2. Kokku: 32 päeva kolme kuu jooksul auto seisab! Tööaeg: Ta = (Apk 365 Apseisus 128) x 4 = 948, sest bussil ei ole kõik päevad aastas sõidus (365-128) ja ühes päevas on buss sõidus kuni 4 tundi. Aastas teeb buss Z = Ta / Treis = 465,16 Z = 948 / 2,038 = 465 reisi Läbisõit aastas on L = Z x Lk = 46500 L = 465 x 100 = 46500 km on aastane läbisõit Selleks, et leida, palju kulub bussile aastas raha, on vaja arvutada omahind: Omahind = Otsekulud + Üldkulud = Amortisatsioon + Küte + Määrdeained + Rehvid + Remont + Töötasud + Kohustuslik liikluskindlustus + Korraline tehniline ülevaatus + Üldkulud. Amortisatsioon on 20% bilansilisest maksumusest aastas. Remondile tehtavad kulutused: 1832 Rehvidele tehtavad kulutused: 6 x 350 = 2100 Rehvide läbisõiduks loeme 200000 km. RehH = 350 (rehvi tk hind) Rat = 6 (rataste arv) Lreh = 200000 km Reh = RehH x Rat x L / Lreh Reh = 350 x 6 x 46500 / 200000 = 488,25 aastas
suuremad kui kulud neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine. Rahaturul -kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega (tähtaeg lühem kui 12 kuud) mille emitent on kohustatud tagasi ostma enne aasta möödumist (näiteks kommertspaberid) Kapitaliturul - kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega (tähtaeg pikem kui 12 kuud) (näiteks aktsiad) Kulude liigitamise kriteeriumite tundmine Otsekulud jooksvad vahendid mida sa ei müü, kontoritarbed, koristusvahendid.. asjad mis ära kasutatakse Otsekulud on kulud, millel on vahetu seos kuluobjektiga. Kuluobjektiks võib olla toode, toiming, protsess, füüsiline ühik, osakond vms. Kaudkulud (halduskulud) üürid, küte, tee hooldus, koristus mis vaja teha, et ettevõtte toimiks Kaudkulud on kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga. Aga isegi, kui kulu ei saa
b. kasumilävi tõuseb c. suureneb muutuvkulude ja müügitulu suhe d. kasumilävi langeb Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui müügihind ja ühiku muutuvkulud suurenevad 10% võrra ning püsivkulud ei muutu, siis Vali üks: a. Suureneb,suureneb b. Suureneb;ei muutu c. Ei muutu;ei muutu d. Ei muutu;väheneb e. Suureneb;väheneb Küsimus 9 Küsimuse tekst Oletame, et kaubamaja juveeliosakonna sulgemisel kaovad kõik osakonna otsekulud. See ei avalda mõju kaudkuludele, kuid suurendab kaubamaja ärikasumit. See tähendab, et Vali üks: a. juveeliosakonna kaudkulud on suuremad kui otsekulud b. juveeliosakonna otsekulud on suuremad kui brutokasum c. juveeliosakonna otsekulud on suuremad kui kaudkulud d. juveeliosakonna brutokasum on suurem kui kaudkulud
tehakse. Kuluobjekt (kulukandja, arvestusobjekt, kuluühik) (cost object, cost unit) on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. Kuluobjektide (toodete, teenuste) täisomahinna arvestamisel on oluline arvestada vaid organisatsiooni põhitegevusega seotud üldkulusid. Sageli on osutunud vajalikuks enne täisomahinna arvestamist eelnev kulude liigitamine põhitegevusega seotud ja põhitegevusega mitteseotud kuludeks. Kogukulud kujunevad järgmiselt: OTSEKULUD + PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD + ETTEVÕTTE ÜLDKULUD = KOGUKULUD Ülesanne Määrata OÜ ABC 1) Toodete täisomahind 2) Müügihind, arvestades kasumimarginaaliga..... OÜ ABC õmbleb kostüüme ( toode K) ja seelikuid (toode S) Ettevõtte kulud on järgmised (kuus) Materjalikulu toodetele K: 3 000 S: 1 400 Tööjõukulu toodetele K: 2 600 S: 1 000
d. püsikulud suurenevad Küsimus 5 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Toote ühiku piirkasum väheneb kõige rohkem (variandid on sõltumatud) Vali üks: a. kui püsikulud alanevad 15% b. kui ühiku muutuvkulud alanevad 15% c. kui ühiku muutuvkulud suurenevad 15% d. kui müügihind alaneb 15% Küsimus 6 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Oletame, et kaubamaja juveeliosakonna sulgemisel kaovad kõik osakonna otsekulud. See ei avalda mõju kaudkuludele, kuid suurendab kaubamaja ärikasumit. See tähendab, et Vali üks: a. juveeliosakonna otsekulud on suuremad kui kaudkulud b. juveeliosakonna otsekulud on suuremad kui brutokasum c. juveeliosakonna kaudkulud on suuremad kui otsekulud d. juveeliosakonna brutokasum on suurem kui kaudkulud Küsimus 7 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kui tegelik maht ületab kasumiläve, siis Vali üks: a
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) Ülesanne 1 Otse- ja kaudkulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsekulud kokku on 130 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Organisatsiooni üldkulud on 30 000.- Leida: 1. Kogukulud (kulud kokku) 130 000 + 20 000 + 30 000 = 180 000 EUR 2. Ühiku kulu (ühe toote kogukulu) 180 000 / 1000 = 180 EUR Ülesanne 2 Tootekulud, töötlemiskulud ja perioodikulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsesed materjali kulud kokku on 90 000.- Otsesed tööjõukulud kokku on 40 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Leida: 1
Ühtse kuluarvestussüsteemi tunnused (eeldused): võrreldavad kuluaruanded, kehtestatud arvestusperioodid, kulude liigitamise alused, kulude jaotamise alused, varade hindamise alused. Traditsiooniline kuluarvestus- kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud kuluobjektidele, kasutades mahupõhiseid kulukäitureid. Traditsioonilises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Kaudkulud paigutatakse kulukohtadele ning pärast seda jaotatakse traditsiooniliste kulukäiturite abil kuluobjektidele. Traditsioonilise kuluarvestuse eelised: Otsekulud on olulised; Kaudkulud on suhteliselt väikesed; väike toodete nomenklatuur; tootmisprotsess lihtne; tehnoloogia stabiilne; lihtne organisatsiooni struktuur Puudused: 1)Ei anna muutuvas keskkonnas piisavat ülevaadet kulude kujunemisest organisatsioonis.
13B5: Ärirentaablus ÄR arvuta Maria Bahmatova valem sõnade või Ühik (eur,%, tk) (Arvutuse) tulemus lühenditega 1,5 eur kõik otsekulud/toodetud keeksid = 1448 eur / 960 keeksid = 1.5 20% 1.8 OM*(1+JH%)=1,5*(1+20%/100) 1.5 kõik otsekulud/toodetud keeksid = 1448 eur / 960 keeksid) = 1.5 10% 2008 eur MINU sünnikuupäev+sünniaasta= 9+1999=2008 2700 eur 2,616 € kõik kuulud/MH= 4708/1,8=2616 692 € brutokasum-püsikulud= 2700-2008=692 tk eur % MAJANDUSÕPETUS
REISPAKETI HINNAAR Lähteandmed: Kaunis nädalalõp 8 inimest Jrk nr Otsekulud (EUR) Pax 8 1 TRANSPORT Lennupiletid Tallinn-Bergamo-Tallinn 200.0 Rongipiletid Bergamo-Verona-Bergamo 16.0 Rongipiletid Bergamo-Milaano-Bergamo 20.0 Buss Bergamo lennujaam-hotell-lennujaam 4.2 Bergamo köisraudtee 2.1 2 MAJUTUS 3 ööd hotellis Arli Hotel Bergamo 114.0 kahene tuba ühele 3 MUUD TEENUSED
Kursuste hinnaks määrate 4 000 kr. Üks kursus kestab 24 tundi, mille sisse mahub 7 kohvipausi. Tulu kursuslase kohta on 4000 kr. Muutuvkulude alla kuulub ainult kohvipauside maksumus, ülejäänud kuuluvad püsikulude alla. 1) Milline on ühe kursuslase jääktulu? Kuna kursuse jooksul on 700 kr väärtuses kohvipause, siis ühe kursuslase jääktulu on 4000- 700=3300 kr Müügitulu 108000 Otsene materjal (muutuvkulu) Otsene töö (muutuvkulu) Muud otsekulud (muutuvkulu) -18900 Muutuvad kulud -18900 Jääktulu 89100 Püsivad tootmise üldkulud -24500 Püsivad turustuskulud -5000 üldhalduskulud -59600 Püsikulud kokku -89100 Ärikasum 0 2) Mis on tasakaalupunkt ühikutes ja käibes? Püsikulud ühes kuus on 89 100 krooni. Tasakaalupunkt ühikutes 89100:3300=27 kursuslast
10 aastaks ja võrdsed osad hoone 200,000 € seade 1 50,000 € seade 2 100,000 € Kohver: põhimat 25 € lisamat 10 € töötasu 20 € muud otsekulud 10 € elekter 0.3 € 3 0.1 kommunaalkulud 2.5 € juhataja 10,000 € aastas asetäitja 7,500 € aastas üldkulud 75,000 € juht 15,000 € aastas müügijuht 8,000 € aastas sekretär 6,000 € aastas
Kasum (kahjum) enne maksustamist - 41 000 kr Aruandeaasta puhaskasum (- kahjum) - 41 000 kr 3. Tootmise kaudkulusid on kavandatud järgnevaks aastaks (200a+1): 3 034 500 kr Kavandatav töömaht (200a+1. aastal) on 70 000 kg tooraine töötlemine, mille töötlemiseks kulub normide alusel elektrienergiat 105 000 kWh. Tellimuse otsekulud on tooraine, tööjõukulud ja elektrienergia. 200a+1. aastal esitatakse tellimus, millele on kavandatud kulutada toorainet 2 000 kg (tooraine hind 15 kr/kg) ja tööaega kavandatakse kulutada 80 töötundi ja 2 700 kWh (hind 1 kr/kWh) energiat. Töötunni kohta on arvestatud tööjõukulusid 130 kr . Kaudkulude jagamise aluseks on antud ettevõttes valitud elektrikulu (kWh-des). 3.1 Arvutada: 1800 kg 3.1
Firma töö sõltub klienditellimustest, nende soovitusest. Olukord: klient tellib 5 000 pastakat oma firma logoga. Materjalikulud (kr/tk): Tööjõukulud (kr/tund): Materjal 10 (Tavalised pastakad) Põhitööliste tunnipalk 50 (10 töötundi) Värvid 8 (Värvid logo trükkimiseks) Trafarett 15 (Trafareti ettevalmistamine) Masintunnid 24 tund Otsekulud Kaudkulud (kr aasta kohta) Materjalikulu 50 000 TLK Värvikulu 40 000 Mittepõhimaterjalikulu (liim ja kiled) 12 000 Trafaretikulu 70 500 Tootmistsehhi pidamisega seotud kulud (küte, elekter) 35 000 Põhimaterjalikulu 160 500 Abitööliste ja teenindava personali palgakulu 84 000
50% otsestele tööjõukuludele. Kõik need meetodid katavad üldkulud aasta arvestuses. Kuid ühiku hinna kujundamisel annavad nad tulemuseks väga erinevad hinnad. Tabel. Täiskulude hinnakujunduse meetodite erinevus Tabel. Täiskulude hinnakujunduse meetodite erinevus Hinna komponendid Toode A Toode B Toode C Tööjõu otsekulud 2,00 5,00 20,00 Materjali otsekulud 15,00 10,00 5,00 Esimene valem (üldkulude katteks 150% tööjõu otsekuludele ja 10% kogu tootekuludele) Lisamine tootmise üldkulude 2x1,5=3,00 5x1,5=7,50 20x1,5=30,00 katteks Vahekokkuvõte (tootmiskulud 2+15+3=20,0 5+10+7,5=22,5 20+5+30=55,00 kokku)
muude ressurssidega · Energiakulu · Küttekulu · Tööjõukulu 38 Tunnus Kulude liigitus antud tunnuse järgi Kuluobjektile vahetu kuuluvuse Otsesed kulud (vahetu kandmise) järgi Kaudsed kulud · Otsesed kulud ja kaudsed kulud · Otsekulud (direct costs) kulud, mida saab otse arvestada kuluobjektile. · Vahetu seos kuluobjektiga · Kaudkulud (indirect costs) kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga. · Tehtud rohkem kui ühe kuluobjekti valmistamiseks. · Liigituse eelduseks kulukohtade määratlemine · Põhitegevuse, tugiteenuste, abiteenuste ja üldjuhtimise kulukohad
Ettevõtte käsutuses on tootmishoone, soetusmaksumusega 5 000 000 krooni ning mida äriplaanist lähtudes plaanitakse kasutada 10 aastat, arvestades kulumit lineaarse meetodi alusel. Tootmishoones on tootmisseade soetusmaksumusega 1 000 000 krooni, mille elueaks on planeeritud 4 aastat ja mille kulumit arvestatakse samuti lineaarselt. Ühe komplekti valmistamiseks kulutatakse põhimaterjale 100 krooni eest, töötasu 50 krooni ja muud otsekulud on 25 krooni. Tootmise muud üldkulud (va kulum) on 600 000 krooni aastas. Ettevõtte üldhalduskulud on 300 000 krooni aastas, mis sisaldavad ruumide renti ja kommunaalkulusid, kontorikulusid jms. Ettevõttel on palgatud juht töötasuga 30 000 krooni kuus, sekretär 9 000 krooni kuus, müügijuht 20 000 krooni kuus. Reklaamile ja turundusele kulutatakse 100 000 krooni aastas. Tegevusaasta tootmise ja müügimaht on 25 000 komplekti. Ühe komplekti müügihind on 300 krooni.
materjalikulu nt seadmete hooldamiseks , nt reklaamikuludeks näidised, valgusenergia, tööjõukulud. Põhikulud+lisakulud=tootmiskulud 5) Kuluobjektide vahetu kuuluvuse järgi- otsesed, vahetu seos, mida saab otse arvestada kuluobjektile ja kaudsed kulud, need kõik mis toetavad tootmise tegevust, nt abistav personal. Kõik mis ei ole otsesed on kaudsed. Kaudsed kulud põhitegevuse ja organisatsioonikulud. Otsekulud+kaudkulud=kogukulud 6) Varude hindamisel osalemise järgi- tootekulud, nt komponendid, millest toode valmib, materjalid; töötlemiskulud, tööjõukulud; perioodikulud, turustus ja üldhalduskulud. 7) Kulude käitumise järgi- muutuvkulud, kulud muutuvad proportsionaalselt toodangu mahu muutumisega, seotud tegevuse mahtudega, otsekulu ja püsikulud, ei ole seotud põhitegevuse toodetega, teenustega, fikseeritud kulud, sõltumata tegevusmahust need ei muutu
tootmise reorganiseerimiseks, tootmistegurite mahu ja omavahelise suhte muutmiseks Pikaajalisi kulusid nimetatakse ka investeeringuteks. Metsanduses on diskuteeritud selle üle, kas metsauuendamiskulud on lühi- või pikaajalised. Ajalise vahe tegemine on vajalik otsustamaks, kas 5 ajategurit on vaja arvestada. Kulu-tulu analüüsides KULUDE MÕISTE JA LIIGID. Kuluobjektile kirjendamine Otsekulud ja kaudkulud Selline liigitamine omab tähendust siis, kui on määratletud objekt või tegevussektor, mille suhtes kulusid vaadeldakse. Otsekulud saab määrata konkreetsele toodangule või tegevusele, konkreetsele kuluobjektile. Kaudkulul puudub vahetu seos objektiga või neid pole mingil põhjusel (nt arvestuse suur töömahukus) otstarbekas liigitada otsekuludeks; Otse- ja kaudkulude eristamine ei ole ühene. See sõltub vaadeldavast objektist (toode, toodete
Amortisatsioon (lineaarne) -300000 -300000 Olemasoleva toote läbimüük -50,000 -50,000 3 4 Pudeleid 250,000 Müügihind 4 1283689 1454420 Müügikasv 10% -513475.6 -581767.855 Hinnatõus 3% -162240 -168730 Otsekulud 40% Püsikulu kasv 4% 607973.4 703922 Vana toote läbimüük -50,000 -25609.5956 218163 Turu-uuring -20,000 -50,000 -50,000 Kinnisvara 500,000 500,000 Tootmisliin -1,300,000
tootmisvõimsuste kasutamisega, st. nad tagavad äri tegemise. Kulukandjate (kuluobjektide ) arvestus: * on kuluarvestuse lõppfaas, mille eelduseks on kululiikide ja kulukohtade arvestuse läbiviimine. Eesmärk: * on kindlaks teha, mille jaoks, millised kulud on tekkinud ning missugusele kulukandjale milline osa neist langeb, et lõpuks leida toote omahinda Kuluobjektile kirjendamine: Otsekulud - saab vahetult seostada mingi kindla kuluobjektiga. Põhikuluks tootmisettevõttes on otsekulud. Kaudkulud - vahetu seos objektiga puudub või pole otstarbekasotsekuludeks liigitada. Tootmise kaudkulud on tavaliselt seotud mitme tooteliigiga. Käsitletakse sageli liitkuludena. Kulukoht - allüksus, osakond, piirkond, põhiprotsess, tugiprotsess, seade, töökoht jne. Kulukohtade arvestus:
00 750,000.00 800,000.00 900,000.00 3,150,000.00 Muud 150,000.00 120,000.00 100,000.00 175,000.00 545,000.00 Netokäive 850,000.00 870,000.00 900,000.00 1,075,000.00 3,695,000.00 Käibemaks 153,000.00 156,600.00 162,000.00 193,500.00 665,100.00 OTSEKULUD Müüjate palk 50,000.00 50,000.00 50,000.00 50,000.00 200,000.00 Abitööliste palk 15,000.00 15,000.00 15,000.00 15,000.00 60,000.00 Lisatasud 22,500.00 18,000.00 23,000.00 30,000.00 93,500.00 Sotsmaks 23,925.00 22,440.00 24,090.00 26,400.00 96,855.00 Personalikulud kokku 111,425
1) muutuvkulud- on kulud, mis muutuvad koos tegevuse mahuga, seega sõltuvad toodangu mahust 2) püsikulud- on kulud, mis jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul , seega jäävad konstantseks tegevusmahu suurenemisel 3) segakulud- on kulud, mis sisaldavad nii muutuvat kui püsivat kulu komponenti. (nt. segakuluks on telefonikulu, kus kõneminutiga seotud kulu on muutuvkuluks ja abonementtasu on püsikuluks) Sõltuvalt tegevusest, kuluobjektist võib liigitada ka otsekulud ja kaudkulud. · Otsekulud- on kulud, mida saab otseselt kanda arvestusobjektile, kuluobjektile nt. materjal, tööjõukulud, osaliselt ka elekter (tootele, kliendigrupile jne) · Kaudkulud- on kulud, millistel puudub vahetu seos arvestusobjektiga ja ei ole põhjendatud kulude otsene kandmine vastavale objektile. (nt. on juhtkonnaga seotud kulud Varade soetamisel teeb ettevõte kulutusi, kuid need on kulud, mille asemele on asunud tooraine, abimaterjalid, kaubad jne
Antud valdkondades on enamasti enne tellimuse vastuvõtmist vajalik eelarve koostamine, mis on hiljem tegelike andmete võrdluse aluseks. Eeltoodust lähtub, et tellimusjärgse kalkuleerimise kuluobjektiks on tellimus ise. Kõik tellimusega seotud erinevad kululiigid võivad olla kulukäituriteks. Seega, kui muutub mõne kulukäituri väärtus, põhjustab see muutusi kogu kalkulatsioonis. Tellimusjärgse kalkuleerimise puhul jagunevad kulud konkreetse tellimuse otse- ja kaudkuludeks. Otsekulud on otseselt seotud konkreetse tellimuse täitmisega, näiteks otsene materjali- või tööjõukulu. Kaudkulud on kaudselt seotud tellimuse täitmisega ning neid ei saa seostada otseselt konkreetse tellimusega. Näiteks seadmete amortisatsioon, energiakulu, kaudne tööjõukulu (meistrite, osakonna juhatajate palgad) ning muud tootmiskulud. Kulude jagunemine tellimusele/tööle on kirjeldatud joonisel 1. 6 Kulude jagunemine tellimustele
Võimalikud kulude liigitused: 1) kulude käitumine 2) olulised kulud 3) varem tehtud ehk pöördumatud kulud 4) alternatiiv- ehk loobumiskulu 5) täiendkulud d) Planeerimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks. Kulude kontrolli teostamiseks on vajalik kulude mõjutatavuse jälgimine. Võimalikud kulude liigitused: 1) kontrollitavad ning mittekontrollitavad kulud 2) kulude käitumine Mõisted: OTSEKULUD JA KAUDKULUD · OTSEKULUD saab otse arvestada kulukandjale · KAUDKULUD puudub vahetu seos kulukandjaga, seetõttu on neid vajalik jaotada kulukandjatele, kasutades kulukäitureid. MUUTUVKULUD JA PÜSIVKULUD · MUUTUVKULUD muutuvad funktsionaalselt tegevusmahu muutumiseg. Pikal perioodil on kõik kululud muutuvad, lühiperioodil püsivkulud ei muutu. Kulukäiturite arvu muutus toob kaasa kogu muutuvkulu muutuse
EVA = (r-c)*k = NOPAT c*K r = NOPAT / K r on return on invested capital (ROIC); c on kaalutud keskmine kapitali hind (WACC), K on alginvesteeringu suurus. Jääkkasumi (residual income) ja EVA vahe on selles, et kas vaadatakase oma- või kogukapitali ka kas on äri või puhaskasum. Jääkkasum = puhaskasum omakapital*nõutav tulumäär EVAd vaadatakse kogukapitalilt ja ärikasumilt. Kas saadi siis rohkem tulu kui oodati või ei. Jääktulu kontseptsioon: · Tulu muutuvad otsekulud = piirkasum ehk jääktulu I · - püsivad otsekulud = Jääktulu II · - kaudkulud (püsikulud) = ärikasum Ehk asja mõte jääktulu puhul on vaadata erinevate toodete järgi ettevõtte kasumi kujunemist. Kui on silme ees kulud, siis on lihtsam ebaefektiivsest tootest loobuda. KMK analüüs ehk Kulu mahu kasumi analüüs on kulude arvestuse ja käitumise analüüs, mis lähtub kulude, müügimahu ja kasumi vahelistest seostest.
Lõplikud kulud kasumiaruandes Kapitaliseeritavad kulud enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana Mittekapitaliseeritavad kulud kasumiaruandes tekkemomendist Otsekulud: saab seostada vahetult kindla kuluobjektiga (kuluefektiivselt). Kaudkulud: puudub vahetu seos objektiga või pole otstarbekas liigitada otsekuludeks Kontrollitav kulu – igasugune kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada; Mittekontrollitav kulu - kulu, mille suurust juht ei saa oma tegevusega mõjutada; Diferentsiaalkulu ehk inkrementaalkulu on alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kuludes
Kulude liigitamisel on esmatähtis jälgida, et oleks tehtud kõik vajalikud liigitused kuluobjektidele (esmajoones ettevõtte väljundiks olevate kuluobjektide (toodete, teenuste) ja kulukohtade arvestuseks. (Karu, 2008, lk 107) Kulude liigitamisel tuleb lähtuda sellest, et kulude valik oleks majanduslikult põhjendatud ja otstarbekas (Соколов, 2003, lk 245). Lähtudes seotusest arvestusobjektiga liigitatakse kulusid otsesteks (otsekulud) ja kaudseteks (kaudkulud) (Haldma & Karu, 1999, lk 50). Otsekulud on kulud, mida saab vahetult seostada kindla kuluobjektiga. Kuluobjektiks võib olla toiming, funktsioon, protsess, struktuurne allüksus või füüsiline ühik, mis pakub huvi juhtidele ja eeldab kulu eraldi välja toomist. Toote omahinna leidmisel on kuluobjektiks toode. (Alver & Reinberg, 2002, lk 52) Otsekulusid kokku nimetatakse ka esmakuludeks. Otsekuludel on vahetu seos kuluobjektiga ja neid arvestatakse otse
KULUDE KUJUNEMINE E/V TOOTMISPROTSESSIS Kulude reageerimine tootmis- või tegutsemismahtude muutustele. A) püsikulud B) muutuvkulud Muutuvkulud on niisugused kulud, mis muutuvad koos tegevusmahu muutustega. Nad muutuvad proportsionaalselt tegevuskuludega. Püsikulud- kulud, mis jäävad muutumatuks sõltumata tegevusest. (rendikulud, amort.kulud, meistrite palgad jne.) Tellimuse kuluarvestuses koostatakse kuluandmikud iga tellimuse kohta, kuhu koondatakse otsekulud eraldi ja tootmise üldkulud, mis jaotatakse lähtudes valitud meetodist või jaotusbaasist. Selliste lepingute järgi arvestust peetavate eraldatud olekute tõttu saab tavalisest rohkem kulutusi liigitada otseste kulude alla. Kaudsete kulude osa ( jaotamisele kuuluv) on väiksem. Eriline joon on see, et klient teeb enamasti vahemakseid, mis on tingitud objekti suurest maksumusest ja lepingu pikaajalisusest.
DVK - debit. võla kestus (päev) EAR - aastast lühema per. diskontolaenu tegel. hind AP - aasta päevade arv m - osaper. arv aastas I = k / 1-k , kus k - diskont.määr I intr.määr (36,5 päeva kohta) 8 Jääktulu I e. piirkasum = tulu - muutuvad otsekulud Jääktulu II e. otsekulude järgne jääktulu = jääktulu I - püsivad otsekulud (toote, valdkonna, kliendi lõikes) Ärikasum = jääktulu II püsikulud ROCE-ROI = kasum / invest. Invest.rentaablus = (kasum / käive) x (käive / varad) Põhitegevuse invest.rentaablus = jääktulu II / koguvarad = intressideeelne kasum / koguvarad Invest. puhasrentaablus = tulemusüksuse jääkkasum / koguvarad Transferthind = otsekulud + e/v kui terviku alternatiivkulu tooteühiku kohta
i- rehvide arv L= 62 427,6 hREH= 300/tk i= 10+4= 14tk q= 20+12= 32 Lnorm=350 000km 5) AMORTISATSIOON A-auto H-haagis AM=L/LnormA*SMA+L/LnormH*SMH SMA= 100 000 LAnorm= 1 200 000 SMH= 33 000 LHnorm= 800 000 km AM= 6) REMONT REM=nREM*AM nREM= 0,039 REM= 0,039*7 777,44= 303,32 7) KOHUSTUSLIK LIIKLUSKINDLUSTUS KLK= KLKa+KLKh= 250+89= 339 8) KORRALINE TEHNILINE ÜLEVAATUS KTÜ= KTÜa+KTÜh= 39+21= 60 9) RASKEVEOKI MAKS RVM= 93*4= 372 10) KASKO KINDLUSTUS KK= 8 000 Nimetus Otsekulud Üldkulud ÜK=nÜK*OK*0,171*OK % % 1. Kütteaine 48 686,10 60,56 48 686,10 51,72 2. Määrdeaine 1 606,64 2,00 1 606,64 1,71 3. Tööjõukulud 12 499,20 15,55 12 499,20 13,28 4. Rehvid 749,13 0,93 749,13 0,80 5
Täisühingu osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus. 4. Kui investeeringutelt arvutatakse intressi kord aastas, siis võrreldes igakuise intresside arvutamisega on tegelik intressimäär: o suurem 5. Keskmise suurusega ettevõtte Eestis kasutusel oleva klassifikatsiooni alusel on: o 50 – 249 6. Millised kulud arvestatakse täismahus toote/teenuse omahinda: o otsekulud 7. Kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 100 kr, püsikulud aastas 3000 ja muutuvkulud on 70 kr/tk: o 100 8. Likviidsuse suhtarvud näitavad: o näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks 9. Bilansi aktivakirjete koosseisu ei kuulu: o võlad hankijatele 10. Ärikasum on: o Kasum kogu majandustegevusest 11. EMTAK on: o Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 12
kasumiaruandes kuludeks siis, kui toode on müüdud. Perioodikulude kirjendamine: kirjendatakse kasumiaruandes jooksva arvestusperioodi kuluna. KASUMIARUANNE V.2 MÜÜGITULU - MÜÜDUD KAUPADE (TOODANGU , TEENUSTE) KULUD BRUTOKASUM - TURUSTUSKULUD - ÜLDHALDUSKULUD +MUUD ÄRITULUD - MUUD ÄRIKULUD ÄRIKASUM +FINANTSTULUD - FINANTSKULUD KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST - TULUMAKS PUHASKASUM e ARUANDEAASTA KASUM FUNKTSIONAALSED KULUD ? ESMASkulud- ehk otsekulud on kulud, mida saab otse arvestada kuluobjektile -KONVERTEERIMIS- KULUD ? Toote väärtusahel (8): arendustegevus- projekteerimine- hankimine- tootmine- turustamine- kättetoimetamine- klienditeenindus= toote väärtus Toote kogukulud on kogu väärtusahela läbimisel tootele kulutatud ressursside maksumus ÜLESANDED, KULU LEIDMINE! Müüdud kaupade kulu Varude arvestusest me teame, millised olid müügiks ostetud kaubavarude maksumused
- Rahakäive põhitegevusest ja mittevajaliku vara realiseerimisest – ehitusmaksumus; - Ettevõtlustoetus – rajatise kasutuskulud; - Laenutooted (n. investeerimislaen, seadmeliising) – maa või kinnisvara võõrandamise kulud; – sõidukite läbisõidust olenevad kulud; 6.Loetlege tee-ehituse otsekulud ehk ressursikulud (3). – sõitjate ja sõidukite ajakulust olenevad kulud; -tarnija müügihinna, -taara maksumuse, 7.Tooge kaks näidet masinate ja seadmete aastakuludest. -vahendusfirmade hinnalisa, kulum, intressikulud -ehitusobjektile vedamise kulud ja riigimaksud 8
suurust vastutusüksuse juht saab mõjutada. Kulude määratlemine, paigutamine (cost assignment) - (1) kogutud kulude seostamine (tracing) kuluobjektidega ja (2) kulude jagamine (allocating) kuluobjektide vahel. Seostamise puhul on tegemist otsekuludega ja jagamise puhul on tegemist kaudsete kuludega. Sageli kulude kogumine ja jagamine toimub raamatupidamissüsteemis korraga. Kulu kirjendamisel sisaldab kulukood nii kogumise kui ka jaotamise andmeid. Otsekulud (direct costs) - otsekulu on seoses kuluobjektiga ja saab seostada sellega majanduslikult lihtsal viisil, on nähtav seos. (pudelite kulu jookide tootmisel). Pudelid saab kergesti seostada, saab näit. üle lugeda. Kaudne kulu (indirect costs) – kulu seos kuluobjektiga on olemas, kuid ei saa seostada lihtsal viisil. Näit. osakonna juhataja töötasu seos ühe joogi liigiga mitmeid erinevaid jooke tootvas osakonnas. Kulude klassifitseerimine otseseks või kaudseks sõltub kuluobjekti valikust
Missugust infot peab eelarvestaja omama? 7.5.Selgita materjalide transpordiga seotud kulude arvestamise meetodeid. 7.6.Selgita, kuidas ja millal kajastatakse ehitusmaterjalide puhul eelarves käibemaksu. 7.7. Kuidas arvutatakse ehitusmasinate ja tööriistade maksumus ühe ehitustöö teostamiseks? Missugust infot peab eelarvestaja omama? 7.8.Selgita alltöövõtjate valiku protsessi. 8.PAKKUMISE KOOSTAMINE 8.1.Nimeta komponendid, millest koosneb pakkumise brutohind. 8.2.Mis on ehitise rajamise otsekulud? 8.3.Mis on ehitusplatsi otsekulud? 8.4.Mis on ehitusplatsi üldkulud? 8.5.Mis on ehitusfirma üldkulud?
Ei arvesta rahakäibeid pärast tasuvusaja täitumist d. Kulude klassifikatsioon teede-ehituse tasuvusarvutustes: - Teekulud - Liikluskulud - Liiklusõnnetuste kulud - Muud kulud 8. Teekulud - ehitusmaksumuse määramine a. Ehitusmaksumus vs projektmaksumus Projektmaksumus hõlmab lisaks ka projekteerimis- ja uurimiskulud ning ehitusjärelvalve kulud. b. Ühekordsed vs jooksvad kulud: otse-, kaud ja ühiskulud - Otsekulud - Kaudkulud · nn omaniku üldkulud · nn ehitusplatsi üldkulud - Ühiskulud · nn ettevõtte üldkulud c. Kaudkulud: omaniku ja ehitusplatsi üldkulud Omaniku üldkulud Tekivad põhiliselt enne ehituse algust - Krundi (maa) maksumus - Krundi (maa) omandamine - mõõdistamine, notaritasu, maakleritasu, riigilõivud, hindamistasu, maakorraldus, kohtukulud jm
3). Lähemalt on mitmetasemelise jääktulu-põhise kasumiaruande eesmärke ja struktuuri kirjeldanud T. Haldma (vt Haldma et al., 2003, lk 67–71). Analoogselt on mitme- tasemeline jääktulu-põhine kasumiaruanne kasutatav ka avaliku sektori organisatsioonides. Raviasutuse näitel on vastava aruande (vt tabel 4) eesmärke ja struktuuri kirjeldanud T. Haldma (vt Meiesaar, Metsa, Haldma, 2010, lk 83–85). Tabel 3. Jääktulul põhinev kasumi kujunemine äriettevõttes TULU - MUUTUVAD OTSEKULUD (materjalikulud, tehn energia) = JÄÄKTULU I e KULUKATE I - PÜSIVAD TOOTMISPROTSESSI OTSEKULUD (personali püsitöötasu, muud püsikulud) = JÄÄKTULU II - OSAKONNA TEGEVUSE PÜSIKULUD = JÄÄKTULU III - OSAKONNA RUUMIDE PÜSIKULUD = JÄÄKTULU IV - ETTEVÕTTE ADMINISTRATIIVKULUD (PÜSIKULUD) = ÄRIKASUM Tabel 4. Jääktulul põhinev tulemi (ärikasumi) kujunemine raviasutuses TULU - MUUTUVAD OTSEKULUD (diagnoosikulud, „hotellikulud“) = JÄÄKTULU I e KULUKATE I
ja turupiirkondade paiknemisest 87. Tegevuspõhise kuluarvestuse sammud. 5)Asukoht kas tarnijate või klientide lähedal või vahepealne asukoht Kulud, liigid a)otsekulud 6)Laovarustus ja hooldus- ladude mehhaniseerimine b)kaudkulud 7)Töötajate ohutus- ohtlikud töökohad, kuna suured sõidukid, erinevad Tegevused Kulukoht mehhanismid, tervistkahjustavad kaubad, pinged jne
KTÜ=KTÜA+KTÜH=1000+500=1500kr (tehniline ülevaatus autol 1000kr ja haagisel 500 kr) Kaskokindlustus: KK=39000kr Raskeveokimaks: 6 RVM autol = 2600kr, RVM haagisel = 1600 kr RVM=RVMA+RVMH=2600kr+1600kr=4200kr Üldkulu leidmine: Üldkulud kuuluvad mitmele objektile ja sõltub autopargi suurusest, kasutamise intensiivsusest ja üldkulu elementidest. Näite puhul on autopargi suurus 15 ühikut ja üldkulud moodustavad 15,2%. OK(otsekulud)= TJK+KA+MA+AM+REM+REH+KLK+KTÜ+KK+RVM OK=187153,20kr+136232,92kr+2860,89kr+50490,23kr+1009,80kr+7762,75kr+5700kr+ +1500kr+39000kr+4200kr= 435909,79kr n ÜK(üldkulud)= 0,152*OK=0,152*435909,79=66258,29kr K(kulud kokku)=OK+ÜK=435909,79+66258,29=502168,07 Omahindade leidmine: 502168,07 kr OHL= 32344,8km =15,53 kr/km 502168,07 kr OHq= 9445,41t =53,17kr/t 502168,07 kr OHp= 283362,28tkm =1,77 kr/tkm
C Projekti nüüdispuhasväärtust ei ole võimalik kõikide projektide puhul arvutada D Kasumiindeks võimaldab arvutada üksnes projekti rahavoo absoluutväärtust, projektide võrreldavaks tegemiseks tuleb arvutada sisemine tulumäär E mul on erinev arvamus (milline?) 6. Ettevõte valmistab ja müüb järgmisel aastal 1 000 000 toodet. Turustus- ja üldhalduskulud moodustavad kokku 250 000 kr. ja müüdud kaupade kulud (otsekulud) moodustavad 70% läbimüügist. Firma tahab saada ärikasumit (EBIT) 350 000 kr. Milline peab olema tooteühiku müügihind selle eesmärgi saavutamiseks? A 3 kr. 1,000,000 B 0.85 kr. 600,000 30% C 2 kr. 2,000,000 100% D 1.15 kr. 2 E mul on erinev arvamus (milline?) 7
kuna on teada (39) müügitulu ning päevade arv. Nüüd leian ostjate võla ja päevamüügi suhte arvutusega (40) . See suhe iseloomustab, mitu päeva keskmiselt ostja viivitab arvete tasumisega. Leian viimase perioodi lõpu ning ka alguse (st eelmise perioodi lõpu) keskmise RNV. Selleks kasutan (41) kronoloogilist keskmist. Viimase aasta keskmine RNV on (42) . Leian keskmise otsekulu (eeldusel, et aastas on 360 päeva). Otsekulud leian (43) kasumiaruandest, loomult on see (44) perioodrea element. Keskmine päevakulu on (45) . Nüüd leian viimase aasta keskmise RNV ja otsekulude suhte (arvutusega) (46) . See suhe näitab teoreetiliselt, mitme päeva otsekulusid suudetakse tasuda. (47) Võrdlussuhtarvud Maksevõime üldine tase ehk käibevara ja lühiajaliste kohustuste suhe on (48) . Järeldus: kuna käibekapital on positiivne, siis on ka maksevõime tase suurem kui 1. Maksevõime tase oleks hea, kui see on 1
tähenduse mõistmine on nii raamatupidajate kui ka juhtide jaoks eluliselt oluline (Haldma, Karu, 1999, lk 91-92). Täiskuluarvestuse protsessi, milles kuluobjektide arvestamise eesmärgil paigutatakse, jaotatakse ja kogutakse kulud, võib jaotada üheksaks sammuks nagu näidatud järgneval joonisel. Joonis 1. Täiskuluarvestuse protsess (Karu, 2012, lk 6) valitakse kuluobjektid (tooted, projektid, teenused) pt 4, liigitatakse kulud otse- ja kaudkuludeks pt 8, paigutatakse otsekulud otse kuluobjektidele, liigitatakse kaudkulud tootmise üldkuludeks ja organisatsiooni üldkuludeks ning moodustatakse põhitegevuse (tootmise) kulukohad, tugiteenuste kulukohad ja organisatsiooni üldkulude kulukohad pt 7, valitakse kulukäiturid, paigutatakse ja jaotatakse kaudkulud põhitegevuse kulukohtadele ja tugiteenuste kulukohtadele pt 9, jaotatakse tugiteenuste kulukohtade kulud põhitegevuse kulukohtadele,
ajalooliselt esimene korrelatsioonimaatriksi finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. omaväärtuslahutusel põhinev sageduse hindamise TOIMIMISUHTARVUD 5) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip moodus. Pisarenko lähtub mudelist, kus signaalis on Varude käibekordaja =müüdud toodangu otsekulud/ raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse P komplekseksponenti ja üksainus müravektor, mis varude keskmine maksumus. jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, vastab minimaalsele omaväärtusele . Seega on Varude käibevälde= (varude maksumus/müüdud aruandlusviise ja aruandeskeeme; M toodangu otsekulud) * 365
Seepärast tuleks lähtuda põhimõttest ,,Erinevad kulud erinevateks eesmärkideks". KULUDE LIIGITAMINE KÄITUMUSLIKUST ASPEKTIST LÄHTUVALT (ALUSEKS SEOS TEGEVUSMAHUGA):1)muutuvkulud(muutuvad koos tegevuse muutusega).2)püsivkulud(jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude korral teatud ajaperioodil).3)segakulud(kulud,mis sisaldavad nii muutuvat kui ka püsivat komponenti). KULUDE LIIGITAMINE ARVESTUSOBJEKTIGA SEOTUSEST LÄHTUVALT(ALUSEKS KULUKANDJALE KIRJENDAMISE VIIS):1)otsekulud(kulud,mida saab otseselt kanda arvestusobjektile või kulukandjale).2)kaudkulud(kulud,mis ei ole otseses seoses arvestusobjektiga.seotud mitme tooteliigiga,mistõttu nende kirjendamisel omahinda tuleb rakendada kaudseid meetodeid). KULUDE LIIGITAMINE KONTROLLITAVUSE ASPEKTIST LÄHTUVALT(LIIGITAMINE JUHI VAATEVINKLIST):1)olulised 2)ebaolulised(kõik kulud,mis on alternatiivide jaoks ühesugused ning kulud,mis on juba tehtud) 3)kontrollitavad(igasugune kulu,mille suurust juht saab oma
kohtades (kulukohtades), o · konkreetsete tootmistegurite mõju kontroll kuludele kulukohtade lõikes, o · lähtuvalt mõjuvatest teguritest objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine üldkulude jaotamiseks kulukandjatele, o · kulukoha kui vastutuskeskuse kuluressurssi kasutamise kontroll. o KULUKANDJATE analüüs o Kulukandja (toote, teenuse, müügipiirkonna või PROJEKTI) otsekulud kantakse üldjuhul otse kulukandjale o Kuidas jaotada toodetele ja teenustele kaudsed kulud? o Võimaldab hinnata toote, teenuse omahinda o Kulukandjate arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate kuluobjektide tarvis tehtud o ettevõttes kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate arvestusobjektide (ka o projektide) tulemusi, nt toodete omahinda, ja selle alusel suunata ettevõtte erinevate o tegevusvaldkondade tulemusi. o Tüüpilisteks kulukandjateks on:
Müüdud kauba soetusmaksumus Lõppsaldo Kaup kokku Varude kasutamisel (laost kasutusele andmisel tootmisse, teenuse osutamiseks või müüdud varu mahakandmisel jne) koostatakse raamatupidamises lausend: D kulud K kaup, materjal, kütus jne. 44 4.2 Tootmisprotsess Ettevõtte põhitegevuse eesmärgil tehakse mitmesuguseid kulusid, mida saab liigitada tootest lähtudes kaheks: • otsekulud, • kaudsed kulud. Kulud on aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vähenemised), millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist. Otsekulud on kulud, mida saab seostada konkreetse tootega (tooteliigiga) ja mis ei mõjuta mingil viisil teiste toodete valmimist
Liimi doseerimise, segistil - 1 Pakkimises 1 Formeerimisel 2 Transpordis - 1 Mitmekorruselise pressil 1 Kokku: 14 Tunni palk on 60 EEK. 60EEK/60min=1kr/min. Ühe m3 puitlaastplaadi tootmisest saab palka 1 töötaja 1x3=3kr. Kokku kulub töölistele 14x3=42EEK/3m. 3.4. Omahinna arvutus 1m3 puitlaastplaadi tootmiseks Jrk. Nr. Kulukirjed Maksumus, EEK 1. Otsekulud 1. Materjalide maksumus 1957,5 1. 1. Tootevtööliste töötasu 42 2. 1. Maksud tootevtööliste töötasult 14 3. 33,3% 1. Tootmise otsekulud kokku 2013,5 16 4. 2. Üldkulud 30% otsekuludest 604 3
Kokku 6 324 8 374 Lisa 14. Müüdud toodangu kulu 2006 2005 Materjal, tooraine, ostetud tooted 17 794 360 15 462 129 Ostetud teenused 2 993 116 2 365 247 Tööjõu kulu 4 576 948 3 966 838 Amortisatsioonikulu 1 611 100 1 366 611 Muud otsekulud 2 156 430 2 478 848 Muud ärikulud 68 944 21 158 Kokku müüdud toodangu kulu 29 131 954 25 639 673 Lisa 15. Üldhalduskulud 2006 2005 Tööjõukulu 1 434 185 1 467 876 Amortisatsioonikulu 4 080 10 092
Kontrollib ettenähtud testimise läbiviimist tada spetsialiseeritud ehitusfirmade abi. Nendega (kvaliteedi plaan). 10. Kontrollib solmitud lepinguid nimetatakse otselepinguteks. ladustamiseeskirjade täitmist. 11. Tagab Omal joul ehitades hoitakse kokku t66v6tufirmale täidedokumentatsiooni vormistamise. 12. Kontrollib makstavate uldkulude ja ka-sumi arvel. Otsekulud inspektorite ettekirjutise täitmist. 13. Osaleb tellija on aga tavaliselt suuremad vaikse-mate kogemuste koosolekutel. 14. Tõendab kaetud tööde vastavust. ja sellest tuleneva madalama professionaal-suse 15. Annab makseloa tehtud tööde osas. 16. Osaleb arvel. Ajaliselt v6ib kokku hoida ehitusele eelnenud vastuvõtukomisjoni töös. 17. Vastutuse ülempiir on protseduuride pealt (koosk6lastused, toovotja järelevalve lepingu hind
- Ekspluatatsioonikulu o Hoolduskulud o Liikluskorralduse kulu - Kapitalikulu o Remondikulud (NB! Ei pruugi võrduda kulumiga finantsarvestuses) 2) püsiv-, muutuv- ja segakulud- Muutuvkulu on näiteks kütus, püsivkulu on palk, üür, kindlustus,sideteenused. Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent. 3) sõidukist, marsruudist ja veomahust sõltuvad kulud (st otsekulud), püsivkulud (~ tootmise kaudkulud), ühiskulud – Kulud sõltuvad järgmistest: reisijateveokäive (sõitjakm); QM - kaubaveokäive (neto tonnkm); T - kauba kaal; N - transpordivõrgu kogupikkus; L - keskmine veokaugus. Jaotus- ja terminalikulud (nt: iseloomustage terminalikulude olemust ühe lausega – ressursikulud, mis tekivad iga reisi alguses ja lõpus)- Jaotuskulud – pakkimis- ja korjekulud + ladustamiskulud+ kauba kaod
annaabi.ee 
