surm. Haigestumisel süstitakse antikehi ja vaktsiini. Enteroviirused- paljunevad soolestiku rakkudes. Põhjustavad kõhulahtisust ja soolestiku põletiike. On üle 67 viiruse tüübi, kestab umbes 1-2 päeva. Retroviirused: 1. D rakulise verevähi viirus, sugulisel teel (tav mehelt naisele), vere produktide kaudu. On lokaalselt suhteliselt levinud Jaapanis, selle viiruse nakatumisel võib tekkida verevähk 2. HIV on ka retroviirus Gripiviirus- äge hingamisteede haigus. Tuntakse kolme tüüpi: A, B, C viirused. Kõige levinum inimestel on A tüüpi viirus. Transtriptutisoon- viirus abil toimuv geenide parandamine
Restriktaasid on ensüümid, need lõikavad DNA kindla koha pealt lõikudeks, aga nii, et tekivad üheahelalised otsad – “kleepuvad otsad”. Selliste otstega DNA juppe on mugavalt liita. DNA ühendamiseks piki suunas kasutatakse ensüüme nimega ligaas. Erinevate DNA-de liitmisel saame rekombinantse DNA. Geenid viiakse õigesse kohta kohale bakteri plasmiidiga või viirustega (geenivektoritega) või süstitakse otse viljastatud munarakku. 8. Genoomipank, pöördtranskriptaas, retroviirus. Õp lk 37 – 39. Genoomipank on bakterikloonides säilitatav inimese genoomi DNA- fragmentide kogum. nagu geenivektor, ainult peale ahelate ühinemist ligaasi toimel võtavad bakterid endasse plasmiide. Tekivad väikesed kolooniad, kolooniad eraldatakse kultuuriklaasidesse ja viiakse hoidlasse, mis moodustab DNA-panga. Pöördtranskriptaas- ensüüm, mis viib läbi pöördtranskriptsiooni (protsess, kus RNA järgi moodustatakse DNA). Retroviirus-RNA viirus 9
leviv õrnroosa lööve, mis algab peanahalt ja levib ühe päevaga kehale ja jäsemetele. Lööve on intensiivsem käte ja jalgade sirutuskülgedel, möödub 2-3 päevaga. Nahalööve võib puududa 25% - 50% haigetel Haige inimene võib olla nakkusallikaks teistele ka siis, kui haigus kulgeb atüüpiliselt ilma nahalööbeta (WHO 2003, p. 5-6).(2) HIV-nakkus HIV ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus. On inimese immuunsüsteemi kahjustav retroviirus. See kandub edasi peamiselt sugulisel teel ja kokkupuutel verega. Mõned narkosõltlased kasutavad süstimiseks steriliseerimata süstlaid ja see on põhjustanud viiruse laialdast levimist. Ehkki viimastel aastatel on viiruse levimise pidurdamiseks ja sümptomite leevednamiseks palju ära tehtud, on AIDS endiselt tappev haigus. AIDS-i on praeguseks nakatunud üle 16 miljoni inimese. Tänan kuulamast!
C-hepatiit põhjustab häireid maksas ja viirusekandja on nakkav kogu aeg.Herpeseviirus ei pruugi organismis sümptomite näol üldse avalduda. Suurem osa inimestest nakatunud. .Rõuge viirus oli esimene, millele vastu hakati tegema vaktsiine. Rõuge viirus on täiesti hävitatud, olemas on veel ainult venemaa ja usa külmkappides. HIV puhul lülitub viiruse genoom peremehe raku genoomi. HIV põhjustab AIDS-i. HIV on retroviirus. Märklauaks immuunsüsteemi rakud. Genoomil mRNA struktuur. Viiruse paljunemise etapid: 1. viiruse kinnitumine raku pinnale 2. sisenemine rakku 3. kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad rakku, 4. valkude süntees ja genoomi paljundamine, 5. viirusosakeste kokku panemine, 6. väljumine rakust Tunda ära paljunemise kirjeldusest, milliste genoomidega on tegu:
17. Valkude ülesanded ja näited nende kohta. · Transport (NT: Hemoglobiin transpordib hapniku, membraanides valgulised transportijad) · Liikumine (NT: algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud, mitoosi kääviniidid) · Varuained (NT: munavalge, piim) · Kaitse (NT: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud) 18. Mis on AIDSi ja HIV erinevus? · HIV ehk inimese immuunsuspuudulikkuse viirus on inimese immuunsüsteemi kahjustav retroviirus · AIDS on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptoomide ja infektsioonide kogum, mille 19. Miks on hea see, et valgumolekul võib de- ja renatureeruda? Ehk siis mis tähtsus on valgu molekuli struktuuridel? · 20. Mis on nukleiinhapped? Näited. · Biobolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid (NT: DNA, RNA) 21. Mis on DNA? Mis on selle monomeerideks? Mis nukleotiidid on DNAs? · Desoksüribonukleiinhape, mille monomeeriks on · DNA's on desoksüribonukleotiidid 22
viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud alles puuduvad) 11-24 päeva (keskmiselt 18 päeva). Kaelakukla lümfisõlmede suurenemine,kurguvalu, palavi k kuni 38C, halb enesetunne, nõrkus japeavalu. Haigus paraneb iseeneslikult. Haigust põetakse korra elus, hiljem ei kordu. Kui tegemist on haigestumisega raseduse alguses, on suur ohtlootekahjustuste tekkeks. HIV Ehk inimeseviirus on inimese immuunsüsteemi kahjustav retroviirus. See kandub edasi peamiselt sugulisel teel ja kokkupuutel verega. (seksimine kaitsevahendita, ohutu tattoveerimine, keelatud uimastid ja nende süstimine) HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. Õigeaegne HIV ravi tagab täisväärtusliku elu aastateks. Praegu ei ole olemas tõhusat HIV-vastast vaktsiini.
HIV-kandjad HIV (inglise keelsest lühendist Human immunodeficiency virus) on inimese immuunsüsteemi kahjustav retroviirus, mis on nakatanud kokku 56 miljonit inimest ja tapnud neist peaaegu 22 miljonit. Lihtsamalt öeldes hävitab HIV inimese imuunsüsteemi, mis kaitseb inimesi haiguste eest. HIV tulemusena ei suuda aga organism enam nakkustega võidelda. Seetõttu surevadki HI-viirusesse nakatunud inimesed sageli mingi sellise haiguse tagajärjel, mille terved inimesed üle elaksid. Samuti muutub organism HIV tagajärjel vastuvõtlikumaks harvaesinevatele haigustele ja võivad areneda harvaesinevad kasvajad.
AIDS ja HIV MIS ON AIDS JA HIV? HIV ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus (human immunodeficiency virus) on retroviirus, mis põhjustab AIDSi ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (acquired immunodeficiency syndrome).Teadlased isoleerisid HI-viiruse 1983. aastal. HI- viiruse päritolu on teadmata, kuid arvatakse, et haigus sai alguse Kesk-Aafrikast, kust kandus Haiitile ning sealt edasi USAsse. Viirus on inimesele levinud tõenäoliselt ahvidelt. HI-viirus koosneb kahest viiruse geneetilist infot säilitavast RNA-molekulist, neid
(nt kellassepp, maantee, punapea, umbjärv, kriminaalkohus, lühijutt, kesknädal, eriarst, hobueesel, irvhammas, viripill, höövelpink). Osa laiendeid on aga prefiksilaadsed sõnaosad ja kinnistüved, mis ei seostu ühegi sõnaliigiga (nt alaliik, libahunt, piibeleht, ulgumeri, padujooming, ülikool, vaegkuulja, segamets). Nende hulgas on ka võõrtüvesid (nt superhind, antikeha, eksmees, miniseelik, pseudomure, küberrünnak, retroviirus). Kinnistüvena ja lühitüvena tõlgendatavate moodustustüvede piir on ebakindel. Deverbaalne põhiosa Deverbaalse põhiosaga liitnimisõnad moodustavad kontiinumilaadse rühma liitsõnatuletistega. Enamik deverbaalseid liitsõnu on moodustatud objektgenitiiviga (nt tööotsija, lõhepüük, maadevahetus, asjadevalitseja, rahapesu). ● Deverbaalse nimisõna laiendosaks võib olla ka alusverbi laiendav ma-tegevusnimi või selle
kiirelt ja ägedalt (gripp, leetrid, entsefaliit) b) Käivitub lüsogeenne tsükkel. Viiruse nukleiinhape tungib rakku ja seostub raku DNA-ga.Püsib seal muutumatus olekus. Kui nakatunud rakk jaguneb siis on viiruslik DNA ka tema tütarrakkudes. Viirus võib nii varjatult peituda aastaid. Organismi nõrgenedes muutub viiruse DNA aktiivseks (herpes, HIV). Viiruste jaotus : I jaotus : 1) DNA viirused. (rõuged, herpes, hepatiidiviirused, papilloomviirus). 2) RNA viirused. (gripp, retroviirus (HIV), marutõve viirus ). II jaotus : Lähtub organismist, keda nakatatakse. 1)bakterviirused e faagid - tapavad näiteks "jogurtibaktereid". 2)seenteviirused. 3)taimede viirused: nakatumine : läbi siirutajate (putukad) nt. lehetäi nematoodid (ümaruss). haigestumine : a) otsesed kahjustused (lehelaiksus). b) saagikus väheneb(suurimat kahju saab kartul). 4)loomade viirused : a) ainult loomadel (Mareki haigus lindudel)
2-7 päeva pärast nakatumist hakkab suguelunditest erituma kollakasrohelist mäda, kaasneb valu urineerides.Ilma ravita meestel järgneb eesnäärme või munandimanuste põletik, naistel aga võivad haigestuda emakas, munajuhad ja munasarjad sel viisil, et tulemuseks on viljatus. Hilisemates faasides levib bakter üle kogu keha, eriti liigestesse ja maksa piirkonda. Kindlaks saab teha mädaeritise mikroskoopilise uuringutega. HIV/AIDS HIV on inimese immuunsüsteemi kahjustav retroviirus. AIDS(Omandatud Immuunpuudulikkuse Sündroom) on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptomite ja infektsioonide kogum, mille põhjustajaks on HIV. AIDS on HIV lõppfaas. Nakatumise ja ohtliku haiguse puhkemise vaheline aeg on keskmiselt 12 aastat. Selle aja jooskul võivad haigestunud inimesed haigust edasi kanda. Samaaegselt läbi põetud suguhaigused suurendavad AIDSi vastuvõtlikkust. Viirus tehakse kindlaks vere kontolliga. Haigus on praeguseni ravimatu ja lõppeb alati surmaga
ühendatud 47. reproduktiivne kloonimine - inimese kloonimisvõimaluste käsitlemisel kasutatav mõiste, mis tähendab tuumkloonimist uute isendite saamise eesmärgil 48. restriktaas - bakteritel esinev endonukleaaside hulka kuuluv ensüüm, mis katkestab DNA kaksikahela kindla nukleotiidijärjestuse kohalt, tekitades üheahelalised ,,kleepuvad" otsad; bakteritest on leitud palju restriktaase, millest igaüks tunneb ära oma spetsiifilise DNA-järjestuse. 49. retroviirus - RNA-viirus, mis sisaldab pöördtranskriptaasi ja kopeerib selle abil oma genoomi DNA-sse ning võib sel viisil integreeruda peremeesraku genoomi. 50. roheline revolutsioon arengumaade toetamiseks loodi lühikõrrelised teraviljad ning käiustati sealset agrotehnikat 51. somaatiliste rakkude hübriidimine - rakutehnoloogiline protseduur, milles liidetakse üheks hübriidrakuks geneetiliselt olemuselt erinevad somaatilised rakud 52
· Pandeemia ehk laustaud on nakkushaiguse epideemia, mille tevik on väga lai, hõlmates näiteks tervet maailmajagu või kogu maailma. Gripipandeemia ajal Eestis haigestuda 25% elanikkonnast, sh 3,5-4% haigestunutest vajab haiglaravi, 20% haiglaravi vajajatest vajavad intensiivravi, 50% intensiivravi vajajatest vajavad hapnikuravi HIV · HIV ehk HI-viirus ehk inimese immuunsuspuudulikkuse viirus on inimese immuunsüsteemi kahjustav retroviirus. · AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptoomide ja infektsioonide kogum, mille põhjustajaks on HIV. Episootia on loomataudi kiire ja ulatuslik levik, mis põhjustab loomade ulatuslikku haigestumist ja suurt suremust ning millega kaasneb suur majanduslik kahju
Genoomi tekkimine 4. DNA tootmine 5.Kapsiidi tootmine 6.Toodetakse kokku valmivad viirused DNA, mida ümbritseb kapsiid 7. Peremeesrakk lõhkeb, vabanevad uued viirused 8. Rakk sureb · · Lüsogeenne tsükkel Läheb üle millalgi lüütiliseks. 1.ja 2. Nakatumine, DNA sisestamine. 3.DNA liitub peremeesraku kromosoomiga 4.Jääb seisma, võib olla seal aastaid. Avaldub siis, kui läheb lüütiliseks. Nt herpesviirus, · HI-viirus e HIV põhjustab AIDS'i retroviirus · Ameeriklaste kaudu Aafrikast · Bulgaaria/Rumeenia HIV laste seas · Taimedel on omad viirused e rühmasisesed viirused. Putukatel on omad viirused. Viirused, mis levivad putukate abil on argoviirused(puukentsefaliit, malaaria). Lindudel omad. · TRANSDUKTSIOON viiruse võime viia ühest rakust teise raku DNA'd · Viirushaiguse kulgemine 1. Äge nakkus rakkude surm (lüütiline tsükkel) 2.Peidetud nakkus sarnane lüsogeensele tsüklile (huuleohatis) 3
50. Rekombinantne DNA DNA molekul, mis koosneb tehnogeneetiliste meetoditega ühendatud eri liikidelt pärit geenidest ning muudest järjestuslõikudest. 51. Restriktaas (restriktsiooniensüüm) bakteritel esinev endonukleaaside hulka kuuluv ensüüm, mis katkestab DNA kaksikahela kindla nukleotiidijärjestuse kohalt, tekitades üheahelalised ,,kleepuvad" otsad; bakteritest on leitud palju restriktaase, millest igaüks tunneb ära oma spetsiifilise DNA-järjestuse. 52. Retroviirus RNA-viirus, mis sisaldab põõrdtranskriptaasi ja kopeerib selle abil oma genoomi DNA-sse ning võib sel viisil integreeruda peremeesraku genoomi. 53. Transgeenne organism (siirdgeenne, geneetiliselt muundatud, GM) organism või rakk, mille genoomis sisaldub, avaldub ja pärandub järglastele teiselt liigilt pärit geen; loodud geenitehnoloogilise protseduuriga. 54. Geeninokaut - geenitehnoloogiliselt rikutud (,,nokauti löödud") geeniseisund. 55
närvikuide liigub seljaajju, seejärel peaajju. Peaajust liigub tagasi seljaajju ja sealt süljenäärmetesse. Paljuneb neokorteksis (vaikne marutaud), pole kuri, apaatsed, järgneb kooma ja surm. Viirust on leitud ka keelepapillidest, korneast. See on neurotroopne haigus, ei ole vireemia! Kõige pikem inkubatsiooniaeg on 2 aastat. 8. Aeglaselt progresseeruvate viirusnakkuste patogenees (visna/maedi) Maedi-Visna – retroviirus, ei põhjusta kasvajaid. Tabandunud on kitsed ja lambad, eriti vastuvõtlik on nt soome landrassi lammas. Maedi ja Visna – üks viirus, kuid põhjustab eri asju. Maedi – respiratoorsed kahjustused; Visna – KNSi häired. Maedi on fataalne – tekib hapnikuvaegus ja raskendab sekundaarne bakteriaalne infektsioon – kopsupõletik. Kliiniline pilt – väljasirutatud kael, kõhetu ja kuiv köha (röga pole). Visna on samuti fataalne – tekib ataksia (liigutuste koordinatsioonipuue) e
................................................................ 8 2.2.Riiklik strateegia...........................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................. 11 3 1. HI-VIIRUS HIV ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus (human immunodeficiency virus) on retroviirus, mis põhjustab AIDSi ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (acquired immunodeficiency syndrome). See viirus isoleeriti ja tehti kindlaks 1983. aastal ning alguses nimetati HIVi LAViks(lymphadenopathy associated virus lümfisõlmede kahjustusedga seotud viirus). Lisaks alguses kindlaks tehtud HIVi esimesele tüübile (HIV-1)avastati 1986. aastal teine väga sarnane, kuidas veidi erineva ehituse ja käitumisega HIV-2, mis põhjustab samuti AIDSi. HIV-2 on vähem levinud ning selle
Viiruse genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Väiksemate viiruste genoomid koosnevad u. kolmest tuhandest nukleotiidist (bakterviirused), suurimad aga kuni 300 000 nukleotiidist (rõugeviirus). Seega on väiksematel kuni 3 geeni suurimatel kuni paarsada. (Geeni keskm. suurus on 1000 nukleotiidi). DNA-VIIRUSED: a) Üksikahelaline DNA b) Kaksikahelaline DNA (adenoviirused, herpesviirused). RNA-VIIRUSED: a) Üksikahelaline RNA (paragripp, gripp, polioviirus, retroviirus). b) Kaksikahelaline RNA (reoviirus, rotaviirus). iirused kasutavad oma genoomi rakusiseseks paljundamiseks paljusid erinevaid mooduseid, kuid kindlasti peab nende genoomis olema kolme tüüpi geene. Replikatsiooni geenid: kindlustavad viiruse genoomi paljundamise. Regulaatorgeenid: mõjutavad nakatunud raku aktiivsust selliselt, et soodustada viiruse paljunemist.Struktuurgeenid: kindlustavad viirusosakese moodustamise. Vastavalt oma funktsioonile jagunevad viirusvalgud:
dsDNA – bakteriofaagid T4 ja lambda, papilloomiviirus ssDNA – bakterifaag M13, parvoviirused (koinfektsioon adenoviirustega) dsRNA – reoviirused (hingamisteede haigused) ssRNA – gripiviirus, HIV Mõnedel viirustel on genoomiks RNA Tubaka mosaiigiviirus TMV Gripiviiruse genoom koosneb mitmest ssRNA segmendist HIV on retroviirus – tema genoomiks on ssRNA, millelt pöördtranskriptaas sünteesib DNA Viiruse kapsiid on sümeetriline – helikaalne või ikosaeedriline Kapsiidi võib katta ümbris – viiruspartiklid võivad olla pleomorfsed (erineva kujuga) Kapsiid lisastruktuuridega (näit. baktteriofaag T4) nm Mimiviirus (Mimicing microbe) Kirjeldati ajakirjas “Science” 2004. aastal
Rekombinantne DNA DNA molekul, mis koosneb tehnogeneetiliste meetoditega ühendatud eri liikidel pärit geenidest ning muudest järjestuslõikudest. Reproduktiivne inimsese kloonimisvõimaluste käsitlemisel kasuatatav mõiste. kloonimine mis tähendab tuumkloonimist uute isendite saamise eesmärgil, sellist kloonimist vastandatakse terapeutilisele kloonimisele. Retroviirus RNA-viirus, mis sisaldab põõrdtranskriptaasi ja kopeerib selle abil oma genoomi DNA-sse ning võib sel viisil integreeruda peremeesraku genoomi. Sügoot viljastatatud munarakk. Terapeudiline inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise kloonimine eesmärgil geeniteraapia teostamiseks. Totipotentsus rakkude arenguline täisvõimelisus, sügoodi, esimeste
kogu genoomi ulatuses) eristuvaid DNA geeniregioone nagu andureid, mis kirjeldavad proovides vastavate geenivormide olemasolu või puudumist kasutatakse diagnostikas Tüvirakud · Universaalsed rakud · Loote arengus spetsialiseerumise eelne material · Transformeeruvad vastavalt keskkonna tingimustele · Valgusünteesi spetsiifiline juhtimine vastavalt "kohalikele" vajadustele Retroviirus · Rakus paljundatav RNA viirus, mis kasutab pöörd- trakskriptsiooni ensüümi RNA'st DNA valmistamiseks · Seejärel kasutatakse integraas ensüümi viiruse DNA liitmiseks raku DNA'ga. · Edasi toimub viiruse paljundamine tavapärase valgusünteesi käigus · Mõned retroviirused (nn. endogeensed retroviirused) lülituvad pärilikku informatsiooni ja antakse edasi põlvest põlve Peremeesraku DNA's olevat viiruse vektorit nimetatakse proviiruseks
50-100 miljonit inimest 3. Gripp A alatüüp H5N1(linnugripp) Genoomi fragmentatsioon Antigeensed klaadid 3. Papilloomiviirused Healoomulised näsad (sünnimärgid) Emakakaelavähk 4. Hepatiit C hepatiit C (ingl. Hepatitis C)- Hepatiidi C-viiruse põhjustatud infektsiooniline maksahaigus. 5. Retroviirused retroviirus (ingl. Retrovirus)- Viirus, mille geneetiline informatsioon säilitatakse RNA-s ja mis replitseerub, kasutades pöördtranskriptaasi, et sünteesida RNA-genoomilt DNA koopia. Retrotransposoonid (üle DNA vaheetapi) Retroposoonid (puuduvad pikad otsmised kordusjärjestused 6. HIV, AIDS HIV (inimese immuunpuudulikkuse viirus) (ingl. HIV, human immunodeficiency virus)- AIDS-i põhjustav inimese retroviirus.
Viirus on aktiivne vaid peremeesrakus, paljuneb vaid elusates rakkudes. Viirus tungib peremeesrakku, korraldab ümber raku ainevahetuse oma genoomi ja viiruvalkude paljundamiseks. Viirustegasaab ka ülekanda soovituid geene Vastavalt nukleiinhappele genoomis eristatakse DNA (herpes, tuulerõuged) ja RNA viirusi (puukeentsefaliit) Mõlemad (B hepatiit, nakatumine HI viirusesse ehk HIV). 49. HIV molekulaarbioloogia HIV on retroviirus, mis tähendab seda, et DNA asemel sünteesib viirus hoopis RNA. Retroviiruste puhul on unikaalne see, et pole DNA replikatsiooni, on ainult RNA pöördreaktsioon. 50. HIV epdemiloogia ja mehhanismid Hiv levib seksuaalkontakti teel (kehavedelikud), verer kontaktiga, emal lapsele (rinna piima kaudu). Haiguse kulg: 1. Inimene nakatub haigusega ning HIV hakkab organismi kaitsevõimet nõrgestama 2
Diabeet - I – autoimmuunhaigus, mille korral organism toodab antikehi insuliini produtseerivate panrease B-rakkude vastu. Haiguse väljaarenemine sõltub suuresti keskkonnateguritest – suhkru tarbimisest. Haigestunud vajavad insuliiniterapiat - II – insuliinist sõltumatu diabeet. Ei ole autoimmunhaigus, tavaliselt polügeenne ning keskkonna poolt tugevalt mõjutatud HIV/AIDS - Retroviirus mis levib vere kaudu otsesel kontaktil. Koosneb kolmest retroviiruse ühisgeenist: gag, pol, env Näita mulle oma mitokondrit ok Loeng VI 1 Sügootne kell - Sügoodi arenguprogramm. lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerimisega - See periood mis jääb viljastumise ja munaraku jagunemise tekkimise vahele - Õnnehormoonid ja armastus – dopamiini, seratoniin
plevad valgud seonduvad viiruse valkudena, siis rakk arvab, et see on mingi signaal ja viirus viiakse raku sisse..Siis viirus alustab raku sees oma tegevust. HIVi molekulaarbioloogia HIV on retrovirus ehk RNA-viirus. HIVi genoom on veidi alla 10 kb suurune. HIVil on kolm ühisgeeni: gag- määrab kapsiidvalgu pol- määrab transkriptaasi, integraasi ja ribonukleaasi. env- determineerib viiruse ümbrises asuva glükoproteiini. Inimese retroviirus HIV infitseerib immuunsüsteemi rakke ja põhjustab eluaegse haigestumise AIDS´i. Inimese HIVi elutsükkel Viirusvalk gpe20 ja raku CD4 retseptorvalk interakteeruvad ja viirus saab tungida rakku. Pöördtranskriptsioonil sünteesitakse viiruse dsDNA, mis integreerub raku DNA-ga. Viiruse dsDNA-lt sünteesitakse viiruse ssRNA, mis liigub peremeesraku tsütoplasmasse, kus teda transleeritakse ja kasutatakse uute viirusosakeste assambleerimisel.
St. viiruse ümbris koosneb rakumembraani koostisosadest: lipiitidest ja valkudest. Kapsiid ja ümbriis on genoomi kaitseks, aga ka viiruse rakku tungimise tagamiseks (taku äratundmiseks). Viiruse ümbrise pinnal on valgus, mis käituvad signaalidena. Kui raku membraani pinnal plevad valgud seonduvad viiruse valkudena, siis rakk arvab, et see on mingi signaal ja viirus viiakse raku sisse..Siis viirus alustab raku sees oma tegevust. 51. HIVi molekulaarbioloogia HIV on retroviirus, mis tähendab seda, et DNA asemel sünteesib viirus hoopis RNA. Retroviiruste puhul on unikaalne see, et pole DNA replikatsiooni, on ainult RNA pöördreaktsioon. 52. HIV nakkuse epdemioloogia ja mehhanismid 53. HIV-vastase ravi võimalusi Pidev antiretroviirusravi pidurdab viiruste paljunemist, kaks inimest maailmas on HIV infektsioonist vabanenud, kuid siinkohal tuleb tähelepanu pöörata sellele, et HIV reservuaarid
St. viiruse ümbris koosneb rakumembraani koostisosadest: lipiitidest ja valkudest. Kapsiid ja ümbriis on genoomi kaitseks, aga ka viiruse rakku tungimise tagamiseks (taku äratundmiseks). Viiruse ümbrise pinnal on valgus, mis käituvad signaalidena. Kui raku membraani pinnal plevad valgud seonduvad viiruse valkudena, siis rakk arvab, et see on mingi signaal ja viirus viiakse raku sisse..Siis viirus alustab raku sees oma tegevust. 51. HIVi molekulaarbioloogia HIV on retroviirus, mis tähendab seda, et DNA asemel sünteesib viirus hoopis RNA. Retroviiruste puhul on unikaalne see, et pole DNA replikatsiooni, on ainult RNA pöördreaktsioon. 52. HIV nakkuse epdemioloogia ja mehhanismid 53. HIV-vastase ravi võimalusi Pidev antiretroviirusravi pidurdab viiruste paljunemist, kaks inimest maailmas on HIV infektsioonist vabanenud, kuid siinkohal tuleb tähelepanu pöörata sellele, et HIV reservuaarid
Allergia raviks on allergeenide vältimine, tolerantsuse kujundamine, medikamentoosnne ravi jmt. HIV, AIDS, IMMUUNPUUDULIKKUS HIV kuulub retroviiruste perekonda lentiviiruste hulka. HIV on RNA viirus. Avastati 1983 aastal. 1986 aastast nimetatakse HIV-ks. Vastavalt praegusele taksonoomilisele liigitusele jaguneb viirus kolmeks subtüübiks : · HIV-1 - 9 alatüüpi. Eestis on registreeritud alatüübid B, A, H · HIV-2 · HIV-0. Retroviirus, genoomiks -2 RNAd, tema kapsiidi pinnal on 2 olulist valku gp 120 ja gp 41. gp 120 seondub suure afiinsusega T-rakkude CD4 molekulile (vajalik ka kemokiini koretseptor). Kui kemokiini retseptor on mutantne, siis inimene ei nakatu. gp41 on vajalik T-rakkude membraanist läbitungimiseks. Viiruse RNA genoom transkribeeritakse cDNAks - proviirus RT abil. Proviirus integreerub peremehe genoomi. HIV-i võimalik
mis tähendab tuumkloonimist uute isendite saamise eesmärgil; vastandatakse terapeutilisele kloonimisele. Restriktaas (restriktsiooniensüüm) - bakteritel esinev endonukleaaside hulka kuuluv ensüüm, mis katkestab DNA kaksikahela kindla nukleotiidijärjestuse kohalt, tekitades üheahelalised ,,kleepuvad" otsad; bakteritest on leitud palju restriktaase, millest igaüks tunneb ära oma spetsiifilise DNA-järjestuse. Retroviirus - RNA-viirus, mis sisaldab pöördtranskriptaasi ja kopeerib selle abil oma genoomi DNA-sse ning võib sel viisil integreeruda peremeesraku genoomi. Retseptorvalk - rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Retsessiivne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus. Retsessiivne tunnus - fenotüübiline tunnus, mis avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus. Revertaas - vt
Samasse õlga paigutusid ka fosfoglütseraadi kinaasi PGK ja glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi G6PD geenid. 27 41. Millist tüüpi nukleiinhape võib olla päriliku informatsiooni kandjaks? Nukleiinhapped jagunevad: DNA ja RNA. Mõlemad võivad olla geneetilise info kandjaks, kuid enamuse organismide puhul on selleks 2-ahelaline DNA. Seda sellepärast et DNA on stabiilsem. RNA on genoomiks osadel viirustel (nt HIV on retroviirus, kelle genoomiks on ssRNA, mille pöördtranskriptaas sünteesib DNA) 42. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni. 1928 näitas Griffith bakteri S.Pneumoniae transformatsiooni – DNA kandumist väliskeskkonnast bakterirakku. IIR tüüpi kapslita rakud – ei ole virulentsed. Väikesed karedapinnalised kolooniad. IIIS tüüpi limakapsliga rakud – on virulentsed. Suured siledapinnalised kolooniad. Limakapsel takistab
Allergia raviks on allergeenide vältimine, tolerantsuse kujundamine, medikamentoosnne ravi jmt. 26. HIV nakkus ja AIDS, immuunpuudulikkus HIV kuulub retroviiruste perekonda lentiviiruste hulka. HIV on RNA viirus. Avastati 1983 aastal (üheaegselt prantsusmaal ja USA-s). 1986 aastast nimetatakse HIV-ks. Vastavalt praegusele taksonoomilisele liigitusele jaguneb viirus kolmeks subtüübiks : HIV-1, HIV-2, HIV-0. HIV-l on 9 alatüüpi. Eestis on registreeritud alatüübid B, A, H . Retroviirus, genoomiks -2 RNAd (9.2kb), tema kapsiidi pinnal on 2 olulist valku gp 120 ja gp 41. gp 120 seondub suure afiinsusega T-rakkude CD4 molekulile (vajalik ka kemokiini koretseptor CXCR4). Kui kemokiini retseptor on mutantne, siis inimene ei nakatu. gp41 on vajalik T-rakkude membraanist läbitungimiseks. Viiruse RNA genoom transkribeeritakse cDNAks- proviirus RT(pöördtranskriptaasi) abil. Proviirus integreerub peremehe genoomi
Märklaud DNA 3’ otsad tuleb polümeraasiga pikendada nii, et sinna saaks midagi - DNA sünteesitakse veelkord seal. Identsed DNA- d. See koht, kus oli transposoon, jäävad jäljed järele – kordused, mida transposoon tekitab tänu transponeerumise mehhanismile. Algusahel pannakse kokku. Retroviirused Retroviirused ja retroviirusesarnaseid transposoone on organismis väga palju. Kui retroviirusesarnased transposoonid on liikunud teise kohta, põhjustavad geneetilisi haigusi. Retroviirus koosneb vähemalt 3-st geenist. Retroviirus vajab paljunemiseks genoomi integreerumist. Tekib kaheahelaline retroviiruse DNA. Tal on oma nukleaasid, lõikab järjestused ära. Üleulatuvad 5’ otsad. Nendega on võimalik peremehe DNA-sse integreeruda. Retroviirused ja nendesarnased transposoonid on evolutsiooniliselt väga sarnased. Genoomist väljatulekuks peab toimuma transkriptsioon. Retroviiruse DNA otstest lõigatakse ära 2 nukleotiidi nukleaasidega
Lüsosoomid ei sisalda olulisi tsütotoksilisi tegureid intratsellulaarseks surmamiseks. Näiteks hapniku vabad radikaalid kroonilise granulomatoostõve puhul; müeloperoksidaasi puudulikkus. 33. Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom - AIDS. AIDSi korral tekkivad immunoloogilised muutused, nende dünaamika. AIDSi immunodiagnostika. Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom ( AIDS ) Üldiselt: põhjustab HIV (inimese immuunpuudulikkuse viirus) infektsioon. HIV on retroviirus, mis replitseerub immuunsüsteemi rakkudes. Viiruse tsükkel on sõltuv aktiveeritud T-rakkude transkriptioonifaktoritest. HIV infitseerib CD4+ rakke, makrofaage, dendriitrakke. Viirus siseneb rakku teatud kemokiinide retseptorite abil. Veidi täpsemalt: HIV kinnitumine ja rakku tungimine toimub gp120 ja gp41 abil ning märklaudraku pinnal asuvate CD4 ja kemokiini retseptorite kaudu. HIV infitseerib T-rakke, makrofaage ja dendriitrakke.