 väikeste lümfotsüütide ülesanne ja kuidas neid nimetatakse? - T8 ehk CD8 väikeseid lümfotsüüte nimetatakse killer- ehk tappurrakkudeks ja
Antikeha valk, mis kaitseb organismi patogeenide eest. Antiseerum vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu antigeenide vastu. Somaatilise rakkude hübriidimise meetod eri liikide rakkude ühendamine (saadud rakud on jagunemisvõimelised); meetod, mille puhul liidetakse imetajate rakud üheks, ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid. Hübridoomtehnoloogia: antikehi tootvatest antigeeniga aktiveeritud Blümfotsüütidest tekivad plasmarakud, kuid need ei ole võimelised jagunema ega väljaspool organismi elama. Kasutatakse kasvajarakke, millel on piiramatu paljunemise võime. Näiteks: Mingi antigeeniga immuniseeritud hiire põrnast eraldatud lümfotsüüdid viiakse kokku hiire vereloomekasvaja müeloomi rakkudega lahuses, mis stimuleerib rakkude ühinemist. Tekib rakkude hübriide, mida nimetatakse hübridoomideks. Rakkude lahjendatud segu viiakse plastikplaadi väikestesse kannudesse
Hübridoomkloon toodab ainult üht tüüpi antikehi (monokloonsed antikehad), neid võib pikka aega säilitada. Võimalik saada antikehi suures koguses, piiramatu jagunemise võime. Lümfotsüüt- vere valgeliblede hulka kuuluv rakk Antigeen-mis tahes teiselt organismilt pärit aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikeha- valk, mis kaitseb organismi patogeenide eest. Antikehi sünteesivad ja eraldavad vere plasmarakud, mis tekivad mingi antigeeniga aktiveeritud B-lümfotsüütidest. Antiseerum-vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. Monokloonseid antikehi kasutatakse: 1.vastava antigeeni olemasolu ja kontsentratsiooni määramiseks ainete segus või rakus. Nt. viiruse tuvastamiseks kartulilehes 2.selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust 3.meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas
Paigalised e. histiotsüüdid ja vabad e. polüblastid (liikuvad). Peamine funktsioon: pinotsütoos ja fagotsütoos, ilmuvad ärrituskollete tekkel (põletik). Rakkudes aktiivne valgusüntees, mis on seotud lüsosoomidesse koondunud ensüümide moodustumisega.Makrofaagide süsteem: organismi kaitsevall, mis koosneb retikulaarse sidekoe rakkudest, mõnede elundite sinusoidsete kapillaaride endoteelirakkudest (maks, vereloomeelundid) ja sidekoe makrofaagidest .Plasmarakud: vereseerumi globuliinide sünteesijad (antikehad).Nuumrakud: mitmesuguse kujuga tsütoplasmarohked rakud. Rakutuum on väike ja mitokondreid on vähe. Kõrgelt diferentseerunud, sisaldavad hepariini, histamiini, serotoniini .Rasvarakud: Suured rasvatilku lamedat tuuma sisaldavad. Paiknevad sidekoes üksikult või rühmadena. Energiarikkad. Tiheda sidekoe rakud, kõhre- ja luurakud – haralised, täidavad luuõõsi 26
rakuks, mille ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid. Võimalikuks sai ka eri liikide, näiteks inimese ja hiire rakkude ühendamine. Saadud hübriidrakud on jagunemisvõimelised. See on somaatiliste rakkude hübriidimise meetod. Laia kasutuse leidsid somaatilised hübriidrakud pärast seda, kui 1975a. leiutati hübridoomitehnoloogia monokloonsete antikehade tootmiseks. Antikehi toodavad antigeeniga aktiveeritud B-lümfotsüütidest tekkivad plasmarakud, kuid need ei ole võimelised jagunema ega pikemat aega väljaspool organismi elama. Hübridoom on antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. Lümfotsüüdid on vere leukotsüütide hulka kuuluvad rakud. Nad on organismi immuunsüsteemi tähtsaimad elemendid. Antigeen on mis tahes kehavõõras s.t teiselt organismilt pärit aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke.
rakuks, mille ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid. Võimalikuks sai ka eri liikide, näiteks inimese ja hiire rakkude ühendamine. Saadud hübriidrakud on jagunemisvõimelised. See on somaatiliste rakkude hübriidimise meetod. Laia kasutuse leidsid somaatilised hübriidrakud pärast seda, kui 1975a. leiutati hübridoomitehnoloogia monokloonsete antikehade tootmiseks. Antikehi toodavad antigeeniga aktiveeritud B-lümfotsüütidest tekkivad plasmarakud, kuid need ei ole võimelised jagunema ega pikemat aega väljaspool organismi elama. Hübridoom on antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. Lümfotsüüdid on vere leukotsüütide hulka kuuluvad rakud. Nad on organismi immuunsüsteemi tähtsaimad elemendid. Antigeen on mis tahes kehavõõras s.t teiselt organismilt pärit aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke.
PATOGEE PATOGEE nakatunuid rakke. Nakatunud rakkude surma tulemus on patogeeni hävitamine. N HÄVIB N HÄVIB 2. B-rakke on samuti väga palju liike, igaüks on võimeline tuvastada kindla antigeeni. Kui B-rakk aktiveerub T-raku abil, siis nad jabunevad plasmarakkudeks. Need plasmarakud muutuvad antikehade valmistamise tehasteks, mis sattuvad vereringesse, kus antikehad kinnituvad nakatumise põhjustava antigeeni külge ning sellel viisil tähistavad neid, et makrofaag saaks neid hävitada. Mõned B-rakud ei muutu antikehade tootjateks, vaid neist saavad mälurakud, mis on võimelised ellu jääma mitme sajandite jooksul. Tänu nendele sekundaarne immuunvastus samale patogeenile on tulevikus kiirem ja tugevam.
PATOGEE PATOGEE nakatunuid rakke. Nakatunud rakkude surma tulemus on patogeeni hävitamine. N HÄVIB N HÄVIB 2. B-rakke on samuti väga palju liike, igaüks on võimeline tuvastada kindla antigeeni. Kui B-rakk aktiveerub T-raku abil, siis nad jabunevad plasmarakkudeks. Need plasmarakud muutuvad antikehade valmistamise tehasteks, mis sattuvad vereringesse, kus antikehad kinnituvad nakatumise põhjustava antigeeni külge ning sellel viisil tähistavad neid, et makrofaag saaks neid hävitada. Mõned B-rakud ei muutu antikehade tootjateks, vaid neist saavad mälurakud, mis on võimelised ellu jääma mitme sajandite jooksul. Tänu nendele sekundaarne immuunvastus samale patogeenile on tulevikus kiirem ja tugevam.
funktsioneerimises.Teatud suuri õgirakke nimetatakse makrofaagideks. Erütrotsüüdid e. punased vererakud. LEUKOTSÜÜDID e. valged vererakud: 1. Granulotsüüdid a) Neurtofiilid e. polümorfonukleaarsed leukotsüüdid b) Basofiilid ja nuumrakud c) Eosinofiilid 2. Monotsüüdid ja makrofaagid 3. Lümfotsüüdid 3.1. B-lümfotsüüdid ja plasmarakud - arenevad vereloome tüvirakkudest loote maksas ja hiljem diferentseeruvad luuüdis. Nendest arenevad plasmarakud kui antigeen seostub nende pinnal ekspresseeruva retseptoriga ning nad saavad T-abistaja rakkudelt signaali. Iga plasmarakk sekreteerib ainult ühe kindla spetsiifikaga antikehi e. immuunoglobuliine. 3.2. T-lümfotsüüdid: a.i
kaudu immuunreaktsioone T-mälurakud- jäävad lümfisõlmedesse paljudeks aastateks pärast infektsiooni ja produtseerivad väiksel hulgal antikehasid. Sama patogeense faktori organismi 2 sattumisel valmib kohe suurel hulgal T-rakkusid, mis tagab kiire immunoloogilise vastuse. B-lümfotsüüte on umbes 15% kogu lümfotsüütide üldarvust. B-lümfotsüüte jaotatakse: Plasmarakud B-mälurakud B-lümfotsüüdid on spetsiifilised antigeenide retseptorid. B-lümfotsüüdid sekreteerivad immuunglobuliine. Enamikul juhtudest vajavad B-lümfotsüüdid spetsiifiliselt aktiveeritud T-abistajarakkude abi, mis produtseerivad B-rakkude teovõimet tõstvat faktorit. Trombotsüüdid. Vereliistakuid on liitris veres 2,5...3*10 astmes 11, need on tuumata väiksed moodustised, mis sisaldavad verehüübimiseks olulisi trombotsüütide faktoreid
selle kaudu immuunreaktsioone. T-mälurakkudes on esindatud igat liiki T rakkude mälurakud, mis jäävad lümfisõlmedesse paljudeks aasateks pärast infektsiooni. Sama patogeense faktori organismi sattumisel valmib kohe suurel hulgal T-rakkusid, mis tagavad kiire immunoloogilise vastuse. · B-lümfotsüüdid on umbes 15% lümfotsüütide üldarvust. Plasmarakud B-mälurakud · NK-rakud (natural killers) e loomulikud tappurrakud Veregrupid. · Praegu tunnistatakse 30 põhiveregruppide süsteemi sadade erinevate allgruppidega · ABO- ja Rh-veregrupi süsteeme tuleb arvestada vere ülekandel, mittearvestamine võib põhjustada sobimatu veregrupi erütrotsüütide hävimise. ABO-veregrupi süsteem: · Jaotuse aluseks on erütrotsüütide pinnal esinevad A- ja B-antigeenid (aglutinogeenid)
selle kaudu immuunreaktsioone. T-mälurakkudes on esindatud igat liiki T rakkude mälurakud, mis jäävad lümfisõlmedesse paljudeks aasateks pärast infektsiooni. Sama patogeense faktori organismi sattumisel valmib kohe suurel hulgal T-rakkusid, mis tagavad kiire immunoloogilise vastuse. · B-lümfotsüüdid on umbes 15% lümfotsüütide üldarvust. Plasmarakud B-mälurakud · NK-rakud (natural killers) e loomulikud tappurrakud Veregrupid. · Praegu tunnistatakse 30 põhiveregruppide süsteemi sadade erinevate allgruppidega · ABO- ja Rh-veregrupi süsteeme tuleb arvestada vere ülekandel, mittearvestamine võib põhjustada sobimatu veregrupi erütrotsüütide hävimise. ABO-veregrupi süsteem: · Jaotuse aluseks on erütrotsüütide pinnal esinevad A- ja B-antigeenid (aglutinogeenid)
PET uuring 4.3. Loiu kuluga ehk indolentne müeloom Loiu kuluga müeloom on ebaselge tähendusega monoklonaalse gammopaatia ja hulgimüeloomi vahevorm Haigetel võib olla ilma ravita haiguse indolentne kulg kuid või aastaid Keskmine aeg indolentse müeloomi progressiooniks hulgimüeloomiks on 1-2 aas- tat Indolentse müeloomi diagnostilised kriteeriumid 1) Monoklonaalne valk seerumis 30 g/l -8- 2) Monoklonaalsed plasmarakud luuüdis 10% ja/või koe biopsial 3) Müeloomist tingitud organite düsfunktsioon puudub 4) Kriteeriumid ebaselge tähendusega monoklonaalse gammopaatia, hulgimüeloomi, luu üksikplasmatsütoomi või luuvälise üksikplasmatsütoomi diagnoosimiseks puuduvad 4.4. Multiipelne ehk hulgimüeloom Müeloomi diagnostilised kriteeriumid (I variant) 1) Monoklonaalsed plasmarakud luuüdis 10% ja/või koe biopsial plasmatsütoom 2) Monoklonaalne valk seerumis ja/või uriinis
Makrofaagide e. Retikuloendoteliaalne süsteem: organismi kaitsevall, mis koosneb retik. sidekoe rakkudest, mõnede elundite sinusoidsete kapillaaride endoteelirakud (maks, vereloomeelundid) ja sidekoe makrofaagid Kohev sidekude Moodustab elundite ümber sidekoelisi adventitsiaalkesti, Ümbritseb veresooni, närve Koosneb fibroblastidest, histiotsüütidest (histotsüüdid ärritaja toimel võivad muutuda vabadeks makrofaagideks) Rasvarakud, plasmarakud, nuumrakud Rasvkude Varuainete kogunemise paik, organismi soojuse hoidja. Koosneb rasvarakkudest Kehakaalust 10-20% Rasvumise korral 35-50% Tugifunktsiooniga sidekoed 1.Tihe sidekude - koosneb kollageensete kiudude kimpudest ja elastsete kiudude võrgustikust Rakud: fibrotsüüdid Alavorm: Elastne sidekude ( elastsed kuid või membraanid). Esineb elastsete arterite seintes, kõri ja hingetoru sidemetes. Elastne sidekude on venitatav 2. Kõhrkude: Vere- ega lümfisooni ei ole 1
ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid, Saadud hübriidrakud oon jagunemisvõimelised. See on somaatilise rakkude hübriidimise meetod. Tõelise rakendusbioloogilise tähenduse ja laia kasutuse leidsid somaatilised hübriidrakud pärast seda, kui leiutati hübrodoomitehnoloogia monokloonsete antikehade tootmiseks. Antikehad toodavad antigeeniga aktiveeritud B-lümfotsüütidest tekkivaid plasmarakud, kuid need ei ole võimelised jagunema ega pikemat aega väljaspool organismi elama. Siin saab appi tuua kasvajarakud, millel on piiramatu paljunemise võime. Mingi antigeeniga immuniseeritud hiire põrnast eraldatakse lümfotsüüdid viiakse kokku hiire vereloomekasvaja müeloomi rakkude lahuses, mis stimuleerib rakkude ühinemist. Nii tekib nende rakkude hübriide, mida nimetatakse hübridoomideks. Mõne minuti järel
Makrofaagid suhteliselt suured ebakorrapärase kontuurjoonega rakud, moodustuvad monotsüütidest,koos teiste fagotsütoosivõimeliste rakkudega moodustavad organismi makrofaagide süsteemi. Mononukleaarne fagotsütaarne süsteem vere monotsüüdid, sidekoe makrofaagid, võõrkeha ümbritsevad hiidrakud ja osteoklastid, närvikoe mikrogliiarakud, vereloomeorganite makrofaagid, maksa sinusoidides paiknevad Kuppferi rakud, kopsu- ja peritoneaalmakrofaagid Plasmarakud tekivad lümfotsüütidest, tuum pole tsentris, toodavad antikehasid(immunoglobuliine) Nuumrakud e. koebasofiilid sisaldavad suuri sõmeraid, osalevad põletiku- ja allergilistel reaktsiooonidel Rasvarakud e. lipotsüüdid Valge ja pruun rasvkude enamik rasvkude on valge. Pruun esineb vastsündinul mõnedes piirkondades ja asendub sujuvalt valgega. Pruun esineb ka talveund magavatel loomadel, pruuni raskvoe värvi tingib mitokondrite pigment tsütokroom.
struktuuride äratundmisel ja eemaldamisel. Antikehad on B-lümfotsüütide ehk B-rakkude poolt produtseeritud glükoproteiinid, mis tunnevad ära antigeene - mitmekesise struktuuriga makromolekule, mis enamasti on kehavõõrad. Küpsel (naiivsel) B-rakul esinevad antikehad e. immunoglobuliinid (Ig) rakupinnal B-raku retseptori (BCR) koosseisus. Peale kokkupuutumist antigeeniga ja lisasignaalide saamist T- abistajarakkudelt diferentseeruvad B-rakkudest plasmarakud, mis produtseerivad sama spetsiifikaga sekreteeritavaid antikehi. Iga B-rakk ja tema järglaskond (kloon) produtseerib täpselt ühesuguseid antikehi. 51. Mis on roheline fluorestseeruv valk, milleks ja kuidas seda kasutatakse? GFP (green fluoroescent proteiin), see on hea marker geeniekspressioonil ja valgu asukoha kindlaksmääramisel. Töö põhimõte seisneb selles, et GFP hakkab rohelise valguse käes helendama.
kohalpüsivad rakud ja liikuvad e. Rändrakud. Jaotus ei ole püsiv,kuna statsionaarne võib üleminna rändrakuks ja vastupidi. Sidekoerakud on võimelised reageerima erinevatele ärritustele ja reageerides muutma oma kuju ning funktsiooni. Mõned rakud on võimelised muutuma suuremas ulatuses,mõned vähemas ulatuses. Fibroblastid – mesenhüümist(stooma) – kõige rohkema arvulisem, haralised, toodavad sidekoe kiude ja põhiaine sekreete. Makrofaagid(histiotsüüdid) -hematopoees Plasmarakud e. Plasmotsüüdid – lümfopoees Koebasofiilid e. Nuumrakud -hematopoees Fibrotsüüdid- hematopoeetilist päritolu Rasvarakud e. Adipotsüüdid – mesenhüüm Eosinofiilid – hematopoees Lümfotsüüdid -lümfopoees Ekstratsellulaarne maatriks ehk rakkudevaheline aine – rakkudevaheline aine koosneb põhiainest, spets. Kiududest ja koevedelikust. Kiulised struktuurid -Sidekoe kiulisi komponente toodavad fibroblastid. -Kollageensed e. Sidekoe e
Opsoneerivat toimet omavad osad IgG, IgM antikehad, mille sihtmärgiks on kihnu polüsahhariidid, A-grupi streptokokkide M- proteiin ja bakterite rakuseina peptidoglükaan Tsütokiinid – immuunsüsteemi mediaatorid, nende ülesandeks on tagada kommunikatsioon immuunsüsteemi erinevate rakkude vahel, lisaks süsteemsed põletikureaktsioonide mediaatorid Efektorlümfotsüüt – ehk aktiivne lümfotsüüt – on antikehaga kokku puutunud st aktiivsed ; T4 ja T8 ja B rakkude plasmarakud Naiivne lümfotsüüt – ei ole kokku puutunud antigeeniga ; T4-, T8- ja B- lümfotsüüdid Primaarne immuunvastus – vastus, mis ilmneb antigeeni esmakordsel sattumisel organismi, teatud ajavahemiku järel ilmub rakuline või humoraalne immuunvastus Sekundaarne immunvastus – immuunvastus, mis ilmneb antigeeni teistkordsel sattumisel organismi; tekib tunduvalt kiiremini kui primaarne vastus ja on tugevam. Kestus on pikem ja ta koosneb suuresti IgG antikehadest
Rasvkude (valge ja pruun) Sültjas sidekude Pigmentkude Mesenhüüm e lootevahekude Tugikoed Kõhrkude Luukude Pärissidekoe e sidekoe kitsamas mõttes moodustavad kiudsidekoed ning eriomadustega sidekoed Pärissidekoe rakkudeks on fibroblastid ja fibrotsüüdid, sidekoe makrofaagid e histiotsüüdid, plasmarakud, koebasofiilid e nuumrakud, retikulaarrakud, melanotsüüdid e pigmentrakud, adventitsiaalrakud, peritsüüdid, võib leida ka vere rändrakke Kohevas sidekoes paikneb suurel hulgal sidekoerakke, tihedas sidekoes domineerivad kiud KOHEV SIDEKUDE, RAKUD JA KIUD. Eristatakse amorfset põhiainet, kiude ja rakke – looma organismis kohevat sidekude väga palju: ümbritseb kompaktseid
lümfisõlmedesse, põrna ja harknäärmesse (e. tüümusesse), kus nad jäävad vererakkude allikaks organismi edasise elu jooksul. Inimese vererakkude tüübid. Erütrotsüüdid II. Leukotsüüdid 1. Granulotsüüdid. a) Neurtofiilid e. polümorfonukleaarsed leukotsüüdid b) Basofiilid ja nuumrakud c) Eosinofiilid 2. Monotsüüdid ja makrofaagid. 3. Lümfotsüüdid: a) B-lümfotsüüdid ja plasmarakud b) T-lümfotsüüdid: *T-abistajad (ingl. k. T-helper) *T-allasurujad (ingl. k. T-supressor) *Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid (ingl. k. cytotoxic T- lymphocytes) c) Loomulikud tapjarakud (ingl. k. natural killer cells) III. Megakarüotsüüdid ja trombotsüüdid Humoraalse ja rakulise immuunsuse mõiste. Toimemehhanismi järgi:
nende toimimist, mälu-T-rakud mäletavad antigeeni ja kokkupuutel sama antigeeniga moodustuvad suurel hulgal abi-T-rakud ja tapja-T-rakud 278. B-rakud: küpsed B-rakud tunnevad ära spetsiifilise antigeeni, aktiveeruvad ning suunduvad T-rakkude abil järgmisesse faasi, kus toimub isoümberlülitumine, iga B-rakk on spetsiifiliselt võimeline ära tundma ainult ühe antigeense determinandi, osadest tekivad B-mälrakud, mis viib efektiivse sekundaarse immuunvastuse tekkeni, teistest tekivad plasmarakud, millel on kõrge antikehade sekretsiooni võime 279. Immunoglobuliinid: antikehad, mis tagavad humoraalse immuunvastuse, iga antikeha on tetrameerne valk, mis koosneb neljast polüpeptiidist, nt IgA tüüpi antikehad viiakse suures koguses limaskestadeleja sooleepiteeli, kus nad annavad kaitset mikroobide koloniseerimise ja rakku tungimise eest 280. T-rakkude retseptorid: vastutavad MHC-molekuliga seotd antigeenide äratundmise eest, neil on vaid 1 antigeeniga
Agranülotsüüdid jagunevad veel lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Granülotsüüdid suurendavad veresoonte läbilaskvust, soodustades põletiku teket ja turse moodustumist. Osalevad allergilistes reaktsioonides. Lümfotsüütide liigid/funtksioonid- Jagunevad veel omakorda T-lümfotsüüdid(vallandavad B- rakkude võime muutuda plasmarakkudeks ning produtseerida antikehi ning muudavad lümfotsüütide aktiivsust ning reguleerivad selle kauu immuunreaktsioone) ja B- lümfotsüüdid(plasmarakud ja B-mälurakud) 70.Organismi kaitsevõime Organismi kaitsevõime-Kaasasündinud e loomulik immuunsus(reageerib mõjuritele kiiresti, tunneb ära patogeenide molekulaarsed struktuurid) Omandatud ehk adaptiivne immuunsus(reageerib aeglasemalt, väga spetsiifiline ja efektiivne-suudab eristada keemiliselt sarnaseid aineid, on olemas mälu) Loomulik humoraalne kaitse-Epiteeli pidev uuenemine, eritised(maomahl, higi, nõre, sülg jne),
siirduvad perifeersete lümfoidorganite T-tsoonidesse, kus toimub uute T-lümfotsüütide teke. T-lümfotsüüdid kindlustavad rakulise immuunsuse, kuid reguleerivad ka humoraalse immuunsuse kulgu. B-lümfotsüüdid (bone marrow) kujunevad samuti vere tüvirakkudest. Nad tagavad põhiliselt humoraalse immuunsuse, mille efektrorrakuks on plasmotsüüt. B-lümfotsüütidest moodustunud plasmarakud produtseerivad antikehasid. Teise liigi T-lümfotsüüte moodustavad rakud, mis mõjutavad B-rakkude funktsioone. Siia kuuluvad T- helperid ja T-supressorid. Eristatakse ka T-mälurakke. Lümfotsüütide eri variandina tuntakse veel naturaalseid hävitajaid rakke (NK-cells), mis on võimelised hävitama muundunud rakke. Lümfotsüütide elu kestab mõnest nädalast mõne aastani. Enamiku veres ringlevatest lümfotsüütidest
toodetud antikehade poolt. Rakuline immuunsus on igasugune omandatud immuunsus, mille puhul organismile võõrad struktuurid tuntakse ära ja kõrvaldatakse teatud rakkude poolt (neutrofiilid, makrofaagid, T-lümfotsüüdid). Lümfokiinide (neid toodavad T-abistaja rakud) sekreteerimise teel saavutatud immuunsus. Immuunsüsteemi komponendid. B-lümfotsüüdid. B-lümfotsüüdid- arenevad vereloome tüvirakkudest loote maksas ja hiljem diferentseeruvad luuüdis. Nendest tekivad plasmarakud kui antigeen seostub nende pinnal ekspresseeruva retseptoriga ning nad saavad T- abistaja rakkudelt signaali. Iga plasmarakk sekreteerib ainult ühe kindla spetsiifikaga antikehi e. Immunoglobuliine. T-abistajad - tunnevad ära viiruse peptiide kui need on esitletud antigeeni esitlevate rakkude pinnal kompleksis MHC klass II valguga. Sekreteerivad tsütokiine ning aktiveerivad makrofaage ja B-lümfotsüüte. T-allutajad - suruvad maha
a. Spetsiifiliste rakkude “meeskond” - T-rakud e. T-lümfotsüüdid (luuüdi - tüümus) - B-rakud e. B-lümfotsüüdid (luuüdi) b. Spetsiifiliste rakkude kaks “armeed” - Immunoglobuliinid - T-rakkude retseptorid c. Koesobivusantigeenid (rakkudevaheline kommunikatsioon) - Mälurakud 14. Immuunsüsteemi rakud Luuüdi tüvirakkudest moodustub kolm erinevat rakuliini: 1) B-rakud ja antikehasid moodustavad plasmarakud; 2) fagotsüüdid (k.a. makrofaagid); 3) eri tüüpi T-rakud 15. T- ja B-lümfotsüüdid T-lümfotsüüdid (T-rakud) (ingl. T lymphocytes, T cells)- Rakud, mis arenevad luuüdis ja pärast mõningast tsirkulatsiooni vereringes liiguvad tüümusesse (harknäärmesse), kus toimub nende lõplik diferentseerumine. T-lümfotsüüdid on esmavastutavad T-rakkude vahendatud e. rakulise immuunvastuse eest. B-lümfotsüüt, B-rakk (ingl. B lymphocyte, B cell)- Tähtis rakkude
Rakuline immuunsus on igasugune omandatud immuunsus, mille puhul organismile võõrad struktuurid tuntakse ära ja kõrvaldatakse teatud rakkude poolt (neutrofiilid, makrofaagid, T-lümfotsüüdid). Lümfokiinide (neid toodavad T-abistaja rakud) sekreteerimise teel saavutatud immuunsus. Immuunsüsteemi komponendid. B-lümfotsüüdid. B-lümfotsüüdid-arenevad vereloome tüvirakkudest loote maksas ja hiljem diferentseeruvad luuüdis. Nendest tekivad plasmarakud kui antigeen seostub nende pinnal ekspresseeruva retseptoriga ning nad saavad T-abistaja rakkudelt signaali. Iga plasmarakk sekreteerib ainult ühe kindla spetsiifikaga antikehi e. Immunoglobuliine. T-abistajad - tunnevad ära viiruse peptiide kui need on esitletud antigeeni esitlevate rakkude pinnal kompleksis MHC klass II valguga. Sekreteerivad tsütokiine ning aktiveerivad makrofaage ja B-lümfotsüüte. T-allutajad - suruvad
T- rakke (toimub T- rakkude aktivatsioon). Samuti leidub seal hulgaliselt dendriitrakke, mis ekspresseerivad MHCII molekule, esitamaks antigeeni Th- rakkudele. Aktiveeritud T- helperite ja B- rakkude esmased interaktsioonid toimuvad samuti parakorteksis. Sellele järgnev B- rakkude paljunemine toimub juba korteksi ja parakorteksi piiril, samuti idukeskuste ümber. Afiinsusküpsemise ja isotüüp- ümberlülituse järel tekkinud plasmarakud liiguvad medullasse, samuti vereringe kaudu luuüdisse. Germinaalsetes keskustes toimub: 1. Afiinsuse küpsemine (SM)- Tugevam seondumine ag-le FDC pinnal tagab B- rakule pääsu GC keskele, rohkem toitu ja edukama paljunemise. 2. Isotüübi vahetus (IgM-ist erinevaks) 3. B- plasmarakkude ja mälurakkude teke FDC-d seovad ja säilitavad immuunkomplekse. FDC-d on tähtsad follikulaar- ja germinaaltsentrite struktuuri püsimises ja antigeeni esitlemisel diferentseeruvale B-rakule.
), mis põhjustab antikehade teket. Antikeha (kaitsevalk) - neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks. Antikeha - erilise koostise ja struktuuriga valk (spetsiifiline immuunglobiin, Ig), mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi. kaitsevad organismi patogeenide (viiruste, bakterite, toksiinide jms.) eest. Neid sünteesivad ja sekreteerivad vere plasmarakud, mis tekivad antigeeniga aktiveeritud lümfotsüütidest. ühineb ja inaktiveerib selle antigeeni, mis aktiveeris tema sünteesi. Antikoodon - tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Antiseerum - immuunseerum, mis sisaldab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu, kusjuures iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke. saadakse tavaliselt suurtelt loomadelt, näiteks hobustelt, keda on eelnevalt immuniseeritud kindla
avanevad mao pärisnäärmed, mis paiknevad proopias. Maonäärmetes eristatakse näärmekael, näärmekeha ja näärmepõhi. Näärmepiirkonnas esinevad näärmerakud: vähedif. kaelarakud ja kõrvalrakud toodavad lima. Parietaalrakud soolhapet ja pearakud pepsinogeeni. Pepsinogeen muutub soolhappe toimel pepsiiniks ehk valke lõhustavaks ensüümiks. Proopia on retikulaarne, esinevad lümfirakud, plasmarakud ja granulotsüüdid. Mitmekambriline magu Mäletsejalistel on eesmagu (proventriculus) ja pärismagu (libedik) – abomasum. Libedik vastab lihtmaoga loomade maole. Limaskesta üldehitus: katab mitmekihiline sarvestunud lameepiteel, proopia (sisaldab palju elastseid kiude), limaskesta lihaskiht (ainult võrkmikuharjas, kiidekalehtedes), sidekoeline submukoosa). Limaskestas esinevad ka kõrgendid ja on näärmetu. Lihaskest koosneb sisemisest ja välimisest kihist (silelihaskoest)
1. Pidev ehk konstitutiivne 2. Reguleeritud 1. Pidev eksotsütoos toimub kõigis eukarüootsetes rakkudes - transportvesiikulid kannavad pidevalt uusi membraanikomponente Golgi kompleksist välismembraani. Eksotsütoosi teel toimub pidev plasmamembraani uuendamine. Pidevalt eksotsüteeritakse valke, mida antud rakk ise ei vaja, kuid mida on organismil kui tervikul tarvis. Näit. fibroblastid toodavad ekstratsellulaarse maatriksi valku kollageeni, B- lümfotsüütidest tekkinud plasmarakud sekreteerivad antikehi, maksarakud toodavad paljusid seerumi valke jne. 2. Reguleeeritud eksotsütoosi puhul kogutakse vastavad ained sekretoorsetesse vesiikulitesse, mis ühinevad raku välismembraaniga pärast keskkonnast tulevat kindlat signaali. Reguleeritud eksotsütoos esineb neis rakkudes, mis on spetsialiseerunud oma produkti kiirele ja vastavalt vajadusele sekreteerimisele. Sekretoorsetes vesiikulites ei ole alati valgumolekulid, vaid võivad olla ka madalmolekulaarsed ühendid (näit
Samuti on antigeenseid omadusi mõnedel polüsahhariididel, kunsttehislikel polümeeridel jne. RAKULINE IMMUUNSUS - Kui raku pinnal on organismile võõras antigeen, siis T-hävitajarakk ta ka hävitab perforiinproteiini kaudu. - Natural killer cells HUMORAALNE IMMUUNSUS Antikehad on keerulised valgud, mis kuulubad beetaglobuliinde fraktsiooni, neid nimetatakse ka immunoglobuliinideks, nad tsirkuleerivad inimeste ja kõikide soojavereliste vereplasmas. Antikehi sünteesivad plasmarakud vastusena mitmesuguste antigeenide poolt põhjustud ärritustele. Antikehad on võimelised ühinema vastava antigeeniga ja sellega neid kahjustama. Antigeen-antikeha reaktsioonid on spetsiifilised ja keemilise iseloomuga. Immuniglobuliinid: - Neutraliseerivad - Aglutineerivad või - Pretsipiteeriav( lahustavad) haigusttekitavaid võõraineid). Seejärel fagotsüteerivad rakud, peamiselt makrofaagid, kõrvaldavad antigeeni-antikeha kompleksid. ALLERGIA
T-abistajarakud – tagavad B-rakkudele võime toota antikehased T-pärssijarakud – muudavad T- ja B rakkude aktiivsust ning reguleerivad selle kaudu immuunreaktsioone T-mälurakud – jäävad peale infektsiooni pikaks ajaks lümfotsüütidesse, et sama faktori ilmnedes kiirelt reageerida. B-mälurakud ja plasmarakud o Monotsüüdid – 5% Ülesanded: o Organismi sattunud bakterite fagotsüteerimine (endasse haaramine ja lagundamine) o Veresoonte laiendamine – põletikukoldes verevoolu parandamine - Vereliistakud e trombotsüüdid o Vere hüübimine – sisaldab selleks olulist trombotsüütide faktorit Trombotsüüdid kleepuvad kokku ning liibuvad vigastatud kohale, tekitades valge
antikehased T-pärssijarakud – muudavad T- ja B rakkude aktiivsust ning reguleerivad selle kaudu immuunreaktsioone T-mälurakud – jäävad peale infektsiooni pikaks ajaks lümfotsüütidesse, et sama faktori ilmnedes kiirelt reageerida. B-mälurakud ja plasmarakud o Monotsüüdid – 5% Ülesanded: o Organismi sattunud bakterite fagotsüteerimine (endasse haaramine ja lagundamine) o Veresoonte laiendamine – põletikukoldes verevoolu parandamine Vereliistakud e trombotsüüdid o Vere hüübimine – sisaldab selleks olulist trombotsüütide faktorit Trombotsüüdid kleepuvad kokku ning liibuvad vigastatud kohale, tekitades valge trombi, mis vähendab verejooksu
annaabi.ee 
