(1%). Hapniku saadakse tööstuses põhiliselt vedela õhu fraktsioneerival destilleerimisel, nii tööstuses kui ka laboris vee elektrolüüsil ja laboris hapniku sisaldavate ainete lagundamisel. Hapniku tõestatakse hõõguva pirru viimisega uuritava gaasiga täidetud anumasse. Kuna hapnikus põlevad ained märgatavalt paremini, kui õhus, süttib pird hapniku puhul heleda leegiga põlema. Oksüdeerija on aine, mille osakesed liidavad elektrone. Oksüdeerumine on elektronide loovutamine. Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist ja millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3).Oksüdatsiooniaste on elemendi aatomite laeng ühendis, eeldusel, et ühend on iooniline ja ta näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Tähtsamad oksiidid on kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi (Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine...
Füüsikalised omadused: hõbevalge, läikiv, suhteliselt väikese tihedusega, suhteliselt sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alu...
On aktiivseimad metallid, loovutavad kergesti (võime kasvab ülevalt alla, aatomite mõõtmete kasvu tõttu) väliselt elektronkihilt ainsa elektroni, muutudes väga püsivateks leelismetallide katioonideks laenguga 1+. Väikese elektronegatiivsusega, ühendites on valdavalt iooniline side. Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena. Kõige parem on kindlaks teha kuumutamisel, leegil on iseloomulik värvus. Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises n...
http://www.abiks.pri.ee Hape Nimetus Anioon An.nimi Oksiid H2SO4 väävelhape SO4-2 sulfaat SO3 H2SO3 väävlishape SO3-2 sulfit SO2 H2CO3 süsihape CO3-2 karbonaat CO2 HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat (N2O5) HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit (N2O3) H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat (P4O10)...
nõrk elektrolüüt polaarne aine, mis vesilahuses osaliselt jaguneb ioonideks(esineb lahuses nii molekulide kui ka ioonidena);nõrgad elektrolüüdid on eelkõige nõrgad happed ja nõrgad alused. 81. ioon aatom või aatomite rühmitus, millelon pos. v neg. laeng. 82. katioon pos. laenguga ioon 83. anioon neg. laenguga ioon 84. elektrolüüs elektrivoolu läbijuhtimisel kulgev redoksprotsess 85. vee kadedus kaltsiumi- ning magneesiumiioonide sisaldus vees 86. oksiid hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend 87. happeline oksiid hapnikhappele vastav oksiid 88. aluseline oksiid alusele(hüdroksiidile) vastav oksiid 89. hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone 90. alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone 91. leelis vees lahuvtuv tugev alus(hüdroksiid) 92. sool kirstalne aine, mis koosneb (aluse)katioonidest ja (happe)anioonidest 93. vesiniksool 94. hüdroksiidsool 95...
HNO3 ja kH2SO4)-> SOOL + VESINIK METALL + HALOGEEN -> HALOGENIID METALL + SOOL -> UUS SOOL + UUS METALL AKTIIVNE METALL + VESI -> LEELIS + VESINIK KESKMISE AKTIIVSUSEGA METALL + VESI -> OKSIID + VESINIK VÄHEAKTIIVNE METALL (alates Ni) + VESI -> EI TOIMU Oksiid HAPPELINE OKSIID + ALUS -> SOOL + VESI HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID -> SOOL HAPPELINE OKSIID + VESI -> HAPE ALUSELINE OKSIID + HAPE -> SOOL + VESI ALUSELINE OKSIID +HAPPELINE OKSIID -> SOOL ALUSELINE OKSIID + VESI -> LEELIS AMFOTEERNE OKSIID + HAPE -> SOOL + VESI AMFOTEERNE OKSIID +ALUS(LEELIS)+ VESI -> KOMPLEKSÜHEND AMFOTEERNE OKSIID + VESI -> EI TOIMU Alus LEELIS + HAPE -> SOOL + VESI LEELIS + HAPPELINE OKSIID -> SOOL + VESI LEELIS + SOOL -> UUS SOOL + UUS ALUS (üks saadustest on sademes) LAHUSTUMATU ALUS + HAPE -> SOOL + VESI LAHUSTUMATU ALUS + HAPPELINE OKSIID -> SOOL + VESI...
Anorgaaniliste ainete keemilised omadused OKSIIDID Aluseliste oksiidide keemilised omadused Aluseline oksiid ehk metallioksiid 1) Reageerimine veega Saadus on leelis (tugev alus) + - Li2O + H2O > 2LiOH 2+ - CaO + H2O > Ca(OH)2 Veega reageerivad ainult I ja II A rühma, alates kaltsiumist, nende metallide oksiidid. 2) Reageerimine happega Saadused on sool ja vesi. + - + - Na2O + 2HCl > 2NaCl + H2O III -II + -2 3+ 2- Fe2O3 + 3H2SO4 > Fe2(SO4)3 + 3H2O 2+ - BaO + 2HI > BaI2 + H2O 3) Reageerimine happelise oksiidiga...
Oksiid liitaine, mille üks element on hapnik põlemisreaktsioon ühinemisreaktsioon hapnikuga Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb eletronide liitmine ja loovutamine ning elementide oksüdatsiooniastme muutus. oksüdatsiooniaste arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes) redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes) Redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis. O-A väheneb oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis. O-A suureneb. Õhu tähtsamad koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%) ja ülejäänud õhus leiduvad gaasilised osakesed( argoon, süsihappegaas, veeaur) moodustavad 1%. Laboris saadakse hapniku kasutades vee elektrolüüsi või mõnede vähepüsivate hapnikku sisaldavate ainete lagundamisel( KMnO4) Puhas õhk koosneb hapnikust ja lämmastikust. Saastunud...
Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon. Hüdroksiid mittmeolukaalne kristalne aine, -OH Leelis vees lahustuv tugev alus. I ja IIA rühm (Ca..) Vähemaktiivsete metallide hüdroksiidid nõrgad alused, lahustuvad vees halvasti. Soolad ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. · Al. Oksiid + hape sool + vesi · Al.oksiid + vesi hüdroksiid (nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri!) · H. oksiid + alus sool + vesi · h. oksiid + al.oksiid sool · h. oksiid + vesi hape · hüdroksiid metallioksiid + vesi (leelised on vastupidavad) · leelis + vesi alus (hüdroksiid) (aint leelised!) · alus + sool sool + alus · metall + mittemetall sool · metall + hape sool + vesinik (pingerida)...
Telluriidid: PbTe Nitriidid: - 6 Plii on sinakashalli värvusega raske ja pehme metall.Teda võib noaga lõigata ning isegi küünega kriimustada ja kergesti lehtedeks valtsida. Plii värske lõikepind on hõbedase läikega, kuid õhus kattub see kiiresti tuhmi oksiidi kihiga. Õhus kuumutamisel oksüdeerub plii ning moodustub plii (II) oksiid PbO. 2Pb + O2 ? 2PbO Kuumutamisel 500 °C juures oksüdeerub plii (II) oksiid, andes oranzpunase värvusega tripliitetraoksiidi Pb3O4, mida tuntakse ka pliimenniku nime all. Kuumutamisel reageerib plii väävli, kloori ja mittemetallidega: Pb + S ?PbS (pliisulfiid) Pb + Cl2 ?PbCl2 (pliidikloriid)...
Negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid. Elektrolüüs - Elektrolüüsiks nimetatakse lahuse või sulami keemilise koostise muutumist elektrivoolu toimel. Elektrolüüs on redoksreaktsioon. Vee karedus - Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Oksiid - Oksiid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. Happeline oksiid - Aluseline oksiid - metallioksiid Hape - Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. Alus - Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone. Leelis - Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees...
ioon aine osake, laenguga kas pluss või miinus, tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel molekul aine väikseim osake, koosneb aatomitest. keemiline side moodus, millega on kaks või enam aatomit, iooni, omabahel seotud aine molekulis või kristallis. kovalentne side ühiste elektronpaaride abil aatomite vahele moodustuv side. iooniline side side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. lihtaine on aine milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. liitaine on aine, milles on kahe või enama elemendi aatomid. oksiid on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. hape aine, mille vesilahuses on liigselt vesinikioone. alus ehk hüdroksiid, aine, mille koostisesse kuuluvad OHioonid. sool aine, mis koosneb happejäägist ja metalliioonist. indikaator aine, millega määratakse...
alus + hape sool + NaOH + HCl NaCl + H2O happelise aine vesi 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 Fe2(SO4)3 + 6 H2O reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape CaO + 2HCl CaCl2 + H2O alati sool. sool + vesi Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O (Happelise oksiidi 3. happeline oksiid + alus Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O reageerimisel tekib sool + vesi 2 NaOH + SO3 Na2SO4 + H2O oksiidile vastava happe 4. happeline oksiid + CaO + CO2 CaCO3 sool!) aluseline oksiid sool 6 Na2O + P4O10 4 Na3PO4 Oksiidi 5. aluseline oksiid + vesi Na2O + H2O 2 NaOH reageerimine alus CaO + H2O Ca(OH)2 veega...
Mis on : · Liitaine keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama elemendi aatomid. · Oksiid keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. · Happeline oksiid mittemetallioksiidid. · Aluseline oksiid metallioksiidid. · Amfoteerne oksiid metallioksiid (Al2O3, ZnO) · Neutraalne oksiid mittemetallioksiidid (CO, NO) · Hape keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. · Üheprootoniline hape hape, milles vesinikku on üks. · Mitmeprootoniline hape happe, milles on mitu vesinikku. · Alus keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone....
Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE (koondtabel) HAPE + ALUS SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH Na2SO4 + 2H2O + ALUSELINE OKSIID SOOL + VESI HCl + MgO MgCl2 + H2O + SOOL UUS SOOL + UUS HAPE H2SO4 + Na2S Na2SO4 + H2S NB! Reaktsioon toimub siis, kui uus tekkiv happe on reageerivast happest nõrgem...
2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka Oksiidid • vääveltrioksiid SO3 • difosforpentaoksiid P2O5 • süsinikmonooksiid CO • Magneesiumoksiid MgO • Triraudtetraoksiid Fe3O4 Mittemetallid • Indeksid Risti Ette Indeksi Nimi (Di, Tri) lk 2 • dikloorpentaoksiid Cl2O5 • seleentrioksiid SeO3 • vääveltrioksiid SO3 • vääveldioksiid SO2 A-Rühma Metallid • Risti Alla Indeks, Lõppu Oksiid (di, tri) Ei kirjuta • Magneesiumoksiid MgO • Kaltsiumoksiid CaO • Alumiiniumoksiid Al2O3 B-Rühma Metallid • Indeks risti alla keskele kesmine indeks rooma numbriga • Plii(II)oksiid PbO • Tina(IV)oksiid SnO2 • Plii(IV)oksiid PbO2 • Kroom(III)oksiid Cr2O3 Harjutus • Kirjuta oksiidide valem • Liitiumoksiid- • Vääveltrioksiid- • Cl2O- • Lämmastikdioksiid-...
elektronkihtidest Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon negatiivse laenguga ioon Elementide rühm Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida, perioodi elementidel perioodi numbrile vastav elektronkihtide arv Füüsikaline nähtus nähtus, milles muutuvad aine füüsikalised omadused...
Redokreaktsioon reaktsioon, kus muutub oksudatsiooni aste (o.a) H2+O2=H2O 16. Halogeenid VII A rühma elemendid Cl2 17. Väärisgaasid VIII A rühma elemendid He 18. Iooniline side metalli ja mittemetalli vaheline side NaCl 19. Kovalentne side aatomite vaheline side Br ja Br mittepolaarne kovalentne side ühesuguste mittemetalli vaheline side Cl ja Cl polaarne side kahe erineva mittemetalli vaheline side H ja Cl 20. Oksiid koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik CaO 21. Hape aine mis annab lahuses vesinikioone (H+) H3PO4 22. Alus aine mis annab lahuses hüdroksiidioone (OH-) NaOH 23. Sool koosneb metallist ja happejäägist NaCl 24. Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon H3PO4+3NaOH=Na3PO4+3H2O 25. Indikaator aine mis muudab värvust lahusele, happele või alusele lisamisel universaal- 26. Leelis vees lahustuv tugev lahus NaOH 27...
Nimetused: · Püsiva o.a astmega metallide korral nimetusse metalli o.a d ei märgita. Need on A rühma metallid v.a Sn ja Pb. · Muutuva o.a metallide korral märgitakse o.a väärtus oksiidi nimetusse · Mitemetallide korral antakse nimetused eeliidete abil. Saamine: 1. Lihtainete põlemisel 2Ca + O2 2CaO (Leek värvub punaseks) 2Cu + O2 2CuO ( Leek sinakasroheline) S + O2 SO2 ( Väävel põleb kahvatu sinise leegiga) 4P + 5O2 P4O10 ( Toss+leek) 2. Aluste lagunemisel ( Ei lagune I A metallil hüdroksiid v.a LiOH) Cu(OH)2 CuO + H2O 3. Hapete lagunemisel H2CO3 CO2 + H2O 4. Soolade lagunemisel CaCO3 CaO + CO2 5. Liitainete põlemise CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Liigitus: · Aluselised oks...
OKSIIDID Oksiid aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Aluseline oksiid aluseliste omadustega, reageerib hapetega. Happeline oksiid happeliste omadustega, reageerib alustega. Oksiidide saamine: *Põlemise teel: C+O2 CO2 2Ca+O2 2CaO *Kuumutamise teel: 2Cu+O2 2CuO HAPPED Hape aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Liigitamine: Hapnikusis Prootonite Tugevuse järgi alduse järgi arvu järgi Hapnikhappe Hapnikut Üheprootonilis Mitmeprootonilis Tugevad Nõrgad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
