Kordamisküsimused Immunoloogia (0)

Immunoloogia Jüri P.
1.Mis on humoraalne immuunreaktsioon?
2.Defensiinide funktsioon.
3.Edward Jenner...vaktsineerimise teerajaja Euroopas.
4.Paul Erlich ja Elie Metchnikoff-nende roll immunoloogia arengus
5.Klonaalse selektsiooni hüpotees
6.Ohu ( danger ) paradigma immunoloogias
7. TLR id raku pinnal
8.Endosomaalsed TLR id
9.Scavenger ja NLR tüüpi retseptorid
10.N-formüülmetioniini roll immuunreaktsioonides.
11.Deamineerimine ja kaasasündinud immuunsus .
12.Omandatud ja kaasasündinud immuunsuse olulisemad erinevused.
13.Lümfoidse diferentseerumis suuna rakud .
14.Müeloidse diferentseerumis suuna rakud.
15.Monotsüüdid ja nende diferentseerumine .
16.NK rakud
17.B lümfotsüüdid
18.T lümfotsüüdid
19.Aktiivsed hapniku ühendid makrofaagides ja neutrofiilides.
20.Lümfi tsirkulatsiooni eripära.
21. Tüümuse roll.
22.Hapteenid ning nende immunogeensuse mehanism
23.Immuunoglobuliin domään .
24. Võrrelge antikehade Ch2 ja Vh domääni.
25.Konformatsioonilise ja struktuurse epitoobi võrdlus.
26.Dimeerse IgA ja sekretoorse IgA erinevus.
27.Võrrelge IgM ja IgG klassi antikehi.
28.IgA tüüpi antikehade bioloogiline roll.
29.IgM tüüpi antikehade bioloogiline roll.
30.Võrrelge imetajate IgG ja lindude igY bioloogilist rolli.
31. Fc retseptorid ja nende funktsioon.
32.Kameliidide IgG2 eripära.
33.Komplemendi aktiveerumise erinevad teed.
34.Zümogeenid.
35.C3 konvertaas, mis see on ja mida teeb?
36.Tioesterside-mis see on ja kuidas aktiveerub.
37.Tioestersideme bioloogiline roll.
38.Kuidas kaitseb organism oma rakke komplemendi aktivatsiooniga kaasneva
osmootse lüüsi eest?
39.Mis on opsoniseerimine ?
40.Mis on anafülotoksiinid?
41.Komplemendi aktivatsiooni bioloogiline roll.
42.Tsütokiinide ja hormoonide sarnasused ja erinevused.
43.Kaasasündinud ja omandatud immuunsusega seotud tsütokiinide sarnasused ja erinevused.
44.Millised on tsütokiinide retseptorid?
45.Kuidas jõuab signaal tsütokiinide retseptorilt tuuma?
46.TNF ja tema näitel võrrelge signaalmolekuli parakriinset ja endokriinset toimet
47.Ülitundlikuse neli erinevat klassi ja nende lühike iseloomustus.
48.Mis toimub (ja millistes rakkudes) allergilise reaktsiooni käivitumisel?
49.DTH tüüpi reaktsioonides osalevad rakud ja signaalmolekulid?
50.Kuidas aktiveeruvad CTL rakud?
51.CTL membraanses rünnakus kasutatavad mehhanismid .
52.CTL ja NK rakkude aktivatsiooni erinevused.
53.Milliseid „tapmismehhanisme“ kasutavad makrofaagid, eosinofiilid ja neutrofiilid?
54.Millised adhesiooni ja signaalmolekulide interaktsionid on vajalikud , et rakud veenulite endoteeli rakkude vahelt pääseks ümbritsevatesse kudedesse?
55.Milliseid kaasasündinud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse bakteriaalsete nakkushaiguste puhul ?
56. Milliseid omandatud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse bakteriaalsete nakkushaiguste puhul ?
57. Milliseid kaasasündinud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse viiruslike nakkushaiguste puhul ?
58. Milliseid omandatud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse viiruslike nakkushaiguste puhul ?
59.Milliseid immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse ainuraksete poolt põhjustatud nakkushaiguste puhul?
60.Kuidas HIV-1 viirus tungib rakku ja miks tekib immuunpuudulikkus ?
61.Millised signaalid võivad käivitada genoomi integreerunud HIV-1 proviiruse?
62.Mis on onkofetaalsed antigeenid?
63.Võrrelge süngeenset ja allogeenset transplantatsiooni.
63.Graft versus host haiguse olemus.
Immunogeneetika Ene M.
1. Antikehade lokaliseerumine organismis. 2
2. Antigeen- antikeha kompleksi affiinsus ja aviidsus. 2
3. B-lümfotsüütide diferentseerumise etapid luuüdis. 4
4. Ig-lookuste organisatsioon antikehi mitteprodutseerivates rakkudes 2
5. Ümberkorraldused Ig-lookustes B-lümfotsüütide diferentseerumisel. 2
6. Antikehade repertuaari genereerimise üldpõhimõtted. Kombinatoorika osatähtsus. 2
7. Rekombineerumisprotsessi kirjeldus Ig-lookustes. Tunnusjärjestuste äratundmisest ligeerimisetapini. 4
8. Segmentide ebakorrektse ühinemise olulisus B-rakkude repertuaari genereerimisel. 2
9. B-lümfotsüütide affiinsusküpsemine. 4
10. NFB ja BSAP – osalemine B-rakkude differentseerumisel ja antikehade produktsiooni kontrollil. 2
11. Antigeensete retseptorite ja antikehade ning IgM ja IgD koekspressioon B-rakkudel. 2.
12. MHCI retseptorite struktuur ja antigeeni sidumine 2
13. MHCII retseptorite struktuur ja antigeeni sidumine. 2
14. MHCI ja MHCII individuaalsete geenide struktuur. 2
15. Inimese MHC lookuse üldstruktuur, klassikalised alamlookused ja võimalike MHC variantide arv indiviidis. 2
16. Näiteid mitteklassikaliste alamlookuste kohta inimese MHC lookuses 2
17. MHCde ekspressiooni regulatsioon. MHCI ja MHCII võrdlus. 4
18. Antigeeni esitlemine T-lümfotsüütidele. Üldised põhimõtted. 2
19. Professionaalsed ja mitteprofessionaalsed APCd. Võrdlus. 2
20.Ekstratsellulaarse päritoluga antigeenide töötlemise põhietapid. 4
21. Peptiid -MHCII kompleksi moodustumine rakus. 2
22. Endogeense päritoluga antigeenide töötlemine rakus. 4
23. Peptiid-MHCI kompleksi moodustumine rakus. 2
24. MHC-peptiid kompleksi topoloogia .Võrrelge MHCI- ja MHCII-peptiid komplekse. 2
25. Kuidas määravad MHCd valguliste antigeenide immunogeensuse? 2
26. T-lümfotsüütide antigeensete retseptorite ( TCR ) struktuur. ja retseptorite osakaal ja võrdlus. 2
27. TCR genoomsete lookuste struktuur ( inimene, hiir ) 2
28. Repertuaari genereerimine T-lümfotsüütides – rekombineerumised lookustes. 4
29. Võrrelge antigeensete retseptorite repertuaari genereerimise mehhanisme B- ja T-lümfotsüütidel. 4
30. MHC-peptiid-TCR kolmikkompleksi topoloogia. Erinevused MHCI ja MHCII korral. 2
31. CD3 kompleksi struktuur ja funktsioon. 2
32. Lisaretseptorid T-lümfotsüütide aktivatsioonil. Jaotus funktsioonide alusel. Näiteid. 2
33. Obligatoorsed retseptorite paarid T- ja B-lümfotsüütide vastastikusel aktivatsioonil. 2
34. Spetsiifilised lisaretseptorid CD4 ja CD8. 2
35. retseptoritega T-rakkude osalemine immuunüsteemis. 4
36. Võrdle ja retseptoritega T-lümfotsüütide osalemist immuunvastuse kujunemisel. 4
37. - retseptoritega T-lümfotsüütide osalemine mittepeptiidsete antigeenide äratundmisel 2
38. T-lümfotsüütide differentseerumine tüümuses. Põhiliste protsesside üldiseloomustus. 2
39. T-lümfotsüütide repertuaari ja fenotüübi kujunemine. 4
40. T-lümfotsüütide selektsioon tüümuses. 4
41.  preT retseptori osa T-lümfotsüütide arengus. 2
42. Rakkude aktivatsiooni põhiprintsiibid . 2
43. Proteiintürosiinkinaaside (PTK) aktiveerimine ja roll T-lümfotsüütide aktivatsiooni algfaasis . 4
44. PI-PLC ja „virgatsmolekulide” osalemine T-rakkude aktivatsioonil 4
45. Aktivatsioonimoodulite ( ITAM e. ARH-1 järjestuste ) osast T-lümfotsüütide aktivatsioonil. 2
46. Transkriptsioonifaktorite NFB ja NFAT aktiveerimine ja osalus T-lümfotsüütide aktivatsiooni algetapil .4
47. G-valkude osa T-lümfotsüütide aktivatsiooni algetapil 4
48.IL-2 transkriptsiooni aktivatsioon kui konvergentsi punkt T-lümfotsüütide aktivatsiooni erinevatele radadele aktivatsiooni algfaasis. 4
49. Immunoloogiline sünaps T-lümfotsüüdi ja APC vahelisel „inteface`l” 4
50. T-rakkude aktivatsioon superantigeenidega. 2
51. Põhilised abi (helper)-T rakkude alamhulgad ja nende osa immuunvastuse kujunemisel. 2
52. Erinevused tüümus sõltuvate ja tüümus sõltumatute antigeenide poolt tekitatud immuunvastuste vahel. 2
53. B-lümfotsüütide komplekse antigeense retseptori struktuur ( BCR – TCRCD3 kompleksi analoog ) 2
54. Obligatoorsed signaalid B-rakkude aktiveerimisel TD antigeenide korral. 2
55. Esmased sündmused B-rakkude aktivatsioonil. PTK-de osa aktivatsiooni algetappidel. 4
56. Helper T-rakkude osast B-rakkude aktivatsioonil. 2
57. Erinevused primaarse ja sekundaarse immuunvastuse korral. 2
58. B-lümfotsüütide aktivatsioon lümfisõlmedes. 4
59. Dendriidid APC-dena 2
60. Immunoloogilise tolerantsi põhiomadused, tolerantsi tasemed. 2
61. T-rakkude anergilisuse vormid. 2
62. Perifeerse tolerantsi tekkemehhanismid CD4+ T-rakkude korral.2
63. Tsütokiinide osast tolerantsi kujunemisel. 2
64. B-rakkude tolerantsi tekkemehhanismid ja vormid. 2
65. Suppresseerivad e. regulaator T-lümfotsüüdid. Suppressiooni mehhanismid. 4
66. Suppressorrakkude fenotüübid ja tsütokiinid. 4
67. Anti-idiotüüpne immuunvastus . 2
68. Antikehade poolt põhjustatud negatiivse tagasiside osa immuunvastuse regulatsioonis. 2
69. Viiruste evolutsioon „altruistliku antagonismi” vaatevinklist. 2