Vastavalt veesisaldusele võib savipinnas esineda looduses kõvana, plastsena või voolavana. Võrreldes liivapinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad, külmumisel paisuvad nad tunduvalt rohkem. Kuiv või väheniiske savipinnas on üldiselt hea ehitusalus, plastne või voolav savipinnas aga vundeerimiseks väga ebasobiv. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 6 Täitepinnasteks võivad olla prahi mahapanekuga tekitatud mulded, täidetud jõesängid jms. Hoone rajamisel täitepinnasele tuleb arvestada selle iseloomu täitematerjali, tihedust ja vanust, samuti püstitatava hoone laadi. Ebaühtlase koostisega kobedaid kokkusurutavaid pinnaseid (turvas, muda, mustmuld) ehitusalusena ei kasutata. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 7 2. Tehisalused Kui looduslik ehitusalus osutub nõrgaks või kergesti kokkusurutavaks, tuleb sed tugevdada
Tavaliselt see aluspinnase süü, sest ehitusmaterjalid peavad olema külmaohutud. Kõige sügavamalt tee keskel, kuna ääri isoleerib lumi. Eesti probleem, et sulab ja külmub tihti – kevadel, eriti märstis ohtralt auke. 5) Katendi konstrueerimine (juhendi peatükk 11). Katendis kasutatavate materjalide kvaliteetnõuded ja nende kontroll. Katendi konstrueerimisele eelnevalt tuleb projektiga käsitletav tee jagada järgmiste tunnuste järgi osadeks: süvendid, mulded, normidest madalam muldkeha, paikkonna tüübid, pinnased, pinnasvee arvutuslik tase ja muud. Nende tunnuste järgi määratakse kõige halvemates tingimustes oleval teeosal arvutusprofiil, mille kohta konstrueeritakse katend ja tehakse tugevusarvutus. Kogu tee(lõigu) ulatuses võib selliseid “kõige halvemaid “ teeosi olla mitu. Sellest tulenevalt on võimalik ka mitu arvutusprofiili. Reeglina
Oluline on savipinnases sisalduv vee hulk. Vastavalt veesisaldusele on savipinnas kõva, plastne või voolav. Võrreldes liivpinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad ja deformatsioonide vaibumine on palju aeglasem. Külmumisel paisuvad nad tunduvalt rohkem. Kuiv ja väheniiske savipinnas on üldiselt hea ehitusalus, plastse ja voolava savipinnase korral on hoonete vundeerimine raskendatud. Savipinnaste kandevõime on 0..6 kG/cm². Täitepinnasteks võivad olla prahi mahapanekuga tekitatud mulded, ummistunud jõesängid jms. Täitepinnastes võib esineda orgaanilisi jäätmeid, tuhka, räbu jne, mis vähendavad aluse kandevõimet. Täitepinnase tihedus sõltub peamiselt täitematerjali iseloomust, mulde vanusest ja moodustamise viisist. Hoone rajamisel täitepinnasele tuleb arvestada selle iseloomu ja püstitatava hoone laadi. Ebaühtlase koostisega kobedaid kokkusurutavaid pinnaseid (turvas, muda, mustmuld) tavaliselt ehitusalustena ei kasutata. 10.Tehisalused
Pinnakaeve alla 1 meetri paksuse pinnakihi kaeve (m2) Süvakaeve üle 1 meetri paksuse pinnakihi kaeve (m3) Kaeve põhjapindala alusel: Süvendi kaeve Kanali (kraavkaeviku) kaeve Nõlvakalded ja kaevevarud vastavalt mahuarvutusjuhendile (vt.skeem) SniP: kaevandatavate pinnaste klassifikatsioon pinnasekategooria alusel. 34. Mida mõeldakse töölaiendi all mullatööde mahtude arvutamisel ??? Kalded ja mulded 35. Milliseid mõõtühikuid kasutatakse müüritööd mahtude mõõtmisel tk, jm, m2, m3 36. Mille alusel jaotatakse ehitusmahtude arvutamisel raketisetöid? Raketisetööd jaotatakse: 1. konstruktiivelemendi järgi 2. raketisetüübi järgi (näit laudraketis) 3. valupinna kvaliteedi järgi; (erinõuete korral viidatakse projektile) 1
Ventilatsioonitorud jm 400 0,4 0,20 2 80,0 Elektrikaablid jm 6500 0,3 0,05 6 325,0 VÄLISRAJATISED Äärekivide paigaldus jm 239 0,3 0,15 2 35,9 Asfalteerimine m3 76,3 2 0,25 8 19,1 Tänavavalgustite paigaldus tk 10 4,2 1,40 3 14,0 Erinevad Mulded m3 991,1 0,1 0,05 2 49,6 Puude istutamine tk 17 2 1,00 2 17,0 SISEVIIMISTLUS Lagede viimistlus m2 2411,4 0,4 0,05 8 120,6 Seinte värvimine m2 320,1 0,4 0,10 4 32,0 Põrandakatete paigaldus m2 2411,4 0,7 0,09 8 211,0 OBJEKTI LÕPETAMINE
kõrvalteed, vähetähtsad teed. Otstarbe järgi: peateed, provintsi sõjateed, tavalised maanteed, sillutatud sõjateed, reisiteed, jalgrajad, kanderajad, karjateed, põllupeenra rajad, loomarajad. Rooma teid ehitati ikka kahe punkti ühendamiseks ja lühemat ja kiiremat teed pidi, sellest ka eesmärgid minna läbi kas või kaljude ja teed pidid olema kasutatavad igal ajal. Jõgede ületamiseks kerkisid võlvsillad. Nõrkadele pinnastele kerkisid mulded ja viaduktid. Teede paiknemise aluseks olid ikka endised iidsed teid, pikaealisuse huvides rajati kehva pinnasega kohtades paiknevad teed kuhugi mujale. Üldiselt paistsid Rooma teedeehitajad silma kvaliteediga nii teede sihtide sirguses ja tõusude sujuvuses. Sõjateede peateede laius oli 16 jalga mullete kalle nõlvakalle oli 45° h 1,2..1,8m orgudes 3,7m Sõjateedele rajati ka peenrad, et kolonnid pikaks ei veniks ja saaks laiemalt käia
võimaluse valida ehitisele soodsamate geoloogiliste tingimustega asukoht; aluse optimaalse vundamendi ja ehitise konstruktsioon valikuks; vajalikud andmed konkreetse ehitise geotehniliseks projekteerimiseks; soovitusi ehitamise tehnoloogia valikuks ja ehitise kasutamiseks; Ehitusgeoloogiline (geotehniline) uuring peaks sisaldama peale pinnaseuuringute ka olemasolevate ehitiste (hooned, sillad, tunnelid, mulded, nõlvad) hindamist ja eh itusplatsi ning selle lähiümbruse arengulugu. Geotehniliste uuringute planeerimisel peab arvestama lõppeesmärki so ehitist. Uuringute planeerimise üldine skeem on esitatud joonisel 11.1. Uuringute etapid Enamikel juhtudel on otstarbekas uuringuid teha etapiviisi. Uuringu etapid on järgmised: eeluuringud; põhiuuringud; kontrolluuringud ja seire. Eeluuringuga saadavad andmed peaks võimaldama: hinnata ehitusplatsi üldist sobivust;
Ehitised, konstruktsioonid ja ehituses kasutatavad tooted jagatakse tööea klassidesse C vähemalt 100 aastat D vähemalt 50 aastat E vähemalt 20 aastat F vähemalt 10 aastat G vähemalt 1 aastat Hoonetel on tavaliselt kasutuseaks 50 aastat. (klass D). Õhuliinidel, trosskonstruktsioonidel, maapealsetel ja maaalustel soojatorustikel, kaabelliinidel, mahutitel on kasutusiga 20 aastat. (klass E) Pinnaseehitistel nagu tammid, mulded, teekatte alused kihid, süvendid, kraavid kanalid jne, pinnases või vees paiknevad ehitistel nagu sulundseinad, torustikud, tunnelid, kaid jne. maa ja veepinnast kõrgematel ehitistel nagu sillad, viaduktid tornid punkrid on kasutusiga 50 aastat. Kande- ja kande-piirdetarinditel ning soojusisolatsioonil. Hüdroisolatsioonil, auru- õhu, ja tuuletõkkel, fassaadikattel (va värv) katusekattel on kasutusiga sama kui hoone enda oma. Neid ei õnnestu vahetada ilma hoonet lammutamata.
(vundamendid), pinnase toetamisega (tugiseinad, sulundseinad), pinnasest või amorfne räni jne. Tsementatsioonisidemed võivad pinnasele anda suure veealandamiseks vajaliku drenaazi kavandamine, pinnase keemilise pinnasesse rajatavate ehitistega (tammid, mulded, täited, tunnelid jne). Kõik tugevused, näiteks puistepinnasest saab poolkaljupinnas. Need sidemed on tugevdamise meetodi valik, ka vundamendi vajumise alalise kulgemise progn- ehitised kannavad oma koormuse pinnasele. Teekatte kaudu liiklusvahendite kristalse ehitusega ning seega elastsed ja haprad. Pinnaseosakesi seovad ka mine. Darcy seadus ei kehti ainult väga jämedate liivade või väga suurte kaal, kosmoseraketid
sulamisprotsessidele. · Ventileerimisomadused - Kergkruus on õhku läbilaskev ning seetõttu ventileeruvad ehitistest nii ehituslik, konstruktsiooniline kui ekspluatatsioonist tulenev niiskus ja aur. · Kasutusalad · Katuste ventileerimiseks · Soojusisolatsioonina · Lamekatustel · Vundamentide ümber · Kergplokkidest · vundamendid · seinad · Kergtäiteks · teede, raudteede mulded · torustike ehitused · põrandad looduslikel pinnastel · vundamentide ümber vee drenaaziks 12 Omadused: · on valmistatud vaid looduslikest lähteainetest · on põlematu ja külmakindel · on vaatamata kergusele tugev · on hea soojus- ja heliisolaator · ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase
HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….……………… lk.7 1.1. Kasvupinnaste põhikomponendid ja nende mõju pinnaste omadustele………….………lk....
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
