nulltsükkel ja esimene korrus koos viimistlusega; 2. välis- ja siseseinad koos viimistlusega; 3. ülemised korrused koos treppide, viimistluse ja osaga karkassist; 4. katus koos viimistluse ja osaga karkassist; 5. insenerivõrgud; 6. platsitööd. Võib kasutada ka suuremat arvu elemente (kasutatakse ka loetelusid enam kui 40 elemendiga). Seejuures tuleb silmas pidada aga järgmisi põhimõtteid: 1. iga konstruktiivelement peab olema eelnevalt määratletud nii, et tagatakse jaotuse universaalsus ja arusaadavus kõigile; 2. konstruktiivelemendi maksumuse osakaal kogumaksumusest peab olema oluline; 3. konstruktiivelement peab olema lihtsalt eristatav nii joonisteIt mõõtes kui töömahtude loendit analüüsides; 4. võrdlusvõimaluse tagamiseks peab valitud konstruktiivelementide loetelu olema kooskõlas teiste kasutatavate jaotustega, et vajadusel võrrelda oma andmeid avaldatutega. 67...
Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
Seda siis, kui maksumusplaan on koostatud ja selles on arvestatud arhitekti soove seoses töökirjeldustega ning kui selgub, et need pole ikkagi vastuvõetavad, ei koosta maksumusplaanija nende alusel täpset maksumusplaani. Selle asemel, lähtudes maksumusplaanimise meetoditest, leiab ta aga konstruktiivelemendi piirmaksumuse ja arhitektile antakse võimalus projekteerida selle maksumuse piires vastavalt oma soovile. Kui ka siis maksab konstruktiivelement rohkem kui piirsumma seda lubab, tuleb otsida kas täiesti uus lahend või suurendada selle konstruktiivelemendi maksumust teiste arvel. Eeltoodud käsitlusi saab kasutada alati, kuigi esimest nendest eelistab enamik maksumusplaanijaid ja seda kasutatakse ka laialdasemalt. Enamik arhitekte eelistab samuti töökirjeldust konstruktiivelemendi piirmaksumusele, sest viimases pole üksikasjalikku kirjeldust ja võib tekkida olukord, et sobiva tulemuse...