Plastiid- nendes toimub orgaaniliste ainete esmane süntees. Seal lahustuvad liitsuhkrud, millest kujuneb assimilatsiooni tärklis. Plastiidid paljunevad pooldudes. Plastiidid jagunevad kolmeks: kloroplastid, kromoplastid ja leukoplastid. Fagotsütoos- ümbritsevast keskkonnast tahkete ainete aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. LOOMARAKK Mitokonder-tekitab energiat; 2 membraanne Tsütoplasma-seob raku tervikuks Golgi kompleks- jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik- sünteesib vaja minevaid süsivesikuid ja lipiide Lüsosoom- 1 membraanne, lõhutsab rakule mittevajalikud ained. Ribosoom- toimub valgu süntees. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- toodab valke. Polüsoom-sünteesib aminohappelise järjestusega valke. Rakumembraan- toitainete edasikandmine.
· Organismis sünteesitud orgaanilisi ained nim. ___________ · Glükoos kuulub polüsahhariidide , ___________ ja ___________ koostisse · Inimese sisesekretatsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nim __________ Loomarakk Kromosoomid (DNA )päriliku info talletamine Ribosoomid (RNA, on väikesim organell) valgu süntees ja trantsport Lüsosüüm (ensüümid, membraanne) ebavajalike molekulide lagundamine ja talletamine , ,,prügikast" Tsütoplasma (vesi ja selles lahustunud ained) stabiilne sisekeskkond, ainevahetus , ühendab raku Tsütoskelett annab kuju, tagab rakkude liikumise Mitokonder (autonoomne DNA ja ribosoomid , membraanne, kõik mitokondrid pärit emalt) varustab energiaga , suurendab sisepida (nt ajul) Tsütoplasma võrgustik (membraanne) a)karedapinnaline er ribosoomid, ainete trantsport
Kui mullast sooitakse eraldada aktinobaktereid (aktinomütseete), siis on soovitatav pärssida hallitusseente kasvu. Selleks lisades söötmele tsükloheksimiidi (antibiots, mis surub alla eukarüootidel valgusünteesi) ja söötme pH reguleeritakse kergelt aluseliseks. Seened eelistavad happelist söödet. Anabolism ja katabolism. ATP ja prootongradient kui kaks alternatiivset energiavormi. Substraatne ja membraanne fosforüülimine. Prootongradiendi teke membraanil. Metabolism = katabolism (energiat andvad reaktsioonid) + anabolism (biosünteesireaktsioonid). Katabolism lagundav ainevahetus. Keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja vabaneb energia. Anabolism ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja ainet. (nt fotosüntees on anaboolne prots.)
· Fagotsütoos- tahkemate aineosakeste omandamine. 2 etappi: Fagotsütoosi kanal, ENDO, aine sissevõtmise ajal; Fagotsütoosi põieke sulgub, fagotsütoosi põiekesega liitub primaarne lüsosoom, sekundaarne lüsosoom- jäägid heidetakse välja- eksotsütoos. · ATP- Adenosiintrifosfaat · Tsütoplasmavõrgustik- endoplasmaatiline retiikulum e ER: läbib kogu rakku; torukeste ja kanalite süsteem; membraanne koostis sama, mis rakumembraanil. Jaguneb kaheks: karedapinnaline: ribosoomid katavad pinda, ribosoomid toodavad valke, karedapinnaline ER transpordib valke, ribosoomid ilma membraanita, kaheosalised, koosnevad RNA-st ja valkudest; siledapinnaline: suhkrute e süsivesikute ja rasvade süntees + transport, torukesed · Ribosoomid, mis toodavad ühte ja sama valku moodustavad polüsoomi.
2) siledapinnaline ER osa tsütoplasmavõrgustikust, mille peal ribosoome ei ole, küll aga on lipiide ja süsivesinikke sünteesivad ensüümid (biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleerivad valgud) Ribosoomid valke sünteesivad organellid, väljaspool ribosoome üheski organismis valke ei sünteesita. Koosnevad suuremast ja väiksemast alamüksusest, mis omakorda koosnevad rRNA- ja valgumolekulidest. Ribosoomide ehituses membraane ei leidu, st. ta ei ole membraanne organell. Lüsosoomid ühekordse membraaniga organellid, kus lagundatakse mitmeid makromolekule. 1) primaarsed sisaldavad üksnes ensüümvalke 2) sekundaarsed sisaldavad lagundavaid ensüüme Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest, membraanne organell. Seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse. Lisaks sellele osaleb
Perekond Riisikas, Lactarius Pers. Umbes 400 liiki, Eestis 57 Tuupilised sugisesed metsaseened Tuntud soogiseened Maitse valdavalt kibe Tihti sümbioosis puudega, moodustades mükoriisa 3 Kirjeldus Seenekübar nõgus, kuni lehtrikujuline Kübaral enamasti kontsentrilised ringid Seenejalg suurel osal nõgus Viljakehad piimmahlasoontega Erineva pikkusega eoslehekesed Membraanne voi intertsellulaarne pigment 4 Söögiseened Mõned riisikad toorelt söödavad, enamik mitte. Peale kupatamist mürgid kaovad, kuid kõiki siiski ei soovitata süüa. Parimad söögiseened on maheda maitsega riisikad: porgandriisikas, kuuseriisikas ja veririisikas. Kibeda maitsega riisikatest tuntumad on männiriisikas, kaseriisikas, kollariisikas ja tõmmuriisikas.
2. Siledapinnalisel ER-il toimub toksiliste ühendite kahjustamine ja rakust väljutamine ning fosfolipiidide ja steroidhormoonide süntees. Ribosoomid Ribosoomid on rRNA ja valkude kompleksid, mille ülesandeks on sünteesida mRNA ahela alusel valgu primaarstruktuur. Suur osa ribosoome on kinnitunud karedapinnalisele ER-ile. Teised on vabalt tsütoplasmas või mitokondrites ja kloroplastides. Golgi kompleks Golgi kompleks on membraanne organell, mis koosneb hulgast ülestikku asetsevatest tsisternikestest ja põiekestest. Golgi kompleksis toimub: 1. ER-i kaudu saadud valkude modifitseerimine, nt glüko-, lipo- jne proteiinide süntees. 2. Sünteesitud valkude sorteerimine ja pakkimine. Sünteesitud valgud nt väljutatakse rakust eksotsütoosi teel või pakitakse lüsosoomidesse. 3. See on nn membraani reservuaariks. Golgi kompleksi põhjal moodustatakse raku
Inimesel on 46 kromosoomi. Paarilisi kromosoome, mis esitavad samu pärilikke tunnuseid nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks. Ribosoomide ülesandeks on valkude süntees. Väljaspool ribosoome üheski elusorganismis valke ei sünteesita. Golgi kompleksi ülesanne seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumembraani moodustamisel. MITOKONDER JA PLASTIIDID MITOKONDER Ülesandeks on varustada rakku energiaga. 2 membraanne ja kristad, sisemus on maatriks. KLOROPLAST Tülakoidid e lamellid. Ainult taimerakkudes. Plastiide tekib juurde proplastiididest. Jagunevad kolme rühma (vastavalt värvusele) 1. leukoplastid 2. kloroplastid 3. kromoplastid NB! Plastiidid võivad vastavalt vajadusele üksteiseks üle minna. TAIME JA LOOMARAKK Rakukest koosneb tselluloosist. Ülesandeks on kaitsta ja tugisüsteem. Vakuooli ülesanded: 1. veetalletajad 2. sinna kogunevad varuained 3
keelde ja valgud katalüüsivad enamuse reaktsioone. Millest võis koosneda ürgraku membraan? Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad Ürgraku kahekihiline membraan võis koosneda ka peptiididest (uuem hüpotees). Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (üks ots hüdrofiilne, teine hüdrofoobne) on võimelised assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Stromatoliidid Stromatoliidid on vöödilised settekuplid, mis on sarnased ka tänapäeval elavate bakterite ja tsüanobakterite moodustatud kihilistele mattidele. Arvatakse, et kivistised stromatoliitides võiksid kuuluda tänapäevaste roheliste mitteväävlibakterite või tsüanobakterite eellastele. Kivimites, mis on nooremad kui 2 miljardit aastat, on fossiilsete mikroorganismide
sünteesita. Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, kus lagundatakse erinevaid makromolekule. Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest. Seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosüümidesse. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani uuenemises. Mitokonder ja plastiidid Mitokonder on kahe membraanne organell. Mitokondri sisemisel membraanil asuvad harjakesed ehk kriistad. Mitokonderi sisemust nimetatakse maatriks. Maatriksis asub üks DNA molekul ja ribosoomid. Mitokonder varustab rakku energiaga. (Joonis 10) Kloroplast kloroplasti stroomas moodustuvad membraansed kotikesed, mida nimetatakse tülakoidideks. Tülakoidid kohakuti asetsetes moodustavad graanid. Tülakoidide membraanides võivad paikneda pigmendid. Kloroplastis on rohelin pigment (klorofüll).
· Karedapinnalise ER-i pinnal toimub valgu süntees (ribosoomides) · Siledapinnalise ER-il sünteesitakse teatud lipiide, steroidhormoonide süntees, glükogeeni süntees. Ribosoomid: Koosnevad: rRNA + valgud ÜLESANNE valgu süntees! Leidub ER- peal ja tsütoplasmas Polüsoom: 1 mRNA-ga seotud ribosoomie kompleks. Golgi kompleks: Koosneb kolmest tsisternist ning selle ümber on ümarad põiekesed (lüsosoomid). Membraanne ehitus ÜLESANNE Valkude ümbertöötlemine ja pakkimine. BIOLOOGIA 2010 Lüsosoom: Ensüüme sisaldavad organellid, mis tekivad Golgi kompleksis. · Primaarsed sisaldavad mitteaktiivses olekus ensüüme · Sekundaarsed lüsosoomid ensüümid töötavad aktiivselt. Toimub rakule mittevajalike ainete lõhustamine. Mitokonder: Ovaalse kujuga, kaksikmembraansed Sisaldavad · oma DNAd, · oma RNAd, · oma ribosoome,
a) vöötlihaskoe ja südamelihaskoe rakud b) hulktuumsed ripsloomad Tuuma kuju ja mõõtmed Tavaliselt on tuumad ümarad või ovaalsed, piklikes rakkudes tuumad väljaveninud. Väga omalaadsed tuumad on leukotsüütides - segmenteerunud Ja tuumalingud kasvajarakkudel Mõõtmed on tavaolukorras tuum rakust 10 - 20%, erandid on sugurakkude hulgas spermides võtab tuum endale 50% ja munarakkudes 1%. Rakutuuma ehitus 1. Tsütoplasmast eraldab tuuma tuumaümbris - membraanne struktuur, mida võib käsitleda sisemembraanistiku ühe osana. Tuumaümbris koosneb 2-st membraanist ja nende vahele jäävast õõnest. Tuumaümbrises on poorid, kus on kontrollivad valkkompleksid, mis reguleerivad ainete liikumist tuuma ja tsütoplasma vahel. Poorkompleksi läbivad vastava signaaljärjestusega molekulid. Tuumaümbrise ülesanne on tsütoplasma eraldamine karüoplasmast (tuumasisene plasma). 2
membraan. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (üks ots hüdrofiilne, teine Peptiidsed nanotorud hüdrofoobne) on võimelised ja nanopõiekesed. assambleeruma agregaatideks: Asp roosa, Gly nanotorudeks, fibrillideks, roheline. põiekesteks, membraanideks. Selline Selline peptiid on peptiid on nagu membraanne nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja fosfolipiid ja saab hüdrofoobne saba. agregeerudes (Asp-Asp-Gly-Gly-Gly-Gly-Gly- moodustada Gly) kaksikmembraani (võileivastruktuuri)
Nanotoru elektronmikrosk oobis Mikrobioloogia I 2017 • Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (üks ots hüdrofiilne, teine hüdrofoobne) on võimelised moodustama membraani ja assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Peptiidsed • Asp-Asp-Gly-Gly-Gly-Gly-Gly-Gly nanotorud ja nanopõiekesed. Asp roosa, Gly roheline. Membraansete lipiidide hüdrofiilne “pea” (glütserool ja sellega seostunud fosforhappe jääk) Hüdrofoobne “saba” (rasvhappe jäägid) Mikrobioloogia I 2017
Määr (rate) väljendab juhte 100 000 elaniku või riskirühma kohta, võimaldab võrrelda erineva suurusega rahvastiku rühmasid, nõuab vanusega standardimist, et eri populatsioone võrrelda. Standard. Enamuse haiguste korral on haigestumus sõltuv vanusest. Vanuse järgi standartimisel arvutatakse haigestumuskordajad, mis esineksid siis, kui kummagi rahvastiku vanusjaotus oleks sama. 9. Epidemioloogilise uuringu kava. ??? 10. Rakk, raku struktuurid; membraanne transport: aktiivne, passiivne; Lahused: isotooniline, hüpertooniline, hüpotooniline. Hüpertooniline lahus on lahus, mille osmootne kontsentratsioon on kõrgem vereplasma omast. Hüpotooniline lahus on lahus, mille osmootne kontsentratsioon on madalam vereplasma omast. Isotooniline lahus on sama osmootse kontsentratsiooniga kui vereplasma. 11. Rakkude ainevahetus, rakkude vahelised liidused, rakuväline aine. Rakkudevahelised liidused. Intertsellulaarsed liidused: A
kõrgemat järku struktuuride kujundamine ja ainete pakendamine Rakutuum- Rakutuum on ümbritsetud kahekihilise memb-raaniga, et eraldada ja kaitsta kromosoome.. Juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikku infot. Ribosoom- koosneb rRnast ja valgu molekulidest, ülesandeks valkude süntees Tsütoskelett- valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik, ülesandeks on raku kuju ja vormi hoidmine Vakuool- membraanne põieke, mille ülesandeks on ainete varu säilitamine, jääkainete eritamine ja raku siserõhu reguleerimine PROKARÜOODID e eeltuumsed (baterid) EUKARÜOODID e päristuumsed(taimed, loomad, seened, protistid) tuumamembraan puudub tuumamembraan olemas tsütoplasma jäik tsütoplasma liikuv Dna hulk väiksem, 1 rõngaskromosoom DNA-d rohkem , lineaarsed
hemidesmosoomidega). Vimentiin on mesenhümaalse päritoluga rakkudes. Desmiin on skeletilihasrakkude komponent (siin seob kontraktiilsed elemendid Z-kettaga). Gliiafibrillaarne happeline valk iseloomustab põhiliselt astrotsüüte. Periferiin on iseloomulik perifeerse närvisüsteemi neuronitele. Nestiin on kesknärvisüsteemi tüvirakkude tunnusvalk. 21. Golgi kompleksi ehitus ja funktsioonid Golgi aparaat on membraanne organell, kus üksteisele pakendatud tsisternid on ümbritsetud transportvesiikulitega. Golgi aparaat on sekreetide modifitseerimise ja pakkimise põhiline vahejaam. Tsisternide pakett koosneb: 1. cis- või moodustuvast poolusest, kuhu transporditakse endoplasmaatilisest retiikulumist sünteesitud produktid. 2. mediaalsest e keskosast, kus valgud glükolüüsitakse. 3. trans- e küpsevast poolusest, kus formeeruvad sekreedisõmerad või esmased lüsosoomid. 22
Infektsioon algab seondumisega retseptoritele ja sisenemisega rakku. Esimese etapina toimub mRNA translatsioon. Järgneb raku translatsiooni mahasurumine ja viiruse RNA replikatsioon. Uute genoomide ja struktuursete valkude kogunedes toimub uute virionide moodustamine , mis vabanevad nakatunud raku purunemisel. Kokku kestab polioviiruse infektsioonitsükkel 5-10 tundi. Retseptor ja antiretseptor Polioviiruse retseptor PVR (CD155) on membraanne gülokoproteiin, mis omab kolme Ig- sarnast domääni (V- C2- C2) , transmembraanset domääni ja väikest tsütoplasmaatilist domääni. Polioviiruse seondamiseks on vajalik ainult PVR V- domään. Enamuste rihnoviiruste retseptoriteks on ICAM-1 membraanvalk. Antiretseptor asub polio- ja rhinoviiruste virionide pinnal paiknevate kanjonite- laadsete struktuuride põhjas. FMDV , coxackie A9 ja paljude teiste picornaviiruste kapsiiidid ei oma kanjoni
o Viburite arv sõltub ka kultiveerimistingimustest (vedelsöötmes ja madalaltel temp on neid rohkem) o Ehitus: Valguline viburiniit on konksu abil ühendatud viburi mootori e basaalkehaga Viburi niit on jäik ja ta pöörleb tõugates rakku edasi Viburi kinnitab rakule basaalkeha, mis koosneb valgulistest ketastest (kettaid on 1 (G(+) bakteritel) või 2 paari (G(-)bakteritel) Sisemisi kettaid tähistatakse M (membraanne) ja S (submembraanne) ketas Kettad kinnituvad telgvardale G(-) bakteritel on lisaks veel välimised kettad P (periplasma) ja L (LPS) ketas Välimised kettad ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast o Liikuma panemine: Viburi paneb liikuma basaalkeha Energia selleks tuleb membraanil moodustunud prootongradiendist Enamikel bakteritel vaheldub päri- ja vastupäeva liikumie; mõnel aga vaheldub pöörlemine ja
Julmeim: juutide, mustlaste jt rahvaste massiline hävitamine natsistlikul Saksamaal. Geneetikaalaste põhitõdede eiramine Nõukogude Liidus lõssenkism. 3. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Prokarüoot (eeltuumne): tuuma asemel tuuma piirkond, puudub tuumake ja tuumamembraan, haploidne kromosoomistik, genoomiks 1 kaksikahelaline DNA molekul - rõngasmolekul, DNA üldhulk väike, (histoonid puuduvad). Eukarüoot (päristuumne): esineb selgelt eristuv tuum, tuumake, 2-membraanne tuumaümbris eraldab tsüto- ja karüoplasmat, diploidne kromosoomistik, genoom palju lineaarseid kromosoome, DNA üldhulk suur, (on histoonid). 4. Võrrelge rakujagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine, tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes e emarakuga geneetiliselt identsed; diploidsed. Tähtsus: mood 2 tütarrakku geneetiliselt identsed; suureneb rakkude arv tagatakse organismi kasv; vajalik ka surnud rakkude asendamiseks. Raku
Varem arvati, et raku diferentseerumine on pöördumatu protsess. Katseliselt näidati esmalt, et hiire luuüdirakkudest võivad areneda skeletilihased. Ajaliselt võttis see nädalaid, seega võib eeldada, et metaplaasia on mitmeastmeline protsess. Näiteks luuüdi päritoluga rakust on siiani saadud vöötlihas, endoteeli, südamelihas. Vöötlihasest aga luuüdi. Närvkoest vererakke, vöötlihasrakke, lootekudesid. 4. Kuidas erinevad difusioon ja membraanne transport üle valke? Difusioon saab toimuda, kui kontsentratsiooni gradient on erinev, osakesed liiguvad tihedamast keskkonnast hõredamasse. Saavad: hüdrofoobsed ja mittepolaarsed molekulid (O2, CO2, N2, benseen), väiksed laenguta polaarsed molekulid (vesi, uurea, glütserool) Aktiivne transport: Membraanipumbad - Transmembraansed valgud, mis viivad erinevaid ioone vastu nende kontsentratsioonigradiente; ATP-aasid- kasutavad transpordiks ATP energiat; Ei moodusta
5) Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle; 6) DNA evolutsioon RNA-st; 7) Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. Lühikesed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (üks ots hüdrofiilne, teine hüdrofoobne) on võimelised assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Stromatoliidid. Stromatoliidid on vöödilised kivitaolised settemoodustised, mis on sarnased ka tänapäevastele mikroobsetele mattidele. Meetrikõrgune stromatoliit võib olla 2000 miljonit (2 miljardit) aastat vana, kuna ta kasvab üliaeglaselt.Arvatakse, et kivistised stromatoliitides võiksid kuuluda tänapäevaste roheliste mitteväävlibakterite või tsüanobakterite eellastele. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid
Dimeriseerub ja seondub DNAle- (vähem O2te,) kui rohkem O2.te siis monomeer ja ei seondu Anaeroobse hingamise kontroll kahe-komponendiliste süsteemide abil vastusena nitraadile ja nitritile Enamus geene, mis on seotud anaeroobse hingamisega, vajavad aktivatsiooniks Fnr valku. Juhul, kui elektronide aktseptoriteks on nitraat või nitrit, osalevad regulatsioonis Nar (nitrate reduction) transkriptsiooni regulaatorid. Nar valgud toimivad kahes signaaliülekande rajas: 1. NarX membraanne sensor NarL tsütoplasmaatiline regulaator 2. NarQ membraanne sensor NarP tsütoplasmaatiline regulaator. Nitraat stimuleerib mõlema sensori autofosforüleerumist. Fosforüleeritud sensorvalgud toimivad kinaasidena NarL-le ja NarP-le. Nitrit seevastu stimuleerib küll NarQ-vahendatud NarP ja NarL fosforüleerimist, kuid samas põhjustab NarL fosfaadi defosforüleerimist NarX poolt. Funktsionaalsete transkriptsiooniregulaatoritena käituvad ainult fosforüleeritud NarL ja NarP
valgud katalüüsivad. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potensiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad o Ürgraku kahekihiline membraan võis koosneda peptiididest (uuem hüpotees) o Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (1 ots hüdrofiilne, 2. hüdrofoobe) on võimelised assambleeruma agregaatideks (nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks). Selle peptiid on nagu membraanne fosfolipiid (tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba) Stromatoliidid vöödilised settekuplid, mis sarnanevad tänapäeval elavate bakterite ja tsüanobakterite moodustatud kihilistele mattidele. Arvatakse, et kivistised stromatoliitides võiksid kuuluda tänapäevaste roheliste mitteväävlibakterite või tsüanobakterite eellastele. Kivimites, mis on noormad kui 3 miljardit aastat, on fossiilsete mikroorganismide mitmekesisus juba palju suurem.
6) DNA evolutsioon RNA-st; 7) Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. 9. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid on võimelised moodustama membraani ja assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. 10. Stromatoliidid. Stromatoliit on sinikute (sinivetikad ehk tsüanobakterid) ja osa bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees tekkiv lubiainest moodustis. Meetri kõrgune stromatoliit võib olla 2000 miljonit (2 miljardit) aastat vana, kuna ta kasvab üliaeglaselt. Stromatoliitidest on leitud 3.5-3.8 miljardit aastat vanu bakterite jäänuseid. Kõige rohkem leidub stromatoliite troopilises madalas merevees, kus vee soolsus
Munaraku aktivatsioon – mis see tähendab ja milleks oluline? Mis protsessid munarakus aktiveeritakse ja mis on peamine aktivaator? Viljastumisel tõuseb märgatavalt munaraku Ca2+ -ioonide sisaldus. Ca2+ ioonide tõus vallandab lisaks kortikaalreaktsioonile ka munaraku aktivatsiooni, see aktiveerib emapoolsete mRNAde translatsiooni ja põhjustab ülemineku mitoosifaasi. Võimaldab organismi edasist arengut. Esimeseks lüliks selles rajas on trans- membraanne valk, mille rakuväline osa on mõjuaine retseptoriks, raku sees on aga seotud G-valguga (guanosiinnukleotiidi siduv valk). G-valgu aktivatsioonil aktiveeritakse omakorda ensüümid koondnime- tusega fosfolipaas C. Need ensüümid katalüüsivad fosfatidüülinositool- 4,5-bifosfaadi kaheks sekundaarseks messendþeriks: inositool-1,4,5- trifosfaadiks (IP3) ja diatsüülglütserooliks (DAG). Neist esimene avab Ca2+-kanalid ja teine stimuleerib prootonpumpa H+ rakust välja viima
esitletud 2. CD28 + B7 interaktsioon 3.IL-2 seostumine kõrge affiinsusega IL-2 retseptorile, tavaliselt on pinnal ainult madala aktiivsusega retseptor, aktivatsioon viib sinna, et on olemas kõrge aktiivsusega Mis rakkudega aktivatsioonikäigus juhtud – graanulid sünteesitakse rakku, mis on tapsmiseks täis tsütotoksilisi ühendeid. Toimub spetsiifiliste rakkude klonaalne proliferatsioon. CTL tapmise mehhanism 1.seostumine märklaud rakuga 2.membraanne rünnak 3.lahknemine märklauast ja selle häving Ühendid mida kasutatakse: peab teadma Perforiin - 65kD pooride(aukude) 5-20 nm tekitamine, nagu komplemendi reakstioonis tekkinud auk, seal aga tekkes osalevad mitmed eri valgud. + Ca ioonid- polümeriseerumine sarnane komplemendi C9 faktoriga granzymes (fragmentiinid) seriin proteaasid, koos perforiiniga rakku graanulites 1.läbi pooride 2
CYP sulfotransferaas benseen---------------------- > fenool------------------- > fenooli sulfaat PhO-SO3H [O] ( PAPS) 8. Faas I katalüüsiv põhiline ensüümkompleks CYP. Epoksiidhüdrolaas ainete toksilisuse olulise muutjana. Põhiensüüm - CYP = tsütokroom P450 monooksügenaasi membraanne kompleks, eriti kõrges kontsetraadis maksa endoplasmaatilises retiikulumis · Epoksiidid on aga enamuses pinge all oleva kolmelülilise oksiraantsükliga väga reaktsioonivõimelised elektrofiilsed ühendid. · Epoksiidide detoksifitseerimiseks on organismil mitmed erinevad teed: 1. hüdrateerimine epoksiidi hüdrolaasi abil. Epoksiidi detoksifitseerimise põhiline tee. 2. epoksiidi spontaanne lagunemine (SN1) 3. mitteensümaatiline liitumine glutatiooniga (vt
* tsütoskelett – valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Raku toes, mis hoiab tema kuju ja vormi. *tsentrosoom – koosneb 2 tsentrioolist (need omakorda mikrotuubulitest). Jaotab kromosoome rakujagunemisel. * peroksüsoom – leidub mitmeid oksüdatiivseid ensüüme * lisaks on rakus erinevaid rakusisaldisi. Taimede iseärasused: rakukest katab rakumembraani, esinevad plastiidid (kloro, leuko, kromo) – sarnaneb mitokondriga (ribosoomid, oma DNA, 2kordne membraan). Vakuool – membraanne põieke, mis säilitab ainete varu, eritab jääkaineid ja reguleerib raku siserõhku (turgorit), esinevad pigmendid ja taimsed mürkained. Seentel esineb samuti rakukest , kuid plastiide pole. 3. Raku suurus ja kuju Rakkude suurus elu jooksul muutub. Eükarüootsete rakkude suurus on 5-120 µm. Noores, kasvueas organismis on rakud suuremad, kui vanemaealistel inimestel. Naistel on suurimaks rakuks munarakk, mille läbimõõt on keskmiselt 120 µm. Kõige pikem rakk on vöötlihasrakk (30 cm)
Faas I metaboliit Faas II metaboliit eritatud lipofiilne ------------------- > vähem lipofiilne ------------------ > hüdrofiilne CYP sulfotransferaas benseen---------------------- > fenool------------------- > fenooli sulfaat PhO-SO3H [O] ( PAPS) Põhiensüüm - CYP = tsütokroom P450 monooksügenaasi membraanne kompleks, eriti kõrges kontsis maksa endoplasmaatilises retiikulumis. 10. Faas II käigus tekkivad olulisemad konjugaadid - sulfaadid ja glükuroniidid. 11. Aine metabolism soolestikus. Oluliseks võõrühendite metaboliseerijaks imetajate organismis on soolestiku mikroorganismid. Nende metabolism sõltub kasvusubstraadist ja keskkonnast. Imetajate soolestik sisaldab erinevaid mikroorganisme, mille liigid, asukoht ja arvukus sõltuvad konkreetsest loomast. Eriti oluline roll on
domineeriv on anaeroobne nitraatne hingamine või mõni teine anaeroobne hingamisrada. Anaeroobse hingamise kontroll kahe-komponendiliste süsteemide abil vastusena nitraadile ja nitritile Enamus geene, mis on seotud anaeroobse hingamisega, vajavad aktivatsiooniks Fnr valku. Juhul, kui elektronide aktseptoriteks on nitraat või nitrit, osalevad regulatsioonis Nar (nitrate reduction) transkriptsiooni regulaatorid. Nar valgud toimivad kahes signaaliülekande rajas: 1. NarX membraanne sensor NarL tsütoplasmaatiline regulaator 2. NarQ membraanne sensor NarP tsütoplasmaatiline regulaator. Nitraat stimuleerib mõlema sensori autofosforüleerumist. Fosforüleeritud sensorvalgud toimivad kinaasidena NarL-le ja NarP-le. Nitrit seevastu stimuleerib küll NarQ-vahendatud NarP ja NarL fosforüleerimist, kuid samas põhjustab NarL fosfaadi defosforüleerimist NarX poolt. Funktsionaalsete transkriptsiooniregulaatoritena käituvad ainult fosforüleeritud NarL ja NarP
Niidi keskel on kanal. Kokku on viburiniidis ca 20000 helikaalselt agregeerunud flagelliini monomeeri. Arhedel on viburivalgud glükosüülitud. Viburivalk on happeline - Asp ja Glu rikas. Flagelliin on struktuurilt sarnane lihaste müosiiniga. Viburi niit on konksu abil ühendatud basaalkeha külge (viburi mootor). Basaalkeha koosneb valgulistest ketastest, mis ümbritsevad telgvarrast. Viburi basaalkeha kettaid tähistatakse nende lookuste järgi, kus nad paiknevad. MS (membraanne- supramembraanne ketas), P (peptidoglükaankihis), L (lipopolüsahhariide sisaldavas välismembraanis). C-ketas on oluline viburi pöörlemissuuna muutmisel ja viburi seiskamisel. Vibur on jäik ja ta pöörleb nagu propeller, tõugates rakku edasi. Viburi paneb pöörlema sisemiste ketaste pöörlemine, mis antakse telgvarda ja konksu kaudu edasi viburiniidile. G(+) bakteritel on basaalkehas vaid kaks ketast (sisemised), kuna nende paks kest toestab telgvarrast piisavalt tugevasti.
Paljud regulatsioonietapid on veel kirjeldamata. Tõenäoliselt lähiajal ei suudeta keskkonnast tulnud signaale ja tsentraalsest metabolismist lähtuvat informatsiooni veel modelleerida ning bakteri käitumist ette ennustada. 5.3. Energia metabolism ATP keskne roll. Rakud säilitavad biokeemilist energiat ATP-na. Kahe mehhanismi abil on bakterid võimelised ATP-d tootma substraatne fosforüülimine ja oksüdatiivne fosforüülimine (membraanne fosforüülimine, hingamine). Elektronid kantakse substraadi redoksreaktsioonides üle hapnikule või teistele oksüdeeritud ühenditele, nagu nitraat, nitrit, või sulfaat. Elektronide aktseptor redutseeritakse hingamisahelas, mis elektronide ülekande ajal transpordib H+ väliskeskkonda. Sellega tekitatakse membraani eri pooltel prootongradient, mida kasutatakse ATP sünteesiks ATP-süntaasi abil. Oksüdatiivne fosforüleerimine on suurema ATP saagisega ühe substraadi molekuli
Ebaküps B-rakk (rekombinatsiooni lõpp) - rakk ekspresserib μ:κ ja μ:κ. Esimene ekspressioon toimub siis, kui rekombinatsioon κ geeni esimeses kromosoomis ja rekombinatsioon κ geeni teises kromosoomi ühinevad produktiivselt (vt. joonis lk.259, Janeway`s) B-raku retseptori iseloomustus. B-raku pinnal olev monomeerne Ig (IgM, IgD) on BCR keskseks osaks. Omab transmembraanset ja lühikest tsütoplamaatist osa. Membraanne Ig saadakse samadest segmentidest kui antikehad, lisatakse ainult transmembraanne ja lühike tsütoplasmaatiline osa. Koosneb kahest kergest ja kahest raskest ahelast, millel igal ühel on V ja C regioon. Kaks teist molekuli , Igα ja Igβ , moodustavad koos antikeha molekuliga B-raku retseptori kompleksi. Igα ja Igβ on antigeeni mittespetsiifilised signaalimolekulid, mis ulatuvad nii raku sisse kui rakust välja.
annaabi.ee 
