Arvutusskeem raami tasandil 2 2 HOONELE MÕJUVAD KOORMUSED 2.1 Lumekoormus Olgu valitud hoone asukohale (Tartu) vastav lumekoormuse normsuurus maapinnal: Vastavalt EPN-ENV 1.2.5 Projekteerimisealused. Koormused, osa 2.5 Lumekoormus tabelile 1 kui katuse kalde nurk on 0300, siis kujuteguriks . Katusekaldele 0° puhul saame normatiivseks lumekoormuseks katusel 2.2 Tuulekoormus Tuulekiiruse baasväärtuste valimine: tuulebaaskiirus on . Õhutihedus sõltub absoluutsest kõrgusest, õhutemperatuurist ja rõhu piirkonnas tugeva tuule korral. Kui ei ole teisiti määratud, võetakse väärtuseks . Tuulerõhubaasväärtus: Tuulekoormuse määramine maapinnast 10,2 m kõrgusel: Tuulekoormus määramine maapinnast 10,5m kõrgusel. Olgu meil tegemist äärelinnapiirkonnaga (maastikutüüp III). ; m; ,0 m; .
2. Esialgne konstruktsioonide dimensioneerimine
Kanderaamide samm 60:12=5 m
Ligikaudne profiili kõrguste määramine
Katusesõrestik: h=L/8-L/12=3,88-2,58m
Valime sõrestiku kõrguseks 3,5 m.
Post: h>1,8xH/20-1,8xH/35,seega 1,0-0,6m
Valime valtsitud ristlõike HE400A.
Otsasein: postide samm 31:3=10,33 m. Valime valtsprofiili HE400A.
2
Otsaseina tala: h=10,33:25=0,4 m. Valime I-profiili IPE400.
2. Koormused
2.1. Tuulekoormus vastavalt EPN 1.2.6.
Tuule kiiruseks võtame 21 m/s.
Tuulerõhu baasväärtus qref=x v2ref /2=1,25x212 /2=0,28 kN/ m2
=1,25 kg/ m3 õhu tihedus; vref =21 m/s
Meil on tegemist Tallinna tööstuspiirkonnaga, seega on meil III maastikutüüp.
Kr =0,22 Z0 =0,3 Zmin =8m
Z=11,7 m seinale ;Z=13,0 m katusele
Võtame Z=13,0 m
Zmin
............................................................................5 1.3. Koormused.......................................................................................................................5 1.3.1. Kasuskoormus [3].....................................................................................................5 1.3.2. Lumekoormus [4]......................................................................................................6 1.3.3. Tuulekoormus [5]......................................................................................................6 2. KOORMUSTE ARVUTUS....................................................................................................7 2.1. Tuulekoormuse arvutus [5]..............................................................................................7 2.1.1. Algandmed [5]...........................................................................................................7
Iga koormuskombinatsioon peab sisaldama püsikoormust ja sellele lisaks kas domineerivat muutuvkoormust või erakordset koormust. Koormuste liigitus Liigitus ajalise kestuse järgi: · alalised e püsikoormused (G) konstruksioonide omakaal, püsiv tehnoloogiline sisseseade ja teede pinnakatte kaal, otsesed mahukahanemise ja ebaühtlase vajumise põhjustatud koormused, eelpingekoormus (P) · muutuvkoormused (Q) kasuskoormus vahelagedele, tuulekoormus, lumekoormus, jääkoormus, liikuvate transpordiseadmete koormus, koormused konstruktsioonide transportimisel, ilmastikust sõltuv temperatuurikoormus · erakordsed koormused (A) plahvatused, sõidukite kokkupõrge Liigitus mõjumisviisi järgi: · staatilised koormused, mis ei põhjusta konstruktsioonis arvestatavaid kiirendusi · dünaamilised koormused, mis põhjustavad arvestatavaid kiirendusi.
TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Koostas N.N 2011 1 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Sisukord 1. Lähteandmed....................................................................................................................................3 2. Tuulekoormus...................................................................................................................................5 3. Lumekoormus...................................................................................................................................8 4. Hoonele mõjutavad koormused........................................................................................................9 5. Seinade esialgne dimensioneerimine ja survekandevõime..........................
EHITUSKONSTRUKTSIOONID...................................................................................... 20 4.1. Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonile ja koormused [5] ...................... 20 4.1.1. Kasuskoormused [6] .......................................................................................... 20 4.1.2. Lumekoormus [7] .............................................................................................. 20 4.1.3. Tuulekoormus [8] .............................................................................................. 21 4.1.4. Kandekonstruktsioonide kvaliteedinõuded ja tolerantsid [9] .............................. 21 4.2. Hoone kandeskelett ..................................................................................................... 21 4.2.1. Kandeelemendid ................................................................................................ 21 4.2.2
paindele ühes suunas lühema külje suunas. Sellisel juhul võime vaadelda seinast ainult ühiku laiust riba üle tugede (vahelagede). Vertikaalkoormuseks on seinte omakaal, lagede koormus, lumekoormus ja vertikaaljõud seinas tuulest (hoonele tervikuna). Lähtudes koormuse jaotumise printsiibist võib öelda, et korruse kõrguse ulatuses rakendatud koondatud jõud jaotub alumises tasapinnas konstantse pingena st arvutuslikult on ristlõige tsentriliselt koormatud. Kohalik tuulekoormus on horisontaalkoormuseks. 19. Jäiga konstruktiivse skeemiga hoone - lagede töötamine omapinnas tuule koormusele Lagede töötamine omas pinnas Jäiga skeemiga hoone töötamise kontseptsiooni aluseks on lagede töötamine omas pinnas. Nagu skeemilt 8.5 võib näha koormatakse vahelae serv horisontaalse koormusega tuulest. Vahelagi peab selle koormuse edasi kandma põikseintele ja need maandavad koormuse. Kõik see eeldab osavõtvate konstruktsioonide
Eurogode 1-l. Kuna viimase kõik osad ei ole veel valminud, ei ole välistatud ka muudatused EPN 1 lõplikus koosseisus. (2) EPN 1 esialgselt kavandatud koosseis on järgmine: - osa 1: Projekteerimise alused - osa 2: Hoonete konstruktsioonide koormused: - 2.1: Sissejuhatus - 2.3: Omakaalukoormused - 2.4: Kasuskoormused - 2.5: Lumekoormus - 2.6: Tuulekoormus - 2.7: Tulekahjukoormused - osa 3: Sildade liikluskoormused - osa 4: Mahutite koormused - osa 5: Kraanakoormused (?) Märkus: Eurocode 1 nummeratsioon on praeguseks mõnevõrra muutunud. (3) Vastavalt EC 1 koosseisu muutumisele võib esitatud loetelu täieneda või muutuda. EPN-ENV 1 osa 1 kasutusala Tehnilised eesmärgid (1) EPN 1 käesolevas osas 1 on toodud konstruktsioonide ohutuse,
Vahelae serv ühele elemendile sisejõude alumises tasapinnas koormatakse horisontaalse kõikides ülejäänud konstantse pingena st koormusega tuulest. elementides, sisejõudude arvutuslikult on ristlõige Vahelagi peab selle jaotus on määratud süsteemi tsentriliselt koormatud. koormuse edasi kandma elementide omavahelise Kohalik tuulekoormus on põikseintele ja need jäikusega. Skeem 8.1 horisontaalkoormuseks. maandavad koormuse. Kõik Sisejõud vastasseintes Skeem 8.7 Lae toetumine see eeldab osavõtvate sõltuvad seinte jäikuste seinale. Sisejõud lagede konstruktsioonide töötamist omavahelisest suhtest. koormusest välisseinas. vastavalt tugevusõpetuse Hoone arvutuslik skeem on Skeem 8
Polüstüroolplaadid ei tohi olla UV-kiirguse mõjul kolletunud. Selle esinemisel on vajalik pind üle lihvida ning tolm eemaldad. Soojusplaatide tüübeldamine. Soojustussüsteemides on lubatud kasutada ainult selleks otstarbeks sertifitseeritud nael- ja kruvitüübleid. Tüübli arv, mark, pikkus sõltub hoone kõrgusest, aluspinnast, kasutatavast soojustusmaterjalist. Tüübli arv on hoone nurkades tihedam, pinnal harvem, kuna tuulekoormus on nurkades suurem. Samuti, mida kõrgem hoone, seda suurem on tuulekoormus kõrguses ja tihedamalt on vaja paigaldada tüübleid. Tüübel peab olema korrosiooni- ja leeliskindel. Tüübli kruvipea kaitstakse plastkapsliga, et niiskus ei pääseks metallosani ning vähendada külmasilda. On võimalik ka sellised tüüblid, mille taldrikpea on kaetud polüstürooliga. See on vajalik, kui soovitakse, et külmal talvel tüüblikohad fassaadil läbi ei kumaks
mõjutavaid asjaolusid tuleb selgitada varakult enne töö alustamist. Kuna tegemist on olemasoleva hoonega, siis tuleb kõik mõõdud täpsustada ehitusobjektil. Olemasolevaid ja uuendamisele mittekuuluvaid konstruktsioone ja nende viimistlusi kahjustada ei ole lubatud ning peab säilitama nende esialgse seisukorra Koormused: 1. Omakaalud vastavalt kavandatud konstruktsioonidele 2. Lumekoormuse normsuurus maapinnal sk=1,5 .i kN/m²· .i lumekoormuse kujutegur 3. Tuulekoormus baasväärtus (Maastiku tüüp: IV) Maksimaalne hoone kõrgus maapinnalt katuse harjani 21m. Katuse kalded ca 20 Ülekoormustegurid: Omakaalul 1,2 Kasuskoormused 1,5 Valtsplekist ,,klassik" katusekatte paigaldus 1) Minimaalne lubatud kalle 7°(1:8) Projekteeritud katusekonstruktsioonide kalle 45° 2) Tuulutus. Katusekonstruktsioon peab olema tuulutatav. Räästakonstruktsioonid peavad olema avatud. Katusekonstruktsioonid soojustatakse. Väljatõmme tagatakse katuseharjale paigaldatavate
Padja abil jaotatakse kontsentreeritud surve laiali laiemale seina alale. Ehitusmehhaanika seisukohalt on tegemist ülesandega, kus tala või plaat toetub elastsele alusele. Kontrollikriteerium: max floc Elastse ja jäiga skeemiga hooned. Töötamise põhimõtted. Nende põhiline erinevus? Elastse skeemiga hoone: Jäiga skeemiga hoone: Nende erinevus seisneb selles, et Jäiga skeemiga hoones kantakse tuulekoormus välisseinalt kui plaadilt üle vahelae ja põikseina servale ning Elastse skeemiga on tavaliselt ühekorruselised hooned, mille jäikusseinte vahekaugus on suur. Tuulekoormuse kandumine hoone vundamendile Tuulekoormusest põhjustatud reaktsiooni piki seina võib lugeda ühtlaselt jaotatuks Kivimüüritisest keldriseinale mõjuvad koormused ja nende vastuvõtmine. Mida ja kus kontrollitakse? Keldriseinale mõjuvad nii vertikaalsed kui ka horisontaalsed koormused, mis põhjustavad
34. Määratlege nõutav varutegur! Nõutav varutegur [S] - näitab, mitu korda (detaili) tegeliku suurima pinge väärtus peab ületama arvutuslikku enne materjali piirseisundi saabumist (lühiajaliselt või avariiolukorras) konstruktsiooni kõige ohtlikkumas punktis. 35. Nimetage aspekte, mis mõjutavad varuteguri valikut! Koormusolukorra määramatuse hinnang (kui koormusi saab hinnata vaid ligikaudselt, tuleb võtta suurem varutegur - näiteks tuulekoormus mastile nõuab suuremat varutegurit, kui statsionaarse masina surve alusraamile); Materjali tugevuse määramatuse hinnang (kui kasutatavate materjalide omadused on teada ligikaudselt või need kõiguvad/muutuvad kas partiide või valmistajate lõikes või hoopis toote kasutusaja jooksul, tuleb võtta suurem varutegur); Arvutusskeemi täpsus ja metoodika lihtsustused (ligikaudsem skeem ja rohkem lihtsustusi eeldav metoodika nõuavad suuremat varutegurit, kui täpsem);
rohkem tala läbi paindub seda suuremad on ka hor.pinged. Mida suurem on toeulatuse ja tala pikkuse suhe seda väiksemad on seal pinged. Pingete vähendamiseks müüritises tuleks paigaldada toeulatuses armatuurvõrk. Elastse ja jäiga skeemiga hooned. Töötamise põhimõtted. Nende põhiline erinevus? Elastse skeemiga hoone: Jäiga skeemiga hoone Nende erinevus seisneb selles, et Jäiga skeemiga hoones kantakse tuulekoormus välisseinalt kui plaadilt üle vahelae ja põikseina servale ning Elastse skeemiga on tavaliselt ühekorruselised hooned, kus koormused ühele elemendile põhjustavad sisejõude ka kõikides teistes elementides. Vahelae töö jäiga skeemiga hoones. Jäiga skeemiga hoone töötamise kontseptsiooni aluseks on lagede töötamine omas pinnas. Nagu skeemilt 8.5 võib näha koormatakse vahelae serv horisontaalse koormusega tuulest.
võib painutada külmas olekus; kaitseb tugeva ultraviolettkiirguse eest; üsna kerge (klaasist 20 korda kergem); vastupidav kemikaalidele; tulekindel: hea müraisolatsioon; hea ja kaasaaegne väljanägemine; 8 suhteliselt madal hind võrreldes teiste plastikutega; kasutusaeg ei piirdu 20 aastaga; dünaamiline tuulekoormus. 2.3. Tehnilised andmed Tehnilised andmed [5]: Standard Mõõdud: 2100 mm*6000 mm, 2100 mm*7000 mm ja 2100 mm*12000 mm; Paksus: 4 mm, 6 mm, 8 mm, 10 mm, 16 mm, 32 mm jm; Värvid: läbipaistev, valge, pronks, sinine, roheline; Liigid: monoliitne või kärgpolükarbonaat. 3. LÄBIPAISTVAD LAINEPLAADID Läbipaistvad plaadid on üks lihtsamaid mooduseid, kuidas päikeseenergiat ära kasutada. Näiteks
PROBLEEM: Liiga väike varutegur Liiga suur varutegur konstruktsiooni konstruktsiooni madal töökindlus suur materjalimahukus ja kõrge hind Varuteguri valikut mõjutavad mitmed aspektid: · koormusolukorra määramatuse hinnang (kui koormusi saab hinnata vaid ligikaudselt, tuleb võtta suurem varutegur näiteks tuulekoormus mastile nõuab suuremat varutegurit, kui statsionaarse masina surve alusraamile); · materjali tugevuse määramatuse hinnang (kui kasutatavate materjalide omadused on teada ligikaudselt või need kõiguvad/muutuvad kas partiide või valmistajate lõikes või hoopis toote kasutusaja jooksul, tuleb võtta suurem varutegur);
jaoks on antud tuule kiiruse ja tuulesurve normväärtused (baasväärtused). Samas on toodud ka parandustegurid normväärtuste määramiseks baastin- gimustest erinevatel tingimustel. EE 0,4-20 kV võrgustandard sätestab tuule kiiruseks sisemaal kuni 25 m/s, rannikul (5–15 km merest olenevalt maastiku avatusest) alates 25 idas kuni 30 m/s läänes, saartel 32 m/s ja Saare- ning Hiiumaa läänerannikul 34 m/s). Liini elemendile x toimiv ristsuunaline horisontaalne tuulekoormus QWx = qh·Gq·Gx·Cx·A qh – dünaamiline tuulesurve Gq − iilireaktsioonitegur: h 2 Gq = k g2 = (1 + 2,28 / ln ) z0 Gx − vaadeldava konstruktsioonielemendi mehaanilise resonantsi tegur (juhtmete puhul nn visangutegur) Tabel 4. Visangutegurid Gc
..........................................................................................................................15 VIIDATUD ALLIKAD......................................................................................................................16 3 SISSEJUHATUS Vundament on ehitise maa-alune kandekonstruktsioon, mille ülesandeks on ehitise omakaalust ning ehitisele mõjuvatest jõududest (kasuskoormus, tuulekoormus, lumekoormus jne) põhjustatud koormuse ülekandmine pinnasele. Vundament ning selle alus peavad tagama ehitise püsivuse ehituspaiga geoloogilistes, hüdrogeoloogilistes ning klimaatilistes tingimustes. Kuigi vundamenti pole maa pealt näha, on tegemist ehitise ühe olulisema osaga, mille kvaliteedist sõltub ülejäänud konstruktsioonide eluiga ja deformatsioonidele vastupidavus.[1] Vundamentide ja soklite isoleerimiseks peab kasutama üksnes külma, niiskust ning pinnase
Gd,sup -- alalise koormuse ülemine arvutussuurus, Gk -- alaline normkoormus, Gk,inf -- alalise koormuse alumine normsuurus, Gk,sup -- alalise koormuse ülemine normsuurus, P -- eelpingestusjõud, Pd -- arvutuslik eelpingestusjõud, Pk -- normatiivne eelpingestusjõud, Q -- muutuvkoormus, Qd -- arvutuslik muutuvkoormus, Qk -- normatiivne muutuvkoormus, Rd -- arvutuslik kandevõime, vastupanu (tugevus), Sd -- arvutuslik sisejõud, Wk -- normatiivne tuulekoormus, Xd -- arvutuslik materjali omadus. (2) Kontekstist sõltuvad tähised kivimüüritise puhul: -- paindemomendi tegur, -- müürikivi laiusest ja kõrgusest sõltuv tegur, -- suhteline deformatsioon, -- paindetugevuste suhe kahes ristsuunas, -- normaalpinge, -- kaldenurk, -- nõtketegur, -- lõplik roometegur, c -- pinnase tihedus (mahumass), c -- lõplik roomedeformatsioon, d -- arvutuslik vertikaalne survepinge,
32. Vice versa Vastupidi 33. Water-level Veetase, vesilood, vaaderpass 34. Water-producing area Vee kokkuhoiuvooluala 35. Watershed Kokkuvooluala 36. Weather exposure Ilmastikutoime 37. Wheel loader Ratas(kopp)laadur 38. Wheel scraper Ratasskreeper 39. Whorl Keere 40. Widening Laiendus 41. Windload Tuulekoormus 42. Wrecker Puksiirauto 43. Write off Mahakandmine 44. Yield sign 44. 'Anna teed' märk 45. Y-interchange 45. Hargnemine 46. Zebra crossing 46. Jalakäijate ülekäigurada, vöötrada
kividega; c) vardaid oleks võrgus piisavalt (varraste samm 30...120 mm) ning võrkude samm müüritises õige (samm mitte üle 400 mm). 5.2. Müüritise pikiarmeerimine. Pikiarmeerimist kasutatakse konstruktsioonis tekkivate tõmbepingete vastuvõtmiseks. Tõmbepinged võivad tekkida ekstsentrilisest koormusest (ekstsentrilisuse võivad põhjustada ekstsentriliselt rakenduv vertikaalne koormus ja horisontaalne koormus tuulekoormus, mullasurve keldriseinale). Tõmbepinged tuleb müüritises vastu võtta armatuuriga. Pikiarmatuuri võib paigutada müüritise sisse (armeeritud südamik) või välispinnale, kattes ta mördikihiga või betoonkihiga. Tõmbepingete olemasolul tuleks eelistada välimist armeerimist (ka tööde teostamine on välise armeerimise korral lihtsam), kuid alati pole see võimalik (liiga kõrge temperatuuriga, materjalile agressiivne keskkond jm.).
1 Raketise omakaal 2 Värske betooni omakaal 3 Sarruse omakaal Koormus inimestest ja transpordist laudis laudisele parred partele tugistus tugistusele 5 Koormus vibreerimisest horisontaalpinnale HORISONTAALKOORMUSED 1 Tuulekoormus 2 Koormus vibreerimisest 3 Koormused betoonisegu väljalaadimisest renn, torustik, lont kopp mahuga 0,2-0,8 m3 kopp mahuga >0,8 m3 4 Värske betoonisegu külgsurve – P H γxH P = γx H P = γ x (0,27H + 0,78) k1 x k2 valemi kasutuspiirkond tihendamisel: SISE-vibraatoriga VÄLIS- vibraatoriga SISE- vibraatoriga VÄLIS- vibraatoriga
EVS_EN_ISO_13788) Hoone välimine Mere lähedal olev hoone; Keskmine kaldvihma- Väike kaldvihmakoormus niiskuskoormus suur kaldvihmakoormus; koormus (kitsad räästad); (näiteks laiad räästad, põhjavee tase on mõjub kapillaarne madal hoone); väike piirdetarindite tasemel, pinnaseniiskus tuulekoormus;, kuiv, vett kõrged hooned hästi läbilaskev pinnas Hoone Keerulise geomeetriaga Erineva kõrgusega Lihtne vorm; lihtsa geomeetria katused ja fassaadid; palju katused; sisse- ja geomeetriaga seinad, pinnasega kontaktis väljaastega fassaadid; kastus ja vundament
Rein Oidram _____________________________________________________________________ Näiteid normidest. 35 40,5 * 75 185 400 * Võrgu suurim talitluspinge ei tohiks ületada 38,5 kV. Muud elektrilised mõjud: o normaaltalitlusvool, o lühisvool. Mehaanilised mõjutused: o tõmbekoormus, o paigaldamiskoormus, o jäitekoormus, o tuulekoormus, o lülitusjõud, o lühisvoolu tõttu tekkivad jõud, o vibratsioon, o jms. TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 5 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Klimaatilised ja keskkonnamõjud: o temperatuur, o kõrgus ja õhurõhk, o niiskus, o sademed, o saastatus. Päikesekiirgus
Koostas: Meeli Kams 33 Hoone osad EPMÜ 7. KATUS Katuse ülesandeks on hoone kaitsmine ilmastikumõjude eest. Katused koosnevad kande- ja kattekonstruktsioonist. Kandekonstruktsioon tagab katuse tugevuse ja püsivuse (kannab katusele mõjuvaid koormisi ( omakaal, lumekoormus, tuulekoormus) ja kattekonstruktsioon annab vee- tiheduse. Katuslae puhul on katuse kandekonstruktsioon ühtlasi viimase korruse laekandjaks. Nõuded katusele Eesti Vabariigi projekteerimisnormi EPN 11.1. Piirdetarindid järgi - katusekate peab olema veetihe - katuse kuju ja kalded peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu - lamekatuse kalle ei tohi olla väiksem kui 1:100. Kalde määramisel võetakse arvesse kande- tarindite läbipainde mõju
Klass G: liikluspinnad (sõiduki kaal 30-160kN) 0,7 0,5 0,3 Klass H: katused 0 0 0 Lumekoormus 0,5 0,2 0 Tuulekoormus 0,6 0,2 0 Temperatuur hoones 0,6 0,5 0 PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 16/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 2.3 Elamute põrandad
Klass G: liikluspinnad (sõiduki kaal 30-160kN) 0,7 0,5 0,3 Klass H: katused 0 0 0 Lumekoormus 0,5 0,2 0 Tuulekoormus 0,6 0,2 0 Temperatuur hoones 0,6 0,5 0 TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 4/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
tekiks kaablis liigseid pingeid. Jätkud pannakse valitud kohtadesse. Selleks peab kaabli mõnikord katkestama. Jätkamiseks peab varuma piisavalt kaablit. Liigne kaabel kulub vigade parandamiseks ja näiteks autos erilises jätkutrumlis jätkamiseks. Tavaliselt jäetakse jätkukohta 10m kummastki kaablist. Veaparanduste ja remontide kohta tehakse vastavad dokumendid. Õhukaablid, eriline kandetross, peab silmas pidama: * veotugevus. * postide vahekaugus. * rippumine. * tuulekoormus. * jääkoormus (härmatis, lumi, jää). * temp. kõikumised. * riputusvarutus. * kandjate pingutusviis. * sidumisviis (kaabel/kandja). * kaabli vee ja niiskuskindlus (rasv/rõhk). * kaitse näriliste vastu. Peab arvestama: * sama mis eelneval. * 8-ehitus. * veojõud. * kiudude venimine (kaablikatte ja kandja vaheline pikkusvahe, tuule, lume ja jääkoormus). Õhukaabli paigalduses on maailmas kasutusel kaks levinumat meetodit. Esimeses kasutatakse nn. Isekandvat kaabliehitust
Kraana torn on kinnitatud pöördplatvormi külge ja pöördub koos sellega 3600 võrra. Pöördplatvormile paigaldatakse peale kraanamehhanismide ka vastukaal. Koorma tõstmisel tekkiva momendi võtab vastu nooletõstepolüspast ja sellise jõuskeemiga kraanatorn on peaaegu täiesti vaba paindekoormustest. Torni torukonstruktsioonil on eeliseid sõrestikkonstruktsiooni ees. Toru on väiksema massiga ja paremate aerodünaamiliste omadustega. Viimane on eriti oluline, sest tuulekoormus mõjutab tunduvalt kraana püsivust. Juhtimiskabiin asub tavaliselt kraana ülaosas - noole all. Kabiini niisugune asetus võimaldab töötsoonist kõige paremat ülevaadet. Kuid kõrge torni korral on kraana juhtimine raskendatud, eriti paigaldustöödel, kus koorem tuleb paika panna väga täpselt. On olemas ka rippkabiinidega kraanasid - kabiini saab paigutada erinevale kõrgusele. Kasutatakse ka raadiojuhtimist. Meeskonnas kaks troppijat - üks on laos, kus haagitakse
4. Aurutõke polüetüleenkile 0,1 mm 5. Tasanduskiht tsementmört M5 min 20 mm 6. Kandetarind raudbetoonpaneel või -plaat c) Kergkruussoojustusega Kihid: 1. Katusekate (polüvinüülkloriid- (PVC), bituumen- või kummibituumen-rullmaterjal) 2. Tasanduskiht betoon C15/20 min 40 mm 3. Soojustus kergkruus, fraktsioon 10...20 mm, mahukaal kuni 300 kg/m3, 400 mm 4. Aurutõke polüetüleenkile 0,1 mm 5. Kandetarind raudbetoonpaneel või plaat Kui tuule imemisjõud (tuulekoormus) katusel ületab 0,4 kN/m2, peab katusekate koos soojustusega olema kinnitatud aluse külge tüüblitega. Katusekate koos soojustusega kinnitatakse betoonaluse külge teleskoop-plasttüübli ja betooninaelaga, läbi kattematerjali külgülekatte serva. Rullmaterjalide kinnitamisel alusele tuleb arvesse võtta tuule imemiskoormuse mõju kattele. Kattematerjali ei tohi kinnitamiseks venitada. Kõik hüdroisolatsiooni ülespöörded tehakse eraldi väljalõigatud materjalitükist
annaabi.ee 
