PARASITAARSED NAHAHAIGUSED Krete Allik MA16 Sügelised Parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Võib esineda igas vanuses inimestel Põhjustaja ja nakatumine Inimese sügelislest Suurus 0,3 – 0,5 mm Levib kontaktnakkusena Erandjuhtudel levib kätlemisel, lühiajalisel nahakontaktil või voodiriiete kaudu Viljastatud emane lest kaevub epidermisesse ja muneb enda kaevatud käiku Munadest arenevad 2-3 nädalaga suguküpsed täiskasvanud lestad Sümptomid ja leiud Sümptomid tekivad 3-6 nädalat peale nakatumist Tugev sügelus eriti õhtuti Kraapimisjäljed ning koorikud Peenpapuloosne lööve eriti alakõhul, reitel ja kätel Lastel on sügeliste korral kehatüvel punakaspruune paapuleid ja väikeseid pustuleid Sügeliskäike peamiselt peopesadel ja jalataldadel Diagnoos Põhineb ha...
PARASITAARSED NAHAHAIGUSED SÜGELISED JA TÄID Ülle Krigulson Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja eriala SÜGELISED Sügelised on vana haigus, mida on tuntud juba umbes 2500 aastat. Parasitaarne nakkuslik nahahaigus, mille tekitajaks on sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Haiguse olemus · Parasitaarne nakkuslik nahahaigus, mille tekitajaks on sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Pärast nahale sattumist tungib lest marrasknaha pindmisse ossa (epidermisesse), kuhu uuristab 0,51 cm pikkuse käigu (sisaldavad lestade väljaheidet). Emaslestad jätavad oma 46-nädalase eluea vältel käikudesse 4050 muna, millest 34 päevaga arenevad välja uued täiskasvanud lestad, mis saavad suguküpseks 36 nädalaga. Lestad liiguvad kiirusega 2 mm tunnis. Isasparasiidid elavad nahapoorides. Sügelised levivad nahakontakti kaudu inimeselt, kes haigust põeb. Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka kä...
Inimese õpetuse arvestustöö STLH, RVM, abort I Mehe ja naise sisemised ja välised suguelundid (joonised)! II Sugulisel teel levivad haigused! 1. Millisesse kolme kategooriasse jagatakse sugulisel teel levivad haigused nende leviku järgi? Viirused, parasiidid, bakterid 2. Millised haigused kuuluvad parasitaarsete, bakteriaalsete, viiruslike haiguste alla? Millist haiguste rühma ei ole võimalik lõplikult välja ravida? Parasitaarsed(ravitav)- trihhomonoos, kubemetäid Bakteriaalsed(ravitav)- süüfilis, klamüdioos, gonorröa ehk tripper Viiruslikud(pole ravitav)- kondüloomid, HIV, herpes, B-hepatiit 3. Nimeta kolm klamüdioosi, kolm gonorröa, kolm genitaalherpese sümptomit. Klamüdioosi sümptomid: 1) Naistel võivad esineda natuke suurem voolus, tsükli- või urineerimishäired. (kuid enanmasti tunnused puuduvad) 2) Meestel valulikkus urineerimisel. 3) Meestel ebamugavustunne või sügelus kusitis.
Kõige tõenäosem põhjus on P. falciparumi resistentsus klorokviinile. Võib olla põhjus ka ebakorrektses keemiaprofülaktikas (on vaja alustada 2 näd. enne reisi algust, jätkata kogu reisi vältel ja 3 pärast reisi lõppu). Missugused haiguse komplikatsioonid võivad tekkida? Kuna tegemist on pahaloomulise malaariaga, lisaks tavalise sümptomaatikale võivad lisanduma trombohemorraagiline sündroom (verekapillaaride permeaablus suureneb-->hemmorraagia, kapillaare ummistuvad parasitaarsed trombid- rosettid-->tromboos), ajukahjustus (malaariapigment ja suured kogused erütrotsüütide lagutükke ummistavad aju kapillaare; võib viia kooma ja surmale), blackwater fever (maksakahjustus), neerukahjustus (hemoglobineemiast põhjustatud). Võimalik, et parasiite täis vererakud blokeerivad ajus väiksemaid veresooni -> aju võib saada seeläbi kahjustatud; kooletatüüpi kahjustus -> kõhulahtisus; ikterus - biliaarne
põhjuseks 3-4 % juhtudel. Loomsed valgud kala, muna, piim, juustud; köögiviljad tomat, seller, oad, petersell; puuviljad õun, kiivi, tsitruselised; marjad maasikad, mustsõstrad, kirsid; maiustused kakaotooted, pähklid; karastusjoogid; maitse- ja säilitusained; 3 alkohol (punane vein)jt. Infektsioonid Parasitaarsed (sooleussid), viiruslikud B-hepatiit, herpesviirus, nn. külmetushaigused jt., bakteriaalsed mükoplasmad, streptokokid, helikobakter, mükobakterid jt., seeninfektsioonid - dermatofüüdid, pärmseened Sissehingatavad allergeenid: Õietolm, hallitusseente eosed, loomakarvad, parfüümid jt. Insektallergeenid: Mesilase-, herilasemürk, kirbu, lutika, sääse jt. putukate eritised Sisehaigused: Verehaigused, kasvajad, kilpnäärme haigused, sidekoehaigused.
selgeks teha haigestumise põhjuse. (Talts, 1977). Mesilaste haigustest on kõige sagedasemini esinenud nosematoosi. Selle põhjuseks on sügisesed halvad korjetingimused, soojad talved ja pikaleveninud külmad. (Talts, 1977). Haigustekitajate iseloomu poolest jagatakse haigused nakkavateks (infektsioon- ja parasitaarhaigused) ja mittenakkavateks. Sõltuvalt erialastest teadmiste suurusest vähenevad või suurenevad mesilaste bakteriaalsed ja parasitaarsed haigused. Infektsioonhaigusi põhjustavad viirused, seened ja bakterid. Parasitaarhaigusi põhjustavad aga parasiitide tungimine mesilase organismi ning nende seal arenemine. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). 3.2. Nakkavad haigused ja mittenakkavad haigused Infektsioonhaigused (Lisa 2): · ameerika haudmemädanik; · euroopa haudmemädanik; · kotthaue; · askosferoos; · melanoos; · aspergilloos ehk kivihaue;
Marinka liha on aga kahjutu ning marinka kuulub töönduskalade hulka , kuid enne toiduks tarvtamist eemaldatakse mari ja must kõhukelme. Osmani marja loetakse samuti mürgiseks. Kalad on sageli nakatunud nugiussidest ja kaanidest. Mõnedel indiviididel leidub neid tohutul hulgal. 30 cm pikkuses siias on leitud kuni 400 parasiiti. Kõrge on nugiussidega nakatumise protsent Volga sterletil. Kaspia suttidest on vaatluse kohaselt nakatunud väikeste parasiitussidega 85-90 % . Kalade parasitaarsed haigused omandavad vahel massiliste epizoodiate iseloomu nagu epideemiad inimestel. Kalade hulgas on levinud haigus , mis on tuntud liguloosi nime all: kala sooltorusse koguneb sellinu hulk parasiitusse ,et nad rebivad lõhki kala kõhu ja tulevad välja. Tõsi küll enamik kalaparasiite on inimesele kahjutud, ent mõned neist kujutavad endast inimesele tõsist ohtu. ( I. Pravdin ,, Jutustus kalade elust")
peaaju haaratus on sekundaarne. Peaajuhaigus või süsteemne somaatiline haigus Ajaline seos põhihaiguse ja psühhosündroomi alguse vahel Põhjustava haiguse taandumine psüühikahäire paranemine Muude põhjuste puudumine(pärilik koormatus, eelnev stress) Põhjused: Epilepsia, entsefaliit, huntingtoni tõbi, peatrauma, peaajukasvaja, vaskulaarne tserebraalne haigus, väärarengud, kollageenhaigused, endokriinne haigus, ainevahetushäired, troopilised infektsioonid, parasitaarsed haigused, mittepsühhotroopsete ainete toksiline toime Juhtivaks on I grupp kognitiivsete funktsioonide häired (mälu, intellekt, omandamisvõime) teadvushäired(teadvus- ja tähelepanuhäired) II grupp tajumise(hallutsinatsioonid) mõtlemise sisulised (luulumõtted) meeleolu- ja emotsioonide-(depressioon,maania,ärevus) isiksus- ja käitumishäired Orgaanilised psüühikahäired:
Lümfisõlmedes ja tüümuses tekivad tuumasisesed sulundid. Südamevormi puhul tekib südameklappide suurenemine, kopsuturse ja ägeda hepatiidi tunnused. Südame vormi korral on süda laienenud, kodade ja vatsakeste seinas on heledad laigud ja vöödid. Surmlõpe tekib: 1. oksendamine ja kõhulahtisus → raskekujuline veetustumine → šokk 2. kaitsebarjääri nõrgenemine sooltraktis → bakteriaalne → septiline šokk Dif.diagnoos: Parasitaarsed gastroenteriidid, viirusliku etioloogiaga enteriidid, (koerte katk, koronaviirusinfektsioon ja hepatiit), mürgitused Diagnoosimine: Enteriidi korral roojaproov, postmortaalselt süda ja kahjustunud organid. Viiruse isoleerimiseks nakatatakse rakukultuure, Identifitseerimiseks HAR, HAPR, Viiruse antigeeni määramiseks immunosorptsiooni ekspressmeetod. Histoloogiline uurimine, antikehade määramine ELISA ja HAPR-ga. Poxviridae – ümbrisega
liikvor. Kõrge S-ADA (normväärtus S – ADA < 21U/L) viitab rakulise immuunsuse aktiveerumisele (mõned infektsioonhaigused, autoimmuunhaigused, pahaloomulised kasvajad) (http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/Kasiraamat_2002/T2hestik/A_test.htm) Turbidimeetriline meetod – määratakse immuunglobuliine A, G ja M. Uuritakse seerumit või plasmat. IgG tõus: autoimmuunhaigused (krooniline hepatiit, maksatsirroos. Väga väljendunud kontsentratsiooni tõusu võivad põhjustada mõningad parasitaarsed haigused ja kroonilised ning retsidiveeruvad infektsioonid.) Süsteemsete sidekoehaiguste ravis kasutatakse nt. mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid (MSPVA- d). Nende üldine toimemehhanism – kapillaaride permeaabluse vähendamine, põletikumediaatorite inaktiveerimine ja sünteesi piiramine, lüsosoomide membraani stabiliseerimine, mis piirab põletikku soodustavate ainete (tsütokiinide) rakust väljumist, põletiku proliferatiivse faasi pidurdamine,