koostamine ja majandussuhted. Eesti Panga missioon on tagada hinnastabiilsus Eestis(Stabiilne hinnatase annab nii ettevõtetele kui tavakodanikele kindlustunde - nad võivad oma säästmis-, tarbimis- ja investeerimiskäitumise pikaks ajaks ette plaanida) Eesti pank ei tegele klientide teenindamisega,ega hoia eraisikute reserve.(hoiab komertspankade reserve) Panga varadeks on:kinnis-ja vallasvara,väärismetallid ja välisvaluuta Tippjuhid: presitent on Andres Lipstok 2005.a. Asepresident:Rein Minka Asepresident:Märten Ross · Tulevik: Eestis on suudetud tootlikkust suurel määral tõsta. langusjärgne kohandumine lõi aluse tootlikkuse tõusul põhinevale majanduskasvule ning 2012. aastal ulatub toodang töötaja kohta tõenäoliselt kõigi aegade kõrgeimale tasemele. · Kui Eesti võtab 1.jaanuarist kasutusele euro, saab Eestist Euroopa majandus- ja rahaliidu täieõiguslik liige ja Eesti Pangast eurosüsteemi liige
ARTIKLIANALÜÜS Artikkel on ilmunud ajalehes Postimees 18. veebruar 2015. Antud artikli pealkiri on Eesti tippjuhid: juhiks sünnitakse ning autoriks on Marge Tubalkain. Artikli teemaks on juhiks saamine ja juhina püsimine eeldab mingeid kindlaid kaasasündinud isikuomadusi. Pharma Holding OÜ juhatuse liige Kadi Lamboti arvates oleme me kõik kaasa saanud mingi geenikomplekti, on vaid küsimus, kas need avalduvad. Geenidega antavate tunnuste avaldumine sõltub suuresti keskkonnast ehk siis sõltub sellest palju kes su ümber on. Konsultant ja executive coach Riina Varts arvab samuti et juhiks ikka
1. Küsimused a) Zachmani tugiraamistik Zachmani tugiraamistik – 1990 John A. Zachman. Kirjeldab valdkonna infosüsteemi üldist ülesehitust ja arhitektuuri. Mudel infosüsteemile endale. Saab rakendada igale ärivaldkonnale sõltumata suurusest, „Puhtale valdkonnale“ ja (IT) infrastruktuurile. Veerud vastavad põhiküsimustele: Mis? Kuidas? Kus? Kes? Millal? Miks? Read vastavad süsteemitöö põhilistele osapooltele-huvigruppidele: juhtkond, tippjuhid, planeerijad, ärimõistete omanikud, arhitekt-disainerid, ehitaja-tehnoloogid, tehnikud, ülalhoidjad. „Puhas valdkond“ - 2 ülemist rida. IT infrastruktuur alates kolmandast allapoole. MDA (Model Driven Architecture) mudelitüübid: CIM (Computing Independent Model) – teine rida PIM (Platform Independent Model) – kolmas rida
Vaja on inimesi, finantse, füüsilisi vahendeid ja infot. Ringlevad: Planeerimine ja otsustamine >> organiseerimine >> Eestvedamine >> Kontrollimine. Eesmärgid on säästlikkus ja efektiivsus. b. Juhtimine kui protsess. Muutuvas keskkonnas: piiratud ressursside max kasutamine, koostöö teiste inimestega ja tasakaal säästlikkuse ja efektiivsuse vahel peaksid põhjustama organisatsiooni eesmärkide saavutamise. 4. Juhtide tüübid a. Põhimõtteliselt millega tegelevad tippjuhid, keskastme juhid ja esmatasandi juhid? Tippjuhid juhivad juhte, ei tegele pisidetailidega, sellek on teised inimesed välja koolitatud, teevad organisatsiooni kõige suuremaid otsuseid. (Planeerimine, organiseerimine) Keskastme juhid on näiteks erinevate osakondade juhid, teevad mõningasi otsuseid, mis puutub nende juhitavatesse. (Kontroll, eestvedamine) Esmatasandi juhid tegelevad nende väiksemate detailidega, otsustuvõime on väiksem, kuid mitte olematu. (eestvedamine)
KÜSIMUSI KORDAMISEKS Teema: NSVL ja Eesti NSV aeg (1940 1991 ) 1. NSVL ja Eesti NSV: 1) kõrgeim võimuorgan 2) kõrgeim valitsusorgan 3) poliitiline partei, kelle võim oli üle kõige 4) repressiivorgan 2. NSVL tippjuhid (parteiliidrid) 1922 1991. 3. Suveräänse Venemaa (NSVL-st lahku löönud ) I president. 4. Eesti NSV Kommunistliku Partei tippjuhid 1940 1990. 5. NSVL 1) poliitiline kord 2) riigikorralduslik vorm 3) majandussüsteem 4) inimõiguste olukord 6. Milliseid erinevusi võib välja tuua erinevate NSVL arenguetappide vahel? 7. Eesti NSV arengu iseloomulikke jooni. 8. Milline oli NSVL välispoliitiline kurss külma sõja ajal? 9. Milliseid olulisi muutusi tõi kaasa Mihhail Gorbatsovi võimuletulek? 10. Miks lagunes NSVL, miks varises kokku kogu sotsialistlik maailmasüsteem? 11. Millal:
taust, töö motivatsioon ning vaated rollile on erinevad, ametnikkond on fragmenteerunud. Tippteenistujad on osa kõrgemast ametnikkonnast. Eesti ametnikud määratletakse teenistujateks selle alusel, et nad töötavad avaliku sektori institutsioonis. Meil kui avatud süsteemiga riigis on tähtis, et tippjuht mõistaks on asutuse rolli ning oskaks seda juhtida ka nii, et ta võtab arvesse riigi kui terviku huve. See tagab muidugi selle, et ametnikkond ei moodusta ühtset tervikut. Kuid tippjuhid peavad nägema oma rolli ühtemoodi ja nad peavad olema suutelised siduma killustunud ametnikkonda ja suunata neid koostööle. Sellises keskkonnas on väga raske kujundada ametnikkonna oma korporatiivset kultuuri ja identiteeti. Juht on organisatsioonis kõige olulisem isik. Seega peab juht tagama enda alluvatele meeldiva töö keskkonna ja head töötingimused. Üleeuroopalises uuringus on selgunud, et avalike teenistujate peamine põhjus ametist lahkumiseks on vastuolud ülemustega
- Finantsressurisid tulemuste võrdlemine motiveerimine likku - Füüsilised püstitaud eesmrkidega organisatsioonile s vahendid vajalike tööde - efekti - info tegemiseks ivsus Organisatsiooni kavandamine - Top down mudel - Bottom up mudel - Kliendid, teenindajad, juhid , tippjuhid Juhtimis alused - Tlü Juhtimise definitsioonid - Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks - Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine - Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine sihtseisundite saavutamiseks - Tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks tervikuks sulandamine eesmärkide saavutamiseks ning organisatsiooni liikmete vajaduste rahuldamiseks
Organiseerimine on töö korraldamine ja struktuuri loomise protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamises. Organisatsiooni struktuur on formaalne raamistik, mille järgi tööüleseanded on jaotatud, grupeeritud ja kordineeritud. Organisatsiooni struktuur Töö spetsailiseerumine Liigendamine (nt erinevad oskaonnad, grupid jne) Käsuliin ( ülemused järjestikuses, kursuse juh, osakonna juh, director) Kontrolliulatus (palju erinevaid osakondasid) Tsentralisatsioon ( otsuseid teevad tippjuhid ja madalamad juhid järgivad neid) Detsentralisatsioon (või otsustavad kes nendele ül kõige lähemal on ) Formaliseerimine ( nt sisekorraeeskirjad ) ** Personalijuhtimine Konkurentsieelis Organisatsiooni strateegia Kuidas organisatsioonid kohtlevad oma inimesi, Personali planeerimine Personali värbamine ja valik Personali arendamine ja koolitamine Kompensatsioon ja kasu kontrollimine
Põltsamaa Ühisgümnaasium Eesti taasiseseisvumine Referaat Kristin Lovjägin 5c 2013 Eesti taasiseseisvumine 1980. aastate kekspaigas hakkasid üksikud Nõukogude Liidu tippjuhid mõistma, et riik seisab kokkuvarisemise äärel. Abi püüti leida majanduse põhjalikust ümberkorraldamisest ja Eesti riigi demokraatia suurendamisest. Need ümberkorraldused olid riigile väga vajalikud, kuid kommunistliku partei juhtkond ja kõrgemad ametiisikud olid sellele vastu. Eestis algab muutuste ajastu Kõige rohkem haarati uuendustest kinni just Balti riikides, eriti Eestis. Kõigepealt räägiti suuremast majanduslikust ja
Väheneb töövõime Halveneb tervis Tekib emotsionaalne tühjus Suureneb rahulolematus enda ja oma tööga Halveneb töö kvaliteet Kellel on oht läbi põleda? Uuringud on näidanud, et läbipõlemine ohustab kõige enam tugevalt motiveeritud ja kõrge saavutusvajadusega inimesi, kellel on juba saavutusi ette näidata ning kellel on oma tulemustele kõrged ootused. Ohustatud inimesed on ärimehed, meditsiinitöötajad, õpetajad, sotsiaaltöötajad, tippjuhid... Kuidas ära tunda läbipõlenud inimest? Inimene on ärrituv, tundlik, vaenulik, kahtlustav Töö on tema jaoks kaotanud tähenduse Tähelepanu ja mälu on halvenenud Ta ei tunne end piisavalt tunnustatud olevat Sisemine motivatsioon on vähenenud, puudub huvi ja entusiasm Ideaalid on kadunud Kogeb abitust, lootusetust Kuidas vältida läbipõlemist? Töö ümberkorraldamine Täiendkoolitused- juhile ja alluvatele
Tundub, nagu kaks Eesti suurimat päevalehte on omavahel uudised ära jaotanud, et kõiki päevakorralised teemad rahvale ette kanda. Arvamuslugudele on mõlemas lehes pühendatud kahe lehekülje jagu ruumi. Postimehes on ka arvamuslugudel eellood, mis asuvad väljaande alguses ning juhatavad sisse pikema artikli. Arvamuslugudes on oma arvamust ja seisukohti avaldanud erinevate valdkondade esindajad: poliitikud, ajakirjanikud, kultuuritegelased, haritlased, teadlased, ettevõtjad ja tippjuhid ning võimalus on antud ka lugejatele. Lisaks võib arvamusi ehk kommentaare leida ka artiklite juurest, kus on küsitud antud teemaga kursis olevatelt inimestelt nende arvamust seoses selle teemaga. Olemuslugutest kõige rohkem on kasutatud intervjuusid, enim võib neid leida spordiuudiste veerult. Eesti päevalehes on ka kaks portreelugu, üks Erki Noolest ja teine Raul Rebasest. Mõlema ajalehe artiklitest moodustavad suurema osa uudised. Lisaks artiklitele võib
osutatavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid. (kesktaseme juhid) Kasumikeskus – Organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi eest. Kuna kasum = tulu – kulu, siis on kasumikeskuse juht ühtlasi vastutav ka talle alluva allüksuse poolt osutatava teenuse/müüdavate kaupade tulude ja kulude, järelikult ka hinnaarvutluse (hinnakalkuleerimise) eest. (tippjuhid) Investeeringu- (investeerimis-) keskused – Organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi (st ka tulude ja kulude) ning investeeritud kapitali tootluse eest. Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu ja Kasumikeskustest (tippjuhid) iii. Planeerimine: definitsioon; operatiiv-, taktikaline ja strateegiline planeerimine ehk
baseerudes tegema muudatusi ja uuendusi. Uuendusel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond selle omaks võtab. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine - on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, mille eesmärk on saavutada organisatsiooni eesmärgid ja hoida organisatsiooni liikmed õnnelikuna. Tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Millised on peamised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Strateegiline juhtimine (tippjuhid) - äriideed, eesmärgid, sihid, strateegiad Operatiivne juhtimine (kõik tasemed) - tulemuste saavutamine, eelarves püsimine, turule reageerimine Valdkonnad Üldjuhtimine - organisatsiooni kui terviku juhtimine Erialane e funktsionaalne juhtimine - tavaliselt keskastmejuhid Juhtimise osategevused Kavandamine (plaanimine) - org ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramine
Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda. 2. Organisatsiooni keskkond (sisekeskkond, mikrokeskkond, makrokeskkond) Sisekeskkond Kliendid - määravad, mida org. peab tegema Klienditeenindajad - kellest sõltub kliendi rahulolu Juhid - aitavad klienditeenindajatel oma tööd teha, reageerivad probleemisete situatsioonide lahendamisele. Tippjuhid - määravad organisatsiooni eesmärgid ja üldised tegevussuunad Makrokeskkond koosneb järgmistest arengueeldustest: rahvusvahelised majanduslikud sotsiaal-kultuurilised poliitilised tehnoloogilised Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid kliendid tarnijad regulaatorid strateegilised liitlased 3. Organisatsiooni efektiivsus ja säästlikkus 4. Organisatsiooni toimimise mudel Arvesta kliendi vajadustega (mida, kus, millal) Arene pidevalt - ole loov, uuenduslik, muutuv
kes oskavad teha koostööd jne.. Kontrollimine – standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 2) Nimetage juhtimistasandid! 1. Esmatasandi juhid – kõige esimene juhtimistase, piirdub töö juhtimisega. 2. Kesktaseme juhid – juhivad valdkonda, osakonda või struktuuri üksust 3. Tippjuhid – organisatsiooni tipus olevad juhid, kes juhivad kogu organisatsiooni ja esindavad seda 3) Nimetage milliseid oskuseid juhtimine eeldab (3 gruppi) ning kuidas nende oskuste kasutamine on seotud juhtimistasandiga? 1.Tehnilised oskused – teadmine ja professionaalsus teatud valdkonnas. Nt koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jm. 2. Suhtlemis oskused - oskus töötada koos teiste inimestega (oskus
Mis on organisatsioon? b. Millestesse tüüpidesse saab organisatsioone jagada? c. Mis on juhtimine? d. Kes on juht? 2. Organisatsiooni toimimise mudel a. Kuidas organisatsioon töötab? b. Efektiivsus ja säästlikkus organisatsioonis? 3. Juhtimise mudel a. Mudel tervikuna, millest koosneb ja kuidas toimub? b. Juhtimine kui protsess. 4. Juhtide tüübid a. Põhimõtteliselt millega tegelevad tippjuhid, keskastme juhid ja esmatasandi juhid? Mis on erinevate tegevuste osakaalud juhtimistasandite lõikes? 5. Juhtide rollid 6. Juhtide peamised oskused 7. Juhtimismõtte ajalugu a. Klassikalised koolkonnad: teaduslik, bürokraatlik, administratiivne b. Nüüdisaegsed teooriad: inimsuhete koolkond, süsteemikoolkond, olukorraline koolkond, piirangute teooria, õppiv organisatsioon c
organisatsiooni personali- infovahetus eestvedamine kontrollimine kavandamine juhtimine ja motiveerimine Planeerimise tasandid Operatiivplaan detailne, suhteliselt vähe määramatust, alla ühe aasta, esmatasandi juhid Taktikaline plaan mõningane detailsus mõningane määramatus, mõnest kuust kahe aastani, keskastme juhid Strateegiline plaan üldine, arvestatav määramatus, ühest kuni viie aastani, tippjuhid Strateegiline planeerimine Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Eesmärkidel peavad olemajärgmised omadused: · mõõdetavus · arusaadavus · motiveeritus · reaalsus · saavutatavus · paindlikkus 1 · sobivus Organisatsiooni eesmärgid on hierarhilised
Kvaliteedisüsteemiga fikseeritakse: organisatsiooni struktuur, eesmärgid, kvaliteedijuhtimise vastutuskompleksid, protsessid, menetlused ja vahendid kvaliteedi realiseerimiseks. Kvaliteedisüsteemi raames hinnatakse, miks ja kuidas üht või teist asja tehakse, dokumenteeritakse, kuidas asju tehakse ja väljendatakse tulemused, kuidas asjad tehti. Kvaliteedisüsteemi loomise eeldused Süsteemi loomisel peavad osalema ettevõtte tippjuhid, kes vastutavad ka selle eest, et süsteem leviks ettevõtte kõikidele tasanditele. Protsess peab olema organiseeritud, koordineeritud ja ressurssidega tagatud. Protsessi toimimise eest vastutab selleks määratud isik. Eesmärgid ja edu mõõtmise kriteeriumid peavad olema määratud ülesannete rakendamise järjekorras. Tuleb määrata prioriteedid, millele keskenduda esmaselt. Kvaliteedisüsteemi loomine I HETKEOLUKORRA KAARDISTAMINE EESMÄRKIDE MÄÄRAMINE
tegevusvaldkonna laiendamine. Ettevõte kulutas suuri summasid erinevatele projektidele - Oregoni ja Brasiilia elektriettevõtete ostmistele, Indias elektrijaama ehitamiseks ning samuti ka Quebeci paberivabrikule. Enamik neist investeeringutest ei olnud edukad ning ei suutnud eeldatavat kasumit teenida. Oma osa selles oli Skillingi otsusel nende ettevõtete juhtideks panna olemasolevad inimesed ning mitte leida inimesi, kellel on suurem kogemus konkreetsetes tegevusharudes töötamisega. Enroni tippjuhid uskusid, et Enron peaks olema kõiges kõige parem, seega kui tegevus hakkas allamäge minema, siis püüdsid nad oma ebaõnnestusi erineval moel peita. Kuid inimesed said aru, et informatsiooni varjatakse nende eest ning puudus arusaam, kust Enroni kasum tuleb, kui ettevõttel nii halvasti läheb. Selle tõttu kaotasid inimesed usalduse ettevõtte vastu ning aktsia hinnad hakkasid suure kiirusega langema. Kuidas oleks saanud vältida ettevõtte pankrotistumist
Juhtide liigid ja rollid Juhtimisfunktsioonide sisu ja nende täitmise järgi saab eristada vähemalt kolme selgelt piiritletavat kuid samas omavahel kattuvat tasandit: operatiivse, taktikalise ja strateegilise juhtimise tase. Kolme juhtimistasandi eristamine hõlbustab juhtide tegevuse käsitamist organisatsiooni eri tasanditel. Tavaliselt eristatakse organisatsioonis juhtimise tipp-, kesk- ja esmast taset. Tippjuhtimine vastab strateegilisele juhtimisele. Tippjuhid hierarhia kõrgeimal astmel vastutavad kogu organisatsiooni tegevuse eest. Tippjuhtide hulka kuuluvad ettevõtte või asutuse, juhatuse liikmed ja juhi asetäitjad. Keskjuhtimine vastab juhatamise ja korraldamise ning esmane tase operatsioonid e juhtimisele. Organisatsioonides on nendel tasemetel väga erinevaid ametinimetusi: juhatajad, esimehed, asetäitjad, programmi juhid jm. Keskjuhid vastutavad nende alluvuses olevate juhtide ja allüksuste töö eest.
mingi suusakoondise sponsor või mingi kuulsa sportlase sponsor on väga oluline, et selle firma logo oleks sportlase võistusdressil. Spordi ja äri vahe on selles, et spordis lehvib riigilipp kõrgemal kui äris. Tavasoomlasele on palju olulisem, kas jäähoki MMi võidab Soome või Rootsi, kui see, kas Nokia turuväärtus on suurem kui Ericssoni oma. Spordi rahvuskesksuse tõttu peavad riik, rahvas ja ettevõtjad erakordselt panustama selleks, et tuleks tulemusi. Väikeriigid eriti. Telia tippjuhid ütlesid pärast seda, kui EMT logo oli Rootsi parima vaadatavusega eetriajal praktiliselt 1,5 tundi järjest eetris, et Telial küll niisugust raha ei ole, et sellist asja endale lubada. Tegemist oli Vasaloppetiga, mille liider Raul Olle pikalt oli ja lõpuks ka võitis. Äriettevõtte investeeringul sporti on ettevõttest sõltumatult omad riskid (sportlase ebaõnnestumine, aga ka võimalikud dopinguskandaalid jms), kuid riski
2. STRATEGELINE JUHTIMINE JA JUHI ROLLID STRATEEGILISES JUHTIMISES Strateegiliseks juhtimiseks nimetatakse laiahaardelist protsessi, mille eesmärk on tagada efektiivsete strateegiate koostamine ja elluviimine. Strateegilises juhtimises jagatakse juhtide rollid nelja gruppi. Eraldi vaadatakse tippjuhte, konkreetse äriüksuse juhte, funktsionaalsete valdkondade ja allüksuste juhte. Ettevõtte tippjuhid vastutavad otsuste eest, mis mõjutavad kogu ettevõtet ja tema äriüksuste kogumit. Konkreetse äriüksuse juhid vastutavad majandustulemuste eest ja neile on delegeeritud selle äriüksuse strateegia väljatöötamine ning elluviimine. Seda on nimetatud ka strateegilise tulemusüksuse tasandiks. Funktsionaalsete valdkondade (nt. tootmine, turundus) eest vastutavate juhtide roll on toetada äriüksuste üldist strateegiat strateegiliste sammudega oma valdkonnas.
Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhid peavad looma strateegia ja kujundama organisatsiooni selle rakendamiseks. On tasandipõhised juhid: tipp, keskastme, esmatasandi.
Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhid peavad looma strateegia ja kujundama organisatsiooni selle rakendamiseks. On tasandipõhised juhid: tipp, keskastme, esmatasandi.
(tulistama." (Hundimägi, 2004 Ei tohi otsida patuoinast. Ettevõtte juht ei saa ajakirjanikuga suheldes lükata süüd PR- esindajale ja teha teda patuoinaks. See kahandab organisatsiooni mainet. Ajakirjanik ei võta (enam ettevõtet tõsiselt. (Hundimägi, 2004 Kui ettevõte on sattunud meedia ohvriks, siis kõige tõhusam vahend on ignoreerida. (Kui töötada rahulikult edasi, siis suure tõenäosusega ei jää silt külge. (Meediasuhted, 2013 Tippjuhid taluvad kriitikat halvasti. ,,Väldi reageerimist, püüa välja selgitada, miks sind kritiseeritakse, võta omaks ainult põhjendatud kriitikat, ära asu ennast kaitsma, vaid suuna diskussioon tulevikku- kuidas edaspidi saaksime tegutseda (intensiivsemalt."(Hundimägi, 2004 Lehe boikodeerimine ei aita. Kui ajalehe ilmumine ei meeldi või vihastab ettevõtjaid, siis loodetakse ajalehele koht kätte näidata seda boikodeerides. See ei ole tõhus vahend ajalehe mõutamiseks
Tippjuht peab juhtima ja suunama ettevõtte strateegia arengut selle loomist ja muutmist vastavalt vajadusele. Juhi ülesanne on formuleerida firma erinevaid ärivaldkondi ühendavad strateegiad, mis tagavad ettevõttele konkurentsieelise ning olla ühtlasi eestvedajaks strateegiast tulenevate taktikate ja tegevuste elluviimisel. Ideaalsel juhul ,,kulutab" strateegiline juht 75% oma tööajast tegevustele, mis on suunatud 1-4 aastat ettepoole. Planeerimisele kulutavad kõige enam aega tippjuhid 28%, keskastme juhid 18% ja esmajuhid 15 %. x Tippjuhid: määravad organisatsiooni eesmärgid, poliitika ja strateegia. Tippjuhi ülesanne on firma tegevuse üldine kavandamine ning põhimõtteline suunamine ja koordineerimine, s.o eeskätt keskastme juhtide tegevuse suunamine. x Keskastme juhid: viivad plaane ellu, jälgivad allüksuste tööd. Ülesanne on välja töötada strateegiast
tehnoloogia, turundus, personal jt). Nõukogu tegevuse reglement, tööplaan, otsused, sekretär. Nõukogude töö efektiivsuse tõstmiseks tuleb rohkem kasutada mitmesuguste erialade konsultantide ühekordset või pidevat abi. Nõukogu liikmed ei saa kuuluda juhatusse (parem on kui nad omanikud ei kuuluks juhatusse). Äriühingu juhatus Juhatus on äriühingut esindav organ (lepingute sõlmimine, tehingute tegemine), kollektiivne tippjuht, liikmed on tippjuhid, liikmed on võrdsed, juhatuse esimees on tegevuse korraldaja, viib ellu omaniketahte organisatsiooni abil; Juhataja- ainujuht, Agendiprobleem, Juhatuse tegevuse reglement- kuidas tehakse otsuseid; Teenistusleping Äriühingu tegevust reguleeriv dokumentatsioon Aktsionäride (osanike) leping, asutamisleping ja põhikiri, nõukogu tegevuse reglement, juhatuse tegevuse reglement, teenistuslepingud juhatuse liikmetega, nõukogu otsused juhatuse soovitava tegevuse kohta, üldkoosoleku otsuses
tavapärastele lahendusviisidele näiteks, organisatsioonisisesed arusaamatused, klientide maksujõuetus, lepingute rikkumine jne. Läbirääkija sõlmib lepinguid, püüab saada organisatsioonile paremaid tingimusi, peab kõnelusi mitmel tasandil. Juhi töö korraldamine · Juhi tegevus ja mõju organisatsioonile sõltub suurel määral sellest, milline on tema otsustamisõigus ja vastutus; Tippjuhid- organisatsiooni tervikuna puudutavad ülesanded Esmajuhid- suhtlevad peamiselt konkreetsete ülesannete täitjatega Keskjuhid- juhivad igapäevatööd ja vahendavad tippjuhtkonna plaane. Juhi töö korraldamine · Oskused Tehnilised oskused organisatsiooni põhitegevusega seotud teadmised ja oskused; Oskus suhelda ja kujundada inimsuhteid- võimaldab koostööd ja mõjutab töötajate töötahet;
seotud? Juhtimisalad: o Asjade juhtimine – on seotud tehnoloogilise süsteemiga, vastab küsimusele mida? o Inimeste juhtimine – on seotud struktuuri ja sotsiaalse süsteemi juhtimisega (kellega?) o Enesejuhtimine ehk ajajuhtimine – endale korralduste andmine, oma aja plaanimine ning toimetulek. Juhi tegevuse mõjust olenevalt: o Strateegiline juhtimine (tippjuhid): äriideed, eesmärgid, sihid, strateegiad. o Operatiivne juhtimine (kõik tasemed) – tulemuste saavutamine, eelarves püsimise kindlustamine, turuolukorrale reageerimine. Valdkonnad: o Üldjuhtimine: organisatsiooni kui terviku juhtimine o Erialane ehk funktsionaalne juhtimine – tavaliselt keskastmejuhid 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest?
delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. koordineerimine allüksuste tegevuse kooskõlastamine mehitamine isikkooseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine. suhtlemine inimeste ideede, arvamuste ja seisukohtade kohta teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 7. Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi Tippjuhid juhatus, tegevdirektorid, asetäitjad organisatsiooni tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, juhtide tegevuse suunamine. Keskastme juhid spetsialistide tegevuse suunamine, strateegiliste tegevuskavade väljatöötamine ja kontrolliimine. Esmatasandi juhid tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine, ühistoimingute elluviimise juhendamine ja kontrollimine. 8
ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne. • Kontrollimine – standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 5. Millised on kolm juhtimistasandit? 1. Esmatasandi juhid – kõige esimene juhtimistase, piirdub töö juhtimisega. 2. Kesktaseme juhid – juhivad valdkonda, osakonda või struktuuri üksust 3. Tippjuhid – organisatsiooni tipus olevad juhid, kes juhivad kogu organisatsiooni ja esindavad seda 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Suur pilt vs väike pilt 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? Teadusliku juhtimise koolkonna on põhiliselt rajanud tööstusorganisatsioonide juhid. Üheks selle koolkonna esindajaks F.Taylor.
Euroopa Liit rakendub ellu läbi oma liikmesriikide loodud õiguskorra,mis ühtlasi tagab liidu põhiväärtuste elluviimise.Rahvusvaheline organisatsioon on mitmepoolsete rahvusvaheliste suhete stabiilne institutsioon,mis on loodud vähemalt kolme riigi või teme institutsioonide poolt omavaheliseks kooskõlastatud tegevuseks ning millel on oma pädevus,alaliselt tegutsevad organid ja spetsiifilised poliitilisorganisatsioonilised normid (põhikiri; liikmeskond; finantseerimisallikad; tippjuhid ja peakorter) Kõik ühenduse institutsioonid peavad näitama,et ühenduse reeglite ja ühise tegutsemise järele on tõeline vajadus.Klassikalisel ühenduse institutsioonidele on küll antud suveräännsed volitused ,kuid vaid piiratud valdkondades ja nad ei saa oma pädevust ise suurendada.Sarnasus rahvusvahelise organisatsiooniga on selles ,et ta loodi lepingutega ,mis jõustusid rahvusvahelise õiguse järgi.Borchardt kasutab "supranatsionaalsuse" mõistet
töökoht pole kindel, et neid pole õigeaegselt edutatud või olla rahulolematu oma karjääri alaste eesmärkide ning antud hetkeks saavutatuga. Karjääriprobleemid võivad olla põhjustatud tööga mitte seotud faktorite poolt. Inimese mure karjääriredelil edasijõudmatuse tõttu võib olla seotud kahtlustega elu mõtte suhtes. Seda juhtub eriti sageli keskealiste meestega. Organisatsioonikultuur. Organisatsioonidel on oma isikupära, mille suures osas kujundavad selle tippjuhid. Autokraatlik juhtkond võib luua kultuuri, mis on täidetud hirmuga. Tagasiside puudumine. Lapseeast saadik oleme saanud tagasisidet oma tegevuse kohta vanematelt, kaaslastelt, õpetajatelt jne. Ometi ei suuda enamus juhte pakkuda tagasisidet oma alluvatele, ning kui seda tehakse, omab see harva positiivset mõju. Ebaõiglane / vale hindamine. Juht ei suuda alluvaid adekvaatselt ja õiglaselt hinnata kiites ühte töötajat põhjendamatult ja laites teise jõupingutusi
2. Mis on juhtimine? Millistest komponentidest koosneb juhtimine? Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamine protsess, mis toimub pidevalt muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal organisatsiooni käsutuses olevate piiratud resursside kasutamisel. 3. Kirjelda juhtide klassifikatsiooni juhtimistasandite ja juhtimisvaldkondade järgi. JUHTIMISTASANDID Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. Strateegia väljatöötamine ja selle ,,tõlkimine" organisatsiooni üldisteks tegevusteks. Allüksuste ja tegevusplaanide ja eelarvete kooskõlastamine. Üldine strateegia elluviimise ja organisatsiooni eesmärkide saavutamise kontroll. Juhtimistegevus ettevõtte terviku tasandil. Keskastmejuhid Strateegiast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamine ja vajalike
kasutuse. 4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Tegevuste planeerimine, jooksvate tegevuste organiseerimine, inimtöötajate rakendamine, liikmete motiveerimine, tegevuste kordineerimine ja kontrollimine. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtimistasandid: moodustuvad samal tasemel olevatest ametikohtadest, nt tippjuhid, keskastmejuhid jne. (INIMESED) - juhivad mingit kindlat taset. Juhtimisvaldkonnad: konkreetsele organisatsioonile omane ülesannete jaotus/juhtimine põhietapid. (ÜLESANDED) nt haridusasutuse juhimisvadkonnad. 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Tippjuhid- firma globaalsete tegevuste suunamine Esmatasandijuhid- juhtida operatiivtoimingute elluviimist ning nende täitmistkontrollida
NSVL PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE NSVL LAGUNEMINE 1. NSVL tippjuhid 1922 1991: 1) J.Stalin 1922 1953 2) N.S. Hrustsov 1953 -1964 3) L.I. Breznev 1964 1982 4) J. Andropov 1982 1984 5) K. Tsernenko 1984 1985 6) M.S. Gorbatsov 1985 1991 Kõik nad olid KP juhid. Mihhail Gorbatsov oli aastatel 1990 1991 ka NSVL president, (esimene ja viimane ). 2. Olukord pärast sõda: Tohutud purustused linnades, 78 000 küla hävitatud, varemetes kivisöebasseinid, vähenenud kariloomade arv, külvipind. Puudus masinatest, tööjõust, toidust, riietest
1. Nimeta 5 erinevat organisatsiooni liiki Usuorganisatsioonid,äriühingud, mittetulundusühingud,sihtasutused, formaalsed, mitteformaalsed. 2. Sünergia Sünergia saavutada rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes, sünergiline efekt 1+1+1>3 3.Mis on organisatsiooni sünergia (efekt, mis tuleneb inimeste otstarbekast rakendusest, tööjaotusest, koostööst, koordinatsioonist ja eesmärgipäraselt organiseeritud tegevusest, selle efekti määravad üldjuhid (tippjuhid) 4.Mis on ressursisünergia (efekt, mis tuleneb ressursside otstarbekas rakendamisest organisatsiooni kui terviku huvides, efekti määravad erialajuhid (tipptasemel); 5. Mis on kultuurisünergia (efekt, mis tuleneb erinevustest organisatsiooni liikmete maailmavaates, rahvuses, usus, vanuses, hariduses, soos, mõtlemistüübis jne, määravad vahetud juhid ja see kujuneb erinevustest tuleneva tulu ja kulu vahena). 6. Mis on organisatsiooni mikrokeskkond?
Delegeerimine – otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Koordineerimine – allüksuste tegevuse kooskõlastamine. Personalijuhtimine- koosseisu moodustamine ja arendamine Suhtlemine – inimese ideede, arvamuste ja seisukohtade kohta teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 5. Millised on kolm juhtimistasandit? Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) - ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. Keskastme juhid - ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Spetsialistide tegevuse suunamine.
• otsese juhi liidristiilid; • rühmanormid; • kontrolli ulatus; • Välised ohud ja surve; • organisatsioonikultuur. 23. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? • vigade kuhjumise vältimiseks; • kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle • omahinna minimiseerimiseks. 24. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt juhtimistasanditest. 1. Strateegiline kontroll – viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll selgitab, kui tulemuslikud on org.-ni funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda eesmärkideni. 2. Taktikaline kontroll – teostavad keskastmejuhid. Keskendutakse konkreetse üksuse tegevusele (käive, omahind, kasum). 3. Operatiivne kontroll – teostavad esmatasandijuhid. Keskendutakse teenuse või toote kvaliteedile ja kogusele, teenindus-, tootmisprotsessile. 25
eesmärkidega) vajalike tööde tegemiseks) Joonis 2 – Organisatsiooni juhtimise mudel (Daft 2006) 2 JUHTIDE KLASSIFIKATSIOON JUHTIMISTASANDITE JA – VALDKONDADE JÄRGI Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid järgnevatesse kategooriatesse: Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektor jne) – ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine Keskastme juhid – töötada välja strateegiast lähtuv tegevuskava ja suunata spetsialistide tööd. Esmatasandi juhid – juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tippjuht Planeerimine Organiseerimine Eestvedamine Kontroll
Zachmani raamistiku veerud? Mis? Objektid, andmed Kuidas? Funktsioonid, protsessid, tegevused Kus? Asukohad, võrk Kes? Inimesed, rollid, vastutused Millal? Aeg, sündmused, stsenaariumid, elutsüklid Miks? Eesmärgid, strateegiad, nõuded - Motivatsioon Mida kirjeldavad/modelleerivad Zachmani raamistiku read? Read vastavad süsteemitöö (arendus + ülalhoid) põhilistele osapooltele-huvigruppidele: Juhtkond, tippjuhid, planeerijad: ärisõnastik, ärimõisted, loetelud; Ärimõistete (n. protsesside, toodete, süsteemide) omanikud: ettevõtte/valdkonna/äri mudel, ärimõistete definitsioonid; Arhitekt-disainer: süsteemi mudel, loogiline mudel, ärimõistete esitus süsteemis; Ehitaja-tehnoloog: tehnoloogia mudel, füüsiline mudel; Tehnik (n. programmeerija): tööriista (tarkvara) mudel, detailne spetsifikatsioon, kood;
Artikkel Õhtulehest: Kui suurt kuupalka nõuab soov hästi elada? Karoliina Vasli, 27. märts 2014, 07:00 Tippjuhid teenivad kuus summasid, mille saamine nõuaks lihttööliselt aastatepikkust pingutamist. Mis oleks üldse hea palk? Üldiselt leiavad nii ettevõtjad kui ka muus valdkonnas töötavad inimesed, et summa võiks olla 1000 –1500 eurot neto, vähemaga oleks juba raske. Eile ilmunud Äripäeva palga-edetabelis platseerus 13. kohale A. Le Coqi juht Tarmo Noop, kes hinnanguliselt teenis tunamullu kuus 33 250 eurot bruto (neto 25 247 eurot)
•Etnilised ja poliitilised probleemid •Ootused jt tegurid- nt võrreldes lätlastega eestlastel on oma maa palju paremad ootused( selle tulevikku) Rootsi ja USA vahel toimub vahetus. Sellisel juhul võidab USA kuna sealt madalama haridusega inimesed lähevad ära ning tippspetsialistid tulevad sisse. Aga selleks et see asi toimiks peab olema sarnane palgajaotus. Nt Eestiga see asi ei kehtiks kuna meil läheks ära nii madalapalgalised kui ka tippjuhid. Eesti on muutunud viimasel ajal sisserände riigiks. Migratsiooni mõju päritoluriigile + Riigisisese mobiilsuse suurenemine + Inimkapitali suurenemine (ajutise töötamise korral) + Migrantide rahaülekanded, positiivne mõju kodumaisele kogunõudlusele + Väheneb vajadus teatud eriala inimesi ise välja koolitada (tudengite liikumine) +/- Tööjõu defitsiidi tingimustes tõusevad osadel erialadel palgad
Olles samaaegselt meelestatud ettevõtte pideva kasvu tagamisele uute restoranide avamise või olemasolevate laiendamise läbi. Ettevõtte organisatsiooni struktuur on horisontaalse ülesehitusega. Organisatsioonis on hetkel neli tegevuskohta, mis on juhtimisstruktuurilt samasuguse ülesehitusega. Igal tootmisüksusel on oma kesastmejuht ja esimese astme juhid. Organisatsioonis saab eristada järgmiseid juhtimistasandeid: 1. Tippjuhid kaks juhatuse liiget 2. Keskastmejuhid restoranide juhatajad, müügijuht, programmijuht, haldusjuht 3. Esimese astme juhid restoranide vahetusvanemad Ettevõte on oma juhtimisstruktuurilt korrektne aga ostab ka mõningad olulised tööülesanded teenusena sisse, nagu raamatupidamine ja IT-haldus. Samas on ettevõte pidevas arengus ja töötajate heaolu ja karjäärivõimalustele orienteeritud.
9) Motiveerimine. Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine. 10) Eestvedamine. Juhi rolli täitmine adapteerides rolli mudeleid ja juhtimisstiili situatsiooni nõudlustega. 3. Juhtide klassifikatsioon juhtimistasandite järgi Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad), Keskastme juhid, esmatasandi juhid 4. Juhtide klassifikatsioon juhtimisvaldkondade järgi Juhtimisvaldkondade järgi jagunevad juhid järgmiselt: finantsjuhid, turundusjuhid, personalijuhid, operatsioonijuhid, haldusjuhid, muud juhid. Finantsjuht tegeleb otseselt organisatsiooni finantsressurssidega. Ta on vastutav finantsarvestuse ja investeeringute eest.
Suhtumuslik vastutus tähendab millegi ära tegemist või kordasaatmist kidla peale ja võimalikult hästi, ka ennetähtaegselt. Siin on ülekaalus suhtumuslikud tegurid, eelkõige väärtushoiakud ja südametunnistus. 15. Detsentraliseerimine Delegeerimise ulatuse mõju org-le tervikuna avaldub tema tsentralitseerituse või detsentraliseerituse määras. Detsentraliseerituse aste on seda kõrgem, mida iseseisvamaid ja tähtsamaid otsusi teevad madalamate astmete juhid ning mida vähem tippjuhid neid otsustusi otseselt või kaudselt kontrollivad. aste on seda kõrgem, mida iseseisvamaid ja tähtsamaid otsustusi teevad madalamate astmete juhid ning mida vähem tippjuhid neid otsustusi otseselt või kaudselt kontrollivad. Mõjutavad juhtide isiklikest arusaamadest tulenevad subjektiivsed tegurid. Majanduslikud kaalutlused; organisatsiooni suurus, millest oleneb tehtavate otsuste hulk; ettevõtte tegevuse territoriaalne detsentraliseeritus; organisatsiooni struktuur. 16
· planeerimine (eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaks- määramine); · organiseerimine (kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine); · eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike tööde tegemiseks); · kontrollimine (saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega). Juhtide liigid, rollid ja oskused Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: · tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad); · keskastme juhid; · esmatasandi juhid. Tippjuhi ülesandeks on firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine. Keskastme juhtide ülesandeks on tegeleda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Esmatasandi juhtide ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida.
Staabiorganisatsiooni esindajad saavad riviorganisatsiooni mõjutada põhimõtteliselt ainult läbi sealsete juhtide ja spetsialistide. Näiteks teenindav staap, kellel on nõuandev funktsioon, kuid lisaks on veel teisi funktsioone (näiteks töölepingute sõlmimine) see staap teenindab organisatsiooni tervikuna, kuid ei ole seotud põhitegevusega. 31. Selgitage tsentraliseeritud juhtimist ja detsentraliseeritud juhtimist. tsentraliseeritud organisatsioonis tippjuhid kõik otsused ja madalamad juhid järgivad direktiive. Detsentraliseeritud organisatsioonis otsustavad nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemale. Mida madalama astme juht on kaasatud otsustamisse, seda enam on org detsentraliseeritud. 32. Mida nimetatakse kontrollimiseks kui juhtimistegevuseks? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. 33. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? See on vajalik:
Seda sündmust peetakse ka keskkonnaajastu alguseks. Ja Eestiski tegutsev Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus on oma nime saanud just selle konverentsi toimumise koha järgi, kuna instituudi üle maailma asuva 4 keskuse missiooniks on kaasa aidata säästva arengu elluviimiseks maailmas, sh. ka Eestis. (2) Jätkuna Stockholmi keskkonnakonverentsile järgnes ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverents Brasiilias Rio de Janeiros 1992. aastal, kus kohtusid 178 riigi tippjuhid.(2) Mis on Agenda 21? Agenda 21 pole midagi mud, kui 21. Sajandi tegevuskava toimetulekuks olukorras, kus kasvavad keskkonna- ja sotsiaalprobleemid on muutnud küsitavaks inimese kui liigi ellujäämise planeedil Maa.(9) Agenda 21 käsitletakse väga laia teemaderingi alates "Põhi- Lõuna" vastuoludest kuni inimeste suhtumiste, hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni. Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise
innustamine, selged eesmärgid, otstarbekas tööjaotus, distsipliin, ausus ja tugevad ning otstarbekad sidemed väliskeskkonnaga. Normid meeskonnatöös: 1. Koostegevuse normid 2. Situatsiooninormid 3. Rolliootused 4. Jaotamise normid 5. Üldised koostegevuse normid 6. Sotsiaalset reaalsust väljendavad normid Meeskondade liigid Goodall'i järgi: · Tööülesannete täitmise meeskonnad (allüksused) · Komiteed ja komisjonid · Otsustamismeeskonnad (tippjuhid) · Kvaliteediringid Meeskondade arengustaadiumid: 1. Mittearenenud meeskond *juhile orienteeritus ja juhi ainuisikuline otsustamine *eesmärgid meeskonna liikmetele ebaselged *tegeletakse konkreetsete ülesannete täitmisega 2. Eksperimenteeriv meeskond *juhile vastuhakkamine *aktiivsuse kasv,
annaabi.ee 
