Eestis olid lamekatused väikemajade ehitamisel eriti moes 1960. aastail. Tollal ebannestus katuse katmine sageli kasutatud materjalide ning puuduliku teabe tttu: katused lasid läbi ning nudsid järjepidevat remonti. Lamekatusest sai soimusona ja tekkis arusaam, et lamekatused on väikemajadele vale lahendus ning meie kliimasse ei sobi. Praeguseks on olemas töökindlad ja usaldusväärsed materjalid igasuguse kaldega katuste tegemiseks. Äri-, büroo- ja tootmishoonetel on lamekatus tavapärane ning sobilik. Tehniliselt on vimalik ka väikemaja lamekatus teha vastupidavaks. Katuse kuju valik sltub hoone kavandajast. Tuleb siiski silmas pidada konstruktsiooni töötingimusi, sest vead maksavad end kiiresti kätte. Lamekatuste projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata eriti katusekatte tihedusele, tuulduva tärindi ventilatsioonile ning vee äravoolule. Soojustus Lamekatus vib tarinduselt olla kahesugune: kas katuslagi (hoone ülemise
välja kujunemas. Krundil hetkel hoonestus puudub. Elamu on paigutatud krundi põhja külge risti Pangapealse tänavaga. Antud lahendus võimaldab kõige optimaalsemalt ära kasutada hoonega lõuna poolt piirnevat krundi ala. Pääs krundile (ja majaalusele avatud autoparklale) on antud territooriumi loode nurgast. Elamu ja tänava vahelisele alale on kavandatud tänavakivi-kattega ala. 3.ARHITEKTUURNE LAHENDUS Elamu on lihtsa vormikeelega kahekorruseline hoone. Hoonele on kavandatud lamekatus. Elamu planeeringu läbiv idee on ruumide maksimaalne avatus lõunakaarde. Esimesel korrusel paiknevad elutuba-köök (kust on antud pääs hoone-esisele terrassile), trepihall, tuulekoda, katlaruum, tualettruum ja saun. Teisel korrusel paiknevad puhkeruum (mis on läbi õhuruumi ühenduses esimese korruse elutoaga), kolm magamistuba, garderoob ja duŝiruum. Kõikidest magamistubadest on antud pääs lõunakülge avatud rõdule. 4.KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Kandekarkass ja välisseinad
ja lumetõkked, o korstnad ning muud katusest väljaulatuvad seadmete osad, nende kõrgused või nende ülaotsa kõrgusmärgid, o vaatesuunaline ilmakaar. Katuse ja välisseina tarinditüüp valida vastavalt üliõpilase koodile allolevast tabelist: Üliõpilase kood-i Katuse tüüp, katusekate Välisseina kandetarind viimane nr. 1, 2 Kaldkatus, katusekivid Puitkarkasssein 3, 4 Lamekatus, monteeritavast Väikeplokid (keramsiit, poorbetoon, betoon) või monoliitsest betoonist kandetarind, rullkate 5, 6 Kaldkatus, profiilplekk Teras-termokarkass 7, 8 Kaldkatus, puitkatus Palk (laast, sindel, laud jne) 9, 10 Lamekatus, profiilplekist Raudbetoon välisseinapaneel kandetarind, rullkate
Levinuim villaarhitektuuris Sotsiaalhooned-> koolid, haiglad, kultuuri- ja haldushooned, üürikorterid Puit- ja paefunktsionalism PÄRNU: modernistliku arhitektuuri pealinn Eestis (suvitamine) Sisekujunduses art déco ja historitsism Funktsionaalsete gruppide rõhutamine Iseloomulikud jooned Traditsioonilised materjalid, vähe tehnilisi uuendusi Asümeetria Lintaken, ümaraken, nurgaaken Kaaravaga müür aedade eraldamiseks Krohvitud heledad fassaadid Kastjas kuju ja lamekatus Klaasakendega torn Tuntuimad arhitektid Ernst Jacoby Eugen Haabermann Herbert Johanson Edgar Johan Kuusik Funkarhitektuuri näited · Palitseri villa Nõmmel · Paefunktsionalism Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level
Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Millistest konstruktsioonilistest osadest koosneb tüüpiline lamekatus ? Hüdroisolatsioonikiht, soojustus, kandevosa. 2. Mis põhimõtteline konstruktsiooniline erinevus on tüüpilisel ja haljastatud lamekatusel? Hüdroisolatsioonikiht ja soojustus on vahetuses. 3. Milleks on lamekatusel vajalik hüdroisolatsioon? Et niiskus ei tungiks konstruktsiooni. 4. Kas lamekatustel on hüdroisolatsioonile suur või väike niiskuskoormus? Suur 5. Milleks on lamekatustel vajalikud vihmaveelehtrid?
ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded", ehituses kehtivatele õigusaktidele ja normdokumentidele ning projekteerimise lähteandmetele. Ehitus- ja viimistlustööd peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele tulekaitse ning tervisekaitse kehtestatud nõuetele. 3.Arhitektuurne osa Hoone on ühekorruseline. Hoones on avatud ruum saali ja laenutuspunktiga ning veel bürooruum, saun, pesuruumid, WC-d, hoiu- ning väljast eraldi sissepääsuga tehniline ruum ja terrass. Hoonel on lamekatus, kattematerjaliks on SBS kate. Sadevesi on lahendatud hoonesisese äravooluga, kahest katusekaevust. Hoonele annab avaruse esi- ja küljefassaadi klaasvitriin. Välisseina osa pinnakatteks on laudis. RUUMIDE SPETSIFIKATSIOON Saal 54.0 m² Kabinet 16.6 m² Hoiuruum 19.2 m² Inva WC 5.3 m² Tehniline ruum 7.5 m²
katusekattekonstruktsioonist. Katusekate on pindtatind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarineid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ei kahjusta katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on <1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatus kalle >1:80. Kaldemääramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; Katuselagi on katuse ja selle alla oleva ruumi ühispiire Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud tööd tegemiseks Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal Murukatus on katus või katuseagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata
Isolatsioonimaterjalid Sammal, 0,2 m paksune Kivivill Tuuletõkkeks pilliroomatid, tselluvillakiht, puitkiudplaat, linavilt pilliroomatid klaasvill, kivivill Katusematerjalid Pillirookatus Ruberoid Mätaskatus (2/3), Bituumenlaineplaat (lamekatus) osaliselt bituumenpind Viimistlusmaterjalid Hundinuiavatiga Hundinuiavatiga Hundinuiavatiga Naturaalsed värvid segatud segatud savikrohv, segatud savikrohv, savikrohv, kaseiinvärvid, kaseiinvärvid, kaseiinvärvid, linaõli, linaõli
Katusekonstruktsioonid Katuseks nimetatakse ehitise osa, mille ülesandeks on katta kogu ehitist pealtpoolt ning ära juhtida ehitisele langevat vihmavett, rahet, lund jms. Katus koosneb kahest osast: Katusekattekonstruktsioonis ja katusekandekonstruktsioonist. Üldmõisted: Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalla rõhtpinna suhtes on 1:10 Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle 1:80. Kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laekas kui ka katuseks) Käidev katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats,
metallpiiri; hoones olev trepp on sama joone peal, mis jugagi ning on tunne nagu trepp läheks sujuvalt joaga üheks. EESTI Esimene funktsionalistlik elamu valmis Eestis alles 1929. aastal, see oli funktsionalistliku arhitektuuri olulise riikitooja arhitekt Herbert Johansoni eramu. Vähem tähtsad polnud arhitektid Erich Jacoby, Eugen Habermann ja teised, kes samuti võtsid vähehaaval järjest kasutusse Euroopas kinnistunud funktsionalismi tüüpilisi väljendusvahendeid: lamekatus, sammastele tõstetud hoone(osa), horisontaalne aknariba, ornamentidest puhtad (tihtipeale valged) seinapinnad, vaba ruumiplaneering. Funktsionalismi kõrgaeg jääb Eestis suhteliselt lühikesse perioodi: aastaisse 1931- 34, millest viimane tähistab vaikiva ajastu algust ja samal ajal esinduslikuma arhitektuurisuuna riiklikku soosimist. See avaldus eelkõige väärikate viimistlusmaterjalide (näiteks dolomiit) ja eestipärase ornamentika kasutuselevõtus fassaadikujunduses
Malevitsi rajatud suprematismil. See muutus üleeuroopalikuks, levikule aitas kaasa multikunstnik El Lissitzky, peale II maailmasõda jõudis ka USA-sse (Antoine Pevsner, Le Corbusier, Walter Gropius, Naum Gabo). Konstruktivismi iseloomustavad jooned arhitektuuris on väga sarnased funktsionalismile: taotleti samuti vormide lihtsust, puudus ornament, hoone skeletsus oli välja toodud, viilkatusest oli saanud lamekatus ja konstruktsioon ruumi poole avatud, akende klaaspinnad hiiglaslikeks kavandatud. Uhkemad konstruktiivsed lahendused prooviti ära tööstushoonete peal, neid hooneid peetakse modernistliku arhitektuuri eelkäijateks. Erinevus nende kahe stiili vahel on, et konstruktivism on rohkem konstruktsioonipõhine, ehitise vorm tulenes selle konstruktsioonist, mis jäid nähtavale tänu suurtele klaaspindadele. Funktsionalismis on ülekaalus selged ja puhtad pinnad,
110 (130**) * Niisked ja märjad ruumid: veetõke keraamiline plaat paigaldussegul 5 mm ** Saun: fooliumiga poolkõva kivivillplaat 20 mm hall-lepast saunalauad 5 mm 3.2.4 Katuslagi Katus on 1/10 kaldega lamekatus. Hoone katust katab roostevabast terasest sileplekk 0,5 mm. Katte all asetseb 30 mm paksune difusioonisoontega mineraalvillast plaat. Peamist soojusisolatsiooni pakub selle all olev 300 mm paksune mineraalvillast soojustus. Lisaks on 1 mm paksune õhu- ja aurutõkkekile ning 15 mm paksune vineeralus, mis kõik toetuvad profiilplekile PP-125-0,5. Katus toetub liimpuittaladele mõõtmetega 90x300 mm. Siseviimistlusena on puidule või metallist aluskarkassile kinnitatud PVC-kattega
maksumust, 3. jagada ehituskrunte ning need ära võtta spekulantide käest, 4. liberaliseerida tsoneerimiskorraldus ja ehituseeskirju. Tulemused: Weimari vabariigi riiklik toetus u miljoni uue korteri ehitamiseks. Selline heaolüühiskonna idee lõppes 1929. aasta majanduskriisiga. Le Corbusier` arhitektuuriteooriad ja loomingu põhinäited (5 näidet) *Mahtu maast lahti tõstev piotis, * Vaba fassaadikujundus tänu raudbetoonkonstruktsioonile, *Lintakem, *Vaba põhiplaan, kaldtee, *Lamekatus ja katusead. Mason Cook, Villa Meyer, Graches´i Villa, Poissy Savoye Villa, Mason Dom- Ino. Frank Lloyd Wright ja tema loomingu erinevad etapid (preeriastiil, orgaaniline arhitektuur, Broadacre City) Linna vastane. Katsatas raudbetoonist konsoole. Arhitektuuril USA ühiskonda ümberkorraldav roll.USONIA Preeriastiil- traditsioonilised materjalid ja ehitusviis. Maalähedane vormikõne. Raudbetoon ja klaas-kuubiline, tahuline arhitektuur, klaas. tekib hoone kaalutu efekt. Postideta põhiplaan
joon. Horta museum- analoogsed võtted Tasselile 12. Walter Gropius ja Bauhaus. Le Corbusier ja funktsionalismi põhimõtted. 5 pilotit. Villa Savoye. Iseloomulik moodne ja uuenduslik materjalikäsitlus. Bauhaus- kustikool, madal katus, klaasist seinad, nurgas klaasist trepikoda Le Corbusier: ,,maja on elamise masin" 5 põhimõtet: · Postidel maja · Vaba fassaadikujundus, raudbetoon · Lintaken (horisontaalaken) · Vaba põhiplaan, kaldtee · Lamekatus, katusaed · Valged seinad, suured aknad Villa Savoye- järgib neid põhimõtteid 13. Frank Lloyd Wright, tema preeriastiil ning orgaaniline arhitektuur: Falligwater. Alvar Aalto ja Põhjamaise orgaanilise arhitektuuri esindaja. Villa Mairea. Preeriastiil- Väike maja, milles on palju ruumi. Madalad majad, madala kallakuga katusega, laiad rõhutatud korstnad, tugevalt eenduvad katuseääred, terrassid. Kasutab rustikaalset kivi fassaadil. Orgaaniline arhit
2.1. Majas on kuus seksiooni ehitatud Tartu Elamuehituskombinaadi suurpaneelidest ja kaks nurgasektsioonid silikaattellistest. (Näidis Lisa nr.1) Üldkasulikku elamispinda 7329,2 m2 Korterite köetav sisekubatuur 6858,7 m2 Elamispind 7295 m2 Hoone kubatuur 34 069 m3 3. Elamul on lamekatus, ilma lisa soojustuseta. 4. Elamu on ühendatud AS Pärnu Vesi vee ja kanalisatsiooni võrkudega, AS Pärnu Soojuse tsentraal kaugkütte-, AS Eesti Energia 0,4KV elektri-, AS Eelioon side-, STV ja internetivõrkudega. 4.1. Elamul on kolm soojasõlme, mis asuvad sektsioonides A; E; H 3 4.2. Elamus on loomulik ventilatsioon. 4.3. Sooja ja külma torud magistraaltorustik ja püstikud on terastorudest. 4.4
eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää jää ei kahjustaks katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on > 1:10; Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on < 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80. Kalde mää määramisel ramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; 3 Üldmõisted Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks);
...........................51 4. SISSEJUHATUS Antud projekti eesmärgiks on anda tellijale ettekujutus projekti maksumusest ja seda võimalikult täpselt. Detaileelarve koostamisel on kasutatud EKE NORA andmebaase. Projekteeritav hoone asubTallinnas Pärnu mnt 153. Krundil on asfalteeritud parkla ja ülejäänud osa on haljasala. Kinnistu pind on 1661 m2. Hoone on 3 korruseline. Tegemis on bürohoonega kus esimesel korrusel asub kaubanduspind ning ülejäänud korrustel büroopinnad. Katuse lamekatus, kalle min 1:40. Katuse katmiseks kasutatase tuulutust mittevajavad kattematerjale. 14 5. MAHUARVUTUS JA DETAILNE PAKKUMISEELARVE Tabel 1: Detaileelarve [2] Materjali Masinate Tööjõu Hind Ajanorm ühikhind ühikhind ühikhind kokku
raudbetoonist välisseinapaneelid. Vahelaed on õõnespaneelidest, millele paigaldatakse täiendav heliisolatsiooni kiht ja betoonist aluspõrand. Trepid monteeritakse elementidest. Korterite vahelisteks seinteks on raudbetoonelemendid ja kahekihilised kergplokist seinad. Korterisisesed vaheseinad ehitatakse metallsõrestikul mineraalvillast täitega kipsplaatseintega. Keldrikorrusele rajatakse raudbetoonpõrand. Katus: elamutel on lamekatus ja sisemine veeäravool. Katuse kandetarindid on monteerivad raudbetoonpaneelid. Katuseks paigaldatakse 2xSBS. Aknad ja uksed: korteritel on puitalumiinium aknad. Klaasid kirkad, sisemine selektiivklaas, aknalengis suletavad tuulutuspilud. Korterite siseuksed on mantel sileuksed. Välisuksed vastavad tule- ja helipidevusnõuetele. Veevarustus: korterelamu veevarustussüsteem koosneb külma- ja sojavee ringlustorikust. Soe vesi saadakse soojussõlmest soojavee mahutitest
normabaase. Kursusetöö pakkumiseelarve on koostatud Määpealse 26 asuvale kortermajale. Korterelamu paikneb 3263m2 suurusel krundil, kuhu peale maja rajatakse ka laste mänguväljak ja autoparkla. Kortermaja gabariidid on 26,3 m pikk ja lai 18,9 m ning on 6-korruseline. Lisaks asub ka hoone soklikorrusel veel üks autoparkla 13 parkimiskohaga. Hoonesse on projekteeritud 40 korterit. Katuseks on sisemise äravooluga lamekatus. Välisseinteks on kolmekihilised raudbetoon sandwich- paneelid pesubetoon viimistlusega. 3 1. DETAILNE PAKKUMISEELARVE Tabel 1. Detailne pakkumiseelarve [1] [2] Materjal Masina Tööjõu
Olemasolev reljeef kinnistul on 1,65m kõrguste erinevusega, kohas, kus hoone krundil paikneb, on pinna kõrguse erinevus 0,4m. Pinnaseks on peamiselt saviliivmoreen ja pisut ka lokaalmoreeni, mille all pesitseb lubjakivi. Hoone esimese korruse põranda 0punkt asub absoluutkõrgusel 1,12m. Krundil puudub kõrghaljastus. Hoone gabariidid on 31,02 m x 13,02 m. Koos keldrikorrusega on korruseid kokku 3. Katuse tüübiks on lamekatus, kaldega 5°, mis on kaetud 2 kordse SBS-rullmaterjaliga. Hoone välisseinteks on E- Betoonelemendi sandwichpaneelid, mis on välisviimistletud polümeer fassaadikrohviga. Soklipaneelide ja keldriosa sokliosa on välisviimistletud kaitsekihiga betoonpind. Hoone peasissekäik jääb lõunasse, Tallinna mnt jääb hoonest idasse. Hoone projekteeritud tööeaks on klass C normaalkestvad 50a- 100a ET-1 0113-0189 ja ET-1 0113-0108
vormiga veesülitid. Hoone vormis hoidmiseks on arhitekt 2. Korruse saali ees olevale katuseterrassile lisanud dekoratiivseina, mis kordab sissepääsuosa liigendust. Väliskujundus on rõhutatult horisontaalne, olenemata vertikaalsetele akendele. Pisut kergust ja vertikaalsust lisab paraadtrepikoja väikeseruuduline klaassein. Hoone väliskujundun on uusfunkktsioanalistlikule vormikeelele omaselt detailivaene ning rõhutatud on hooneosade ja mahtude rütmi. Hoonet katab lamekatus. Plaanilahendusest on ka huvtavaid detaile, näiteks hoone tagumine osa on pööratud 45 kraadise nurga all,sest plaanilahendus oli tingitud soovist säilitada hoone kõrval olnud vana puu ja selle otsas paiknenud kurepesa. 1. korrusel on kesksel kohal vestibüül, kust läheb trepp teisele korrusele ning kaks koridori hoone tagumistesse osadesse. Kontorid on paigutatud koridoride äärde. Koridoride vahele jääb endine arhiiviruum ja san.-sõlm. 2. korruse asub avar
Sel juhul suundub liigne niiskus katusekatte alt välisõhku ega riku katust. Bituumenpapist katuse tuulutamiseks kasutatakse selle all asuvaid soojustusplaate, millesse on lõigatud sooned õhu läbipääsuks. Need sooned ühendatakse katuse äärtel tuulutuskanali ja -avadega. Lisaks võib paigutada katusesse tuulutuskuplid, mille kaudu veeaur katuse alt välja pääseb. On olemas ka spetsiaalseid auru läbilaskvaid kattematerjale, mis lisatuulutust ei vaja. Tuulutust ei vaja ka pööratud lamekatus, mis peab kaua vastu, sest sellele ei mõju talvine külm ega suvine päike (katus on ühtlases toatemperatuuris). Kui lamekatuse kalle on väga madal, on oht, et katusele tekivad ehitusvigade ning katuse kandeelementide läbipaindumise tõttu veelõigud. Talvel vesi lõikudes külmub ja nii on osa katusest nö. eritingimustes. Katuse kestvus väheneb ja võivad tekkida läbijooksud. RASKEBETOON Raskebetooni koostismaterjalid
laeks kui ka katuseks). keskkonnatehnika - püsipaiksed (ehitisse inkorporeeritud) tehnilised vahendid (paigaldised) ehitise sise- ja väliskeskkonna kujundamiseks, näiteks elektri-, gaasi-, vee- ja soojavarustus, kanalisatsioon, tehisvalgustus jm; käidav katus - katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik); lamekatus - katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on väiksem kui 1:10, koos mistahes kaldega liidetega; läbiviik toru või muu elemendi läbimineku koht katusest või katuslaest; mahuline ehitis - hoone või muu ehitis, mille piirded eraldavad väliskeskkonnast mingi mahulise osa; murukatus - katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikuga, sõltumata kaldest; pööning - soojustamata ruum hoone ülemise korruse vahelae ja katuse vahel, kus inimene saab liikuda;
saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolossaalorder, lamekatus a la rooma villad antiikajal. Jones kirjutas ka arhitektuuriraamatuid, propageeris Palladio stiili, on inglise palladionismi rajaja. Christopher Wren - teine oluline arhitekt. Tuntuim ehitis Londoni suurim barokk-kirik St Pauli Katedraal Londonis. Eeskujuks oli paavstide residentskirik Peetri kirik Roomas, kuid pole nii suur. Peafassaadil kaks korrust, kolossaalorder. Wren ehitas tohutult kirikuid & maamõisaid. 1666- hiidtulekahi Londonis, hävis suur osa kirikuid etc
· Puhasta koheselt raketise osad · Kaitse metallpindu rooste vastu (õliga) · Eeltöötle vormi pind määrdega · Sorteeri ja seejärel ladusta raketise osad õigesti 2.11 Eelvalatud betoonelemendid Tänapäeval kasutatakse ehituses üha rohkem ja rohkem eelvalatud betoonelemente. Neid valmistavad ja tarnivad spetsiaalsed ettevõtted. 2.11.1 Eelvalatud betoonelemendid on: · Toed, talad ja sarikad · Trepid · Põranda osad: · Lamekatus · Taladega laed 2.11.2 Töötamine: · Paigalda talad · Paigalda tugisõrestik vastavalt projektile · Aseta kohale eelvalatud betoonelemendid · Niisuta, vala betoon ja silu 3 3. Osa: Müürimört 3.1 Mörti eristatakse kui: · Müürimört (1) · Krohvimört (2) · Põranda tasandusmört (3) 15 Mört sisaldab: 1: Täitematerjal; 2: Tsement; 3: Vesi 3.1
Mosaiikterratost põrandapaneelide paisuvuuke täidavad efektsed vaskliistud. Garderoobid jäävad peaustest kahele poole küljele ümber nurga. Koolil on 1-3 korrust, lisaks veel pööning ja sammastel tehnilinekeldrikorrus. Kasutatud on monteeritavaid raudbetoonelemente paksusega 300mm. Karkasshoone puhul on kasutatud ka silikaattellist ja väikeplokke. Kahe ning kolmekorruselit õppekorpust katab roheline eterniitkattega viilkatus. Ülejäänud hoonel on lamekatus. Eksterjöör on kaetud valge värviga sileda krohvitud seinapinna peal. Klassiruumide suured ja tihedalt paigutatud aknad loovad korrustele visuaalselt suure valgmikuga seinapinnad. Tiibade otstel asuvad rõdud mustaks võõbatud puitpiiretega. Söökla ja võimlakorpuse välisissekäikude juures asuvad terrassid, millele toetub sammastel 2. korrus. 8.8 Türi Majandusgümnaasium 19 KAASAEGNE ARHITEKTUUR Kaasaegne arhitektuur on 20
Riia ja Võru t. taganevad tiivad. E.Lohk esitas sootusks teiselaadse lahenduse. Ei ole täpselt teada, milliseid arhitektuurseid nõudeid esitas KAitseliit, kuid A. Kotli meisterlik võistlustöö, mille mahtude paigutus sai aluseks lõplikule projectile, vastas rohkem kui ükski teine tema projektidest samaaegse saksa arhitektuuri ideaalile. Hoone ette teravnurka java väljak, hiiglaslik nelinurksete sammaste ja leopardidega portikus, lamekatus, akende kuju ja üldised proportsioonid tegid hoone sobivaks NSDAP ringkonna keskusele ükskõik millises saksa linnas. Küllap olid Kaitseliidule eeskujuks analoogilised ilmingud Saksamaal ja A. Kotli jagus professionaalset oskust vormistada tellija maitse. Ehitamaks Riia mäele Tartu Kaitseliidu maja, tuli kõigepealt lammutada vana postijaam. Seal paiknenud Tartu maavalitsuse teedehooldustehnikale projekteerisid A. Kotli ja E. Kesa 1938 uue garaazi ja töötajate elamu Näituse t
vormiga veesülitid. Hoone vormis hoidmiseks on arhitekt 2. Korruse saali ees olevale katuseterrassile lisanud dekoratiivseina, mis kordab sissepääsuosa liigendust. Väliskujundus on rõhutatult horisontaalne, olenemata vertikaalsetele akendele. Pisut kergust ja vertikaalsust lisab paraadtrepikoja väikeseruuduline klaassein. Hoone väliskujundun on uusfunkktsioanalistlikule vormikeelele omaselt detailivaene ning rõhutatud on hooneosade ja mahtude rütmi. Hoonet katab lamekatus. Plaanilahendusest on ka huvtavaid detaile, näiteks hoone tagumine osa on pööratud 45 kraadise nurga all,sest plaanilahendus oli tingitud soovist säilitada hoone kõrval olnud vana puu ja selle otsas paiknenud kurepesa. 1. korrusel on kesksel kohal vestibüül, kust läheb trepp teisele korrusele ning kaks koridori hoone tagumistesse osadesse. Kontorid on paigutatud koridoride äärde. Koridoride vahele jääb endine arhiiviruum ja san.-sõlm. 2. korruse asub avar
Katused Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind Katusekate on pintarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata all olevaid tarindeid või vara. Katusekate peab oleam kinnitatud alusele nii, et alus võimalik liikumised, tuul või jää ei kahjustaks katusekatet. Kaldkatus on katus, mille katusekalle rõhtpinnas uhtes on > 1:10 Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle r]htpinna suhtes on alla 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. Ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80 Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks Pööratus katus on katuslagi, mille soojustus paikneb katusekatte peal Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikuga kaldest olenemata
uurimine on suhteliselt lihtne. Nagu ka mõne teise konstruktiivelemendi puhul, ei saa ka siin õiget maksumusvõrdlust arvutusi karkassiga sidumata. 5) Katused Arhitekt võib soovida saada erinevate katuste maksumusuuringuid ja sel juhul kehtib ka enamik eeltoodud märkustest. Lame- ja viilkatuse võrdlev maksumusuurimine seisneb nii erinevate viimistluste kui katusekonstruktsioonide võrdluses. Keskmise suurusega avade puhul on sarikatega katus odavam kui võrreldava kvaliteediga lamekatus osaliselt ka seetõttu, et selliste avade katmine sarikatega on tavaliselt lihtsam kui kõrgete taladekasutamine. 5 Viilkatused, kuigi suuremate ehituskuludega, on aga vastupidavamad kui lamekatused, mis on seejuures eriti tundlikud halvasti valmistatud alusele ja ebatäpsustele töös. Negatiivsed kogemused seoses odavate lamekatuste kasutamisega on kaasa toonud nende vältimise igal võimalikul juhul. 6) Katuselaternad
värviline, pole tähtis samm kunsti progressi teel DEKORATIIVSUS, st värvi-pinna-vormi porbleemid kui spetsiifilised maalikunsti probleemid. Põhineb Euroopa 20. saj alguse modernismil. Suhe kunstnikusse: kui kunstniku jutt ei vastanud Greenbergi kujutlusele (kunstnik ütles, et ta pole formalist, ta ei maali ainult värvi, joone, pinna jne pärast), siis “ärge kuulake kunstnikke, nad on rumalad. Minul on õigus.” Modernistlik arhitektuur Funktsionalistlik arhitektuur: - lamekatus - valge värv - lintaknad - ornamentide ja kaunistuste vaba GEOMEETRIA! Le Corbusier (1887-1965) Villa Savoye, 1928-29 Modernistlik pilvelõhkuja / internatsionaalne stiil: Mies van der Rohe. Seagram Building New Yorgis, 1958 > < VALGE KUUBIK
Aluskattel allavalguv vesi eemaldatakse räästa kaudu. Tuulutuspilu ühendatakse räästal ja katuseharjal välisõhuga. Mittehingava aluskatte all peab omakorda olema tuulutusvahe, hingava aluskatte puhul viimast olema ei pea. Mida suurema kaldega on katus, seda kiiremini õhk tuulutusvahes liigub. Mida väiksema kaldega katus on, seda suurema ristlõikega dist.liiste võiks kasutada (näiteks 50x50 mm). 4.8 Näidake skeemidel ja selgitage millistest kihtidest koosneb tava soojustatud lamekatus. Kuidas väldite katte irdumist aluselt tuule imijõu tõttu? Lamekatustena käsitletakse põhikaldega1:100 kuni 1:10 katuseid ja katuslagesid, mille katusekatteks on rullmaterjalidest või valatud polümeersetest materjalidest hüdroisolatsioonikiht, mis talub vähemalt 1,0 kPa suurust veesurvet. tavakatused kattepinna kalle 1:40. Tava lamekatuste all peame silmas, et meil pole tegemist pööratud katuse ega käidava katusega.
2 SISSEJUHATUS. Antud projektis on hoonele koostatud pakkumiseelarve, mille alusel saab tellija teabe projekti eeldatavast maksumusest .Projekteeritav hoone asub Lääne-Virumaal Huljas. Ametipindade funktsiooniga remonditsehh on projekteeritud kinnistu, suurusega 3538, keskele. Olemasolev reljeef kinnistul on mõnekümne sentimeetrise kõikumisega. Projekteeritud hoone pikkus on 42,9 m ja laius 18,9 m ning on 3-korruseline. Katuseks on sisemise äravooluga lamekatus mis on kaetud kividega SBS rullmaterjaliga. Hoone välisseinteks on kolmekihilised sandwich-paneelid. Hoone välisseinte ja sokli viimistluseks on kaitsekihiga betoonpind. Hoone peauks asetseb lääne-suunas. Hoone tulepüsivusklass on TP1 ning põlemiskoormus vastavalt ET-2 0109-0306 alla 600MJ/m2. Hoone projekteeritud tööeaks on klass D (50a, ET-1 0113-0189). Ehitise kavandatava tööea tagamise eelduseks on: projektijärgselt teostatud ehitustööd, kasutades selleks ettenähtud
SISSEJUHATUS. Kursusetöö teemaks on Huljal (Lääne-Virumaa) ehitatava remonditsehhi ehitustööde organiseerimisprojekt. Ametipindade funktsiooniga remonditsehh on projekteeritud kinnistu, suurusega 3538 m2, keskele. Olemasolev reljeef kinnistul on mõnekümne sentimeetrise kõikumisega. Projekteeritud hoone pikkus on 42,9 m ja laius 18,9 m ning on 3-korruseline. Katuseks on sisemise äravooluga lamekatus mis on kaetud kividega SBS rullmaterjaliga. Hoone välisseinteks on kolmekihilised sandvitspaneelid. Hoone välisseinte ja sokli viimistluseks on kaitsekihiga betoonpind. Hoone peauks asetseb lääne-suunas. Antud töö käsitleb hoone ehitustöid mullatöödest kuni kasutusloa saamiseni. Betooni tööde kohta tehakse tehnoloogiline kaart Ehitustööde kohta koostatakse koondkalenderplaan. Ehitusplatsi üldplaan on abiks ehitajale ehitustööde planeerimisel.
katusekattekonstruktsioonist. Katusekate on pindtatind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarineid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ei kahjusta katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on <1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatus kalle >1:80. Kaldemääramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; Katuselagi on katuse ja selle alla oleva ruumi ühispiire Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud tööd tegemiseks Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal Murukatus on katus või katuseagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata
Le Corbusier' tuntuimaid ehitisi on Sveitsi üliõpilaste maja Pariisis, elamu Marseille's ja Ronchamp'i kirik Prantsusmaal. Vaba hoonestuse põhimõttel planeeris ta India Pandzabi osariigi pealinna Chandgarhi. *Mahtu maast lahti tõstev piotis, * Vaba fassaadikujundus tänu raudbetoonkonstruktsioonile, *Lintakem, *Vaba põhiplaan, kaldtee, *Lamekatus ja katusead. Mason Cook, Villa Meyer, Graches´i Villa, Poissy Savoye Villa, Mason Dom-Ino. missioonitundega, oluline arhitekt moodas arhitektuuri 5 punkti: maja toetub postidele naitab kergust, vabaruum autodele katusaed vaba plaan lintaken nagu filmilint
Selleks paigaldatakse püst ja rõhtvuugi ristumiskohtadesse ning lisaks paneelide-vahelistesse horisontaalvuukidesse sammuga 2000 mm plastiktorud läbimõõduga 10 mm. Paneeli välispinna viimistluseks on värvitud pind. Postidelt koormust vastuvõtvad raudbetoon kannvundamendid monteeritakse. Postide all olevate vundamentide taldmike mõõdud on 1000x1000 mm. Vundamendi kõrgus on 350 mm. Vundamendi rajamissügavuseks on 1,150 m. Hoonele on projekteeritud parapetiga lamekatus. Katusele kallete andmiseks on kasutatud kergkruusa. Soojustust on 150+50 mm, mille peale on paigaldatud 2 kordne SBS bituumenkate. Hoonesse on neli sissepääsu. Peasissepääs hoonesse asub põhjasuunas. Kõikide sissekäikude ette on betoonist valatud pandus. Hoone ees asub asfaltbetooniga kaetud autoparkla, mille sissepääs on Vanalt tänavalt. Ümber hoone asub samuti asfaltbetooniga kaetud sõidutee. Krunti piirab aed kõrgusega 1,2 m.
- välimise äravooluga katusel peab olema üks äravoolulehter iga 100 m2 katuse pinna kohta ja äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m. - juhul kui katusekatte alumisele pinnale võib kondenseeruda niiskus või kui katusekatte ülekattejätkud ei ole tihendatud, tuleb katusekatte all asuv tarind kaitsta kondensvee ja läbituisanud lume sulamisvee eest. See nõue on oluline eeskätt plekk- ja kivikattega katuste puhul - enam kui 7 m kõrguse hoone lamekatus peab olema varustatud kogu perimeetril vähemalt 30 cm kõrguse rinnatise või reelinguga. Enam kui ühe korruse kõrguse hoone kaldkatus peab olema varustatud vähemalt 10 cm kõrguse lumetõkkeäärisega - enam kui 8 m kõrguse räästa puhul peavad katusele pääsuks olema katuses vähemalt 60 x 60 cm (puhas ava) suurused luugid vahekaugusega mitte üle 100 m. Kuni 8 m kõrguse räästaga katusele pääsuks piisab seinaredelist, mis võib alata maapinnast 4 m kõrguselt
annaabi.ee 
