Aluskord Aluskorra tugevad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti aluskord koosneb peamiselt kristalsetest kivimitest. Eestis ei ulatu aluskord kusagil maapinnani, sest vanaaegkonna teise pooleni oli ida ja lõuna poole jäävad alad üleujutatud ning seepärast kogunesid sinna setted. Lähim aluskorrakivimite paljandid asuvad Soome lahe keskosas Suursaarel ja Suurel Tütarsaarel, mis kuulub Venemaale. Pealiskord Pealiskord on settekivimitest koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pealiskord hõlmab peale kristalseist kivimeist koosneval aluskorral lasuvate settekivimite ka pudedaid kvaternaari setteid ehk pealiskorda. Eesti pealiskord koosneb Kambriumi (vanimad settekivimid, savi ja liivakivid, paljandusid sel ajastul), Ordoviitsiumi, Siluri (jätkus lubjakivi teke), Devoni (lubja...
Keskmine on gudroon Kõige tahkem jääk on bituumen Naftabituumeni omadused Erimass +20 C juures 1kg/M3 Keemistemperatuur 200...250 C Pehmustäpp on 40-90 C, teeehitusbituumenitel 30-50 Prenetatsioonitäpp näitab nõela sissevajumise sügavust 1/10 mm-tes - 5...140 ühikut - 50...500 ühikut Kvaliteetsed naftabituumenid on võrreldavad looduslikega Leku-kond aluskate Aluskatted leku-kond ja leku-pe tagavad katusekonstruktsiooni pikaajalise kaitse niiskuse eest Leku-kond aluskattel on alumine pool kaetud niiskust siduva viltja kihiga, mis takistab võimaliku kondensvee voolamist ja selle tilkumist soojustusse. Aluskate on valmistatud kihilise ehitusega polüetaanist, tänu millele on saavutatud hea tõmbetugevus ja mehaaniline kestus Kasutus: Tuulutavates katusekonstruktsioonides, kus lisaks välisele niiskusoludele on võimalik ka kondensvee teke
- Tuulutatavad katuselaed - Suletud katuselaed - Tarindsoojustusega katuslaed - Pööratud katuslaed Kasutustingimuste järg Tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui 1:40 Käidavad katused: kattepinna kalle suurem kui 1:100 Veeäravoolu süsteemi järgi: PILT TELEFONIS Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu. Katuse osad Kandetarindid Soojustus Tuuletõke Tuulutusvahe Aluskate Katusekatte alus Katusekate Vee äravoolu Õhutõke Siseviimistlus Detailid: läbiviigud, piksekaitse, kinnitusrööpad ALUSKATE Aluskate paigaldatakse väikese soojusinertsiga katusekattematerjalide Aluskate peab vältima kondensvee ja juhuslikult katusekatte läbi tunginud vee ja lume sattumist soojustuskiht, juhtides vee räästa kaudu välja. Katusekatte ja aluskatte ning aluskatte ja tuuletõkke vahele jääv õhuvahe peab olema tuulutav. Lamekatused kattematerjal
Rakvere 2011 SISUKORD NÕUDED...................................................................................................................................... Katusekate................................................................................................................................. Veeäravool................................................................................................................................. Soojustus, aluskate, aurutõke ja tuuletõke................................................................................ Valgusavad, paigaldised, läbiviigud ja liited............................................................................. KATUSEUUGID e. VINTSKAPID.............................................................................................. Uugi ehitamine..........................................................................................................................
äravoolu ja ära hoidma sajuvee ja lume sulamisvee tungimise allpool olevasse tarindisse. Katusekatte ning sellel paiknevate sadevee teede kalded peavad säilima katuse kogu kasutusea vältel olenemata tarindite ja kogu ehitise vajumite erimitest. Vältida tuleb vee juhtimist katusekatte ohutundlikumatesse kohtadesse (seina, vuukide, läbiviikude, valgusavade äärde). Katuse osad Katuslae läbilõige 2.Soojustus 3.Tuuletõke 4.Tuulutusvahe 5.Aluskate 6. distantsliist 7.Katusekate 8. tuulutuskorsten 9. prussid Tuuletõkke ülesanne on takistada tuulest ja temperatuuride erinevusest tingitud välisõhu liikumine soojustusse ja tagasi. Aurutõke ülesanne on takistada niiskuse ja õhuliikumist läbi tarindi Soojustus peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist auru- ja õhutõket või siseviimistlusplaati ja välimist tuuletõket. Kaldkatused Kivikatused
pääseb katusekivide alla. Miinimumkalle sõltub kasutatavatest katusekividest. 1.2 Allpool katusekive Katusekivid seisavad puidust katuseroovidel. Katusekivide paigaldamist alustatakse alt ülespoole. Selleks, et karmidele ilmadele vastu pidada, kinnitatakse katusekivid roovituse külge klambritega. Kuidas seda täpsemalt tehakse, sõltub kasutatavatest katusekividest ja sellest kuivõrd avatud on katus tugevatele tuultele. Katuse roovitus paigaldatakse distantsliistule. 1.3 Aluskate Tänu distantsliistule saab õhk katusekivide all ringelda ning niiskus pääseb majast ilusti välja. Mittehingav aluskate ei lase Sul seda võimalust ära kasutada. Hingav aluskate asendab mittehingava, parandades nii ventilatsiooni kui ka soojustuse toimivust. 1.4 Erikivid Erikive kasutatakse katuseharjal ja äärel
TERVISESPORDIKESKUS SLM 2, M1:20 KATUSLAGI 470 20 Profiilplekk 18mm Roovlauad 38mm Plekist korstnaris Distantsliist 10mm Aluskate 0,1mm Liimpuittalad 400mm Mineraalvill 300mm Roovlauad 20mm Kipslagi 13mm 250 Taavi Tammekivi EAEI - 33, 092583 [Academic use only]
AEROC ECOTERM PLUS 375MM LIHVITUD BETOONPLAAT 100MM ROOVLATT 38MM AEROC ELEMENT 150MM V~RVITUD KROHV 10MM VAHTPOLSTREEN 100MM DISTANSLIIST 10MM V~RVITUD KROHV 10MM TIHENDATUD KILLUSTIKALUS 200MM ALUSKATE 0,1MM MINERAALVILL 300MM LIIMPUITTALAD 400MM ROOVLATT 10MM
Ülesanne nr 12. Tegemist on hoonega, mille sisemõõtmed on 6x6m. Seina kogupaksus w = 0,25m. Põranda konstruktsioon on esitatud tabelis. Tegemist on savise pinnasega. Leia põranda soojusjuhtivus. Kihi nimetus Paksus λ (W/mK) Sisepind PVC rullkate 5mm 0,17 Betoon tasanduskiht 100mm 1,8 Keramsiitbetoon 150mm 0,2 Aluskate 3mm - Muud andmed Seina kogupaksus w 0,25 Põranda sisemõõtmed 3x7 Pinnase liik Savi 21 *Samm nr 1- leia B` (valem nr 2) B´= 0,5∗20 = 2,1 *Samm nr 2- leia võrdväärne kogupaksus dt (valem nr 3). Dt = 0,25+1,5(0,17+0,029+0,055+0,75+0,04)=1,816 m Käesolevas ülesandes on täidetud esimene tingimus ehk dt on suurem kui B’
.. ) · Betoon põrandad ( garaaziz ) · Pinnase põrandad ( kuurides ) · Asfalt põrandad ( laohoonetes ) KATUSED Kaitsta hoonet ilmastiku olude/mõjude eest. 1. Kandekonstruktsioon annab katusele kuju · Sarikad ( lihtsarikas A, Lamavsarikas ) · Paneelid · Vermid 2. Piirdekonstruktsioon tagab hoone kaitse niiskuse eesti ( Roov, laudis, aluskate jne... ) Ehitus viisi järgi : · Põõninguga katus kus lae ja katuse vahel on õhu ruum · Põõninguta katus katuse ja lae vahel puudub õhu ruum.
(0,072 W/MK) VAHTPOLSTREEN EPS80F 100 MM DISTANTSLIIST 10MM KIVIVILL 30MM SISEVIIMISTLUS: V~RV TIHENDATUD KILLUSTIKALUS 200 MM ALUSKATE 0,1MM AURUTKE MINERAALVILL 300MM HUVAHE 20MM
Laudis kinnitub sarikate pennide külge. Soojustuseks on sarikate vahel 200 mm klaasvillaplaat Isover KL ja selle peal 50 mm jäik tuuletõkkeplaat Isover RKL. Välistrepiks on kohapeal valatud raudbetoontrepp, mis on kaetud libisemiskindlate plaatidega. 1.3.4. Katus. Katuse kandeelemendiks on sarikad mõõtudega 200 x 50 mm, mis toetuvad toolvärgitaladele (150 x 100 mm) ja postidele (100 x 100 mm). Sarikate peale kantakse hingav aluskate. Aluskate kinnitatakse sarikate külge klambritega ja sellega kaetakse terve katus. Ülekate vähemalt 150 mm. Et aluskate töötaks ka tuuletõkkena, tuleb aluskatte paanid omavahel kinni teipida spetsiaalse kahepoolse aluskatteteibiga. Distantsliistud (20 x 50 mm) kinnitatakse läbi aluskatte sarikate külge. Roovilatid (50 x 50 mm) paigaldatakse 400 mm sammuga. Kuna tegu on hingava aluskattega siis pole aluskatte alla vaja jätta tuulutusvahet.
Katusekattematerjal tuleb valida vastavalt katuse katte tüübile. Katus koosneb erinevatest kihtidest ja igal kihil on täite temale määratud ülesanne. 21 Katuse kalle 22 11 Katuse osad kandetarindid; soojustus; tuuletõke; tuulutusvahe; aluskate; katusekatte alus; katusekate; vee äravoolu; õhutõke; aurutõke; siseviimistlus; detailid: läbiviigud, piksekaitse, kinnitusrööpad.23 24 12 Tuuletõke & õhutõke Tuuletõkke ülesanne on takistada tuulest ja temperatuuride erinevusest tingitud välisõhu liikumine soojustusse ja tagasi.
Uste demontaaz tk 4 0,00 Akna demontaaz tk 1 0,00 Utiliseerimine kmpl 1 0,00 Põrand 0,00 Kile m2 43 0,00 Klaasvill 100mm m2 43 0,00 OSB 2x10mm m2 43 0,00 Parketi aluskate m2 43 0,00 Parkett m2 43 0,00 Seinad 0,00 Kübarprofiil s=600mm jm 153 0,00 Kipsplaat 12,5mm m2 90 0,00 Pahteltamine m2 90 0,00 Krundvärv m2 90 0,00
1.1 Eelised: Teraskatuse kige suurem eelis, eriti just vanade katuste uuendamise korral on tema väike kaal, umbes 4,5 kg/m2. Sellest jhtuvalt ei ole tarvis pead murda ja näha vaeva katuse kandekonstruktsioonide ümberehitamisega, plekk sobib sinna alati. Katusekatte uuendamisel tuleb ilmselt luua ka uus roovitus (mne profiili puhul on roovitusel kindel samm, selle kohta annab infot tootja) ja paigaldada aluskate. Aluskattest loobumine ei ole kogu katusevahetuse juures mingi kokkuhoid, tegemist on väga vajaliku katusetarvikuga. Aluskattekiled on spetsiaalsed armeeritud, ühtepidi hingavad kiled, mille ülesanne on tkestada pleki aluspinnale sattunud kondensaatniiskuse tilkumist soojustusmaterjalile. Soe veeaur tungib ka eluruumidest läbi lae valjapoole, seetottu peabki kile laskma auru labi, st olema hingav.
respiraatorit ja ollla eterniidi plaatidega ülimalt ettevaatlik. Tuleks uurida ka jäätmekäitlejatelt kes võtavad vastu vana eterniiti ning kuidas on lihtsaim viis materjal sinna toimetada. Korrastatud ja keskkonnasõbralik katus on kasulik. Kuidas Asendada vana eterniitkatus uue kivikatusega Esimese asjana tuleks eemaldada vana eterniitkatus ja vanad roovid, roove saab põletada või kütteks teha. Seejärel tuleks eemaldada vana aluskate, mis viia jäätmekäitlejatele Sarikad on vastu pidavad, ei vaja välja vahetamist, puuduvad kahjustused, on tugevad ei vaja lisa tugevdamist Seejärel tuleks paigaldada aluskate sobilik oleks Divoroll toode Siis distantsliistud, mille peale uus roovitus paraja sammuga , et saaks kive kinnitada Ja kõige viimaseks paigaldage uued katusekivid ning lõpetada harjadetailidega, äärekividega, tihendidega ja läbiviigud. Viimase asjana vaja muidugi koristada
Kandva siseseina konstruktsioon: 10 mm krohv + viimistlusvärv 150mm AEROC Classic kergplokk 10 mm krohv + viimistlusvärv Mittekandva siseseina konstruktsioon: 10 mm krohv + viimistlusvärv 150mm AEROC Element kergplokk 10 mm krohv + viimistlusvärv Katus Katuse kalle: 10% Katuse konstruktsioon: 13mm kipslagi 10mm distantsliist 400mm Liimpuittalad 300mm mineraalvill 0,1mm aluskate 10mm distantsliist 38mm roovlatt 18mm profiilplekk TP20 Välisviimistlus Elamu sokkel krohvida. Välistrepp on valatud betoonist. Välisseinad kaetakse krohviga. Katuse kattematerjaliks on Profiilplekk TP20. Aknad on klaaspakettaknad, Siseviimistlus -5- Ruumide viimistlus näeb ette seina katteks krohvi, niisketes ruumides keraamilised plaadid,mille all on veetõke. Põrandakate on klinkerplaat
32.Millised on lisaks lauskeevitusele teised katusekattematerjalide paigaldusviisid (nimetage 4)? · Mehaaniline kinnitus · Kuumliimimine · Külmliimimine · Punktliimimine 33.Millal ei ole võimalik kasutada lauskeevitatavaid rullmaterjale? · Temperatuuritundlik aluskonstruktsioon · Tule ja plahvatusohtlik ala · Rasked vormid 34.Miks peavad lamekatusel olema õiged kalded? Et vesi ära voolaks. 35.Miks peab aluskate enne hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamist kuiv olema? Niiskus takistab naket 36.Milline on minimaalne soovituslik hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamisel lamekatustele/üldiselt? Pluss 5 kraadi celsiust. 37.Mille abil saab välistada ilmastiku mõju hüdroisolatsioonitöödele? Kaitsetelk. 38.Nimetage kolm pinnasega kokku puutuvate ehituskonstruktsioonide välise veekoormuse liiki. · Pinnaseniiskus · Mitmesurveline pinnasevesi · Surveline pinnasevesi 39
kaudu on lubamatu. Samuti on lubamatu vee juhtimine köetava hoone katuslaelt mitteköetava ruumi kohal paiknevale katusele 44. Miks kasutatakse kivi- ja plekkkatuste all aluskatet? Juhul kui katusekatte alumisele pinnale võib kondenseeruda niiskus või kui katusekatte ülekattejätkud ei ole tihendatud, tuleb katusekatte all asuv tarind kaitsta kondensvee ja läbituisanud lume sulamisvee eest – sellel põhjusel paigaldatakse ka kivi- ja plekkkatuste alla aluskate. Kui katusekorrus on välja ehitatud, on aluskate nö „hingav“ ning peab samuti läbi laskma katusealustest tubadest tuleva õhuniiskuse, et see saaks kondensina alla voolata. 45. Kas lamekatusel peab kasutama aluskatet? Ei. 46. Kuidas ventileeritakse lamekatuseid? Tuulutuskanalite kaudu, mis on ühenduses katusel asuvate ventilatsioonipüstakutega – kasutatakse näiteks spetsiaalsete soontega villa.
Templipatju kasutades kulub värvi vähem ning jälg jääb puhtam ja selgem. Iga värvi jaoks tuleb teha eraldi padi. Kui lapsed tahavad juba tembeldatud alale peale trükkida, tuleb pinnal lasta ära kuivada. Töövahendid lapsele: Laual peavad olema nõud erinevate värvidega, mis sobivad antud tegevuses. Igale lapsele käsnatükk, pintsel või templipadi. Igale lapsele korgid. Rätikud käte puhastamiseks. Töö aluskate. Kui laste käed saavad värviseks, tuleb need ära pesta, et vältida töö määrdumist. Lapsed võiksid kanda põlle. Kõiki korke võib kasutada vaid ühe värvi jaoks. Vajadusel võib korke ka pesta. Trükkimist tuleb alustada alati heledama värviga. Korgitrükki võib proovida lillede, ussi, viinamarjade, õunte jne. tegemiseks, samuti mütsi, salli, järjehoidja jne. kaunistamiseks. NÄPUVÄRVID.
Põranda konstruktsioon Sisepind Vaipkate 5 mm 0,042 W/mK OSB plaat 22 mm 0,12 W/mK Min.vill/puitlaagid 50*200, samm 400 200 mm 0,039/0,12 W/mK Betoon 200 mm 2 W/mK Aluskate 2 mm - W/mK Lahendus: 0,005 0,022 0,2 0,2 m2 K R soojustuse sektsioon = 0,17+ 0,042 + 0,12 + 0,039 + 2 + 0,04=5,74 W 0,005 0,022 0,2 0,2 m2 K R sõrestiku sektsioon= 0,17+ 0,042 + 0,12 + 0,12 + 2 + 0,04=2,28 W 350+50 R´T = =4,83 350 50 +
butüülmastiksit, silindriõli või muid tihendamiseks sobivaid aineid, mis ei kuiva ega voola ning säilitavad elastsuse. Valtsõmbluste tegemisel kasutatavaid aineid käsitleb RT 28-10528. Elastsed mastiksid. Valtsõmbluste materjalid. "Rannila Klassik S" otsaserva ülekate min.300mm ulatuselt. Ülekatte tihendamiseks kasutada spetsiaalset tihenduslinti. Paigaldus ja kruvidega kinnitus vastavalt "Rannila" paigaldusjuhiste järgselt. Pleki ja puitlaudisest aluskate vahel kasutada spetsiaalset pehmet mürasummutamiseks ettenähtud linti. 5)Aluse erinõuded. Terasplekk-katuse alus tehakse kuivast saematerjalist mõõtudega 25x100mm laudadest. Parema välimuse huvides kasutakse olulisemates kohtades hööveldatud laudasid. Lauad naelutatakse sarikatele kahe kuumtsingitud naelaga, mis lüüakse viltu. Aluse tegemisel ei või kasutada tarvitatud laudu. Naelad lüüakse nii sügavale, et nende pead ei puudutaks katusekatet. Tihelaudis
Kui pind on konarlik, tuleb see tasanda, et vältida katte ebaühtlust kulumist. Otse aluspõrandale liimisel ei ole vaja pinda eelnevalt kruntida. Soovitavalt tuleks vaipkate üleni maha liimida veebaasilise; lahusteid mittesisaldava liimiga. Täielik vaipaktte mahaliimine välistab igasuguse lokkimise ning liikumise, pikendab põrandaktte eluiga ning granteerib vaipkatte parimate omaduste sälimise. Aluskatteks on soovitav kasutada tugevat, lamineeritud pealiskihiga kummikatet. Esmalt tuleb aluskate üleni maha liimida. Seejärel liimitakse vaipkate täielikult aluskattele. Saab väga lihtsalt igas suunas lõigata, ilma et ta hargneks. Vaibast saab lõigata isegi ringikujulise ja ovaalseid mustreid ühenduskoht ei hargne ega rebene. Villvaiba rullid tuleb visuaalse erinevuse vältimiseks alati samas suunas paigaldada. Paigaldussuund on näidatud katte tagaküljel. 24 tundi enne paigaldamise algust tuleb välja lülitatud põrandakütte võib uuesti tööle rakendada
( m66tkava 1:100 ). , L#' 16 /_1 L':) / L/' NIIS KUSISOLA TSIOON PROFIILPLAATIDEST KATUSEKATE ROOVLATT 32X1OO ALUSKATE SARIKAS 150x50 ANKRUPOL T PARLIN lOOXlOO LAUD 16x90 PRUSS 80x50 PLASTMASSIST KORK TUULETOKE 1O JAIKISOLATSIOONIPLAAT 2A
( m66tkava 1:100 ). , L#' 16 /_1 L':) / L/' NIIS KUSISOLA TSIOON PROFIILPLAATIDEST KATUSEKATE ROOVLATT 32X1OO ALUSKATE SARIKAS 150x50 ANKRUPOL T PARLIN lOOXlOO LAUD 16x90 PRUSS 80x50 PLASTMASSIST KORK TUULETOKE 1O JAIKISOLATSIOONIPLAAT 2A
Ühe plaadi kaal on 6,5kg. Laine mõõdud on 9,5x3,8cm, laineplaadi paksus on 3mm. Laineplaati on saadaval neljas toonis: must, punane, pruun ja roheline. Vajaliku koguse plaatide arvutamiseks korrutatakse katuse pind (m2) koefitsendiga 1,2 ja saadud tulemus jagatakse plaadi pindalaga 1,88m2 . Soovitav ülekate on 30cm. Bituumensindlid s bivad k igile katustele (viil-, mansard-, kelpkatus jne.), mille kalle on vähemalt 11 kraadi. SBS baasil kummibituumenit sisaldav aluskate kasutatakse alati räästaserval ja kogu katusel, kui kalle on alla 18 kraadi Kasutatakse lamekatuste katusekatte materjalina Modifitseeritud bituumenist rullmaterjalid on enimkasutatavad lamekatuste katusekatted nii Eestis kui ka mujal maailmas. Bituumenist rullmaterjalid moodustavad umbes 70% kogu Euroopa lamekatuste turust. Bituumenist katusekatted sisaldavad elastomeerseid vi plastomeerseid modifikaatoreid, on elastsed ning UV-kiirguse ja väiksemate vigastuste
Antud arvutuste koostamisel on kasutatud Eesti standardikeskuse standardit EVS 908-1:2010. [1] 6 1.1.2 Põrand Pinnasele on paigaldatud 2x100mm vahtpolüstüreen plaadid (vuugid omavahel ülekattes). Vahtpolüstüreeni peale on paigaldatud kile paksusega 0,2mm, mille peale on valatud armeeritud põrandaplaat paksusega 100mm. Betooni peale on paigaldatud aluskate paksusega 3mm ning aluskatte peale on paigaldatud puit parkett paksusega 15mm. (vt. Joonis 2) Joonis 2. Põranda konstruktsiooni sõlm. 7 Tabel 2. Põranda erinevate materjalikihtide andmed. Materjali paksus Materjal (m) (W/m*K)
korrus Valge klombitud fassaaditellis 60mm 3095 Laminaat Õhuvahe 40mm Aluskate Tuuletõke ISOVER RKL-30 30mm 2700 Puitlaastplaat 25mm Puidust horisontaalkarkass 50x100mm, samm 600mm Toonimata puidust laudistrepp Mürasummutusplaat ISOVER FLO 20mm
- Tuulutatavad katuselaed - Suletud katuselaed - Tarindsoojustusega katuslaed - Pööratud katuslaed Kasutustingimuste järg Tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui 1:40 Käidavad katused: kattepinna kalle suurem kui 1:100 Veeäravoolu süsteemi järgi: PILT TELEFONIS Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu. Katuse osad Kandetarindid Soojustus Tuuletõke Tuulutusvahe Aluskate Katusekatte alus Katusekate Vee äravoolu Õhutõke Siseviimistlus Detailid: läbiviigud, piksekaitse, kinnitusrööpad ALUSKATE Aluskate paigaldatakse väikese soojusinertsiga katusekattematerjalide Aluskate peab vältima kondensvee ja juhuslikult katusekatte läbi tunginud vee ja lume sattumist soojustuskiht, juhtides vee räästa kaudu välja. Katusekatte ja aluskatte ning aluskatte ja tuuletõkke vahele jääv õhuvahe peab olema tuulutav. Lamekatused kattematerjal
seinu. Katuseräästas >0.6m ja räästa projektsioon maapinnal >1.0m inimeste ja/või sõidukite paiknemiseks või liiklemiseks ettenähtud alast. Renni kinnituskonksude vahe 80-100cm Ehitusfüüsika Katuse kuju, kalded ja materjalivalik peavad tagama sademevee kiire ja takistamatu äravoolu ja ära hoidma vee ja lume tungimise katusetarindisse ja ruumi. Katuse osad Kandetarind Soojustus Tuuletõke Tuulutusvahe Aluskate 31 Katusekatte alus (roovid) Katusekate Vihmavee renn Detailid, läbiviigud, piksekaitse, kinnitusrööpad Seespool Õhutõke Aurutõke Siseviimistlus Tuuletõkke ülesanne on takistada tuulest ja temperatuuride erinevusest tingitud välisõhu liikumine soojustusse ja sealt tagasi Aurutõke ülesanne on takistada liigset veeauru difusiooni tarindisse
Bituumen 2 mm 0,17 K W/m Betoonist tasanduskiht 50 mm 1,8 K W/m Keramsiitbetoon 300 mm 0,2 K W/m Aluskate 3 mm - K Muud andmed Seina kogupaksus w 0,45 m Põranda sisemõõtmed 7x7 m Pinnase liik liiv 19 Tegemist on hoonega, mille sisemõõtmed on 7x7m. Seina kogupaksus w = 0,45m. Põranda konstruktsioon on esitatud tabelis
mittekandvad 100 või 150 mm paksusest Fibo vms. plokist. Teise korruse mittekandvad seinad on puidust või kipsist puitkarkassil. Sisepiirete nõutava mürapidavuse 43 dB 6 tagab Fibo plokist 3MPa müüritis paksusega 150 mm (45 dB). Hoone katuslagi Katuslage kannavad sarikad ristlõikega 200 x 50 . Nendele toetub roovitis 50*50 mm. Sarikate ja roovitise vahele tuleb 250 mm soojustust. Soojustuse peale pannakse tuuletõke, seejärel distantsliist, aluskate, distantsliist ning pleki alune roovitis ja plekk. Sillused Teljel A asuva suure ava sildamisel tuleb kasutada pikka raudbetoonist või metallist sillust. Väiksemaid avasid võib sillata Fibo sillustega. Raudbetoonist silluste minimaalne toetuspikkus on 300 mm. Fibo silluste minimaalne toetuspikkus on 190 mm. KÜTE JA VENTILATSIOON 7 Üldosa Hoone küte ja ventilatsioon projekteerida vastavalt Eesti projekteerimisnormidele EPN 18.3.1, 18.3.2.
pealmine õigetpidi. Mättad kaitsevad rullmaterjalist katusekatet ilmstiku eest ja niisugune katus püsib kaua. Ohuks on vaid taimejuurte kasvamine läbi katuse; selle vältimiseks peab kasutama antiseptitud bituumenmastiksit. Mätaskatus on raske (150..200 kg/m2), mistõttu teda kandev roovitis ja sarikad peavad olema tugevamad kui teistest materjalidest katuse puhul.21 Olemuselt pole mätaskatus midagi muud, kui vettpidav aluskate, millel asetseb kasvupinnas, kus kasvavad erinevad rohttaimed. Lisaks kenale välimusele kaitseb mätas vettpidavat aluskatet UV- kiirguse eest. Mätaskatus tagab kuumal suvel meeldivalt jaheda ruumi. Sõltuvalt katuse kaldest saab mätaskatust valmistada mitmel erineval moel. Moodne kergmätaskatus ei nõua eriti tugevat kandekonstruktsiooni. Selline katus on kõndimiskartlik ja seal kasvavad enamasti põudataluvad taimed
25. Selgita pika ja lühilainelise kiirguse mõju hoonele? Kus seda esineb? Pikalaineline kiirgus - jahutab hoone külmemaks kui välisõhk, plekk katus jahtub ka külmemaks kui õhk ja mitteköetaval pööningul võib tekkida kondens, kui on miinus kraadid siis katus jäätub seestpoolt, kui on plus kraadid siis hakkab see sulama sealt ja võib tilkuda pööningu soojustuse peale - lahenduseks oleks katuse aluskate Lühilaineline - kütab ruumid seest liiga soojaks Lahenduseks oleks selektiivklaasid, et ei kütaks nii soojaks 26. Mida väljendab materjalide emissioonitegur? Emissiooni tegur iseloomustab materjali kiirgusvõimet erinevatel lainepikkustel. 27. Milline on metallide emissioonitegur? Millest see võib sõltuda? Metallidel < 0.1, see sõltub sellest, et metalli pind on läikiv ja sellepärast ei neela metall temale langevat soojuskiirgust. 28
(λ > 4 μm), atmosfääri ja aluspinna soojuskiirgus 25. Selgita pika ja lühilainelise kiirguse mõju hoonele? Kus seda esineb? Pikalaineline kiirgus - jahutab hoone külmemaks kui välisõhk, plekk katus jahtub ka külmemaks kui õhk ja mitteköetaval pööningul võib tekkida kondens, kui on miinus kraadid siis katus jäätub seestpoolt, kui on plus kraadid siis hakkab see sulama sealt ja võib tilkuda pööningu soojustuse peale - lahenduseks oleks katuse aluskate Lühilaineline - kütab ruumid seest liiga soojaks Lahenduseks oleks selektiivklaasid, et ei kütaks nii soojaks 26. Mida väljendab materjalide emissioonitegur? Emissiooni tegur iseloomustab materjali kiirgusvõimet erinevatel lainepikkustel. 27. Milline on metallide emissioonitegur? Millest see võib sõltuda? Metallidel ε < 0.1, see sõltub sellest, et metalli pind on läikiv ja sellepärast ei neela metall temale langevat soojuskiirgust. 28
1. Kirjelda, mille poolest erinevad remonditööd uusehitusest. Remonditööd on mingisuguste vigade parandamine või lihtsalt uuendamine/värskendamine. Remondi töödel tuleb hinnata hoone või rajatise seisukorda. Vastavalt hoonele ja nõuetele tuleb valida õiged ehitusmaterjalid millega remonditöid hakatakse teostama. Uusehituseks nimetame seda kus töid alustakse vundamedist ja sealt edasi kuni katuseni välja. 2. Missuguseid lähteandmeid on vaja koguda enne remonditööde alustamist? objekti vanus - varem toimunud renoveerimised; - ümberehitused; - laiendused; - kasutatud ehitusmaterjalid (betooni liigid, nagu kergbetoon, normaalbetoon, tootmise viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurde...
3.3.4.3 Pööninguvahelae, konstruktsioon (ühekorruseline osa) (U=0,18 W/m2 K): Tuuletõkke, mineraalvillplaat 13mm Soojustus mineraalne puistevill 250 mm Aurutõke Õõnespaneel 320 mm (nt HCE320) Lae viimistlus 3.3.5. Katus 3.3.5.1 Katuse konstruktsioon: Plekk-kate (profiilplekk) Roovitis (vastavalt katte tootja nõutele või EVS 902-3 kohaselt), 50 mm Tuulutuspilu; sarika kohal vahelist, 50 mm Aluskate Tuulutuspilu 50 mm sarika pealispuude (50x50 mm) vahel Tuuletõkkeplaat 13 mm Sarikad 50x250 mm 17 3.3.6. Välisseinad 3.3.6.1 Välisseinte konstruktsioon (U=0,19 W/m2 K): Sulundiga rõhtlaudadest vooder 21 mm Tuulutav õhkvahe; püstlatid 20x70 mm, samm 600 mm Tuuletõkke - mineraalvillplaat 29 mm, D0,036W/(m*K)
5652 ettevalmisamisega 206 m2 1,2 25,74 16,8 8764 5653 Soklikorruse plaatpõrand, klinkerplaat 600x600mm 16 m2 1,7 29,93 23,8 860 566 Puitpõrandad 5661 Puitkiudplaat 1533 m2 0,2 8,48 2,6 16986 5662 Laminaatparkett Tarkett, pergo 14mm, aluskate ja liistud 1533 m2 1,1 33,53 14,3 73324 567 Sooja-, heli- ja hüdroisolatsioon 5671 Polürtüleenkile 0,2mm 1712 m2 0,1 2,63 1,3 6729 5672 Kõva villaplaat Isover OL-K-30 30mm 1712 m2 0,2 6,53 2,6 15631
kogemust ega mootorsõiduki juhtimise õigust. Firmale oli objektijuhi personaalne suunamine renditehnikaga töötamisele kuluefektiivseim tegevus. Fiiberbetooni valamistööd teostas alltöövõtu korras OÜ Savekate. Katusekatte tellisime AS Optimera Eesti kaudu Rannila Profiil AS-st. Eeltöödena tuli eemaldada vana eterniitkate, ajada katusekonstruktsioonid loodi, paigaldada uus roovitus ning katuse aluskate. Tööd teostati oma jõududega. 7.2. Korter Tartus. Köögi, esiku, wc ja vannitoa remont. Avatäidete (aken ja uksed) vahetus. Hinnapakkumise koostamisel osalemine. Tegin hinnaküsimised vastavalt tellija soovidele erinevate ehitusmaterjalidega kauplevate kaupluste projektimüügi osakondadesse. Koostasin sellest lähtuvalt materjalide spetsifikatsiooni ja kalkulatsiooni tellijale. Kooskõlastus Eesti Gaasiga gaasitööde tegemiseks. Viisin Eesti Gaasile teostatavate tööde
91 Lamavsarikad tuleb valida siis, kui hoone laius 6 ... 16 m. Katus toetatakse hoone kandvatele seintele, sammastele või tulepüsivale laele. Puitlaele sarikaid ei toetata. 92 93 59. Katuse isoleerimine ja tuulutamine kaldkatuste ehitamisel Plekk-katuse või muu väikese soojusinertsiga katuse alla tuleb paigaldada aluskate,mis peab vältima kondensvee ja juhuslikult katusekattest läbitunginud vee sattumist soojustuskihti, juhtides vee räästa kaudu välja. Kui aluskatte all oleva ruumi piirded on veeauru mitteabsorbeerivad, tuleb aluskate valida selline, mis on veeauru läbilaskev, kuid samas vettpidav. Katusekatte ja aluskatte vahele jääv õhkvahe peab olematuulutatav 94 Katusekonstruktsiooni tuulutus
(joonis) Palkseinad jagunevad: Püstpalkseinad - harvakasutatav Rõhtpalkseinad * enamkasutatav 65. Kuidas ehitatakse puitseina karkassid? 66. Millised on seinte soojustamise põhimõtted ja kuidas seda tehakse?(joonis) 73) Milline on plekkkatuse konstruktsioon. 1. Plekk-kate (valtsplekk või profiilplekk) 2. Roovitis (valtspleki puhul hõre laudis, profiilpleki puhul roovlauad või latid) 3. Tuulutuspilu; sarika kohal vaheliist. 4. Aluskate. 5. Sarikad. 74. Milline on soojustatud profiilplekist katuse ehitus? a) Kihid: 1.Katusekate. 2.Soojustus fooliumkattega pool- või täissulundiga vahtpolüuretaanplat 100 mm. 3.Aurutõke polüetüleenkile 0,1 mm. 4.Kandetarind profiilplekk. b) Kihid: 1. Katusekate 2. Jäik mineraalvillplaat (139 kg/m3) 20 mm 3. Soojustus jäik mineraalvillplaat (50 kg/m3) 140, tuulutuspiludega 4. Aurutõke polüetüleenkile 0,1 mm 5. Kandetarind profiilplekk.
Tasaplekist katusekalle on liiga väike või pole projektis üldse määratud, kus tuleb kasutada topeltvaltse. Pole projektis esitatud katusel käimise või lumetõrje lahendused. Ülemised rõdud on jäetud katusega katmata, mistõttu tekivad seinamaterjali ja niiskuskahjustused. Plekk-katuste kaldpindadel ei ole kasutatud topeltvaltse. Ülespöörded ei vasta mingitele nõuetele. Kõikvõimalikud läbiviigud on jäetud tihendamata. Pleki kinnitus aluskonstruktsioonile on hõre. Puudub aluskate. Kivikatusete puhul:1)ebapiisav tuule ja lumepidavus 2)üldiselt samad hädad läbiviikudega kui plekkkatusega 3) räästa, harja ja viilu ebatihedused 63. Sama, mis eelmine vastus 64. Milline võiks olla kivi – või plekk-kattega soojustatud viilkatuse konstruktsioon? Plekk-katuse puhul tuleks jälgida et konstruktsiooniga oleks tagatud räästa ja muu katuseosa ühtlane temperatuur, vastasel juhul hakkab lumi soojemas piirkonnas sulama ja vesi jõudnud
Jaana lahkus töölt ja kaeba nii ettevõtte kui mister Q kohtusse. 6. Juhtum ehitusel. Ülemus käskis paigaldada katusematerjali tehase poolt väiksema kaldega katusele. Katus paigaldati, kuid katus hakkas läbi laskma. Ülemuse seisukohast oli kõik õige: kõik tehti vastavalt arhitekti ja projekti nõudmiste järgi. Klient on õnnetu, sest katus laseb läbi ja probleeme on palju. Kliendi probleeme oleks saanud vältida lihtsalt ja odavalt kui katusele oleks paigaldatud aluskate. 7. Negatiivne objektijuht. 30 Objektijuht leiab objektile saabudes ainult negatiivseid asju. Ta spetsiaalselt otsib üles kõik, mis on jäänud kahe-silma-vahele. Pragab, mis hullu ega leia kunagi töötajatele midagi tunnustavat öelda. Ei tööde edenemise kvaliteedi kohta vms. Kõigile puudustele juhitakse tähelepanu ainult negatiivses võtmes. 1. Olukorra kirjeldus: 2
Tasaplekist katusekalle on liiga väike või pole projektis üldse määratud, kus tuleb kasutada topeltvaltse. Pole projektis esitatud katusel käimise või lumetõrje lahendused. Ülemised rõdud on jäetud katusega katmata, mistõttu tekivad seinamaterjali ja niiskuskahjustused. Plekk-katuste kaldpindadel ei ole kasutatud topeltvaltse. Ülespöörded ei vasta mingitele nõuetele. Kõikvõimalikud läbiviigud on jäetud tihendamata. Pleki kinnitus aluskonstruktsioonile on hõre. Puudub aluskate. Kivikatusete puhul:1)ebapiisav tuule ja lumepidavus 2)üldiselt samad hädad läbiviikudega kui plekkkatusega 3) räästa, harja ja viilu ebatihedused 61. Viilkatuste sagedamini esinevad vead Sama, mis eelmine vastus 62. Milline võiks olla kivi või plekk-kattega soojustatud viilkatuse konstruktsioon? Plekk-katuse puhul tuleks jälgida et konstruktsiooniga oleks tagatud räästa ja muu
määratakse kontrollarvutustega, paigaldatakse sellele poolele, kus on kõrgem veeauru osarõhk, Eesti kliimas on aurutõkke sobivaks kohaks köetava sisepinna lähedale enne soojustust või 20-50 mm soojustuse sisse - Õhutõke takistab õhu liikumist läbi tarindi, võib olla lahendatud näiteks aurutõkkekihi või tuuletõkke õhupidavuse tagamisega, läbiviikude kohad tuleb hoolikalt sulgeda - Aluskate paigaldatakse väikese soojusinertsiga katusekattematerjalide alla, peab vältima kondensvee ja juhuslikult katusekattest läbi tunginud vee ja lume sattumist soojustuskihti, juhtides vee räästa kaudu välja. Katusekatte ja aluskatte ning aluskatte ja tuuletõkke vahele jääv õhuvahe peab olema tuulutatav. - Soojustus peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu
tuulutuslahendusest: Katus tuleb projekteerida nõnda, et oleks välistatud niiskuskahjustuste teke tarinditele. Selleks, et kaitsta katuse kandetarindeid niiskuskahjustuste eest tuleb võimaldada katuse koonstruktsiooni sattunud niiskusel sealt välja kuivada. Tuleb tagada katusekatte alune tuulutus. Katusekatte (kivi, plekk) ja aluskatte vaheline osa ventileerub/kuivab välja sinna sattunud niiskusest tuulutusliistu kanali kaudu. Tuulutusliistu all on aluskate. Tuulutusliistu miinimumpaksus on 20 mm, tavaline ristlõige 20 x 50 mm. Aluskate on plekk-katuse puhul vajalik kondensniiskuse, kivikatuse puhul läbituisanud lume sulamisvee väljajuhtimiseks. Aluskattel allavalguv vesi eemaldatakse räästa kaudu. Tuulutuspilu ühendatakse räästal ja katuseharjal välisõhuga. Mittehingava aluskatte all peab omakorda olema tuulutusvahe, hingava aluskatte puhul viimast olema ei pea. Mida suurema kaldega on katus, seda kiiremini õhk tuulutusvahes liigub
Kitsamatel hoonetel (laius ~6m) toetas sarikaid keskelt ainult penn, laiematel hoonetel (laius üle 10 m) olid sarikaid toetatud toolvärgiga (Joonis 2.24). Renoveeritud katustega elamutel olid sarikad 50 x 150…200 mm prussidest, sarikate vahel oli mineraalvillast soojustus (oli välja ehitatud teine korrus ja seetõttu tegemist katuslaega). Uus palkelamu katus oli kaetud katusekividega, mille all järjest õhuvahe, aluskate, õhuvahe, tuuletõkkeplaat, soojustus, õhu- ja aurutõke, soojustus ja siseviimistlusplaat. Kahel põhjalikult renoveeritud elamul oli sarnane katusekonstruktsioon: katusekatteks oli vastavalt eterniit ja uuendatud laastukatus. 28 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Ümarmaterjalist
annaabi.ee 
