kasutusajakuludega ning loodetavasti ka pikaajalised oma kasutuses. Seetõttu vajavad nad igal juhul kontrollimist pikemale ajale, et tõestada oma efektiivsust: seega pole praktiline ega ökonoomne ehitada näidis funktsionaalsete omaduste ja kogumaksumuse kontrollimiseks. Ilmselt saab ehitada vaid põhikonstruktsioonide näidised ja selline vajadus võib tekkida ka koos sooviga arvestada neid uurimistulemusi ehitusmaksumuse plaanimisel, sest suur aja- ja vahendite kulu ehitamisel ei võimalda ehitada mitu korda. Kui füüsiliste näidiste valmistamine pole ehituses tavaliselt võimalik, siis ehitise projekteerimine peab toimuma nii, et saadakse kinnitus tellija soovide rahuldamisest. Seega on vaja koostada mudel, mis iseloomustab tegelikku olukorda väiksemas ulatuses, kuid siiski selliselt, et oleks võimalik reaalse hinnangu andmine. Need mudelid võivad olla: • füüsilised (kolmemõõtmeline makett)
docstxt/14272228820822.txt
katus, vundament jne. Tavaliselt 10-15 elementi). Need põhiosad on makroelemendid. Kui edasi hakata põhiosasid eraldi kirjeldama siis on tegemist juba mikroelementidega (nt. vundamendi taldmik ) (Esmalt jaotatakse projekt makroelementideks ja seejärel mikroelementideks. Olenevalt kas töötatakse eelarve jämedamate või detailsemate jaotiste tasemel, jagatakse eelarvestamine mikro- ja makroeelarvestamiseks.)) 7) Millisteks kaheks suureks valdkonnaks annab kogu ehitusmaksumuse hindamist jagada? (Traditsiooniline lähenemine- projekti maksumus seondub funktsionaalsete aspektidega. Sõltuvus on ebakindel, ehitust hinnatakse näiteks ühe õpilase koondmaksumuse järgi. Detailsema projekti astmel on maksumus rohkem seotud üksikute töömahtudega. Alternatiivne lähenemine- teeb vahet traditsioonilisel ehitamisel ja inseneriehitusel. Maksumus on protsessi poolt ära määratud st. Seadmed, meetodid määravad maksumuse. Tradits
Vorm 3 Ühikhinnaeelarve nr. 111 kuupäev Ehitusprojekt: Erikooli võimla lk. Kood Kirjeldus Maht m.ü. Maksumus ühikule 1996 EEK 300 Ehitustarindid 400 Tehnoseadmed 311 Süvendi kaevamine 405 m2 71,4 28917,00 322 Madalalused 405x??? m3 1523 324 Aluspõrandad 810 m2 650 526500,00 325 Põrandakatted 810 m2 550 445500,00 326 Isolatsioon 810 m2 52 42120,00 329 Muud 6743 sBm 29 195547,00 331 Kandvad välisseinad ...
Loeng nr 7. Ehituse maksumuse hindamise uus väljakutse: BIM ja selle mõju ehitusmaksumuse hindamisele 7.1. Sissejuhatus Ehitusmaksumuse eelarvestamine on ehitusprojekti üks olulisemaid ja kriitilisemaid faase. Täpsete ja usaldusväärsete eelarvete koostamine otsuste vastu võtmisteks on eelarvestajate jaoks üks väljakutsuvamaid töid. Eelarve ei ole mitte vaid hinnapakkumuse koostamiseks vaid ka mitmeks projektijuhtimise funktsiooniks. Olenemata eelarvestamise täpsusest, on see jäänud üheks ajamahukaimaks protsessiks. Üks kõige aeganõudvam ja vähem efektiivsem töö eelarvestamises on
docstxt/14272229426365.txt
arhitekti seisukohalt mittesoovitavaid muudatusi. Kiiresti muutus tavaliseks see, et koos jooniste ja töökirjeldustega koostas arhitekt ka töömahtude loendid ise selleks, et võtta pakkujatelt vajadus omavaheliseks kokkusaamiseks. Samas kehtis ikka põhimõte, et lepingu endale saanud edukas pakkuja tasus ka arhitekti poolt määratud mahtude arvestajale tema töö eest. Mahtude arvestajast kujunes tunnustatud amet. Selline pakkumiskorraldus ehitusmaksumuse määramisega enne tööde alustamist annab tellijale kindla eelarve enne tegelikke ehituskulusid. Pakkumuse toimumise ajaks on ta aga sidunud ennast juba paljude kuludega, mida ei saa aga kunagi tagasi siis, kui selgus, et kulud ehitusele võivad olla liiga suured ja töid ei saa alustada. Arhitekt, projekti konsultandid ja mahtude arvestaja on selleks ajaks lõpetanud põhilise osa
• märkimisväärselt madal lepinguhind ei taga veel alati edukat tulemust, sest pikk ja kulukas ettevalmistav periood lepingu algul annab varased suured kulud, millele hakkavad kuhjuma rahastamisega seotud koormised. Rahastamiskulud kaasnevad iga ehitusega, sest kasutatav raha on kas laenatud (lisades endale protsente) või kasutab tellija oma raha, mis ehitusse paigutatult pole kasutatav muudeks investeeringuteks (ja ei saa koguda protsente). METODOLOOGIA Ehitusmaksumuse kujunemisel tuleb võrrelda omavahel kolmesuguseid kulusid/ tulusid: 1.Tänased summad 2.Tuleviku summad 3.Vaadeldava perioodi jooksul regulaarsete intervallide tagant tekkivad summad (nt palgad). Neid summasid ei saa omavahel võrrelda ilma neid mingil moel teisendamata ja andmata neile ühtset võrdlusalust. Selleks saab kasutada kahte põhilist võimalust, mis mõlemad iseloomustavad erinevalt sama tulemust: 1.Nüüdisväärtus 2.Aastane ekvivalent maksumus Nüüdisväärtus
kõikide ehitustööde läbiviimist. Kui ehitus teostati täpselt antud jooniste järgi, langeb loomulikult ära teostusjooniste vajadus; kuid see on tavaliselt vaid erandjuhus ja praktiliselt kaldutakse kõrvale enam-vähem kõikidest joonistest. Kui aga tulevikus on tarvis teostada hoonele ümberehitust on vajalik opereerida ehitise täpsete joonistega, eeskätt plaanidega ja lõigetega Enne hoone ehitamist tasuks välja selgitada ka ehitusmaksumus. Ehitusmaksumuse täpseks hindamiseks peaksid olema olemas kõik eriosade projektid, koos täpsete lahenduste ja seadmetega. Kasutatud infoallikad: http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Urmas_M6nd/H-4k- Ehitusprojekt.pdf
2. "Oma jõududega" ehituse erinevus võrreldes tööettevõtu kaudu ehitamisega: - otselepingud - üldkulud - kasum - tööviljakus - kvaliteet - aeg 3. Loetle omaniku põhitoimingud ehituse maksumuskontrollil projektieelses ja projekteerimise faasides Peab võimaldama: -Ehitustööde kirjeldused - plaanid - kontrolleelarve - töömahtude loend (liigendatud) - kasutus- ja hoolduskirjad - kohustus järelevalve osas - vastutus ehitusmaksumuse eest - pakkumisdokumentide väljastamisajad 5. Esita valem ehitustöö kestuse arvutamiseks projektijärgse töömahu ja töölise tööviljakuse kaudu. Demonstreeri tulemust mõõtühikute kaudu. T = Q/n, [Päeva=iminpäeva/inimesi] T ehitustöö kestus Q töömahukus. n tööliste arv tööl: Q = P/R, [Inimpäeva= m2 / (m2 /inimpäevas)] Q töömahukus. P töömaht eelarvest R tööviljakuse norm Töö tehnoloogiliselt MIN võimalik kestus: Tmin = P/R*nmax ,
· Pindala ehk põrandapinna meetod - käesoleva meetodi korral arvutatakse kogu ehitise põrandapind. 1.3.Kirjelda funktsionaalühiku ehk võimsusühiku meetodit. · Meetoditkasutabeelkõigetellija, kelleltekibidee, kasehitadavõimitte · Funktsionaalühikuks on arvutuslik suurus, millega iseloomustatakse planeeritava ehitise kasutamist. · Nt: õpilaste arv koolis, kohtade arv parklas · Riigieelarveliste asutuste poolt kasutatavad ehitusmaksumuse normid põhinevad seosel: ehitusmaksumus ühele hoones plaanitud töökohale, vms. · Hind hiljutiehitatudanaloogseteobjektideehitusmaksumustetagasiarvestamiselühevõimsusühiku kohta. · Ehitusplatsikeerukus, erinevadtööd, liikumisvõimalused, juurdepääsuteed, jne, ka inflatsioonjaolukordturultulebtäpsustadapakkumispäevaseisuga. 1.4.Kirjelda kubatuuri meetodit.
arhitekti seisukohalt mittesoovitavaid muudatusi. Kiiresti muutus tavaliseks see, et koos jooniste ja töökirjeldustega koostas arhitekt ka töömahtude loendid ise selleks, et võtta pakkujatelt vajadus omavaheliseks kokkusaamiseks. Samas kehtis ikka põhimõte, et lepingu endale saanud edukas pakkuja tasus ka arhitekti poolt määratud mahtude arvestajale tema töö eest. Mahtude arvestajast kujunes tunnustatud amet. Selline pakkumiskorraldus ehitusmaksumuse määramisega enne tööde alustamist annab tellijale kindla eelarve enne tegelikke ehituskulusid. Pakkumuse toimumise ajaks on ta aga sidunud ennast juba paljude kuludega, mida ei saa aga kunagi tagasi siis, kui selgus, et kulud ehitusele võivad olla liiga suured ja töid ei saa alustada. Arhitekt, projekti konsultandid ja mahtude arvestaja on selleks ajaks lõpetanud põhilise osa
suurendatakse ööbimiskohtade arvu kuni 30-ni. 19 9. TOOTMISSÜSTEEMIDE ARENDAMINE 9.1. Investeerimisplaan Projekti finantseerimine on planeeritud katta omavahendite ja EU või PRIA-st saadud toetuse arvelt. 450 000.- krooni ehitustööde maksumusest. Omafinantseerimine kokku 50 000.- krooni koosneb 45000.- krooni ulatuses juba varutud ehitusmaterjalist - elumaja palkseina detailid ja katuseroog, ning 5000.- krooni ulatuses rahalisest panusest ehitusmaksumuse katteks. 9.2. Koostööpartnerid · Piirkonna turismiettevõtted (Jõulumäe tervisekeskus) · Ehitusfirmad · Ühistransport 20 10. ETTEVÕTTE JUHTKOND, PERSONAL 10.1. Ettevõtlusvorm, juhtimine, juhtimise täiustamine Vaariku talu ettevõtlusvorm on osaühing ning selle pidajaks on perekond. Pidevat täiendavat tööjõudu talu ei kasuta. Lisatööjõu vajadus võib tekkida suvel turismi kõrgperioodil (juunis-augustis)
NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE Vastused 1.9.Kirjelda detaileelarvestamise ühikhindade alusel põhimõtet. · Meetod põhineb kululiikide ühikmaksumustel ja kulud grupeeritakse kulugruppide lõikes vastavate kululiigituse eeskirjade alusel. · Ehitusmaksumuse määramine algab ehitusdetaili mahu arvutamisest ja hindamisest. · Eelarvete koostamisel arvutatakse ressursside vajadus eraldi ehitustööde kaupa. · Arvutamiseks kasutatakse aja-ja kulunorme, mis vastavad kasutatavale ehitustehnoloogiale ja töökorraldusele. · Hindamiseks vajalik informatsioon saadakse normbaasidest, kataloogidest, hinnakirjadest, ATV-delt, samuti kasutatakse isiklikke kogemusi.
Äriplaan Finantseerimise vajadus ja planeeritavad allikad Projekti finantseerimine on planeeritud katta omavahendite ja laenu arvelt. Laenu arvelt kaetakse 100 000.- krooni ehitustööde maksumusest. Omafinantseerimine kokku 100 000.- krooni koosneb 55000.- krooni ulatuses juba varutud ehitusmaterjalist - elumaja palkseina detailid ja katus, ning 45000.- krooni ulatuses rahalisest panusest ehitusmaksumuse katteks Projekti finantseerimise ja käivitamise ajakava · Regionaalpoliitilise laenu taotlemine juuni 2008 · Peahoone kokkupanek palkidest juuli 2008 · hoone siseviimistlus ja majutuskohtade ehitus september 2008 detsember 2008 · rookatuse valmistamine aprill- mai 2009
ehituse maksumust. vajalikku hinnareservi ja ehitaja peab tegema Ehitustööde kirjeldused, plaanid, kontrolleelarve, kulutusi arbitree-rimiseks ilma kindluseta, et see töömahtude loend (liigendatud), kasutus- ja tulu toob, hoolduskirjad, kohustus järelevalve osas, vastutus - toovotja riskib ilmastikuga, streikidega jne ehitusmaksumuse eest, kiirendatud teadmata, kas talle selle eest tasutakse. töövõtukorralduse korral pakkumisdokumentide 119. Iseloomusta võistupakkumise ja väljastamisajad enne kavandi valmimist. "partnerluse" vahekorda ehitustulul. 112.Loetle ehituse kalenderplaani parameetrid. Võistupakkumine on kohustuslik riigihangete puhul.
Tuletõrje veejuhtme min diameeter (mm), hüdrantide 6)ehitusmasinate liikumisskeemid 7)tornkraana tee sidumine liigendatud 4)Kasutus ja hoolduseeskirjad 5)Kohustus ladude paigutamisega 10)et kulud ajutistele hoonetele ja max kaugus hoonest (m) ja autodest (m). hoone telgedega 7)laod ja laoplatsid 9)ohutsoonid ja nende autorijärelevalve osas 6)Vastutus ehitusmaksumuse eest rajatistele oleksid minimaalsed, milleks tuleb ehituse ajal märgistus 10)tulekustutusvahendite ja hüdrantide paigutus 7)Kiirendatud töövõtukorralduse korral, pakkumisdokumentide võimaluse korral kasutada alalisi objekte ja inventaarsed ,
vältida vigu 3)vastutuse ja riski võrdne jagamine 4)konkretiseerivad tingimused 5)lepingu lisad (enne sõlmimist) 6)lepingu muudatused (pärast sõlmimist). 38. Loetle projekteerimislepingu väljund. 1)Töökirjeldused liigendatud vastavalt ehituskulude standartidele 2)Töömahtude loend, samuti liigendatud 3)Kontrolleelarve (sihteelarve, maksumusplaan), samuti liigendatud 4)Kasutus ja hoolduseeskirjad 5)Kohustus autorijärelevalve osas 6)Vastutus ehitusmaksumuse eest 7)Kiirendatud töövõtukorralduse korral, pakkumisdokumentide väljastamise ajad enne kavandi valmimist. 39. Mis juhtudel ei ole riigihanke puhul vaja rakendada võistupakkumist? Erandina võib ehituse riigihanke puhul pöörduda ühe tööettevõtja poole lepingu sõlmiseks: 1)erakorralistel juhtudel 2)kui see on tingitud ehitustehnoloogiast 3)kui see on põhjendatud varem tehtud töödega 4)kui see on seotud riigi saladusega. 40
MATERJALIDE JA SEADMETE KATSETAMINE, VÕISTUPAKKUMISE KORRALDAMINE, EHITUSE JÄRELEVALVE, TOPOGEODEETILISED UURINGUD JM ILMA LOETLETUD LISATÖÖDETA MOODUSTAB PROJEKTEERIMISMAKSUMUS EHITUSE MAKSUMUSEST 5-10% PROJEKTEERIMISE HIND MÄÄRATAKSE KAS : · KOGUSUMMANA 34 · % EHITUSMAKSUMUSEST · KULUDE KATMISEGA KOKKULEPITUD TUNNITARIIFIALUSEL PROJEKTEERIJA VASTUTUS EHITUSMAKSUMUSE PIIRLIMIIDI ( Q ) ETTESEADMISEL : · KUI MADALAIM PAKKUMISHIND EHITUSELE ÜLETAB Q ROHKEM KUI 10% - TASUB ÜMBERPROJEKTEERIMISE KONSULTANT · KUI VÄHEM KUI 10% - SIIS TELLIJA MAKSIMAALSE KONSULTATSIOONITÖÖ PAKETI PUHUL ON TÖÖMAHUKUSE JAOTUS JÄRGMINE: * EELKAVAND 15% * TEHNILINE KAVAND 20% * PAKKUMISDOKUMENDID 40% * VÕISTUPAKKUMISE KORRALDUS 5%
loetelu" - Ehitise kasutamise otstarve/otstarbed määratakse vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 10 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu" Eelprojekti osa reguleerivad standardid: EVS 865-1:2006 Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri 2) PÕHIPROJEKT Põhiprojekt on ehituspakkumiste korraldamise aluseks ja selles määratletakse ehitise tehnilised lahendused (ehituskirjelduses/seletuskirjas ja joonistel) sellise detailsusega, mis võimaldab ehitusmaksumuse määramist Põhiprojekt on määratud: - haldusorganitele kooskõlastuse andmiseks, - ökonomistidele maksumuse kalkuleerimiseks, - ehitusjuhtidele ehitustööde kavandamiseks, - tööprojekti koostajale lähteandmeteks. Sisaldab ehitise arhitektuurilise ja tehnilise lahenduse koos põhimõõtmetega ning konstruktsioonide, materjalide ja tehnosüsteemide kirjeldusega. Ei sisalda tööde tegijale (töömehele) määratud juhiseid. Jätab võimaluse valikuks erinevate firmade toodete vahel
1970. ja 1980. aastatel kehtinud ehitusnormide järgi tuli sildade projekteerimisel lähtuda kahest etteantud numbrist. Neist esimese puhul oli tegemist 60-tonnise tankiga, arvestuslik koormus 12 tonni meetri kohta. Teine militaarvahend oli 80-tonnine raketivanker, teljekoormusega a` 20 tonni, telgede vahekaugus tsentrist 1,2 meetrit. Miks selline suurehitis just Tartusse otsustati rajada? 1977. aastal Leningradis valminud projekt oli tõeliselt suurejooneline. Töömahu ja ehitusmaksumuse poolest tegi uus sild silmad ette enamusele nõukogude perioodil Tartusse rajatud suurehitistele. Uue silla projekteerimise ja ehitamise näol oli tegemist linna toonase juhtkonna kinnismõttega, mis suudeti oskuslikult vajalikes instantsides ära kaitsta. Ka linnarahvas hakkas uut silda seostama toonase linna täitevkomitee esimehe Nikolai Preimaniga. Rahvasuus ristiti sild Preimani purdeks. Silla projekti lõplik maht sõltus tellija s.o. linna poolt antavatest algandmetest, mida Leningradi
·töömahtude loendid, eelarved, kalenderplaanid, finantsplaanid ·tööde täitmise aruanded (protsenteerimisaktid) ja sissekanded ehitusplatsi päevikus ·nõuded muudatuste tegemiseks projektis Eelarvestamisel, kalender- ja finantsplaanimisel kasutatav arvutitarkvara peab sisaldama ka võimalusi seniste plaanide aktualiseerimiseks ja prognoositavate muudatuste sisseviimiseks. 40. Maksumuskontrolli tervik-süsteem ning selle olulisus projekteerijale Projekteerija vastutuse ehitusmaksumuse tagamise eest võiks sätestada järgmiselt: kui ehituse võistupakkumise käigus hinnaly madalaim pakkumine ületab 10% projekteerimislepings seatud ehitusmaksumuse limiidi, siis tellija nõudel peab ümberprojekteerimise tegema projekteerija omal kulul. Kui limiidi ületamine ületamine jab alla 10%, siis projekteerija kohustub korrigeerima projekti, kuid tellija kulul. 41. Maksumuskontrolli tervik-süsteem ning selle olulisus ehitise omanikule Ehitise kulude ja kvaliteedi tasakaalustamine.
Kriteerium: IRR on suurem kui pikaajaliste hoiuste intressimäär või alternatiivse projekti IRR - Diskonteeritud tasuvusaeg (discounted payback period) DBP = esialgne investeering / aastakeskmine diskonteeritud rahakäive Ei arvesta rahakäibeid pärast tasuvusaja täitumist d. Kulude klassifikatsioon teede-ehituse tasuvusarvutustes: - Teekulud - Liikluskulud - Liiklusõnnetuste kulud - Muud kulud 8. Teekulud - ehitusmaksumuse määramine a. Ehitusmaksumus vs projektmaksumus Projektmaksumus hõlmab lisaks ka projekteerimis- ja uurimiskulud ning ehitusjärelvalve kulud. b. Ühekordsed vs jooksvad kulud: otse-, kaud ja ühiskulud - Otsekulud - Kaudkulud · nn omaniku üldkulud · nn ehitusplatsi üldkulud - Ühiskulud · nn ettevõtte üldkulud c. Kaudkulud: omaniku ja ehitusplatsi üldkulud Omaniku üldkulud Tekivad põhiliselt enne ehituse algust
1. Projekti staadiumid ja vastavad tegevused maksumuse prognoosimisel Ehituskulude hindamise täpsus kasvab sedavõrd, kuidas ehitusprojekt täpsustub ja areneb. Esimesel võimalusel, kui projektiga antav tehniline lahend on piisavalt täpsustunud, tuleb lisaks projekti kulude võrdlevale üldparameetrite järgi arvutamisele võtta kasutusele kululiigi põhine arvutus. Alljärgnevalt on ära toodud tabel, mis iseloomustab ehitusprojekti staadiumit ja vastavas staadiumis tehtud ehitusmaksumuse prognoosi täpsust. 1 Joonis 4.1. Täpsem projekt = täpsem ehitusmaksumus Fakt on see, et ükskõik kui täpselt maksumusplaanija/eelarvestaja oma tööd ka ei teeks ehituskulude määramisel, tegelik ehitustööde maksumus selgub alles ehitustööde lõpuks. 4.2. Ehituskulude liigitamine 4.2.1. Ehitusprojekti jaotus komponentideks. Tööde struktuur
Tehisnõlvade projekteerimisel peab nõlva kuju valima sellise, et tema püsivus oleks tagatud. Teisest küljest liigne varu (liiga lame nõlv) põhjustab suuri ülekulutusi. Sageli on teetammide ja -süvendite ning kanalite puhul tegemist ehitistega, mille pikkus ulatub kümnete kilomeetriteni ja pinnase teisaldamise maht on väga suur. Selliste ehitiste puhul osutub nõlva püsivuse õige prognoosimine põhiliseks teguriks ehitusmaksumuse kujunemisele. Nõlva püsivuse tagamine on oluline karjääride, tootmisjääkide hoidlate, prügimägede ja sadamarajatiste projekteerimisel. Olenevalt pinnase omadustest ja nõlva kujust võib nõlva purunemine toimuda mitmel viisil. Nõlvast võivad eralduda üksikud pragudega eraldatud plokid, võib toimuda osakeste liikumine mööda nõlva pinda või terve pinnasemassiivi liikumine mööda sügaval asuvat lihkepinda. 9.3 Nõlva püsivuse arvutuse lihtsaimad erijuhud 9.3
või põhjavee taseme alanemise kiirust. 34. Millest sõltub reguleeriva võrgu (kraavid, dreenid) vahekaugus? Kaavide vahekaugus oleneb maapinna langust - mida suurem on lang, seda kiiremini jõuab vesi kraavidesse ja seda suuremad võivad olla kraavide vahekaugused. Kuivendajate vahekaugus oleneb nende sügavusest ja maa kasutusviisist.. Dreenide vahekaugus on peamiseks teguriks, mis määrab kuivenduse intensiivsuse ja seega ka kuivendussüsteemide ehitusmaksumuse. 35. Milliste meetoditega määratakse reguleeriva võrgu vahekaugus? Rothe valem. Fauser ja Spottle määrasid välimõõtmistega depressioonijoone koordinaadid dreenide vahel. Leiti, et seda kirjeldab matemaatiliselt kõige paremini parabooli võrrand. Üks esimesi teadlasi, kes tuletas valemi vahekauguse arvutamiseks oli Rothe Valemeid võib grupeerida lähtudes lahendamise põhimeetodist kolmeks: * Hüdrauliline lahendus; * Hüdromehaaniline lahendus; * Bilansimeetod.
juhitakse üldjuhul sisemiste püstikute kaudu sajuvee kanalisatsiooni. Katusel ja lahtistel rõdudel paikneva neelulehtrid varustatakse elektriliste kuumutuskaablitega jäätumise vastu. Neelulehtrid on kas katusega tasa või katusepinnalt välja ulatuvad. 71 8. Ökonoomika ja eelarvestamine (Peetrimäe poolt kontrollitud) 8.1. Loetlege erinevad ehitusmaksumuse hindamise meetodid ning selgitage lühidalt nende sisu. · Funktsionaalühiku ehk võimsusühiku meetod - arvutuslik suurus, millega iseloomustatakse planeeritava ehitise kasutamist. Selleks võib-olla näiteks: õpilaste arv koolis, kohtade arv parklas, jne. Riigieelarveliste asutuste poolt kasutatavad ehitusmaksumuse normid põhinevad seosel: ehitusmaksumus ühele hoones plaanitud töökohale, vms. Vajalikud andmed saadakse andmebaasidest hiljuti ehitatud analoogsete
- (kolmsada tuhat) krooni. Eelarve lisatakse äriplaanile. Finantseerimise vajadus ja planeeritavad allikad Projekti finantseerimine on planeeritud katta omavahendite ja regionaalpoliitilise laenu arvelt. Regionaalpoliitilise laenu arvelt kaetakse 200 000.- krooni ehitustööde maksumusest. Omafinantseerimine kokku 100 000.- krooni koosneb 55000.- krooni ulatuses juba varutud ehitusmaterjalist - elumaja palkseina detailid ja katuseroog, ning 45000.- krooni ulatuses rahalisest panusest ehitusmaksumuse katteks 39 Äriplaan Projekti finantseerimise ja käivitamise ajakava · Regionaalpoliitilise laenu taotlemine oktoober 1999 · Peahoone kokkupanek palkidest november 1999 · hoone siseviimistlus ja majutuskohtade ehitus detsember 1999
- (kolmsada tuhat) krooni. Eelarve lisatakse äriplaanile. Finantseerimise vajadus ja planeeritavad allikad Projekti finantseerimine on planeeritud katta omavahendite ja regionaalpoliitilise laenu arvelt. Regionaalpoliitilise laenu arvelt kaetakse 200 000.- krooni ehitustööde maksumusest. Omafinantseerimine kokku 100 000.- krooni koosneb 55000.- krooni ulatuses juba varutud ehitusmaterjalist - elumaja palkseina detailid ja katuseroog, ning 45000.- krooni ulatuses rahalisest panusest ehitusmaksumuse katteks 38 Äriplaan Projekti finantseerimise ja käivitamise ajakava Regionaalpoliitilise laenu taotlemine oktoober 1999 Peahoone kokkupanek palkidest november 1999 hoone siseviimistlus ja majutuskohtade ehitus detsember 1999
sügavusest, kuivendusnormist, filtratsioonimoodulist ja äravoolumoodulist. Dreenide vahekauguse määravaid tegureid on väga palju ja seepärast on ka väga palju valemeid mille järgi seda arvutada. Kraavide korral sõltub vahekaugus samuti pinnasest. Kuivendajate vahekaugus oleneb nende sügavusest ja maa kasutusviisist. Dreenide vahekaugus on peamiseks teguriks, mis määrab kuivenduse intensiivsuse ja seega ka kuivendussüsteemide ehitusmaksumuse. Kuivendatava ala liigniiskus olla põhjustatud kas liigsest pinnaveest või põhjaveest. Pinnaveest põhjustatud liigniiskuse korral on kuivendusvõrgu töö efektiivsuse seisukohalt õigem neid alasid kuivendada kraavitusega, sest pinnavesi pääseb hõlpsamini kraavidesse kui dreenidesse. Ka oleneb kraavide vahekaugus maapinna langust - mida suurem on lang, seda kiiremini jõuab vesi kraavidesse ja seda suuremad võivad olla kraavide vahekaugused. Põhjaveest
EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP * Ehituskorraldus sh. projekt 4,5 AP 2.Valikained: * Ehitusmaksumuse hindamine 3,0 AP * Ehitusettevõtte ökonoomika 2,5 AP * Ehituse juhtimine 4,0 AP * Ehitusinvesteeringud 2,0 AP
3. Ülekulu 51 4. Sidumistraat 21 5. 6 kr/kg Andmed selleks, et kulupositsiooni hinnata. Ressurssi ühikmaksumus = ressurssi kulunorm * ressurssi ühikhind Ühikmaks * töömaht = kulupositsiooni kogumaksumus. Selline ühikmaksumus kuulub eelarvestaja põhioskuste hulka. Ühikhindu kasutakse selleks, et hinnata töömahu loetelu. Seal on mitmesugused vahe- ja lõppkokkuvõtete süsteemid. Operatsiooniline eelarvestamine levinud eriehituses, kus .....? ehitusmeetod määrab ära ehitusmaksumuse. Samuti olemuselt analüütiline eelarvestamine nt vaatluskaevu rajamisel ühiku eelarvestaja jagab selle mulla-, betoonitöödeks jm, siis operatsiooniline eelarvestaja vaatleb tööd tervikuna, lähtudes kohe töö kogumahust Lk 17 esimene pool st kogu ajakulust töö sooritamisel, mis viiakse aste-astmelt kulueelarvest tasemele töid, mida operatsiooniliselt saab hinnata on mullatööd komplektselt (tihendamine, ära vedamine),
45 Loeng 11 Pööningu vahelagi Pööninguvahelagi tuleb projekteerida ja ehitada soojustatuna. Soojustus paigutatakse üldjuhul kandetarindist külmemale poole. See tagab kandetarindi püsimise ühtlasel sisetemperatuuril ja vähendab oluliselt külmasildade mõju. Soojajuhtivus <0,18 W/m2K soojustus 25...30 cm soojustust. Kuna pööninguvahelae soojustuse lisamine ei too kaasa olulist ehitusmaksumuse suurenemist on mõistlik soojustuse paksus pööningu vahelaes 30...50 cm katustes sõltuvalt hoone kompaktsusest ning kütte ja ventilatsioonilahendustest. Soojustus kaetakse tuuletõkkeplaadiga kogu ulatuses või tihedamate villade korral vaid räästast ~1,5m ulatuses, kus on õhu liikumine suurem. Soojusisolatsioonist sissepoole paigaldatakse õhu- ja aurutõke, mille ülesandeks on vältida õhulekkeid ja takistada ohtliku koguse veeauru tungimist tarindi külma ossa. Õhu- ja
Tehisnõlvade projekteerimisel peab nõlva kuju valima sellise, et tema püsivus oleks tagatud. Teisest küljest liigne varu (liiga lame nõlv) põhjustab suuri ülekulutusi. Sageli on teetammide ja -süvendite ning kanalite puhul tegemist ehitistega, mille pikkus ulatub kümnete kilomeetriteni ja pinnase teisaldamise maht on väga suur. Selliste ehitiste puhul osutub nõlva püsivuse õige prognoosimine põhiliseks teguriks ehitusmaksumuse kujunemisele. Nõlva püsivuse tagamine on oluline karjääride, tootmisjääkide hoidlate, prügimägede ja sadamarajatiste projekteerimisel. Olenevalt pinnase omadustest ja nõlva kujust võib nõlva purunemine toimuda mitmel viisil. Nõlvast võivad eralduda üksikud pragudega eraldatud plokid, võib toimuda osakeste liikumine mööda nõlva pinda või terve pinnasemassiivi liikumine mööda sügaval asuvat lihkepinda. 9.3 Nõlva püsivuse arvutuse lihtsaimad erijuhud 9.3
Joonis 14.3 Vajalik lisatoetuse % investeeringust, sõltuvuses energiatõhususklassist. Suurema energiasäästu saavutamiseks on vaja teha rohkem investeeringuid, vt. Joonis 14.4 vasakul, kus näeb, et mida väiksem on energiatõhususarv, seda suurem on vajalik investeering. Joonis 14.4 paremal on näha renoveerimistööde maksumuse sõltuvus lihttasuvusajast. Ehk mida suurem on renoveerimistööde maksumus, seda väiksem on tasuvusaeg. Suuresti on see nii, et suurema ehitusmaksumuse puhul on ka suurem energiakokkuhoid ehk parem energiatõhusklass. Joonis 14.4 Renoveerimistööde maksumuse mõju elamu energiatõhususarvule (joonis vasakul) ja renoveerimistööde maksumuse mõju elamu lihttasuvusajale (joonis paremal). Suurema investeeringu korral on loomulikult laenu tagasimakse suurem, aga kuna suurema investeeringu korral saavutatakse väiksem energiakulu (vt Joonis 14.4 vasakul),
annaabi.ee 
