Kaitse haiguste eest. *Antigeen võõrvalk *Mutageen- tegur, mis põhjustab mutatsiooni *Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) *Allergia e ülitundlikkus immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon mingitele ainetele ehk allergeenidele. *Palavik nähtus, mille korral kehatemperatuur tõuseb. Mõõdukas palavik stimuleerib organismi kaitsemehhanismi ja tapab patogeenid. [ära võta väikese palaviku korral ravimeid!] 1. Kaasasündinud kaitsemehhanismid: 1) Katted nahk, ripsmed, limaeritus
Transformatsioon - Geneetilise materjali taime viimine Biolistiline meetod (gene gun) Agrobacteriumi abil (loeng 7) Biolistika - Mehhaaniline meetod Nö. Geeni püss ja kullast kuulid Kulla osakesed kaetakse DNAga ja tulistatakse taime kudedesse DNA satuvad raku sisse ja 12 tunniga siseneb DNA tuuma ja integreerub taime genoomi. Kuld kogutakse vakuoolidesse ja saadetakse taimest välja Agrobacteriumi abil - Bakter · Taime patogeen · Põhjustab kasvajalaadset kasvu taimedel · Sisaldab plasmiidi (tumor-inducing plasmid) · Võimeline integreerima osa Ti plasmiidist (Transfer-DNA) taime genoomi · Ti plasmiidi saab modifitseerida, et DNA vektorit sinna panna. (loeng 7) Putukaresistentsed taimed - Toksiin: Bt-valk, mis on eraldatud Bacillus thuringiensis bakterist Tapab: 7 Liblikalised (lepidoptera) (liblikad, ööliblikad) Kahetiivalised (diptera) (kärbsed, sääsed)
Atsidotolera Patogeen Fotosünt Termofiil
· Võttis kasutusele bakterite värvimis meetodi · Võttis kasutusele tardsöötmed · Töötas välja rida vedelsöötme retsepte. Õppis bakterite kasvatamist söötmel. 1822 ( 41. aastaselt ) AVASTAS TUBERKULOOSI TEKITAJA 1883 AVASTAS KOOLERA TEKITAJA On teada Koch'i postulaadid ehk seadused, mis peavad olema täidetud, et tõestada haiguse seost spetsiifilise mikroorganismiga. · See patogeen peab esinema kindlat jaigust põdevas organismis · Patogeen peab oelma isoleeritav haigest organismist ja kasvatatav söötmel · Puhas kultuurist võetud patogeen peab põhjustama katsealusel loomal seda haigust. Bakterite koloonia kuju, värvus ja suurus on erinevad. 19sj lõpus kasvab mikrobioloogiast välja uus teadusharu IMMUNOLOOGIA. Asvastati, et mikroobide poolt eritavate mürkide toimet on võimalik neutraliseerida antitoksiinide abil. Ilja Metsnikov avastas valgetel vererakkudel võime õgida baktereid (fagotsütoos) Rakuline
(õpik lk 88 – 91, slaidid) Kromosoom- üks kokkupakitud DNA-molekul koos valkudega Kromatiin- rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, mille kokkupakituse tase muutub rakutsükli käigus 12. Oska võrrelda loomarakku taimerakku ja seenerakku omavahel. Oska sõnastada nii sarnasusi kui ka erinevusi. 13. Tea seente ja bakterite ehitust ning nende tähtsust looduses. 14. Tea mõisteid: sümbioos, patogeen, plastiid, hüüf, mütseel, liitorganism. Sümbioos-organismidevahline vastastikku kasulik koostöö Patogeen- haigusetekitaja Plastiid- taimede organell, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid Hüüf-pikkadest torujatest rakkudestmoodustunud mikroskoopiline seeneniit Mütseel- seeneniidistik liitorganism
Kõik adaptsioonid tulenevad LV-st (ja ainult), adaptsioon on seega LV poolt soositud genotüübi sageduse kasv. Adaptsioonid ei ole täiuslikud (lokaalse adaptiivsuse lõks; trade-off). Suguliselt paljunevais populatsioonides levib adaptsioon kiiremini, sest ta saab levida ka horisontaalselt. Koadaptsioon on omavahel (sümbioosis või parasitismis) seotud liikide koos kohanemine (nt patogeen ja peremees, jänes ja hunt), mille puhul saab mõnikord rääkida ka koevolutsioonist (mitte alati, sest koos võidurelvastumise kasutegur on kokkuvõttes 0). Koadaptsiooni mõistet kasutatakse selges tähenduses- kui mitme eri liigi organismi vastastikku seonduvat kohanemist. Siia kuuluvad mitmed adaptiivsed muutused, mis iseloomustavad( kindlustavad) sümbioosi, kuid ka adaptsioonid, mida sümbioosiks niisama lihtalt kutsuda ei saa
· Eristatakse Phytophthora liike, mis nakatavad peremeesorganismi pinnase või õhu kaudu. · Õhu kaudu levivad liigid põhjustavad haavandeid taimede varrel ja tüvel, nekrootilisi laike, tüve- ja lehelaiksust. · Pinnase kaudu levivad liigi tekitavad enamasti varre-, juure-, juurekaela-, mugula- ja viljade mädanikku. · Phytophthora haiguskollete arenemiseks on vajalik niiske pinnas ning happeline kuni neutraalne mulla pH (vahemikus 3,3-7,8). · Olulist kahju võib patogeen põhjustada ka mullas, mille pH on alla 4,0. · Kui patogeen on juba puukoores on see võimeline levima ksüleemi osas põhjustades näiteks haavandeid. · Phytophthora liigid on mitmekülgsed ka seetõttu, et neil on iseloomulik võime toota erinevaid eoseid- zoospoore lühiajaliseks ellujäämiseks ja levikuks, klamüdospoore (eos, mille ülesanne on üle elada ebasobivad perioodid) ning oospoore pikema ajaliseks kohastumiseks.
Oospoore võib taime koes olla väga palju ja need võivad mullas säilida aastaid. Mittesuguline: ZOOSPOOR- viburitega liikumisvõimeline mittesuguline eos SPORANGIUM- mittesugulise paljunemise struktuur, kus zoospoorid tekivad SPORANGIUMIKANDJA- sporgangiumi kandev seeneniit olulisemad kandseened on rooste ja nõgi ning kottseeni on rohkem: nt. jahukaste, hahkhallitus, kuivaliksus, tungaltera, puuviljamädanik, õunapuu kärntõbi. Kas patogeen on Biotroof? Obligatoorne parasiit. Vähe peremeestaimi, ei saa olla saprofüüt, nakatab tervet peremeestaime, mistahes arengujärgus, tapab rakke aeglaselt, õhulõhed, haustor, vector. Kas patogeen on nekrotroof? Valikuline parasiit, palju peremeestaimi, nakatab noori või nõrgestatud ja vananevaid kudesid, tapab rakke kiiresti ensüümide ja toksiinide abil, sisenemiseks õhulõhed ja vigastused. Kandeseente tunnused? Vaheseintega hüüfid, osadel liikidel osade
(Fuente et al., 2016) See haigus on küll zoonootiline, aga ei levi siiski otsese või kaudse kontakti teel haige lemmikloomaga, vaid ainult läbi nakkust kandvate puukide. (Ward, 2012) Loom nakatub haigusega 24-48h jooksul peale nakkust kandva puugi hammustust. See levib organismis mööda lümfi ja veresooni. Haiguse inkubatsiooni periood on 1-2 nädalat. Peale P- selektiiniga kinnitumist, mida leidub rohkelt bakteri pinnal, siseneb bakter endotsütoosi teel neutrofiilidesse. Seal patogeen jaguneb binaarse lõhustumise teel, moodustades morulae (ing k.). See lõhub fagosoomi ja nakkus liigub edasi järgmistesse neutrofiilidesse. Immuunsüsteemi häiritus võib põhjustada sekundaarseid infektsioone. (Kohn et al., 2008) Rootsis tehtud uuringu järgi esines 18 protsendi kliiniliselt tervete koerte veres A. phagocytophilumi antikehi. Suur osa nakkuse saanud koeri on selle märkamatult läbi põdenud. (Vera et al., 2014)
Mikroobifüsioloogia hädavajalik O2 või Inimese omab NO3 el ei ole range Bakter patogeen autotroof termofiilne N fix välismemb akseptorina eubakter anaeroob Borrelia Burgdorfer + + Rhizobia + + + Corynebacterium diphtheriae + Deinococcus radiodurans + + Treponema pallidum + +
Immuniseeerimine, vaktsiinid Immuniteet · Mittespetsiifiline · Kaasasündinud · Liigiline · Aktiivne · Humoraalne · Loomulik · Sünnipärane · Spetsiifiline · Omandatud · Adaptiivne · Passiivne · Tsellulaarne · Kunstlik · Naturaalne Passiivne immuniseerimine Patogeen-spetsiifilisi antikehi sisaldavat antiseerumite või rakkude ülekandumisel kujunev ajutine immuunsus. Immuunsuse passiivset ülekandumist Tlümfotsüütidega nimetatakse adoptiivseks immuunsuseks. Elusvaktsiinid Vaktsiinid, mis sisaldavad atenueeritud või heteroloogilist infektsiooni tekitajat Atenueerimine haigustekitaja virulentsuse nõrgestamine Komponentvaktsiinid Komponentvaktsiinid (subunits) patogeenide puhastatud protektiivsed komponendid nagu proteiinid ja epitoobid.
samuti kasvaja nekroosifaktor alfat TNF- (Tumor Necrosis Factor alpha). Paraku pole need piisavalt efektiivsed, et tappa rakusisest Mycobacterium paratuberculosist. Intertsellulaarsete patogeenide hävitamine sõltub peamiselt tsütotoksilistest lümfotsüütidest ja looduslikest tapja-T rakkudest, mis ei hävita otseselt patogeeni vaid muundunud rakke. (Wadwha et al; 2013) Mycobacterium paratuberculosis on aeglase kasvuline, rakusisene patogeen, mis on võimeline ellu jääma väga erinevates keskkonnatingimustes (Chaubey et al 2016). Peamiselt hõlmab Johne haigus peensoolt, mõnedel juhtudel ka jämesoolt, mille tulemusel soolestiku sein pakseneb ja toitainete imendumine soolestikus peetub märkimisväärselt. Kudede ehitus muutub ja võib esineda granuloome. (Arsenault et al; 2014) Mycobacteruum paratuberculosis resideerub peremeeslooma niudesoole makrofaagides, mis seonduvad koondlümfifoliikulitega
Kaitse haiguste eest Mõisted Antigeen võõrvalk Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) B-rakk- lümfotsüüt, mis valmib lümfisõlmedes T-rakk- lümfotsüüt, mis valmib harkelundis Fagotsüüt- õgirakk Immuunsus Kaitseks haiguste eest IMMUUNSUS vastupanuvõime haigustekitajatele ja kehavõõrastele ainetele Selle tagab immuunsüsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: 1) kaasasündinud kaitsemehhanismid 2) omandatud immuunsus Kaasasündinud kaitsemehhanismid
26.Transduktsioon- osadel viirused on võime võtta kaasa peremeheraku DNA juppe ja kanda neid edasi teistesse organismidesse.. insuliin+selle tootmine Viirushaiguse kulgemine võib olla: *äge nakkus(gripp nt , rakkude surm) *peidetud nakkus- ägeneb kui organism nõrgeneb(ohatis) *krooniline e. pidev nakkus. 27.Endospoor- moodustub mõnedel bakt Endospoor eritel ebasootsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. 29. Nad saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonist. 31. Patogeen on mikroorganism, harvem ka mingi keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.Mikroorganismidena võivad patogeenid olla mitmed bakterid, seened, vetikad jne. 33. Probiootikumid tähendavad tõlkes "elu poolt". Probiootikumide all mõeldakse enamasti piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille ja bifidobaktereid, mille puhul uuringud on näidanud, et need annavad tulemusi soolestiku mikrofloora tasakaalustamisel. 34
ARVESTUSEKS HAIGUSED 1. Mõisted: PATOGEEN - haigustekitaja FAGOTSÜTOOS õgimine, rakumembraan läheb ümber patogeeni ja lagundab selle LEUKOTSÜÜT valge vererakk ANTIGEEN organismile võõras molekul ANTIKEHA kaitsevalk MÄLURAKK valge vererakk, mille geenis on info haigustekitajate vastaste antikehade kohta VAKTSIIN nõrgestatud või tapetud haigustekitajad või haigustekitajatele iseloomulikud molekulid, mille toimel keha õpib tootma vastavaid antikehi VAKTSINEERIMINE vaktsiini sisendamine organismi HISTAMIIN põletikureaktsiooni tekitav aine, esmases kaiteliinis 2. Iseloomusta inimese esmast kaitseliini haiguste vältimiseks.Too vähemalt 5 erinevat võimalust passiivse kaitse kohta. Esmane kaitse on erinevate katete poolt, mis ei lase haigustekitajaid kehasse. 1. Nahk, naharakud on tihedalt üksteise vastas 2. Nahal olev mikrofloora 3. Ripsepiteelirakud, väikesed karvakesed, nt ninas ja hingamisteedes 4. Eritis...
var. equi. Nakatuda võivad igas vanuses hobused, kuid nooremad on tundlikumad. Beetahemolüüs, väga kõrgelt nakkav infektsioon (ka saastunud sööt, allapanu, hooldusesemed). Moodustavad väga mukoidseid kolooniaid. Gram + liikumatu. 5. Str. Suis iseloomustus Gram +, ümar, fakultatiivne anaeroob ja katalaas -. Eristatakse 35 serovarianti (sagedasemad 2,3,4,8). Kuulub rühma D, seatööstuse nuhtlus. Põhjustab sigadel eri vanuses meningiiti, artriiti, septilist šokki. Ka inimesel tõsine patogeen (zoonoositekitaja). Bakter kipub olema karjas endeemne. Arendatakse vaktsiini. 6. E. coli antigeenid * somaatiline O-antigeen - lipopolüsahhariidid rakuseina pinnal. Antigeenide spetsiifilisuse määrab süsivesinike külgahelad. * kapsli K- antigeen – polüsahhariidid * viburi H-antigeen – proteiinid * pilide F antigeenid – esinevad mitmetes tüvedes ja käituvad adhesiinidena. 7. E.coli endotoksiin See on lipopolüsahhariidi (LPS) komponent rakuseinas. Vabastatakse pärast
mumifitseerivad vilja. Nt. puuviljamädanikuga nakatunud õunte ja pirnide mumifitseerumine , ploomi kott-tõbi 11.taimede eritised(seen ja bakterpatogeen , meh. Vigastused , ainevahetushäired)- vedelikkudega sarnaste ainete väljumine taime organitest või vastavatest kudedest. 3. Kolmnurk. Kirjeldada kõigi tegurite oma-vahelisi seoseid , mis kajastuvad kolme teguri küljel ja tuua näiteid erinevate tegurite seoste kohta Peremeestaim+ Patogeen+ Keskkond = Taimehaigus Haigus ei saa välja kujuneda kui puudub peremeestaim Kui sobivat keskkonda on lõhikest aega ei pruugi haigus välja kujuneda 4. Nimetada 7 või enam abiootilist tegurit, mis tekitavad taimehaiguseid. Selgitada vahet nakkus ja mittenakkushaiguste vahel ja tuua konkreetseid näiteid erinevate tegurite seoste kohta. Abiootilised tegurid e mittenakkushaigused -nende tekitajateks ei ole elusorganism. Nad on vähem ohtlikud ja tõrjeviisid vähem kulukad . saagi langus
vastus Immuunvastus T-lümfotsüüdid B-lümfotsüüdid T-tapjad T-abistajad B-rakk Antigeene aktiveerumine kandev patogeen Kindlat antigeeni Y tundev retseptor Y B-rakud paljunevad, Y tapjarakul Y ümbritsevad patogeeni, Y Y toodavad patogeeni
Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline osa mulla kujundamisel. Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide (nt C; O; N; F; S) looduslikes ringetes. Bakterite tähtsus teistele organismidele: Jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi aineid, midainimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. Bakterid varustavad inimesi ka vitamiinidega. Bakterid asustavad enamiku loomaliikide seedeelundkonna, neil on oluline roll seedekulglas. patogeen teiste organismide haigestumist põhjustav organism Inimese organismis on ka patogeenseid liike, mis väikesearvulistena tervisehäireid ei põhjusta, sest inimprganismi sisemised kaitsemehhanismid hoiavad ära nende paljunemise. Kuid kaitsemehhanismi nõrgenemisel me külmetume. Kuidas kasutavad inimesed baktereid igapäevaelus? Biotehnoloogias, kus bakteritega seonduvaid protsesse (valguliste ensüümide tootmine) on edukalt
osmoregulatsioon - kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine osmoretseptorid - rakud, mis on tundlikud kehavedelike osmootse konsentratsiooni suhtes osteoporoos - luukoe hõrenemine palavik - kehatemperatuuri tõus mikroobse või viirusinfektsiooni ajal üle normaalse kõikumispiiri pastöriseerimine - toiduainete konservimine lühiajalise kerge kuumutamisega temperatuuril 60-90C patogeen - väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja, tavaliselt viirus, mikroob või parasiit piirdenärvisüsteem - närvirakkude kimpudesse ühinenud neuriidid ehk närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi kõigi keha piirkondadega Polümeraasne ahelreaktsioon - meetod kindlast DNA lõigust suure arvu koopiate saamiseks tsüklilise ahelreaktsioonina toimuva replikatsiooni teel
osa,mis koosneb mikrotuubulitest.,mikrotuubul-päristuumses rakus esinev valguline toruke,mis kuulub mõnede organellide koostisesse.,kääviniit-rakujagunemise ajal moodustunud niitjad valgud, turgor-raku siserõhk, tingitud osmoosist.,hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit.,mütseel-hulkraksete seente keha moodustav seeneniitde kogum., viljakeha-osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustund organ., mükotoksiin-mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine.,patogeen-teiste organismide haigestumist põhjustav organism.bakteritoksiin-mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. Plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, spoor-paljunemisotstarbeline rakk,mis esineb osadel taimedel ja seentel ja protestidel., biotehnoloogia-rakendusbioloogia haru,mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks.
· CDD, Conserved Domain Database; · HMM, Hidden Markov Model; · MSA, Multiple sequence alignment; · PDB, Protein Data Bank; · DOPE, Discrete Optimized Protein Energy; · MOF, MODELLER Objective Function; · NILs, Near-isogenic lines · Leaf rust; · Ustilago maydis, maisinõe seen · bread wheat, Triticum suvitrühvel L · tobacco, Nicotiana tabacum · oder, Hordeum vulgare · riis O. riis indica · nr: mitte ülearune; · S-PI, susceptible patogeen nakatunud, · S-M, susceptible negative control; · GAPDH Glütseraaldehüüd-3-Fosfaat Dehüdrogenaas 3.5. SNARE geenide up-regulation leherooste nakkuse ajal nisus · Paremaks arusaamiseks SNARE geenide funktsioonist mRNA tasemel, ruumilised ja ajalised expression patterns võrreldi ja contrasted in mock- and pathogen-inoculated tundliku ja resistantse nisu NILs. · qRT-PCR based geen expression uuringud avaldasid SNARE koopia potentsiaalse rolli
mikrofloorasse, kui teatud tingimustel võivad siiski põhjustada haigestumist · Probiootikumid e probiootilised mikroorganismid - inimese organismist (soolest) isoleeritud kasulikud mikroobid (laktobatsillid, bifidobakterid) · Prebiootikumid - ained, mis tõhustavad probiootikumide arengut inimese sooles · Sünbiootikum toode, mis sisaldab nii prebiootikumi kui ka probiootikumi · Patogeen haigusetekitaja bakter · Virulentsus liigi esindaja patogeensuse väljendumise aste · Vaktsiin patogeensete mikroobide nõrgestatud või spetsiaalselt töödeldud tüved, mis kutsuvad esile antikehade tekke ja kaitsevad inimest haigusetekitaja eest · Toksiin aine, mida patogeen toodab või omab ja mis häirib normaalset peremeesorganismi metebolismi · Endotoksiin toksiin, mis vabaneb bakteri autolüüsil või lüüsil fagotsüüdis
Kuuse- ja männijuurepess. •Kuusel haigustekitaja viljakehad moodustuvad tavaliselt juurte all. •Pindmise juurekavaga kuusk murdub. •Kui puu on maha kukkunud, levivad seene eosed tuulega laiali, värsked kännud nakatuvad ja kogu tsükkel kordub. •Männil tekivad juurepessu viljakehad enamasti kuivanud tüve ümber sambla sisse. Männil on võimas sammasjuur, mis tungib sügavale maapinda ja ehkki tema füsioloogiliselt aktiivsed juured on patogeen hävitanud, seisab mänd surnunagi püsti. Seened kui olulised taimeparasiidid. Nõgiseen maisil Seened meditsiinis ja (toiduainete)tööstuses - vein ja leib; alkohoolset käärimist kutsuvad esile pärmseened; Penitsilliin. Aflatoksiinid. Kollane kerahallik Vohades küllastumata rasvhappeid sisaldaval söötmel (näiteks sojaoad, maapähkel e. arahhis), Produtseerib inimesele väga mürgiseid aflatoksiine - termostabiilsed ained, st. kuumutamisel
Kogu tsükkel nakatumisest kuni uute elementaarkehade vabanemiseni võtab aega 48-72 tundi, 2-3 ööpäeva. Elementaarkehad seostuvad epiteelirakule ja endotsüteeritakse (A, B). Fagosoomis arenevad neist retikulaatkehad (C), mis hakkavad paljunema inklusioonkehas (D). Retikulaartkehad saavad uuesti diferentseeruda elementaarkehadeks (E, F), lüüsida raku ja anda alguse uuele nakkustsüklile. Immuunstressi korral võib patogeen minna 1 mittenakatavasse/mittereplitseeruvasse vormi (G). Kui stress kõrvaldatakse, toimub retikulaatkehade diferentseerumine elementaarkehadeks ja saab alata uus nakatamistsükkel. Klamüüdiad ei suuda ise lagundada suhkruid ja sünteesida ATPd, mis teeb neist energeetilised parasiidid. Nad ei sünteesi tsütokroome ja teisi hingamisahela komponente. Ilmselt kasutavad nad peremeesraku ATPd
Siia kuuluvad adaptatiivsed muudatused, mis iseloomustavad sümbioosi, kuid ka adaptatsioon, mida sümbioosiks niisama lihtsalt nimetada ei saa mida lihtsate sõnadega lahti seletada tuleks väljenduda pigem nii ,,vastastikune talumine, et ei läheks hoopis halvemini". Seda viimast illustreerib väga ulatuslik andmestik tänu peremees-parasiit koosluste uurimisele. On üleüldiseks seaduspärasuseks, et taudid algavad sageli ohvriterohkelt, kõrge suremuse astmega. Kuid aja möödudes patogeen nagu ,,leebuks". Evolutsiooniliselt vaadatuna superkillerist patogeeni seisukohast ei ole peremeesorganismi kiire hukk sugugi optimaalne, sest peremehe surmaga hävib ka patogeen. Protsessid, mis viivad ,,talutavuse piiri" lõdvenemisele, tulenevad muudatustest nii parogeenis kui ka peremehes. Parasiidi (nt bakteri) populatsioonis on taudi alguses edukad eriti virulentsed variandid, millele sageli kaasneb peremeesorganismi kõrge letaalsus. Niisugune fenotüüp omab valikulist eelist
kromosoom 19 spetsiifilisse saiti. Produktiivne infektsioon sõltub teise viiruse (nagu adenoviiruse) valkudest. Võivad anda püsiva ja pikaajalise geeniekspressiooni. Herpes simplex viiruse süsteem Kuigi nii adeno- kui retroviiruste sihtmärk rakkude spektrit saab muuta, infitseerivad mõned viirused loomulikul teel teatud kindalt rakutüüpi. HSV-1 infitseerib mittejagunevaid närvirakke. HSV1 on tavaline inimese patogeen, mis põhjustab herpest. Neuronites jääb viirus latentseks. Reaktivatsioon initsieeritakse stressi või hormonaalsete muutuste poolt. HSV on kaheahelaline DNA viirus.(2) MITTEVIIRUSLIKUD GEENIDE ÜLEKSNDE SÜSTEEMID Puhta DNA sisestamine analoogiliselt NH immuniseerimisega. Kogused on väikesed ja samuti on raske jõuda soovitud kudedeni. (2) Liposoomid: DNA konstrukti ümbritsemine kunstliku lipiidmembraaniga.(2)
Reduktsionism eitas tõendeid, et erinevad inimesed võiks erineval moel haiguseid põdeda, ei toodud sisse isiksust, kogemust, ega kultuurilist tausta. Biopsühhosotsiaalne ja biomeditsiiniline lähenemine Biomeditsiiniline Biopsühhosotsiaalne lähenemine reduktsionistlik mitte- reduktsionistlik Hing- keha vastandus hinge ja keha ühtsus Haiguse tekitajaks patogeen Haigusel mitmeid tekkepõhjuseid Rõhuasetus haigusel . Rõhuasetus nii tervisel kui ravil Süsteemide teooria, kõik on omavahel seotud. Hierarhiline seotus. Kahe astmeline monism: Üks haigus: Leukeemia Objektiivne: Subjektiivne
• Fluorokinoloonid: muundunud DNA güraas, vähenenud permeaablus. HI kontrolli meetodid peaksid keskenduma steriilse aparatuuri saastumist, nosokomiaalse ülekande takistamiseks. Tarbetu laia spektriga antibiootikumide kasutamine võib selekteerida resistentsust. Bakterid mõmm :) 05/06 Stenotrophomonas, Burkholderia, Acinetobacter, Moraxella Stenotrophomonas maltophilia. Oportunistlik patogeen, haigus häiritud immuunsusega inimestel. Tavaliselt resistentne β-laktaamidele, aminoglükosiididele – seega pikaajalise antibiootikumravi patsientidel risk haigestuda. HId: bakterieemia, pneumoonia, meningiit, haavainfektsioonid, UTId. Põhjuseks kontamineeritud desinfektandid, respiratoorne teraapia ja monitooringuvarustus, jäämasinad. Antimikroobne teraapia on komplitseeritud, kuna esineb palju resistentsust. TMP-SMX on kõige aktiivsem, klooramfenikool ja tseftasidiim on ka aktiivsed
sissehingatavast õhust välja väiksemad osakesed. Nahk samuti kaitseb patogeenide sissetungi, ja samuti vigastatud nahk ei lase patogeene nii kergelt läbi, kuna selle peale tekib kohe hüübiv veri. Epiteelkoed toodavad samuti lima kohtadesse, kus on inimesel avaused:ninaõõs,silmas,suu,genitaalid, pärak. Süljes, higis, pisaras on ainet mis takistavad patogeenide levikut.nahal on mittepatogeensed mikroorganismid, mis kaitsevad. Immuunsüsteem: Kui patogeen satub organismi, hakkab tegutsema immuunsüsteem. Vigastuse korral tekib mittespersiifiline immuunreaktsioon: vigastatud koht muutub intensiivistunud vereringepärast punaseks, soojaks ja hakkab paistetama. Valu põhjus: paistetuse tulemusel koed suruvad vastu närve ja retseptorite, ja vigastatud rakud eritavad aineid mis ärritavad närve. Kõik need tunnused toob esile vigastatud rakkudest eritunud histamiin(põhjustab paistetuse ja veresoonte laienemise) See on
Sellist strateegiat on kirjeldatud Pseudomonas aeruginosa'l. Peale esialgset biofilmi kasvu mikrokolooniad diferentseeruvad välimiseks ,,seinaks" ja sisemine regioon muutub vedelaks. Sisemine vedel regioon võimaldab liikuvatel rakkudel mikrokolooniast välja ,,ujuda", jättes selle seest õõnsaks. 2. clumping rakkude agregaadid eralduvad klombina. Agregaadid koosnevad EPS'ga ümbritsetud biofilmi rakkudest. Sellist strateegiat kasutab inimese patogeen Staphylococcus aureus. 3. surface biofilmi struktuurid liiguvad mööda pinda. Laboratoorselt on uuritud P. aeruginosa't ja mitmest liigist koosnevad biofilme. On täheldatud, et need biofilmid suudavad liikuda kiirusega kuni 1 mm/h. Lisaks nendele strateegiatele on leitud, et S. aureus'e mikrokolooniad võivad rulluda piki klaastoru luumenit (in vitro keskveeni kateetri mudel). Täheldati, et S. aureus moodustab klaasi pinnale viskoos-elastseid sidemeid
koloonia miljonitest rakkudest koosnev silmale nähtav kogumid müksobakter moodustuvad palja silmaga nähtavaid viljakehi. aktinomütseet - generatsiooni aeg aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks ehk rakukude arvu kahekordistamiseks. biokile koosneb bakteritest (panna katseklaas vette täitub sellega). Nii koloniseeritakse bakterite poolt vees ja mullas ka surnude a loomade jäänused, mis kiirendab nende lagunemist. patogeen bakter, mis tungides inimese organismi võib põhjustada haigusi. bakter toksiin toksiin, mis kustub esile koekahjustusi mügarbakter osa õhulämmastikku siduvad bakterid, mis elavad sümbioosis liblikaõieliste taiumedega moodustades taimejuurtel mügaraid nitrifikatsioon protsess, milles nitrifitseerijad bakterid oksüdeerivad hapniku abil ammonniaaki ja nitritit ja mille tulemusel tekib nitraat
MÕISTED: koloonia- miljonitest rakkudest koosnev silmale nähtav kogumid; müksobakter- moodustuvad palja silmaga nähtavaid viljakehi; aktinomütseet- ; generatsiooni aeg- aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks; biokile- koosneb bakteritest (panna katseklaas vette täitub sellega). Nii koloniseeritakse bakterite poolt vees ja mullas ka surnude a loomade jäänused, mis kiirendab nende lagunemist. patogeen- bakter, mis tungides inimese organismi võib põhjustada haigusi; bakter toksiin- toksiin, mis kustub esile koekahjustusi; mügarbakter- gramnegatiivne mullabakter, kes seob õhust lämmastikku; nitrifikatsioon- protsess, milles nitrifitseerijad bakterid oksüdeerivad hapniku abil; 4 Nicole Maria Klais; 11 H
vaktsineerimine, C- vitamiini tarvitamine Viirus Rinoviirusinfektsioon Koroonaviirusinfektsioon - NOHU Tekitaja RNA viirused,millel 1. Koroonaviirus puuduvad välisümbris 2. SARS-i viirus ja nad kuuluvad pikonaviiruste sugukonda. Tundlikud happelise Ph suhtes ja temp.35o C. Patogeen ülemistes hing.teedes Inkup.periood 24-72 tundi 3 päeva; SARS-2- 3Päevast-10-13päevani Esinemine NA Haige inimene, kes Haige inimene levitab viirust ülemiste hing.teede limaskesta sekreediga NÜ Piisknakkus- piisknakkus rääkimine, köhimine, aevastamine
a. Anatoomiline i. Nahk patogeenivastane barjäär, happeline keskkond. ii. Limaskestad koosnevad glükoproteiinides. Mikrofloora on patogeenidele konkurendiks. iii. Rips-epiteelid väljutab mikroobe b. Füsioloogiline i. Temperatuur ii. pH iii. lüsosoomid, iv. PRR c. Fagotsütoos d. Põletikuline patogeen tungib koesse, tekib põletik, kude tursub. Põhjuseks versoonte muutused (läbilaskvamad), eksudaadi teke, fagotsütoos. (kuidas kaasasündinud im. nakkuse ära tunneb) PRR tunneb ära patogeenile omased molekulaarseid struktuure (PAMP pathogen associated molecular patterns) kindlald molekulid ja stukruurid. (N: LPS, lipoproteiini, peptidoglükaanid). PAMPe toodavad vaid mikroobid, seega teeb k.i. vahet omal ja võõral. PRR retseptorid on konserveerunud hästi:
Taimehaigused o Kartuli-lehemädanik haiguse arengut soodustavad kõrge õhuniiskus ja sademed temperatuuril 10-20. Kandub edasi nii kahjustatud mugulate kui mulla kaudu. Areneb kiiresti niisketes jahedates tingimustes. Soodsates ilmatingimustes hävitab patogeen kartuli lehestiku 10 päevaga. SEEN Suurimat kahju põhjustav kartulihaigus. Tavaliselt saagikaod 20-40 %. Tõrje: keemiline tõrje, haiguskindlad sordid, seemnematerjali pidev sorteerimine ja uuendamine, viljavaheldus. o Kuivlaiksus kartulil tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut
· Konvektisoon. Selle korral toimub soojuse juhtimine õhu- või veevooluga. · Aurustumine. See on aine muutumine vedelast olekust tahkeks. · Soojuskiirgus. Soojuskadu soojuskiirgusena tähendab soojuskadu infrapunase kiirguse näol. Termoneutraalne tsoon- temperatuur vahemikus 25-30ºC ei kuluta püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks energiat. Hüpotremiks nimetatakse kehatemperatuuri langust alla 35 ºC. Kaitse haiguste eest Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja, tavaliselt viirus, mikroob või parasiit. Organism suudab enamike patogeenidega toime tulla tänu kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismidele. Kaasasündinud kaitsemehhanismid Omandatud immuunsus Kaitse katete poolt Immuunsussüsteem
Kumulatiivseks ohuks e. liitmõjuks peetakse ohtu, mis ilmneb pika aja jooksul, kui mõjud kuhjuvad, erinevad tegurid suhtestuvad omavahel ja annavad koos teistsuguse tulemuse, kui võiks arvata nende üksi esinemisel. GMO-de riskianalüüs baseerub tavaliselt GMO võrdlusel tavaliste, muundamata sama liiki organismidega või eelistatult GMO vanemliiniga, juhul, kui liigisisene varieeruvus on väga suur. Nt kui mikroorganism ei olnud enne uue geeni sisestamist patogeen, aga pärast geneetiliselt muundamist on, on patogeensus loomulikult organismi uus omadus ja oht, mille tekkimise tõenäosust ja tagajärgi tuleb hinnata. Küllalt raske on hinnata ohtu, mis kaasneb GMO ristumisega looduslike sugulasliikidega või muundamata põllukultuuridega. Ristumine iseenesest ei pruugi keskkonnale või inimtervisele ohtlik olla, kui sellega ei anta edasi omadusi, mis muudaksid sugulasliikide edaspidist käitumist
ega voola enam vabalt. Lisaks kaotab organism higistamise tagajärjel tähtsaid ioone kaaliumi, naatriumi ja kloriide, mida nimetatakse ka elektrolüütideks. Viimaste kadu võib kaasa tuua lihaskrambid ja oluliselt vähenenud suutlikkuse. Joonise 2.19 selgitus Organism üritab patogeene peatada mitmel moodusel. Esmalt üritab ta katete (nahk, limamembraan, ripesiteel, eritised) abil patogeene üldse organismi mitte sisse lasta. Kui see ei õnnestu ning mõni patogeen siiski organismi satub, asub tegutsema immuunsüsteem. Mittespetsiifilise immuunreaktsiooni tõttu muutub vigastatud koha vereringe intensiivsemaks ja hakkab paistetama ning fagotsüüdid ja mikroobidevastased valgud asuvad patogeene hävitama. Kui patogeenid tungivad kiiresti reageerivatest kaasasündinud kaitsemehhanismidest (katted ja immuunsüsteem) läbi, siis asub neid hävitama omandatud immuunsus. Omandatud immuunsüsteem kaitseb lümfotsüütide abil organismi sääraste
Vähirakkude ravimresistentsuse tekke ärahoidmine. Tuleb kasutada mitmeid ravimeid korraga Patogenees ja infektsioon. Peremeesorganismi ja mikroobide suhteid käsitlevad mõisted. Mutualism – peremeesorganism ja temal asuv mikroob saavad üksteisest vastastikku kasu. Kommensalism – mikroob saab kasu peremeesorganismist, kuid ta ei kahjusta seda, aga pole talle ka vajalik ega kasulik. Parasitism – mikroob saab kasu peremeesorganismist, kuid kahjustab seda. Esmane patogeen – mikroob, mis üksinda põhjustab peremesorganismi infektsiooni. Oportunistlik patogeen – mikroob, mis kahjustab peremeesorganismi ainult siis, kui selle immuunsüsteem on nõrgestatud. Bakterite erinevad vormid. Gram positiivsete ja Gram negatiivsete bakterite erinevus. Fakultatiivsete ja obligatoorsete patogeenide erinevus. Spiroeedid, kokid, kokobatsillid, virbiord, batsillid Gram pos- peptidoglükaani kiht paks , teihhoiinhape Gran neg- LPS,õhuke peptidoglükaan
mis leidis, et kaks vaba histidiini kordineerivad Ni2+ seondumist NikA-ga, leides sellega, et Ni+2-(L-his)2 on nikelofoori äratundev perplasmiline transporter. Selline süsteem on leitud mitmes patogeenses organismis nagu Vibrio parahemolyticus, Helicobacter hepaticus ja veel mõndades. NiCoT-i perekond koosneb monomeersetest ühe komponendi premeaasidest millel on kaheksa transmembraanset heeliksid, mis on leitud paljudes bakterites nagu patogeen H. Pylori ning paljdes arhedes ja seentes. Osades toimib see ainult Ni+2 iooniga, aga osades toimub selektiivselt Ni2+ ja Co2+ vahel, eelistades ühte metalli. Mõned niklist-sõltuvad patogeenid kasutavad nikli-ensüüme, et tulla toime näiteks inimkõhus oleva happelise keskkonnaga. Nikli toime valkudel, transkriptsiooni regulaatoridel ja metaboolsetel radadel Nikkel blokeerib kaltsiumi kanalid ja segab intratsellulaarset kaltsiumi homöostaasi. Selle
1.1 Epideemiliste haiguste omadused Epideemilisi haigusi iseloomustab haiguse kiire levik, haigus levib ainult inimestel ning haiguse tagajärjel inimene kas sureb või muutub immuunseks. 1.2 Uute epideemiliste haiguste tekkimine inimestele Uued epideemilised haigused tekivad aegamisi läbites teatud etappe. Loomade haigustekitajad kanduvad inimestele ( kuid mitte alati ) nt kassiküünistuse palavik, tulareemia, ornitoos. Loomade patogeen hakkab levima inimeselt inimesele. Loomade haigusetekitajad on asunud elama inimestesse nt Lassa palavik, AIDS. Patogeenid evolutsioneeruvad pidevalt. Kui esialgu põhustasid haigused kiiret surma siis aastasadatega kohaneb ja laseb inimesel kauem elada, et effektiivsemalt endasuguseid levitada. Patogeenid leiavad üha uusi võimalusi levitajateks, enamasti loomi, kes elavad inimeste lähedal. Varasemalt olid need rotid, kuid üha rohkem on patogeenid ennast ka oravate sisse elama sättinud.
Anatoomiline (nahk ja limaskestad) Füsioloogiline (temp; pH; keemilised mediaatorid lüsosoom; inteferoon; pattern recogn.protein (PRR); komplemendi süsteem) Fagotsütoos / endotsütoos Fagotsütoos viib organismi tunginud bakteri makrofaagi või neutrofiili sisse, täpsemalt lüsosoomi, kus ta hävitatakse. Makrofaagid elavad enamasti selle protsessi üle, neutrofiilid aga surevad ja moodustavad niiviisi suure osa mädast, mis nakatunud haavas tekib. Kui patogeen on allaneelamiseks liiga suur, kogunevad makrofaagid ja neutrofiilid tema ümber ja vabastavad sissetungija pinnale enda sees olevaid toksilisi hapnikuühendeid ning defensiine, hävitades sel viisil oma märklaua. Kui makrofaagid tunnevad ära patogeeni, siis hakkavad nad tootma ka mitmeid keemilisi ühendeid, mille mõjul liiguvad infektsioonikohta täiendavad neutrofiilid ja dendriitrakud. Samuti võib tekkida põletik.Põletikuline kui
vältimiseks on vajalikud põhjalikud teadmised haigusest, vastuvõtlikest inimestest, organismi levikust keskkonnas ning tekitaja seosest toiduga. Käesolev peatükk käsitleb L. monocytogenes´t toidupatogeenina. Ülevaade on informatiivne laiale avalikkusele, eriti oluline aga kõigile toidu käitlemisega seotud isikutele. L. monocytogenes on väike (1,02,0 m × 0,5 m), grampositiivne, fakultatiivselt anaeroobne pulgakujuline bakter, mis on looduses väga laialdaselt levinud. Patogeen võib eksisteerida rakusiseselt monotsüütides või neutrofiilides ning tema nimi on tuletatud faktist, et ühekambrilise maoga (nakkusele vastuvõtlike) loomade perifeersest verest leitakse sageli arvukalt monotsüüte. Listeeriaid tuntakse listerioosi-nimelise haiguse põhjustajana. Tegemist on zoo- nootilise haigusega, millesse nakatuvad nii loomad kui inimesed. Teaduslikus kirjanduses mainiti listeeriatega sarnast organismi esmakordselt 1891. aastal, mil
Haiguskäitumine /illness behaviour/ sellised tegevused, et inimene ette võtab selleks, et diagnoosida ja võimalikult vara tekkinud probleemi lahendada. Tekib tervisehäire või häirete ilmnemise järel. Haige rollikäitumine /sick role behaviour/ inimene käitub nii nagu käitub haige inimene, ehk siis pühendub mõneks ajaks enda ravimisele. Sellel on ainult üks eesmärk ravida end võimalikult efektiivselt terveks. Matarazzo (1984) räägib sellest milline on: * käitumuslik patogeen näiteks suitsetamine * käitumuslik immunogeen näiteks tervisesport Tervist kaitsev käitumine. Eesmärk on kaitsa, tugevdada ja parandada. See on erinev kui tervisekäitumine. Siin peab olema sisemine veendumus, et kui ma nii teen, siis ma teen head tervisele. Kõik need käitumised on ajas muutuvad. Mõlemat pidi, et inimese puhul tema enda käitumine muutub ajas ja teiselt poolt, need terminid muutuvad ajas.
eemaldada. Neid leidub mitmetes kehapiirkondades, eeskätt nahal, ninasõõrmetes ja seedetraktis. Stafülokokid on kõige sagedasemad haavainfektsiooni tekitajad, nende elutegevuse tulemusena tekib haavas mäda. Samuti võivad nad põhjustada naha aluskoes piirdunud mädaseid infektsioone (furunkulid, karbunkulid, abstsessid), raskeid süvainfektsioone, nagu osteomüeliiti (luuüdipõletik), endokardiiti (südame kesta põletik). [4] ***Pseudomonas aeruginosa on tuntud oportunistlik patogeen. Tema vastupidavus desinfektantidele on suur, ta on oluline basseinivee hügieeni parameeter. 3. Basseinivesi ei tohi sisaldada parasiite ega nende mune, samuti Legionella spp, Mycobacterium spp, entero-,adeno-, herpesviirust, A-hepatiidi viirust ega muid patogeenseid mikroorganisme. 4.1. BASSEINIVEE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED NÄITAJAD Basseinivesi peab vastama järgmistele füüsikalis-keemilistele näitajatele: 1. Värvus mitte üle 15 värvuskraadi
tavaolukorras tema haigestumist. Enamus inimesega koos elavatest mikroobidest on sooletraktis. Palju on mikroobe ka nahal, limaskestadel, suuõõnes, hingamisteedes ja urogenitaaltraktis. Igal kehapiirkonnal on erinev normaalne mikrofloora. Soolestikus on kõige rohkem mikroobe, neid on umbes 800g. Floora - taimestik..microform.vana mõiste - mikroorganiismide popiulatsiooni mõeldakse selle all. Sõltub soolestiku mikrofloorast, taimetoitlastel on natuke teise koostisega. Kliimast jne. Tinglik patogeen (haigusepõhjustaja)...normaalsesse mikrofloorasse kuuluv organism, kes teatud tingimustes muutub haigusetekitajaks. Nö juhuseotsijad. Peale hamba väljatõmbamist järgneb antibiootikumide kuur, et ei toimuks tinglike patogeenide sattumine vereringesse. Gnotobiondid - organism, kelle mikro.floora on teada. Need võivad olla mikroobivabad organismid, aga ka mikroobivabad organismid, keda on eksperimentaalselt nakatatud teatud mikroobidega. On kui elav katseklaas, mis võimaldab
Veiste pneumoonia (transpordi palavikust tulenevalt) põhjustab palju suremust veistes. Head vaktsiini veel leitud ei ole. 11. Seedeelundite kahjustusi põhjustavate viirusnakkuste patogenees (rotaviroos) Rotaviirus kinnitub soolehatule, siseneb sinna, läheb tsütoplasmasse, paljuneb ja rakk sureb. Akuutne – äge. Ehk põhjustab peensoole põletikku - enteriiti Kliiniline pilt > oksendamine, kõhulahtisus, palavik – dehüdratatsioon. Levib väljaheidetega. Tekib kiiresti tervistumine ehk patogeen ei jää organismi. Viiruse eritamine roojaga Fekaal-oraalne levik Sage kevadel ja talvel, kui söötmistingimused on halvemad Lehmad võivad olla nakkusallikaks vasikatele 14 viirustüve Limaskesta epiteelrakkudes Peamised muutused tühisooles, kuid ka niudesooles Soole limaskesta kahjustused Soole talitlushäired Väheneb laktaasi kogus -> laktoositalumatus Inkubatsioon 12-24 h
Patsienti koos vektoriga viidud geeni konstrukt, kui patsiendi kromosoomides see geen puudub või on defektne. Viiruse genoomi modifitseeritakse nii et selles oleks modifitseeritav tunnus ja samas oleks kadunud vastava viiruse avaldumist põhjustavad geenid. Patsient nakatatakse viirusega, st et viirus siseneb rakku ja hakkab replitseeruma ja nüüd lisaks viirusele toodab organism ka raviks mõeldud geeni. Suur miinus on see et viirus on siiski endiselt patogeen ja asjad võivad minna väga valesti. Lisaks ei osata veel tagada, et viirus siseneks just sellisesse rakku, kuhu vaja ja ei rikuks seejuures mõnd elutähtsat geeni ära Millised on geeniteraapias kasutatavad vektorid? 1. Üldiselt pole võimalik geene otse inimese rakkudesse viia, selleks kasutatakse nn kandjat, mida nimetatakse vektoriks. Geeniteraapias jagatakse vektorid kaheks: viirusvektorid ja mitteviiruslikud vektorid. Viirusvektorid on
komplemendi tekitatud lüüs, fagotsütoos, hapniku ja lämmastiku radikaalide produktsioon, NK rakkude tekitatud lüüs), patogeeni leviku blokeerimine (opsoniseerimine C3b, neutraliseerimine Ab), patogeeni paljunemise blokeerimine (piiratud ligipääs toitainetele, viirusega nakatunud rakkude apoptoos) Efektormehhanismide regulatsiooni süsteemid Normaalseisundi taastamine (puhkeolek): kudede parandamine, homoöstaasi taastamine Põletik Kui patogeen tungib koesse, siis algab põletik: kude tursub, läheb soojaks ja punaseks. Seda põhjustavad veresoonte muutused, mis tekivad immuunsüsteemi aktivatsioonil. Veresooned muutuvad läbilaskvateks ja niiviisi saavad immuunsüsteemi komponendid paremini infektsioonikohta jõuda. Rollid: tuua infektsioonikoldesse uusi immuunrakke ja efektormolekule, luua füüsiline barjäär mikrovaskulaarse koagulatsiooni
annaabi.ee 
