TVTG MAARDU MÕIS Sirely Kasela 11D Õp. Robert Ossipov Tallinn 2016 Maardu mõisast Maardu mõis on Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal, mille süda on tänapäevase haldusjaotuse järgi Maardu külas Jõelähtme vallas Harju maakonnas, Mõisa tee 7.Mõisa hoone asub TallinnPeterbur maantee 16. kilomeetrilt ära keerates 3 km lõuna suunas.See mõis on üks varasemaid ja väärtuslikumaid esinduslikult väljaehitatud mõisaansambleid Harjumaal, mille ehituslugu ulatub enam kui kolmesaja aasta taha
1. Maardu Paeingel Miikaeli kirik. Vastavalt elanikkonna kooslusele on suurem osa Maardu usklikest vene õigeusklikud, loomulikult on nende elu paljuski seotud kirikuga. Seetõttu saigi nii linnavõimude kui õigeuskliku elanikkonna jaoks kõige suuremaks uhkuseks uus õigeusupühamu, Maardu Peaingel Miikaeli Kirik, mis õnnistati sisse Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse poolt 9.juunil 1998. aastal. Maardu Miikaeli kirik on ehitatud Moskva arhitekt P.Vlassovi projekti järgi koguduse annetustest. Ikoonid on kirikule maalinud Tallinnas elutsev meister Nikolai Merkurjev. Kirikule on kingitud ka palju vanu ikoone, mille seas on harulduseks Rooma keisri Diolectianuse, tuntud III — IV sajandi m.a.j
Maardu järve tekkimine Vanal hallil ajal, ühel vihmasel päeval linnas nimega Maardu saabus üks Vanamees. Ta oli peale pikka reisi väga väsinud ja tahtis puhata. Siin märkas ta linnas olevat kõrtsi, kus ta otsustaski puhata. Kõrtsi saabudes tellis ta endale suppi ja hakkas seda tasakesi sööma. Samal ajal otsustas ta kuulata millest selle linna rahvas räägib. Kõik rääkisid peaaegu ühest ja samast asjast, nimelt linna uppumisest vihma pärast. Vanamehel tekkis tahe aidata linna elanike, muidugi koos sellega tahtis ta natuke kuulsust
kodulinnast, kus olen üles kasvanud. Igaüks meist näeb Maardut oma vaatepildis erinevalt. Inimestel on erinevad huvid, noorematel ja vanematel erinevad vajadused. Maardul on pikk ajalugu, millest kõnelevad veel tänapäevalgi looduse iseäralikud pinnavormid, kus kunagi kaevandati fosforiiti või hiigelsuur hüljatud keemiatehase kompleks-meenutades meile kunagist tööstuselu. Kaugemasse aega saab mõttes rännata, kui jalutada Rootsi-Kallavere küla vahel või minna uudistama Maardu mõisa uhkeid hooneid. Läbi ajaloo on Maardu olnud tähtsaks transpordi sõlmpunktiks ida ja lääne vahel. Täna randuvad Muuga sadamas suured kaubalaevad ja kolossaalsed tankerid. Pea sama tähtis on raudteetransport- mille olulisus planeeritava Rail Balticuga veelgi kasvaks. Maardul on hea bussiühendus Tallinnaga ja tulevikus pole välistatud trammitee rajamine pealinnast siiani, mida mina väga pooldan. Kõik see aitaks kaasa Maardu linna külastatavuse
aastal asutati AS "Eesti Vosvoriit" , Tallinna lähedal Iru küla juures. 1922. aastal hinnang kui fosforiidimaagile, mida tasub toota. 1924. aastal piiritleti Ülgase maardla (esimene kaevandus ja rikastusvabrik (50 töölist kuni 10 000t kuivrikastatud fosforiiti aastas). Fosforiidijahu tootmine. See oli esimene maailmas avastatud mittekemogeense tekkega maardla. Mujal maailmas veel Siber, Kaljumäed. 1938. aastani töötas Ülgase kaevandus ja rikastusvabrik 1940. aastal uus kaevandus Maardu mõisas 1954. aastal Maardu karjäär avati, allmaakaevandus suleti 1991. aastani, kui Eestis lõpetati fosforiidi kaevandamine. Ülgas(t)el kaevandati käsitsi, kamberkaevandamise tehnoloogiaga. Click to edit Master text styles Second level Maardu kaevanduses kaevandati puur Third level lõhketöödega
Matk Eestimaal Matkast Alustame matka varahommikul Alguspunktiks on Tallinn Lõpp-punktiks on Narva Jõesuu Matk kestab 2 päeva Liikumisvahendiks on auto Matk toimub suvel Maardu järv Maardu järv on järv Harju maakonnas Maardu linna lõunaosas. Järv on 170 hektarit suur ja ümara kujuga, suurim sügavus küündib 3 meetrini. Asub merepinnast 33 m kõrgusel Põhja-Eesti lavamaal. Läbivool on suhteliselt tugev, sisse voolab kraave ja esineb allikaid, väljavool toimub Kroodi oja kaudu merre. Järv jäätub kergesti ning on populaarne kalurite seas. Järve põhjakaldal asub supluskoht. Kuna vesi oli soe siis ujusime järves. Jägala juga Joa laius om 50 meetrit ja kõrgus 8 meetrit
Lehekülg 4 Eesti_linnad elanike jaotus linnades Tallinn Tartu Narva Pärnu Kohtla-Järve Maardu Viljandi Rakvere Sillamäe Kuressaare Võru Valga Jõhvi
● Palladio hooned on keskmiselt kolmekorruselised. ● Maale ehitas ta kaheotstarbelisi hooneid: niihästi põllumajanduse otstarbeks kui ka rikastele elamiseks. ● Basilica Palladiana (Vicenza, Itaalia) Villa La Rotonda (Vicenza, Itaalia) Teatro Olimpico (siseamfiteater, Vicenza) Palladianistlikud hooned Eestis ● Aa mõisa härrastemaja Palladianistlikud hooned Eestis ● Palmse mõisa härrastemaja Palladianistlikud hooned Eestis ● Maardu mõisa härrastemaja Kasutatud kirjandus ● https://et.wikipedia.org/wiki/Andrea_Palladio ● https://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm ons/thumb/f/f2/Basilica_Palladiana%2C_dayti me%2C_2013.tif/lossy-page1-1024px-Basilica_ Palladiana%2C_daytime%2C_2013.tif.jpg ● https://et.wikipedia.org/wiki/Palladianism ● http://www.geometriefluide.com/pagina.asp?cat =palladio&prod=teatro-olimpico-palladio ● https://www.visittallinn.ee/est/konverents/ko
Homework I live in Muuga, it's about 13km from the city center. Muuga belongs to city Maardu, it is like a little village between Maardu and Pirita and Lasnamäe. Here in Muuga, there are many little cottages and detached houses with yards. It is a very quiet and calm village. We have here only 3 food-shops, two really small ones and a bigger one ,,Maxima". Here is also being built a kindergarden. Near here we have a little staying place, something like a motel. We have a bus from the center, it takes nearly 35 minutes to get from the center to Muuga. Bus comes every 17-25 minutes, so it is quite comfortable
kõige vanem on vilsandi rahvuspark, e)kirjuta rahvuspargis tähestikulises järjestuses. karula, lahemaa, matsalu, soomaa, vilsandi 2. kirjuta nimed õigesti. rakvere linn - Rakvere linn kuressaare loss- Kuressaare loss lõuna prantsusmaa - Lõuna-Prantsusmaa pirita sadam - Pirita sadam marguse talu - Marguse talu tapa rongijaam - Tapa rongijaam sirgala karjäär - Sirgala karjäär maardu järv - Maardu järv klooga peatus - Klooga peatus vana vigala mõis - Vana-Vigala mõis 3. paiguta kohanimed õigesse veergu ja kirjuta õigesti: kas lahku, kokku või sidekriipsuga. Tõsta maa, Kohtla Nõmme, Abruka saar, Väätsa küla, Suure Jaani, Kadrina vald, Vastse Kuuste, Kära vete, Navesti jõgi, Vana Võidu, Lohu suu, Toila linn, Tütar saared, Viru Jaagupi, Väina meri LAHKU KOKKU SIDEKRIIPSUGA
Imestas ka see, et allahinnatud pakkimata kapsas oli pandud kasti, mis seisis mango kasti juures – kauplus ei pida kinni reeglist, mis puudutab etüleeni rikkaid ja etüleeni tundlikuid vilju. Ei olnud kilekotte – olid otsa saanud. Ei leidnud ka teenindajad, kes vastaks mulle, kus on lähim koht, et võtta kilekotti. Mulje on jäänud halb, tavaliselt ei käi siia kauplusesse ostma vilju ja pärast seda visiiti ei hakka käima ka. Joonis 7. Maardu Säästumarketi aedviljade osakond 8 Maardu Maxima: Aedviljade osakond on suur ja silmapaistev kuigi see asub kaupluses tagapool, aga mitte kohe sissepääsu juures. Valik on rikkas ja igale maitsele: kaks eraldi lette, ühe letti peal köögiviljad ja teise letti peal puuviljad. Külgedest seisavad riiulid, mille peal on erilised aedviljad paigutatud: sidrunid, laimid, maasikad, ka cherry-tomati sortide ja kapsa liikide valik,
Lisateenused, mida kauplus pakkub, võivad olla tasuta ja tasulised. Mõlemad mõjutavad klienti hästi – klient tavaliselt ei märka kõike lisateenusi korraga, märkab siis, kui talle isiklikult nad vaja lähevad ja aitavad. Ninh kui kliendile on midagi vaja ja ta leiab seda kaupluses, kuhu tavaliselt käib, tekitab seda head muljet ja klient saab aru, et tema lemmik/lähedal olev kauplus on parem, ja jätkab sinna käima. Ona vaatluse ma tegin Maardu Maximas. Valisin just seda kauplust mitme põhjuse pärast: see on kõige elukoha lähedane kauplus ja ka olin lihtsalt harjunud sinna käima ning tavaliselt olen rahul selle koha ja lisateenustega, mida kauplus pakkub. Mugavused, mis asuvad kaupluse territooriumil, aga väljaspool; tasuta teenused: Ümber on hulk majasid korteritega, ehk asub piirkonnas, kus on palju elanikke, kuigi see ei ole linna keskmine osa; Bussipeatus kohe kaupluse juures;
peeneteralistest apatiidirühma mineraalidest (hrl. fluorkarbonaatapatiidist) ning sisaldab lisandeina kvartsi, kaltsiiti, dolomiiti, glaukoniiti, limoniiti, püriiti, savi- jt. mineraale ning orgaanilist ainet. ... Fosforiiti sisaldavad kivimid paljanduvad vaid Põhja-Eesti paekaldas. Paekaldast veidi lõuna pool on nad mõne või mõneteistkümne meetri sügavusel, kust fosforiidi veel lihtsalt kätte saab. Selles piirkonnas ongi mitmed maardlad: Maardu, Toolse, Aseri, Saka, Narva. Kahjuks takistab siin kaevandamist peallasuvas lademes leiduv diktüoneemakilt, mis kihi purustamisel kipub süttima ja põledes mürgiseid gaase eritama. Väga suured fosforiidimaardlad on Rakverest idas ja lõunas. Seal on fosforiidikihid juba 5-6 m paksused, kuid nad lasuvad peaaegu 100 m sügavuses ja kaevanduste tasuvus ei õigusta tootmist. Kui diktüoneemakilda ja fosforiidi tingimused muutuvad... Kui püriit ehk diktüoneemakilda üks põhilisi
perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel. Barokkstiilis mõisad Laupa Mõis Kadrioru loss Albu mõis Maardu mõis Kasutatud materjal Kunstikultuuri ajalugu Jaak Kangilaski http://et.wikipedia.org/wiki/Barokk http://kunst-ja-lugu.blogspot.com/2009/10/eesti-moisad.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/arhitektuurist.htm http://www.mois.ee/stiil/stiil5.shtml http://www.erm.ee/html/barokk/barokk.html
moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole kokkuvarisemise ohtu, maavarasid on kergem maapinnale tuua, odavam, kiirem, valgem, mõjutab
aastal asutati AS "Eesti Vosvoriit" ja Tallinna lähedal Iru küla juures alustati uuringuid. Tööd kestsid kaks aastat, mille tulemusena anti oobolusliivakivile hinnang kui fosforiidimaagile, mida tasub toota. Piiritleti Ülgase maardla ja 1924. aastal alustas seal tööd esimene kaevandus ja rikastusvabrik. Toodeti taimekasvu vähesel määral soodustavat fosforiidijahu. Ülgase kaevandus ja rikastusvabrik töötasid kuni vabriku põlemiseni 1938. aastal. Uus kaevandus ja vabrik asutati Maardu mõisas juba 1940. aastal. Seal toodeti fosforiiti kuni 1991. aastani, kui lõpetati Eestis fosforiidi kaevandamine. Praegusaja tingimustes ei ole Eesti fosforiit maailmaturul konkurentsivõimeline. Peale väljamist maapinnale tuleb teha arvestatavaid kulutusi toorme rikastamiseks ja rajada fosforiidi keemilise töötlemise keerukas kompleks, mis nõuab suuri investeeringuid. Lahendada on tarvis ka mitmeid keskkonnakaitselisi probleeme. Alates 1991. aastast
ning idapoolsest madalamast all-linnast. Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paartuhat elanikku, kuid hakkas siis kasvama, olles nüüd enam, kui 400,000 elanikuga linn. 20. Sajandi teise poole alguses liideti Tallinnaga Nõmme ning hiljem alustati ka Mustamäe, Lasnamäe ja Õismäe ehitamisega, kuhu esialgu paigutati elama NSV liidust suunatud tööjõud. Tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti, ulatudes 1988. aasta alguseks koos tollal Tallinna haldusalasse kuulunud Maardu ja Sauega üle 500 000 piiri. Eestlaste osatähtsus langes samaks ajaks 47 protsendini. Taasiseseisvumise järel on Tallinnast lahkunud kümneid tuhandeid mitte-eestlasi ning seetõttu on suurenenud ka eestlaste osatähtsus Tallinna rahvastikus 54 protsendini. Tallinna elanike arv oli 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ning madaltiheda asustusega uusasumitesse. Seetõttu on viimastel aastatel
GRANIIT JAANA AUNAPUU TTÜ GRANIIT • ON HALL, ROOSAKAS VÕI PUNAKAS JÄMEDATERALISE STRUKTUURIGA TARDKIVIM • KOOSNEB PÕHILISELT KVARTSIST JA PÄEVAKIVIDEST • VÄÄRTUSLIK EHITUSMATERJAL GRANIIT EESTIS • MAARDU JA NEEME VAHEL • KASUTATAKSE RÄNDKIVE VÕI TOODAKSE SISSE SOOMEST KUIDAS KAEVANDATAKSE GRANIITI? • PLOKKIDE KAEVANDAMISVIISID: LÕIKETEHNOLOOGIA JA SAAGIMINE KOKKUVÕTE • HTTP://WWW.UNGRUKIVI.EE/KIVID/ GRANIIDID/ • EI KAEVANDATA EESTIS! • HTTP://WWW.UT.EE/BGGM/MAAVARA /GRANIIT.PDF • VÄÄRTUSLIK • HTTP://ENSHAUAKIVID.EE/GRANII EHITUSMATERJAL DI-KAEVANDAMISEST-KUNI-
· Peamine osa lubjakividest on moodustunud algloomade kodadest. · Koosneb peamiselt kaltsiidist, lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti jm · Keemiline valem CaCO3 Kasutamine · Lubja tootmiseks · Tsemenditööstuses · Paberitööstuses · Metallurgias · Põllumajanduses · Ehitus materjalina · Mineraallisandina loomtoidus Kaevandamine · Harku lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Väo lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Maardu lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Kunda lubjakivi, ehituskillustik ja tsemendi tooraine · Narva lubjakivi, ehituskillustik Pildikesed Täname neid, kes kuulasid
Nimi, perekonnanimi Aadress postiindeks linn/alev Tel. 55 55 55 55 e-post Beatrice Modellikooli juhatajale 15.01.2013 AVALDUS Soovin kandideerida Teie poolt korraldatud fotokonkursi kaanetüdrukuks. Alates 2008. Aastast käin modellikoolis ja usun, et minu kogemused kinnitavad minu sobivust konkursil osalemiseks. Lugupidamisega ............................. Ees-ja perekonnanimi Silvi Mets Kallavere Keskkool Direktor 15.01.2013 SELETUS 13.detsembril kella ühe paiku istusin Kallavere Keskkooli uue hoone teisel korrusel, kui märkasin,...
RAHVAARV 1. jaanuar 2002 . Rahvaarv Paldiski linn 4226 Abja-Paluoja linn 1403 Põltsamaa linn 4819 Antsla linn 1521 Põlva linn 6464 Elva linn 5974 Pärnu linn 45040 Haapsalu linn 11977 Püssi linn 1862 Jõgeva linn 6416 Rakvere linn 17010 Jõhvi linn 11882 Rapla linn 5742 Kallaste linn 1208 Räpina linn 2938 Karksi-Nuia linn 1997 Saue linn 4988 Keila linn 9400 Sillamäe linn 17011 Kilingi-Nõmme linn 2207 Sindi linn 4121 Kiviõli linn 7242 Suure-Jaani linn 1301 Kohtla-Järve linn 47106 Tallinn 398434 Kunda linn 3843 Tamsalu linn 2607 Kuressaare linn ...
Hiiepaigad Romet Pazuhanits Mis on hiis? · Eesti rahvapärimuses looduslik pühapaik · Taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut · Tänapäeval mõistetakse Maardu hiis hiie all peamiselt püha puudesalu · Hiisi peetakse üldiselt Eesti rahvausundi keskseteks rituaalpaikadeks · Hiis oli pühakoht, kuhu toodi jumalatele ohvreid ning kus seisid jumalakujud · Eestis on pühapaiku ligi 550 Kiigeoru hiiesalu Tartumaal Traditsioon · Rahvakalendri tähtpäevadel, hingedeajal, põllutööde alguses ja lõpus käidi hiies palvetamas ja ande viimas · Hiisi on peetud seotuks
Kõrvemaa Kallavere Keskkool Jana Smirnova 9.klass Kõrvemaa Pindala: 3130 km2 kõrgeim punkt: 107 meetrit üle merepinna kõrguv Valgehobusemägi Edelasihiline pikk (110 km) ja kitsas (40 km) maastikurajoon Piirneb põhjas Soome lahe rannikumadaliku, lõunas Liivi lahe rannikumadaliku, läänes Harju lavamaa ja Lääne-Eesti madaliku, idas Viru lavamaa, Pandivere kõrgustiku, Kesk-Eesti lavatasandiku, Sakala kõrgustikuga Kõrvemaa asend Kõrvemaa pinnamood Mitmesugused mandriliustiku- ja sulamisveetekkelised pinnavormistikud jääjärvetasandike keskel Enamus pinnamoest liivased tasandikud (33,4%) ja hiljem tekkinud sood (37,7%). Suurim Epu-Kakerdi soostik (364 km²) Kesk- ja kirdeosas mõhnastikud (Lelle-Viitna-Paide kolmnurk), edelas Paluküla mõhnastik Kõrvemaa veestik Järvi 120, maastikurajooni lõunaosa on järvedevaene Põhjaosa veestavad loode...
· N2O · N2O3 HNO3: omadused: · värvusetu · terava lõhnaga · vedelik · tugev hape · reageerib:metallioksiididega,alustega,sooladega kasutamine: · väetisena · lõhkainete koostisosa(püssirohi) · liha ja kala konserveerimine Fosfor: omadused: · valge(väga mürgine,aktiivne,tahke) · punane(mittemürgine,vähem aktiivne,ei lahustu) · must(mittemürgine,ei lahustu,juhib elektrit) leidumine: · Maardu · mineraalidena maakoores tootmine: kuumutatakse söe ja liivaga. P4O10: · tahke · valge · kasutatakse suitsuefektide tekitamisel · peamine saadus mis tekib fosfori põlemisel H3PO4: · mittemürgine · vees hästi lahustuv · valge kristalne aine · mineraalväetiste tööstus · kaltsiumfosfaadi töötlemine väävelhappega · rooste eemaldamine · tulekustuti Halogeenid: omadused: · gaasilises olekus(fluor,kloor) · tahke(jood)
Dear ..............., How are you? I hope you are well. I'm writing to let you know that I think I've found the perfect house for you. It's in a really nice location. Maardu, Harjumaa is a beautiful tidy town. It features a beautiful downtown, where you can easily walk around, shop, eat and dine. But the best thing about it is that the town is less than a twenty kilometres from the capital and the rent for the house is only £169 a week. The house is really adorable outside. It's made of light grey bricks and has a restored wood frame windows. Also, it's got small balcony and is surrounded by a beautiful garden. Plus, modern security system.
What is Eesti Krediidipank History Organisation Mission&Values Core Values Krediidipank has mainly focused its business activities on the domestic market, offering banking services to both private individuals and companies, maintaining a total of 21 branch offices and service locations all over Estonia. The Krediidipank office network covers 11 Estonian towns: Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Viljandi, Võru, Jõhvi, Rakvere, Kuressaare, Maardu, Paldiski. Rein Otsason founded Krediidipank in 1992 Capital was the 6 000 000 rubl. 25 workers Profit 2.5 000 000 Council: Pavel Gorbatsevich Chairman of the Council Alexei Sytnikov Member of the Council Nikita Monakhov Member of the Council Jazeps Paplavskis Member of the Council Ain Soidla Member of the Council Andrus Kluge Chairman of the board Valmar Moritz Vice chairman of the board
Mihkel Veske Sandra Kingisepp, Jana Smirnova Kallavere Keskkool Mihkel Veske 28. jaan 1843 Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana luuletaja, keeleteadlane, folklorist üks esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi külakool ja Paistu kihelkonnakool misjonäriks misjonikoolist ta aga lahkus ning astus Leipzigi ülikooli õppima võrdlevat keeleteadust eesti rahvusliku liikumise juhid võrdlev keeleteadus eesti keele sarnasused india ja pärsia vana keelega eesti keele kvantiteedi olemuse kirjeldamine (on lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud) kodu-uurimine esemelise vanavara kogumine parim abimees Jaan Adamson, kes esimesena tõstis esile eesti rahvusliku muuseumi loomise mõtte M.Veske esines ka Õpetatud Eesti Seltsis ettekandega kultuurilistest edusammudest eestlaste elus Looming Veske on mitmete populaarsete luuletuste ja rahvalike laulude sõnade autor. raamat "Laulud viisidega" (1874) kogu "Dr. Vesk...
Hilisbarokk ja rokokoo Eestis 18. sajand Kadrioru loss ja Peeter I maja Versailles´st lähtutud paleearhitektuuri idee rakendamine Palee- ja pargiansambel Telgsümmeetriline: keskteljel paiknesid kõige tähtsamad ruumid, ülejäänud ruumid jaotusid mõlemale poole hoonetiibadesse peegelsümmeetria põhimõttel. Anfilaadsüsteem. Orvandimotiivi kastutamine dekooris. Vahtrast ja tammest musterparketid, peegeluksed, kaminad ja sini-valgete kahelitega ahjud. Sisustamine algusjärgus Lauad sarnanesid balusterjalgsete laudadega Seinad kaeti roheliste, triibuliste ja mustriliste kangastapeediga, mis kinnitati seina külge nikerdatud ja kullatud karniiside ning nurgadekooriga. Akende ette riputati rohelised ja valged eesriided. Kadrioru loss Sini-valgete Delfti piltkahtlitega ahi Kadrioru lossis Kadrioru loss Kadrioru lossi saal, 2000 a. Kadrioru lossi näitusesaal, 2000 a. ...
KMS § 15 lg 4 p 1 alusel maksustatakse 0%-lise määraga teenus, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti. 4 KAUBAVEO PAKKUJA Logitrans Consult OÜ Reg. kood: 11019600 Telefon: + 372 6 210 300 + 372 6 210 302 Aadress: Maardu tee 57, Maardu Vaata kaardilt Postiindeks: 74115 Faks: + 372 6 210 301 Email: info(at)logitrans.ee WWW: www.logitrans.ee Tegevusalad: -Kõigi kaubaliikide veo logistilised lahendused -Ekspedeerimisteenused, konteinervedude korraldamine "uksest ukseni" -Tarne optimaalse veoketi maaramine etteantud kriteeriumide järgi
· Kvaternaar -- jääjärvelised viirsavid Fosforiit Tekkinud Kambriumi ajastu lõpus ja Ordoviitsiumi alguses- Pakerordi lademe Kallavere kihistu. Mineraalses koostises kaks komponenti - kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat. 4 maardlat: TSITRE, TOOLSE, ASERI ja RAKVERE. Kaevandatud Maardus (lõpetati 1991), teisi pole olnud võimalik evitada erinevatel põhjustel, enamasti keskkonnaprobleemide tõttu. Kasutamine: Maardu fosforiidist valmistati väheväärtuslikku fosforiidijahu või lisati Koolast toodud superfosfaadile. Uute fosforiidimaardlate evitamist on takistanud kaks probleemi: · raskused maardlate kompleksel kasutamisel. · hüdrogeoloogilised muutused kaevanduste (karjääride) piirkonnas, mis võivad viia mitme põhjaveelademe märgatava kuivenemisele . Muda Pärast jääaegsetes veekogudes (järvedes, merelahtedes) lõpuni lagunemata
1. Kunstnik ja tema maaliuuenduslik panus: P. Paul Rubens - diagonaalidele ülesehitatud kompositsioon; väänlevad kehad; võimsad figuraalkompositsioonid. Rembrandt van Rijn - valguse koondamine teose sõlmpunkti; mahedad valguse ja varju piirid; mäng heleduse ja tumedusega. M. da Caravaggio - dramaatiline valgusekäsitlus saavutatud läbi kontrastse valgusvihu tumeda taustaga võrreldes, nn. keldriluugivalgus. Nicolas Poussin - fantaasiaküllane maastik e. ideaalmaastik, heroiline maastik 2. paraadportree e. Esindusportree, välisele sarnasusele lisaks toonitati aadlike ja kuninglike perekondade ühiskondlikku seisundit ja iseloomu. Tekkis 17. saj. 3. Skulptuur ja autor: Lorenzo Bernini - Apollo ja Daphne; Püha Theresa ekstaas. É. Maurice Falconet Peeter I ratsamonument Peterburis. 4. Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e. zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega)...
Ühenduskiirused on suhteliselt kõrged. Kaupade massiline vedu on suhteliselt odav. Energiatarbimine (tkmle) on madal ja tööviljakus kõrge. Konkurentsi võimalus, kui on eraldatud ekspluatatsioon ja infrastruktuur. Kasumimäär raudteetranspordil on kõrge. Puudused : laadimine aeganõudev raudteid ei ole igal pool ehitamine kallis ümberlaadimine jaamas suhteliselt aeglane Raudteeveod OÜ Kunda Trans AS Maardu Raudtee AS Eesti raudtee AS Edelaraudtee infrastruktuuri AS http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/laomajandus/raudteetransport http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&ved=0CGEQFjAB&url= http%3A%2F%2Farhiiv.koolielu.ee%2Fpages.php %2F03110803%3Ftxtid%3D7628%26get %3D0&ei=hPinT6WACcmw0QXorcyBBA&usg=AFQjCNF2qpWWJ0 ytLd05DnnNipZ_1f2osw&sig2=13old1V46kH-aRkdeKeTIQ Google pildiotsing http://et.wikipedia.org/wiki/Raudteetransport_Eestis
PLATVORMmaakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast, seda katvast kurrutamata kividega pealiskorrast,mille pindmine osa on pinnakate. EESTI asub ida-eu. loodeosas Fennoskandia kilbi kagunlval. ALUSPHIaluskord+pealiskord. Geog aeg-eoonid- arhaikum,proterosoikum,fanerosoikum->aegkonnad->ajastud. ALUSKORDaguaegkonnas, kurrutatud kristalsetest kivimitest nt. graniit; positiivsed kurrud mis paljanduvad maapinnal nim. KILBID; eestis ei paljandu. PEALISKORDsettekivimitest, mis tekkinud erinevatel ajastutel- vend:liivakivid;ordoviitsium:lubi;kambrium:settekivimid,sinisavi;silur:lubjakivi ,paeastangud;devon:liivakivi;kvaternaat:- PINNAKATEalusphja katvad pudedada kivimid,mandrij kandsi siia, lunasja kesk 2-3 m. ja tasandikel 5-10 m ja orgudes le 100m. MOREENpeamine pinnakatte materjal_rndrahnud,veeris(1-10cm)kruus(1- 10mm)liiv(.1-1mm)viirsavi(>0.1mm)turvas. PINNAMOODmaakoore pealispinna kuju, koosneb eri vormidest.Krg...
Ajalugu Loodus Looduspargid Asukoht Asub Eesti põhjaosas Harjumaa piirneb edelas Lääne, lõunas Rapla, kagus Järva ning idas Lääne-Viru maakonnaga. Vapp ja lipp Üldandmed Pindala: 4333,13 km² Harju maakonnas on arvestuslikult 524 938 elanikku 59,77% elanikest on eestlased ja 32,29% venelased Omavalitsused Harju maakonnas on 24 omavalitsusüksus 6 linna (Tallinn - Maardu - Keila - Saue - Paldiski Loksa) 18 valda (Aegviidu - Anija vald - Harku vald - Jõelähtme vald - Keila vald - Kernu vald - Kiili vald - Kose vald - Kuusalu vald - Kõue vald - Nissi vald - Padise vald - Raasiku vald - Rae vald - Saku vald - Saue vald - Vasalemma vald - Viimsi vald Maakonnalinn: Tallinn Tallinn on Eesti pealinn Elanikke: 416 405 Tallinnale kuulub ka Aegna saar
Titaan Jana Smirnova Kallavere Keskkool 10. klass Omadused · Elemendi lühend: Ti · Järjekorra number: 22 · Aatommass: 47, 87 · Sulamistemperatuur: 1668°C · Keemistemperatuur: 3287°C · Tihedus: 4,5 g/cm³ · Hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel · Keskmise aktiivsusega metall · Madal elektri-ja soojusjuhtivus · Mittemagneetiline · Kõige vastupidavam kergmetall · Oksüdatsiooniaste ühendeis harilikult IV · Kokkupuutel õhuga oksüdeerub -> tihe, vastupidava oksiidikiht · Oksiidikihi tõttu reageerib väga halvasti vees ja õhus · Peab vastu lahjendatud väävelhappele, soolhappele, gaasilisele kloorile ja enamikele orgaanilistele hapetele · Kuumutamisel reageerib halogeenide, vesiniku ja süsinikuga · Pole võimalik sulatada õhukeskkonnas -> inertses gaasis (nt argoonis) või vaakumis Avastamine Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik William Gregor Paiknemine Looduses leidub titaani ainul...
Viru county. County, bounded on the north Gulf of Finland. Harju is composed of many islands, the largest of these is the Women's Island and the islands Pakri. Harju county has six self-governing city, a municipal city, 2 towns, 31 small towns and 395 villages. Harju county has 21 bigger cities Loksa, Nissi, Vasalemma, Paldiski, Kernu, Keila, Saue, Harku, Saku, Tallinn, Viimsi, Ostrava, Rae, Kose Kõue, Raasiku, Jõelähtme, Maardu, Anja, Kuusalu, Loksa, Aegviidu. 34 rivers flowing into the sea within the county and other watercourses, the drainage basin is the largest and tallest Jägala, Keila and the Pirita River and White River. Harjumaa Ülemiste Lake is the largest, and the Kahala Harku lake, too. Tallinn's surface water system is founded on two major reservoirs: Paunküla and Soodla. Ülemiste Lake Pirita River
1556-1629. Itaalia arhitekt.Muutis Peetri kiriku põhiplaani ja lisas juurde ühe risti. F.Borromini- liialdusi armastav (San Carlo kiriku kuppel). MÕISTED- Petiikaknad-võlts aknad. Voluut-spiraal-kujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. Eesti(1630'ndad) Meil domineeris Hollandi tagasihoidlik barokk. Itaalia näide(kadrioru loss). *Kaitse ehitused (Bastjon arhitektuur) *Narva linn *Kadrioru loss (Niccolo Michetti) *Palmse, Vihula, Maardu, Lihula loss. Maalikunst: tugev valgus, vesi. Meisterliku materjali kujutamine. Nähtav pintslitõmme, kuldsed, sügavad, punased perioodid.
Põlevkivi | pruunikas, * | energia | KohtlaJärve Mineraalvesi | läbipaistev | joomiseks | Ikla, värska, Kuressaare Lubjakivi | hele, settekivim | ehituseks | Narva, Haapsalu, Väo Ravimuda | Mustjas, *1 |Spaades jne | Kuressaare, Värska Savi | *2 | Tsement, *3 |Arumetsa, Aseri Turvas | pruun | väetis, küte | Lavassaare, Tootsi Fosforiit | rohekashall, *4 | polegi praegu | Maardu, Aseri Liiv, Kruus | pude | ehituseks | Igal pool....
BAROKK 16. saj. Lõpp kujunes Itaalias välja barokkstiil Barocco it.k. (>portugali keelest) korrapäratu poolümar pärl Eesti keeles oleks ,,eriskummaline" Itaalia barokk · Barokis on väga olulisel kohal suured tunded. · Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma · Kirikuehitised · Olulised sammas, poolsammas, pilaster(kandiline poolsammas), kuppel, läänefassaad, voluut(rullpadjand), ümarkaar, kolmnurkne viil jne. · 17. Saj. Valitses Euroopat monarhia (absolutism) · Giacomo da Vignola · Il Gesu kirik Roomas · Barokkarhitektuuri eeskäija Lorenzo Berinini!!!!!!! (1598- · Rooma Peetri kiriku väljak ja koloonnaad (sammastunnel) · Ca 1656-1667 · Vatikan · ,,Taavet" · ,,Apollon ja Daphne" · ,,Pluto ja Proserpina" Itaalia maalikunst · 2 suunda Rooma bariokimaalis: 1. Natura...
Graniit KT51 Materjaliõpetus Tallinna Tehnikakõrgkool Graniit · Tekkinud laava kristalliseerumisel · Igas regioonis leiduv kivi teistest erinev · Koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest · Väga väärtuslik ehitusmaterjal · Kohati leidub laialdaselt maakoores · Killustik eriti hinnatud teedeehituses · Trepiastmed, äärekivid ja skulptuurid väga vastupidavad · Eestis maapinnal graniiti ei paljandu · Soome rahvuskivi Graniidi olemus · Kõige sagedamini esinev tardkivim · Graniitseks kutsutakse isegi ühte maakoore kihti · 700° C juures on kiviaines sulas olekus magma · 650° C juures tardub kivimiks · Süvakivim, mis on jahtunud aeglaselt teiste kivimikihtide vahel surve all · Eestis on graniit kõige levinum rändkivi · Hästi tahutav ja poleeritav Graniidi omadused · Graniidil on mitmeid häid omadusi: · Mitmekesine ja kaunis · Ökoloogiline · Tervisele ohutu · Valida on erinevaid struktuure, tekstuure ja värvitoone · Graniit säi...
barokkloss. Loss ehitati kolmekorruseline: 1.soklikorrus, 2. esinduskorrus, 3.privaatruumid. Laekaunistused. Lossi umber kujundati barokne park, ees oli madalhaljastus. 1721. Aastast võeti loss kasutusele, 1929 võeti kasutusele kui presidendi residents. 1938 ehitati lossi kõrvale adminastriivhoone, autriks Alar Kotki. 1946. Aastast on loss Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 18.sajand mõisaarhitektuuri õitseaeg. Kõrvalhooneteks aidad, tallid jne. Mõisaarhitektuur Eestis. Maardu, Palmse, Sagadi, Keskvere mõisad iluae d 1 mõis 3 1 2 3 värav 1.tallid 2. Ring mille, ümber on tee 3.aidad Terves Euroopas järgnes barokile rokokoo. Stukdekoor-savivormide valamine.
Samal ajal tehti Niguliste kirikule barokk stiilis juurdeehitus. Barokk stiilis on ka Kadrioru loss. Selles on laemaal, mis on on algselt kantud lõuendile ja alles siis lakke. Eesti barokki eripära on värvilised puuskulptuurid. Nende põhiliseks valmistajaks oli Taani kunstnik Elert Thiele. Ka mujal Eestis leidus barokseid ehitisi. Pärnus on mingi barokne värav. Kuressaares vae- ja raekoda. Kõige paremad baroki näited on terviklikud mõisakompleksid. Palmse, Maardu ja Sagadi mõis. Kaunistamiseks kasutati palju stukke. Stukk-on kipsist, lubjast ja liivast segatud kiiresti kivistuv pastataoline mass, millest vormitakse või valatakse seina- ja laekaunistusi. Rokokoo Eestis Rokokoo jõudis Eestisse 18.sajandi lõpul. Leidis palju rakendust mõisaarhitektuuris, kus seati sisse Hiina tuba. Tuntumaks isikuks on von Lauw, kellele kuulus Põltsamaa loss, kuhu ta rajas portselaani tehase. Kassitsism
One example of air pollution is exhaust fumes. Today we have a lot of transport: cars and buses, in the main in our capital. Gases which are produced by cars contain carbon dioxide. This carbon dioxide in the air causes global warming, which is the result of the green house effect. Furthermore, it will change our climate. In addition our air is polluted by hydrogen sulfide (H2S) from plants and factors. Substantially, in Kohtla-Järve and Maardu. Our water is also polluted. We can't drink it, because there are a lot of chemical ingredients. In some cities water is chlorine a lot. As I know a lot of waste waters are putting out to see, near in the beach. In witness of it is appearance of blue seaweeds. In my opinion these thing is very dangerous and harmful for health. As I mentioned before we have also recycling problem. I think that today that problem should be smaller because people should to recycle rubbish
Kallavere Keskkool Markus Ohtla Murdmaasuusatamine Referaat Juhendaja: Tanel Renter Maardu 2012 Sisukord: Murdmaasuusatamine.......................................................................................................3 Varustus............................................................................................................................4 Ajalugu.............................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus.......................................................................
eluiga. Teaduslik fakt ja loodusseadus Kui püstitatud hüpotees korduvalt paika peab saadakse uus teaduslik fakt. Teaduslikke faktide üldistused võimaldavad sõnastada teaduslikke teooriaid ja loodusseadusi. Ülesanne 1: Paiguta teadusliku meetodi etapid loogilisse järjekorda! A. Eelnevate aastate jooksul tehtud uuringute tulemuste kogumine ja analüüs B. Vesi on tugevasti reostunud C. Puhta vee indikaatorid puuduvad jões D. Veeproovide võtmine ja analüüs E. Kas läbi Maardu linna voolav jõgi on reostunud Ülesanne 2: Kolmes termokarbis idandati herne seemneid. Igas karbis oli erinev temperatuur. Sõnastage selle katse hüpotees Millise järelduse saate katse tulemustest teha? +12°C +6°C +0°C Ülesanne 3: Anum mullale asetatud lehega paigutati erinevatesse tingimustesse. Sõnastage selle katse hüpotees Millise järelduse saate katse tulemustest teha? Soe ja niiske Jahe ja niiske Jahe ja kuiv Soe ja kuiv
barokkloss. Loss ehitati kolmekorruseline: 1.soklikorrus, 2. esinduskorrus, 3.privaatruumid. Laekaunistused. Lossi umber kujundati barokne park, ees oli madalhaljastus. 1721. Aastast võeti loss kasutusele, 1929 võeti kasutusele kui presidendi residents. 1938 ehitati lossi kõrvale adminastriivhoone, autriks Alar Kotki. 1946. Aastast on loss Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 18.sajand mõisaarhitektuuri õitseaeg. Mõisaarhitektuur Eestis. Maardu, Palmse, Sagadi, Keskvere mõisad. iluae d 1 mõis 3 2 3 1 värav 1.tallid 2. Ring mille, ümber on tee 3.aidad Terves Euroopas järgnes barokile rokokoo. Stukdekoor-savivormide valamine.
Kaevandamine Lasnamäe lademe lubjakiviplaat (Lasnamäe ehituslubjakivi). Peamiselt paemurrud, kust murtud kivi või selle töötlemissaadusi on tarvitatud ulatuslikumalt suuremate ehitiste püstitamiseks mitte ainult murru lähikonnas, vaid ka kaugemal. Andmed seisuga 01.01.1992 · Harku lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Väo lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Maardu lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Kunda lubjakivi, ehituskillustik ja tsemendi tooraine · Narva lubjakivi, ehituskillustik · Padise Paemurrud lubjakivi, ehituskillustik ja tehnoloogiline kivi · Rummu lubjakivi, ehituskillustik ja tehnoloogiline kivi · Anelema dolomiit, ehituskillustik ja klaasi tooraine · Pajusi dolomiit ja lubjakivi, ehituskillustik · Karinu dolomiit, ehituslubi · Kaarma dolomiit, viimistluskivi
Environmental issues in Estonia The Earth is considered to be the most beatiful planets in the Universe. But our planet is threaten by environmental problems. Even a small country like Estonia can make difference. Our capital city is fighting against air pollution. But people produce much refuse and ways of recycling are getting old. Water pollution is also a problem in Estonia. We have factories that let their waste run into rivers. One of the biggest problems in Estonia is air pollution. Our air is polluted by exhaust fumes, because today we have a lot of cars, buses and other machines. In 2009 we had 407 cars to thousand inhabitants, which is lower than European Union average, but this number is still high. Because cars produce gases that contain carbon dioxide. This carbon dioxide in the air causes global warming, which is the result of the greenhouse effect. Tallinn wants to fight against it by offering public transportati...
esimese Eesti vabariigi aega. Kaadrid on super head, tegelaskujud vägagi sobilikud ja ajastukohased. Eesti Vabadussõda aastatel 1917-1920, esimene Eesti Vabariik, Nõukogude okupatsioon, Saksa okupatsioon. Draamaseriaali “Tuulepeale maa” režissöör on Ain Prosa. Seriaal jõudis esmakordselt meie teleekraanidele esimese osaga “Tuulepealne maa: Üheks päevaks iseseisvust” 09.10.2008. Filmi võtteperiood kestis üle 6 kuu. Stseene filmiti muuhulgas Sagadi, Maardu, Voore ja Pirgu mõisas. Roo talu kujutamiseks kasutati paiku Eesti Vabaõhumuuseumis ja Altja külas. Palju stseene filmiti ka Tallinna vanalinnas. Vapside koosolekute stseenid filmiti Pirita kloostris. Seriaalis näitles palju Eesti tuntud näitlejaid nagu näiteks Rasmus Kaljujärv, Mirtel Pohla, Evelin Pang ja Märt Avandi.
Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9a klass Inimese evolutsioon Referaat Maardu 2014 Sisukord Orgaanilise maailma arengu põhisuunad......................................................lk 3 Liikumapanevaid jõude anthropogenesis......................................................lk 4 Inimkond............................................................................................lk 5 Gorillad ja simpansid on inimestele lähedaseimad inimahvid..............................lk 6 Kasutatud allikad ....................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
