M Ed 31∙ 106 σsd= Ƹ d A s , prov = 0,976∙ 200 ∙ 869,5 =183 MPa Betooni ja armatuuri vaheline nakketugevus: 1,8 fbd=2,25∙η1∙η2∙fctd=2,25∙1∙1∙ 1,5 =2,7 MPa Nõutav baasankurduspikkus: φ σ sd 12 183 lb,req= 4 f bd = ∙ 4 2,7 =203 mm 18 Arvutuslik ankurduspikkus: lbd=α1α2α3α4α5lb,req ¿ lb,min lbd=1 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 203=203mm ¿ lb,min=0,3 ∙203 =61 mm Võimalike kaldpragude tõttu peab varras ulatuma lõikest, mille kohta arvutus on tehtud lbd+a1 võrra kaugemale. Põikarmatuurita elemendi korral a1=d. 1300−200 lbd+a1=203+200=403 mm ¿ =550 mm 2
Paindearmatuuri määramine mSd = 191,6 · 1,1252/2 = 121,2 kNm/m m Sd 121,2 10 6 µ= = = 0,0641 f cd bd12 0,85 16,7 1000 365 2 =1 - 1 -2 µ =1 - 1 -2 0,0641 = 0,0663 f cd bd 1 0,0663 0,85 16,7 1000 365 As1 = = = 1010mm 2 f yd 340 As1 = 1078 mm2, 7Ø14 jooksvale meetrile Vajalik ankurduspikkus lb = Øfyd/4fbd = 14 · 340/4 · 2,7 = 441 mm lb,min = max {0,3lb = 0,3 · 441 = 133 mm; 10Ø = 10 · 14 = 140 mm} = 140 mm lb,net = lbAs,req/As,prov = 1,0 · 441 · 1010/1078 = 413 mm > lb,min = 140 mm kus 1,0 sirge varda puhul, 0,7 konksu või põlve olemasolul 3.1 RASKEMINI KOORMATUD SISESEIN (SEIN TELJEL 3) V=619,9 kN/ m 1350 300 1350
Seega sobib vundamendi kasusk~ orguseks l¨abisurumiskontrollist l¨ahtudes 600mm ja ko- guk~orguseks 700mm. 6.5 Vundamendi k~ orguse m¨ a¨ aramine posti armatuuri ankurduspikkusest Esimese korruse postis oli arvutuslik armatuur 420, mille ristl~oikepindala on As = 1256mm2 . Paigaldan vundamenti nende varratse j¨atkamiseks 816A400, mille ristl~oikepindala on As = 1608mm2 . Nende varraste ankurduspikkus: fyd · As,rqd 16 350 · 1256 lb,d16 = · = · = 405mm (342) 4 As,prov · fbd 4 1608 · 2, 7 Valitud vundamendi k~ orgus sobib. 32 6.6 Vundamendi u ¨ lemise astme m¨ a¨
5): πφ2 φ fy f bd l b πΦ = f y , millest l b = ⋅ . 4 4 f bd Joonis 3.5 Nõutav baasankurduspikkus on varda sirge lõigu pikkus, mis on vajalik tegeliku arvutusliku sisejõu Asσsd ankurdamiseks konstantse nakketugevuse fbd korral Φ σ sd l b,rqd = ⋅ , 4 f bd kus σsd on varda arvutuslik pinge ankurduspikkuse alguses. Arvutuslik ankurduspikkus lbd = α1 α2 α3 α4 α5 lb,rqd ≥ lb,min , kus α1, α2, α3, α4 ja α5 on Eurokoodeks 2 tabelis 8.2 antud tegurid, mis võtavad arvesse : α1 varda kuju piisava kaitsekihi korral (standardse põlve, konksu või aasa korral α1= 0,7; α2 minimaalset betoonkaitsekihti; α3 põikiarmatuuri põhjustatud tõkestatust;
3.5. Pikiarmatuuri ankurdus - Varda baasankurdus fyd lb = 4 fbd 12 340 lb,12 = = 443mm 4 2.3 14 340 lb,14 = = 517mm 4 2.3 18 340 lb,18 = = 665mm 4 2.3 - Varda nõutav ankurduspikkus a lb A s,req lb,net = lb,min A s,prov lb,min = 0.3 lb 10 Esimene ja viimane ava: a = 1 A s,req = 462mm2 A s,prov = 688mm2 1 443 462 lb,net,12 = = 297mm 688 lb,min,12 = 0.3 443 = 133mm 10 12 = 120mm Võtan lb,net = 297mm
f bd l b fy , millest l b . 4 4 f bd Joonis 3.5 Nõutav baasankurduspikkus on varda sirge lõigu pikkus, mis on vajalik tegeliku arvutusliku sisejõu As sd ankurdamiseks konstantse nakketugevuse fbd korral sd l b,rqd , 4 f bd kus sd on varda arvutuslik pinge ankurduspikkuse alguses. Arvutuslik ankurduspikkus lbd = 1 2 3 4 5 lb,rqd lb,min , kus 1, 2, 3, 4 ja 5 on Eurokoodeks 2 tabelis 8.2 antud tegurid, mis võtavad arvesse : 1 varda kuju piisava kaitsekihi korral (standardse põlve, konksu või aasa korral 1= 0,7; 2 minimaalset betoonkaitsekihti;
b) betooni mahukahanemise põhjustatud hõõre c) tsementkivi liimiv toime ( alla 10 %). Nake sõltub betooni tugevusest, armatuuri pinna profiilist ja armatuuri asendist betoneerimise ajal. Nakketugevuseks loetakse suurimat nakkepinget, mille puhul armatuuri ja betooni vahel ei toimu veel olulist nihkumist. Baasankurduspikkus lb on varda sirge lõigu pikkus, mis on vajalik varda piirsisejõu A sfy ankurdamiseks konstantse nakketugevuse fb korral. Arvutuslik ankurduspikkus : Armatuuri vaba otsa ankurdamiseks betoonis tuleb armatuur sellest lõikest, kus teda veel täielikult vajatakse, edasi viia ankurduspikkuse l bd võrra. Ankurduspikkust võib vähendada, kui varras lõppeb konksu, põlve või aasaga või kui ankurduspikkuse ulatuses paikneb külgekeevitatud põikiarmatuur või varda lõpus on spetsiaalne ankur. 17. Konstruktsiooni ümbritseva keskkonnaklasside liigitus
fck -- täitebetooni normsurvetugevus, fcv -- täitebetooni nihketugevus, fcvk -- täitebetooni või müüritise normnihketugevus, fp -- pingearmatuuri tõmbetugevus, Fs -- arvutuslik tõmbejõud armatuurvardas, ft -- armatuuri tõmbetugevus, ftk -- armatuuri normtõmbetugevus, fy -- armatuuri voolupiir, fyk -- armatuuri normatiivne voolupiir, h -- ristlõike üldkõrgus, lb -- armatuurvarda ankurduspikkus, lef -- elemendi arvutusava, MRd -- arvutuslik vastuvõetav moment, ø -- armatuuri läbimõõt, s -- põikarmatuuri samm, VRd -- müüritise arvutuslik põikjõutugevus (ka VRd1 ja VRd2), x -- survetsooni kõrgus ristlõikes, z -- armeeritud müüritise sisejõudude õlg paindel. Märkus. Reeglina antakse tähise kasutamisel tekstis ka tema tähendus.
töötavana. Kontrollitakse arvutustega: · Plaadi kandevõime, pragudekindlus. Põikjõukindlus on tavaliselt tagatud betooniga. · Abitala kandevõime, läbipaine, põikjõukindlus, praod jne · Abitala+peatala sõlm, abatala toetus seinale · Peatala kandevõime, läbipaine, põikjõukindlus, praod jne · Peatala toetus postile, seinale. Näitajad, mis määratakse arvutustega: · Koormused · Paindemomendid, põikjõud, toereaktsioonid · Kandevõime · Armatuuri pindala, ankurduspikkus, samm · Betoonkeha mõõtmed 5.6 Eskiisige ja selgitage raudbetoontreppide konstrueerimise põhimõtteid. Näidake globaalsed ja lokaalsed purunemisvõimalused ja kuidas purunemist vältida. Eskiisige ja selgitage raudbetoontreppide konstrueerimise põhimõtteid. Soovitav on trepid valmistada monteeritavatena. Kui ei ole võimalik kasutada tüüpmõõtudega elemente või teostada monteerimist, siis tuleb kasutada kohapeal valatavaid treppe. Muide R/B trepid arvutatakse kui talad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
