Edasi mõõdetakse analoogiliselt kõigi uuritavate lahuste takistus. Lahuste kontsentratsiooni määrab praktikumi juhendaja. Lahused valmistatakse 100-ml mõõtekolbidesse laboratooriumis olevast tiitritud lahusest selle kvantitatiivsel ja järkjärgulisel lahjendamisel juhtivusveega. KATSEANDMED JA ARVUTUSED A. Elektroodide konstandi määramine: mõõdetud takistus 0,02n KCl lahusega 119. 0,02n Kcl erijuhtivus (temperatuuril 25°C) 0,2767 S/m (tabelist võetud). Nõu konstant: B. Uuritav elektrolüüt metaanhape (HCOOH) 0,4000n (käsiraamatust) Jrk Lahuse Mõõdetud Elektri- Ekvivalent- Dissotsiat- Näiline dis. nr. normaalne takistus juhtivus juhtivus siooniaste konstant kontsentratsioon...
Teoreetiline osa: Lahusekihi takistus, mis asub elektroodide vahel kaugusega l ja pindalaga s, väljendub valemiga l R= (7.1) s Kus on eritakistus. Lahuse erijuhtivus (väike kappa) on eritakistuse pöördväärtus. Tema ühikuks on S m-1 (juhtivuse ühik Siemens) ja ta väljendub valemiga 1 1 l K = = = , (7.2) R s R kus K = l/s on juhtivusnõu konstant. Lahuse ekvivalentjuhtivuseks nimetatakse sellise lahusekihi juhtivust, mis sisaldab 1 g-...
Mida nim. elektrivooluks, mis on alalisvool ? Elektrivool on laetud osakeste suunatud liikumine juhis. Alalisvooluks nimetatakse sellist elektrivoolu mille suund ja suurus ei muutu 2.Elektrivoolu tekkimise tingimused ? · Aines peab olema vabu laenguid ( elektronid, ioonid-va. Tahkes aines) · Vabadele laengutele peab mõjuma kindla suunaline jõud. Selle saamiseks tekitatakse juhis elektriväli. 3.Mida nim. juhi takistuseks, takistuse tähis ja mõõtühik ? Takistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi elektrilisi omadusi. Tähis on R ja mõõtühik . 4.Ohmi seadus vooluringi osa kohta ( valem ja tähiste selgitused ka ) ? Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otsttele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I- voolutugevus , U- pinge, R- takistus 5.Millest sõltub juhi takistus (valem ja tähis...
15 Elektrijuhtivuse määramine Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste erijuhtivus ja molaarne elektrijuhtivus real kontsentratsioonidel, milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Tugeva elektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel elektrijuhtivus lahuse lõpmatul lahjendusel nn. piiriline molaarne elektrijuhtivus 0. Nõrga elektrolüüdi...
(Vee lisam kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppm Lahustumise alguse ja lõpu hetkede keskmine loetakse reaktsiooni alguseks. See kõik mär Katseklaas ja andur loputatakse uuritava lahusega ja seejärel täidetakse sama lahusega. K anduriga asetatakse termostaati ja loksutatakse selles 2 minutit püsiva temperatuuri saav asutakse elektrijuhtivuse mõõtmisele. Registreeritakse erijuhtivus sõltuvalt reaktsiooniajas loksutatakse reaktsioonisegu. Kaks-kolm mõõtmist tehakse 30 sekundi järel, neli-viis järgm minutiste vaheaegadega, kaks-kolm iga 5 minuti järel, edasi tehakse mõõtmisi 10 minuti jä järel. Reaktsioon on lõppenud, kui juhtivus jääb konstantseks. LÕPUKS MÄÄRATAKSE χ∞. Ju võimalik ühendada arvutiga ja jälgida juhtivuse muutust monitori ekraanil graafiliselt või ta arvutiprogrammi käivitab praktikumi juhendaja või laborant...
R l Takistus sõltub juhi materjalist, temperatuurist, kujust ja mõõtmetest R= r S eritakistus [*m] 1 diferentsiaalsel kujul j = E j =E 1 = erijuhtivus 3. Elektriväli alalisvoolu korral. Kõrvaljõud. Alalisvoolu korral juhi sees kompenseerimata laenguid ei saa olla. Kompenseerimata laengud asuvad juhi pinnal ja nende jaotust võib lugeda statsionaarseks. Need tekitavad juhi sees elektrivälja. Positiivsed laengukandjad liiguvad väiksema potentsiaaliga kohtade poole. Laengud mõjutavad üksteist elektromagnetvälja kaudu. Vooluallika sees tööd teevad laengute nihutamiseks kõrvaljõud. 4. Üldistatud...
Diferentsiaalkujul: r r r r r r j = ( E + E × ) , kus j - voolutihedus mingis punktis, E ja E × - vastavalt elektrostaatilise 1 ja kõrvaljõudude elektrivälja tugevus samas punktis, = - erijuhtivus . Ahelalõigus takistusega R, vooluga I ja potentsiaalide vahega U lõigu otstel ajaühikus dA tehtav töö e voolu võimsus: N = = IU = I 2 R - Joule´i-Lenzi seadus. Voolu võimsus dt dN r r r × ruumalaühiku kohta juhi mingis punktis: N × = = j ( E + E ) - see on sama seadus...
Millest sõltub materjali soojaerijuhtivus? · Materjali soojajuhtivus: materjali soojajuhtivust iseloomustab tema soojaerijuhtivus (), s.o sooja hulk vattides, mis kandub läbi d=1 m paksuse materjali kihi A= 1 m 2 pinna z = 1 tunni jooksul kui tasapindade temperatuuride vahe (t) on 1 kraad. · Ühik [W/mK] või [W/moC]. Valem Q = (ts -tv)*A*z* /d [W] · Sooja erijuhtivus seega = Q* d /(t * A * z) (W/m oC); Sooja erijuhtivus sõltub materjali poorsusest ning pooride suurusest. Seega on sooja erijuhtivus materjali ja õhu soojajuhtivuse summa = 1 +2 (W/moC). Samuti mõjutab soojaerijuhtivust materjalide poorsusest sisalduv vesi, st materjali niiskusesisaldusest niiskumisel sooja erijuhtivus suureneb. Kui see on 1000 kg/m3, siis =0,41 (W/moC), 600 kg/m3, siis =0,21 (W/moC) 400 kg/m3, siis =0,14 (W/moC)...
Valemit saab tuletada ka mehaanikast, nagu näitas E. Lenz: Ohm'i seadus ja Joule-Lenz'i seadus diferentsiaalkujul (tuletusega). Kasutades eritakistust saame ülaltoodud seadused anda ka pideva juhtiva keskkonna jaoks. Ohm'i seadus: Voolutihedus juhtivas keskkonnas on võrdeline elektrivälja tugevusega; võrdeteguriks on keskkonna erijuhtivus . Joule-Lenz'i seadus: Defineerides erivõimsuse , saame Elektrivoolu erivõimsus on võrdeline voolutiheduse ruudu ja eritakistuse korrutisega (või väljatugevuse ruudu ja erijuhtivuse korrutisega). Rööp- ja jadalülituse valemite tuletus. Jadalülituse korral on meil üks mittehargnev mitmest takistist koosnev vooluring. Et ahel on lineaarne, peab vool läbi kõigi tarbijate olema ühesugune. mida võib kirja panna ka kogutakistuse R abil...
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
Mõõdetakse tsüklites: 1 tsükkel = materjali külmutamine ja ülessulatamine. Mida rohkem on külmatsükleid, seda parem materjal. Nt. Graniit külmatsükleid üle 200 Paekivi külmatüskleid 15 100 Katusekivi külmatsükleid 25 2) SOOJAJUHTIVUSEKS nim. Materjali omadust juhtida soojust läbi enda massi. Iseloomustab sooja erijuhtivus : Nt. Soojustusmaterjalidel(kivivill, klaasvill etc) =0,55 [w/ m*C ] Tellised: Punane tellis =1 [w/m*C ] Silikaattellis =1,3 [w/m*C ] Sooja erijuhtivus on võrdne soojushulgaga W (vattides), mis voolab läbi 1 m paksuse ristlõikega kuubi ühe tunni jooksul, kui erinevate pindade temperatuuri vahe on 1 C. 3) SOOJAMAHTUVUSEKS nim. Materjali omadust salvestada endasse soojust...
ELEKTROTEHNIKA Üldist Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 7 põhiühikut · Pikk Pikkus - meeter t [m] [ ] · Mass - kilogramm [kg] · Aeg - sekund [s] · Elektrivoolu tugevus - amper [A] · Temperatuur - kelvin [K] · V l Valgustugevus t - kandela k d l [[cd]d] · Ainehulk - mool [mol] Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 2 lisaühikut · tasanurga mõõtühik - radiaan [rad] · ruuminurga mõõtühik - steradiaan [sr] Elektriliste suuruste tähi t...
Eestis kehtib alates 1963. a. eelissüsteemina ja 1982. a. kohustuslikuna rahvusvaheline mõõtühikute Sl-süsteem. Eestis kehtivad kohustuslikud mõõtühikud ja nende kasutusalad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a määrusega nr 212, mis jõustus 1. jaanuaril 2000. a. Kohustuslikud mõõtühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (Système international d'unités, edaspidi SI) põhi- ja tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning loetletud lisaühikud. Kohustuslike mõõtühikute kasutamist kohaldatakse mõõtevahenditele, mõõtetulemustele, mõõtühikute abil väljendatud suurustele majandustegevuses, tervisekaitses ja ohutuse tagamisel, õppetegevuses, standardite koostamisel ning haldustegevuses. Kohaldamine ei laiene transp...
R=(l)/S -eritakistus (materjalidel erinev), l-juhi pikkus, S-ristlõike pindala Ohmi seadus sellise ahelalõigu jaoks, mis sisaldab elektromotoorjõudu on: I= ( 1-2+ )/R. Diferentsiaalkuju laengukandjad liiguvad igas punktis vektori E suunas. Seepärast j ja E suunad langevad kokku. Valem j =E, kus erijuhtivus on =1/(-materjali omadusest sõltuv konfitsent); j on voolutiheduse vektor mingis punktis. 9.Voolu töö ja võimsus Kinnises ahelas mööda ahelat dq nihutamiseks tehtav töö dA=dq. Tähist nim elektromotoorjõuks. Jagades töö ajaga dt, mille jooksul tööd tehakse, saame vooluallika poolt arendatava võimsuse P=dA/dt= dq/dt Ahelas eralduv koguvõimsus: P= 2 /R0+R. See jaguneb kasulikuks ja kasutuks (juhtmetele jms). Kasuliku võimsuse suhe kasutusse määrab allika kasuteguri . 10...
Elektronide ligikaudne kontsentratsioon n juhtivustsoonis on arvutatav Boltzmanni jaotusseadusest tuleneva valemiga - W [3] n = Ne 2 kT kus N on aatomite arv ruumiühikus, T on absoluutne temperatuur, k on Boltzmanni konstant. W/2 on ühe laengukandja vabastamiseks vajalik energia (aktivatsioonienergia W kulutamisel tekib paar elektron-auk). Pooljuhi erijuhtivus avaldub järgmiselt: - W = n eo ( b+ + b - ) = n eo ( b+ - b - )e 2 kT [4] kus b+ ja b- on vastavalt augu ja elektroni liikuvus ja eo on elementaarlaeng. Kuna R~1/, siis takistuse temperatuurisõltuvus avaldub kujul - W R = Ro e 2 kT [5] kus Ro oleks takistus temperatuuril T>. Logaritmides seost [5], saame...
50 50 2500,00 30 120,00 50 50 2500,00 21 84,00 B 49,8 49,4 2460,12 21 85,36 85,79 50,2 49,8 2499,96 22 88,00 Tabel 1.4 Katsekehade soojaerijuhtivus Katsekeha Sooja- tihedus, erijuhtivus (kg/m3) (W/m*K) A 14,4 0,038 B 23,8 0,034 4 1.5 Survepinge (koormustaluvuse) määramine kaudse meetodiga. Sel meetodil survepinge määramisel lähtuti katsetatava materjali tihedusest, mis saadi tabelist 1.1. Survepinge arvutati valemiga (5):...
Elektritarbijate ja paigaldiste kategooriad elektrivarustuse töökindluse järgi: 1. kategooria tarbijad ja -paigaldised, mille elektrivarustuse katkemine võib põhjustada ohu inimeludele, seadmete kahjustusi, massilist toodangupraaki ja pikaajalisi häireid keerukas tehnoloogilises protsessis. Selliste tarbijate või paigaldiste hulka kuuluvad metallurgia-, keemia- ja mäetööstuse ettevõtted, teatrid, kinod, klubid, haiglate operasiooniruumid, raadiosidesõlmed, telefoonijaamad, veevarustuse- ja kanalisatsiooniseadmed jne. 1. kategooria tarbijate ja paigaldiste hulgas eristatakse erirühma, mille katkematu töö 1. Komplekt alajaam; on...
okaspuuvaigust saadav -80% ulatuses QgHigCOOH-st koosnev kollane kuni tumepruun rabe, klaasjas aine (käsutatakse vase ja selle sulamite jootmiseks), ja kloortsink (ZnCl), mida saadakse soolhappes tsinki lahustades (põhiliselt raua jootmiseks). Tabelis 12 on toodud mõned käsutatavad räbustid. ELEKTRIMATERJALID 24. Kuidas liigitatakse materjale elektriliste omaduste alusel? Elektrilised põhiomadused: eritakistus (*cm) =R*(s/l); erijuhtivus (*cm-1 eritakistuse temperatuuri tegur 100ºC = [1+(t100 t)]; dielektriline läbitavus (mahtuvus) %; elektriline tugevus Elä (kV/m); elektriline kadu - alalispinge(vool) Ijuh, vahelduvpinge(vool) tan Magneetilised põhiomadused: Magneetiline tugevus H (A/m), Magnetvoo tihedus B (T), Voo tihedus µ (H/m) 25. Nimetage elektri juhtme materjalide vajalikud mehaanilised, elektrilised ja füüsikalised omadused?...
Kui juht soojeneb (jahtub) temperatuurilt T1 temperatuurini T2, siis: kus R2 [] - juhi takistus temperatuuril T2 R2 = R1 [1 + (T2 - T1)] R1 [] - juhi takistus temperatuuril T1 - takistuse temperatuuritegur Juhtivus - on takistuse pöördväärtus. Erijuhtivus - eritakistuse pöördväärtus. 1 1 kus G [S] - juhtivus G= R [] - takistus = kus [S/m] - erijuhtivus [m] - eritakistus R...
Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus o...