1. EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. Tahke keha massi suhet tema mahusse ilma poorideta nimetatakse absoluutseks ehk aine tiheduseks. See on konstantne ja iseloomulik suurus antud materjalile. 2. KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Töös katsetatavateks ehitusmaterjalideks olid tempsi-plaat, lubjakivikillustik, graniit ja silikaattellis. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Korrapärastel ehitusmaterjalidel mõõdeti kõik küljed ja kõrgus millimeeterjoonlauaga või nihikuga, mille täpsuseks on 0,1 mm. Kõik kehad kaaluti elektroonilise kaaluga, mille täpsuseks on 0,2 g. 4. KATSEMETOODIKAD
1846 30,4 1816 31,5 1898 28,4 1848 30,3 1903 28,2 Keskmine 1884 28,9 Standardhälve 42,0 1,58 5. Järeldused Korrapärase kujuga vahtpolüstüreeni tiheduseks sain 12, kirjandusliku allika väitel on vahtpolüstüreeni tiheduseks 14. EPS Silver. Innovatiivne soojustamine http://estplast.ee/files/u2/EPS_60_Silver_EST.pdf (29.09.11) Korrapärase kujuga kipsplaadi tiheduseks sain 700, kirjandusliku allika väitel on kipsplaadi tihedus vahemikus 770-950. · Põletamata tehiskivid. Kipsplaadi tehnilised omadused http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Pletamata_tehiskivid.pdf (29.09.11)
Tanel Tuisk ,ttyelT*f./ Tallinn 24109/2A12 l. Eesmiirk Korrapiirase ja ebakorrapiirase kujuga keha tiheduse mliiiramine. Materjali poorsuse miiiiramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Mullpoltistiireen, grani it, keraami line telliskivi 3. Kasutatud tiiiivahendid - Nihik - tiipsus 0,1 mm - Elektrooniline kaal (pt 4.1) - tiipsus 0,2 g - Elektrooniline kaal (pt 4.2) -thOsus O,)'fl 4. Katsemetoodikad Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tiihimikega) mahutihiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus p6 mfiiiratakse keha massi ja mahu suhtenu 1$ m- 1, Po = 3'1000, valem nr I /t, kus m - proovikeha mass 6hus [g] ja Vu
11 1935 26,98113 12 1898 28,37736 13 1922 27,4717 14 1921 27,50943 15 1950 26,41509 16 1970 25,66038 17 1937 26,90566 18 1900 28,30189 19 1923 27,43396 20 1964 25,88679 Kesk: 1925,5 27,33962 8 6. Järeldused Esimeseks korrapäraseks materjaliks, minu puhul mullbetooni, tiheduseks sain katsetuse tulemusena 657 kg/m3. Loengu konspektist uurides sain teada, et mullbetooni soojust isoleerivate omaduste järgi jaotatakse mullbetoonid tihedused kolme suurde rühma: - tihedus alla 500 kg/m3 soojusisolatsioonbetoon - tihedus 500...900 kg/m3 konstruktsioon-soojusisolatsioonbetoon - tihedus 900...1000 kg/m3 konstruktsioon-mull(gaas-)betoonid Seega minu tulemus arvestatav ja jaotuse järgi on uuritud mullbetoon konstruktsioon ning soojusisolatsioonbetoon.
Killustikku kasutatakse enamasti ehituses täitematerjalina 5.3 Puistetiheduse määramine Tabel 1. Puistetiheduse määramine Killustiku ja anuma mass [kg] Killustiku puistetihedus [kg/ m3 ] 14981 1350 5.4 Killustiku terade tiheduse määramine Killustiku terade tiheduse määramise katse käigus saadi, et kaalutava killustiku mass õhus oli 0,404 kg ning mass vees 0,25 kg. Valemi 2 järgi arvutades, saadi killustiku terade tiheduseks 2590,6 kg/m3 Killustiku veeimavus (Valem 5) järgi arvutatuna on W k = 1% 5.5 Killustiku tühiklikkuse arvutamine Killustiku tühiklikkuse arvutan valemi 3 järgi, kus puistetiheduseks on 1350 kg/m3 ning terade tiheduseks on 2590,6 kg/m3. Seega killustiku tühiklikkuseks saadi 47,8% 5.6 Killustiku terastikulise koostise määramine Kogumass 2575,42g Tabel 2. Killustiku terastikulise koostise määramine
k katsetulemusete arvuga seotud tegur k = 2,07 (7) EPS 80 deklareeritud keskmiseks soojaerijuhtivuseks tuli 0,037 W/mK ja EPS 50 deklareeritud keskmiseks soojaerijuhtivuseks tuli 0,039 W/mK. 6 Graafik 2 Soojaerijuhtivuse ja tiheduse vaheline sõltuvus 5.JÄRELDUS EPS 80 keskmiseks tiheduseks saadi 17,6 kg/m³ ja EPS 50 keskmiseks tiheduseks saadi 13,5 kg/m³. Paisutatud EPS tooted on tiheduseks on 15-40 kg/m³. [2] Keskmiseks veeimavuseks saadi 2,15 %. EPS 80 keskmiseks paindetugevuseks tuli 140,8 kPa ja EPS 50 paindetugevuseks tuli 61,2 kPa. Tööjuhendi tabelist 9 leidub, et EPS 80 paindetugevuseks on 125 kPa ja EPS 50 paindetugevuseks on 75 kPa.[1] Survepingeks 10-%-lisel deformatsioonil tuli keskmiseks EPS 80-nel 88,2 kPa ja EPS 50-nel 47,7 kPa
2 8,75 11,97 73 1217 39,8 3 8,82 11,87 40 667 21,7 29,8 2,92 4 8,68 11,87 68 1133 38,0 5 8,82 11,93 62 1033 33,4 6 8,77 12,00 33 550 17,9 5.JÄRELDUS Katse tulemusena saadi silikaatkivi keskmiseks tiheduseks 1871 kg/m³. Internetis on silikaattellise tiheduseks 1850-1950 kg/m³.[2] Silikaatikivi veeimavuseks massi järgi tuli 12 % ja mahu järgi 22 %. Kuivade proovikehade survetugevuseks saadi 23,2 N/mm² ja vees olevate kivide survetugevuseks tuli 18,1 N/mm². Seega survetugevus on väiksem, kui kivi on veega immutatud. Paindetugevuseks saadi 2,92 N/mm². 6. KORDAMISKÜSIMUSED 6.1Millest valmistatakse keraamilisi telliseid?
Tartu Kutsehariduskeskus MDF ja HDF plaadid Iseseisev töö Juhendaja: Aivar Krull Merily Vendelin Tartu 2018 MDF plaadid MDF plaat on puitkiudplaadi ja puitlaastplaadi vahepealne plaat. Puidutolmust ja sideainest tehtud ning surve all kokku pressitud plaat. Saaduseks on tihe, suhteliselt ühtlase ehitusega kiudplaat. Seda on kerge töödelda. Tiheduseks 640-850 kg/m3. Plaati toodetakse paksusega 8.50 mm. Kruvi väljatõmbe jõud plaadist on 600-1200N. Mööblitööstuses kasutatakse karkassi materjalina, ka tasapindade ja uste valmistamisel. MDF plaati saab värvida, peitsida ja ka lakkida. Kasutusel sisetingimustel. HDF plaadid Kõrgtihedusega 800-1000 kg/m3. Kokkupressitud puidutolmplaat on siledapinnaline. Kasutatakse mööblitööstuses, tagaseinteks ja ka ukse kattena. Paksus on 3-10 mm.
Rööbe: 1950 mm Telgede vahed: 7170x1360x1360mm 3. TELJEKOORMUSED Auto: Esisild: 9000 kg Tagasild: 19000 kg Haagis: 39000 kg Ühe telje koormus: 13000 kg 4. REHVID Auto: Ees: 2 x 385/65 R22.5 J Cont HSR1 Taga:4 x 315/80 R 22.5 L Cont HDW Haagis: 12 x 245/70 R17,5" 5. ÜLESANNE Arvutage koormus autorongi telgedele, mille koormaks on kaks betoonkuubikut küljepikkusega 2 m. Betooni tiheduseks olgu 2000 kg/m3. Valige koormapaigutus. Milliseid vahendeid kasutate koorma kinnitamiseks? Kas teljekoormused jäävad kehtivate normide piiresse? Kokku 32000 kg. Kasutan silmussidet + nurksidet mõlema bloki puhul. Samuti tuleks veos tõkestada nii eest kui tagant. Teljekoormus jääb kehtivate normide piirdesse
20 46.70 28.50 2639 1.53 43.80 26.60 17.20 2547 4.96 26.80 16.40 10.40 2577 3.84 Keskmin e 2589.4 3.381 Tabel 1.3 Katsete tegemise kuupäev 18.09.2017 6. Järeldus Saadud tulemused on ligilähedased sellega, mis nad päriselus on, näiteks autori poolt mõõdetud samott tellise tiheduseks saadud 1968 kg/m3 on ligilähedane päriselu samott tellise tihedusele (1850-1950 kg/m3) (Samott tellised, n.d.) Samuti autori poolt mõõdetud silikaattellis vastab päriselust leitud tihedusele. Arvutustulemustel saadud tulemus on 1888 kg/m3, tegelikkuses on silikaattellise tiheduseks 1850-1950 kg/m3 (Silikaattellised, n.d.). Silikaattellise keskmiseks poorsuseks saadi 26,73 millele kinnitust ei leitud. Graniidi keskmiseks tiheduseks saadi 2589,4 kg/m3, mis on ligilähedane graniidi
Elavhõbe asub II B perioodis, 6. rühmas. koopa ja hauakambrite seintele. Plinius Elavhõbe on metallidest ainus metall, mis nimetas elavhõbedat elavaks hõbedaks, toatemperatuuril on vedel. Elavhõbe on Aristoteles aga vedelaks hõbedaks. hõbevalget värvi. Elavhõbe on raskeim Alkeemikud tundsid elavhõbedat planeet vedelik, ületades vee tiheduse 13,6 Merkuuri järgi merkuuriumi nime all, sest kordselt. Elavhõbeda tiheduseks on 13520 elavhõbedatilkade kiire laialivalgumine kg/m3. Liiter elavhõbedat on raskem meenutab Zeusi käskjala Mercuriuse ämbritäiest veest ja raudvasar ujub väledat liikumist. elavhõbedas kui kork vees. Elavhõbe lahustab kulda, hõbedat, tsinki, vaske, pliid Looduses on elavhõbe suhteliselt jt metalle, moodustades amalgaame. haruldane. Inimene saab päevas toiduga
piirid koos. 120 100 80 60 Läbitud osakesed [% ] 40 20 0 4 2 1 0.5 0.25 0.125 Sõela suurus [mm] 6. Järeldus Katsetulemustes sain liiva puiste tiheduseks 1544 kg/m³ ja liiva tera tiheduseks 2500 kg/m³. Liiva puiste tihedus ei ole normitud. Liiva näiv tihedus on umbes 2600 kg/m³, mis natuke suurem, kui minul saadud katse tulemus. Liiva tühiklikkuseks sain 34,2 %, mis on tunduvalt vähem, kui see Raado konspektis on. Seal on liiva tühiklikus 40-42%. Meie katsetatud liivas oli 1,83% kruusa osakesi. 0,42 % oli suuremad kui 8mm ja 1,45 % oli suurem, kui 4mm. Ehitus liivas peab jääma suurem kui 5mm osakest hulk all 35%. Katsetatav liiv on ehitus liiv
6 kg. Leidke sulami tihedus g/cm3[A10]. 11. Aine tiheduse leidmiseks tuleb[A11] 12. Petrooleumi tihedus 800 kg/m3 tähendab, et[A12] 13. 0,2 m3 ruumalaga tsisterni mahub 160 kg naftat. Kui suur on nafta tihedus kg/m3[A13]? 14. Hõbeda tihedus 10 500 kg/m3. Kui suur on hõbeda tihedus g/cm3[A14]? 16. 0,6 dm3 ruumalaga klaasivalu mass on 1,5 kg. Leidke klaasi tihedus g/cm3[A15] 16. Aine tiheduseks nimetatakse selle aine[A16] 17. Õhu tihedus 1,290 kg/m3 tähendab, et[A17] 18. 50 m3 ruumalaga tsisterni mahub 40 000 kg petrooleumi. Leidke petrooleumi tihedus kg/m3[A18]. 19. Plii tihedus 11 300 kg/m3. Leidke plii tihedus g/cm3[A19]. 20. 10 liitrilisse ämbrisse mahub 9 kg taimeõli. Leidke taimeõli tihedus g/cm3[A20]
püüab vabu radikaale, vereloome häired, lihaste düstroofia, stimuleerib immuunvastust maksa/neeruhaigused K (naftokinoonid) Verehüübimine, Ca sidumine, Verehüübimise aeglustumine, glükoosi fosforüülimine, kestvad verejooksud ninast, luukoe normaalseks tiheduseks, sinikad neerude, platsenta areng-talitlus Q (ubikinoonid) antioksüdant, vähendab kortse, Väsimus, kiireneb vananemine, aitab veresoonte lupjumise vastu, risk veresoonkonna-südame haigusteks, tugevdab immuunsüsteemi immuunsüsteemi häired B1 (tiamiin) süsivesikute/ rasvhapete/ Närvitalitluse häired,
23) olema kolm korda suurem kui raudkuuli algkiirus. Et mõlemat kiirendati ühesuguse mõju abil, siis avaldab kivikuul katsetele teda kiirendada kolm korda väiksemat vastupanu kui raudkuul. Järelikult kivikuuli mass on raudkuuli massist kolm korda väiksem. Massi mõõtühikuks SI-s on üks kilogramm (1 kg). See võrdub ühe liitri destilleeritud vee massiga temperatuuril 4 0 C . [m] =1kg . Aine tiheduseks nimetatakse tema massi ja ruumala jagatist: m = . (3.1) V kg Tiheduse ühikuks on üks kilogramm kuupmeetri kohta. Vee tihedus on seega 1000 , mis m3 tähendab seda, et ühe kuupmeetri vee mass on 1000 kilogrammi.
on suurem, siis öeldakse, et sellel kehal on suurem mass. Mass on keha inertsi mõõt.Keha massi ei tohi ajada segamini keha kaaluga. Kaal on jõud, millega keha surub alusele või pingutab riputusvahendit. Mass defineeritakse inertsuse kaudu ehk keha võimega vastu panna katsetele tema kiirust muuta. Massi mõõtühikuks SI-s on üks kilogramm. See võrdub ühe liitri destilleeritud vee massiga temperatuuril 4 kraadi. Aine tiheduseks nimetatakse tema massi ja ruumala jagatist : p=m/v Tiheduse ühikuks on üks kilogramm kuupmeetri kohta. Vee tihedus on seega 1000 kg/ m3, mis tähedab seda, et ühe kuupmeetri vee mass on 1000 kilogrammi. 5 Kui tegu on mittehomogeense keskkonnaga, see tähendab keskonna tihedus pole igas punktis ühesugune, siis tiheduse arvutamiseks mingis keskkonna punktis toimitakse järgmiselt. Kujundatakse selle punkti ümber
vähendamiseks. Magneesiumi ühendeid kasutatakse ka lahaste tsemendi koostises. Milleks on vaja magneesiumit? -Päevas vajavad naised ja mehed mõlemad 320-450 mg magneesiumi. Toit, milles on rohkelt kaltsiumi, valke, fosforit ja D-vitamiini, ning vere suur kolesteroolisisaldus kasvatavad pisut magneesiumivajadust. -Magneesiumit on vaja : -Ensüümide talitluseks Süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks -Häireteta lihastööks Luukoe vajalikuks tiheduseks -Vere hüübimiseks -Geneetilise materjali sünteesiks ja avaldumiseks -Närviimpulsside tekkeks ja edasikandeks -Rakkude pinnalaengu kujunemiseks -Biovedelike pH regulatsiooniks -Organismi kohanemiseks külmaga Leidumine looduses: Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab kuni 4 kg magneesiumi.
DEFORMATSIOON, MM 5 Tabel 4.5 Survetugevuse määramine Ristlõike Proovikeha Survejõud, pindala, Survetugevus, nr kgf mm² N/mm² 1 340 400 8,3 2 320 400 7,8 5.JÄRELDUS Männi keskmiseks tiheduseks saadi 472 kg/m³. Internetist võib leida, et männi keskmine tihedus on 330 890 kg/m³ [1]. Niiskusel 12 % tuli keskmiseks tiheduseks 478.2 %. Keskmiseks survetugevuseks piki kiudu tuli 49,5 N/mm². Standardniiskusel tuli keskmiseks survetugevuseks 35,8 N/mm². Survetugevuseks risti kiudu tuli keskmiselt 8,05 N/mm², internetist võib leida tulemuseks 5 10 N/mm², seega tulemus on sobiv.[2] Niiskussisaldus on kõige suurem vees olnud kehadel (60,7 %), tiheda toas olnud keha
Silikaat ja keraamilise tellise keskmine tihedus, vastavalt 2027,45 kg/m 3 ja 1940,0 kogu gruppis ka ei mahu lubatud piiridesse, silikaattellise tihedus 1700-1900 kg/m 3 ja keraamiline tellis umbes 1700 kg/m3, mõlemad[1] kohaselt. Seda võib põhjustada antud katsematerjalide vähe poorsus. Suured hälbed võisid olla tingitud mõõtmise ebatäpsusest ja ka arvutustes tehtud ümardamistest. Kipsi tiheduseks sain katseteel 584 kg/m3, Kipsplaadi tihedus [1] allikajärgi on 750- 780kg/m3. Erinevus võib põhjustada antud materjali suurem poorsus. Saadud vahtpölüstüreeni tihedus 32,6 kg/m3 mahub lubatud vahemiiku 1550 kg/m³ allika [2] kohaselt. Korrapärastest kehadest kõige tihedam oli ehitusteras, tiheduseks saadi 7115,7 kg/m3.Allika [1] põhjal on terase tihedus 7850 kg/m3. Kõige väiksema tihedusega oli polüetüleenvill, 21 kg/m3 kohta.
7 Graafik 1.1 Materjalide tihedused 8 Järeldused Allika [2] kohaselt on graniidi tihedus 2500-2700 kg/m3, katsetulemuste keskmine on 2630 kg/m3, ehk mahtus antud vahemikku. Silikaattellise puhul, mille etteantud tihedusvahemik on 1700-1900 kg/m3, katsete põhjal tuli 1849 kg/m3 kohta. Mullbetooni tihedusvahemik õpiku põhjal on 300-900 kg/m3, katsete tulemusel tuli 865 kg/m3. Normaalbetooni tiheduseks on antud 1800-2500 kg/m3 kohta, katsetes tuli 2520 kg/m3. Nelja eelneva materjali katsetatud tiheduste tõepärasus lubab eeldada, et ka ülejäänud katsete tulemused on lubatud normides. Korrapärastest kehadest kõige tihedam oli lubjakivist valmistatud katsekeha, tiheduseks saadi 2550 kg/m3. Kõige väiksema tihedusega oli vahtpolüstüreen, 12-13 kg/m3 kohta. Korrapäraste kehade tihedused on toodud graafikus 1.1
100 Läbind, % 80 60 40 20 0 4 2 1 0,5 0,25 0,125 Sõela ava, [mm] Ülemine piir Alumine piir Katse 5 8.JÄRELDUS Puistematerjalide tiheduseks ehk puistetiheduseks nimetatakse liiva jt sõmermaterjalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jäävad tühikud. Antud katses saadi liiva puistetiheduseks 1549 kg/m³. Puistetihedus ei ole normitud, samas mida tihedam on liiva vm betooni täitematerjali puistetihedus, seda tihedam ja tugevam betoon saadakse. Antud katse puistetihedust võib lugeda suhteliselt suureks puistetiheduseks ning järelikult kasutades seda liiva, saadakse tugev betoon.[1]
Mullbetoon 888 Õõnes silikaattellis 1381 Õõnes keraamiline tellis 1524 Õõnes keraamiline tellis 1618 Samott-tellis 1930 Dolomiit 2080 Keraamiline tellis 2098,5 Normaalbetoon 2393 Lehtklaas 2429 Graniit 2510 Lubjakivi 2580,8 Teras 7185 6. Järeldus Graniidi keskmiseks tiheduseks tuli 2646 kg/m3 kirjanduslik on aga vahemikus 2550...2700 kg/m³ Keraamilise tellise keskmiseks tiheduseks tuli 1804,9 kg/m3 kirjanduslik on aga vahemiksu 450-2000 kg/m³ Laboris saadud tulemused on ligilähedased võrreldes kirjanduslikes allikates toodutega. 7. Kasutatud kirjandus http://www.sakret.ee/userfiles/downloads/Betoon_krohvid_jm_materjali_ope.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Graniit http://v2.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/Sugis2012/EHM3500__1_2012.pdf
4 49,5 49 2425,5 15,3 63,1 5 EPS 60 50 49,9 2495 14,7 58,9 62,1 48 6 49,9 49,2 2455,1 15,8 64,4 4.5 Soojaerijuhtivus EPS 60 v=0,025314+5,1743*10-5*12,9+0,173606/12,9=0,039 W/(m*K) EPS 120 s=0,025314+5,1743*10-5*22,9+0,173606/22,9=0,034 W/(m*K) 5. Järeldus Esimese soojusisolatsioonmaterjali tiheduseks saadi 12,9 kg/m3, veeimavuseks mahu järgi 1,32%. Paindetugevuseks saadi 62,6 kPa ja koormustaluvus 10%-lisel deformatsioonil oli 62,1 kPa. Koormustaluvuse määramine kaudsel meetodil andis tulemuseks 48 kPa. Soojuserijuhtivus samuti kaudsel määramisel oli 0,039 W/(m*K). Katseandmete tulemuste järgi tuli toote tähistuseks EPS-EN 13163-T2-L2-W2-BS50-CS60 ja toote klassifikatsiooniks EPS 60. Teise soojusisolatsioonmaterjali tiheduseks saadi 22,9 kg/m3. Veeimavus mahu järgi tuli 0,17%
on 587m Kodutöö 3 Kompositmaterjalist tala mahuga 1 m 3 on tehtud C-kiuga AS-4 armeeritud epoksüvaigust. Armatuuri mahuosa talas V A =0,6. Tala odavdamise eesmärgil asendati süsinikkiud võrdse arvu E-klassist kiududega. Kuna aga viimased on väiksema elastsusmooduliga, siis tuli tala jäikuse kompenseerimiseks kolmekordselt suurendada tema kõrgust. Võttes C-kiu, E-klaaskiu ja epoksüvaigu hinnaks vastavalt 720, 72 ja 108 kr/kg, tiheduseks vastavalt 1800, 2540 ja 1250 kg / m 3 , arvutage materjali protsentuaalne kallinemine. Leiame tala maksumuse C-kiudu kasutades Tala tihedus: =0,6x1800+1250x0,4= 1580 kg / m 3 Tala maksumus= 720x0,6x1800+108x0,4x1250= 831600 kr / m 3 Leiame tala maksumuse E-klaaskiudu kasutades Tala tihedus: =0,6x2540+1250x0,4= 2024 kg / m 3 Tala maksumus= 72x0,6x2540+108x0,4x1250= 163728 kr / m 3 Kuna jäikuse kompenseerimiseks kolmekordselt suurendati tema kõrgust 3 korda: 163728x3=491184 kr
419,5°C). Kergsulavuse piiriks loetakse mõnikord 100°C või 500°C, rasksulavuse piir on üle 1000°C. Sulamistemperatuurid võivad olla väga erinevad, näiteks elavhõbe -39°C, kuid tseesium ja gallium, mis sulavad inimkeha temperatuuril (ehk 37°C). Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel. Tihedus Metallide tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium, kaalium ja naatrium. Tiheduseks nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Tiheduse järgi jaotatakse metallid kergmetallideks (kuni 4500 kg/m³) ja raskmetallideks (üle 5000 kg/m³). Nii näiteks kasutatakse lennuki- ja raketiehituses kergmetalle ja sulameid (alumiiniumi-, magneesiumi-, titaanisulamid). Väikese tihedusega metallid on kerged, suure tihedusega metallid aga rasked. Näiteks alumiiniumi tihedus on kõigest 2 699 kg/m³ aga plii tihedus 11 340 kg/m³. See tähendab, et
3) Selge filtraat valada keeduklaasist mõõtesilindrisse ja seejärel täita mõõtesilinder 250 cm3 -ni destilleeritud veega. Mõõtesilindrit mitmel korral ümber pöörates lahus hoolikalt läbi segada. 4) Areomeetri abil määrata lahuse tihedus. Jälgida, et mõõtmisel areomeeter ei puutuks vastu mõõtesilindri seina. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Katseandmed Aeromeetriga mõõtes sai lahuse tiheduseks: Lahuse ruumala on: Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Kasutan etteantud tabelit ,,Lahuse tiheduse sõltuvus NaCl protsendilisest sisaldusest lahuses", võttes sealt saadud mõõtmistulemusele lähimad tulemused saan: Neile tulemustele vastavad protsendilisused on: Lahuse õige protsendilisuse kättesaamiseks kasutan valemit: 2) Arvutan saadud protsendilisuse järgi NaCl massi lahuses kasutades valemit:
Hakkasin saadud mõõtmistulemuste järgi tegma arvutusi. Arvutasin otsitava massiprotsendi C% : Arvutasin lahuses oleva NaCl massi maine: Arvutasin NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus: ArvutasinNaCl sisalduse lahuses järgmistes kontsentratsiooni väljendusviisides: Molaarsus: Molaalsus: Moolimurd: Normaalsus: g/dm3 Kg/m3 Kokkuvõte või järeldused. Katse ja arvutuste tulemusena sain lahuse tiheduseks ρ=1,011 g/mol ning massiprotsendiks C%=1,9 %. Katse sooritasin enda arvates edukalt esimese korraga, kuna vastavad arvutused tundusid klappivat õppejõu poolt välja arvutatutega, seega kordus katset polnud vaja teha. Kasutatud kirjanduse loetelu. Praktikumi juhend.
võnkumisi ultrahelideks. Heliallikaks võib olla iga nähtus, mis tekitab keskkonnas levivaid rõhu või mehaanilise pinge muutusi. Heli levib lainetena, kus on elastne keskkond. Vaakumis helilained ei levi, sest puudub elastne keskkond, mis võnkumist edasi kannaks. Heli poolt tekitatavat rõhkude vahet nimetatakse helirõhuks ja heli poolt ajaühikus läbi laine levimise suunaga risti oleva pinnaühiku kantavatenergiat helienergia tiheduseks ehk (füüsikaliseks) helitugevuseks (helivaljus). Kuulmisaistingu tekitab õhus või vees leviva elastsuslaine poolt kuulmekilele avaldatav rõhk. Kuuldepiirkonda piirab madalate energiate poolt kõrva tundlikkus (kuuldelävi) ja kõrgete poolt valulävi, millest suurema rõhu toimel tekib valuaisting. 5. osoonikiht Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri
standardhälve 83,2 3,13 7 Järeldused Allika [1] kohaselt on graniidi tihedus 2500-2700 kg/m 3, katsetulemuste keskmine on 2654 kg/m3, ehk mahtus antud vahemikku. Silikaattellise etteantud tihedusvahemik on 1700-1900 kg/m3. [1] Katsete põhjal saadud keskmine tulemus oli 1946 kg/m3. Saadud tulemus ei jää küll antud vahemikku, kuid selle lähedale. Vead võisid tulla näiteks tehtud ümardamisvigadest. Dolomiidi tiheduseks sain arvutuste teel 2183 kg/ m3. Allika [2] kohaselt peaks dolomiidi tihedus olema umbes 2840 kg/ m3 kuid allikas [1] väidab, et dolomiitsete marmorite tihedus võib kuuluda vahemikku 2000..2700 kg/ m3 ,antud juhul võis tegu olla dolomiitse marmoriga. Korrapärastest kehadest kõige tihedam oli terasest silinder, tiheduseks saadi 7109 kg/m3. Allika [3] põhjal on terase tihedus 7850 kg/m 3. See erinevus on tingitud õõnsusest etteantud terassilindris
Metallid praktikas 1. Metallide korrosioon Korrosioon - metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel (raua roostetamine, vase roheliseks muutumine). Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht kas kaitseb metalli või hävitab metalli täielikult. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Raua roostetamine - kõige suurem majanduslik kahju. Soodustavaks teguriks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine. Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine) 2) metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga) 3) elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga - prote...
1. AUSTRAALIA ÜLDANDMED Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Austraalia riigikeeleks on inglise keel. Pealinnaks Canberra. Austraalia pea on Kuninganna Elizabeth II ning peaminister Kevin Rudd. Iseseisvuse saavutas Austraalia 1. jaanuaril 1901 aastal, riigi rahaühikuks on Austraalia dollar (AUD). Austraalia pindala on pea 7,7 miljonit km² ning rahvaarv 2006 aasta andmetel on üle 20 miljoni. Rahvastiku tiheduseks on 2,6 inimest km² kohta. Ajavöönd: maailmaaeg +8 kuni +11. Austraalia on Kaug-Lõuna riik.Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared. 2. MAJANDUS Austraalia majandus on segamajandus, mida iga aastaga järjest rohkem
Struktuuragregaatide tekkeks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide 2.Piisavalt 2-,3-valentrseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3.Orgaanilist ainet Tekkivad: Koagulatsiooni (flokulatsiooni teel) Tsementatsioon Pseudoagregaadid Suhteliselt veekindlad agregaadid Oluline on nende vahekord Struktuuri suur veekindlus Poorsus üldpoorsus 40-60% De-Dm Pü=............x100 De Pk-kapillaarne poorsus 40-60% Pmk- mittekapillaarne poorsus 40-60% Pü=Pk+Pmk Lasuvustihedus Dm Mulla lasuvus tiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (lasuvuses). g/cm3 (mg/ m3) Dm- mullalasuvus tihedus g/cm3 M- absoluutkuiva mulla mass silindris g V- silindri maht cm3 Tasakaaluline lasuvustihedus igal mullal on oma iseloomulik lauvustihedus milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema Mulla kõvadus kg/cm-2 10 kg cm-2 = 1 Mpa Penetromeeter Põllukultuuride optimaalseks lasuvustiheduseks on 1.20-1,35g/cm-3
3.1. Täismassil: Auto: Esisild: 9000 kg Tagasild: 19000 kg Haagis: 39000 kg Ühe telje koormus: 13000 kg 3.2. Tühimassil: Auto: Esisild: 4875 kg Tagasild: 3980 kg Haagise teljekoormus: 1265 kg 4. REHVID Auto: Ees: 2 x 385/65 R22.5 J Cont HSR1 Taga:8 x 315/80 R 22.5 L Cont HDW Haagis: 12 x 245/70 R17,5" 5. ÜLESANNE Arvutage koormus autorongi telgedele, mille koormaks on kaks betoonkuubikut küljepikkusega 2 m. Betooni tiheduseks olgu 2000 kg/m3. Valige koormapaigutus. Milliseid vahendeid kasutate koorma kinnitamiseks? Kas teljekoormused jäävad kehtivate normide piiresse? L 32000 A 4385 (esisillast tagumiste telgede keskpunktini) B 685 (sadula kinnitusest tagumiste telgede keskpunktini) Auto esimese telje koormus 4875 kg Auto tagumise telje koormus 3980 kg Haagise teljekoormus 1265 kg Sadulast haagise keskmise teljeni 11910 mm ab 11910 mm
· Haagis Teljekoormus 3*9000 kg 4. Komplekteerige autorong sobivate rehvidega (mõõtmed, koormusindeks, kiiruskategooria) · Volvo FH 42T B3HC1 Esisild 295/80R22.5 1 Tagasild 295/80R22.5 Koormusindeks 156 Kiiruskategooria L · Schmitz S.PR BAU parda poolhaagis 385 / 65 R 22.5 Koormusindeks 160 Kiiruskategoora M 5. Arvutage koormus autorongi telgedele, mille koormaks on kaks betoonkuubikut küljepikkusega 2 m. Betooni tiheduseks olgu 2000 kg/m3. Valige koormapaigutus. Milliseid vahendeid kasutate koorma kinnitamiseks? Kas teljekoormused jäävad kehtivate normide piiresse? V= 23=8 m 3 - betoonkuubiku ruumala p= m/V m= 2000*8= 16 t - ühe betoonkuubiku mass, meil on 2*16000= 32000 kg = 32 t L*H=F*A, millest F= L*H/A Koormat 32 t ei tohi korraga vedada,kuna autorongi lubatud suurim mass on 40 t Seega teema kaks reisi! Haagis: L= 16000 kg(last) + 6194 kg(haagise tühimass)=22194 kg A1=7700 mm
4.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudsel meetodil Valem 6. Katsekeha A: o=17,3 kg/m3 Katsekeha B: o=32,6 kg/m3 Graafik nr 2. Soojaerijuhtuvuse ja tiheduse vaheline sõltuvus 6. Järeldus Katsekeha EPS: Kirjandusliku allika järgi on katsetatud vahtpolüstüreeni pikkuse tolerantsi klass L1, laiuse tolerantsi klass W1 ja paksuse tolerantsi klass T2. Katsetatud vahtpolüsüreeni tiheduseks tuli 17,3 kg/m3. Kirjandusliku allika järgi on tihedus vahemikus 12-60 kg/m3. Katsetatud vahtpolüsüreeni veeimavuseks tuli 2,29% . Kirjandusliku allika järgi on sellise veeimavusega vahtpolüstüreeni pikaajalise veeimavuse tase WL(T) 3. Veeimavus on alla 3 mahu- %. Katsetatud vahtpolüstüreeni paindetugevuseks tuli 182,3 kPa. Kirjandusliku allika järgi on paindetugevus tase BS170. Katsetatud vahtpolüstüreeni survepingeks 10 % deformatsiooni korral tuli otsesel mõõtmisel
Graafik nr 1. Koormustaluvuse ja näivtiheduse vaheline sõltuvus. 4.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudsel meetodil Valem 6. Katsekeha A: o=12,9 kg/m3 Katsekeha B: o=23,0 kg/m3 Graafik nr 2. Soojaerijuhtuvuse ja tiheduse vaheline sõltuvus 6. Järeldus Katsekeha A: Kirjandusliku allika järgi on katsetatud vahtpolüstüreeni pikkuse tolerantsi klass L2, laiuse tolerantsi klass W2 ja paksuse tolerantsi klass T2. [4] Katsetatud vahtpolüsüreeni tiheduseks tuli 12,9 kg/m3. Kirjandusliku allika järgi on tihedus vahemikus 12-60 kg/m3. [5] Katsetatud vahtpolüsüreeni veeimavuseks tuli 2,78% . Kirjandusliku allika järgi on sellise veeimavusega vahtpolüstüreeni pikaajalise veeimavuse tase WL(T) 3. [6] Veeimavus on alla 5 mahu- % [5]. Katsetatud vahtpolüstüreeni paindetugevuseks tuli 113,3 kPa. Kirjandusliku allika järgi on paindetugevus tase BS100. [7]
F koormus 10%-lisel deformatsioonil, [kgf] S katsekeha ristlõikepind, [cm2] [5] katsekeha koormustaluvus, [kPa] katsekeha tihedus, [] [6] soojaerijuhtivus, [] toote tihedus, [] [7] deklareeritud soojuserijuhtivus, [] keskmine soojuserijuhtivus, [] soojaerijuhtivuse hinnanguline standardhälve, k katsetulemuste arvuga seotud tegur, k=2,07 7. Järeldused Valge EPS plaadi tiheduseks saime 13,2 kg/m3. Veeimavus massi järgi tuli 122,7 % ning mahu järgi 1,63 %. Valge EPS plaadi paindetugevuseks saime 130 kPa ja survetugevuseks 67,5 kPa. Survepinge kaudse meetodiga 51 kPa Valge EPS plaadi soojaerijuhtivus tuli 0,039149 Katsetatava mullpolüstüreeni (valge EPS) pikkuse tolerantsi klass oli L2, laiuse tolerantsi klass W2 ja paksuse tolerantsi klass oli T2. Kuna veeimavus oli 1,63 %, seega on veeimavuse tase WL(T) 2
Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Leida korrapärase ja korrapäratu materjali tihedus. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Silikaattellis- lubjast ja liivast ning veeauru abil kõvastatud. Betoon- tsemendist ja lubjast koosnev tehislik materjal Graniit- kivim, mis sisaldab alati kvartsi ja päevakive Keraamiline tellis- Põletatud savi 1000 ° C juures 3. Kasutatud töövahendid Nihik, joonlaud, elektrooniline kaal 4. Katsemeetodid Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali mahuühikuga massi. Tihedus kg ρ on massi ja ruumala suhe [ m2 ] m ρ= V , valem nr. 1 3 m-keha mass õhus [g] ja V- keha ruumala koos pooridega [ cm ] 4.1 Korrapärase keha tiheduse mõõtmine Korrapärane keha on keha, mille parameetrid on mõõdetavad (Näiteks:tellis). Algselt
3) Selge filtraat valada keeduklaasist mõõtesilindrisse ja seejärel täita mõõtesilinder 250 cm3 -ni destilleeritud veega. Mõõtesilindrit mitmel korral ümber pöörates lahus hoolikalt läbi segada. 4) Areomeetri abil määrata lahuse tihedus. Jälgida, et mõõtmisel areomeeter ei puutuks vastu mõõtesilindri seina. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Katseandmed Aeromeetriga mõõtes sai lahuse tiheduseks: g ρlahus=1,0135 cm3 Lahuse ruumala on: V lahus=250 cm 3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Kasutan etteantud tabelit „Lahuse tiheduse sõltuvus NaCl protsendilisest sisaldusest lahuses“, võttes sealt saadud mõõtmistulemusele lähimad tulemused saan: g ρ1=1,0126 cm 3 g ρ2=1,0161 cm3 Neile tulemustele vastavad protsendilisused on: C 1=2,00
Kuivad 2 247,8 117,5 300 1075,4 35,8 33,4 3 250,3 118,7 300 1058,9 35,3 4 248,7 119,13 300 254,3 8,5 Immutatu 5 248 119 300 254,4 8,5 8,5 d 6 247 118 300 254,7 8,5 Tabel 5.3.3 6. Järeldused Silikaattelliste keskmiseks tiheduseks saime 1965 kg/m3. Silikaattelliste veeimavuseks katsete tulemusel saime mahu järgi 18,67% ja massi järgi 9,47%. Mõlemad tulemused on võetud keskmise tulemuse järgi. Sellest saab järeldada, et silikaattellis on keskmise veeimavusega materjal. Määrasime ka katsekehade survetugevuse, mille kujuteguriks võtsime 1. Kuiva keha survetugevuseks saime keskmiselt 33,4 N/mm² ning immutatud keha survetugevuseks saime keskmiselt 8,5 N/mm². Sellest saime, et kuiva keha survetugevusklassiks on 30
mg niatsiini ja 250 mg foolhapet. · Arvutage multivitamiinitabletis sisalduvate ainete massiprotsendilised sisaldused, kui ühe tableti mass on 4,5 g. V: Vitamiin C 0,12/4.5*100= u 2.6% Vitamiin B2 0.015/4.5*100= u 0.3% Niatsiin 0.145/4.5*100= u 3.2% Foolhape 0.25/4.5*100= u 4.4% Ülejäänd on mahuained · Mitu milliliitrit vett peab lisama ühele multivitamiinitabletile, et saada 0,055%- line vitamiin C lahus (vee tiheduseks võtta 997 kg/m3). V: 997/4.5= u 222g vett peaks lisama 7. Küünelakieemaldaja lahus sisaldab ruumala järgi 60,0% atsetooni (brutovalem C36O, tihedus 791 kg/m3), 20% etüülatsetaati (brutovalem C4H8O2, tihedus 897 kg/m3), 10% glütseriini (brutovalem C3H8O3, tihedus 1260 kg/m3), 5,0% etanooli (brutovalem C2H6O, tihedus 789 kg/m3) ja 5,0% vett. Kõik eelmainitud ained on toatemperatuuril ja normaalrõhul vedelikud. · Milline küünalekieemaldaja komponentidest käitub lahustina?
tõrvavaesed, tõrvased, tõrvarikkad 2. Nimetage vedelkütuste ebastabiilsust tekitavad põhjused. (olefiinide sisaldus, veesisaldus- emulsiooni ja vaba vesi, V, Ni- katalüsaatorid oksüdatsioonireaktsioonidele.) 3. Olefiinide sattumise põhjus vedelkütusesse. töötlemise käigus (termiline) 4. Nimetage kütuse korrosiivsust põhjustavad lisandid (mekaptaanväävel, vees lahustuvad happed ja alused, väävel) 5. Mida nimetatakse vedelkütuse absoluutseks tiheduseks ja suhteliseks tiheduseks? kg/m3, kahe aine tiheduse suhe Mis ühikutes mõõdetakse tihedust SI süsteemis? kg/m3 6. Kirjutage valem, kuidas tihedus sõltub temperatuurist. gx=gt+>(t-x) 7. Kirjutage seos oC ja oF vahel? C=5/9(F-32), F=9/5(C+32) 8. Mis on heledate naftasaaduste tähtsaim kvaliteedinäitaja? Mida selle abil on võimalik hinnata? viskoossus, kütuse voolavust 9. Mida iseloomustab nafta ja naftasaaduste fraktsioonkoostis? (Võrdluseks: kas
Kuumad täpid (pluumid)- Islandil. Tuum- maa tuum lrvib sügavusel2900...6371km.Tuum moodustab Maa massist 31. 5 %. Tuum jaotatakse kaheks: välimine tuum sügavusel 2900.. 5120 km ja sisemine tuum 5120.. 6371 km. Sisetuuma läbimõõt suureneb aastas umbes sentimeetri. Analüüsides seismiliste lainete levikut, on leitud, et välimine tuum on oma omadustelt lähendane vedelale olekule ja sisemine tuum tahke aine omadustega. Tuuma tiheduseks arvatakse olevat 13 ... 13,5 g/ sm³ Vahevöö- levib sügavusel 30...2900 km. Vahevöö alumist piiri nim Gutenbergi pinnaks. Vahevöö jagatakse 3: Välimine vahevöö- sügavusel 33.. 400 km. Üleminekuvöö- 400..1000km. Siseminevöö- 1000... 2900 km. Temperatuur Maa sees, maakoor Keskmiseks temperatuurigradiendiks maismaal loetakse 30 krad/km. Tempertauuri gradient Maal on .. 100 km sügavusel ei ületa temperatur 1300 kraadi 200 km sügavusel 1600 kraadi Maa keemiline koostis:
tegi pilti magneesiumisähvatuse valgusel. Meditsiinis: Magneesiumsulfaati kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi aga maohappesuse vähendamiseks. Magneesiumi ühendeid kasutatakse ka lahaste tsemendi koostises. Magneesiumi on vaja : · Ensüümide talitluseks · Süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks · Häireteta lihastööks · Luukoe vajalikuks tiheduseks · Vere hüübimiseks · Geneetilise materjali sünteesiks ja avaldumiseks · Närviimpulsside tekkeks ja edasikandeks · Rakkude pinnalaengu kujunemiseks · Biovedelike pH regulatsiooniks · Organismi kohanemiseks külmaga Pildid: Kasutatud kirjandus: 1. Raamat: Keemia leksikon, Jane Wertheim, Chris Oxlade ja dr. John Waterhouse, lk 56-57 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Magneesium 3. http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Magneesium.htm 4
2 13,9 83,0 77,0 6,00 2317 10,9 5 Graafik 1. Materjalide tihedused 6 6. Järeldus Ebakorrapäraste materjalide poorsuse arvutamine: killustiku poorsuseks tuli 6,8 % (etteantud vahemik on 5,4 – 7,3%). Ebakorrapärase kujuga keha killustiku tiheduseks sain katsetuse tulemusena 2423 kg/m³. Mida suurem on matejali tihedus, seda väiksem on tema poorsus ja vastupidi, vastavalt andmetele Tabelis (2). Korrapärase kujuga kehade tabelist on näha, et kõige suurema tihedusega on metall. Kõige väiksema tihedusega on EPS. Kokkuvõtteks võib öelda, et meie grupi sooritatud tiheduste määramise katsete tulemused langevad kokku ning sarnanevad nad ettenähtud väärtustega.
Hõbe Hõbe (Ag) on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Hõbeda sulamistemperatuur on 961,93 °C ning keemistemperatuur 2162°C. Tiheduseks on 10,5 g/cm3. Hõbeda agregaatolek toatemperatuuril on tahke. Võrreldes teiste väärismetallidega on Ag kõige aktiivsem. Puhtas õhus on Ag püsiv. Et õhus on alati vähesel määral H2S, siis tumenevad Ag-esemed aeglaselt, pinnale moodustab hõbesulfiid Ag2S: 4Ag + 2H2S + O2 2Ag2S + 2H2O Tavatemperatuuril Ag hapnikuga ei reageeri. Kuumutamisel kuni 170°C kattub Ag pind hõbe(I)oksiidi kihiga ( Ag2O). Soojendamisel reageerib Ag väävliga, moodustades hõbesulfiidi ( Ag2S).
Sõel mm Läbind, % Ülemine piir Läbind, % Alumine piir Läbind, % Katsetatud koostis 6. JÄRELDUSED Liiva keskmiseks puistetiheduseks saadi 1540.8 kg/m3, erinevus kahe määramise vahel ei olnud suurem kui 20 kg/m3. Liiva terade tihedust määrati kahe katsega, millest kahe viimase liiva terade tiheduse vahe ei ole suurem kui 20 kg/m3, ning liiva terade keskmiseks tiheduseks saadi 2737.9 kg/m3. Esimese katse liiva puistetihedus saadi 1540.8 kg/m3, terade tihedus 2737.9 kg/m3, sellega arvutatud liiva tühiklikkus tuli 43.7%. Liiva peensusmoodul on 3.3. Soome krohvimistööde juhendmaterjalis RT 33-10386 antud graafiku järgi ei tohi sellest liivast viimistluskrohvi valmistada, nagu näitab graafik 1. Killustiku tera ülemine mõõde oli 16 mm ning kasutati anuma mahuga 10 liitrit, keskpuistetiheduseks saadi 1316.7 kg/m3. Killustiku terade tiheduseks saadi 1997
3. Haldusjaotus Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi üle, Hiina RV valitsus peab oma 23. provintsiks Taiwani, mida nimetab Hiina Taiwani provintsiks. Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus Lõuna-Hiina mere saartele. Peale provintside on Hiinal 1.järgu haldusüksustest veel 5 autonoomset piirkonda, millesse on koodunud suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda. 3.1 Rahvastiku paiknemine Hiinas on rahvastiku tiheduseks 136in/km2, mis näitab väga tihedat paiknemist. Tihedaim on asustus muidugi suurlinnades Pekingis ja Sanghais. Suurlinnad asuvad enamasti Ida-Hiina mere läheduses. Suur asustus on rannikul, sest see tagab hea juurdepääsu merele. Vähem asustatud piirkonnad on Tiibetis, Himaalajas ja Lähis-Hiinas. Rahvastiku paiknemine Hiinas 2010 aastal. 3.2 Linnastumine Kümnendiga on oluliselt kiirenenud linnastumine ja tööränne maakeskustest linnadesse.
Materjali omadusi väljendatakse nii tema keemilise koostise kui ka struktuuri kaudu.. Struktuuri vaadeldakse 3 tasandil: -makrostruktuur s.o. palja silmaga nähtav materjali struktuur -poorsus, tera jämedus jne.; -mikrostruktuur s.o. struktuur, mille vaatlemiseks vajatakse optilist mikroskoopi 1.5.3.Füüsikalised omadused ja neid iseloomustavad näitajad. Physical properties 1.5.3.1.Absoluutne tihedus ehk aine tihedus. Specific density Absoluutseks tiheduseks (võib nimetada ka aine tiheduseks või eritiheduseks) nimetatakse tiheda aine massi mahuühikus, poorideta aine ruumala Ehitusmaterjalide, eriti tihedatest kivimitest puistematerjalide (betooni täitematerjalid) korral kasutatakse arvutuste tegemisel mõistet näivtihedus (nimetatakse ka terade tiheduseks). 1.5.3.3.Tihedus, Materjali tihedus on loomuliku struktuuriga materjali mahu(ruumala-)ühiku mass Antakse kg/m3; t/m3 Tihedus on tähtsamaid materjali iseloomustavaid näitajaid. Materjali soojajuhtivus, tugevus,
lõppasukohaga ning ta on suunatud lõppasukoha poole. · V= s/t ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nim füüsikalist suurust, mis on võrdne keha poolt sooritatud nihke ja selle nihke sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. · SI-s on kiiruse ühikuks võetud sellise ühtlase sirgjoonelise liikumise kiirus, mille korral keha läbib ajavahemiku 1 sekundi jooksul teepikkuse 1 meeter ja seda ühikut nim 1m sekundi kohta. · Tiheduseks nim füüsikalist suurust mis on võrdne keha massi ja ruumala suhtega. · SI-s on tiheduse ühikuks võetud sellise keha tihedus, mille mass on 1kg ja ruumala 1m3 ja seda ühikut nim üheks kilogrammiks ühe kuupmeetri kohta. · Ühtlaselt muutuvaks sirgjooneliseks liikumiseks nim sellist liikumist, mille korral keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra, kusjuures trajektooriks on sirge.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
