1. Ülesanne Koostada monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelae projekt koos vajalike arvutustega. Vahelae telgede mõõtmed: laius 2*7 m; pikkus 3*6 m. Peatala risti hoonet. Abitalade arv valida vastavalt peatala sildele, kusjuures abitalade telgede vahekaugus peaks olema 1,5 m ja 2,5 m vahel kaasaarvatud. Vahelae omakaaluna arvestada ainult raudbetooni omakaalu. Kasuskoormus 10 kN/m² Vahelagi toetub ümber perimeetri müüritisele; hoone keskel postidele. Postide dimensioneerimist ei ole vaja teha. Betooni tugevusklassi ja armatuuri klassi valik on vaba. 3 / 10 2. Plaadi dimensioneerimine Koormused: normatiivne omakaal gk = 0,1 m x 25 kN/m³ = 2,5 kN/m² kasuskoormus qk = 10 kN/m² arvutuslik koormus qd = gk x 1,2 + qk x 1,5 = 3 + 15 = 18 kN/m² arvutuslik paindemoment (meetrise riba kohta)
VAHELAED Vahelaed: horisontaalsed tarindid, mis: Jaotavad hoone korrusteks, Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblist, seadmetest, teistelt tarinditelt ning kannavad need üle seintele ja postidele On hoone horisontaalseks jäikuselemendiks Vahelagi on ühele korrusele laeks ja teisele korrusele põrandaks Olenevalt asukohast liigitatakse vahelaed: 1. Keldrivahelagi 2. Korrusevahelagi 3. Pööninguvahelagi Monteeritavuse järgi liigitatakse vahelaed: Monteeritavad Kohapeal ehitatavad (monoliitsed) Ehitusmaterjalide järgi: Raudbetoontarind Terastarind Puittarind Komposiit – tarind Nõuded vahelagedele – peavad olema: Tugevad Jäigad
Hoone asukoht. · Minu kodu asub Hoone otstarve läbi aastate · Hoone otstarve on läbi aastate olnud tsiviilhoone. Kasutatud materjalid algselt · Vundament on valatud säästbetoonist · Väliseinad on laotud väikeplokist (20cm* 6cm) silikaadist tellisvooder 12cm · Sisemised kandeseinad on laotud silikaattellistest 25cm vaheseinad on laotud silikaattellistest 12cm · keldri ja esimese korruse vahelagi on monteeritavatest paneelidest. Teise ja kolmanda korruse vahelagi on puittaladest(20*8cm vahekaugusega 75-85cm) · Katusekandjateks on sarikad (20*6)Sarikatele on naelutatud laudis (2.5cm) millele on peale pandud ruberoid · Alumine korstna osa on laotud punasest savitellistest. Korstna ülaosa on laotud silikaattellistest. · Välisviimistlusel domineerib puhta vuugiga laotud silikaattellis ja osa on laudisest. Kasutatud materjalid peale
korruse ulatuses - Rippuv sein - karkasshoone sein, mis kinnitatakse karkassile 6 Välisseinte osad - Rõdu hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm - Ärkel - hoone gabariidist väljaulatuv ja seintega ümbritsetud ruumi osa, katusest eenduv aken - Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm Vahelagi - Jaotavad hoone korrusteks - Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblilt , seadmetest, teistelt konstruktsioonidelt - Kannavad koormused üle seintele ja postidele Katus - Katus on maapinnast kõrgemal asetsev hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind - Katuslagi - on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire
Talu tööriistad rehealuses Rehealuse vahelagi lakast vaadates Ehitusmeeste märkmed harja prussil Puunael katuseharjal Sindelkatus räästal Puunael kinnitamas kahte prussi
Rõdu: hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm; Lodža: on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm; Ärkel (erker): hoone gabariidist väljaulatuv ja seintega ümbritsetud ruumi osa, katusest eenduv aken; Fassaad: välisseina väliskülg. 6 3 Vahelagi Vahelaed: horisontaalsed tarindid, mis: jaotavad hooned korrusteks, võtavad vastu koormused inimestelt, mööblist, ööblist, seadmetest, teistelt tarinditelt ning kannavad need üle seintele ja postidele Kandev osa + põranda konstr. + lae konstruktsioon Pööningu vahelagi: pööningu ja viimase korruse vaheline tarind; Keldrivahelagi: keldri ja I korruse vaheline vahelagi.
Meetodid: 1. kasutades materjalide veeaurujuhtivuse väärtusi 2. kasutades difusioonikonstanti - Glaseri meetod. Sisekliima: t = +20 oC ja RH = 50% Väliskliima: t = -10 oC, RH = 80% 1 Välissein 1.1 Kasutades materjalide veeaurujuhtivuse väärtusi Kasutades materjalide veeaurujuhtivuse väärtusi selgub, et välisseinas kondenseerumise oht puudub. 1.2 Kasutades Glaseri meetodit Glaseri meetodiga pole välisseinas kondenseerumise ohtu. 2 Pööningu vahelagi 2.1 Kasutades materjalide veeaurujuhtivuse väärtusi Kasutades materjalide veeaurujuhtivuse väärtusi pööningu vahelaes kondenseerumise oht puudub. 2.2 Kasutades Glaiseri meetodit Pööningu vahelaes kondenseerumise oht puudub. Kasutades kahte erinevat meetodit, selgub et antud tarindites puudub kondenseerumise oht.
o peavad olema helipidavad o peavad olema nõutavalt soojapidavad o sageli peavad laed olema veetihedad Eestis on kasutada kaht liiki eelpingestatud õõnespaneele: enamus tehaseid toodab EP- paneele ja vaid Tartu Maja tehas toodab teistsuguse tehnoloogiaga omi TAM-paneele. Olenevalt asukohast hoones liigitatakse vahelaed: · keldrivahelagi erinevate temperatuuridega keskkondade vahel. Lagi tuleks soojustada. · korruse vahelagi temperatuuride erinevused ühel ja teisel pool lage on väikesed. Lagi ei vaja soojustamist. · pööningu vahelagi - erinevate temperatuuridega keskkondade vahel. Lagi tuleks pealt soojustada. · Katuslagi - erinevate temperatuuridega keskkondade vahel. Lagi tuleks soojustada ja kaitsta sademete eest. Materjali järgi jaotatakse vahelaed: 1. raudbetoonlaed 1.1 monteeritavad http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php
3) Mittekandvad kui võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. 4) Rippuvad- kui ennastkandvate või mittekandvate välisseintega hoones kannab katuse, vahelagede jne koormust sisemine karkass või põikiseinad. Seinte ehitamiseks kasut materjalide järgi liigitatakse hooned: puit, kivi, plokk, paneel hooneteks. Vundament on hoone maaalune konstruks, millele toetuvad seinad või postid ja mis annab koormused edasi ehitise alusele. Vahelagi -horisontaalne konstruks, mis jaotavab hoone korrusteks, võtab vastu koormusi inimestelt, mööblist, seadmetest jne ning annab need üle seintele ja postidele. Pööning - kütmata ruum sooja pööningulae ja katuse (sarikad, roov, kate) vahel. Trepp, lift , eskalaator- on hoone osad, mis ehitatakse liikumiseks korruselt korrusele. Rõdu- on hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm. Lodza on hoone
- Jäikade ehitusplaatidega. Postide sammu moodul on 600mm ja mõõt 50x150-200mm Kuna mitmete eripikkuses postide lõplik mõõtusaagimine toimub poolvalmis karkassil turnides on see ehitusmeetod. Platvorm – puitkarkass Platvorm- puitkarkass on kandvate seintega tarindussüsteem, mille karkass ehitatakse kooruste kaupa: - Kõigepealt valmib põrand - Edasi tehakse seinakarkass - Siis järgmise korruse vahelagi - Kui jõutakse katuse kandetarinditeni ja lõpuks katuseni Nimetus on tulnud sellest, et ehitatava korruse põrand on sente ehitamisel tööplatvormiks Platvorm – puitkarkassi juures kasutatakse mõõtu lõigatud, kalibreeritud ja tüüpseid valmistooteid (võimalikult vähe eri mõõtmetega tooteid). See vähendab nii ehitusmaterjalide töötlust ehitusplatsil kui ka materjali kulu. Seinaelementidest puitkarkassmajad
22 Vahelaed on hoone osad, mis jaotavad hoone korrusteks ja kannavad korrustelt tuleva koormuse edasi kandeseintele. ÕÕNESPANEELIDEST VAHELAED Õõnespaneelid on eelpingestatud või eelpingestamataraudbetoonpaneelid, mille sees on piki paneeli ümmargused või piklikud õõnsuses paneeli omakaalu vähendamiseks. Paneeli laiuseks on 1,2m ning paneeli pikkuse saab tellida vastavalt vajadusele. ÕÕNESPANEELI VAHELAGI MONTEERITAVATE RAUDBETOONPLAATIDE ERILIIGID: Koorikplaadid- soovitav kasutada seal, kus õõnespaneeli kasutamine on probleemne. Näiteks: suurte avade ja väljalõigete korral, suurte punktkoormuste korral, vajadusel paigaldada põranda alla kommunikatsioone, vajaduselvähendada vahelae paksust, vajadusel tõsta põranda helipidavust jne. TT paneelid- kasutatakse põhiliselt suuresildeliste tööstus- ja laohoonete vahe- ja katuslagede ehitamiseks.
0 Katuslagi-välissein (Aeroc 0.12 35.7 4.3 Avp (välispiirded), m2 424.9 sõlm) V inf Pööningu vahelagi 0.15 115.6 17.7 Korruste arv (täisarv) 1.0 Põrand pinnasel 0.14 98.7 14.2 Põrand pinnasel-välissein 0.15 35.7 5.4 , m3/s 0.0034
3)Unikaalsuse toetavad seinad ja millede ülesandeks on hoone koormuse arhitektuurselt mittesobiv) Unikaalhooned(ehitatud eriprojekti järgi), masshoned(ehitatud ülekadmine alusele) tüüppr. järgi) Vahelagi(on hoone osad, mis jaotavad hoone korrusteks. Oleneb Jäikus tagatakse jäikusdiafragmadega(paneelid/postide vahele 4)Kasutatud materjali asukohast{keldrivahelagi[on kelderkorruse ja 1 korruse vaheline laotud müüritis, mis ankurdatakse postide külge) ja
eenduv aken. Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm. Fassaad välisseina väliskülg Vahelaed horisontaalsed konstruktsioonid, mis Jaotavad hoone korrusteks Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblilt, seadmetelt, teistelt konstruktsioonidelt Kannavad need üle seintele ja postidele Kandev osa + põranda konstruktsioon + lae konstruktsioon Pööningu vahelagi on pööningu ja viimase korruse vaheline konstruktsioon Keldrivahelagi keldri ja I korruse vaheline vahelagi. Katus on maapinnast kõrgemal asetsev hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire. (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks. Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära
................................................................5 ERGO®................................................................................................................................................................6 Gyproc-põrandaplaat GL 15 Põranda- ja vahelaekonstruktsioonid ...............................................................................................................................................................................6 Puitkorruselamu vahelagi......................................................................................................................................7 Betoonsegu................................................................................................................................................................9 Betooni transport ja paigaldus...............................................................................................................................9 Klaas..........................
kindlusega tulekaitseklapid. · Hoonesse paigaldada vähemalt üks autonoomne suitsuandur. Seletuskirja arhitektuurse osa on koostanud arhitekt Helmi Sakkov KONSTRUKTIIVNE OSA Üldosa 5 Projekteerimise eelduseks on elamu tööiga enam kui 50 aastat, seega kuulub ehitis EPN- i järgi klassi D (50-100 aastat). Elamu on kahekorruseline. Elamu kandvad seinad rajatakse fibo plokist. Elamu I korruse põrandad on raudbetoonist, veeküttega. Vahelagi on liimpuittaladel või puittaladel. Katused on 20 kraadise kaldega. Hoone jäikus tagatakse ristuvate seinte, seintega ankurdatud vahelagede ja katuslae jäikusega. Hoone konstruktsiooniosa keerukuse tõttu on soovitatav tellida konstruktsiooniosa tööprojekt või probleemide tekkimisel pidada nõu eriala spetsialistiga. Koormused Katusetalade arvutamisel võtta arvesse omakaalu- , tuule ning lumekoormusi. Vundamendid
Kandetarindid- Hooneosad, mis võtavad vastu koormusi ( omakaal, kasulik koormus, tuul, lumi ) ja kannavad need üle hoone teistele osadele . 32. Mis on piirdetarindid? Piirdetarandid- Hooneosad, mis moodustavad ruume . 33. Mis on karkasshoone? Karkasshoone on hoone kus kandvate seinte asemel on postide ja talade võrgustik . 34. Mis on pööning? Pööning on katuse alla jääv soojustamata ruumiosa . 35. Mis on katuslagi? Kui hoonel pole pööningut ja viimase korruse vahelagi on soojustatud ja isoleeritud, siis on tegemist katuselaega . 36. Mis on ärkel? Ärkel on hoone põhigabriidist väljaulatuv seintega ümbritsetud platvorm . 37. Mis on rõdu? Rõdu on hoone põhigabriidist välja ulatuv kaitsepiiridega ümbritsetud platvorm 38. Mis on MTR? Majandustegevuse register ( MTR ) 39. Millal registreeritakse ettevõtja MTRs? Ehitusvaldkonnas tegutsemiskes on kehtestatud pädevuse nõue, mille olemasolul registeeritakse isik majandustegevuse registris ( MTRs ) .
toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi hoone alusele. 23. Väikeehitis on kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga ja kuni 5m kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) Ehitis, mille lei ole avalikkusele suunatud funktsioone. 2) Olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis(elekter, vesi, kanalisatsioon, side jne.). 24. Sokkel on maapinnas väljaulatuv vundamendiosa. 25. Katuslagi on kui hoonel ei ole pööninguta ja viimas korruse vahelagi on isoleeritud. 26. Rõdu on hoone põhigabariidist väljaulatuv, kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm. 27. Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm. 28. Ärkel on hoone põhigabariidist väljaulatuv seintega ümbritsetud platvorm. 29. Looduslikeks alusteks nimetatakse pinnasekihte, mis võtavad vastu hoonete ja ehitiste koormust. 3 30
hüdroisolatsiooni? Hoone renoveerimisel-rekonstrueerimisel tugevdatakse ka tavaliselt vundamenti, kaevatakse vundament äär lahti, see annab ka võimaluse vertikaalse hüdroisolatsiooni paigaldamiseks. Horisontaalset hüdroisolatsiooni on samuti võimalik paigaldada vundamendi tugevdamisel või siis freesitakse vundamenti soon, millesse hüdroisolatsioon paigaldatakse 28.Viige ennast kurssi erinevate Eestis ehitatud vahelae tüüpidega. Tehke selgeks nende vead ja puudused. Puittaladel vahelagi, terastaladel vahelagi, raudbetoonplaatidest vahelagi 29. Kirjelda erinevaid vahelae toestamise ja sirgestamise viise. Vahelagesid toestatakse laetaladega risti paigaldatud terastalade ja puittaladega, mille külge kas siis kinnitatakse või riputatakse olemasolevad laetalad. Et vahelage sirgestada, siis on võimalik ka laetalasid ükshaaval vahetada uute vastu. 30. Kirjelda puidu enamlevinumaid kahjustusi ning nende likvideerimise viise.
..................................................4 1.1. Kiudbetooni põhilised kasutusalad............................................................................................4 1.1.1. Vundamendis......................................................................................................................4 1.1.2. Sein.....................................................................................................................................5 1.1.3. Vahelagi..............................................................................................................................5 1.1.4. Põrandad.............................................................................................................................5 1.2. Kiudude tüübid..........................................................................................................................6 1.2.1. Teraskiud...................................................
määramatus süsteemis) ulatuses rakendatud lagede töötamine omas põhjustavad koormused koondatud jõud jaotub pinnas. Vahelae serv ühele elemendile sisejõude alumises tasapinnas koormatakse horisontaalse kõikides ülejäänud konstantse pingena st koormusega tuulest. elementides, sisejõudude arvutuslikult on ristlõige Vahelagi peab selle jaotus on määratud süsteemi tsentriliselt koormatud. koormuse edasi kandma elementide omavahelise Kohalik tuulekoormus on põikseintele ja need jäikusega. Skeem 8.1 horisontaalkoormuseks. maandavad koormuse. Kõik Sisejõud vastasseintes Skeem 8.7 Lae toetumine see eeldab osavõtvate sõltuvad seinte jäikuste seinale
..............................5 1.1.1 Välissein.............................................................................................................................. 5 Väliseina soojajuhtivuse arvutamine...........................................................................................6 1.1.2 Põrand..................................................................................................................................7 1.1.3 Pööning vahelagi................................................................................................................. 9 1.1.4 Aken.................................................................................................................................... 9 1.1.5 Välisuks ............................................................................................................................ 10 1
Kärjeraamid liigitatakse kolme rühma: kõrged, madalad ja ruudukujulised. Kõrged raamil on kõrgus laiusest suurem, näiteks Ukraina lamavtarude raamid. Madala raami kõrgus on laiusest väiksem, näiteks eesti tarud. Ruudukujulise raami kõrgus on võrdne laiusega, sellised raamid on kasutusel Inglismaal. Lisaks on ka mitmekorpuselised tarud: neil on vähemalt kolm korpust, lahtine põhi, lagi, krae, tarviduse korral ka vahelagi ja üks vahelaud. Mitmekorpuselise taru eelised võrreldes lamavtarudega: talvituma asetsevaid peresid on kerge söödaga varustada, taru põhjasid saab puhastada kiiresti ja lihtsalt, taru ruumala on võimalik piiramatult suurendada ning mitmekorpuselised tarud on kerged ja neid suudab üks inimene tõsta (Talts 1977). 1.2 Taruehitamine Taru on mesilastele eluasemeks, mis peab kaitsma neid ebasoodsate välistingimuste ja vaenlaste eest
2.3.3. Põrandad Elamu esimese korruse põrand valmistada raudbetoonplaadina kogupaksusega 175 mm, mille sisse paigaldada põrandaküttetorustik. Eemaldada hoone sisene orgaaniline pinnas ning rajada mineraalsest pinnasest aluskiht. Seejärel paigaldada isolatsiooniplaadid (XPS-250) 50+100mm, vee- ja radoonikindel membraan ning betoon (C25/30). Põrand katta vastavalt ruumi iseloomule laminaat põrandakattega, niisketesse ruumidesse teha hüdroisolatsioon. 2.3.4. Vahelaed Vahelagi teha puittaladest 100x250mm sammuga 670mm. Talade vahele paigaldada isolatsioon 150mm mineraalvilla. Alt poolt katta lagi ehituspaberiga, millele paigaldada laudis paksusega 25mm, sammuga 200mm. Laudise peale 42mm akustilise profiiliga metallkarkass, millele kinnitub kipsplaat. Laetala peale paigaldada 37mm põrandalaudis, 5 millele omakorda asetada mürasummutusplaat. Mürasummutuse peale paigaldada
Siseseinad Siseseinad rajatakse metall kergkarkassil, millele paigaldatakse kipsplaat ja dekoratiivvineer. Karkassivahe täidetakse mineraalvillaga. Põrandad pinnasel Peale hoonekarbi valmimist paigaldatakse plaatvundamendile täiendav soojusisolatsioon (vahtüolüstüroolplaat 50mm) ja veeküttetorustikuga betoonplaat. Sauna duŝiruumis paigaldatakse elektriküttekaabel. Betoonpõrand kaetakse pinnakattega vastavalt ruumi funktsioonile. Vahelaed Elamu vahelagi rajatakse puit-taladele. Viimased toetuvad omakorda hoone pikisuunas paiknevatele metalltaladele. Puit-taladele kinnitatakse alt hõre laudis ja kahekordne kipsplaat. Talade vahele paigaldatakse heliisolatsioon (mineraalvill 150 mm) Ülevalt paigaldatakse taladele kogu perimeetris sulundatud okaspuuvineer ja pinnakate vastavalt ruumifunktsioonile. Elektri põrandaküttega ruumis (duŝiruum) paigaldatakse vineerile kolm kihti kipsplaate (keskmises kihis el-kaabel), hüdroisolatsioon ja pinnakate
jaotusplaadiga; 1 jaotusplaat, 2 müüritis. Elastsusteooria lahend on ligikaudu järgmine Maksimaalne tõmbepinge müüritises kus a -koormatud ala pikkus; = a/l; l -seina pikkus. Pingestatud ala sügavus Pragude tekkimise vältimiseks tuleks pingestatud ala armeerida võrkudega. 18. Jäiga konstruktiivse skeemiga hoone - välisseinte töötamine vertikaal ja horisontaalkoormustele Välisseinte töötamine vertikaal- ja horisontaalkoormustele Vahelagi moodustab suure plaadi (lamiku), mis oma pinnas praktiliselt ei deformeeru. Välissein töötab horisontaalkoormusele plaadina, mis on kontuuril toetatud. Skeem Välisseina töötamine tuulele Vertikaalsuunas moodustub selliselt jätkuv süsteem. Kuivõrd põikseinte vahe on tavaliselt suurem kui korruse kõrgus, siis on õigustatud vaadelda välisseina töötavana paindele ühes suunas lühema külje suunas. Sellisel juhul võime vaadelda seinast ainult
ehitise otstarve ja suurus, ruumide funktsionaalsed seosed, hoone plaaniline ja mahuline lahendus, arhitektuur-ehituslikud põhilahendused, nähtavate pindade põhilised ehitusmaterjalid ja viimistlus, puuetega inimeste liikumise jm. vajaduste rahuldamist, energia säästlikku ja tõhusat kasutamist, sealhulgas välispiirete sooja- ja õhupidavust, põhitarindite (välissein, põrand, katus, pööningu vahelagi, vahesein) kirjeldused kihtide kaupa ja kihtide paksused; ehitise kavandatav kestvus (ehitise tööiga); tuleohutusnõuete täitmist, sh.: o hoone tuleohuklass ja hoone kasutusviis; o hoone tuleohutuse tagamise põhimõtted; o tarindeid ja kogu hoone tulepüsivust iseloomustavad näitajad; o tarindite sise- ja välispindade süttivustundlikus ja tule leviku näitajad;
Kvaliteedi aluseks on võetud Tarindi RYL 2010 ja ViimistlusRYL 2000. Valmispindade ja tarindite tolerantsid peavad vastama vähemalt 2. klassi nõuetele. Nimetatud nõuded kehtivad ka nende tööde kohta, mille kohta konkreetset viidet ei ole antud. Raudbetoonkonstruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS-EN 13670, normaalklassi järgi. 4.2. Hoone kandeskelett 4.2.1. Kandeelemendid Kandvad seinad (s.h. välisseinad) on kergkruusplokkidest, välisseinad on soojustatud. Vahelagi 1. ja 2. korruste vahel, ning katuselaed on monteeritavatest õõnespaneelidest. Paneelid paigaldada raudbetoonist monoliitvöö peale. 4.2.2. Hoone üldjäikus Jäikus hoone vertikaalses asendis põik- ja pikisuunas tagatakse hoone kandvate seintega. Jäikus horisontaalasendis tagatakse vahelae- ja katuse sidemetega koostöös raudbetoon monoliitvööga. 4.3. Maa-alused konstruktsioonid 4.3.1. Ehitusgeoloogilised tingimused, pinnase omadused
23.LÕIGATAKSE TAPEEDI ALUMINE SERV PARAJAKS, ENNE SEDA MÄRGISTADES PABERALUSEL TAPEET TÄHELEPANEKUD TAPEETIMISEL 1.KUI TEKIVAD MÕNE AJA MÖÖDUDES PEALE PAANI PAIGALDAMIST MULLID : - TAPEET POLE PIISAVALT KLIISTERDATUD (KUIVAD KOHAD) - TAPEET POLE PIISAVALT PUNDUNUD - ALUMINE TAPEET LIGUNES LAHTI UUE KLIISTRI MÕJUL - LIIGA VEDEL KLIISTER ALUSPÕRANDAD BETOONPÕRAND PINNASELE TOETUV MASSIIVPLAAT KANDEV VAHELAGI KOHAPEAL VALATUD BETOONPLAAT BETOONELEMENDID PUITKARKASSPÕRAND VAHELAELE KINNITATUD LAAGIDELE TOETUV LAAGIDE VAHE ON TÄIDETUD SOOJUSISOLATSIOONIMATERJALIGA LAAGIDE VAHE SÕLTUB PEALE PAIGALDATAVA MATERJALI JÄIKUSEST LAAGIDELE PAIGALDATAKSE: SULUNDLAUD EHK PUNNLAUD EHITUSPLAAT (LAAST-, KIPS- VÕI VINEER) ALUSPÕRANDA OMADUSED SIRGUS SELLE ALL MÕISTAME PÕRANDA HORISONTAALSUST JA TASAPINNALISUST KÕRGUS
· korrashoiu ja hooldamise põhimõtted Pilet 25 1. Kivipostide ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · seotised tellistest ja väikeplokist postide ladumisel · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Võrdle: õõnepaneelidest ja monoliitbetoonist vahelagi · kirjeldada erinevaid lagesid · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi
· korrashoiu ja hooldamise põhimõtted Pilet 25 1. Kivipostide ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · seotised tellistest ja väikeplokist postide ladumisel · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Võrdle: õõnepaneelidest ja monoliitbetoonist vahelagi · kirjeldada erinevaid lagesid · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi
20…70cm; Pikkus kuni 20… 20…30m; Tulepü Tulepüsivus R30… R30…R120. 21 E-Betoonelement Monoliitne rb. karkass Valatakse korruste kaupa: postid + vahelaed Postid: ruut, ristkülik, ümar. Karkassi skeem: Post-plaat, Kapiteelidega postid, Ribiline vahelagi. 22 11 Monoliitne rb. karkass Materjalid Laud Vineer Teras Kangas Kile Raketisesüsteemid Nõudmised raketisele: Piisav tihendus; Piisav tugevus ja jäikus; Betooni liiga kiire kuivamise vältimine;
vanasti? Hüdroisolatsioonina 36. Miks on savikrohv siseviimistlusena hea materjal? Ta on kui niiskusereguleerija, hoia õhuniiskust ruumides . Liigse niiskuse imeb endasse, kui ruumi õhk liiga kuivaks muutub, siis suudab savi niiskuse ruumi tagasi anda. 37. Kuidas saad hea mürapidava seina? Kasutades helisolatsiooni 38. Millisel juhul vahelagesid soojustatakse? Kui vahelahe peal olev ruum on külm, siis soojustatakse vahelagi , soojade ruumide puhul pole soojustust vaja. 39. Mis on kiudbetoon? Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega 40. Puitkonstruktsiooni ja kivikonstruktsiooni vahel peab alati olema mis? Õhkvahe 41. Milline on lubatud minimaalne lamekatuse kalle 5% 42. Nõuded sisemise äravooluga lamekatustele Peab olema varustatud äravoolulehtritega 43. Nõuded välise äravooluga katustele
vanasti? Hüdroisolatsioonina 36. Miks on savikrohv siseviimistlusena hea materjal? Ta on kui niiskusereguleerija, hoia õhuniiskust ruumides . Liigse niiskuse imeb endasse, kui ruumi õhk liiga kuivaks muutub, siis suudab savi niiskuse ruumi tagasi anda. 37. Kuidas saad hea mürapidava seina? Kasutades helisolatsiooni 38. Millisel juhul vahelagesid soojustatakse? Kui vahelahe peal olev ruum on külm, siis soojustatakse vahelagi , soojade ruumide puhul pole soojustust vaja. 39. Mis on kiudbetoon? Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega 40. Puitkonstruktsiooni ja kivikonstruktsiooni vahel peab alati olema mis? Õhkvahe 41. Milline on lubatud minimaalne lamekatuse kalle 5% 42. Nõuded sisemise äravooluga lamekatustele Peab olema varustatud äravoolulehtritega 43. Nõuded välise äravooluga katustele
Mittekandvates seintes võib kasutada fibo silluseid, jälgides täpselt tootja paigaldusjuhiseid. Teise korruse vaheseinad on 42 mm metallkarkass-seinad kivi- või klaasvill heliisolatsiooniga, kaetud kahekordse kipsplaadiga ja tapetseeritud või värvitud. Niisketes ruumides on siseviimistluseks keraamiline seinaplaat. 7 1.3.3. Vahelaed, laed, trepid ja põrandad. Elamu esimese korruse põrand ja vahelagi on projekteeritud EP6 220 mm õõnespaneelidest millele on valatud tasandusvalu, kus paikneb põrandaküte. Põrandakatteks on laudparkett (vt. tüüpkonstruktsioon P-1), niisketes ruumides ja köögis keraamiline põrandaplaat (vt. tüüpkonstruktsioon P-2). Teisele korrusele viivaks trepiks on terasest keerdtrepp, mis kinnitub hallis asuva terasposti külge. Teise korruse vahelaeks on hõre laudis, mille külge on kruvitud kipsplaat. Laudis kinnitub sarikate pennide külge
Postide sammu moodul on 600mm ja mõõt 50x150-200mm Kuna mitmete eripikkuses postide lõplik mõõtusaagimine toimub poolvalmis karkassil turnides on see ehitusmeetod. Platvorm – puitkarkass Platvorm- puitkarkass on kandvate seintega tarindussüsteem, mille karkass ehitatakse kooruste kaupa: - Kõigepealt valmib põrand - Edasi tehakse seinakarkass - Siis järgmise korruse vahelagi - Kui jõutakse katuse kandetarinditeni ja lõpuks katuseni Nimetus on tulnud sellest, et ehitatava korruse põrand on sente ehitamisel tööplatvormiks Platvorm – puitkarkassi juures kasutatakse mõõtu lõigatud, kalibreeritud ja tüüpseid valmistooteid (võimalikult vähe eri mõõtmetega tooteid). See vähendab nii ehitusmaterjalide töötlust ehitusplatsil kui ka materjali kulu. Seinaelementidest puitkarkassmajad
kantakse tuulekoormus välisseinalt kui plaadilt üle vahelae ja põikseina servale ning Elastse skeemiga on tavaliselt ühekorruselised hooned, kus koormused ühele elemendile põhjustavad sisejõude ka kõikides teistes elementides. Vahelae töö jäiga skeemiga hoones. Jäiga skeemiga hoone töötamise kontseptsiooni aluseks on lagede töötamine omas pinnas. Nagu skeemilt 8.5 võib näha koormatakse vahelae serv horisontaalse koormusega tuulest. Vahelagi peab selle koormuse edasi kandma põikseintele ja need maandavad koormuse. Kõik see eeldab osavõtvate konstruktsioonide töötamist vastavalt tugevusõpetuse nõuetele. Lagi peab seega olema konstrueeritud ka horisontaalsuunas talana. Lagi tuleb vastavalt ka armeerida. Tuulekoormuse kandmine hoone vundamendile jäiga skeemiga hoones. Tuulekoormuse mõjudes seinale mõjub jäigas hoones koormus edasi vahelagedele ja põikseinte servadele
Vahelaed Vahelagedeks nimetatakse hoone horisontaalseid konstruktsioone, mis jaotavad hoone korrusteks. Nende ülesandeks on vastu võtta koormusi inimestest, mööblist, seadmetest, mis paiknevad korrusel, ning kanda need üle seintele, 5 postidele. Keldripealset vahelage nimetatakse keldrivahelaeks, korrustekohal paiknevaid vahelagesid vahelagedeks ning viimase korruse peal paiknevat lage pööninguvahelaeks. Vahelagi koosneb kandvast osast (paneelid, talad) ja selle peale ehitatud põrandakonstruktsioonidest. Katus Katuse ülesandeks on kaitsta hoonet sademete eest. Katus koosneb kande- (sarikad, katuslaepaneelid) ja kattetarindist e katusekattest. Katuse alla jäävat hoone ruumiosa nimetatakse pööninguks. Kui hoonel pööningut ei ole ja viimase korruse vahelagi on soojustatud ning isoleeritud, siis nimetatakse seda katuslaeks. Aknad ja uksed
.................................................11 Puitkiudplaatidest ripplaed..........................................12 Klaasvillplaatidest ripplaed..........................................13 Valgustatud-ja peegelripplaed......................................14 Pildid............................................................................15-16 2 Sissejuhatus Ripplagi on vahelae külge kinnitatud ,põranda ja vahelae vahel olev paigaldatud vahelagi,mille eesmärgiks on kas varjata midagi vahelaes olevat,nagu näiteks torustikku ,kaableid,rikutud lage jne.raipplagesi on palju erinevaid tüüpe ja neid valmistatakse paljudest erinevatest materjalidest,see oleneb sellest kuhu ripplagi tuleb ja mis on selle eesmärgiks.materjalidena kasutatakse ripplagede puhul enamasti kas metalli,puitu või kipsi. 3 Metall-ripplaed Restlaed
Soojustus pööningu põrandal peab olema pealt kaetud auru läbilaskva tuuletõkkega ja pööningul peavad olema käiguteed katuseluukide juurde pääsemiseks ning tehnoseadmete hooldamiseks. Elamutes on kolme erineva funktsiooniga vahelagesid. Keldrilagi paikneb keldri ja eluruumide vahel. Kelder on tavaliselt jahedam kui elutoad, seepärast peab keldrivahelagi olema soojapidav. Keldris võib olla müraallikaid, seepärast peab vahelagi olema ka mürapidav. Keldri õhk võib olla niiske; keldrivahelae puitkonstruktsioonid peavad olema niiskuse vastu kaitstud. Kui keldris on garaaz, siis peab keldri vahelagi olema nii tuletõkkeks kui ka tõkestama bensiiniaurude ja heitgaaside läbipääsu. Korrusevahelagi eraldab elukorruseid. Soojapidavus ei ole oluline, mürapidavus küll. Pööninguvahelagi eraldab ülemist elukorrust katusealusest ruumist. Siin on oluline eeskätt soojapidavus
poolsete välisseinte heliisolatsiooni. Otstarbekas on kasutada ka tugevdatud mürakaitseliste omadustega aknaid. 6. Majasiseselt leviva müra tõkestamine. Heliisolatsioon tuleb paigaldada juba elamu ehitamisel. Ruumide konstruktsioonides võib kasutada spetsiaalseid heliisolatsioonimaterjale. Ehitusmaterjalidest sobivad müra summutamiseks kõige paremini avatud pooridega materjalid, näiteks kivivillaplaadid. Kui elamu keldris on müraallikad, peab keldrivahelagi olema mürapidav. Vahelagi peab tõkestama nii õhumüra kui ka sammumüra. Viimane saavutatakse põranda heliisolatsiooni teel. Raudbetoonlae puhul annab hea tulemuse nn ujuv põrand, mis asetseb ümbritsevatest konstruktsioonidest eraldi. Sanitaartehniliste ja inseneriseadmete paigutamisel ja monteerimisel tuleb kinni pidada vajalikest akustikanõuetest. Ventilaatorid ja vajadusel ka harukanalid peavad olema varustatud mürasummutitega. 7. Kõrge sagedusega heli leviku iseärasused.
8.2.4 Energiatõhususarvutuste lähteandmed 90 8.2.5 Analüüsitud energiatõhususmeetmed 92 8.3 Energiaarvutuste tulemused 92 9 Põhimõttelisi renoveerimislahendusi 97 9.1.1 Välissein 99 9.1.2 Põrand 102 9.1.3 Pööningu vahelagi 105 9.1.4 Katused 106 9.1.5 Ventilatsioon ja küte 107 10 Järeldused 111 10.1 Edasiste uuringute vajadus 113 Viited . 114
Järelkõlakestus T - aeg, mille jooksul helirõhutase langeb 60 dB heliallika väljalülitamisel; hinnatakse sekundites (s). 56. Seina ja vahelae heliisolatsiooninõuete täitmine. Seina õhumüra isolatsiooni nõudeid täidab _ massiivne tarind; _ kerge ja kihiline tarind. · Mõjutavad: _ massiivsus; _ jäikus; _ sisemine sumbuvus; _ kinnitus, liitumised külgnevate tarinditega; _ tarindi ohupidavus Vahelagi peab olema piisava heliisolatsiooniga peab vahendama nii löögimüra kui ka õhumüra levikut ühest ruumist teise. 57. Akustilise kvaliteedi tagamisel arvestatavad materjalide omadused. Ehitusmaterjalid saab akustika seisukohalt liigitada: · heli isoleerivateks kõvad, peegeldavad heli; · heli neelavateks (absorbeerivateks) poorsed; ei oma märkimisväärseid heli isoleerivaid omadusi 58
900kg/m³. 29 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad Kui tegemist on ühekorruselise “lihtsa” hoonega, seina kõrgus on ~2.5 m, kandvate seinte vahekaugus ei ole suur ja müüritisele toetub kerge (puit)lagi, võib ploki laiuseks olla 150 mm ja seinu on soovitatav jäigastada mittekandvate vaheseintega. Kui hoone on ühe- või pooleteisekorruseline ja vahelagi ehitatakse raudbetoonpaneelidest, siis esimese korruse sein ≥ 200mm. Kahekorruselise hoone puhul (nii viil- kui lamekatuse korral) peab esimese korruse sein olema 250 mm paks, teise korruse võib ehitada 200 mm plokist. Kolmekorruselise hoone korral on seinte paksused üldjuhul järgmised: I korruse müüritis 300 mm, II korrus 250 mm ja III korrus 200 mm. 30 15
Sama, toetus mõlemast otsast 190 240 Valemi selgitus: mf väljendab tugevdatava posti eksperthinnangut; *2,5µ *0,01fsw/ (1+2,5µ) väljendab põikarmeerimisega saadavat posti lisatugevust; f scAs2 see liige hindab püstraudade iseseisvat tööd. Püstraudade tööd saab arvestada ainult juhul kui püstraudadele tõesti ka kantakse koormus üle. Postide tugevdamise ajaks tuleb vahelagi toestada. Betoonkestaga tugevdamine on efektiivsem kui teraskestadega tugevdamine, kuna betoonkest on tihedalt ümber posti kogu selle pikkuses. Kui posti ristlõike mõõtude suhe on suurem kui 1 / 2,5 siis tuleb kasutada ka läbi seina paigaldatud tugevdusvardaid. Varraste samm ei tohi ületada t (müüritise paksust). Betoonkestaga tugevdatud elemendi kandevõimet kontrollitakse valemiga: 3µ f
Klaasist ava välisuksel peab olema nii väike, et inimese pea läbi mahuks. Välisuksele pannakse 3 hinge 2 üles, 1 alla. Uksele pannakse vedrusulgur, et tuul ust kinni ei saaks lüüa. Lahtihoidmiseks on uksel hoidepidur. Käepide on suur ja mugav. 45. Pennkatuse ja pärlinkatuse erinevus. Pennkatuse maksimaalne kalle. Pennkatus Kogu katuse koormus kantakse välisseintele räästapärlini (müürilati) kaudu, millele toetuvad sarikad. Sein ja vahelagi peavad olema omavahel tugevalt ankurdatud naelte, metallkobade ja ankrupoltide abil. Võimalusel on soovitav ühendad räästas sarika otsad läbi välisseina kulgevate laetala otstega. 46. Katusekalde sõltuvus katusekattematerjalidest · Rullmaterjali puhul 0...14 kraadi · Rannila lainelisest teraspleki puhul 8 kraadi · Lainelistest kiudtsementplaatidest materjali puhul üle 11 kraadi · Betoonist katusekivide puhul üle 12 kraadi · Plekkkatuse ühekordsete valtside puhul 18 kraadi
kahekordse klaaspaketiga, millest üks klaas on soojustpeegeldav, klaasiga osa soojapidavus peaks olema > = 0,47 m² K/W, klaasita osa soojapidavus >= 1,43 m² K/W. Läbipuhumise vähendamiseks tehakse välisuste avaküljed tellisseintes vee-randiga. 45. Pennkatuse ja pärlinkatuse erinevus. Pennkatuse maksimaalne kalle. Pennkatus Kogu katuse koormus kantakse välisseintele räästapärlini (müürilati) kaudu, millele toetuvad sarikad. Sein ja vahelagi peavad olema omavahel tugevalt ankurdatud naelte, metallkobade ja ankrupoltide abil. Võimalusel on soovitav ühendad räästas sarika otsad läbi välisseina kulgevate laetala otstega. pennsarikaid kasutatakse 6...11 m laiuste vähekorruliste hoonete puhul. Pennkatuse puhul on sarikate paar ühendatud penniga. pennkatuse maksimaalne sille on 20 m. lamavsarikaid (pärlinkatus) 10...11 m laiemate hoonete puhul. Lamavsarikad toetuvad ühelt otsat
F1 = 3,51 · 6,67 · 0,5 = 11,7 kN/m Normatiivne omakaalukoormus seina jooksvale meetrile teljel 3, mis tuleb pikemalt paneelilt, on võrdne koormusega teljel 1 F31 = 3,51 · 6,67 · 0,5 = 11,7 kN/m Normatiivne omakaalukoormus seina jooksvale meetrile teljel 3, mis tuleb lühemalt paneelilt F32 = 3,51 · 2,9 · 0,5= 5,1 kN/m Kokku normatiivne omakaalukoormus seina jooksvale meetrile teljel 3 F3 = 11,7 + 5,1 = 16,8 kN/m b. vahelagi - R/B õõnespaneel 220 mm 3,22 kN/m2 - tasanduskiht 40 mm 0,03 · 24 = 0,72 kN/m2 - parkett 0,014 · 5 = 0,07 kN/m2 KOKKU: gk,vl = 4,01 kN/m2 qk,vl = 4,01 kN/ m² qk,vl = 4,01 kN/ m² qk,vl = 4,01 kN/ m² qk,vl = 4,01 kN/ m²
6 1.3. Vahelaed Majal on betoonist vahelaed. Betoonist vahelaed on tihti puidust vahelagedest kallimad, kuid neil on mitmeid olulisi eeliseid, mis teie elukvaliteeti oma valminud majas oluliselt mõjutavad: Betoonvahelaed on tugevad ja vastupidavad -- nad ei vaju, vetru ega nagise. Need on tuleohutud. Väga hea heliisolatsioon tagab privaatsuse, mida puitkarkassile ehitatud vahelaed ei võimalda. Kuna vahelagi on väga suure kandevõimega, puudub vajadus vahelagede tarvis majja planeerida tülikaid poste või kandvaid vaheseinu ja seetõttu on võimalik ehitada avaraid ruume. Kuna kandvad vaheseinad puuduvad, on hiljem ruumide paigutust lihtne muuta. Plastbau® tehnoloogia võimaldab vahelagesid ehitada senisest 30% soodsamalt, mistõttu betoonvahelae ehitamine ei pruugi puitkarkass- vahelae ehitamisest enam kallim olla. 1.4. Katus Põletatud looduslikust savist katusekivid
1 - post; 2 - peatala; 3 - abitala; 4 - plaat; 5 - kapiteel 1a Ühes suunas töötavate plaatidega vahelagi, peatala põiki hoonet 1b Ühes suunas töötavate plaatidega vahelagi, peatala piki hoonet 2 Kahes suunas töötavate (ristarmeeritud) plaatidega vahelagi 3a Punkttoetusega vahelagi 3b Seenlagi Joonis 9.1 Monoliitsed vahelaed Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 123 Ühes suunas töötav plaat: kaks serva toetamata või neli serva toetatud, kuid l2 > 2l1.
annaabi.ee 
