2. Kokku: 32 päeva kolme kuu jooksul auto seisab! Tööaeg: Ta = (Apk 365 Apseisus 128) x 4 = 948, sest bussil ei ole kõik päevad aastas sõidus (365-128) ja ühes päevas on buss sõidus kuni 4 tundi. Aastas teeb buss Z = Ta / Treis = 465,16 Z = 948 / 2,038 = 465 reisi Läbisõit aastas on L = Z x Lk = 46500 L = 465 x 100 = 46500 km on aastane läbisõit Selleks, et leida, palju kulub bussile aastas raha, on vaja arvutada omahind: Omahind = Otsekulud + Üldkulud = Amortisatsioon + Küte + Määrdeained + Rehvid + Remont + Töötasud + Kohustuslik liikluskindlustus + Korraline tehniline ülevaatus + Üldkulud. Amortisatsioon on 20% bilansilisest maksumusest aastas. Remondile tehtavad kulutused: 1832 Rehvidele tehtavad kulutused: 6 x 350 = 2100 Rehvide läbisõiduks loeme 200000 km. RehH = 350 (rehvi tk hind) Rat = 6 (rataste arv) Lreh = 200000 km Reh = RehH x Rat x L / Lreh Reh = 350 x 6 x 46500 / 200000 = 488,25 aastas
1 Finantsplaneerimise eksami 2016 kordamisküsimused ja märksõnad Finantsaruannete (bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne kaudmeetodil) sisu tundmine ja aruannete vaheliste seoste mõistmine Bilanss -Kajastab ettevõtte varasid, kohustusi ja omakapitali mingi kindla kuupäeva seisuga( vara mis kuulub ettevõttele antud aja hetkel) Kasumiaruanne - Kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid mingil ajaperioodil (marginal) Rahavoogude aruanne - Näitab kuidas liikumised bilansis ja kasumiaruandes mõjutavad rahavoogu mingis ajaperioodis Mõistete tekkepõhine ja kassapõhine arvestus tundmine Varude välde näitab -majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Kassapõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud ...
b. kasumilävi tõuseb c. suureneb muutuvkulude ja müügitulu suhe d. kasumilävi langeb Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui müügihind ja ühiku muutuvkulud suurenevad 10% võrra ning püsivkulud ei muutu, siis Vali üks: a. Suureneb,suureneb b. Suureneb;ei muutu c. Ei muutu;ei muutu d. Ei muutu;väheneb e. Suureneb;väheneb Küsimus 9 Küsimuse tekst Oletame, et kaubamaja juveeliosakonna sulgemisel kaovad kõik osakonna otsekulud. See ei avalda mõju kaudkuludele, kuid suurendab kaubamaja ärikasumit. See tähendab, et Vali üks: a. juveeliosakonna kaudkulud on suuremad kui otsekulud b. juveeliosakonna otsekulud on suuremad kui brutokasum c. juveeliosakonna otsekulud on suuremad kui kaudkulud d. juveeliosakonna brutokasum on suurem kui kaudkulud
tehakse. Kuluobjekt (kulukandja, arvestusobjekt, kuluühik) (cost object, cost unit) on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. Kuluobjektide (toodete, teenuste) täisomahinna arvestamisel on oluline arvestada vaid organisatsiooni põhitegevusega seotud üldkulusid. Sageli on osutunud vajalikuks enne täisomahinna arvestamist eelnev kulude liigitamine põhitegevusega seotud ja põhitegevusega mitteseotud kuludeks. Kogukulud kujunevad järgmiselt: OTSEKULUD + PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD + ETTEVÕTTE ÜLDKULUD = KOGUKULUD Ülesanne Määrata OÜ ABC 1) Toodete täisomahind 2) Müügihind, arvestades kasumimarginaaliga..... OÜ ABC õmbleb kostüüme ( toode K) ja seelikuid (toode S) Ettevõtte kulud on järgmised (kuus) Materjalikulu toodetele K: 3 000 S: 1 400 Tööjõukulu toodetele K: 2 600 S: 1 000
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) Ülesanne 1 Otse- ja kaudkulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsekulud kokku on 130 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Organisatsiooni üldkulud on 30 000.- Leida: 1. Kogukulud (kulud kokku) 130 000 + 20 000 + 30 000 = 180 000 EUR 2. Ühiku kulu (ühe toote kogukulu) 180 000 / 1000 = 180 EUR Ülesanne 2 Tootekulud, töötlemiskulud ja perioodikulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsesed materjali kulud kokku on 90 000.- Otsesed tööjõukulud kokku on 40 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Leida: 1
d. püsikulud suurenevad Küsimus 5 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Toote ühiku piirkasum väheneb kõige rohkem (variandid on sõltumatud) Vali üks: a. kui püsikulud alanevad 15% b. kui ühiku muutuvkulud alanevad 15% c. kui ühiku muutuvkulud suurenevad 15% d. kui müügihind alaneb 15% Küsimus 6 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Oletame, et kaubamaja juveeliosakonna sulgemisel kaovad kõik osakonna otsekulud. See ei avalda mõju kaudkuludele, kuid suurendab kaubamaja ärikasumit. See tähendab, et Vali üks: a. juveeliosakonna otsekulud on suuremad kui kaudkulud b. juveeliosakonna otsekulud on suuremad kui brutokasum c. juveeliosakonna kaudkulud on suuremad kui otsekulud d. juveeliosakonna brutokasum on suurem kui kaudkulud Küsimus 7 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kui tegelik maht ületab kasumiläve, siis Vali üks: a
Ühtse kuluarvestussüsteemi tunnused (eeldused): võrreldavad kuluaruanded, kehtestatud arvestusperioodid, kulude liigitamise alused, kulude jaotamise alused, varade hindamise alused. Traditsiooniline kuluarvestus- kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud kuluobjektidele, kasutades mahupõhiseid kulukäitureid. Traditsioonilises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Kaudkulud paigutatakse kulukohtadele ning pärast seda jaotatakse traditsiooniliste kulukäiturite abil kuluobjektidele. Traditsioonilise kuluarvestuse eelised: Otsekulud on olulised; Kaudkulud on suhteliselt väikesed; väike toodete nomenklatuur; tootmisprotsess lihtne; tehnoloogia stabiilne; lihtne organisatsiooni struktuur Puudused: 1)Ei anna muutuvas keskkonnas piisavat ülevaadet kulude kujunemisest organisatsioonis.
MAJANDUSÕPETUS KODUTÖÖ Toote või teenuse omahind, müügikasum ja tasuvuspunkt Õpilane ÜLESANNE: palun leida vastused ja kanda tabelisse Toote või teenuse nimetus Keeks Jrk Näitaja Lühend Selgitused 1 OMAHIND OH SINA MÄÄRAD (otsustad) omahinna 2 Juurdehindlus % JH% SINA MÄÄRAD (otsustad) juurdehindluse 3 MÜÜGIHIND MH arvuta 4 Brutokasum ühe toote või teenuseühiku kohta. BKü arvuta 5 Brutorentaablus BR arvuta 6 Ettevõtte PÜSIKULU kuus ...
REISPAKETI HINNAAR Lähteandmed: Kaunis nädalalõp 8 inimest Jrk nr Otsekulud (EUR) Pax 8 1 TRANSPORT Lennupiletid Tallinn-Bergamo-Tallinn 200.0 Rongipiletid Bergamo-Verona-Bergamo 16.0 Rongipiletid Bergamo-Milaano-Bergamo 20.0 Buss Bergamo lennujaam-hotell-lennujaam 4.2 Bergamo köisraudtee 2.1 2 MAJUTUS 3 ööd hotellis Arli Hotel Bergamo 114.0 kahene tuba ühele 3 MUUD TEENUSED
Kursuste hinnaks määrate 4 000 kr. Üks kursus kestab 24 tundi, mille sisse mahub 7 kohvipausi. Tulu kursuslase kohta on 4000 kr. Muutuvkulude alla kuulub ainult kohvipauside maksumus, ülejäänud kuuluvad püsikulude alla. 1) Milline on ühe kursuslase jääktulu? Kuna kursuse jooksul on 700 kr väärtuses kohvipause, siis ühe kursuslase jääktulu on 4000- 700=3300 kr Müügitulu 108000 Otsene materjal (muutuvkulu) Otsene töö (muutuvkulu) Muud otsekulud (muutuvkulu) -18900 Muutuvad kulud -18900 Jääktulu 89100 Püsivad tootmise üldkulud -24500 Püsivad turustuskulud -5000 üldhalduskulud -59600 Püsikulud kokku -89100 Ärikasum 0 2) Mis on tasakaalupunkt ühikutes ja käibes? Püsikulud ühes kuus on 89 100 krooni. Tasakaalupunkt ühikutes 89100:3300=27 kursuslast
10 aastaks ja võrdsed osad hoone 200,000 € seade 1 50,000 € seade 2 100,000 € Kohver: põhimat 25 € lisamat 10 € töötasu 20 € muud otsekulud 10 € elekter 0.3 € 3 0.1 kommunaalkulud 2.5 € juhataja 10,000 € aastas asetäitja 7,500 € aastas üldkulud 75,000 € juht 15,000 € aastas müügijuht 8,000 € aastas sekretär 6,000 € aastas
Kasum (kahjum) enne maksustamist - 41 000 kr Aruandeaasta puhaskasum (- kahjum) - 41 000 kr 3. Tootmise kaudkulusid on kavandatud järgnevaks aastaks (200a+1): 3 034 500 kr Kavandatav töömaht (200a+1. aastal) on 70 000 kg tooraine töötlemine, mille töötlemiseks kulub normide alusel elektrienergiat 105 000 kWh. Tellimuse otsekulud on tooraine, tööjõukulud ja elektrienergia. 200a+1. aastal esitatakse tellimus, millele on kavandatud kulutada toorainet 2 000 kg (tooraine hind 15 kr/kg) ja tööaega kavandatakse kulutada 80 töötundi ja 2 700 kWh (hind 1 kr/kWh) energiat. Töötunni kohta on arvestatud tööjõukulusid 130 kr . Kaudkulude jagamise aluseks on antud ettevõttes valitud elektrikulu (kWh-des). 3.1 Arvutada: 1800 kg 3.1
Põhitööjõukulu 500 Masinate ja seadmete rentimine 50 000 Kokku 161 000 TLK kokku 181 000 Kulujaotusbaasina on materjalikulu. Siis arvutame tootmise lisakulude määra. Tootmise lisakulude määr = Tootmise eelarvestatud lisakulud / Eelarvestatud põhikulud Tootmise lisakulude määr = 181 000 / 160 500 = 1,13 kr Tellimuse maksumus: Otsekulud + Kaudkulud = Kogukulu ehk 161 000 + 5 650 = 166 650 Ühe pastaka tootmisomahind = 166 650 / 5 000 = 33,33 kr Ülesanne 2 Predetermined overhead rate Department 1: Overhead cost / Direct labor hours = 250 000 / 100 000 = 2,5 kr/h Department 2: Overhead cost / Machine hours = 162 000 / 30 000 = 5,4 kr/h Applied overhead for all jobs during 2007 Department 1: 98 000 * 2,5= 245 000 Underapplied overhead = 247 500 - 245 000 = 2 500 Department 2: 32 000 * 5,4 = 172 800
50% otsestele tööjõukuludele. Kõik need meetodid katavad üldkulud aasta arvestuses. Kuid ühiku hinna kujundamisel annavad nad tulemuseks väga erinevad hinnad. Tabel. Täiskulude hinnakujunduse meetodite erinevus Tabel. Täiskulude hinnakujunduse meetodite erinevus Hinna komponendid Toode A Toode B Toode C Tööjõu otsekulud 2,00 5,00 20,00 Materjali otsekulud 15,00 10,00 5,00 Esimene valem (üldkulude katteks 150% tööjõu otsekuludele ja 10% kogu tootekuludele) Lisamine tootmise üldkulude 2x1,5=3,00 5x1,5=7,50 20x1,5=30,00 katteks Vahekokkuvõte (tootmiskulud 2+15+3=20,0 5+10+7,5=22,5 20+5+30=55,00 kokku)
muude ressurssidega · Energiakulu · Küttekulu · Tööjõukulu 38 Tunnus Kulude liigitus antud tunnuse järgi Kuluobjektile vahetu kuuluvuse Otsesed kulud (vahetu kandmise) järgi Kaudsed kulud · Otsesed kulud ja kaudsed kulud · Otsekulud (direct costs) kulud, mida saab otse arvestada kuluobjektile. · Vahetu seos kuluobjektiga · Kaudkulud (indirect costs) kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga. · Tehtud rohkem kui ühe kuluobjekti valmistamiseks. · Liigituse eelduseks kulukohtade määratlemine · Põhitegevuse, tugiteenuste, abiteenuste ja üldjuhtimise kulukohad
Ettevõtte käsutuses on tootmishoone, soetusmaksumusega 5 000 000 krooni ning mida äriplaanist lähtudes plaanitakse kasutada 10 aastat, arvestades kulumit lineaarse meetodi alusel. Tootmishoones on tootmisseade soetusmaksumusega 1 000 000 krooni, mille elueaks on planeeritud 4 aastat ja mille kulumit arvestatakse samuti lineaarselt. Ühe komplekti valmistamiseks kulutatakse põhimaterjale 100 krooni eest, töötasu 50 krooni ja muud otsekulud on 25 krooni. Tootmise muud üldkulud (va kulum) on 600 000 krooni aastas. Ettevõtte üldhalduskulud on 300 000 krooni aastas, mis sisaldavad ruumide renti ja kommunaalkulusid, kontorikulusid jms. Ettevõttel on palgatud juht töötasuga 30 000 krooni kuus, sekretär 9 000 krooni kuus, müügijuht 20 000 krooni kuus. Reklaamile ja turundusele kulutatakse 100 000 krooni aastas. Tegevusaasta tootmise ja müügimaht on 25 000 komplekti. Ühe komplekti müügihind on 300 krooni.
amortisatsioon 167 kuus 5) tootmise üldkulud- seadmete rent 2000, amortisatsioon 167 kuus 6) pöördumatu kulu- amortisatsioon 167 kuus 7) alternatiivkulu- saamata 3% intresse, mida enne sai säästude pealt pangalt. 8) kulude vahe tootmise ja mittetootmise korral- kui ei tooda jääb amortisatsioonikulu Täiskuluarvestus- lihtkuluarvestus, traditsiooniline kuluarvestus; toodete vahel jaotatakse kõik kulud. Kulud jotatakse otse ja kaudseteks kuludeks. Otsekulud jaotatakse otse toodetele, kaudsed kulud kohutakse kulukeskustesse ning pärast seda jaotatakse valitud meetodi abil tooteühikule. Osakuluarvestus- eesti keeles kasutatakse ka jääktuluarvestus, piirkuluarvestus, kattearvestus; kuluarvestustehnika, mille kasutamisel jaotatakse tooteühikule ainult muutuvkulud, saades jääktulu e müügikatte, Püsikulusid vaadeldakse kogusummas perioodikuludena ning need võetakse arvesse kasumi arvestusel. Sobib lühiajaliste otsuste
tootmise reorganiseerimiseks, tootmistegurite mahu ja omavahelise suhte muutmiseks Pikaajalisi kulusid nimetatakse ka investeeringuteks. Metsanduses on diskuteeritud selle üle, kas metsauuendamiskulud on lühi- või pikaajalised. Ajalise vahe tegemine on vajalik otsustamaks, kas 5 ajategurit on vaja arvestada. Kulu-tulu analüüsides KULUDE MÕISTE JA LIIGID. Kuluobjektile kirjendamine Otsekulud ja kaudkulud Selline liigitamine omab tähendust siis, kui on määratletud objekt või tegevussektor, mille suhtes kulusid vaadeldakse. Otsekulud saab määrata konkreetsele toodangule või tegevusele, konkreetsele kuluobjektile. Kaudkulul puudub vahetu seos objektiga või neid pole mingil põhjusel (nt arvestuse suur töömahukus) otstarbekas liigitada otsekuludeks; Otse- ja kaudkulude eristamine ei ole ühene. See sõltub vaadeldavast objektist (toode, toodete grupp, tegevus jne
tootmisvõimsuste kasutamisega, st. nad tagavad äri tegemise. Kulukandjate (kuluobjektide ) arvestus: * on kuluarvestuse lõppfaas, mille eelduseks on kululiikide ja kulukohtade arvestuse läbiviimine. Eesmärk: * on kindlaks teha, mille jaoks, millised kulud on tekkinud ning missugusele kulukandjale milline osa neist langeb, et lõpuks leida toote omahinda Kuluobjektile kirjendamine: Otsekulud - saab vahetult seostada mingi kindla kuluobjektiga. Põhikuluks tootmisettevõttes on otsekulud. Kaudkulud - vahetu seos objektiga puudub või pole otstarbekasotsekuludeks liigitada. Tootmise kaudkulud on tavaliselt seotud mitme tooteliigiga. Käsitletakse sageli liitkuludena. Kulukoht - allüksus, osakond, piirkond, põhiprotsess, tugiprotsess, seade, töökoht jne. Kulukohtade arvestus:
Amortisatsioon (lineaarne) -300000 -300000 Olemasoleva toote läbimüük -50,000 -50,000 3 4 Pudeleid 250,000 Müügihind 4 1283689 1454420 Müügikasv 10% -513475.6 -581767.855 Hinnatõus 3% -162240 -168730 Otsekulud 40% Püsikulu kasv 4% 607973.4 703922 Vana toote läbimüük -50,000 -25609.5956 218163 Turu-uuring -20,000 -50,000 -50,000 Kinnisvara 500,000 500,000 Tootmisliin -1,300,000
00 750,000.00 800,000.00 900,000.00 3,150,000.00 Muud 150,000.00 120,000.00 100,000.00 175,000.00 545,000.00 Netokäive 850,000.00 870,000.00 900,000.00 1,075,000.00 3,695,000.00 Käibemaks 153,000.00 156,600.00 162,000.00 193,500.00 665,100.00 OTSEKULUD Müüjate palk 50,000.00 50,000.00 50,000.00 50,000.00 200,000.00 Abitööliste palk 15,000.00 15,000.00 15,000.00 15,000.00 60,000.00 Lisatasud 22,500.00 18,000.00 23,000.00 30,000.00 93,500.00 Sotsmaks 23,925.00 22,440.00 24,090.00 26,400.00 96,855.00 Personalikulud kokku 111,425
1) muutuvkulud- on kulud, mis muutuvad koos tegevuse mahuga, seega sõltuvad toodangu mahust 2) püsikulud- on kulud, mis jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul , seega jäävad konstantseks tegevusmahu suurenemisel 3) segakulud- on kulud, mis sisaldavad nii muutuvat kui püsivat kulu komponenti. (nt. segakuluks on telefonikulu, kus kõneminutiga seotud kulu on muutuvkuluks ja abonementtasu on püsikuluks) Sõltuvalt tegevusest, kuluobjektist võib liigitada ka otsekulud ja kaudkulud. · Otsekulud- on kulud, mida saab otseselt kanda arvestusobjektile, kuluobjektile nt. materjal, tööjõukulud, osaliselt ka elekter (tootele, kliendigrupile jne) · Kaudkulud- on kulud, millistel puudub vahetu seos arvestusobjektiga ja ei ole põhjendatud kulude otsene kandmine vastavale objektile. (nt. on juhtkonnaga seotud kulud Varade soetamisel teeb ettevõte kulutusi, kuid need on kulud, mille asemele on asunud tooraine, abimaterjalid, kaubad jne
tööjõukulu. Kaudkulud on kaudselt seotud tellimuse täitmisega ning neid ei saa seostada otseselt konkreetse tellimusega. Näiteks seadmete amortisatsioon, energiakulu, kaudne tööjõukulu (meistrite, osakonna juhatajate palgad) ning muud tootmiskulud. Kulude jagunemine tellimusele/tööle on kirjeldatud joonisel 1. 6 Kulude jagunemine tellimustele Otsene materjal OTSEKULUD T Otsene tööjõud E L Seadmete amortisatsioon L TOOT- I Energia
1) kulude käitumine 2) olulised kulud 3) varem tehtud ehk pöördumatud kulud 4) alternatiiv- ehk loobumiskulu 5) täiendkulud d) Planeerimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks. Kulude kontrolli teostamiseks on vajalik kulude mõjutatavuse jälgimine. Võimalikud kulude liigitused: 1) kontrollitavad ning mittekontrollitavad kulud 2) kulude käitumine Mõisted: OTSEKULUD JA KAUDKULUD · OTSEKULUD saab otse arvestada kulukandjale · KAUDKULUD puudub vahetu seos kulukandjaga, seetõttu on neid vajalik jaotada kulukandjatele, kasutades kulukäitureid. MUUTUVKULUD JA PÜSIVKULUD · MUUTUVKULUD muutuvad funktsionaalselt tegevusmahu muutumiseg. Pikal perioodil on kõik kululud muutuvad, lühiperioodil püsivkulud ei muutu. Kulukäiturite arvu muutus toob kaasa kogu muutuvkulu muutuse
EVA = (r-c)*k = NOPAT c*K r = NOPAT / K r on return on invested capital (ROIC); c on kaalutud keskmine kapitali hind (WACC), K on alginvesteeringu suurus. Jääkkasumi (residual income) ja EVA vahe on selles, et kas vaadatakase oma- või kogukapitali ka kas on äri või puhaskasum. Jääkkasum = puhaskasum omakapital*nõutav tulumäär EVAd vaadatakse kogukapitalilt ja ärikasumilt. Kas saadi siis rohkem tulu kui oodati või ei. Jääktulu kontseptsioon: · Tulu muutuvad otsekulud = piirkasum ehk jääktulu I · - püsivad otsekulud = Jääktulu II · - kaudkulud (püsikulud) = ärikasum Ehk asja mõte jääktulu puhul on vaadata erinevate toodete järgi ettevõtte kasumi kujunemist. Kui on silme ees kulud, siis on lihtsam ebaefektiivsest tootest loobuda. KMK analüüs ehk Kulu mahu kasumi analüüs on kulude arvestuse ja käitumise analüüs, mis lähtub kulude, müügimahu ja kasumi vahelistest seostest.
Tellimus kuluarvestuses: teistest toodetest ja teenustest selgelt eristuvad tooted ja teenused, (nt. kliendi soovil valmistatavad individuaalsed tooted või toodete partiid, samuti konkretiseeritud tööd või teenused.) Tellimuspõhise kuluarvestuse süsteemi rakendamise eesmärgiks on kindlaks teha konkreetse tellimuse maksumus. Tellimust käsitletakse kuluobjektina. 1) Kuluobjektideks (kulukandjad) on valmistatavad tooted. 2) Kõik tellimuse täitmisega seotud otsekulud kantakse otse tellimusele (täpsemalt tellimuslehele). 3) Igale tellimusele jaotatakse mingisuguse summa ulatuses kaudkulusid. 4) Kaudkulude lülitamisel tellimuse maksumusse kasutatakse mingit kulujaotusbaasi. Kaudkulud jaotatakse tellimustele vastavalt kulude jaotusbaasile. 5) Tellimuspõhiselt arvutatud omahind on keskmine. Kuna tellimusele on jaotatud kaudkulud, mis sisaldavad ka püsivkulusid, on omahinnas nii muutuvkomponent kui ka püsivkomponent.
kuluobjektidele (esmajoones ettevõtte väljundiks olevate kuluobjektide (toodete, teenuste) ja kulukohtade arvestuseks. (Karu, 2008, lk 107) Kulude liigitamisel tuleb lähtuda sellest, et kulude valik oleks majanduslikult põhjendatud ja otstarbekas (Соколов, 2003, lk 245). Lähtudes seotusest arvestusobjektiga liigitatakse kulusid otsesteks (otsekulud) ja kaudseteks (kaudkulud) (Haldma & Karu, 1999, lk 50). Otsekulud on kulud, mida saab vahetult seostada kindla kuluobjektiga. Kuluobjektiks võib olla toiming, funktsioon, protsess, struktuurne allüksus või füüsiline ühik, mis pakub huvi juhtidele ja eeldab kulu eraldi välja toomist. Toote omahinna leidmisel on kuluobjektiks toode. (Alver & Reinberg, 2002, lk 52) Otsekulusid kokku nimetatakse ka esmakuludeks. Otsekuludel on vahetu seos kuluobjektiga ja neid arvestatakse otse kuluobjektile
Juhtimisarvestus. Kõik juhtimisotsused põhinevad infol: PLANEERIMINE TAGASISIDE OTSUSTAMINE ORGANISEERIMINE KONTROLL Planeerimise all mõeldakse firma eesmärkide määratlemist ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamist. Organiseerimise all mõeldakse firma ressursside korraldamist kavandatu elluviimiseks. Kontrolli all- firma ja selle allüksuste tegevuse jälgimist, et tagada nende tegevuse vastavus eesmärkidele. Otsustamine hõlmab ratsionaalse valiku tegemist alternatiivide vahel. Juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid ettevõtte siseselt. Fin. arvestuse info aga jõuab ja välistarbijani. Juhtimisarvestus on suunatud tulevikku. Fin.arvestus põhiliselt minevikku, toimunud tehingute kajastamine. Juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud (nii nagu fin.arv.) vaid r...
DVK - debit. võla kestus (päev) EAR - aastast lühema per. diskontolaenu tegel. hind AP - aasta päevade arv m - osaper. arv aastas I = k / 1-k , kus k - diskont.määr I intr.määr (36,5 päeva kohta) 8 Jääktulu I e. piirkasum = tulu - muutuvad otsekulud Jääktulu II e. otsekulude järgne jääktulu = jääktulu I - püsivad otsekulud (toote, valdkonna, kliendi lõikes) Ärikasum = jääktulu II püsikulud ROCE-ROI = kasum / invest. Invest.rentaablus = (kasum / käive) x (käive / varad) Põhitegevuse invest.rentaablus = jääktulu II / koguvarad = intressideeelne kasum / koguvarad Invest. puhasrentaablus = tulemusüksuse jääkkasum / koguvarad Transferthind = otsekulud + e/v kui terviku alternatiivkulu tooteühiku kohta
i- rehvide arv L= 62 427,6 hREH= 300/tk i= 10+4= 14tk q= 20+12= 32 Lnorm=350 000km 5) AMORTISATSIOON A-auto H-haagis AM=L/LnormA*SMA+L/LnormH*SMH SMA= 100 000 LAnorm= 1 200 000 SMH= 33 000 LHnorm= 800 000 km AM= 6) REMONT REM=nREM*AM nREM= 0,039 REM= 0,039*7 777,44= 303,32 7) KOHUSTUSLIK LIIKLUSKINDLUSTUS KLK= KLKa+KLKh= 250+89= 339 8) KORRALINE TEHNILINE ÜLEVAATUS KTÜ= KTÜa+KTÜh= 39+21= 60 9) RASKEVEOKI MAKS RVM= 93*4= 372 10) KASKO KINDLUSTUS KK= 8 000 Nimetus Otsekulud Üldkulud ÜK=nÜK*OK*0,171*OK % % 1. Kütteaine 48 686,10 60,56 48 686,10 51,72 2. Määrdeaine 1 606,64 2,00 1 606,64 1,71 3. Tööjõukulud 12 499,20 15,55 12 499,20 13,28 4. Rehvid 749,13 0,93 749,13 0,80 5
Täisühingu osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus. 4. Kui investeeringutelt arvutatakse intressi kord aastas, siis võrreldes igakuise intresside arvutamisega on tegelik intressimäär: o suurem 5. Keskmise suurusega ettevõtte Eestis kasutusel oleva klassifikatsiooni alusel on: o 50 – 249 6. Millised kulud arvestatakse täismahus toote/teenuse omahinda: o otsekulud 7. Kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 100 kr, püsikulud aastas 3000 ja muutuvkulud on 70 kr/tk: o 100 8. Likviidsuse suhtarvud näitavad: o näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks 9. Bilansi aktivakirjete koosseisu ei kuulu: o võlad hankijatele 10. Ärikasum on: o Kasum kogu majandustegevusest 11. EMTAK on: o Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 12
kasumiaruandes kuludeks siis, kui toode on müüdud. Perioodikulude kirjendamine: kirjendatakse kasumiaruandes jooksva arvestusperioodi kuluna. KASUMIARUANNE V.2 MÜÜGITULU - MÜÜDUD KAUPADE (TOODANGU , TEENUSTE) KULUD BRUTOKASUM - TURUSTUSKULUD - ÜLDHALDUSKULUD +MUUD ÄRITULUD - MUUD ÄRIKULUD ÄRIKASUM +FINANTSTULUD - FINANTSKULUD KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST - TULUMAKS PUHASKASUM e ARUANDEAASTA KASUM FUNKTSIONAALSED KULUD ? ESMASkulud- ehk otsekulud on kulud, mida saab otse arvestada kuluobjektile -KONVERTEERIMIS- KULUD ? Toote väärtusahel (8): arendustegevus- projekteerimine- hankimine- tootmine- turustamine- kättetoimetamine- klienditeenindus= toote väärtus Toote kogukulud on kogu väärtusahela läbimisel tootele kulutatud ressursside maksumus ÜLESANDED, KULU LEIDMINE! Müüdud kaupade kulu Varude arvestusest me teame, millised olid müügiks ostetud kaubavarude maksumused
suurust vastutusüksuse juht saab mõjutada. Kulude määratlemine, paigutamine (cost assignment) - (1) kogutud kulude seostamine (tracing) kuluobjektidega ja (2) kulude jagamine (allocating) kuluobjektide vahel. Seostamise puhul on tegemist otsekuludega ja jagamise puhul on tegemist kaudsete kuludega. Sageli kulude kogumine ja jagamine toimub raamatupidamissüsteemis korraga. Kulu kirjendamisel sisaldab kulukood nii kogumise kui ka jaotamise andmeid. Otsekulud (direct costs) - otsekulu on seoses kuluobjektiga ja saab seostada sellega majanduslikult lihtsal viisil, on nähtav seos. (pudelite kulu jookide tootmisel). Pudelid saab kergesti seostada, saab näit. üle lugeda. Kaudne kulu (indirect costs) – kulu seos kuluobjektiga on olemas, kuid ei saa seostada lihtsal viisil. Näit. osakonna juhataja töötasu seos ühe joogi liigiga mitmeid erinevaid jooke tootvas osakonnas. Kulude klassifitseerimine otseseks või kaudseks sõltub kuluobjekti valikust
- Rahakäive põhitegevusest ja mittevajaliku vara realiseerimisest – ehitusmaksumus; - Ettevõtlustoetus – rajatise kasutuskulud; - Laenutooted (n. investeerimislaen, seadmeliising) – maa või kinnisvara võõrandamise kulud; – sõidukite läbisõidust olenevad kulud; 6.Loetlege tee-ehituse otsekulud ehk ressursikulud (3). – sõitjate ja sõidukite ajakulust olenevad kulud; -tarnija müügihinna, -taara maksumuse, 7.Tooge kaks näidet masinate ja seadmete aastakuludest. -vahendusfirmade hinnalisa, kulum, intressikulud -ehitusobjektile vedamise kulud ja riigimaksud 8
Missugust infot peab eelarvestaja omama? 7.5.Selgita materjalide transpordiga seotud kulude arvestamise meetodeid. 7.6.Selgita, kuidas ja millal kajastatakse ehitusmaterjalide puhul eelarves käibemaksu. 7.7. Kuidas arvutatakse ehitusmasinate ja tööriistade maksumus ühe ehitustöö teostamiseks? Missugust infot peab eelarvestaja omama? 7.8.Selgita alltöövõtjate valiku protsessi. 8.PAKKUMISE KOOSTAMINE 8.1.Nimeta komponendid, millest koosneb pakkumise brutohind. 8.2.Mis on ehitise rajamise otsekulud? 8.3.Mis on ehitusplatsi otsekulud? 8.4.Mis on ehitusplatsi üldkulud? 8.5.Mis on ehitusfirma üldkulud?
Ei arvesta rahakäibeid pärast tasuvusaja täitumist d. Kulude klassifikatsioon teede-ehituse tasuvusarvutustes: - Teekulud - Liikluskulud - Liiklusõnnetuste kulud - Muud kulud 8. Teekulud - ehitusmaksumuse määramine a. Ehitusmaksumus vs projektmaksumus Projektmaksumus hõlmab lisaks ka projekteerimis- ja uurimiskulud ning ehitusjärelvalve kulud. b. Ühekordsed vs jooksvad kulud: otse-, kaud ja ühiskulud - Otsekulud - Kaudkulud · nn omaniku üldkulud · nn ehitusplatsi üldkulud - Ühiskulud · nn ettevõtte üldkulud c. Kaudkulud: omaniku ja ehitusplatsi üldkulud Omaniku üldkulud Tekivad põhiliselt enne ehituse algust - Krundi (maa) maksumus - Krundi (maa) omandamine - mõõdistamine, notaritasu, maakleritasu, riigilõivud, hindamistasu, maakorraldus, kohtukulud jm
3). Lähemalt on mitmetasemelise jääktulu-põhise kasumiaruande eesmärke ja struktuuri kirjeldanud T. Haldma (vt Haldma et al., 2003, lk 67–71). Analoogselt on mitme- tasemeline jääktulu-põhine kasumiaruanne kasutatav ka avaliku sektori organisatsioonides. Raviasutuse näitel on vastava aruande (vt tabel 4) eesmärke ja struktuuri kirjeldanud T. Haldma (vt Meiesaar, Metsa, Haldma, 2010, lk 83–85). Tabel 3. Jääktulul põhinev kasumi kujunemine äriettevõttes TULU - MUUTUVAD OTSEKULUD (materjalikulud, tehn energia) = JÄÄKTULU I e KULUKATE I - PÜSIVAD TOOTMISPROTSESSI OTSEKULUD (personali püsitöötasu, muud püsikulud) = JÄÄKTULU II - OSAKONNA TEGEVUSE PÜSIKULUD = JÄÄKTULU III - OSAKONNA RUUMIDE PÜSIKULUD = JÄÄKTULU IV - ETTEVÕTTE ADMINISTRATIIVKULUD (PÜSIKULUD) = ÄRIKASUM Tabel 4. Jääktulul põhinev tulemi (ärikasumi) kujunemine raviasutuses TULU - MUUTUVAD OTSEKULUD (diagnoosikulud, „hotellikulud“) = JÄÄKTULU I e KULUKATE I
laotegevus, transport, läbimüügikaotus)- mida rohkem ladusid, seda 79. Rongitranspordi eelised ja puudused. III osa suurem kulu. Eelised: *katkematu ühendus, öine vedu *regulaarsed, ühendus on 57. Mis on lao ülesanne? 69. Laotegevusega ja laovarudega seotud kulud. häireteta aasta läbi *suur läbilaske- ja veovõime *kauba lähetamisel On kaupa hoida ja säilitada, laos toimub kauba vastuvõtmine, ladustamine, *Laovarude kulu ja *Laomajanduse kulu- suureneb ladude arvu kasvuga suurele veokaugusele eelis *ühenduskiirused on kõrged komplekteerimine, loovutamine ja lähetamine. *Transpordikulu-...
Eesti Maaülikool Majandus-ja Sotsiaalinstituut Transpordimajandamise ökonoomika Koostaja: Juhendaja: Tartu 2008 Algandmed: lk = 30 km (koorma keskmine veokaugus) vt = 55,4 km/h (keskmine tehniline kiirus) q = 7t+4h (kandevõime) cs = 0,861 (staatiline kandevõime kasutamise tegur) TAPT = 8h(autotööpäevad tööl ehk tööpäeva kestvus) APT =250 päeva (tööpäevade arv (leitud arvestades aastane tööpäevade arv ja lahutades maha puhkepäevad ja veel mõned haiguspäevad) b = 0,925 (veosõidutegur) Tp-ml = 1,42h (ühe koorma peale ja mahalaadimise aeg) Leiame ühe reisi kestvuse aja: 2l k 2 * 30km Tz = + Tp-ml2b= 55,4km / h +1,42*2*0,925=3,71h vt 2* lk ehk kahekordne koorma keskmine veokaugus on vajalik seepärast, kuna veokil on kaks lõpetuspunkti, koorma mahalaadimine ja samuti pe...
Vastused A Küsimus A B C D E 1 X 2 X 3 X 4 X 5 X 6 X 7 X 8 X 9 X 10 X B Küsimus A B C D E 1 X 2 X 3 X 4 X 5 X 6 X 7 X 8 X 9 X 10 X C Küsimus A B C D E 1 X 2 X 3 X 4 X 5 X 6 X 7 X 8 X 9 X 10 X Nimi: Kood: Õpperühm: Variant: Küsimus A B C D E 1 2 ...
tähenduse mõistmine on nii raamatupidajate kui ka juhtide jaoks eluliselt oluline (Haldma, Karu, 1999, lk 91-92). Täiskuluarvestuse protsessi, milles kuluobjektide arvestamise eesmärgil paigutatakse, jaotatakse ja kogutakse kulud, võib jaotada üheksaks sammuks nagu näidatud järgneval joonisel. Joonis 1. Täiskuluarvestuse protsess (Karu, 2012, lk 6) valitakse kuluobjektid (tooted, projektid, teenused) pt 4, liigitatakse kulud otse- ja kaudkuludeks pt 8, paigutatakse otsekulud otse kuluobjektidele, liigitatakse kaudkulud tootmise üldkuludeks ja organisatsiooni üldkuludeks ning moodustatakse põhitegevuse (tootmise) kulukohad, tugiteenuste kulukohad ja organisatsiooni üldkulude kulukohad pt 7, valitakse kulukäiturid, paigutatakse ja jaotatakse kaudkulud põhitegevuse kulukohtadele ja tugiteenuste kulukohtadele pt 9, jaotatakse tugiteenuste kulukohtade kulud põhitegevuse kulukohtadele,
kuna on teada (39) müügitulu ning päevade arv. Nüüd leian ostjate võla ja päevamüügi suhte arvutusega (40) . See suhe iseloomustab, mitu päeva keskmiselt ostja viivitab arvete tasumisega. Leian viimase perioodi lõpu ning ka alguse (st eelmise perioodi lõpu) keskmise RNV. Selleks kasutan (41) kronoloogilist keskmist. Viimase aasta keskmine RNV on (42) . Leian keskmise otsekulu (eeldusel, et aastas on 360 päeva). Otsekulud leian (43) kasumiaruandest, loomult on see (44) perioodrea element. Keskmine päevakulu on (45) . Nüüd leian viimase aasta keskmise RNV ja otsekulude suhte (arvutusega) (46) . See suhe näitab teoreetiliselt, mitme päeva otsekulusid suudetakse tasuda. (47) Võrdlussuhtarvud Maksevõime üldine tase ehk käibevara ja lühiajaliste kohustuste suhe on (48) . Järeldus: kuna käibekapital on positiivne, siis on ka maksevõime tase suurem kui 1. Maksevõime tase oleks hea, kui see on 1
1. Juhusliku signaali ja selle realisatsioonide MA(All-Zero mudel) ARMA mudeli iseloomustab määratakse olenevalt parameetrist NW, kus N on CAT. Kriteerium baseerub Parzen'i criterion tekitamine järgmine valem: punktide arv ja W on ribalaius. NW on aja ja autoregressive transfer funktsioonil, mis on antud Juhuslik signaal signaal, mille vähemalt üks Saadud funktsioon näitab energia jaotust sageduse ribalaiuse korrutis, mis käib andmete kujul parameeter on juhuslik muutuja. Juhusliku muutuja jär...
kohtades (kulukohtades), o · konkreetsete tootmistegurite mõju kontroll kuludele kulukohtade lõikes, o · lähtuvalt mõjuvatest teguritest objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine üldkulude jaotamiseks kulukandjatele, o · kulukoha kui vastutuskeskuse kuluressurssi kasutamise kontroll. o KULUKANDJATE analüüs o Kulukandja (toote, teenuse, müügipiirkonna või PROJEKTI) otsekulud kantakse üldjuhul otse kulukandjale o Kuidas jaotada toodetele ja teenustele kaudsed kulud? o Võimaldab hinnata toote, teenuse omahinda o Kulukandjate arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate kuluobjektide tarvis tehtud o ettevõttes kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate arvestusobjektide (ka o projektide) tulemusi, nt toodete omahinda, ja selle alusel suunata ettevõtte erinevate o tegevusvaldkondade tulemusi. o Tüüpilisteks kulukandjateks on:
Arvestusprotsessis seostatakse kulukohad vastavate vastutuskeskustega.vastutuspõhine arvestus baseerub juhtide vastutusalade väljatöötamisele majandusüksuse kõigi juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve.RP kontoplaan peab olema ülesehitatud sellisena,et see võimaldaks kulude ja tulude kajastamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende kontrollitavuse aspektist lähtudes. Kulukandja otsekulud kantakse otse kulukandjale.pärast seda,kui majandusüksuses on loodud kulukohtade klassifikatsioon,järgneb kulukohtades vaadeldavate kaudkulude sidumine kulukandjatega ja objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine kaudkulude jaotamiseks kulukandjatele. KULUARVESTUSE PÕHIMÕTTED:sõltuvalt sellest,millistel eesmärkidel ja missugust infot juhtkond vajah,valitakse kuluarvestuse põhimõtted.enamkasutatavad nendest on
Müüdud kauba soetusmaksumus Lõppsaldo Kaup kokku Varude kasutamisel (laost kasutusele andmisel tootmisse, teenuse osutamiseks või müüdud varu mahakandmisel jne) koostatakse raamatupidamises lausend: D kulud K kaup, materjal, kütus jne. 44 4.2 Tootmisprotsess Ettevõtte põhitegevuse eesmärgil tehakse mitmesuguseid kulusid, mida saab liigitada tootest lähtudes kaheks: • otsekulud, • kaudsed kulud. Kulud on aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vähenemised), millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist. Otsekulud on kulud, mida saab seostada konkreetse tootega (tooteliigiga) ja mis ei mõjuta mingil viisil teiste toodete valmimist
Liimi doseerimise, segistil - 1 Pakkimises 1 Formeerimisel 2 Transpordis - 1 Mitmekorruselise pressil 1 Kokku: 14 Tunni palk on 60 EEK. 60EEK/60min=1kr/min. Ühe m3 puitlaastplaadi tootmisest saab palka 1 töötaja 1x3=3kr. Kokku kulub töölistele 14x3=42EEK/3m. 3.4. Omahinna arvutus 1m3 puitlaastplaadi tootmiseks Jrk. Nr. Kulukirjed Maksumus, EEK 1. Otsekulud 1. Materjalide maksumus 1957,5 1. 1. Tootevtööliste töötasu 42 2. 1. Maksud tootevtööliste töötasult 14 3. 33,3% 1. Tootmise otsekulud kokku 2013,5 16 4. 2. Üldkulud 30% otsekuludest 604 3. Üldhalduskulud 25% 503,3
Kokku 6 324 8 374 Lisa 14. Müüdud toodangu kulu 2006 2005 Materjal, tooraine, ostetud tooted 17 794 360 15 462 129 Ostetud teenused 2 993 116 2 365 247 Tööjõu kulu 4 576 948 3 966 838 Amortisatsioonikulu 1 611 100 1 366 611 Muud otsekulud 2 156 430 2 478 848 Muud ärikulud 68 944 21 158 Kokku müüdud toodangu kulu 29 131 954 25 639 673 Lisa 15. Üldhalduskulud 2006 2005 Tööjõukulu 1 434 185 1 467 876 Amortisatsioonikulu 4 080 10 092
Kontrollib ettenähtud testimise läbiviimist tada spetsialiseeritud ehitusfirmade abi. Nendega (kvaliteedi plaan). 10. Kontrollib solmitud lepinguid nimetatakse otselepinguteks. ladustamiseeskirjade täitmist. 11. Tagab Omal joul ehitades hoitakse kokku t66v6tufirmale täidedokumentatsiooni vormistamise. 12. Kontrollib makstavate uldkulude ja ka-sumi arvel. Otsekulud inspektorite ettekirjutise täitmist. 13. Osaleb tellija on aga tavaliselt suuremad vaikse-mate kogemuste koosolekutel. 14. Tõendab kaetud tööde vastavust. ja sellest tuleneva madalama professionaal-suse 15. Annab makseloa tehtud tööde osas. 16. Osaleb arvel. Ajaliselt v6ib kokku hoida ehitusele eelnenud vastuvõtukomisjoni töös. 17. Vastutuse ülempiir on protseduuride pealt (koosk6lastused, toovotja järelevalve lepingu hind
Kuluarvestussüsteem Definitsioon - Kulu- ja juhtimisarvestuses kasutatavad meetodid, põhimõtted, eeskirjad, juhendid, protseduurid, reeglid ja tegevused, mis on vajalikud kulude juhtimiseks ja arvestuseks. Ettevõtte kuluarvestussüsteemid peavad täitma kolme eesmärki: Hindama varusid ning mõõtma realiseeritud toodangu kulusid finantsaruannete tarvis. Mõõtma tegevuste, toodete, teenuste ja klientide kulusid Tagama juhtidele ja teostajatele protsesside efektiivsusest majanduslikku tagasisidet. Taksonoomia ehk kuluarvestuse põhimõtted. Lähtuvalt kulu liigitamise meetodist - - Tegelikel kuludel põhinev (actual costing system) - Normkuludel põhinev (normal costing system) - kasutab toote ühikukulude arvestuses tegelikke materjali- ja tööjõukulu otsekulusid ning eelarvestatud normatiivseid üld- ja halduskulu määrasid. - Standardkuludel põhinev (...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
