mingit maja ehitamisega saab alustada peab olema tehtud vundament, et kuhu peale see maja ehitada. Vundament tehakse betoonist ja selleks, et betoon valada peab olema raketis. Rakedised tehakse kohapeal laudadest ja kui on olemas, siis kasutatakse ka igasuguseid puitplaate või tellitakse kusagilt. Muidu tehakse väike maju ka betoonist. Selleks, et betoonist seinu, talasi, poste ja lagesi teha peab olema raketised, kuhu selle betooni valada. Isegi taldmiku tegemisel on vaja raketist. Seinaraketis Aluspinnas tuleb kaevata ja võimalik taldmiku alus täita täpselt tehtava aluspinnase kõrgusele, et oleks lihtne raketist teha ja aluspinda tihendada. *Seinaraketise alusvöö siseküljele kinnitataksumbes 1,5-meetrise sammuga vertikaalsed tugilauad. Seinaraketise ülemised vööd kinnitatakse vertikaalsetele tugilaudadele. Ülavöö kinnitatakse umbes 250…300 mm madalamale, kui on valatava seina kõrgus.
mineraalpinnaseks valis autor liivapinnase ning süvendi varisemisnurk sai valitud tabeli järgi - = 30°. Selle põhjal arvutati väljakaeve- ja tagasitäite mahud, materjali kogused ning valiti vajaminevad masinad. 3. MULLATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART 3.1. Tööde loetelu Objektil vajavad teostamist projekti järgi järgnevad tööd: krundi märketööd, kasvupinnase eemaldus ehk koorimine, mineraalpinnase eemaldus, killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla, geodeetilised märgid taldmiku plokkidele, vundamendi taldmikuplokkide paigaldus, vundamendi seinaplokkide paigaldus, monoliitse betoonvöö ehitus, süvendi tagasitäide, haljastuskihi rajamine. Materjali ladustamine ning soojakute asukohad on ära toodud joonisega lisa 11. Tööde aeg ja tööle kuluv töövajadus on lisana ära toodud graafikutega alapeatükis 3.9. 3.2. Tööprotsesside kirjeldus 3.2.1. Märketööd
Nq = etan'tan2(45º + '/2) = etan24,8º tan2(45º + 24,8º/2) = 10,44 Nc = (Nq 1)cot ' = (10,44 1) cot 24,8º = 20,4 N = 2(Nq 1)tan ' = 2(10,44 1) tan 24,8º = 8,72 q' = 0,6 · 15,9 = 9,54 kN/m3 dk = (0,6 + 1,65)/2 = 1,13 m V1 = 403,5 kN/m 113,12 + 4 69,3 403,5 -113,1 B= =1,73m 2 69,3 Kuna peenliiva all on nõrgem möllikiht, valin taldmiku laiuseks B=2,5m Täpsustatud vundamendi kaal pinnas taldmikul (1,45 + 0,3) · 1,15 · 17,5 + 0,5 · 1,15 · 17,0 = 45,0 kN/m taldmiku omakaal 2,5· 0,4 · 25 = 25 kN/m Kokku 45,0 + 25,0 = 70,0 kN/m Koormus pinnasele kokku 403,5 + 70,0 = 473,5 kN/m Vundamenditaldmiku kandevõime kontroll R = B(0,5'BN + q'Nq + c'Nc) = 2,5(0,5 · 15,9 · 2,5 · 8,72 + 9,54 · 10,44 + 1,88 · 20,4) = 778,1 kN/m > V = 451,8 kN/m
Allpool maapinda asuvate ruumide välispiirded tuleb pinnasest eraldada hüdroisolatsiooniga. Sokli kujundamisel tuleb arvestada, et maapinnalt pritsiv vihmavesi ja lumesulamisvesi ei kahjustaks välisseina. Sokkel tuleb soojustada mittehügroskoopse materjaliga. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Nõuanded Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt 2 armatuurvardaga Ø 12 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, et vältida taldmiku murdumist. Vaivundamendi ehitamisel on oluline, et vaiad löödaks pinnasesse projektis ette nähtud sügavusele. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Vundamendi mahamärkimisel ei tohi unustada üle mõõta diagonaalid, et tulemus ei oleks trapetsikujuline.
Allpool maapinda asuvate ruumide välispiirded tuleb pinnasest eraldada hüdroisolatsiooniga. Sokli kujundamisel tuleb arvestada, et maapinnalt pritsiv vihmavesi ja lumesulamisvesi ei kahjustaks välisseina. Sokkel tuleb soojustada mittehügroskoopse materjaliga. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. 6 Nõuanded Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt 2 armatuurvardaga Ø 12 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, et vältida taldmiku murdumist. Vaivundamendi ehitamisel on oluline, et vaiad löödaks pinnasesse projektis ette nähtud sügavusele. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Vundamendi mahamärkimisel ei tohi unustada üle mõõta diagonaalid, et tulemus ei oleks trapetsikujuline.
3 2. MULLATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART 2.1. Tööde loetelu Teostatavate tööde loetelu on järmine [3]: 1) krundi märketööd; 2) kasvupinnase eemaldus ehk koorimine; 3) mineraalpinnase eemaldus; 4) killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla; 5) geodeetilised märgid taldmiku plokkidele; 6) vundamendi taldmikuplokkide paigaldus; 7) vundamendi seina plokkide paigaldus; 8) monoliitse betoonvöö ehitus vundamendi plokkidele (betoonvöö vajadus sõltub projektist); 9) süvendi tagasitäide; 10) haljastuskihi rajamine 2.2. Tööprotsesside kirjeldus 2.2.1. Krundi märketööd Ennem mullatööde alustamist tuleb geodeetiliste tööriistate abil maha märkida ehitis ning seejärel määratakse vundamendisüvendi mõõtmed
5 • Lux 88 vaheseinaplokk, mis on mõeldud vaheseinte ehitamiseks. Seinu võib laduda korraga täies kõrguses lõpuni välja ning plokkides olevaid õõnsusi võib kasutada elektrijuhtmete ja veetorude kanalitena. Plokkide mahukaal on 955 kg/m3. Joonis 4. Lux 88 vaheseinaplokk. Foto: Weber • Fibo taldmikuplokk, mis on ette nähtud lintvundamendi taldmiku tegemiseks. Plokkide mahukaal on 850 kg/m 3. Joonis 5. Fibo taldmikuplokk. Foto: Weber • Fibo U-plokk, mida kasutatakse konstruktsioonidelt tuleneva koormuse ühtlaseks 6. jaotamiseks müüritisele. Plokkide mahukaal on 900 kg/m3. • Fibo õõnesplokk, mida kasutatakse ventilatsiooni- ja kommunikatsiooni-kanalite
· kuluartiklite klassifikaator (KL) · kulupearühmade klassifikaator 14) Kuidas on üles ehitatud TALO-80 klassifikatsioonisüsteemi kood? 1) konstruktsioonilised elemendid ( nt vundament, katus jne.) 2) konstruktsiooni element (nt taldmik ) 3) edasi liigendatakse iga konstruktsiooni elementide töölülideks vastavalt sellele, mis töid vajatakse Nt. 21 vundamendi taldmik. 2111 vundamendi taldmiku laudraketisetöö 2117 vundamendi. taldmiku raketise lammutamine 2121 vundamendi taldmiku betoneerimine 2123 betoneerimise järelhooldustööd Tööde sisese edasise jaotuse aluseks on tööde koosseisus olevad erinevad materjalid ja töömeetodid. Kõik tööd ei pruugigi kodeeritud olla. Võib veel lisaks tulla 2123-001 jne. (Esimene number näitab konstruktiivelementi, teine töö liiki )
5.11 järgi ilma katsetuste ja eriuuringuteta pinnakihi süttivustundlikkuse ja tuleleviku klassi V1/I (euroklass A1 ilma vastava testimiseta). Fibo müüritis säilitab suures osas kandevõime ka tulekahju korral ning seda on hiljem enamikel juhtudel lihtne taastada. 5 FIBO PLOKI KASUTAMINE Vundamenditaldmik Vundamenditaldmik tehakse reeglina betoonist. Eramute puhul jääb taldmiku laius üldjuhul vahemikku 500-700 mm. Kui umbes poole meetri laiune taldmik on piisav seintelt tuleva koormuse vastu võtmiseks, on otstarbekas betoontaldmik asendada Fibo taldmikuplokkidega. Sel juhul pole tarvis ehitada raketisi ning teha mahukaid betooniöid. Piisab sellest, kuid vundamendi kaevikupõhi tasandada killustiku või liivaga, korralikult tihendada ning tihendatud alusele paigaldada taldmikuplokid. Kui kaeviku põhja tasandamiseks kasutatakse killustikku, tuleb enne
44.Milleks on drenaaz vajalik? Liigse pinnasevee ära juhtimiseks. 45.Mis on drenaazi põhikomponendid? · Torud · Kaevud 46.Kuhu drenaaz juhitakse? Looduslikku veekogusse või sadeveekanalisatsiooni. 47.Millal on drenaazi paigaldus kohustuslik? Vana kuivendussüsteemi lõhkumisel. 48.Kas katuste vihmaveesüsteemi vesi on kasulik juhtida drenaazi? Millal? Ei ole. 49.Kuidas paigaldatakse drenaaz vundamendi suhtes? Ümber terve maja. 50.Kuidas paigaldatakse drenaaz vundamendi taldmiku suhtes? Enam-vähem samale kõrgusele, ca ühe meetri kaugusele. 51.Mis on langetus(puhastus)kaev dreenisüsteemis? Kaev dreenisüsteemi sattuva sodi kokkukogumiseks ja eemaldamiseks. 52.Kas drenaazil peab olema kalle? Jah peab. 53.Millises ehitustsüklis paigaldatakse drenaaz? Peale vundamendi valmimist ja enne haljastuse tegemist. 54.Millised on ohud dreenisüsteemi paigaldamisel läbi kaevatud pinnases? Varinguoht. 55.Millised on ohud kaevikus töötamisel?
f ck ; k=1+ √ 200 d Valin d=200 mm ja kontrollin kas põikjõu vastuvõtt on tagatud: ( A− A d ) VEd,d= σ ∙ 2 =95,6-173 ∙ 0,2=56 kN k=1+ √ 200 200 =2; νmin=0,035 √ 23 ∙ 25 =0,49 N/mm2 VRd,c,min=0,49 ∙ 1000 ∙ 200=99 kN VEd,d=56 kN ¿ VRd,c,min=99 kN, seega taldmiku põikjõukandevõime on tagatud. PÕIKJÕUKANDEVÕIME ARVESTADES PIKIARMATUURIGA Ainult betooniga tagatud põikjõukandevõime pikiarmatuuri arvestades: VRd,c=0,12 ∙ k √3 100 ρ1 f ck bwd Valin d=200 mm ja kontrollin, kas põikjõu vastuvõtt on tagatud: VEd,d= 56 kN As1 869,5 ρ= bd = 1000 ∙ 200 =0,00435 3 VRd,c=0,12 ∙ 2 ∙ √ 100 ∙ 0,00435∙ 25 ∙ 1000 ∙ 200=106 kN Kuna VRd,c=106 kN ¿ VRd,c,min=99 kN, siis määravaks saab esimene
Savi - kui koostises on rohkem kui kolmandik savi (saviosakeste paksus on alla 0,001 mm ja läbimõõt alla 0,005 mm) a) kõvas olekus 0,25÷0,6 Mpa b) püdelas olekus 0,1÷0,4 Mpa c) voolavas olekus ÷0,05 Mpa Esitatud kandevõimed on tinglikud suurused, nad kehtivad rajamissügavusel 2 m ja taldmiku laiusel 1 m, väikeelamute projekteerimisel tuleb antud suurusi korrutada teguriga 0,7 Liivade kandevõime on seda väiksem, mida koredamad nad on. Koredat liiva tugevdab kõige paremini vesi. Nõrku pinnaseid kohevat liiva ja pehmet savi saab tugevdada 10...20 cm killustiku või kruusakihi sissetampimise teel. Koostas: Meeli Kams 6
On soovitatav kasutada hingamisteede kaitseks respiraatorit ning töökindaid. Tervis eelkõige! 3) Kui maja ümbert ja seest on kõik ära koristatud, siis peaks veidi lähema inspektsiooni teostama. Nimelt oleks hea ka kontrollida üle olemasolev vundament. Päris maa peal see kindlasti ei ole. Mõningase kaevamise järel võid leida kauni looduskivist vundamendi, mis toetub omakorda suurematele kividele. Viimased täidavad taldmiku ülesannet. Võimalik, et on vaja vundamenti parandada ning kõrgemaks laduda. Olemasoleva vundamendi lahti kaevamisest üksi kasu ei ole, sellega tekitate hoopis kraavi oma hoone ümber, mis tuleb pigem kahjuks kui kasuks. Tööriistad ja vahendid Tänapäeval kasutatakse palgi töötlemiseks eelkõige erinevat tüüpi bensiinimootoriga kettsaage. Nende kaal jääb tihti alla 5 kg, seega on igati mugavad ja teevad töö lihtsamaks. Lisaks sellele oleks hea ka terav ning
katusekatte rullmaterjali. Vundamendi peale pannakse hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsiooni on vaja, et vesi ei läheks seina sisse. Keldriseinte Eraldatakse pinnasest kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga. Keldriseina puhul peab hüdroisolatsioon olema ümber keldriseina. Keldri välisseinte pinnasega kokkupuutuvad pinnad kaetakse alati bituumenvõõbaga. Horisontaalne hüdroisolatsioon tehakse ka vundamendi taldmiku peale veidi allpool keldri põrandat. 15. Vundamendi paksus, kivide maksimaalne mõõt kivikbetoonis Paekivist 300 mm Maakivist 500 mm Looduskivist postvundament 600x600 mm Kivikbetoonist postvundament 400x400 mm Betoonist lintvundament 150...200 mm Betoonist keldrisein kui keldri põrand on < 1 m allapool maapinda 250...300 mm Betoonist keldrisein kui keldri põrand on > 1 m allpool maapinda 400...500 mm
s ank ,III = 0.6 s = 0.6 140 = 84mm Võtan s. 80 - 3. korrus s ank ,II = 0.6 s = 0.6 210 = 126mm Võtan s. 120 - 1. korrus s ank ,I = 0.6 s = 0.6 300 = 180mm Võtan s. 180 43 6. VUNDAMENDI ARVUTUS 6.1. Koormus vundamendileile Arvutuslikud koormused: - taldmiku mõõdute määramiseks NSd = g ( 3 Gk + GkIII + GkII + GkI ) + q 3 Q k = = 1.0 ( 3 152 + 4.92 + 7.29 + 10.1) + 1.3 3 260 = = 1492kN - muu Fd =NSdI = 1861kN 6.2. Vundamendi mõõtude määramine Pinnas Liiv k ' = 19kN / m3
muutu). 4.1.2. Survejaotus pinnases. Ehitise koormuse kannab alusele üle vundament. Vundamenditaldmiku all tekkiv surve q levib igas suunas. Kuna pinge jaotub kogu aeg allpool olevatele pinnaseosakestele, siis koormusi jagav pind suureneb pidevalt (pinnases sügavamale liikudes). Mida suuremale pinnale jagada hoonelt tulev koormus, seda väiksemaks muutub pinge. Nii et mida sügavamalt taldmiku alt pinget mõõta, seda väiksem ta on. Seejuures on pinge koormuse rakendusteljel alati suurem kui servadel. Kokkuvõttes võib öelda, et pinge ´pz suurus aluses sõltub: 1) koormuse suurusest V (N); 2) koormava pinna (vundamendi- taldmiku) mõõtmete suhtest L:B; 3) sügavusest z, mida loetakse vundamenditallast. Kuna pinnast võib vaadelda lineaarselt deformeeruva kehana (vt p.2.3.1. - tihenemis-staadium), siis võib pinnasemassiivis tekkivate pingete
11 1.3.8. Asendiplaani skeem. Eksplikatsioon: 1 projekteeritav eramu 2 prügikonteiner 12 2. Graafiline osa. Jooniste loetelu: Leht Joonise nimetus 1 Asendiplaani skeem (1:400) 2 1. korruse plaan (1:50) 3 2. korruse plaan (1:50) 4 Vaated (1:100) 5 Lõige 11 (1:50) 6 Katuse plaan (1:200) 7 Vundamendi taldmiku plaan (1:50) 8 Vundamendi plaan (1:50) 9 Põrandapaneelide plaan (1:50) 10 Laepaneelide plaan (1:50) 11 Sarikate plaan (1:50) 12 Lõiked 22; 33 ja 44 13 Räästa ja vahelae lõiked (1:20) 14 Välisseina konstruktsioon VS1 15 Välisseina konstruktsioon VS2 16 Põranda konstruktsioon P1 17 Põranda konstruktsioon P2 18 Põranda konstruktsioon P3 19 Lae konstruktsioon L1 20 Uste ja akende spetsifikatsioon
,,Juhend". Seal on def. hoonealune pind, bruto-, netopind. Lk 15. esimene pool Seal on toodud ka soovitavad funktsionaalsed ühikud 3) Pinna peerimeetri meetod kasut. teat. valimist, mis lisaks hoone pindalale arvest ka hoone peerimeetri pikkust, kuna pinna-permieetri suhe on majand. mõttes heaks väitajaks. 4) Ruumala meetod kasutatakse Eestis nõukogude ajal, viimasel ajal vähe (Põhineb Saksa väljaannete meetodil). Ruumala saamisele konut. pindala kõrgusega, mida mõõdet vundamenti taldmiku pealt ja ülevalt viilkatuse puhul poole katuse kõrgusem, lamekatuse puhul 60 cm katuse pinnast kõrgemale. Pole seotud kasut. pinnaga, korruste arvuga. 5) Ligilähedaste mahtude meetod mõõdet vaid kõige tähtsamate, kallimate tööde mahud ja rakendatakse vastavaid hindu nt katuse konstruktsioon m2-tes; karkass tervikuna, viimistlus jne 6) Maksumusmudelid keerulisemad matem. meetodil, algoritme, mis võivad haarata mitmesugused tegureid. Mõnikord käsit
katusekatte rullmaterjali. Vundamendi peale pannakse hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsiooni on vaja, et vesi ei läheks seina sisse. Keldriseinte Eraldatakse pinnasest kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga. Keldriseina puhul peab hüdroisolatsioon olema ümber keldriseina. Keldri välisseinte pinnasega kokkupuutuvad pinnad kaetakse alati bituumenvõõbaga. Horisontaalne hüdroisolatsioon tehakse ka vundamendi taldmiku peale veidi allpool keldri põrandat. 3 15. Vundamendi paksus, kivide maksimaalne mõõt kivikbetoonis Paekivist 300 mm Maakivist 500 mm Looduskivist postvundament 600x600 mm Kivikbetoonist postvundament 400x400 mm Betoonist lintvundament 150...200 mm Betoonist keldrisein kui keldri põrand on < 1 m allapool maapinda 250...300 mm
segama ei hakkaks. On soovitatav kasutada hingamisteede kaitseks respiraatorit ning töökindaid. Kui maja ümbert ja seest on kõik ära koristatud, siis peaks veidi lähema inspektsiooni teostama. Nimelt oleks hea ka kontrollida üle olemasolev vundament. Päris maa peal see kindlasti ei ole. Mõningase kaevamise järel võid leida kauni looduskivist vundamendi, mis toetub omakorda suurematele kividele. Viimased täidavad taldmiku ülesannet. Võimalik, et on vaja vundamenti parandada ning kõrgemaks laduda. Olemasoleva vundamendi lahti kaevamisest üksi kasu ei ole, sellega tekitatakse hoopis kraav oma hoone ümber, mis tuleb pigem kahjuks kui kasuks. Tööriistad ja vahendid Tänapäeval kasutatakse palgi töötlemiseks eelkõige erinevat tüüpi bensiinimootoriga kettsaage. Nende kaal jääb tihti alla 5 kg, seega on igati mugavad ja teevad töö lihtsamaks. Lisaks sellele oleks hea ka terav ning käepärane kirves
kustutatud lupja), võib peale kanda teise kihi seda tugevalt nühkides, et kõik urbed ja praod saaksid korralikult täidetud. Selline isoleerimine on aga tulemusrikas eelkõige siis, kui ka vundamendi all eksisteerib horisontaalne vetthülgav kiht. Vastasel korral tungib niiskus ikkagi maapinnast vundamenti ning saamata sealt korralikult välja kuivada, võib hoopis lisaprobleeme tekitada. Vundamendi taldmiku alla on horisontaalset hüdroisolatsiooni kerge paigaldada juhul, kui rajatakse täiesti uus vundament. Juba olemasolevale vundamendile on seda aga üsna keeruline ja kulukas lisada" [2]. 1.1. Kasutuskohad Kasutus kohtadeks kus kasutatakse hüdroisolatsiooni on näiteks elumajad, kortermajad ,garaazid. Ja muidugi teisite vundamentide isoleerimiseks pinnase niiskuse ja survelise vee eest. [3] 1.2. Aluspinna ettevalmistus
Allpool maapinda asuvate ruumide välispiirded tuleb pinnasest eraldada hüdroisolatsiooniga. Sokli kujundamisel tuleb arvestada, et maapinnalt pritsiv vihmavesi ja lumesulamisvesi ei kahjustaks välisseina. Sokkel tuleb soojustada mittehügroskoopse materjaliga. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Nõuanded. Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt 2 armatuurvardaga Ø 12 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, et vältida taldmiku murdumist. Vaivundamendi ehitamisel on oluline, et vaiad löödaks pinnasesse projektis ette nähtud sügavusele. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Odavam tuleb valatud postvundament. Vundamendi mahamärkimisel ära unusta üle mõõta diagonaalid, et tulemus ei
Laius Kõrgus Pikkus Fibo 3 (3 MPa) Fibo 5 (5 MPa) 100 185 490 6 8 150 185 490 9 12 200 185 490 12 16 250 185 490 15 20 300 185 490 18 25 350 185 490 21 - Fibo Term Taldmiku plokk 490 185 350 21 - U-plokk 200 185 244 - 6 U-plokk 250 185 244 - 8 U-plokk 300 185 244 - 9 U-plokk 350 185 244 - 10 *Fibo Termi kergbetooni tugevus 4 MPa Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud
[2] 1.2. Niiskuse liigid Niiskust rääkides eristatkse kolme eri liiki: · Mittesurveline vesi · Surveline vesi · Pinnase niiskus. 1.3. Mittesurveline vesi Mittesurvelise vee all mõistetakse tilga või vedelal kujul olevat vett mis ei tekita konstruktsioonile välissurvet. Vettsiduva pinnase näiteks savi puhul piisab lihtsast drenaazist, et niiskus konstruktsioonist eemale juhtida. Kui aga drenaaz puudub võib tekkida taldmiku piirkonnas hüdrostaatiline surve mis omakorda tähendab, et tegemist on survelise veega. [2] 1.4. Surveline vesi Survelise vee all mõistetakse vett mis on alaliselt või ajutiselt jäänud seisma vundamendi küljele või vahetult vundamendi alla, tekidades survet. Eriti ohtlikuks muutub see, aga maapinna külmumisel mille tagajärjel vesi jäätub ja surve vundmendile suureneb. [2] 1.5. Pinnase niiskus Pinnase niiskuseks loatakse pinnases kapillaarset seotud vett
4.3. Maa-alused konstruktsioonid 4.3.1. Ehitusgeoloogilised tingimused, pinnase omadused Ehitusplatsi ehitusgeoloogilised uuringud puuduvad, need tuleb teostada põhiprojekti staadiumil. 21 4.3.2. Vundament ja alusmüürid Hoonele on projekteeritud madal lintvundament. Vundamendi raudbetoontaldmik rajada killustikule. Taldmiku laius dimensioneerida põhiprojekti staadiumil. Vundamendi maksimaalsed lubatud vajumid on 20mm ja vajumite erinevuse nurg ei ole suurem kui 1/150. 4.4. Maapealsed konstruktsioonid 4.4.1. Kandvad konstruktsioonid Kandvad seinad (s.h. välisseinad) on kergkruusplokkidest, välisseinad on soojustatud. Vahelagi 1. ja 2. korruste vahel, ning katuselaed on monteeritavatest õõnespaneelidest. Paneelid paigaldada raudbetoonist monoliitvöö peale. Katuse kandjateks on fermide alumised vööd
Nivelleerimislattide levinud pikkused 3 ja 4 m, materjaliks puit või alumiinium, võivad olla üheküljelised või kaheküljelised. Lattidele on kantud sentimeetrijaotised ja sentimeetrid on grupeeritud detsimeetrite kaupa ning iga detsimeetri kõrvale on kirjutatud tema number. Detsimeetri alguses on 5 sentimeetrit ühendatud E tähe kujuliselt. Kaheküljelistel lattidel on ühel küljel must-valged jaotised ja teisel küljel puna-valged jaotised. Lati mustal küljel on taldmiku lugemiks 0000. Kaheküljeliste lattide puhul ei alga teise külje lugemid mitte 0 vaid enamasti 4687 või 4787 latikonstandid. Lugemi tegemise momendil peab nivelleerimislatt olema vertikaalne. Eriti täpsete nivelleerimistöödel kasutatakse 5mm jaotistega latte ja kõrge täpsusega nivelliire. 5. Tööde järjekord geomeetrilise nivelleerimise jaamas Tööde järjekorral on kaks varianti olenevalt sellest, kas on kaheküljelised latid või üheküljelised latid.
16. SURVEJAOTUS PINNASES ÜHTLASELT KOORMATUD JÄIGA PLAADI ALL. TABELI KASUTAMINE. Ehitise koormuse kannab alusele üle vundament. Vundamenditaldmiku all tekkiv surve q levib igas suunas. Kuna pinge jaotub kogu aeg allpool olevatele pinnaseosakestele, siis koormusi jagav pind suureneb pidevalt (pinnases sügavamale liikudes). Mida suuremale pinnale jagada hoonelt tulev koormus, seda väiksemaks muutub pinge. Nii et mida sügavamalt taldmiku alt pinget mõõta, seda väiksem ta on. Seejuures on pinge koormuse rakendusteljel alati suurem kui servadel. Surve ´pz määramiseks vertikaalteljel, mis läbib koormatud ristkülikukulise pinna keskpunkti on tuletatud valem ´pz = *q t , kus q t - tihendav koormus (lisasurve) alusele (kPa) - survejaotustegur pinnases (vt tabel konspekti lõpus) , mis sõltub suhetest n = L / B ja m = 2*z / B; L ja B on ristküliku pikkus ja laius; z - vaadeldava punkti sügavus tallast. 17
LISA 1 1. EHITUSTÖÖDE PÄEVIK Nr.3/2010-1 2. Ehitise nimetus ja asukoht / Lepingu Nr. Alltöövõtuleping.nr. 50/10 3. Kuupäev: 4. ILMASTIK Kellaaeg Tugev tuul Vihm Temp.C *+18 5. TÖÖJÕUD (Töödejuhid, ehitustöölised, abitöölised, eriehitustöölised ja nende arv) Jevgeni -Tööjuht ehitustöölised 5 6. MEHHANISMID OBJEKTIL 7.TEHTAVAD TÖÖD, OLUKORD OBJEKTIL Tutvumine objektiga, instruktaaz. Ehitustelgede mahamärkimine, märktara ehitamine. Vundamendi taldmiku saalungite ehitamine telgedel Y/1-Y/2 ja Y/A-Y/H. Armatuuri painutamine ja lõikamine. ALLTÖÖVÕTJAD 8. TELLIITUD MATERJALID, SEADMED, JOONISED Puitmaterjal 25*100mm;25*150mm; 25*50mm Armatuurteras Ø12mm A500HW, Ø16mm A500HW 9. VASTU VÕETUD MATERJALID 10. MUUD MÄRKUSED JA ASJAOLUD. (Saadud ja antud juhised, ilmastikutingimuste ja segavate asjaolude mõju, load, side ametiasutustega jm.) Pinnasevesi on vundamendi kraavis,takistab tööde tegemist.Kaevatakse kuivenduskraavi 11. KONTROLL
põhiülesandeid. 34. Loetlege vaiade liigid töötamisviisi järgi (3) 114mm ja puuritakse läbi igasuguse pinnase, ka 26. Millest sõltub vundamendi rajamissügavus Postvaiad, mis rammitakse läbi nõrga pinnase läbi betooni. Pinnas vaiaotsa all ja toru (5)? Rajamissügavuseks nimetatakse vundamendi tugevamasse kihti. injekteeritakse tsemendiseguga. Vaia kandevõime taldmiku sügavust planeeritavast maapinnast. Postvai töötab ainult vaia otsale mõjuvale on 150...300kN Rajamissügavus sõltub järgmistest asjaoludest: survele, külgpinnal olevat hõõret ei arvestata 44. Kirjeldage mikrovaiade valmistamise 1. Pinnase geoloogia. Vundamendi taldmik tuleks Rippvai, mis rammitakse üleni nõrka pinnasesse. põhimõtet Puurimisel injekteeritakse läbi
Kuna uus tee ehitatakse olemasolevale teele siis ärakooritav kasvukiht puudub. Kuna eeldame, et tee on sirge ja ühtlasel tasapinnal, siis tuleb terve tee mahu leidmiseks leida lihtsalt kahes osas ning ka nõlvade haljastamiseks kuluv pinnas on pikkettide lõikses sama kuna ka nõlvade pindala ei muutu: Algandmed: Tee laius: 7m Põikkalle: 2,5 Katendi paksus: 0,09m Peenarde laius: 1,5 m Peenarde põikkalle: 4% Maantee laius: 10m Muldkeha nõlvus: 1:6 Kasvukihi paksus muldkeha nõlval: 0,1m Taldmiku laius: 15,82m Maapinna kõrgus: 112m Tee kõrgus teljest: 112,61m Muldkeha kõrgus:112,52m 13.1 Mulde ülakiht Otsa ristlõige on kolmnurk, mille pindala on ,,alus korda kõrgus, jagatud kahega". Ruumala saamiseks korrutan selle trassi pikkusega Kolmnurga alus a = 15,82 h=0,12 pikkus=3000m (10 * 0,09)/2 * 3000 = 1350 m3 44 13.2 Mulde alakiht a +b
Tooge näiteid 66. Milline võiks olla suurema hoone vana viilkatuse toolvärgi tüüpiline lahendus? Toolvärk pannakse toetuma kandvatele põik- ja pikivaheseintele. 67. Vundamentide kahjustuste põhjused. Vundamentide tugevdamise võimalused. Pinnasevee taseme oluline tõus, oluline langus, pinnasevee kõikumine, uute vee vooluste teke. Sageli ka inimeste tegematajätmine, hooletus, sademete vee korraldamata äravool, torustike lekked. Vundamentide puhul kasutataks sageli peale taldmiku suurendamist erinevaid lisakonstruktsioone või ka aluse tugevdamist. Pinnase tugevdamine spetsiaalsete segude sissesurumise- injekteerimise teel (ka keemiline tugevdamine tehasvaikudega, vaiad jne.) 68. Vundamentide vajumise põhjused 1) nõrk aluse kandevõime 2) kanalisatsiooni või veetoru lekkimine, kannab pinnase ära 3) pinnasevee taseme kõikumine 4) organiseerimata vihmavee eemaldamine 5) aluse ebaühtlus (vanad müürid) 6) külmakerked
Betoonist korstnamütsi tehakse piisavalt õhuauke. Lõõri kuivamine 46. Enne kasutuselevõttu lastakse lõõril 2…3 nädalat toatemperatuuril kuivada. Pärast seda alustatakse ettevaatlikult kütmist. Kuivamise ajal hoitakse suitsusiiber lahti, et õhk saaks lõõris vabalt liikuda. Laotavad raketiseplokid Mõõtmine ja esimene plokirida 47. Nivelliiri abil määratakse kindlaks tald- miku pealispinna kõrgeim koht. Esimese plokirea algkõrguseks on taldmiku kõr- geim punkt + 5 mm. Algkõrguse järgi märgitakse kihilattidele suundnööri kin- nitusmärgid (samm 200 mm). 48. Kui taldmik on tehtud täpselt (pealispin- na mõõtetäpsus < +2 mm), võib esime- se plokirea laduda otse taldmikule. Sa- geli ei ole taldmik siiski tehtud piisavalt täpselt ning sel juhul laotakse esimene plokirida kiilude või tasandusmördi abil. 49. Müürinöör paigaldatakse esimesele kõr- gusmärgile
64. Milline võiks olla suurema hoone vana viilkatuse toolvärgi tüüpiline lahendus? Toolvärk pannakse toetuma kandvatele põik- ja pikivaheseintele. 65. Vundamentide kahjustuste põhjused. Vundamentide tugevdamise võimalused. Pinnasevee taseme oluline tõus, oluline langus, pinnasevee kõikumine, uute vee vooluste teke. Sageli ka inimeste tegematajätmine, hooletus, sademete vee korraldamata äravool, torustike lekked. Vundamentide puhul kasutataks sageli peale taldmiku suurendamist erinevaid lisakonstruktsioone või ka aluse tugevdamist. Pinnase tugevdamine spetsiaalsete segude sissesurumise- injekteerimise teel (ka keemiline tugevdamine tehasvaikudega, vaiad jne.) 66. Vundamentide vajumise põhjused 1) nõrk aluse kandevõime 2) kanalisatsiooni või veetoru lekkimine, kannab pinnase ära 3) pinnasevee taseme kõikumine 4) organiseerimata vihmavee eemaldamine 5) aluse ebaühtlus (vanad müürid) 6) külmakerked
Seetõttu tuleb ette näha vertikaalsed ja horisontaalsed deformatsioonivuugid, et lasta toimuda temperatuurist ja niiskusest põhjustatud deformatsioonidel, roomel ja läbipaindel ning vertikaalsest ja külgkoormusest põhjustatud sisepingete võimalikel tagajärgedel nii, et saaks vältida tarindite kahjustusi. Vajumisvuugid tuleb teha: Kohtadesse, kus koormused vundamenditaldmiku all on erinevad (erineva koormusega ja massiga hooneosade vahele, erineva taldmiku laiusega ja erineva rajamissü rajamissügavusega vundamentide vahele) ja kohtadesse, kus on oodata erinevaid vajumeid; vajumeid; Hooneosade vahele, millede all on erineva kandevõimega pinnas; Vana ja uue hooneosa vahele. 52 26
siis on tugevat kindlustamist nõudev säng kõige lühem. 9. Gravitatsioonpaisud pehmetel pinnastel ja nende konstruktiivsed iseärasused •Tuleb lähtuda kolmest tingimusest: 1.peab olema tagatud paisu stabiilsus 2.alumises bjeffis (paisu taga) peab olema korralikult kustutatud vee kineetiline energia 3.paisu all ja külgedel peab olema tagatud ohutud filtratsiooniparameetrid (ehk sufosioon jasamba väljasurumine) •paisukeha taldmiku sügavus pehmes pinnases sõltub .vajaliku kandevõimega pinnasekihtide sügavusest 2.vee-energia kustutamise viisist AB-s (löögikaev, löögisein või kombineeritud löögikaev) 3.aluspinnase filtratsiooniparameetritest (eelkõige filtratsioonitegurist) •Aluspinnase mõõdud sõltuvad hüdrosõlme survekõrgusest ja aluspinnas füüsikalis- mehhaanilistest omadustest. •Aluskontuuri kujundamiseks tüüpskeeme üldreeglina ei ole mittehomogeensetele
vajalik järgida ehitusfüüsika ja tihti ka loogika ja terve mõistuse reegleid. 99 Näiteid (valikuliselt) põhimõtted (vaata skitseeringuid): Postvundamentide soojustamine kas soojustada alt või ülalt (vt.skitseering 7). Maapinna soojuse max.ärakasutamiseks võiks soojustada ülalt, kuid kui vundament on tervikuna külmakerke tsoonis, siis ka taldmiku alt koormust taluva isolatsiooniga. Vaivundamentide / rostvärgiga hoone kas soojustus paigaldada vundamendiplaadi alla või üles (skitseering 1). Rostvärgi ja vundamendiplaadiga hoone erineb plaatvundamendist (joonis 2) selle poolest, et vaiadel hoone puhul lubatakse pinnase äravajumist hoone alt, seega võib ära vajuda ka soojustus. Kandevseinte külmasilla probleem alt mittesoojustamisel jääb aktuaalseks.
Leian nende osavaruteguritega arvutusliku survej~ou vundamenditaldmikule: FEd = 1, 0 · (3 · 116, 8 + 10, 8 + 19, 2 + 20, 2) + 1, 3 · 3 · 415, 2 = 2020kN (317) 6.2 Vundamendi talla m~ o~otmete m¨ a¨ aramine Suurim lubatav pinge vundamenditaldmiku all on: qu = 260kN/m2 . Ruudukujulise taldmiku korral: FSd FSd FSd 2020 qu = 2 b b= = 2, 79m (318) A b qu 260 Valin ruudukujulise vundamenditaldmiku m~o~otmeteks 3, 0 × 3, 0m. Arvutuslik pinge vundamenditalla all: FSd 2339, 2 Ed,c = = = 259, 9kP a (319)
muutustest ja jõgede lammide ehitustegevusest tigtud üleujutused. 60)Kuidas kuivendatakse hoovi ja kuidas kaitstakse maja keldrit kõrge põhjavee eest? Kõvakattega aladele antakse pinnale lang ja suunatakse vesi kaevu, renni, kraavi või maasseimmutamise kohta. Liigniiske ala korral tuleb rajada põhimõtteliselt samasugune drenaaz, nagu põllumaal- ainult suurema intensiivsusega. Keldrit saab kaitsta kruusakihiga põranda alla takistamaks põhjavee kapilaartõusu, ringdrenaazvundamendi taldmiku ümber, kihtdrenaazhióone alla ja toru hoone ümber. 61)Veeallikad veevarustuses Veeseaduse alusel on igal isikul õigus joogiks, toidu valistamiseks ja muudeks olmevajadustes veekogu avaliku kasutsevõi vee erikasutuse korras kasutada pinna-, põhja- ja merevett. Joogiveeallika valikul lähtutakse riigi veekatastri andmetest pinna- ja põhjavee kvaliteedi ja koguste kohta, kusjuures joogiveeallika veevaru peab rahuldama vee erikasutusloa taotleja poolt prognoositud veevajaduse. Pinna-
Kaevude uurimise täpsusnõuded Kaevude uurimise torude ja kaevu põhja kõrguste äärmised vead lähimate mõõdistamisvõrgu punktide suhtes ei tohi ületada 2 cm +1% toru/kaevu põhja sügavusest kaevu luugi suhtes. Nivelleerimise juhuslikud vead on tingitud: · (Lati) kujutise värelemine (hoidu ebasoodsatest keskkonnaoludest) · Loemulli ebastabiilsus (või "kleepumine") · Lattide, statiivi vajumine (käik peab kulgema tugevalpinnasel) · Taldmiku ebatasasus (kulumisel) · Ebavõrdsed nivelleerimisõlad · Keskkonnatingimused, enamasti refraktsioon (täpne arvestus võimatu, elimineerimiseks valitakse täpselt ühepikkused nivelleerimisõlad, mägedes ei aita seegi) Nivellerimise sütemaatilised vead on tingitud: REFRAKTSIOON Vaatekiir vähemalt 50 cm kõrgusel maapinnast. Nivelleerida pilvise ilmaga, tempratuurigradiendid väikesed (ühtlane temperatuur). Kuumadel päevadel nivelleerida vaid hommikul ja õhtutundidel
K0 = 1- sin (6.6) (EMÜ v) Omakaalupinge. q pinnase omakaalupinge rajamissügavusel q = d; Näiteks pinnase omakaalust põhjustatud pinge arvutamisel tuleb mahumass korrutada kihi paksusega ja seejärel veel raskuskiirendusega g. Otstarbekam on kohe mahumass korrutada raskuskiirendusega ja kasutada arvutustes selliselt saadud suurust mahukaalu = g. Vundamendi laiuse mõju (EMÜ v) Tõlge(joonise alune txt): Maksimaalsete survepingetega vundamentide all erinevate taldmiku pindalade jaotus. Kus s - vajum; B - vundamendi laius; q surve vundamendi talla all; qy pinnase roome piir. 25. Summeerimismeetod. Seletage lahti nurgapunktide meetod ja selle kasutuskohad. Summeerimismeetod - Idee jaotada vundamendi talla alla jääv pinnas piisavalt õhukesteks kihtideks, arvutada neis kihtides pinged, pingete kaudu leida iga kihipaksuse vähenemine ning kihtide deformatsioonide summeerimise teel arvutada vundamendi vajum
mõjul märgumise eest, külmakergete eest ja külma tungimise eest põrandakonstruktsiooni vundamendi läheduses. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hoone rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis on see normatiivselt 1,2 m maapinnast allpool. Või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ning drenaazi rajamise teel. Ümber hoone perimeetri, vundamendi taldmiku peale, horisontaalselt maapinnaga umbes 1-1,5 m laiuselt paigaldatakse külmaisolatsioon- soojustus- enamasti kasutatakse vahtpolüstüreeni. Samuti tuleb soojustus paigaldada vundamendi vertikaalsele osale ning pinnasel põranda betooni alla. Drenaaz rajatakse vundamendi lähedale, tallast natukene alla poole ümber hoone perimeetri. Sademetevee ära juhtimiseks hoonest kasutatakse ka sillutusribasid, mis peavad olema laiusega 700- 1000 mm ning kaldega 3% hoonest eemale
Joonis 3.13 Vert. XPS 100 mm +hor. 300 mm keramsiitkruus, 0,55 +17,8 / 0,91 +14,9 / 0,83 Joonis 3.14 Vert. XPS +hor. 500 mm keramsiitkruus + hor. 0,52 +17,8 / 0,91 +15,5 / 0,85 1,2 m XPS soojustus 100 mm, Joonis 3.15 100 mm XPS sügavale ilma hor. soojustuseta ja 0,35 +18,2 / 0,92 +15,5 / 0,85 taldmiku külmasillata), Joonis 3.16 Sokli lisasoojustamisest tuleb siiski tõenäoliselt loobuda mõnede ehituskunstiliselt silmapaistvate hoonete puhul, millel on väärtuslikud kõrged klomppaest või maakivist soklid, mis moodustavad olulise osa hoone arhitektuurist. Selliseid maju on puidust korterelamute hulgas tegelikult aga suhteliselt vähe, pealegi on uhke eksponeerimiseks mõeldud pind sageli ainult elamu tänavapoolsel küljel. Praegu püütakse hoone
annaabi.ee 
