Tehnilised joonised. Vundament . Sein. Soojustus. Kivikatus. Paigaldus.
Töö on keerukas ja ka problemaatiline, kui aknad on tenderpostidega. (aknaleng on osa seina konstruktsioonist tapitud seina sisse. Tenderpostide eemaldamisel muutub seina konstruktsioon nõrgaks. Soovitus oleks osa tenderpostist eemaldada (tahuda, hööveldada) ja uus aken võimalikult õhukese lengiga tellida. Sellisel juhul jäävad uued aknad sama suured, kui vanad. Võimalusel tellida ainult uus leng ja vanad aknaraamid saab restaureerida. Soojustus ja tuuletõke: Kui kogu voodrilauda ei eemaldata saab eemaldatud voodrilaua kohta paigaldada ainult tuuletõkkepaberi. See ei tee konstruktsiooni paksemaks. Kui eemaldate kogu voodrilaua, aga seina ei saa oluliselt paksemaks teha saab paigaldada tuuletõkkeplaadid. Kui üle 30% tuleb voodrilauda asendada on mõtekas kogu voodrilaud eemaldada. Sellisel juhul proovige maja vanast voodrilauast taastada fasaadipoolne laudis. Puitmajade soojakaod on kõige suuremad horisontaalpindadel:
Servad triigitakse tugevalt kinni. Vertikaalselpindadel kleebitakse aluspinnale ja üksteisega kahekihilisse kleepmassi. Paanid triigitakse keskkohast äärepoole kinni. Valumeetod Selle meetodiga sulatatakse paani allpool oleval poolel bituumen, ning paan kleepub aluspinnale. Kleepmass peab tuginema paani ääre vahelt välja, mis levitatakse koheselt laiali. (http://www.scieroofing.com/tanking.htm) PERIMEETRI SOOJUSTUS. Nii kaua kui keldris hoiti juurvilja polnud vajadust perimeetri soojustuseks. Kuna tänapäeval soovitatakse keldrit kasutada eluruumi funktsioonis , siis tuleb asuda tegelema ka perimeetri soojustusega. Soojustus peab asuma väljaspool hüdroisolatsiooni. Kuna soojuskiht asub ümber välispiirde vastu maapinda nimeteataksegi seda perimeetri soojustuseks. Pidevalt seisva vee tingimustes peab perimeetrisoojustuses kasutatud XPS-plaadid
b)tööstushooned c)loomapidamise hooned 2) Elektrijuhtmete, külmaveetorustike tööiga Elektrijuhtmetel on tööiga 10 aastat. 3) Tuleohutusnõuded elamu projekteerimisel Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast soojustuse min paksus on 15 cm
BITUUMENMATERJALID · leektäpp Olemus ja liigitus · lahustuvus vees Hea keemilise püsivusega, veetihedad, värvilt mustad või tumepruunid. · lahustuvus kloroformis Toa temp. tahked, sitked või vedelad. Temp. tõstes vedelduvad sujuvalt. · viskoossus - vedelatel bituumenitel Bituumenite baasil valmistatakse: · murdumistäpp - teebituumenitel · bituumenemulsioone Pehmumitäpp · asfaltmörte ja -betoone Kuuli ja rõnga meetodil. Standartne metallrõngas valatakse bituumenit täis; peale ·...
Kuidas tarbida soojusenergiat säästlikult? soojustamine Hoone soojuskaod Soojustamine soojusisolatsioon Küte Elektriküte Soojuspumbad Elektriküte Elektrikütte plussid: alginvesteering on suhteliselt odav elektriküte on väga paindlik, pakkudes erinevate ruumide jaoks erinevaid võimalusi elektriküte on mugav ja vajab väga vähe hooldust, elektrikütte süsteem on usaldusväärne elektrikütet ei pea kogu aeg valvama elektriküttesüsteem võtab vähe ruumi. Elektrikütte miinused: konvektorite ja puhuritega kütmine võib tekitada ruumis üsna ebatervisliku sisekliima, alginvesteering on küll odav, kuid edaspidi võib elektriküte nii mõnestki teisest küttesüsteemist kallimaks osutuda, pikema voolukatkestuse korral ei saa kuidagi tuba soojaks Soojuspumbad Maasoojuspump Õhusoojuspump Maasoojuspump Soojuspumba eelised Soojuspumba suureks eeliseks on selle kahesuunaline tööj...
Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on <1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatus kalle >1:80. Kaldemääramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; Katuselagi on katuse ja selle alla oleva ruumi ühispiire Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud tööd tegemiseks Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal Murukatus on katus või katuseagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on vaba pääs. Katuse liigitus Soojustamata katused Soojustatud katused - Tuulutatavad katuselaed - Suletud katuselaed - Tarindsoojustusega katuslaed - Pööratud katuslaed Kasutustingimuste järg
vahtpolüstü stüreenist, reenist, Massiivseinte fassaadid. Tuulutatav fassaadi soojustussü soojustussüsteem Puidust vä välisvooder, Tellisvoodriga kaetud soojustus, Looduskivist fassaadid, Plekiga kaetud soojustus, Fassaadiplaadid, Kivipinnaga vahtpolü vahtpolüuretaanist soojustuskihiga armeeritud liitpaneel, Riputatud fassaadikivide sü süsteem. 2
(tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks); Käidav katus on katus, millel on ette nänähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö töö tegemiseks (nä (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, pä päevitamiskatus, suvekohvik); Pööratud ööratud katus on katuslagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal; Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata; Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on vaba pää pääss (nt. vaateplatvorm katusel). 4 2 Katuse kuju viilkatus; pultkatus; poolviilkatus; kelpkatus;
Vundamendi soojustamise tehnoloogia Vundamendi soojustamise tehnoloogia oleneb vundamendi tüübist: kas tegemist on lint- või plaatvundamendiga. Esimese puhul on oluline soojustada vundamendi väline sein ning soovides vähendada maja alla külma liikumist, on soovitatav paigaldada horisontaalne soojustus ühe meetri laiuselt ümber vundamendi perimeetri. Viimast kasutatakse ka siis, kui vundamendi rajamissügavus ei ulatu külmumispiirist allapoole, Eestis on see ca 1,2 meetrit. Plaatvundamendi puhul soojustatakse terve plaadialune ühtlaselt. Põhimõtteliselt otsustatakse maa-aluse soojustuse valimisega ära ka hoone fassaadi soojustus ja disain või vastupidi. See tähendab, et näiteks paks kiht vundamendiseina soojustust võib ulatuda
kaldega katuste tegemiseks. Äri-, büroo- ja tootmishoonetel on lamekatus tavapärane ning sobilik. Tehniliselt on vimalik ka väikemaja lamekatus teha vastupidavaks. Katuse kuju valik sltub hoone kavandajast. Tuleb siiski silmas pidada konstruktsiooni töötingimusi, sest vead maksavad end kiiresti kätte. Lamekatuste projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata eriti katusekatte tihedusele, tuulduva tärindi ventilatsioonile ning vee äravoolule. Soojustus Lamekatus vib tarinduselt olla kahesugune: kas katuslagi (hoone ülemise korruse lagi ja katus moodustavad vaheruumita ühtse konstruktsiooni) vi pööninguga katus (lae ja katuse vahele jaab huruum). Lamekatus ehitatakse tavaliselt katuslaena. Lamekatuse soojustus vib paikneda katusekatte (hüdroisolatsiooni) peal v i all. Viimasel juhul on tegemist nn pööratud lamekatusega, mis veti kasutusele paarkümmend aastat tagasi.
puitkarkass seinapaneelid, raudbetoon paneelseinad, puitkarkass ruumpaneelid Looduslikust kivist konstruktsioonide vastupidavus sõltub kasutatavate müürkivide keemilisest koostisest ja struktuurist. Lubjakivid on üsna tundlikud ilmastiku mõjude suhtes. Liivakivid on vastupidavamad kui Tellised Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja sein soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga vai vahtpolüstüreeniga Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele Poorbetoon plokkide sile pind ja täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel ( 1-3 mm ) liimvuugil. See vähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Silluse toetuspinna pikkus soovitavalt 300 mm. Silluste pikkus on mooduliga 200mm Plokid kuivades kahanevad. Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: minimaalselt iga neljas vuuk, kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida Sillused
Kas vooder seina sise- või välisküljele? Põhitõed seina soojustamisel jäävad samaks sõltumata sellest kas soojustust paigaldatakse välja või sissepoole. Sein peab olema soojapidav, õhutihe, helikindel ning omama võimet siduda niiskust ja seda vabastada. Kileefektiga materjali kasutamine rikub palkhoone 3 mikrokliima. Tavaliselt paigaldatakse ka palkmaja soojustus välisseina välisküljele. Aga ka sisekülje vooderdamine ei tooks olulist efektiivsuse kadu, sest valjapoole jääv nelikantpalk sein on halb soojusjuht ja tööatb seega ka ise soojustava kihina. Paigaldustehnoloogia Tänapäevaste nelikantpalkmajade puhul on seina vajumine väga väike. Kindlasti tuleb uuele palkmajale voodri paigaldamisel kasutada spetsialistide abi. Roovitusena kasutatakse libislatte
Sileda pinna saamiseks piisab vuukide täitmisest ja pahteldamisest. Müüritise jäämisel avatuks välistele niiskusallikatele, tuleb vee eemalejuhtimiseks kasutada hüdroisolatsioonivahendeid. 140-õõnesplokk Koplekti kuuluvad rea-, pool-, sillus-, sarrus- ja nurgaplokk 140 mm laiused õõnesplokid sobivad kõigi müüritise tüüpide (vundamentide, kandeseinte, vaheseinte, tugimüüride jne.) ladumiseks koos või ilma vastavate lisatingimustega (soojustus, hüdroisolatsioon, armeerimine jne.); · Müüritis on ideaalne väiksemate majade kandeseinteks; · Omab häid võimalusi seina täiendavaks armeerimiseks ilma välisilmet muutmata; · Pigmentide kasutamine tootmisprotsessis annab võimaluse valida sobiv värvitoon; · Otseses kokkupuutes kuumade suitsugaaside ja tulega ei ole soovitav kasutada. 190-õõnesplokk Koplekti kuuluvad rea-, pool-, sarrus- ja nurgaplokk
) 4 kus: R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina kipsi kiht. d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK) Arvutan materjali kihtide soojustakistused Valem 1.-ga R1 = = 0,062 m2K/W R2 puit = = 0,42 m2K/W R2 soojustus = = 1,25 m2K/W R3 puit = = 1,7 m2K/W R3 soojustus = = 5 m2K/W R4 = = 0,325 m2K/W 2. Leian soojustuse sektsiooni ja sõrestik seksiooni soojustakistuse valemiga: (m2K)/W ( Valem 2) kus: Rsi on piirde sisepinna soojustakistus. Selleks suuruseks on välisseina puhul 0,13, (m2K)/W. R1, R2, R3, R..
0,040 0,0037 Vahtklaas 0,045 0,0033 0 0 0,050 0,0030 0,055 0,0027 Polüesterkiu 0,040 0,0055 <0,15 4 st soojustus 0,045 0,0065 0,07 0,0040 u23°C,RH50%=0,1 kg/kg Puitkiudplaat 0,08 0,0041 <0,05 1,4 u23°C,RH80%=0,16 kg/kg 0,09 0,0046 < 40 kg/m3 kõik 0,0040
Toote nimetus 6 5 4 3 2 1 0 4 Diagramm 2 Soodsaim tootegrupp Soodsaim tootegrupp Kandekonstruktsioon 4 2 Soojustus Ehitusplokk 0 Täitematerjal Ehitusplaat Diagramm 3 Ehitusmaterjalide hindade erinevus erinevates ehituspoodides Soodsaimad hinnad 30 25 20 15 Hind Bauhofis summa
liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle 1:80. Kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laekas kui ka katuseks) Käidev katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik). Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal. Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata. Katusekujud Viilkatus Pultkatus Poolviilkatus Kelpkatus Poolkelpkatus Mansardikatus Püramiidkatus Sibulkatus Koonuskatus Katuste liigitus Konstruktsiooni järgi: Soojustamata katused (soojustamata hooned, soojustatud hooned, kus soojustus paikneb pööningu vahelaes)
sobib hästi puitkarkassiga majade fassaadi materjaliks. Tellise eelisteks fassaadimaterjalina on tema hea välimus, põlisus ja säästlikkus. Ta kannatab nii suvekuumust kui talvepakasr. Et majad oleksid vastupidavamad ja tuult läbipuhuvad, tuleb neid soojustada nii seest kui ka väljaspoolt. Temperatuur seina paksuses ei ole ühesugune, välimised seinakihid on jahedamad, sisemised soojemad. Seina sisepind on alati veidi jahedam kui ruumi õhk ja seina välispind soojem kui välisõhk. Kui soojustus on väljaspool, siis toimub põhiline osa temperatuurilangust väliskihis ja kandekonstruktsioon on püsivalt plusstemperatuuris. Matrejali soojuskindlusest sõltub, kas plokkidest sein vajab lisasoojustust ja kui vajab, siis kui paksu. Mida suurem on soojatakistus, seda soojem on sein. Tuuletõkkeplaate kasutatakse hoonete välisseinte konstruktsioonides tuuletõkestava soojustava ja konstruktsiooni jäikust tõstva elemendina. Tuuletõkkeplaat kaitseb soojusisolatsiooni ilmastiku mõjude ees
valgustuselt, saasteained ja niiskus inimese tegevusest ning esemetest/materjalidest ruumis. Süsteemist väljub soojus läbi hoone välistarindi, saasteained ja niiskus koos läbi välistarindi lekkiva õhuga, ventilatsiooniga jne. Nähtav on aineid ja energiaid vahetav süsteem koos seda ümbritseva keskkonnaga. 31 ENERGIATÕHUSUS Ehitusseadusest (paragrahv 3 lg 7): Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele. Sisekliima tagamisega hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete (edaspidi energiatõhususe miinimumnõuded) kohaselt. 32
Rakvere 2011 SISUKORD NÕUDED...................................................................................................................................... Katusekate................................................................................................................................. Veeäravool................................................................................................................................. Soojustus, aluskate, aurutõke ja tuuletõke................................................................................ Valgusavad, paigaldised, läbiviigud ja liited............................................................................. KATUSEUUGID e. VINTSKAPID.............................................................................................. Uugi ehitamine.....................................................................................................................
2.2. Hoone akustikale esitatavad nõuded Hoone akustikale ei ole esitatud piiravaid nõudeid. 2.3. Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi 2.3.1. Vundamendid Hoone alt eemaldada orgaaniline pinnas ja asendada mineraalse täitematerjaliga. Vundament rajada FIBO kergplokkidest (150...200 mm) madalate lintvundamentidena kahes kihis, mille 4 vahele paigaldada XPS tüüpi soojustus 150mm. Vundamendid armeerida vastavalt tootja juhistele. Vundamentide rajamissügavus on -1300mm hoone nullist. Vundamendi alla valmistada armeeritud betoonist taldmik 200 mm kõrge ja 600 mm lai. Taldmike rajamissügavus on -1500mm hoone nullist. Taldmike alla rajada tihendatud täitepinnasest padi 250...300 mm. Vundamendi peale asetada bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioon kapillaarse niiskustõusu vältimiseks. Vundamentide ümber paigaldada ühe meetri laiuselt
kerged ja jäävad pinnale ujuma, moodustades sinna aluspinda kopeeriva ujuva katte. Rootsis tehtud katsed näitavad, et lämmastiku ja ammoniaagi lendumine vähenevad 90%, vähendades seeläbi ümbruskonna õhusaastet. Lisaks sellele on hoidla väljanägemine puhas ja esteetiline. Kergkruus kaitseb mahuti sisu päikese mõju eest, vältides nii lägakooriku teket ja sellele rohttaimede kasvamist. Seetõttu vähenevad ka pumpla ummistumised. Leca kergkruus 2-4 mm Kasutuskohad: Soojustus ja täitematerjalina põrandates, vahe- ja katuselagedes, (spordi) platside all Koormuse vähendajana hoonete/rajatiste all, põrandates Ventileeriva kihina põrandates, katuselagedes Haljastuses ja reoveepuhastuses Fibo plokkide ja kergbetooni valmistamisel Leca kergkruus 4-10 mm Kasutuskohad: Soojustus ja täitematerjalina vundamentide, keldriseinte ja torustike ümber, põrandate, teede, (spordi) platside all ning vahe- ja katuslagede ehitusel Drenaazina vundamentide ümber
Arhitektid OÜ ( Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kadri Tamme) Peatöövõtjad- Rand ja Tuulberg / Ehitustrust -8m emajõe pinnast Hoone jaotus -2 ja -1 parkla 0 (soklikorrus)- maksimarket + äripinnad 1 ja 2 – äripinnad ja büroopinnad 3 – 15 korterit ja hambaravi 4 spaa Pooleli olevad tööd Paneelide ja postide paigaldus Betoneerimine Ventilatsioon Soojustus Vaheseinte ehitus Välisfassaad Paneelide ja tugipostide paigaldus Toodetud Tartu Majas; osad detailid Narvast 7361 detaili Erinevad ühendusviisid Monolitiseeritud betoon 8,4m postide samm Napreenist lapid õõnespaneelide all Betoniseerimine Ehitustrust korraldab Põrandad, sillused, basseinid, paneelide vahed. Kopter, segumasin, pirn 7600m3 betooni
· Ei hallita ega mädane · Ei meeldi närilistele ega putukatele Kergkruusa omadused: · Koormustaluvus · Tulekindlus · Ventileerimisomadused · Kemikaalide ja ilmastikukindlus · Veeimavus Fibo kergkruusa valmistatakse kolmes erinevas suuruses: S 2-4 mm, M 4-10 mm ja L 10-20 mm. Kergkruus S (2-4) On kasutamiseks tasandus- ja täitematerjalina vahelagedes, põrandates ning katustes. Kihipaksus alates 1,2 cm. Kergkruus M (4-10) On kasutamiseks soojustus- ja täitematerjalina vahelagedes, põrandates ning katustes. Kihipaksus alates 3 cm. Kergkruus L (10-20) On kasutamiseks soojustus- ja täitematerjalina vahelagedes, põrandates ning katustes. Kihipaksus alates 6 cm. Kergkruusa kasutusalad Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina: · Lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel · Vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel
Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Millistest konstruktsioonilistest osadest koosneb tüüpiline lamekatus ? Hüdroisolatsioonikiht, soojustus, kandevosa. 2. Mis põhimõtteline konstruktsiooniline erinevus on tüüpilisel ja haljastatud lamekatusel? Hüdroisolatsioonikiht ja soojustus on vahetuses. 3. Milleks on lamekatusel vajalik hüdroisolatsioon? Et niiskus ei tungiks konstruktsiooni. 4. Kas lamekatustel on hüdroisolatsioonile suur või väike niiskuskoormus? Suur 5. Milleks on lamekatustel vajalikud vihmaveelehtrid? Et katusele kogunenud sademed ära voolaks. 6. Kuidas paigaldatakse vihmaveelehtrid hüdroisolatsiooni suhtes? Hüdroisolatsiooni alla 7. Mis on parapett? Katuserinnatis 8
(E.Talviste: 81) Vundametide lähedal on soovituslik kõrghaljastust vältida. Järgnevalt uurin, mida peab arvestama vundamendi soojustamisel ja hüdroisolatsiooni paigaldamisel. Ning millised on tänapäevased materjalid selle töö parimaks teostamiseks. 1. VUNDAMENTIDE SOOJUSTAMINE Soojustamisel on kõige olulisem jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel kahju tuua. Vundament on vaja keldriga hoonel isoleerida ennekõike sellepärast, et muuta hoone soojapidavamaks ja kaitsta seda muutliku ilmastiku eest. Keldrita hoone vundamendile annab soojustamine kaitse külmakergete eest. Eesti kliima puhul on kõige ohtlikum vundamendile niiskus ja maapinna külmumine. Talvel võib jäätuda maapind kuni 1,2 m sügavuseni. Külmunud vesi paisub maapinnas ja hakkab lõhkuma maja konstruktsioone
Suured kergelt monteeritavad seinad ammutamiseks kindlasse punkti Liigutatavad vaheseinad Laes kuppelaknad Klaastaarast siseseinad Elektriliselt tumenevad aknad Vahtkummist siseseinad Aknakatted liiguvad vastavalt Box-in-box seinakonstruktsioon toetemperatuurile Murukatus 5.2 Seina soojustus ja heliisolatsioon: Üles avanaevad uksed Vatiin Aknad maa alt välja tuua Mullikile peegellahendusega Juhtida soe kanalisatsiooni vesi läbi seina Kaamerad ja ekraanid akende asemel Tükeldatud paber soojustuseks 3 kihilised aknad Merevetikad Munarestid 5.4 Põrand: Saepuru Korkpõrand
kahjusid, mis peale vundamendi võivad tekkida ka hoone põranda- ning seinakonstruktsioonides. Soojustamata vundament on hoone üks suuremaid külmasildu. Seetõttu on vundamendi rajamisel eriti oluline pöörata tähelepanu piisavale soojapidavusele ja niiskuskindlusele. Kõige olulisem on soojustamisel jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel kahju tuua. Välispinnalt vundamendi soojustuse soovituslikuks paksuseks loetakse sada millimeetrit ja kasutada tuleb minimaalselt niiskust imavaid soojustusplaate. [1] Sellisel juhul on tagatud soojustusplaatide omaduste säilimine niiskes maapinnas. Kui hoone arhitektuur ja projekt seda võimaldab, on parim soojustada vundamenti järgnevalt : vundament tuleks kogu ulatuses katta välispinnalt soojustusplaatidega kuni külmumispiirini ja viimistleda sokli maapealne osa
kahjusid, mis peale vundamendi võivad tekkida ka hoone põranda- ning seinakonstruktsioonides. Soojustamata vundament on hoone üks suuremaid külmasildu. Seetõttu on vundamendi rajamisel eriti oluline pöörata tähelepanu piisavale soojapidavusele ja niiskuskindlusele. Kõige olulisem on soojustamisel jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel kahju tuua. Välispinnalt vundamendi soojustuse soovituslikuks paksuseks loetakse sada millimeetrit ja kasutada tuleb minimaalselt niiskust imavaid soojustusplaate. [1] Sellisel juhul on tagatud soojustusplaatide omaduste säilimine niiskes maapinnas. Kui hoone arhitektuur ja projekt seda võimaldab, on parim soojustada vundamenti järgnevalt : vundament tuleks kogu ulatuses katta välispinnalt soojustusplaatidega kuni külmumispiirini ja viimistleda sokli maapealne osa
Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus
konditsioneerimist Asukohta valiku põhimõtted Hea päikesevalguse ligipääs Arvesta valdavate tuulesuundadega Vali ehituseks kallakuga ala Vali hea kuivendusega koht Vali sobiva pinnasega koht Väldi soised paiku Näe ette toidu kasvatamise võimalused Leia puhta vee saamise võimalused Ära hävita ise ilu seda otsides Ehituse Põhimõtted Planeeri majja massiivseid osi, mis salvestavad soojust Kasuta aknaid nii kütte, kui jahutuse eesmärgil Tee majale maksimaalselt hea soojustus Väldi fossiilsete kütuste kasutamist Keemilisi ühendeid sisaldavate materjale tuleks vältida Loodusliku ventilatsiooni kasutus Madala energiakasutusega seadmete kasutus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Materjalid puit: ökoehituse konstruktsioonielemendina konkurentsitu.
katused, põrandad ja vundamendid juhivad soojust mitu korda rohkem ning lisaks ülemäärasele küttekulule on jahtunud tarindi sisemistes osades tõenäoline ka niiskuskahjustuste ja hallituse tekkeoht; niisama palju, kui läbi välispiirete ja õhuvahetusega hoone soojust "kaotab", tuleb sinna ka küttesooja juurde anda, et oleks tagatud hoone kasutajate mugavustunne, normaalsed elu- ja töötingimused; ebapiisav soojustus ja ülekütmine kahjustavad meid ümbritsevat keskkonda, sest kulutatakse liigselt loodusressursse ja atmosfääri paisatakse suur hulk saas- teaineid 2 Vundamendid Paekividest või valubetoonist vanemate hoonete lisasoojustuseta vundamendid on aja jooksul muutunud praguliseks ja lubi-tsementmördi on sadeveed vuukidest välja uhtunud. Seega on lisaks vähesele soojapidavusele vundament
siseviimistlusena on kasutatud pahtlit ja värvi. Märgades ja niisketes ruumides on pahtel- värv siseviimistlus asendatud tsementkiudplaadi ja keraamiliste plaatidega, mille all asetseb veetõke. tellistest välisvooder 80 mm tuulutusvahe 40 mm mineraalvillast tuuletõkkeplaat 30 mm mineraalvillast soojustus 150 mm tellistest kandesein 250 mm krohv 10 mm pahtel, värv* 5 mm _______
1.2.12Õhuvoolutakistus Õhuvoolutakistus tuleb määrata standardi EN 29053 järgi. Õhuvoolutakistuse väärtus tuleb deklareerida 1 kPa ·s/ m³ sammuga tasemetena. 2 Tootjad 2.1 Knauf Insulation Knauf Insulation on Knauf Groupi üks ettevõtetest. Tootmisüksused asuvad mitmel pool Euroopas, Venemaal, Suurbritannias ja USA-s ning annavad toodangut kokku rohkem kui 1 miljardi euro väärtuses aastas. Knauf Insulation on kiiresti arenev ettevõte ja pakub väga laias valikus soojustus- ja isolatsioonimaterjale 7 arvestades samas pidevalt kasvavat nõudlust ja ehitustehnoloogia arengut. Säästliku energia tarbimise ja tõhusa helisiolatsiooni tagamiseks nii olemasolevates hoonetes kui uusehitustel, elamutes ja tööstusrajatistes toodab Knauf Insulation erinevaid tooteid. Klaasvilla, kivivilla, EPS ja XPS plaate turustatatkse tuntud kaubamärkidena Thermolan®, Rocksilk® ja Polyfoam®
EHITAMISE ETAPID · Krunt. · Hoone suurus, otstarve · Projekt · Maksumus · Rahastamine · Ehitusluba · Ehitaja leidmine, leping · Maja ehitamine: mulla tööd vundamendi ehitamine seinte ehitamine katus - kand konstruktsioon - kattekonstruktsioon Soojustus Sisemse tehno võrgud (küte) Viimistlus Hea kord · Kasutus luba ! HOONE KOORMUSED Hoone kaal Kasulik koormus Välismõjud ( temperatuur, päike, vesi, lumi, põhjavesi, radoon, heitgaasid. )
Kaldkatus on katus, mille katusekalle rõhtpinnas uhtes on > 1:10 Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle r]htpinna suhtes on alla 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. Ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80 Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks Pööratus katus on katuslagi, mille soojustus paikneb katusekatte peal Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikuga kaldest olenemata Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on ligipääs Katuse kuju: - viilkatus 11 - pultkatus - poolviilkatus - kelpkatus - poolkelpkatus - mansardkatus - püramiidkatus - sibulkatus - koonuskatus
ja purunemist. Väga palju probleeme on olnud, kui on jäigalt seotud silikaattellistest tehtud seina kandev osa savitellistest tehtud välisfassaad 13 Tellisseinad Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja sein soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustus kaetakse tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega seinast välja poole. 14 7 Tellisest kergseinad 15 Tellisest kergseinad
e Tellis PTT65, 0.55 0.55 0.54 0.47 Ehituskaup24 Kandekon sile .ee str. 250x120x65mm tk hind Viimistlus Kivivill, 1.71 2.35 2.26 2.63 1.75 1.5 Ehituskaup24 Soojustus Rockwool .ee 50x565x1000m m m2 hind Niiskuskindel 39.90 36.9 34.21 € Ehituskaup24 kuusevineer € 0€ .ee 18x1220x2440m m tk hind Ehitusplaa 6
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/d/d5/Rehielamu_K %C3%B6striaseme_talust_1890_EVM.jpg Ehitus Rehetuba: (kuivatati vilja) ilma akendeta uksed madalad kõrge lävepakuga palkseinad muld põrand http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e2/Rehielamu_p%C3%B5hjat%C3%BC %C3%BCp.JPG Ehitus Rehealune (majandusruum) Seinas värav http://www.evm.ee/id/26/ Ehitus Kamber: (eluruum) 17. saj hoiuruum Kütteta, magati suvel 19. saj magamistuba Suitsuvaba, soojustus, klaasaknad, laudpõrand. http://www.erm.ee/vanast/pysi/pages/reh emaja.html Oskussõnad Rõhtpalkseinad- Leeasemel- Aganik- Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Rehielamu http://www.evm.ee/id/26/
Polüstüreen Struktuurivalem Kasutusalad Polüstüreeni toodavad laias valikus tooteid, mis on peamiselt kasutatud kodumajapidamist inimtegevuses Näiteks: Ühekordsed nõud, pakendamine, mänguasjad jne Kasutakase samuti ehituses: soojustus plaadid, alaline raketist paneeli Ka dekoratiivmaterjalidena: lae liistud, laeplaadid, polüstüreen helineelavad elemendid, liim aluspolümeeriks, polümeeri kontsentraadid Meditsiini suunas: vereülekande süsteemis, abipersonali ühekordset vahendid Minu poolt tehtud piltid Kuidas saab teada, et tegemist on Polüstüreeniga? Viited http://i.kinjaimg.com/gawkermedia/image/upload/sCtFQdYxn http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D0%B
- Tellisseina ja teiste tarindite vahel - Tellissidemed (tavaliselt 4-5 kivirea tagant) - Traatankrud (kuumtsingitud, roostevaba teras, 4-6 tk/m2) Kergseinad Sidemed paigaldatakse, et vältida välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist. Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja seina soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetel täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustust kaetase tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega sinast välja poole. Moodustatakse nad kahest pikikiviseinast, mille vahe täidetakse kergbetooni, soojapidava puiste või isol. Plaatidega. Välimised ja sisemised seinakased seotakse
KAEVIKMÜÜRITIS Tellise read seotakse omavahel püstseintega, mille vahe kaugus on max 4tellist ~105cm. Soojustus materjaliks kasutatakse termoliiti. 1. 2. 3. MITMEKIHILINE SEOTIS ... on seotis kus iga 3 või 5 pikikivirea tuleb põikikivikiht. Eelised. · Täite kihtides saab ära kasutada poolikuid telliseid · Odavam müür · Saame laduda soojustusega müüri. ( 43cm paks ) ( 56cm pakune ) ( 2 mineraal. Vatiga soojustatud sein ).
liiga niiskeks. Niiske seisev õhk hakkab aga kahjustama põrandakonstruktsiooni. Pärast palkseinte parandustöid on vaja palgivahed ka üle tihendada. Paranduskohta paigaldatud uus materjal kuivab ja kohaneb uue olukorraga aeglaselt: veel aasta hiljemgi võivad vahed tekkida sinna, kus neid varem ei olnud. Esimese korruse põrand I-korruse põrand võib paikneda keldri kohal või soklivundamendi peal. Tavaliselt on I- korruse põrand soojustatud. Soojustus paikneb põrandalaudade all talade vahel. Kui põrandad on alt tuulutatavad, siis toetub soojustus tuult tõkestava kihi peale. Tuuletõkkeks kasutatakse tihedat laudist või palke, mis on üle lubjatud lubimördiga.Põrandatalad toetuvad postidele nii, et talade all oleks tuulutusruum. Õhk tuulutusruumis liikus vundamendis olevate avade kaudu. Maapeal paiknevad põrandad on tavaliselt paigaldatud ehitusprahile või looduslikule täitele.
kaetud raskesti läbilaskva kattematerjaliga, ning pärast kütte sisselülitamist tekib piirdesse auruõhk, mis väljatungimisel lööb seinakatte lahti. Puidu niiskus ei tohi paigaldamisel märgatavalt erineda lõplikust tasakaalustatud niiskusest, st. paigaldatud konstruktsioone tuleb kaitsta sademete eest. Kui katus on vettpidav, tuuletõkkeplaat paigaldatud võib hakata paigaldama soojusisolatsiooni. Enne sisevooderduse paigaldamist tuleb veenduda,et paigaldatav soojustus on kuiv. Kipsplaatide paigalduse puhul tuleb arvestada, et nende paigaldamiseks on vaja hoones tagada ekspluatatsiooniga sarnane õhuniiskus ja temperatuur. Betoonplaadile ehitatud põrandatega tekib probleem siis,kui betoon pole korralikult kuivanud,ning sinna peale ehitatakse tihe põrandakate / pvc, parkett/,mille puhul kuivab niisugune konstruktsioon aeglaselt. Välisvooderduse ehitusel tuleb erilist tähelepanu pöörata tuulutuse tagamisele. Kuna
28. Mis on telliskivi mõõt? 65x120x250 29. Kuhu paigutan tarindis tuuletõkke? Katuse alla 30. Nimeta keramsiitplokk? FIBO 5/200 EFEKT 31. Nimeta betoonplokk? Columbia kivi ehk õõnesplokk 32. Mis on keramsiit- ja betoonploki erinevused? Nimeta 3 Õõnesus, mõõdud, tugevus( vastupidavus), valmistamis materjalid 33. Kas palkseina võib seest poolt soojustada? (JAH) Võib, aga pole soovitatav, sest tuleks soojustada väljas poolt, sest soojustus üldjuhul peab paiknema tarindi külmemal poolel, kuna see tagab kandetarindi püsimise ühtlasel temperatuuril ning vähendab oluliselt külmasildade mõju ja on niiskustehniliselt turvaline 34. Kas kiviseina võib seest poolt soojustada? (JAH) Võib , aga pole jällegi soovitatav, kui on väljas juba soojustus ning ja sees soojustus, hakkab sein higistama ja vahele tekib niiskus 35. Mis eesmärgil kasutati savi vundamendi ümbruses vanasti?
28. Mis on telliskivi mõõt? 65x120x250 29. Kuhu paigutan tarindis tuuletõkke? Katuse alla 30. Nimeta keramsiitplokk? FIBO 5/200 EFEKT 31. Nimeta betoonplokk? Columbia kivi ehk õõnesplokk 32. Mis on keramsiit- ja betoonploki erinevused? Nimeta 3 Õõnesus, mõõdud, tugevus( vastupidavus), valmistamis materjalid 33. Kas palkseina võib seest poolt soojustada? (JAH) Võib, aga pole soovitatav, sest tuleks soojustada väljas poolt, sest soojustus üldjuhul peab paiknema tarindi külmemal poolel, kuna see tagab kandetarindi püsimise ühtlasel temperatuuril ning vähendab oluliselt külmasildade mõju ja on niiskustehniliselt turvaline 34. Kas kiviseina võib seest poolt soojustada? (JAH) Võib , aga pole jällegi soovitatav, kui on väljas juba soojustus ning ja sees soojustus, hakkab sein higistama ja vahele tekib niiskus 35. Mis eesmärgil kasutati savi vundamendi ümbruses vanasti?
Palkmaja Maapinnd on korralikult tihendatud, mille peale on monoliitne vundament valatud. Lisaks on alus valatud ka ahjule ja korstnale. Vundamendi sees on ka juba soojustus- penoplast. Palkmaja on ehitatud 30 cm läbimõõduga männi palgist. Ka sisemised kandvadseinad on sama paksud. Sisemised mittekandvad seinad on läbimõõduga 15 cm. Vaheseinad on kalasaba kujulise tapiga ühendatud kandvate seinte külge. Lisa soojustust ei ole. Esimese korruse põrand on puitpõrand, toetub 2500mm paksustele taladele, mille vahel on soojustuseks vill ja tuuletõke ja kõige peal on põranda laud. Lisaks on vundamendis ka tuulutusavad, et õhk põranda all liiguks
14 3.3. Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted 3.3.1. Alusmüürid Alusmüürid on soojustatud, plokkidest, telliskivi kattega; maapealsed osad on väljastpoolt krohvitud. 3.3.2. Põrandad 3.3.2.1 Esimese korruse põranda konstruktsioon (kahekorruselise klassiruumide osa) (U=0,21 W/m2 K): Põrandakate (PVC, Parkett vms) Tasanduskiht tsemendimört M10 20 mm Õõnespaneel 220 mm (nt HCE220) Soojustus, mineraalvillplaadid 3x50 mm ,kihtide vahel ehituspaber Tuuletõkke mineraalvillplaat 20 mm Viimistlus 3.3.2.2 Esimese korruse põranda konstruktsioon (ühekorruselise osa) (U=0,18 W/m2 K): Põrandakate (PVC, Parkett vms) Tasanduskiht tsemendimört M10 20 mm Õõnespaneel 320 mm (nt HCE320) Soojustus, mineraalvillplaadid 3x50 mm ,kihtide vahel ehituspaber Tuuletõkke mineraalvillplaat 20 mm Viimistlus
4.1. Keldri hüdroisolatsioon „Keldri soe ja kuiv välissein eeldab täisväärtuslikku hüdroisolatsiooni, mis hõlmab drenaaži, niiskustõket ja välissoojustust. Drenaaž on vajalik maapinnas oleva liigvee eemale juhtimiseks. Niiskustõke on vajalik selleks, et vältida ümbritsevas maapinnas oleva niiskusekapillaarset imendumist seintesse. Välissoojustus on vajalik keldri välisseina soojana hoidmiseks. Soe sein tagab selles sisalduva võimaliku niiskuse tõhusa kuivamise. Samuti loob soojustus head eeldused seina pidevaks kuivamiseks, kui seina tungib ka edaspidi niiskust. Kuiv ja soe sein tagab kuiva, ühtlase temperatuuriga sisekliima ja aitab vähendada küttekulusid. [6] Keldri seinte kuivamise tõhustamiseks ja kiirendamiseks tuleb eemaldada kõik seinale väljapoole paigaldatud tihedad kihid või vältida nende paigaldamist, sest need aeglustavad või takistavad seina kuivamist.“ [6] Joonis 1 Keldri seina hüdroisolatsioon [6]
annaabi.ee 
