Kordamisküsimused kontrolltööks ELU MAAL (Õ+TV peatükid 10-13) 1. mõisted: ikaldus, polder, Must Surm, kesa, rangid, mõis, koormised, teokohustus, naturaalandamid, kirikukümnis, pärisorjus, sunnismaisus, küla, saras 2. Mis põhjustas keskajal näljahädasid? 3. Iseloomusta keskaja Euroopa ilmastikuolusid. 4. Mis põhjustas Euroopa rahvaarvu kõikumisi keskajal? (nimeta kolm tähtsat tegurit) 5. Koduloomad, põllukultuurid keskajal. 6. Tehnilised uuendused maaviljeluses keskajal. 7. Kolm maaviljelussüsteemi,mida kasutati keskajal. 8
Tehnilised uuendused keskajal Otto Karl Närska, Kati Karu, Max Sebastian Segerkrantz, Kevin Christian Eriksson Põlluloomad • Rohkem veiseid vähem hobuseid • Loomi arendasid talupojad • Keskaeg- Lehm andis 3-5 liitrit piima • Tänapäev-Lehm annab u25 liitrit piima • Suurused suurenesid • 11. saj: Rangid Pildil on kujutatud tööhobust koos rangidega http://hobukool.blogspot.com.ee/2013/01/pollumajandus-nr8-27- veebruar-1935-iii.html Kolmeväljasüsteem Põld on jaotatud 3- osaks: • Talivili • Suvivili • Kesa • Kasutati ka teisi põlluharimisviise
Kõrgkeskaeg- 11-13 sajand (hariti üles uusi maid,tekkisid linnad,arenes põllumajandus,edenesid kaubandus ning käsitöö. kujunes välja feodaalkord) ning Hiliskeskaeg- 14-15 sajand(kiire areng pidurudus mõneks ajaks. Katkuepideemia. Euroopa toibus ning linnaelu ning rahamajanduse areng jätkus. feodaalkord hakkas murenema) TEHNOLOOGIA ARENG JA RAHVASTIKU KASV : tehnoloogilised uuendused tõstsid tööviljakust põllumajanduses.(ratasader,rangid,vesiveskid,tuulikud)Lääne-Euroopa talupojad liikusid seni hõredalt asustatud slaavlaste aladele tänapäeva Saksamaa idaosas. Sellega kaasnes slaavi elanikkonna ristiusustamine ja saksastamine või maalt väljatõrjumine. Uute maade kasutusele võtuga suurenes ka elanikkonna arvukus. LINNADE TEKE JA KAUBANDUSE ARENG:Kõige linnastatumateks aladeks olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ma majanduselu
Survetsooni kõrgus y = w * d3 = 0,377 * 360 = 136 mm R21 = 0,6 * qd * l = 0,6 * 33,3 * 6,1 = 121,9 kN k = 1,6 d = 1,6 0,36 = 1,24 Rd (bet.) = 0,30N / mm 2 A S1 1140 1 = = = 0,0158 < 0,02 b w × d 1 200 × 360 VRd1 = Rd × k × (1,2 + 40 × 1 ) × b w × d = 0,3 × 1,24 × (1,2 + 40 × 0,0158) × 200 × 360 = = 49068 N = 49,1kN VSd = R21 qd * d1 = 121,9 33,3 * 0,36 = 109,9 kN VSd > VRd => on vaja arvutuslikud rangid A sw Vwd = 0,9 × d × f ywd × s rangide samm f ck 25 = 0,7 - = 0,7 - = 0,575 200 200 VRd 2 = 0,45 × × f cd × b w × d = 0,45 × 0,575 × 16,7 × 200 × 360 = 311,1kN 1 2 { 5 VRd 2 < VSd VRd 2 3 VSd = 109,9 < VRd 2 = 311,1 smax = 0,6 * d = 0,6 * 360 = 216 mm valin rangide sammuks s = 200 mm
Talaraketis *Talaraketisetegemist alustatakse tavaliselt siis, kui plaadiraketise tegemisega on jõutud tala asukoha lähedale. Tala alusvööde kõrgusmärk märgitakse plaadi vertikaaltugedele. Talade tugivööd kinnitatakse kõrgusmärkide järgi tugevasti plaadi vertikaaltugede külge. *Mõõdetakse välja tala asukoht ja märgitakse see plaadiraketise partele. Parte otsad saetakse märkide kohalt maha. Tala tugivööde peale asetatakse rangid ja kinnitatakse need plaadiraketise parte külge. Kõrgetes talades on betooni surve nii suur, et talaraketise alumist osa tugevdatakse rangide horisontaalosadele kinnitatavate pennidega. Postitaldmiku raketis Page 7 of 12 Tallinna Ehituskool Postitaldmiku valmistamine: *Raketise kilbid monteeritakse töölaual, kasutades raketise pinnana 22 x 100 lauda. Laudade asemel võib raketise pinnaks kasutada ka
ELU MAAL KORDAMINE 1. Mõisted Ikaldus-saagi osaline või täielik häving halbade ilmaolude tõttu Polder- kuivendatud ja tammidega kaitstud maa-ala, mille pind on allpool naaberveekoguu pinda Must Surm- 1347-1351 Euroopat tabanud suur katkuepideemia Kesa-ajutiselt sööti jäetud põld Rangid-hobusele kaela pandavad puust rakmed, mis ühendatakse vankriga Mõis-maaomaniku suurmajapidamine Koorimised-talupoja kohustused oma isandate vastu Teokohustus-talupoja kohustus maaisanda mõisas töötada Naturaalandamid-maaisandatele andamiks toodud põllumajandus –ja karjakasvatussaadused Kirikukümnis-andam viljasaagilt ja kariloomadelt kirikukogudusele Pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm , mida iseloomustus sunnismaisus ja talupoegade müümine
Kevadel kündmine, külvamine. Suvel heinategu. Sügisel vilja ja saagi koristus. Algul künti põldu härgade ja kerge adraga. Selleks kulus palju aega, sest kerge adraga ei saanud kuigi sügavalt künda. X sajandil kasutusele võetud raske ratasader hõlbustas tööd tunduvalt. Muutused puudutasid ka veoloomi. IX sajandi lõpul hakati hobuseid rautama, mistõttu nende jalad ei saanud enam nii tihti viga. Rauad kaitsesid kapju ka kulumise eest. X sajandi algul võeti kasutusele rangid, sest senine ümber hobuse kaela käiv veorihm ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Hobuseraud ja rangid lubasid kündmisel kasutada hobuseid, kes aeglastest härgadest märksa paremini hakkama said. Nisu ja odra kõrval tuli üha enam kasvatada kaera, mis oli tööhobuse peamiseks toiduks. Talupoegade elamud Keskaegsed talupojad elasid väikestes külades, mille ümber olid põllud, mida nad pidid harima. Elamuasemed asusid tihedasti koos
7 - = 0.7 - = 0.6 200 200 = 90° cot = 0 VRd2 = 0.45 fcd b w d1 (1 + cot ) = = 0.45 0.6 13.3 200 410 (1 + 0) = 295 10 3 N > VSd,d1 = 103.1kN k = 1.6 - d1 = 1.6 - 0.41 = 1.19 1 = 0.0108 < 0.02 [ ] VRd1 = Rd k (1.2 + 40 ) + 0.15 cp b w d1 = = [0.26 1.19 (1.2 + 40 0.0108 ) + 0.15 0] 200 410 = 41.4 10 3 N VRd1 = 41.4kN < VSd,d1 = 103.1kN Tul eb rangid panna! Vwd = VSd,d1 - VRd1 = 103.1 - 41.4 = 61.7kN A sw Vwd 61.7 10 3 = = = 0.82mm2 / mm s 0.9 d1 fywd 0.9 410 204 Valin 2 10 A sw = 157mm2 1 295 2 2 295 VRd2 = = 58.9kN < VSd,d1 = 78.8kN < VRd2 = = 196.3kN 5 5 3 3 siis s max = 0.6 d1 = 0.6 410 = 246mm < 300mm A sw 157
Tsentriliselt tõmmatud elemendi kandevõime on tagatud, kui on rahuldatud tingimus NEd NRd = fydAs kus As - kogu pikiarmatuuri ristlõikepind. 46. Paindeelementide purunemisskeemid kaldlõikes, põikjõukindlust mõjutavad tegurid (p 6.1). purunemisskeemid: a) domineeriva paindemomendi mõjul; b) domineeriva põikjõu mõjul; c) kaldpragudevahelise surutud betoonriba kandevõime ammendumisel; 1- nulljoon, 2 - kaldpragu, 3 - rangid, 4 - tala surutud seina purunemine survel Põikarmatuurita raudbetoonelemendi põikjõukindlus sõltub üldjuhul: 1. koormusolukorrast (nii põik- kui ka pikijõududest); 2. koondatud koormuste asukohast tugede suhtes; 3. survetsooni betooni tugevusest; 4. pikitõmbearmatuuri kogusest (nn tüübliefekt); 5. betooni agregaatosade omavahelisest haakuvusest paindepragudes. 6. ristlõike kõrgusest; 7. ristlõike absoluutmõõtmetest.
5 -16x340x340 3 2L110x70x8-340 14. Joonestada needitud metalls6lme kolmvaade m66tkavas 1:5. Positsioneerida elemendid. Kanda joonisele vajalikud m66tjooned. t-l 7a h r 50 Rangid sanmuga 6x200=1200 S0 /300 + 15. Joonestada raudbetoonsilluse eestvaatesse keeviskarkass (m66tkava 1:10) *-t Rangid samnuga 250 16
5 -16x340x340 3 2L110x70x8-340 14. Joonestada needitud metalls6lme kolmvaade m66tkavas 1:5. Positsioneerida elemendid. Kanda joonisele vajalikud m66tjooned. t-l 7a h r 50 Rangid sanmuga 6x200=1200 S0 /300 + 15. Joonestada raudbetoonsilluse eestvaatesse keeviskarkass (m66tkava 1:10) *-t Rangid samnuga 250 16
keskajal suurenes viljakasvatuse osatähtsus , siis laienes ka aletegemine , mille käigus raiuti mets maha ja süüdati põlema nii saadi juurde uut viljamaad. Tähtsaimaks tehniliseks uuenduseks võib pidada mehaaniliste veskite ehitamist. Tööriistadest olid kasutusele võetud raske ratasader, mis hõlbustas tööd suurel määral. Hakati kasutama veoloomi, kus põhiliseks kujunesid muidugi hobused. Hiljem hakati hobuseid ka rautama, et kaitsta kapju kulumise eest ja võeti kasutusele rangid, sest varasem veorihm , mis käis hobusel ümber kaela, ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Tänu nendele vahenditele hakati hobuseid kasutama ka kündmisel. Samuti olid kasutusel juba pikemat aega poolvikat, kuuselatväke, raglid, vannasader, harkader, karuäke jne. Neid tööriistu kasutati ka edaspidi. Ristiusuga olid eestlased tutvunud kindlasti juba varasemalt, kuid sealseid kaupmehi hakkasid 12. sajandil külastama ka saksa kaupmehed ning tekib küsimus kumb
vaid kuninglikud jahilaaned. Algul künti poldu härgade ja kerge adraga. Selleks kulus palju aega, sest harjad oli aeglased ja kerge adraga ei saanud kuigi sügavalt kunda. X sajandil kasutusele voetud raske ratasader hõlbustas tood tunduvalt. Muutused puudusid ka veoloomi. IX sajandi lõpul hakati hobuseid rautama, mistõttu nende jalad ei saanud enam nii tihti viga. Rauad kaitsesid kapju ka kulumise eest. X sajandi algul voeti kasutusele rangid, sest senine umber hobuse kaela käiv veorihm ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Hobuseraud ja rangid lubasid kündmisel kasutada hobuseid, kes aeglastest härgastest märksa paremini hakkama said. Nisu ja odra kõrval tuli uha enam kasvatada kaera, mis oli tööhobuse peamiseks toiduks. Alates XII sajandist tõusis tanu nimetatud uuendustele põldude saagiks tunduvalt. Sellal hakati kasvatama ka mitmeid uusi põllukultuure: idast jõudsid Euroopasse riis, puuvili ja roosuhkur
saj)- Euroopa areng kiire, arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linnad, edenes kaubandus ja käsitöö. L- Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus tugeva kuningavõimuga. Hiliskeskajal(14-15 saj.) kiire areng pidurdus, üks põhjuseid katkuepideemia, E toibus ja linnaelu, rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord murenema järk-järgult. Kõrgkeskaeg. Põllumajandus- võeti kasutusele raske ratsaader- kündes paks ja viljakas muld. Rangid- härja asemel ka hobune adra ette, nõrgem aga kiirem. Kolmeväljasüsteem- maa jagunes suvivilja, talivilja, kesa vahel. Suurenes külvipinna osa poolelt põllumaalt kahele kolmandikule. Vesiveskid rohkem(roomas) ehitama ka tuulikuid. Slaavlaste ristiusustamine, saksastamine, maalt väljatõrjumine- L-E talupojad laienesid Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiirem Vahemere äärsetel aladel-linnaelu polnud
Tala katsetamine Algandmed: d1 130 (mm) lo 1000 (mm) h 140 (mm) Armatuur 2 varrast Ø6 mm ja Ø8 mm 2 mm rangid sammuga 80 mm JRK P T1 T2 T3 Number kN a1 1*10-6 a2 2*10-6 1,2*10-6 a3 3*10-6 0 0 1601 1203 1942 1 1 1567 -34 1173 -30 -32,00 1918 -24 2 2 1526 -75 1135 -68 -71,50 1893 -49
rektoriks oli lipilane. likoolis vis ppima asuda alates 14.eluaastast. ppekeel oli ladina keel. ppet toimus loengu ja dispuudi vormis. Loengus kirjutasid tudengid les petaja ette loetud tekste, dispuutidel aga arutleti ja videldi. Teaduskraadi saamiseks tuli koostada vitekiri ja selle sisu avalikul dispuudil kaitsta 4. Nimeta olulisemaid uuendusi ja leiutisi tehnikas ja ajamtmises. (lk 80, 82) Hammasrattad, nukkvll, vokiratas,allmaakaevandused, vntvll, ratasader, rangid, veski, amb, pssirohi, tulirelvad, mehaaniline kell, trkikunst, arstiteaduse edasiareng. 5. Mida uut ti kunsti renessansiaeg? Kes olid olulisemad renessansiaja kunstnikud? (lk 86-87) Renessanssiajal hakati inimest kujutama teprasemalt. Kuulsaimad kunstnikud on Leonardo da Vinci ja Michelangelo. 6. Mida uut ti renessansiaeg teadusesse? Mille poolest oli oluline Mikolaj Kopernik? (lk 88) Renessanssiajal hakati senisestrohkem uskuma inimese vimetesse. Piibli ja
Asw -- u ¨hes tasandis paikneva p~ oikarmatuuri ristl~oikepindala s -- rangide samm fywd -- p~ oikarmatuuri arvutusliku voolavustugevus 1 -- p~ oikj~oust pragunenud betooni tugevuse v¨ahendustegur cw -- surutud v¨ o¨o pingeolukorda arvesse v~ottev tegur 1 cot 2, 5 2.3.1 Tala toel¨ ahedasel piirkonnal p~ oikarmatuuri valimine Valin kahel~oikelised rangid 28A400, mille ristl~oikepindala on Asw = 101mm2 , sammuga 200mm: fck 25 1 = = 0, 6 · 1 - = 0, 6 · 1 - = 0, 54 (80) 250 250 Asw · fywd 101 · 350 sin = = = 0, 313 (81)
Kordamisküsimused §18-27 1. Muutused Euroopas kõrgkeskajal: põllumajanduse areng ja linnade taasteke, tsentraliseeritud riikide kujunemine (Prantsusmaa, Inglismaa). Põllumajanduse areng-Kasutusele võeti raske ratsaader, millega kündides saadi paks ja viljakas mullakiht. Leiutati rangid, mis lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli härjast nõrgem aga see-eest kiirem.Mindi üle kahevälja süsteemilt kolmeväljasüsteemile (suvivili, talivili, kesa). Kasutati vesiveskeid ja ehitati tuulikuid. Linnade taasteke-Tänu rahvastiku kasvule hakkasid linnad kiirelt arenema ja tekkima.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal Tehnoloogia arenes: · võeti kasutusele ratasader · võeti kasutusele hobune · võeti kasutusele rangid · vesiveskid ja tuulikud Linnade areng lõpetas ära naturaalmajanduse. Rahvastiku kasvuga kaasnes käsitöö ja kaubanduse arend. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades. Euroopa kõige linnastatuimaks alaks kujunes Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakonnad) ja Madalmaad. Linnade tekkimine kiirendas majanduselu. Tähtsamad kaubadeed oli idamaadele. Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis
Must pori on kogu see rämps, mis ühele väga ennasttäis noorele rokimehele tema keerulisel ja enesehävituslikul teel vastu nägu lendab. Tõlla ees meil tormab neli tori täkku, tagumiku alt neil läbi lendab maa. Kabjad löövad meile musta pori näkku, aga tee ei lõpe, otsa sõit ei saa. Hobused on vahus, ragisevad rangid, mustal taeval sähvib ekslev välgujoon. Kihutame nagu põgenevad vangid, kelle kandu limpsab verekoera koon. Selle sõidu lõpust mõelda me ei taha. Otse püsti ees on pimeduse sein. Sellest sõidust ainult mälestus jääb maha ja me surnud ema ette tuntud lein.
Inglismaal jäid alles vaid kuninglikud jahilaaned. Algul künti poldu härgade ja kerge adraga. Selleks kulus palju aega, sest harjad oli aeglased ja kerge adraga ei saanud kuigi sügavalt kunda. X sajandil kasutusele voetud raske ratasader hõlbustas tood tunduvalt. Muutused puudusid ka veoloomi. IX sajandi lõpul hakati hobuseid rautama, mistõttu nende jalad ei saanud enam nii tihti viga. Rauad kaitsesid kapju ka kulumise eest. X sajandi algul voeti kasutusele rangid, sest senine umber hobuse kaela käiv veorihm ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Hobuseraud ja rangid lubasid kündmisel kasutada hobuseid, kes aeglastest härgastest märksa paremini hakkama said. Nisu ja odra kõrval tuli uha enam kasvatada kaera, mis oli tööhobuse peamiseks toiduks. Alates XII sajandist tõusis tanu nimetatud uuendustele põldude saagiks tunduvalt. Sellal hakati kasvatama ka mitmeid uusi põllukultuure: idast jõudsid Euroopasse riis, puuvili ja roosuhkur
1. Otstarbe järgi: töötav (arvutuslik) armatuur, vajalik elemendis toimivate sisejõudude vastuvõtmiseks, määratakse arvutusega; mittetöötav (konstruktiivne) armatuur, vajalik töötava armatuuri fikseerimiseks (karkassi moodustamiseks), kohalikuks tugevdamiseks, pragude arenemise piiramiseks või välti- miseks jne. 2.Suuna järgi: pikiarmatuur, pos. 1, 2 (horisontaalne osa), 3, 5, 6, 7; põikiarmatuur, pos. 4 (rangid), 8 ja 9 (põikivardad, laiemas tähenduses samuti rangid); kaldarmatuur: pos. 2 (kaldosa). 3. Armatuuri töötamise järgi: tõmbearmatuur, armatuur painde või normaaljõu põhjustatud tõmbe vastuvõtmiseks, pos. 1, 2 (horisontaalne osa), 5, 6; survearmatuur, armatuur painde või normaaljõu põhjustatud surve vastuvõtmiseks, pos.3 ja 7 (kui nad arvutuse järgi on vajalikud); põikarmatuur, armatuur põikjõu vastuvõtmiseks, pos
põllumajanduspiirkond kujunenud. Ka Madalmaades, Reini tasasel suudemalal, kust sai alguse Põhjamerelt lõunasse viiv kaubatee, paiknes Flandria, mis oli rahvarohke ja põllumajanduslik piirkond. Põhja ja ida pool, kus metsi rohkem ja põllumaad vähem, jäi ka linnu märksa vähemaks. Tähtis osa oli ka põllumajanduse, harimise ja üldise tehnoloogia arengul, mis aitas kaasa ka rahvastiku suurenemisele. Hobuse rangid, hobuseraudade laialdane kasutuselevõtt, kärud, kolmeväljasüsteem, uued viljasordid jne. Tänapäeva suurlinnadega võrreldes polnud Lääne-Euroopa keskaegsed linnad siiski kuigi rahvarohked. Need jäid elanikkonna arvult alla ka toonasele Konstantinoopolile ning mitmele idamaa linnale. Kui Konstantinoopoli elanikkond võis hiilgeaegadel küündida miljoni ligi, siis Lääne-Euroopa suuremad – Veneetsia, Firenze ja Pariis – jäid saja tuhande elaniku piirimaile. Veel
Hiliskeskajal (14-15. sajand) kiire areng pidurdub. Üheks suurimaks põhjuseks 14.sajandi keskpaigas Euroopat tabanud katkuepideemia e. must surm. Euroopa toibumise järel majanduslik areng jätkub, linnaelu ja rahamajandus arenevad, mistõttu toimub feodaalkorra "murenemine." Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (11-13.sajand) · Tehnoloogia areng (põllumajanduses): ratasader (kündmisel paks ja villakas mullakiht), rangid (lisaks härgadele tuleb kasutusele ka hobune, kes on kiire), kolmeväljasüsteem (suvivili, talivili, kesa), vesiveskid, tuulikud. · Rahvastiku kasvuga kaasneb linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng. Euroopa linnastuimad piirkonnad on Põhja-Itaalia (Lombardia, Toscana), Madalmaad (Holland, Belgia) · Linnade tekkimine kiirendas elurütmi, mõjutas riigivalitsemist ja majanduselu. Linnad taotlevad
põllumajanduspiirkond kujunenud. Ka Madalmaades, Reini tasasel suudemalal, kust sai alguse Põhjamerelt lõunasse viiv kaubatee, paiknes Flandria, mis oli rahvarohke ja põllumajanduslik piirkond. Põhja ja ida pool, kus metsi rohkem ja põllumaad vähem, jäi ka linnu märksa vähemaks. Tähtis osa oli ka põllumajanduse, harimise ja üldise tehnoloogia arengul, mis aitas kaasa ka rahvastiku suurenemisele. Hobuse rangid, hobuseraudade laialdane kasutuselevõtt, kärud, kolmeväljasüsteem, uued viljasordid jne. Tänapäeva suurlinnadega võrreldes polnud Lääne-Euroopa keskaegsed linnad siiski kuigi rahvarohked. Need jäid elanikkonna arvult alla ka toonasele Konstantinoopolile ning mitmele idamaa linnale. Kui Konstantinoopoli elanikkond võis hiilgeaegadel küündida miljoni ligi, siis Lääne-Euroopa suuremad Veneetsia, Firenze ja Pariis jäid saja tuhande elaniku piirimaile. Veel
1. Otstarbe järgi: − töötav (arvutuslik) armatuur, vajalik elemendis toimivate sisejõudude vastuvõtmiseks, määratakse arvutusega; − mittetöötav (konstruktiivne) armatuur, vajalik töötava armatuuri fikseerimiseks (karkassi moodustamiseks), kohalikuks tugevdamiseks, pragude arenemise piiramiseks või välti- miseks jne. 2.Suuna järgi: − pikiarmatuur, pos. 1, 2 (horisontaalne osa), 3, 5, 6, 7; − põikiarmatuur, pos. 4 (rangid), 8 ja 9 (põikivardad, laiemas tähenduses samuti rangid); − kaldarmatuur: pos. 2 (kaldosa). 3. Armatuuri töötamise järgi: − tõmbearmatuur, armatuur painde või normaaljõu põhjustatud tõmbe vastuvõtmiseks, pos. 1, 2 (horisontaalne osa), 5, 6; − survearmatuur, armatuur painde või normaaljõu põhjustatud surve vastuvõtmiseks, pos.3 ja 7 (kui nad arvutuse järgi on vajalikud); − põikarmatuur, armatuur põikjõu vastuvõtmiseks, pos
Inglismaal jäid alles vaid kuninglikud jahilaaned. Algul künti poldu härgade ja kerge adraga. Selleks kulus palju aega, sest harjad oli aeglased ja kerge adraga ei saanud kuigi sügavalt kunda. X sajandil kasutusele voetud raske ratasader hõlbustas tood tunduvalt. Muutused puudusid ka veoloomi. IX sajandi lõpul hakati hobuseid rautama, mistõttu nende jalad ei saanud enam nii tihti viga. Rauad kaitsesid kapju ka kulumise eest. X sajandi algul voeti kasutusele rangid, sest senine umber hobuse kaela käiv veorihm ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Hobuseraud ja rangid lubasid kündmisel kasutada hobuseid, kes aeglastest härgastest märksa paremini hakkama said. Nisu ja odra kõrval tuli uha enam kasvatada kaera, mis oli tööhobuse peamiseks toiduks. Alates XII sajandist tõusis tanu nimetatud uuendustele põldude saagiks tunduvalt. Sellal hakati kasvatama ka mitmeid uusi põllukultuure: idast jõudsid Euroopasse riis, puuvili ja roosuhkur
aastat enne Kristust(vt lisa 1.). Neil vankritel olid teljed, mis pöörlesid koos ratastega ja olid kinnitatud vankri alla nahast aasadega. Pöörlemise hõlbustamiseks määriti neid loomarasvaga. Samalaadseid vankreid võib leida Indias veel tänapäevalgi. Tänu sadulatele ja jalustele, mis leiutati Indias, said inimesed ringi liikuda palju kergemini ja laiemalt kui kunagi varem. VI sajandil Hiinas leiutatud hobuserangid võimaldasid vedada suuri koormaid kaugetesse maadesse. Rangid pidid toetuma looma turjale, mitte aga rinnale, sest nii võimuks looma kõri kinni pigistada. Peagi vahetas hobune härja adra eest välja ja ka härjavanker asendati hobusevankriga. Kui võeti kasutusele naelutatavad hobuserauad, seda aga tehti umbes 100 aastat enne Kristust, võisid hobused vedada suuri veovankreid pikkadel ja sirgetel Rooma riigi teedel. Viimased olid sillutatud munakividega. Selliseid kaupu nagu teravili, kala, loomanahad, vill,
lojaalsuseprobleemid. KÕRGKESKAEG (1054 – 1347) Kõrgkeskajal toimus Lääne-Euroopa kiire areng. Pol-lt ja maj-lt jõuti Oriendist ja Bütsantsist mööda. Kujunes välja aadliseisus kui rüütliseisus. Hindama hakati rüütli voorusi, truudust senjöörile. Seda aega isel enim just rüütliga seotud rituaalid. Rüütlite ajastu. Tekkisid kivikindlused. Kõrgekeskajal ei kandnud rüütlid raudrüüd.Põllumajanduses võeti kasut mitmeid uuendusi: ratasader, rangid (hobune kui künniloom), kolmeväljasüsteem. Seoses külvipindadega laiendamisega langetati ulatuslikult metsi. Elanikkonna kasv. Toimus sakslaste kolonisatsioon, mis tõi kaasa Läänemere regiooni ristimise (“sakslaste tung itta”). Murranguliseks osutus linnade teke.Teke sai alguse 11. – 12. saj, seoses kaubanduse arenemisega. Linnad olid korporatiivsed kodanike kollektiivid. Võim kuulus linnanõukogule, mis koosnes pms kaubandusaristokraatiast
12. Üldülevaade LääneEuroopast kõrgkeskajal Isel: Külvipinna suurenemine: 1. kasut. Sööti jäänud maid, 2. metsade arvelt tehti juurde, 3. maaraparanduste abiga saadi juurde: hakati soid kuivendama ja rajati poldreid. Merelt võidetud maa Tuleb kasutusele ratastega hõlmader, sellega võimalik künnivagu ümberpöörata. Tööloomana võeti kastuusele hobune, sest leiutati rangid, nende abil võimalik rakendada hobust kõigele ette. See tõstis töö viljakust 23 korda. 2 väljasüsteem asendub 3väljasüsteemiga Tekivad linnad kui käsitöö ja kaubanduskeskused Naturaalmajandus asendub rahamajandusega Tekivad tugeva keskvõimuga riigid Tekivad seisuste esinduskogud ehk parlamendid 13. Keskaeg kui seisuslik ühiskond 10.11. sajandil kujunes välja ÜK skeem, kus kogu ÜK liikmes olid jagatud 3e gruppi.
2) Raiuti metsi maha ja rajati nende asemele põllud. 3) Hakati tegelema maade kuivendamisega. Haritavat maad hangiti juurde soode ja merede arvelt. Toimub aktiivne sisekolonisatsioon. Lääne-Euroopast, kus juurdeharitavat maad polnud võimalik enam saada, hakatakse liikuma ida poole ja hõivama Elbe jõest ida poole jäävaid alasid. Tehnika areng on aeglane, kuigi mingid uuendused tulevad. Võetakse kasutusele raske ratasader. Leiutatakse rangid (hobuse tööriista ette rakendamiseks) ja rauad hobuste jaoks. Nende kasutusele võtmine tähendas seda, et hobune hakkas muutuma ka tööloomaks (varem oli härg). Selle tõttu tööjõudlus kasvas 2-3 korda. Kaheväljasüsteem taandub ja võidu saavutab kolmeväljasüsteem (suvivili (nisu, oder, kaer), talivili (rukkis), kesa – vaheldub iga aasta). Toimub üleminek raharendile. Naturaalmajanduse asemel tekib rahamajandus. Hakkavad tekkima linnad.
paksus, pindade niiskus ja puhtus, surve liimimisel, liimitavate pindade suurus. Ogaplaatühendus töötab nihkele, kasutatakse puitsõrestike ja raami sõlmede ühendamisel. Määratletud on ogaplaadi ja puidu ülekate ning katmislaius elemendil. Oluline osa puidu kvaliteedil. Purunemisvõimalused: - puidu ja ogaplaadi omavaheline nake puruneb - ogaplaat puruneb või nõtkub läbi Riisad tõmmatud või fikseriv roll (mittearvutuslik side) Rangid tuleb arvestada rangide tõmbetugevusega nõrgestatud ristlõike järgi ja toeribi paindetugevust. Puruneda võivad rangide osad või võivad puidus esineda liialt suured muljumisjõud. 5.5 Iseloomustage monoliitse raudbetoonist ribivahelae konstrueerimise põhimõtteid. Kuidas jagunevad koormused ja mida tuleks arvutusega kontrollida? Millised näitajad (arvulised suurused) määratakse arvutusega? Iseloomustage monoliitse raudbetoonist ribivahelae konstrueerimise põhimõtteid.
Vertikaalsete rangide vajalik intensiivsus: A sw V Ed 273 ∙ 103 mm 2 = asw= s = f ywd ∙ z ∙ cotθƟ 348,0 ∙ 0,9 ∙330 ∙ 2 =1,32 mm Valime 2 ∅ 10, siis pindala on : 2 π ∙10 Asw=2∙ 4 =157,0 mm2 Vajalik rangide samm: A sw 157,0 s= asw = 1,32 =118 mm Valin rangid 2 ∅ 10 B400 sammuga s=80 mm. Kontrollin põikjõukandevõimet valitud rangide ja cotθ korral: b w z υf cd 600 ∙ 0,9 ∙330 ∙ 0,54 ∙ 16,7 VRd,max= cotθ+ tan θ = 2+0,26 =711 kN A sw 157,0 VRd,s= s fywd∙z∙cotθ= 80 ∙348∙0,9∙330∙2=406 kN Põikkandevõime on tagatud. 33
Keskaeg oli agraarne ajastu: valdav osa inimesi oli seotud põllumajandusega ja said enda sissetuleku maaharimisest. Seetõttu olid ikaldused väga tõsisteks probleemideks. Varakeskajal oli põllumajanduses hõivatud ligi 100% inimestest, aga tihti tuli ette näljahädasid. Põllumajanduses toimus aga keskaja vältel suur areng ja produktiivsus tõusis. Põllumajandus See oli seotud uute tööriistadega nt ratasadeer, millega sai künda kiiremini kui konksadraga., hobuserauad ja rangid, mis lubasid hobuse jõudu paremini rakendada, samuti aga ka kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtmine. Kõrgkeskajal kasvas tänu sisekolonistatsioonile uute maade kasutuselevõtmisel külade lähedal ka põllupind. Sellele aitas kaasa ka talupoegade ümberasumine uutele maadele nt rekonkista käigus Hispaaniasse või Ostsiedlungi käigus Ida-Euroopasse. Talupojad olid ise huvitatud sisekolonisatsioonist, sest abiellumise eelduseks oli
Moodused külvipinna suurendamisest: · võsa võeti maha (peened tüved, kirves hakkas peale, ei kulunud palju jõudu) · maaparandus ehk soode ja ka mere arvelt ehk polderite teke · sisekolonisatsioon (püüti asuda sinna elama, kus asustus oli hõre). Liiguti Saksamaa idaossa, Elbe jõest itta. Tehnika areng on aeglane, kuigi võetakse vastu kaks uuendust tööviljakuse puhul: · leiutati rangid Tööloomana võeti kasutusele hobune, enne oli tööloomaks härg. Rangide abil oli võimalik adra või vankri ette rakendada hobune. · raske ratasader (pööras künnikihi 180 kraadi, huumuserikas kiht vaheldus) Need tõstsid põllu viljakust. Endise kahe välja süsteemi asemel tuleb kasutusele kolme välja süsteem. 2 välja süsteem = 2 eri põldu, ühel pool teravili, teisel kesapõld ehk puhkav põld. 3 välja
Joonisel 1 lattrauad (alati töötavad elemendid) 2 nurkrauad, mis suurendavad tugevdatava elemndi kandevõimet juhul, kui neile kantakse üle vahelae koormus vt. tabel lk. Teraskest tuleb korrodeerumise vastu kaitsta tsement- mördist kaitsekihiga. Raudbetoonkest on pikivarrastega ja rangidega armeeritud kest, kus töötavateks raudadeks on rangid (3). Pikivarradaid (4) kasutatakse põikvarrast fikseerimiseks. Betooni klass B7,5...20. Krohvikest töötab analoogselt betoonkes- tale. Ts.mördi soovita- tav survetugevus vahe- mikus fm5...10 N/mm2. 2. Võrkudega tugevdamine. Sellist armeerimist kasutatakse ehitatava müüritise tugevdamiseks (tugevusarvutus vt peatükk 6). Võrk tehakase ristuvatest varrastest, traadi läbimõõt 3...4 mm
2) Raiuti metsi maha ja rajati nende asemele põllud. 3) Hakati tegelema maade kuivendamisega. Haritavat maad hangiti juurde soode ja merede arvelt. · Toimub aktiivne sisekolonisatsioon. Lääne-Euroopast, kus juurdeharitavat maad polnud võimalik enam saada, hakatakse liikuma ida poole ja hõivama Elbe jõest ida poole jäävaid alasid. · Tehnika areng on aeglane, kuigi mingid uuendused tulevad. Võetkase kasutusele raske ratasader. Leiutatakse rangid (hobuse tööriista ette rakendamiseks) ja rauad hobuste jaoks. Nende kasutusele võtmine tähendas seda, et hobune hakkas muutuma ka tööloomaks (varem oli härg). Selle tõttu tööjõudlus kasvas 2-3 korda. · Kaheväljasüsteem taandub ja võidu saavutab kolmeväljasüsteem (suvivili (nisu, oder, kaer), talivili (rukkis), kesa vaheldub iga aasta). · Toimub üleminek raharendile. Naturaalmajanduse asemel tekib rahamajandus.
MARGUS (seisab norus tagaseina värava piida najal, ei kuule ega näe, vahib tühjusesse). PERENAINE (tuleb tarest, jääb peatuma, tahaks nagu midagi ütelda, aga vangutab pead, kui Margus teda ei näe ega kuule, ja läheb kurvalt tagasi). MARI (tuleb õues veepangega väravast mööda, kohkub Margust nähes natuke, vaatab temale aralt otsa ja läheb ära). MARGUS (istub vanaema voodi lähedale pingi peale, jääb käsipõsakil konutama). JAANUS (tuleb jalgu järele vedades teiselt poolt, rangid õlal, ohjad käes, jääb Margust nähes lävele seisma). Täna ei ole teole minekut - vana peremees rääkis nagu kesa kordamisest... MARGUS (nagu ärgates). Mis see? Kes? Ah soo!... JAANUS (lähemale tulles). Ei ole meie Tiinat veel näha ühti? Neljas päev juba... MARGUS (ei vasta). JAANUS. Varem, kui ta seda tegi, - kolmandal päeval oli ta ikka tagasi... MARGUS (pöörab tusaselt näo teisale). JAANUS. Ta üks suure südamega loom ikka on. Eks mina ütelnud juba sel ajal,
..7%. Söödetakse ka muljutud otra. Taliteravilju anda ei tohi. Järjekord söötmisel: hein, vesi, siis kaer. Hobuse ettevalmistus ja hooldus. Hobune tuleb puhastada tolmust, lakk ja saba vajadusel kammida. Kabjaalused tuleb puhastada. Ratsutamisel panna selga sadul, siis valjad pähe. Vajadusel jalakaitsmed Etterakendamisel panna hobusele selga sedelgas, pähe valjad. Siis juhtida hobune aiste vahele, panna kaela rangid, aiste ja rangide külge kinnitada look ning rangid kokku tõmmata. Siis tuleb kinnitada sedelgarihmad (alustades ülemisest). Siis panna külge ohjad. 10.Valiku efektiivsuse arvutamine ja valikuedu Valikuedu e selektsiooniefekt esimese põlvkonna järglaste geneetiline edu võrreldes nende vanematega SE=SD*h2 SD selektsioonidiferents (suguloomadeks valitud isendite ja populatsiooni keskmiste näitajate vahe)
annaabi.ee 
