Rasvad-rasvhapete ja klütserooli estrid. Rasvade leidumine-taimsed rasvad, hülge ja vaala rasv vedelad. Loomsed on tahked(siga). Taimsed on seemnetes. Füüsikalised om:värvuseta, lõhnata, maitseta, vees ei lahustu, kõrge keemistemp, madal sulamistemp, kõrge toiteväärtus. Rasvumine rasva kui estri hüdrolüüsil saadakse rasvhape ja glütserool mis oksüdeeritakse CO2 ja H20'ks liigne osa rasvhappest mida inimene ära ei kuluta muudetakse rasvaks ja ladestub rasvakihina. Rääsumine on rasvade hapendumine õhuhapniku ja osaliselt ka valguse mõjul. Kasutamine: toiduainetööstus, määrdeained, ravimid, seebi valmistamine. Vedelad rasvad muutuvad tahkeks hüdrogeenimise teel. Seep opn rasvhapete sool. Seebi molekulis eristame pikka hüdrofoobset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset karboksülaatrühma. Seepi on võimalik saada kas rasva või rasvhappe reageerimisel NaOH või KOH'ga. Pindaktiivne aine aine mille molekuli 1 osa püüab vees lahustuda j...
O Kindlustab hingamise H lahuse happelisus, vesiniksidemed, mida rohkem sidemeid seda energiarikkam DNA e. RNA- desoksüribonukle ribonukleiinhape otiinhape C tähtsain biomolekulide koostises, CO2s oluline taimedele monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Ca luude ja hammaste ...
Nitraadid- moodustuvad alkoholist ja lämmastikhappest väävelhappe manulusel. Nitroglütseriin ehk dünamiit-õline vedelik ja võimas ning ohtlik lõhkeaine, mis plahvatab isegi põrutuse korral Nitrotselluloos-saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastikhappe ja väävelhappe seguga. Sulfaadid-väävelhappe estrid Sariin- vedelik, mille molekulid tungivad läbi naha ning halvavad närvisüsteemi,kutsuvad esile ka surma. Binaarrelvad. Asendamatud rasvhapped- kahe või enama kaksiksidemega rasvhapped Rasvad- glütserooli ja rasvhapete estrid Rasvhapped- üle 10 süsinikuga karboksüülhapped Polümeerid- ühendid milleahelas on üle 100elementaarlüli ja molaarmass on alla 1000 Elementaarlüli-polümeeri molekulis korduv struktuuriühik Monomeer- polümeeri lähteaine Polümerisatsiooniaste-elementaarlülide arv polümeeri ahelas Liitumispolümerisatsioon-polümerisatsiooni alaliik ,mis toimub kordsete sidemete arvel Polükondensatsioon-polümerisatsiooni alaliik ,mille käi...
6. Aminohape on valgu monomeer. 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. 8. DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam vett. 10. Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on Mg. 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest. 12. Riboos on monosahhariid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks. 14. Valgu monomeerid on aminohapped. 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ansüümid. 16. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse biheeliksiks. 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisesse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormooniks. 20
BIOMOLEKULID I SAHHARIIDID e SÜSIVESIKUD LIPIIDID Ehitus(polümeerid) Monomeerid Ülesanne Süsivesikud ehk sahhariidid Polümeerid Glükoos/fruktoos Energia saamine/ehitusmaterjal Lipiidid ehk rasvad/õlid ei ole alkohol+rasvhapped Energia ja ehitus Valgud polümeerid Aminohapped Nukleiinhapped polümeerid Nukleotiidid Monomeerid väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida
Geenid asuvad kromosoomides. Genoom – liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp – organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar – kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis esinevad vastastikustes komplementaarsetes DNA- või RNA-ahelates. RAKKUDE TEGEVUSJUHISED ON SALVESTATUD NUKLEIINHAPETESSE DNA EHITUS DNA-molekul on nagu redel, mis on keerdunud spiraaliks. DNA ehitusüksused ehk monomeerid on desoksüribonukleotiidid. DNA-ahela selgroo moodustavad fosfaatrühmad ja desoksüriboosi jääk nukleotiidides. Redelipostid: moodustunud desoksüriboosist(DNAs suhkruosa) ja fosfaatrühmast. Redelipulgad: moodustunud lämmastikalustest, mis on liitunud desoksüriboosijäägiga. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin (A), tsütosiin (C), guaniin (G) ja tümiin (T).
Molekulidele: vesi osaleb reaktsioonides, fotosünteesi lähteaine, universaalne lahusti, pH on vesikeskkonnas Rakkudele: termoregulatsioon, tagab raku stabiilse sisekuju, tagab raku siserõhu (ehk turgori) Organismidele: termoregulatsioon, stabiilne väliskuju, viljastamise keskkond, ainete trantsport (tõusev-laskuvvool, veri), kaitse (lootel, pisarad) 8. Süsivesikud Koostiselemendid: C ; H ; O Monomeerid: lihtsuhkrud (ehk monoosid) 3C trioosid; 4C tetroosid; 5C pentoosid (riboos); 6C heksoosid (fruktoos, glükoos, galaktoos) Oligosahhariidid: 2-10 monoosi molekuli (: disahhariid, maltoos, sahharoos, laktoos) Polüsahhariidid: üle 10 monoosi molekuli (: kitiin, tärklis, tselluloos, glükogeen, inuliin) Omadused: glükoos ja sahharoos: valge, tahke, vees lahustuv, magus Tärklis: kristallne, veel ei lahustu, pole magus
RNA e. RIBONUKLEIINHAPE Monomeerid=nukleotiidid=RIBONUKLEOTIIDID Rna ülülesanne on läbiviia valgusünteesi · mRNA(info RNA) info valgu ehituse kohta, (millised AH-d, millises järjekorras, kui pikk see on, millised aminohapped on ja kui palju) AH- aminohapped · tRNA- transport RNA, toob kohale valgu tootmiseks vajalikud aminohapped 20 erinevad aminohapet, igal on erinev transport RNA · rRNA- ribosoomiRNA, paneb valgumolekule kokku
DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DESOKSÜRIBONUKLEIIN RIBONUKLEIINHAPE HAPE Monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Süsivesik (suhkur) Desoksüriboos Riboos Lämmastikalused Adeniin(A), guaniin(G), Adeniin(A), guaniin(G), Nukleotiidid tsütosiin(C), tümiin(T) tsütosiin(C), uratsiil(U) (monomeerid) Primaarstruktuur ja Desoksünukleotiidide jada Ribonukleotiidide jada komplementaarsus A=T ja CG A=U ja CG Tertsiaalstruktuur Kromosoom Ribosoom Funktsioonid ja liigid Päriliku info säilitamine, mRNA, tRNA, rRNA, päriliku info täpne ülekanne Osaleb pärilikkuse raku jagunemisel avaldumises
· rRNA - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid · tRNA- transpordi molekulid Tõesed ja väärad laused: 1. Makroelemendid kuuluvad orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete koostisse. 2. ÕIGE 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi. 4. Lipiidide vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse valkude oksüdeerumisel. 5. ÕIGE 6. Nukleodiidid on DNA monomeerid 7. ÕIGE 8. DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. Õige vastusevarjant: 9. vett 10. Mg 11. lipiididest 12. monosahhariidid 13. energia saamiseks 14. aminohapped 15. ensüümid 16. biheeliksiks Täitke lünk sobiva sõnaga: 17 .rganismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulides 18 .lükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisse 19
keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust. Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli). Biopolümeerides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks valgud, nukleiinhapped jne.
Need ribonukleiinhappe rna ja dna koostises. Kuuessinikulistest suhkrutest olumised on: glkoos ja fruktoos. C6H12O6,fotosnteesi abil. Loomad savad aga toidust. 17,6 kJ/g salvestatud energiat saab kasutada elutegevuses. Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised hendid, kahe-kolme monosahariidi omavahelisel hinemisel. Maltoos koosenb aga kahest glkoosijgist. Piimas sisaldub laktoos e piimsuhkur, energia saamiseks. Polsahhariidid on krgemolekulaarsed orgaanilised hendid (polmeerid), (monomeerid) monosahariidid? Trklis,tselluoos ja glkogeen. Trklis peamise polsahhariide.keskmiseks 1 miljon molekulmass. Taimed kasutavad trklist energia saamiseks. Lagundavad glkoosi molekulideks. Tselluoos puitunud varrega taimede massist, loomades aga maksas ja lihastes,trklise ehk glkogeeni molekulina. Kitiin- seente rakus ja lutikates. Lmmastikku sisaldav suhkur. Lipiidid on organismide energiaallikaks. 38,9kJ/g,rasva kasutatakse talvel elamiseks,energia saamiseks. Kaitseb,htlustab temp
nukleiinhappeid. Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on:a) Fe, b) Mg, c) Zn, d) Ca. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam:a) valkudest, b) nukleiinhapetest, c) sahhariididest, d) lipiididest. Riboos on:a) aminohape, b) monosahhariid, c) nukleotiid, d) lipiid. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt:a) aine transpordiks, b) energia saamiseks, c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimiseks. Valgu monomeerid on:a) monosahhariidid, b) lihtlipiidid, c) nukleotiidid, d) aminohapped. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad:a) vitamiinid, b) aminohapped, c) ensüümid, d) glükoosi molekulid. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse:a) gloobuliks, b) polüsahhariidiks, c) biheeliksiks, d) polüpeptiidiks. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainu- ja hulkrakseteks. Iga organism sünnib, areneb ja sureb. Molekulaarbioloogia uurib elu molekuli tasemel.
Harva on tselluloosrakukestas puhtal kujul, tavaliselt moodustab see koos teiste biopolümeeride ligniini ja hemitselluloosiga põimunud maatriksi. Tselluloosi funktsioon mikroorganismides ei ole täpselt teada, kuid arvatakse, et aeroobsed bakterid kasutavad enda poolt produtseeritudtselluloosi ,,mati moodustamiseks, mis võimaldab neil vedelik-õhk piiripinnal püsida ning kaitseb ka UV kiirguse eest. Tsellulloos on D-glükoosi jääkidest koosnev polümeer, milles monomeerid on omavahel seotud -1,4-glükosiidsete sidemete kaudu. Kuna iga teine glükoosi jääk ahelas asetseb eelmisega võrreldes 180o nurga all, siis pole ahela minimaalseks kordusühikuks mitte glükoosi, vaid tsellobioosi jääk. Tsellobioosi jääkidest koosnevad ahelad on lineaarsed ja täies pikkuses välja sirutunud. Ahela otstes paiknevad glükoosijäägid on teineteisest keemiliselt erinevad: redutseerivas otsas on glükoosi C1
Molekulaarbioloogia 1. Mõisted genotüüp, fenotüüp, seosed nende vahel. Vastus: Genotüüp - ühe organismi geenide kogum Fenotüüp - organismi tunnuste kogum Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. Vastus: DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3
1. Mõisted genoüüüp – organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime fenotüüp – isendi avalduvate tunnuste kogum, mis kujuneb genotüübi ja keskkonna koostoimel. seosed nende vahel – Fenotüüp kujuneb genotüübi alusel, keskkonna mõjul. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3
Glükogeen energiavaru allikas loomadel Lipiidid(rasvad) Koosnevad kahest põhiainest: Alkohol hüdrofiilne(vees lahustuv) Rasvhapped hüdrofoobne(vees mittelahustuv) 1)Lihtlipiidid neutraalrasvad 2)Liitlipiidid lihtlipiidid +fosfaatrühm(nt: fosfolipiid rakumembraanide koostises) 3) Steroidid paljud hormoonid nt: suguhormoonid, D-vitamiin, kolesterool (vajalik ainete transpordiks läbi veresoonte seinte) Valgud (proteiinid) Valkude monomeerid(väikesemad koostisosad) on aminohapped. Aminohapped on amfoteersed ühendid(võivad käituda nii aluseliselt, kui happeliselt, sest koosnevad: 1)NH² aminorühm aluseline 2)COOH karboksüülrühm happeline Aminohapete vahel on peptiitside(Ka aine molekulide vahel on peptiitside, niiet kujutage ise ette.) Valgu struktuurijärgud: 1)Primaarstruktuur 2)Sekundaarstruktuur (heeliks) 3)Tertsiaalstruktuur (fibrill - piklik)
lämmastikualusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Kui molekuli koostisse kuulub kaks fosfaatrühma, siis nim. ühendit adenosiindifosfaadiks(ADP). Erinevad lämmastikualused: · GTP(valkude süntees). · ATP, GTP, CTP ja UTP kasutatakse nelja ribonukleotiidi RNA sünteesiks. Erinevad üksteisest lämmastikualuse poolest. RNA sünteesil eraldub neist kaks fosfaatrühma ja sünteesitavasse RNA ahelasse jäänud ühe fosfaatrühmaga nukleotiidid(RNA monomeerid). · ATP, GTP, CTP ja TTP kasutatakse nelja desoksüribonukleotiidi DNA sünteesiks. DNA kahekordistumisel kasutatakse neid, sünteesi käigus eralduvad fosfaatrühmad ja DNA molekuli koostisse jäävad ühe fosfaatrühmaga monomeerid. Glükoosi lagundamine Universaalne kõigil organismidel samasugune protsess. Glükoosivarud talletatakse polüsahhariididena(tärklis on taimedes ja glükogeen loomorganismides) ja need lagundatakse ensüümide abil monomeerideks
27. glükoos on taimele kasutusel põhiliselt energia allikana 28. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest 29. DNA stuktuuri nim kaheahelaliseks biheeliksiks 30. biomolekulideks nim sahhariidid , lipiidid, valgud ja nukleiinhapped 31. lipiidid täidavad põhiliselt ehitusliku ja energeetilist ül 32. AIDS i põhjustab HIV viirus 33. iga nukleotiid koosneblämmastikalusest , fasfaatrmhast ja monosahhariidist 34. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest 35. Sahhariidid moodustavad põhiosa orgaanilistest ainetest 36. ained läbivad rakumembraani aktiivselt või pasiivse trantspordiga 37. kromosoomid asuvad rakutuumas, mis on kaitstud mitmekihilise rakumembraaniga 38. Orgaanilised ained sisaldavad energiat ( nafta , põlevkivi) 39. Leivinuim orgaaniline aine on tselluloos ? Sahhariid -süsinikust , vesinikust , hapnikust -ehituslik (glükoos,fruktoos), energeetiline ül (tärklis,glükogeen)
19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse ensüümideks. 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt ehituslikku ja energeetilist funktsiooni. 21. AIDS-i põhjustab HIV viirus. 22. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega. 23. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluste poolest. 25. Organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku, sest need keemilised elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. 26. Inimese toit peab sisaldama mineraalaineid, sest muidu ei saaks toimida organismi kõik protsessid. Ensüümides ja närviimpulsside ülekandmiseks on vaja mineraalaineid, mineraalaineid on vaja ka luustiku koostises. 27
7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. TÕENE 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks. VÄÄR DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam vett. 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on Mg. 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest. 12. Riboos on monosahhariid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks. 14. Valgu monomeerid on aminohapped. 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ensüümid. 16. DNA molekulile ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse biheeliksiks. 17. Organismis sünteesitud ogaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tselluloosi ja kitiini koostisse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks (adrenaliin, suguhormoonid). 20
organismide populatsioons. 2.Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal? 1)säde süütas elu Maal 2)elu tekkis sügavkülmas 3)ehituskivid tulid väljaspoolt Maad 3.Milline evolutsioonivorm tänapäeval kõige kindlamini paika peab? Elu tekkis merepõhjas 4.Kirjelda, milised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi? *välgunooled *metoriiditabamused *hiidvulkaanid 5.Keemilise evolutsiooni etapid? Aatomid > Molekulid(monomeerid) > Orgaanilised polümeerid > Polümeeri kogumid 6.Milles seisneb S.Milleri katseaparaadi tähtsus? Aparaadiga tegi järgi ,,sooja lombi" teooriat. Erinevaid monomeere soendas ja kiiritas ,,välguga" 7. Miks ei saa tänapäeval toimuda elu teket elutust ainest? Sest enam pole sellised tingimusi Maal. NT pole: madalaid ookeane, pole sellist ilmastikku(pidev välk jne) , pole nii tugevat UV kiirgust 8. Miks on osade teadlaste seas levinud arusaam, et elu saabus Maale kosmosest?
· Ca - luude ja hammaste koostises, verehüübimine, südame töö · Fe hemoglobiinis, hapniku kandmine organismis, ainevahetuses · Zn valgu ainevahetus, immuunsuse tagamine · I jood- kilpnäärme hormoonide süntees Biomolekuli ja biopolümeeri mõisted ja näited. · Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust. Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli). · Biopolümeerides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks valgud, nukleiinhapped jne.
inimese kõhunäärmes. - kaitsefunktsioon – organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustunud veres antikehad, mis seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. - liikumisfunktsioon – nt algloomade viburite ja ripsmete liikumine. - energeetiline funktsioon – valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides. 2) Nukleotiid, selle ehitus. - Nukleotiidid on DNA ja RNA koostises olevad monomeerid. ( desoksüribonukleotiidid ja ribonukleotiidid) Ehitus: Nukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli – lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. 3) Aminohape ja selle ehitus. - Aminohapped on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- ja karboksüülrühma ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat. Ehitus: aminorühm, aluseline karboksüülrühm, happeline radikaal. 4) Võrdle DNA-d ja RNA-d.
nimetus „puuviljasuhkur”. Puhas, kuiv fruktoos on kristalne tahke aine, valge värvusega, magus ja lõhnatu. Ta on lisaks kõige magusamale suhkrule ka kõige paremini vees lahustuv. Seda sisaldub palju mees, puuviljades, õites, marjades ja enamikus juurviljades. Taimedes võib fruktoos esineda nii monosahhariidina kui ka disahhariidi koostises. Viimasel juhul on see sahharoosi (glükoosi ja fruktoosi monomeeridest koosnev disahhariid) koostises. Sahharoosis on need monomeerid aga omavahel seotud glükosiidsideme abil. Majanduslikus tootmises tehakse fruktoosi suhkruroost, suhkrupeedist või maisist ning on olemas kolm majanduslikult tähtsat vormi. 1. Kristalliline fruktoos on monosahhariid: kuivatatud ja jahvatatud ning puhta sisaldusega 2. Fruktoosi ja glükoosi segu: kõrge fruktoosisisaldusega maisi siirup (HFCS) 3. Sahharoos Kõiki fruktoosi vorme lisatakse toitudesse maitsestamiseks, maitse
· Kosmiline e. füüsikaline-tekkis 15-4,5 miljardit aastat tagasi, George Lemaitre ,,suure paugu teooria"-mateeriakogumi laialipaiskumine, mille käigus moodustusid ebapüsivatest osakestes aatomid ja molekulid, mis hakkasid tihenema tänu gravitatsioonijõule. · Keemiline-tekkis 4,5-3,5 miljardit aastat tagasi, ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida(A.Oparin ja J.Haldane). Tekkisid lihtsad orgaanilised monomeerid, bioloogilised polümeerid, mikrokerad ja konservaattilgad). · Bioloogiline-,,soe lamp"-Darwini metafoor, mida arendasid edasi Oparin ja Haldane. 80-100 kraadi juures olev veekogu, mis sisaldab biopolümeere. ,,Jääkamber"-soe tiik, milles on jääpall, tingimused väga muutlikud ja soodustas evolutsiooni.(0-27 kraadi juures). ,,Kuum katel"-150-250 kraadi ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas.
Tselluloos- taimerakkude kestad on tselluloosist Kitiin- putukate väliskiht ja jõevähi koorik koosneb kitiinist Glükogeen- loomorganismide varuaine talletatakse maksas Lipiidid: ... on orgaaniliste ühendite klass. Ei lahustu vees. Rasvad Õlid Vahad Steroidid nt: kolesterool, vitamiin D, suguhormoonid jne. Fosfolipiidid on liitlipiidid, mis esinevad rakumembraani koostises. Valgud e proteiinid: ... on biobolümeerid, mille monomeerid on aminohapped 1. Valgu ülessanded: Ensümaatiline funktsioon-seotud toidu seedimisega Ehituslik funktsioon-rakumembraani koostises koos fosfolipiididega Kaitse funktsioon- antikehad koosnevad valkudest Liikumisfunktsioon- lihastes olevad valgulised jõud panevad lihase liikuma Trantspordi funktsioon- valkude lagunemisel vabaneb energia Nukleiinhapped (DNA ja RNA): ... on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid: Nii DNA-s kui ka RNA-s on : A, G, C
sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi(NH2) kui ka karboksüülrühmi(C+). Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku(H) aatomit asendunud aminorühmaga. Kahekümmend peamist (standardset) aminohapet moodustavad enamiku elusorganismide valgud. ( · Alfa-aminohapped valkude koosseisukuuluvad monomeerid · Valkude struktuurne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel) Valkude lühiiseloomustus Valgud (proteiinid)- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevaid aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja karboksüülrühmad. Valgu molekulis aminohapete vahel on peptiidsidemed: N-H ja
Nukleotiidide lühiiseloomustus Nukleotiidid on nukleiinhappe monomeerid. Nukleiinhapped on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles nukleotiidijäägid on omavahel seotud fosfodiester sidemetega. Jaotus: DNA desoksüribonukleiinhape (koosneb desoksüribonukleotiididest) RNA ribonukleiinhape (koosneb ribonukleotiididest) Nukleotiidid on kolmekomponend ilised süsteemid, mis koosnevad: 5C suhkrust ehk pentoosist N-alusest ühest või mitmest fosforhappe jäägist Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos:
ensüümide osalusel · 2 monosahhariidi liitunud disahhariid · 210 monosahhariidi liitunud oligosahhariid · üle 10 monosahhariidi liitunud polüsahhariid · Liitumine kondensatsioonireaktsioonil: side OH rühmade arvel eraldub H2O · O moodustab ühe suhkru 1C aatomi ja teise suhkru 4C aatomiga · kovalentse sideme glükosiidside · Liituda võivad identsed või erinevad monomeerid: · Näide: · identsed: glükoos + glükoos = disahhariid maltoos (linnasesuhkur) · erinevad: natsetüülglükoosamiin + natsetüülmuraamhape polüsahhariid peptidoglükaan (bakteri rakukestas) Glükosiidsideme moodustumine Glükosiidsideme erinevad paigutused · Glükosiidside tekib suhkrute OH rühmade vahel · Vastavalt OH rühmade paigutusele ( glükoos või glükoos) ·
Polümeeride moodustumise protsessi nimetatakse polümerisatsiooniks. Polümeerid on näiteks merevaik, tselluloos, tärklis. · Kopolümeer on selline polümeer, mille molekulides esinevad kahele või enamale monomeerile vastavad lülid. Protsessi, milles saadakse kopolümeerid, nimetatakse kopolümerisatsiooniks. · monomeeriks nimetatakse polümerisatsiooni lähteainet ehk ühte molekuli lüli polümeeri ahelas. Kui polümeeri tekkel liituvad omavahel ühesugused monomeerid, siis nimetatakse sellist polümeeri homopolümeeriks. · Polümerisatsiooniaste on arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis. · Liitumispolümeer saadakse siis kui kaks alkeeni polümeeruvad, liitudes kaksiksidemete arvel. · Polükondensatsioon on polümeeride saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi . Funktsionaalrühmade reageerimisel eraldub näiteks vesi või alkohol.
tümiin uratsiil Mol. Struktuur Kaheahelaline üheahelaline Sarnasused- happejääk - fosfaatrühm Valkude lagundamisel vabaned kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel Aminohape on valgu monomee DNA kuulub kromosoomide ehitusse DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Riboos on monisahhariid Valgu monomeerid on aminohapped Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ensüümid DNA molekulile ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse biheeliksiks
Ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest e. elementaarlülidest. Polümeerideks loetakse ühendeid, mille ahelas on üle saja elementaarlüli ja mille molaarmass on üle tuhande. Polümeeri nimetus moodustatakse polümeeri lähteaine (monomeeri) nimest lisades eesliite polü. Polümerisatsiooni e. polümeerumise käigus monomeerid ühinevad omavahel ja moodustavad polümeere, kusjuures igale monomeer molekulile vastab üks elementaarlüli polümeeri molekulis. Polümeeride saamine 1) Liitumispolümerisatsioon polümeer moodustub monomeeride liitumise teel. Protsess kulgeb ahelreaktsioonina. Niimoodi polümeeruvad alkeenid; selliste reaktsioonide tulemusena tekivad: polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid jne. Cl
Kaitse funktsiooni Liikumis- ja energeetilist funktsiooni DNA DNA on elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer. DNA monomeeride nimetused : Adenosiinfosfaat Guanosiinfosfaat Tsütidiinfosfaat Tümidiinfosfaat RNA RNA ehitus on sarnane DNA-ga. Kõige suurem erinevus on see, et RNA-l ei ole kahte ahelatkus on monomeerid ,vaid on üks ahel. Monomeeride nimetused on ka erinevad. RNA ülesanded RNA osaleb pärilikkuse avaldumises ,et teatud inimese omadused mis DNA näitab on olemas mRNA - Toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest ribosoomidesse tRNA - Geneetilise info lahtimõtestamine rRNA - Kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis.
molekulidest. ELEMENTAARLÜLI – üks korduv osa polümeeris. POLÜMERISATSIOONIASTE – nr, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis, n OLIGOMEER – väike polümeer, kus n on kuni 100 LIITUMISPOLÜMEER – tekib siis, kui monomeeriks on alkeen või alküün LIITUMISPOLÜMERISATSIOON – molekulide liitumine liitumispolümeeris HOMOPOLÜMEER – polümeeris on üks monomeer KOPOLÜMEER – polümeeris on erinevad monomeerid KONDENSATSIOONIPOLÜMEER – eraldub vesi, saab tekkida happest, amiidist ja alkoholist 5. Polümeeride näited PET – POLÜETELEENTEREFTALAAT - Kasutatakse plastpudelite tegemisel PC – POLÜKARBONAADID - CD, DVD, läätsed, mänguasjad PLA – POLÜLAHTIIDID - Sellised polüestrid, mis mullaga kokkupuutes mikroorganismide toimel lagunevad POLÜESTER - Sünteetilise riide valmistamine POLÜAMIIDID - Nailon-6 o Sukad, lahustub atsetoonis, üks amiidi rühm
subühikud peavad olema samas olekus (substraadi (S) puudumisel domineerib T-olek); *S seondub palju kõvemini R- kui T-olekus valgule; *Kooperatiivsus seisneb selles, et S sidumine kasvatab R populatsiooni, mis omakorda suurendab S jaoks kättesaadavate tsentrite arvu, kiirendades sidumist; *ligandid nagu S on pos homotroopsed efektorid; *molekule, mille sidumine mõjutab teiste ligandide sidumist, nim heterotroopseteks efektoriteks. KNF mudel mille puhul monomeerid ei pea olema samas olekus. Aktiveerimine pos heterotroopne efektor e allosteeriline aktivaator soodustab S sidumist. Inhibeerimine neg heterotroopne efektor e allisteeriline inhibiitor vähendab S sidumist. Allosteeriliste ensüümide kineetilised kõverad: on sigmoidaalsed. (Vaata loen 9 slaid 12.) 5) Müoglobiini ja hemoglobiini toimimine allosteerilise regulatsiooni näitena, nende struktuuride erinevuste mõju hapnikutranspordile. Hapnik seotakse ligandina Fe-le.
DNA ülesandeks organismis on päriliku informatsiooni edasi kandmine ning säilitamine 2 )DNA ja RNA ehitusüksused – kirjelda DNA ja RNA molekuli ehitust, DNA - DNA on kaheahelaline ( sekundaarstruktuur , spiraalse ehitusega) Molekulides esineb komplementaarsusprintsiip,kus A=T kaksikside ja C=G kolmikside. RNA - Molekulides esineb komplementaarsusprintsiip, molekul koosneb ühest polünukleotiidahelast. A=U , C=G millest koosnevad monomeerid, kuidas neid nimetatakse. Nukleotiid, koosneb lämmastikalusest, riboosist (suhkrust) ja fosfaatrühmast. Sarnasused ja erinevused. Sarnasus: nukleiinhapped, fosfaatrühm, komplementaarsusprintsiip Erinevus: erinevad suhkrujäägid, DNA molekul on pikem 3)Replikatsioon – eesmärk, - päriliku info jõudmine kõikidesse rakkudesse ja selle edasiandmine järglastele sisu, - DNA-ahela kopeerimine enne raku jagunemist.
Polümeeride moodustumise protsessi nimetatakse polümeriseerumiseks ehk polümerisatsiooniks. Tavaliselt nimetatakse polümeerideks aineid, mille ahelas on üle saja struktuuri- ehk elementaarlüli ja molaarmass võib ulatuda üle 1000. Seepärast on polümeerid ka kõrgmolekulaarsed ained. Kui elementaarlülisid on alla saja, siis vahel nimetatakse sellist polümeeri ka oligoneeriks. Polümeerid koosnevad elementaarlülidest, millele vastavad monomeerid. Monomeeriks nimetatakse polümerisatsiooni lähteainet ehk ühte molekuli lüli polümeeri ahelas. Seepärast on monomeerid ka madalmolekulaarsed ained. Igale monomeeri molekulile vastab ükselementaarlüli 10 polümeeri molekulis. Kui polümeeri tekkel liituvad omavahel ühesugused monomeerid, siis nimetatakse sellist polümeeri homopolümeeriks. Erinevate
seotakse ATP koostisesse. 60% energiat, mis vabaneb kulub kehatemp säilitamiseks. dissimilatsiooni protsessides. Sünonüüm süntees Lagundamine Seos energiaga Vajatakse Vabaneb Lähteained Monomeerid Polümeerid Saadused Polümeerid Monomeerid Seos org vanusega Ülekaalus noortel Vanematel Seos ensüümidega Vajalikud ensüümid Vajalikud ensüümid Näited protsessidest Foto-, valgusüntees, Rakuhingamine, seedimine,
neid mono-, oligo-, ja polüsahhariidideks. Monosahhariidide üldvalem on C x(H20)y. Molekuli keemiliselt ehituselt on nad kas lineaarsed polühüdroksüaldehüüdid, polühüdroksüketoonid või molekulisisese tsüklisatsiooni tulemusel tekkivad tsüklilised poolatsetaalid või poolketaalid. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. Oligosahhariidid koosnevad 2-10-st monosahhariidi jäägist, polüoosides on aga sajad või tuhanded monomeerid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud ahelateks. Oligosahhariidide oluloseks klassifitseerimise tunnuseks on vaba poolatsetaalse või poolketaalse küdroksüülrühma esinemine või puudumine molekulis, mille järgi neid jaotatakse redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Oligo- ja polüsahhariidides on monomeerid omavahel seotud O-glükosiidsidemega. Enamus süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavaid reaktsioone baseerub karbonüülrühma esinemisele molekulis
Isotaktiline polümeer polümeer, mille metüülrühmad paiknevad korrapäraselt, kindlas rütmis. 11. Homopolümeer - ühe kindla monomeeri polümerisatsiooni teel saadud polümeerid. Kopolümeer mitme erineva monomeeri polümeriastsiooni teel saadud polümeer. 12. Dieenide polümeerimise põhimõte moodustub küllastumata süsivesinikahel. Niisuguse ahelaga on looduslikud ja tehiskautsukid ning nende monomeerid on 1,3-dieenid. 13. Cis-polübutadieen nCH2=CH-CH=CH2 (-CH2-CH=CH-CH2-)n Ziegler-Natta katalüsaatoriga saadakse korrapärase struktuuriga cis-polübutadieeni. 14. Looduslik kautsuk on cis-polüisopreen, mis sisaldub hevea mahlas. Ziegler.-Natta katalüsaatoriga on võimalik valmistada niisama head kautsukit nagu heveapuustki, kuid isoporeen on kallis. 15. Vastupidavamad kautsukisarnased ained polükloropreen, stüreen-butadieen-kopolümeer 16
Tööleht: Valgud ja nukleiinhapped. 1. Võrrelge antud struktuure ja kirjutage, milliste ainete koostisesse need monomeerid kuuluvad ja kuidas neid monomeere nimetatakse. Kuulub: DNA koostisesse. Kuulub valgu koostisesse. Nimetus: C - tsütosiin Nimetus: aminohape 2. Uurige polüpeptiidi struktuurvalemit. Tõmmake joon alla (märkige värviliselt) peptiidsidemetele. Eraldage kaldjoonega aminohapped üksteisest! Peptiidside on: ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel tekkiv
funktsioneerida. Nt inimeste osaline karvkate, tarkusehambad, õndraluu. 7. Kirjelda ürgsupi hüpoteesi elu tekkimise kohta. Algselt maad valitsenud tingimustes võisid toimuda reaksioonid, kus ühinesid lihtsad anorgaanilised molekulid esimesteks orgaanilisteks ühenditeks. 1.varase Maa atmosfäär oli keemiliselt redutseeriv (puudus hapnik). 2.selles energiarikkas atmosfääris tekkisid lihtsad orgaanilised ühendid(monomeerid). 3. Need ühendid kogunesid *ürgsupiks* erinevates kohtades. 4. Supis tekkisid lihtsatest ühenditest keerulisemad orgaanilised ühendid- biomolekulid. 8. Kirjelda keskkonnatingimusi Maal elu tekkimise ajal. Maa pinda mõjutasid ultraviolettkiirgus, äike ja meteoriidid. Palju vulkaanipurskeid. Meredes hakkas kogunema süsiniku-, vesiniku ja lämmastikuühendeid. 9. Kuidas tekkis hapnik Maa atmosfääri ja kuidas see organisme mõjutas? Hapnik tekkis fotosünteesi tulemusel alguses vees
33)Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on: a) Fe, b) Mg, c) Zn, d) Ca. 34)Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest, b) nukleiinhapetest, c) sahhariididest, d) lipiididest. 35)Riboos on: a) aminohape, b) monosahhariid, c) nukleotiid, d) lipiid. 36)Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) aine transpordiks, b) energia saamiseks, c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimiseks. 37)Valgu monomeerid on: a) monosahhariidid, b) lihtlipiidid, c) nukleotiidid, d) aminohapped. 38)Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid, b) aminohapped, c) ensüümid, d) glükoosi molekulid. 39)DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse: a) gloobuliks, b) polüsahhariidiks, c) biheeliksiks, d) polüpeptiidiks. 40) Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainu- ja hulkrakseteks. 41) Iga organism sünnib, areneb ja sureb.
a) Fe b) Mg c) Zn d) Ca 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagunemisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest b) nukleiinhapetest c) sahhariididest d) lipiididest 12. Riboos on: a) aminohape b) monosahhariid c) nukleotiid d) lipiid 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks b) energia saamiseks c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks d) valkude sünteesimiseks 14. Valgu monomeerid on: a) monosahhariidid b) lihtlipiidid c) nukleotiidid d) aminohapped 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid b) aminohapped c) ensüümid d) glükoosi molekulid 16. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse: a) gloobuliks b) polüsahhariidiks c) biheeliksiks d) polüpeptiidiks Täida lünk sobiva sõnaga! 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulides . 18
........................................................................................................................ 11 Joonis 3. Bioplastide tootmine regioonide järgi [5]...........................................11 Joonis 5. Bioplastikute tootmine turuvaldkonna järgi [5]..................................15 Bioplastikute kasutusvaldkonnad.....................................................................16 2 TERMINID 1. Monomeerid (elementaarlülid) – ühinevad polümeerumise (polümerisatsiooni) käigus ja moodustavad polümeere. 2. Polümerisatsioon – protsess, mille käigus monomeerid ühinevad moodustades polümeere. 3. Ensüümid – kõrgmolekulaarsed bioloogised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist. 4. Radikaal – keemias paardumata elektroniga aatom või molekul. 5. Oksüdeerumisreaktsioon – keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab
Cr, F, Se, Si, Sn, B, As. Enamasti nimetatakse 16 elementi, kuid eri organimsirühmadel on ka mõningaid erinevusi. Monosahhariid - ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. mRNA - RNA liik, mis toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika nukleotiidid nukleiinhapete monomeerid, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5- süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. oligosahhariidid - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. peptiitside kovalentne sive valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. polüsahhariidid - kõrgemolekuaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille
6. Suhkrud: 1.monosahhariidid-riboos, desoksüriboos, glükoos e. viinamarjasuhkur, fruktoos e. puuviljasuhkur ehitus: madalmolekulaarne ühend, kus süsinike arv molekulis on 3-6 2. oligosahhariidid- sahharoos(roosuhkru põhiosa), maltoos(linnasesuhkur), laktoos(piimasuhkur) ehitus: 2-3 monosahhariidi on ühenduses 3. polüsahhariidid(on biopolümeerid)- tärklis(taimede glükoosivarud), glükogeen(loomne glükoosivaru), tselluloos, kitiin ehitus: polümeer, mille monomeerid on monosahhariidide jäägid. Ülesanded: energeetiline ülesanne (glükoos), ehituslik ülesanne, varuaine, ligi meelitamiseks, kaitsefunktsioon, toiduks. 7. Lipiidid: Liigid: lihtlipiidid- rasvad liitlipiidid- õlid, vahad, steroidid (jt. vees mittelahustuvad ühendid) Ülesanded: energeetiline funktsioon (rasv), varuaine (talvine rashvakiht), kaitse funktsioon (nahaalune rasv), lahusti (õlid lahustavad vitamiine), ehitusmaterjal(vahad,
V. (Nukleotiidid) 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. Õ. 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks. V. (DNA) Leia õige vastusevariant! 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam: a) vett 10. Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on: b) Mg 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam: d) lipiididest 12. Riboos on: b) monosahhariidid 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: b) energia saamiseks 14. Valgu monomeerid on: d) aminohapped 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: c) ensüümid 16. DNA molekulile ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse: c) biheeliksiks Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja glükogeeni koostisse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks. 20
18) Suurim aine kogus , mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril - lahustuvus 19) Vees lahustuv alus leelis 20) Aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel kovalentne side 21) Ühe mooli aineosakeste mass grammides molaarmass 22) Ühe ja sama keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena allotroop 23) Samale molekulvalemile vastavad erineva struktuuri ja omadustega ühendid monomeerid 24) Süsivesinikud, kus esineb vähemalt kaks süsiniku aatomit, mis on sp hübriidses olekus ketoonrühm (hüdroksüülrühm) 25) Aine, mis on võimeline siduma prootonit alus 26) Elektronide liitmine redoksreaktsioonis, millega kaasneb elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine redoksreaktsioon 27) Aine väikseim osake, koosneb aatomitest molekul 28) Kaltsium- ja magneesiumioonide märgatav sisaldus vees Vee karedus 29) Suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses pH skaala
annaabi.ee 
