9. 10. Tapp, mille ots on kalasaba kujuga. 11. .....nimetatakse tavaliselt teadliku ehitamise tulemust mille ulka kuuluvad hooned ning näiteks sillad, tunnelid ja tammid. 12. Eestis praegusel ajal enimlevinud ..... ümarpalgi puhul on koerakaelatapp 13. Tehtud töö üle vaatamine. 14. soovitav puud langetada talvel, kevadel kohe sulailmadega palk koorida ja korralikult.... (materjal oleks vähemalt 50cm kõrgusel maapinnast ja palkide vahele oleks piisav tuulutus. 15. .....põhjustab palkide kokku tõmbumine (mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine. 16. Tuleb palgile sisse lõigata et palk oleks kuiv. 18. Tapp ehk palgi ... 19. Ehitise alumine osa mille kaudu ehitise koorumus kandub alusele. 20. Osa katusekonstruktsioonist. 21. Välisseinja .... (vastand) 22. Väikese kraadi all olev nurk. 23. Objekti võime taluda raskust. 24. Millest joonistad kriipsujukusid? 25. 26. Alumisel palgil on ebaõnnestunud vara lahendus
õlipump Sisehambumisega õlipump Õlifiltrid püüda kinni õlis Ülesanne : kulumisel tekkivaid metalliosakesi ja küttesegu põlemisjääke. Jagunevad : Mittelahtivõetavad Lahtivõetavad ( sisu saab vahetada) Tsentrifugaal õlifilter Õlivann ehk karteri kaan Ülesanne : Säilitada õli Kaitsta väntvõlli vigastuste eest Õli kontrollimine Karteri tuulutus Karteri tuulutamine on vajalik selleks, et osa heitgaase, kütuse- ja veeaurud tungivad paratamatult silindrite ja kolvirõngaste vahelt karterisse, kus nad madaldavad õli kvaliteeti (vedeldavad õli, tekitavad emulsiooni ja vaike ning suurendavad detailide korrodeerumist). Suure hulga gaaside karterisse pääsemise korral surutakse õli sealt ebatiheduste kaudu välja. Karteri tuulutus Mootoritel on levinud sundtuulutus, mis omakorda jaguneb: Lahtine tuulutus
tais ei imbuks ja soojapidavus ei kaoks. Soojustus ei tohi no ujuma hakata, kui katus veega täitub. Ka peab soojustus kinnitatud olema, et tuul seda minema ei puhuks. Mineraalvill soojustuseks ei klba, sobivad ekstrusioon- vahtplast ja kergkruus. Et soojustus ujuma ei hakkaks, pannakse selle peale ballastiks kas kruusakiht vi betoonplaadid. Kik nurgad ja ülespöörded tuleb teha hoolikalt, sest defektide parandamine on väga tülikas. Tuulutus Tuulutuseta lamekatus ei ole töökindel ja laguneb kiiresti. Tuulutuse tegemine teeb lamekatuse ehitamise keerukaks ja kalliks. Kui katus on tuulutuseta, kondenseerub hoonest välja tungiv veeaur katusekatte alla, sest katuse rullmaterjalist kate on aurutihe. Selle tulemusena väheneb soojustusmaterjali soojapidavus. Kui niiskust on juba palju, imbub see läbi lae ning rikub maja siseviimistluse. Suvel palavaga aurustub niiskus nii intensiivselt, et surub katusekatte mullidena üles
LUUA METSANDUSKOOL Metsamajandus päevaõpe Puidu kestvus II kursuse metsamajanduse referaat Juhendaja: eraisik Koostaja: eraisik Luua 2012 Puidu termotöötlemine Uueks kaitseviisiks on termotöötlemine. Termotöötlemine (t = 195...230°C), mille puhul kasutatakse ainult kuumust ja auru, lisamata mingeid kemikaale, modifitseerib naturaalpuidu omadusi püsivalt. Suureneb ilmastiku- ja mädanikukindlus, soojaisolatsiooniomadused on paremad, suurendab kulumiskindlust. Puidu värvus tumeneb. Deformatsioonid (keerdumine, kahanemine jne) on minimaalsed ja tasakaaluniiskus on naturaalpuiduga võrr...
soojus-ja niiskustehnilisele toimimisele: tuulutatavad katuslaed; suletud katuslaed; tarindsoojustusega katuslaed; pööratud ööratud katused. 51 Tuulutatav katuslagi Tuulutatavas katuslaes on soojustuskihi ja katusekatte vahel tuulutusruum, mille kaudu eemaldatakse katusekatte alla sattunud niiskus. Kui katuse tuulutus ei toimi, kondenseerub veeaur katusekatte alla, sest katuse kattematerjal on aurutihe. Katusekatte alla võib niiskus sattuda seest poolt lä läbi katusekonstruktsiooni difusiooni või konvektsiooni teel. Lisaks sellele põhjustab veeauru kondenseerumist välistemperatuuri kõikumine. H/L > 1/10 H/L > 1/10 L L
tõukureid ja nookuri telgi. Ülejäänud detaile õlitatakse paiskõlitusega. Õlirõhk süsteemis kgf/cm²: Vähemalt 1,2 mootori väntvõlli pööretel 3000 p/min ja õli temperatuuril 80°C. Mootori õlitussüsteemi maht l: 2,8 Õlirõhu kontrollimisviis mootoris: Membraantüüpi elektriline andur (asub silindriplokis) ja magnetelektriline näitur. Õliradiaator: Koosneb kahest paagist ja 53 tasapinnalisest ovaalsest torust, õhkjahutus. Karteri tuulutus: Avatud süsteem. Karter on ühendatud välisõhuga läbi tuulutusfiltri ja imemistoru, mis asub jaotushammasrataste kaane vasakul poolel. Õlifiltrid: Tsentrfugaalfilter. Tsentrifuugi malmkorpus asub väntvõlli esimesel kaelal. Tsentrifuugi alumiinumsulamist kaas on ühtlasi ka ventilaatori rihmarattaks. Õlipump: Ühesektsiooniline hammasrataspump. Reduktsioonklapi poolt piiratav rõhk, kgf/cm²: 3,5
Müürisegu paigaldatakse soovitavalt müürikelluga õõnesplokkide kõikidele servadele, vuugi paksus on tavaliselt 10 mm. Pärast ladumist tuleb kidlasti kõik vuugid vuukida, et saavutada vajalik ilmastikukindlus. Vuukimine peaks toimuma ajal, mil müürisegu on veel plastne (aeg sõltub ilmastikutingimustest). Fassaadi alumises reas on soovitav jätta iga 80 cm järel vertikaalvuuk tühjaks, et tagada tuulutus ja drenaaž laotud seinale. Mördi sattumisel fassaadile eemaldakse see peale tahenemist. Columbia-Kivi kividest müüride ladumisel tutvu ka tootjapoolse kasutamisjuhendiga
PUIT- VÄLISVOODER ÜLDINFO Fassaadivooderduseks soovitatakse kasutada kuusepuitu (kvali- teediklass B). Kuivades "sulguvad" kuusepuidu rakud ja puit on maltspuidust (tüve välisosa) lülipuiduni (siseosa) samaväärne männipuidu lülipuiduga. Männipuidu maltspuit jääb "avatuks" ja sulgub ainult lülipuit. Oma erilise rakuehituse tõttu imeb kuusepuit männist vähem niiskust ning niiskusest tingitud muutused on väik- semad. Välisvoodri paigaldusel peab kasutatava puitmaterjali niiskussisaldus olema alla 20%, kuna kuivades tõmbub puit kokku. See võib põhjus- tada probleeme, eriti sulundatud voodrilaudade kasutamisel (puidu kuivades sulund avaneb). Värvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sõltuvalt värvi tüübist olla 1518%. Toimiva ja pikaealise välisvoodri eeldused on: · kasutage piisavalt paksu voodrilauda, soovitatav paksus on 28 mm; · kasutage tööstuslikult alusvärvitud voodrilauda; · paigaldage lauad südami...
..................................................10 3.1 Radoon on looduslik radioaktiivne gaas......................................................................................... 10 3.2 Radoonisisalduse mõõtmine........................................................................................................... 11 3.3 Hoone ventilatsiooni tõhustamine.................................................................................................. 11 3.4 Vundamendialune tuulutus............................................................................................................. 12 3.5 Sokli tuulutus ehk radoonivöö........................................................................................................ 12 KOKKUVÕTE......................................................................................................................................... 14 VIIDATUD ALLIKAD...........................................................................
Koormused: 1. Omakaalud vastavalt kavandatud konstruktsioonidele 2. Lumekoormuse normsuurus maapinnal sk=1,5 .i kN/m²· .i lumekoormuse kujutegur 3. Tuulekoormus baasväärtus (Maastiku tüüp: IV) Maksimaalne hoone kõrgus maapinnalt katuse harjani 21m. Katuse kalded ca 20 Ülekoormustegurid: Omakaalul 1,2 Kasuskoormused 1,5 Valtsplekist ,,klassik" katusekatte paigaldus 1) Minimaalne lubatud kalle 7°(1:8) Projekteeritud katusekonstruktsioonide kalle 45° 2) Tuulutus. Katusekonstruktsioon peab olema tuulutatav. Räästakonstruktsioonid peavad olema avatud. Katusekonstruktsioonid soojustatakse. Väljatõmme tagatakse katuseharjale paigaldatavate spetsiaalsete tuulutusprofiilide kaudu. Väljatõmbe ava pikkus katuseharjal on kogu katuseharja pikkus. 3) Katusematerjal. "Klassik S" teraspleki mõõtmed: paksus 0,5mm, laius 475mm. Katusele paigaldatakse "Rannila" Klassik S katusekate 25x100mm laudisele. Aluslaudise samm on maksimaalselt 200mm.
ÕLID Tagi moodustub seal kus mootori temp. On 350-400c sooja. Põlemis kambrid, klapid, kolbide põhjad, kütuse pihustid. Tagi teke soodustab mootori alakoormust. Pruun kõva kilene sade. Ja must tugev tükiline sade. (Väljanägemine). Slamm on pehme muda taoline õlist tekkinud sade, ja tekib 50- 150c juures. Soodustab slammi: pikad õlivahetus välbad, mootor töötab pidevalt eriti rasketes tingimustes, mootori väike õli vann, halb karteri tuulutus, halb õli kvaliteet. 0,5-1% küttekulu suhtes.(õli kulu) normaalseks nim 0,2% tutikatel 0,3% korras töötanutel 0,5% kulunutel mootoritel.
vältida tuleb nn. külmasildade tekkimist raudbetoonist vahelagede tasandil, raudbetoonist avasilluste kohal jms. 22. Aurutõke asukoht tarindis? Miks? Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, kuna ainult sellisel juhul saab see efektiivselt täita oma põhiülesannet - kaitsta soojustust ja konstruktsioone niiskumise eest. 23. Mis eesmärgil kasutatakse tarindis õhkvahet? Õhkvahe asukoht tarindis? Ühkvahe eesmärk on tagada tuulutus õhutihedate materjalide vahel. Õhuvahe asub näiteks välisseina voodri taga ning katuses katusekatte all. 24. Millega peab arvestama rajades kõrgeid klaasfassaade? Klaasseina taga peab olema tagatud tuulutus. Tuleb arvesse võtta hoone paiknemist ilmakaarte suunas, kuna suured klaaspinnad võivad päikese käes tõsta sisetemperatuuri. Peab olema tagatud statsionaarne süsteem klaaspindade puhastamiseks. 25. Mis on Fibo ploki mõõdud?
kuivanud,ning sinna peale ehitatakse tihe põrandakate / pvc, parkett/,mille puhul kuivab niisugune konstruktsioon aeglaselt. Välisvooderduse ehitusel tuleb erilist tähelepanu pöörata tuulutuse tagamisele. Kuna puit omab niiskust, eriti aga piki puitu,tuleb vertikaalse laudvooderdise korral hoolikalt töödelda laua otsad jätkudes, soklisõlmes, rõdu kohal, kus veepritsmete sattumine puidule on kõige tõenäolisem. Kui hoonel on puittaladel põrand, peab olematagatud põrandaalune tuulutus. Põranda alla pinnasele ei tohi jätta puidujäätmeid, see võib põhjustada majavammi. Puitmaterjali valikul tuleb kandvas konstruktsioonis kasutada ainult kvaliteetset puitu. Lõhedega ja puidukahjurite rikutud puidus võib niiskus sattuda puidu sisemusse, kus ta raskesti välja kuivab, luues soodsa keskkonna puuseente arenguks Ehituse kvaliteetse lõpptulemuse tagavad korralik projekt, asjatundlik ehitaja ning kompetentne ehitusjärelvalve Niiskus võib rikkuda elamise 17.11.2004
remontimist, parandamist ja väljavahetamist vajavad kohad. Ja seejärel jutustada tehtavast tööst ja mis järjekorras tuleb tööd teha. Samas mõtlesin ka et mis võis selle rikke põhjustajaks olla ja kuidas rikke uuestitekkimise eest maja kaitsta. Õnneks mul läks sedakorda kergemini ja sain praktikale just sellise kohapeale tööle. Nimelt tuligi seal vana ja väsinud maja renoveerida. Maja välisvooder oli saanud juba omajagu niiskus kahjustusi. Ja voodril puudus ka tuulutus võimalus. Majal puudusid ka vihmaveerennid, ning alati kui vihma sadas pritsis räästast allatilkuv vesi puidust maja alumised voodrilauad märjaks. Ja niiskus ongi puidule kõige suurem vaenlane. Niiskus paneb lihtsalt laua mädanema. Pilt on illustreeriv. Ja pildi saamiseks on kasutatud internetti. Aga see maja on sarnane sellele mida renoveerisime ka meie. Ka sellel majal on aastatega tekkinud niiskus ja külma kahjustusi nii maja vundamendile kui ka vooderlauale.
mis on asetatud poleervildi peale. Niimoodi saavutatakse siidjalt matt läige. Parima 3 poleerimistulem saadakse, kui poleeritakse kõigepealt risti puidusüüd ning seejärel piki puidusüüd. TINGIMUSED Puidu pind ei tohi olla kaetud laki ega mõne muu pindmise kaitsevahendiga. Puidu töötlemisel vahaga peab õhu temperatuur olema üle +5 kraadi. Leelisega töötlemisel peab temperatuur olema alla 25 C. Vältida tuleb töötlemist päikesega. Tuulutus peab olema piisavalt hea. Piirata võimalikult palju niiskuse juurdepääsu töödeldud pinnale. Kuivamise ajal peab temperatuur olema vähemalt 10 C. Vältida tuleb puiduleelise kokkupuudet klaasi ja metallpindadega. Võimalikud plekid tuleb koheselt eemaldada niiske lapiga. Enne põranda kasutuselevõttu peaks vahatatudpõrand kuivama vähemalt 24 tundi. Suurema koormusega põranate puhul aga 2-3 päeva. Vahatatud põrandat ei tohiks pesta 14 päeva jooksul
*Tuuletõket tuleb kasutada tarindi läbipuhutavuse vältimiseks ning suure õhujuhtivusega (lahtiste pooride ja mahumassiga alla 100 kg/m3) soojustusmaterjalide kasutamisel, vältimaks mikrokonvektsiooni nende sees. Valgusavad, paigaldised, läbiviigud ja liited *Kui katusesse (katuslakke) on vaja teha valgusavad, tuleb need konstrueerida nii, et oleks täidetud katusele esitatavad põhinõuded, st et oleks tagatud katuse veepidavus, vajalik soojapidavus, tuulutus, vee-eemaldus jne. * Tööstuslikult valmistatavate avatäidete (katuseaknad, kuplid) puhul tuleb järgida valmistaja poolt antud paigaldusjuhiseid. *Siseruumi õhu pääsemist katusealusesse tuulutusruumi tuleb läbiviikude kohal takistada samaväärselt muu osaga. KATUSEUUGID e. VINTSKAPID Katuseuugiks nimetatakse katuseküljele ehitatavat akna või uksega välhaehitist. Vintskapp ei tohik olla liialt suur. Eriti tuleb hoiduda liialt kõrgete uukide ehitamisest.
Katuste sademevee süsteemid Katuste sademevee süsteemid Joonis 2.17 Sademeveerennide ummistumine takistab vee ärajuhtimist katuselt. Joonis 2.14 Sademevee äravoolusüsteem peamise katusekatte, plekk- katuse, korral (Veski, Aarmann, Niine 1959). Pööningu tuulutus, soojustus Varikatuste lahendused Joonis 2.11 Mitme meetri pikkused jääpurikad viitavad katuse või pööningu vahelae puudulikule soojustusele. Joonis 2.20 Amortiseerunud varikatuse kandekonstruktsioon ja katteplekk. Pööningu tuulutus, soojustus Varikatuste lahendused ●
Vihmaveesüsteemid ja lumetõkete asukoha määrab paigaldav firma. Korsten laotaske punastest tellistest. Sees krohvitakse, katuse väljaulatuv osa kaetakse katusevärvi plekiga. 1.5 Tehnovõrgud ja rajatised 1.5.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Veemõõtja paigaldatakse esikusse, mis tuleb kindlasti maandada. Soe vesi saadakse boileriga. Välisveetoru paigaldatakse 1,8 m sügavusele maapinnast tihendatud kruusalusele, tagasitäide on suurem kui 300 ulatuse liivaga. Kanalisatsiooni tuulutus viiakse katusest välja. 1.5.2 Kõte ja ventilatsioon Põhiline küttevajadus rahuldatakse kamin-ahjuga. Lisaks puuküttele on ka majas elektriküte. Sauna kerist köetakse puudega. Värske õhk tuleb ruumidesse aknaraamides paiknevate mikrotuulutuste kaudu. Köögis ja WC-vannitoas on ventilatsioon. Aurukogujal on pliidi kohal sundväljatõmme. 1.5.3 Elektrivarustus Krundile paigaldatud peakilbist veetakse kaabel 70 cm sügavuselt (ohutuslint vedada 30-40
katuste lekked on pidevad, on suurem võimalus Antrodia sinuosa (e.k majakorgik, majanääts) ja Leucogyrophana pinastri (e.k männi-mädiknahkis) levikuks. Majavammi probleemid tekivad siis, kui hoonet hakatakse kütma ning katus parandatakse, kuid ülejäänud konstruktsioone ei kuivatata, on ka majavammi tekkeoht. 7. MUUD MAJASEENTE ARENGUT SOODUSTAVAD TEGURID Hoonete ehitamine veesoontele ja kõrge põhjavee tasemega aladele Kui hoone vundament on madal ja põrandaalune tuulutus vähene, hakkavad hoone konstruktsioonide detailid niiskustaset mõjutama ka põhjavee ning pinnavee kõrge tase. Sellistel juhtudel võib isegi maapinnast kõrgele rajatud (ca 0,6m) ja ventileeritud põrandaalusega põrandas hakata majavamm arenema (juhtum Võrumaal järve kaldal). Samasugune juhtum oli ka Pärnumaal, kus maja alt läbimineva veesoone tõttu oli esimese korruse põrandas arenenud tugev majavammi kahjustus
ei kasutata ja katuste lekked on pidevad, on suurem võimalus Antrodia sinuosa (e.k majakorgik, majanääts) ja Leucogyrophana pinastri (e.k männi-mädiknahkis) levikuks. Majavammi probleemid tekivad siis, kui hoonet hakatakse kütma ning katus parandatakse, kuid ülejäänud konstruktsioone ei kuivatata, on ka majavammi tekkeoht. MUUD MAJASEENTE ARENGUT SOODUSTAVAD TEGURID Hoonete ehitamine veesoontele ja kõrge põhjavee tasemega aladele Kui hoone vundament on madal ja põrandaalune tuulutus vähene, hakkavad hoone konstruktsioonide detailid niiskustaset mõjutama ka põhjavee ning pinnavee kõrge tase. Sellistel juhtudel võib isegi maapinnast kõrgele rajatud (ca 0,6m) ja ventileeritud põrandaalusega põrandas hakata majavamm arenema (juhtum Võrumaal järve kaldal). Samasugune juhtum oli ka Pärnumaal, kus maja alt läbimineva veesoone tõttu oli esimese korruse põrandas arenenud tugev majavammi kahjustus. Nimetatud
Et silikaattellisest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis pikalt ja defektideta, tuleks järgida häid projekteerimis- ja ehitustavasid ning esmajärjekorras silmas pidada: * mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, * eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, * vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (katuseräästa õige laius, sokli kõrgus), * vuukide korralik täitmine müürimördiga, * tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), * deformatsioonivuugid (minimaalselt 10 m sammuga), * korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), * ankurdus põhikonstruktsiooni külge ( vähemalt 4 ankrut/m2), * talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalatel temperatuuridel.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanda õppekava Julia Šnurova, Karina Selivanova, Aleksandra Ganyavina FLORENCE NIGHTINGALE Iseseisev töö Õppejõud: MSC Margit Lenk-Adusoo Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Tartu 2015 Florence Nightingale Inglise põetaja ja õde, keda peetakse õenduse rajajaks. Ta sündis 12. mai 1820 aastal jõukas inglase-aristokraadi perekonnas Florentsia villas, Itaalias. Florence sai hiilgava mitmekülgse hariduse, ta oskas viit võõrkeelt, luges palju, õppis matemaatikat, filosoofiat ja ajalugu, samuti tegeles maakunstiga ja muusikaga. Jumala kutse Florence tunnetas oma eripärast elu ülesannet ja koguaeg mõtles sellest. Veebruaris, aastal 1837 jalutas ta aias ja kuulis jus...
lisasoojustusest loobumist ei julge nüüd enam soovitada, ehkki veel mitte väga ammu pakuti, et piisab palgivahede korralikust tihendamisest ja tuuletõkke paigaldamisest Vanades puitmajades on enamasti üsna hea õhuvahetus ehkki osal Tallinna vanadest puitmajadest on voodrilauad kinnitatud ilma tuulutusvaheta. Vihmast märgunud lauad n.ö. ,,kuivasid osaliselt sissepoole". Renoveeritud puitmajades see aga võimalik ei ole ja et ka ahikütttest on sageli loobutud, peab fassaadi tuulutus kindlasti toimima. Õhu pääsemiseks tuulutusvahesse piisab 5- 6 millimeetri laiusest pilust voodri alumise serva ja veelaua vahel, ülalt juhitakse õhk kas tuulutatava aluskatuse alla või tuulekasti laudade vahele jäetud piludesse. Vertikaalse laudise korral tuleb roovitise laudade alla panna distantsklotsid või lisaroovitis, sest horisontaalsed roovlatid sulgeksid muidu tuulutusvahe. Puithoone soojustamine ja kasutatavad materjalid
aknapragudest ja väväljus köö köögis, gis, vannitoas, wc- wc-s olevatest lõõridest. Akende vahetamisel tuleb silmas pidada, et kui akendesse ei nänähta ette õhutusavasid, siis muudetakse oluliselt ventilatsiooni toimimist. Värskeõhuklapid akendes peavad kuuluma akna standardvarustusse. Akent ei saa alati jä jätta tuulutus asendisse. 22 11 Uksed Uks koosneb ukselengist uksetiivast e. ukselehest Jagunevad siseuksed (helipidavus, niiskuskindlus, viimistlus, tulepü tulepüsivus) ja välisuksed (turvalisus, soojapidavus, viimistlus) sileuksed, profiiluksed e. tahveluksed, manteluks,
sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga; Kipsplaat valmistatakse ehituskipsist, veest, lisanditest ja Vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele kartongist (katuseräästa õige laius, sokli kõrgus); Toorained segatakse mördiks ja valatakse liugrihmal Vuukide korralik täitmine müürimördiga, liikuvate kahe kartongikihi vahele Tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi Kips kivistub rihmal liikudes niivõrd, et see võidakse lõigata vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), plaatideks Deformatsioonivuugid (minimaalselt 10 m sammuga), Kipsplaadi koostises on kaaluliselt 93% kipsi, 6% kartongi Korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale ning 1% moodustavad hügroskoopiline niiskus, orgaanilised
Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal. Mõõdud: Reakivi 250x120x88 Silikaattellis(Standard) 250x120x65 Silikaattellis(Moodul) 250x120x88 mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (kasutuseräästaõike laius, sokli kõrgus), vuukide korralik täitmine müürimördiga, tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), deformatsioonivuugid (min 10m sammuga), korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), ankurdus põhikonstruktsiooni külge (vähemalt 4 ankrut/m²), talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalamatel temperatuuridel. Töö teostamine
viia vastavalt kehtestatud graafikule. Erilist suurpuhastust viiakse läbi siis, kui eelnevalt on toimunud parasiitide tõrje. Võimalikud kahjurputukad: koid, kirbud, karusnahamardikad, täid, lutikad, tarakanid, kärbsed, sääsed, ämblikud. Parim tõrje on märgates kohe likvideerida, et putukad ei saaks levida! Igasuguse koristuse puhul kehtivad järgmised põhimõtted: · Avatakse aken või organiseeritakse muul moel tuulutus · Likvideeritakse kasutatud asjad · Võetakse ära kasutatud pesu · Korrastatakse voodi · Vahetatakse välja tuhatoos, klaasid · Alustatakse koristamist kõrgemalt madalamale · Koristatakse hügieeniruumid samal põhimõttel · Koristatakse põrandad · Koristusvahendeid peab hoidma ja kasutada õigesti markeeritud töövahendid. · Koristamise järel pestakse puhtaks kasutatud lapid ja mopid
Hoonete ventilatsioon Ventilatsioon toob ruumi puhta õhu ja eemaldab saastunud õhu. Samas eemaldab ventilatsioon ka õhus olevad saasteained ja seega on tähtis tegur ruumi õhu puhtuse tagamisel. Ventilatsioon peab olema piisav ruumis tekkivate saasteainete eemaldamiseks. Elamu ventilatsioon peab olema pidev. Vajaduse korral tuleb ventilatsiooni tõhustada. On tähtis, et õhk vahetuks kõigis elutubades, eriti magamistubades. Ventilatsioon võib olla loomulik või mehaaniline. Loomuliku ventilatsiooni puhul pannakse õhk liikuma tuule ning sise- ja välisõhu temperatuuri erinevuste toimel. Väljatõmmatava õhu liikumiskiirus torustikus või kanalis on võrdeline korstna kõrguse ja sise- ning välisõhu temperatuuri vahega. Mehaanilise ventilatsiooni puhul luuakse kõikides ruumides nõutav õhuvahetus ning väljatõmbeõhu sooja saab tagastada ruumidesse soojusvaheti abil. Hea ventilatsioon ei tekita tõmbust ega müra ning on hõlpsasti reguleeritav. Ventila...
o kandvad jäigastavad seinad o mittekandvad jäigastavad seinad Sandwich-välisseina välispinna viimistlusvõimalused on järgmised: sile vormipind, harjapind, värvitud pind, pesubetoonpind, klinkerplaatpind, tellisplaatpind, lihvitud mosaiikbetoonpind, klombitud pind ja looduskivipind. Elementide maksimaalsed mõõdud on: = pikkus 12000 mm = kõrgus 3800 mm = max paksus 380 mm. Paneelide paigaldamisel, vuukide hermetiseerimisel tuleb tagada paneelidesisene tuulutus ekspluatatsioonis tekkiva kondensniiskuse eemaldamiseks. Selleks paigaldatakse püst- ja rõhtvuugi ristumiskohtadesse ning lisaks paneelidevahelistesse horisontaalvuukidesse sammuga 2000 mm plastiktorukesed 10 mm (joonis 3.15). 35 Vuugid hermetiseeritakse poorkummist tihendiga ja elastse vuugitäitega (joonis 3.16). Joonis 3.16. Välisseinapaneelide omavaheline ankurdamine ja vuugi
häid projekteerimis- ja ehitustavasid ning esmajärgekorras silmas pidada: · mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, · eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, · vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (kasutuseräästaõike laius, sokli kõrgus), · vuukide korralik täitmine müürimördiga, · tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), · deformatsioonivuugid (min 10m sammuga), · korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), · ankurdus põhikonstruktsiooni külge (vähemalt 4 ankrut/m²), · talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalamatel temperatuuridel.
Lülitada välja elekter ja valgustus. Korrastama tellingud(praht, tööriistad, ehituspraht). Sulgema tellingud kõrvalistele isikutele. 2.Materjalide ohutu ladustamine Ehitusmaterjal, mille ladustamist väljas ei ole tulenevalt tootja ettekirjutustest, materjali omadustest vms ette nähtud, tuleb ladustada ehitise siseruumides. Ehitusmaterjali, mida ladustatakse väljas ja mis võib kahjustuda ilmastikuolude tõttu, tuleb kaitsta katta kinni, tagada selle tuulutus jms. Ehitusmaterjali ladustamise kohale tuleb tagada juurdepääs. Ehitusmaterjali ladustamise kohas peavad olema vabad juurdepääsuteed. 3.Töötamispiirkonnad ja liikumisteed Müürsepal peab olema piisavalt tööruumi, vabad ja puhtad ning tööohutuse poolest korras liikumisteed. Põhireegel on, et müüritava seina ja tarvikute, telliste ja mördikastide vahele jääks vabalt 2 ohutussaapa mõõt, 60-70 cm. Teine reegel on, et müürsepp ei tee rohkem kui kolm sammu,
ei ole kohe märgatav. Kuivamisest tingitud konstruktsiooni mahumuutused võivad siiski mõne aja pärast põhjustada pragude tekke seintesse, lagedesse, liitekohtadesse. Puidu niiskus ei tohi paigaldamisel märgatavalt erineda lõplikust tasakaalustatud niiskusest, st paigaldatud konstruktsioone tuleb kaitsta sademete eest. Selleks peaks ehitusobjektil olema piisav varu kattekilesid. Kui hoonel on puittaladel põrand, peab olema tagatud põrandaaluse tuulutus. Põranda alla pinnasele ei tohi jätta puidujäätmeid, see võib põhjustada majavammi 2.2. Puidu kuivatamine Puit kuivab aeglaselt. Väga oluline on, millistes tingimustes seda kuivatatakse - kui kaitstud on ta otsese vihma ja päikese eest, need on väga olulised faktorid, mis võivad puidu omadusi muuta. Puit kahaneb, lõheneb, võib tõmbuda kõveraks. Puidu kuivamise kiirus oleneb ka valitsevast õhuniiskusest ja temperatuurist
Et silikaattellisest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis kaua ja defektideta, tuleks järgida häid projekteerimis- ja ehitustavasid ning esmajärgekorras silmas pidada: · mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, · eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, · vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (kasutuseräästaõike laius, sokli kõrgus), · vuukide korralik täitmine müürimördiga, · tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), · deformatsioonivuugid (min 10m sammuga), · korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), · ankurdus põhikonstruktsiooni külge (vähemalt 4 ankrut/m²), · talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalamatel temperatuuridel. (Silikaat AS) 4. KVALITEEDINÕUDED 4.1
· mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, · eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, · vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (kasutuseräästaõike laius, sokli kõrgus), · vuukide korralik täitmine müürimördiga, · tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), · deformatsioonivuugid (min 10m sammuga), · korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), · ankurdus põhikonstruktsiooni külge (vähemalt 4 ankrut/m²),
Paneelid võivad olla avadega ja avadeta. Avade olemasolul tuleb arvestada järgmiste nõuetega: betoonkeha minimaalne laius servast ja avade vahel peab olema vähemalt 300 mm betoonkeha minimaalne kõrgus ava all ja peal peab olema vähemalt 400 mm Vuugid hermetiseeritakse poorkummist tihendiga ja elastse vuugitäitega Paneelide paigaldamisel, vuukide hermetiseerimisel tuleb tagada paneelidesisene tuulutus ekspluatatsioonis tekkiva kondensniiskuse eemaldamiseks. Selleks paigaldatakse püst- ja rõhtvuugi ristumiskohtadesse ning lisaks paneelidevahelistesse horisontaalvuukidesse sammuga 2000 mm plastiktorukesed läbimõõduga 10 mm Raudbetoonist siseseinade kasutusvaldkond sõltub konstruktsioonitüübist, mille järgi jagunevad nad kolme tüüpi: kandvad siseseinad sekstsioonide vahelised siseseinad jäigastavad siseseinad
100 50 ... Alt tuulutatavad puittaladel põrandad (skitseering 10) on vajalik teha "musta" kaitsepõranda, tuulutusvahe, tuuletõkke, aurutõkke jt.kihtidega samal põhimõttel mis välissein. Juhul kui on tegemist kivimajaga, tuleb ka vundament seestpoolt soojustada, et välistada sealt külmasild põranda alla. Tagatud peab olema vundamendi aluse tuulutus. Keldriseinad, põrandad ja laed skitseering 5. Vajalik on mõju avaldava vee liigile vastav hüdroisolatsioon, soojustus vastavalt sellele kas on külm, poolkülm või soe kelder (kas peab olema soojustatud ka lagi). Tuulutatava voodriga välisseinad (skitseering 9A jt). Vajalik on tagada tuulutus all- ja ülasõlmes, aknad ei tohi tuulutust katkestada. Sõlmedes peab olema kaitsevõrk näriliste ja putukate vastu.
paigaldatud konstruktsioone tuleb kaitsta sademete eest. Selleks peaks ehitusobjektil olema piisav varu kattekilesid. Samas ei tohi unustada veeauru mitteläbilaskvaid kilesid maha võtta. Näiteks ühe elamu ehitusel unustas ehitaja PVC-kile mittekäidava pööningu vahelaele ning seetõttu muutus suurem osa laetaladest puiduseente vohamise tõttu mustaks. Kui hoonel on puittaladel põrand, peab olema tagatud põrandaaluse tuulutus. Põranda alla pinnasele ei tohi jätta puidujäätmeid, see võib põhjustada majavammi. 4 PUIDU OMADUSED Kasvavate puude omadusi mõjutavad nii kasvupinnas kui geograafiline asukoht ja kohalikud tingimused. Nimetatud põhjustel erinevad puidu looduslikud omadused ja seega ka puittoodete struktuur. Osa omadustest või nende vaheldumine võib ilmneda valmis puitoote defektina. Defektsete
Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist Väike-Pungerjani. Põlevkivikihindi sügavus maapinnast on siin kümneko...
häid projekteerimis ja ehitustavasid: 8 1. mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites; 2. eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga; 3. nii palju kui võimalik vältida vee sattumist müüritisele (katuse räästa õige laius, sokli kõrgus); 4. täita vuugid korralikult müürimördiga; 5. tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avadepealsetes kiviridades); 6. teha deformatsioonivuugid (vähemalt 10 m sammuga); 7. kasutada korrosioonikaitsega armatuurvõrku (vähemalt esimese rea peal ja viimase all ning avade all ja peal); 8. ankurdada müüritis põhikonstruktsiooni külge (vähemalt 4 ankrut/m2); 9. talvisel müüritöödel tuleb järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju, et tagada mördi kivistumist madalatel temperatuuridel.
Väljatõmbekanalid tuleb pööningul soojustada, et õhk ei jahtuks. Korstna või kanali otsas asuv otsik või tuulerootor suurendab tõmmet ja väldib õhu tagasivoolu tuule toimel. Külmaks aastaajaks on vaja ette näha õhu- vahetuse reguleerimise võimalus. Tuulutus on ruumide õhustamine avatud akende ja uste kaudu. Köögi õhustamiseks kasutatakse sageli pliidikummi koos väljatõmbekanaliga. Mõnikord lisatakse kanalisse ventilaator ja rasvafilter. Pliidi- kummi ja pliidi lubatud minimaalne vahekaugus on 60 cm. Mida lähemal on kumm pliidile, seda efek-
Et silikaattellisest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis pikalt ja defektideta, tuleks järgida häid projekteerimis- ja ehitustavasid ning esmajärjekorras silmas pidada: · mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, · eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, · vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (katuseräästa õige laius, sokli kõrgus), · vuukide korralik täitmine müürimördiga, · tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), · deformatsioonivuugid (minimaalselt 10 m sammuga), · korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), · ankurdus põhikonstruktsiooni külge ( vähemalt 4 ankrut/m2), · talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalatel temperatuuridel.
niiskele pinnasele toetatud puittaladest (põhjustatuna peamiselt asjaoludest, et hoonet ümbritsev kalle ei taga sademevee eemalejuhtimist või põranda all puudub vee kapillaartõusu takistav pinnasekiht (25-20 cm kruusa, killustikku); puudulik drenaaž. Joonis 2.5 Mädanik- ja mardikakahjustusega põrandatala (vasakul). Kelder, mille põrandal oli vesi (paremal). Põrandaaluse ruumi puudulik tuulutus Põrandaaluste tuulutus peab tagama niiskuse väljakuivamise põrandaalusest ruumist. Tuulutamine võib olla vajalik ka radooni eemaldamiseks põranda alt. Soojustamata põranda korral (Joonis 2.2 vasakul) suleti vanasti tuulutusavad talveks ja avati kevade saabudes. Osa põrandaid on olnud algselt alt tuulutatavad (läbi vundamendi ehitati spetsiaalsed tuulutusavad), kuid hetkel leiti vaid ühe elamu alt korralikult toimiv põrandaalune tuulutus (Joonis 2.6 näha
Mineraalsest puistest kaitsekiht tuleb teha võimalikult ühtlase terastikulise koostisega ja ilmastikule vastupidavat killustikku kasutades. Soojustatud katused, katuslaed. Soojustatud katused jaotuvad vastavalt nende soojus-niiskustehnilisele toimimisele: Tuulutatavad katused Tuulutatavas katuslaes on soojustuskihi ja katusekatte vahel tuulutusruum, mille kaudu eemaldatakse katusekatte alla sattunud niiskus. Kui katuse tuulutus ei toimi kondenseerub veeaur katusekatte alla, sest katusekatte materjal on aurutihe. Katusekatte alla võib niiskus sattuda seest poolt läbi katusekonstruktsiooni difusiooni või konvektsiooni teel. Lisaks sellele põhjustab veeauru kondenseerumist välistemperatuuri kõikumine. Tuulutus: Õhk hakkab tuulutusvahes liikuma õhu rõhkude erinevuse mõjul. Õhu rõhkude erinevust põhjustavad o Temperatuuride ja kõrguste erinevused
Et silikaattellisest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis pikalt ja defektideta, tuleks järgida häid projekteerimis- ja ehitustavasid ning esmajärjekorras silmas pidada: · mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, · eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, · vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (katuseräästa õige laius, sokli kõrgus), · vuukide korralik täitmine müürimördiga, · tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), · deformatsioonivuugid (minimaalselt 10 m sammuga), · korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), · ankurdus põhikonstruktsiooni külge ( vähemalt 4 ankrut/m2), · talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalatel temperatuuridel.
deformatsioonivuugid Läbiviigud läbiviikude ja katusekatte ühendused peavad tagama katuse veepidavuse ning vältima sajuvee pääsu katusekonstruktsiooni kogu katuse kasutusea jooksul, paigaldada eemale neeludest ja ei tohi olla liiga lähedal seintele (<1m) Kaldkatused Kaldkatuse kalle >=1:10, katusekatteks kasutatakse tükk- või rullmaterjale. - Soojutamata katustel tuleb tagada pööningul tõhus tuulutus - Soojustatud katused peavad reeglina olema tuulutatavad, st. et katusekalle, soojustuskihi ja aluskatte vahe peab olema tuulutatav, tuulutusruumi kõrguseks >100mm kui kalle 1:10 kuni 1:3 ja >50mm kui kalle >1:3, tuulutusava pind räästas 0,2% ja väljumisavadel 0,25% katuse pindalast, tuulutuse normaalseks toimimiseks peab tuulutuse sissevoolu ja väljavoolu vahe üle 1,5m Kaldkatuse kandetarindid - Sarikad ja laetalad (hoone laius <6m)
võivad teostada vaid vastava koolituse läbinud, sertifitseeritud paigaldajad. Vastasel juhul ei lähe tootja lubatud 15 aastane garantii arvesse. Värvuselt on PVC-kate ühtlane. Puudub liitekohtadest väljuv must pigi ning on esteetiliselt silmale ilusam vaadata. Seega on soovitatav kaaluda kasutamist just seal, kus katusekate jääb paistma nt aknast või maapinnalt. Üldiselt ei vaja PVC-rullkatusekattematerjal lisatuulutust kuna materjal on veeauru läbilaskev. Siiski on tuulutus vaja, kui niiskus pääseb soojustusse näiteks eluruumidest. Järgnev joonis näitab PROTAN'i PVC-rullkatusekattematerjali kinnitust soojustatud katusele. (Pildi originaal aadress asub siin: http://www.maleko.ee/index.php/459/ Joonised + kaitsmata Protan kattega katus) 1.16 Bituumenrullmaterjal Bituumenist rull-katusekattematerjal koosneb: · Bituumen · Modifikaatorid - (lühenditeks võivad olla meile tuntud SBS, APP, APAO, KP.
suunatud ülevalt alla, alumised lastikihid niiskuvad, ventilatsioon suurendab soojuse ülekannet välisõhult lastile ja sõltuvalt õhu parameetritest last niiskub või kuivab talvel, kui õhutemperatuur on madalam veetemperatuurist, on soojuse liikumine koos niiskusega alt üles, ülemised lastikihid niiskuvad ja välisõhuga ventileerimine kuivatab ülemist lastikihti. Trümmide tuulutamiseks kasutatakse loomulikku või sundtuulutust. Loomulik tuulutus toimub trümmi ventilatsioonitorude kaudu. Sundtuulutus toimub elektrimootoritega käitatavate ventilaatorite abil. Trümme võib tuulutada ainult ilusa kuiva ilmaga. Halva ilmaga peavad trümmide tuulutusluugid olema suletud. Trümmide tuulutuse alguse ja lõpetamise kohta tuleb teha sissekanne logiraamatusse. 11
vältimiseks see kindlustatakse. Sügavus 2-2,5m, läbimõõt 1-2m. Saab kasutada kohtades, kus reostusallikas pole läheduses. Teiseks peab olema pinnaveetase maapinna lähedal. Kaevu ümber tehakse savilukk kontaktpind ülemiste kaevurõngaste vahel oleks hästi veetihe (voolamist toimuda ei tohiks). Maapind planeeritakse kaevust eemale, see suunab pinnavee ja kõik üleliigsed veed kaevust kaugemale. Kaevul peab olema kindlasti luuk, et vältida sodi kaevu sattumast! Kaevul peaks olema ka tuulutus, st luuk ei tohiks umbselt kinni olla. Kaev peab olema maapinnal umbes meeter kõrge, kindalsti mitte alla poole meetri. Kaevust saab vett kätte pumbaga, toruga või ämbriga. Põhjas kõige peal on jämedamad kivid, selle all kruus ning seejärel liiv. Vesi tungib kaevu põhja kaudu. Salvkaevude juurde pole soovitav istutada puid! Puud ajavad juuri rakete vahele ning soodustavad sellega pinnavee sattumist vahetult veehaardesse. Salvkaevude juures on oluline asukohavalik
Valgustus: loomulik valgustus; tehisvalgustus peab tagama noortelaagri ruumide ühtlase ja hajutatud valguse Ruumide siseõhk: tagada ohutu sisekliima; optimaalne suhteline õhuniiskus olema vahemikus 40% kuni 60%. Talvel võib nädala keskmine suhteline niiskus langeda 25%-ni ja suvel tõusta 70%-ni.; sisetemp vähemalt 19,0 °C. Õhutemperatuuri tõusmisel üle 26,0 °C tuleb võtta tarvitusele meetmed temperatuuri mõju vähendamiseks; võimalik ruumide tuulutus 4. Terviseriskide ennetamine noortelaagris Terviseriskide ennetamine: spordiväljaku mängu- ja võimlemisvahendid, konstruktsioon, mõõtmed ja viimistlus peavad olema ohutud ning võimaldama noortele ohutut, eakohast, mitmekesist ja arendavat tegevust; sportlikud tegevused peavad vastama noorte vanusele, tervislikule seisundile ja füüsilisele ettevalmistusele; alla 18-aastaste noorte ujulasse, basseini,
· Soovitatakse kasutada roostevabast terasest traatankruid diameetriga 4...5 mm, või tsingitud traadist sama läbimõõduga. Niiskuse tõrje · Mitmekihiliste seinte korral tuleb kasutada kondentsvee ja vuukidest läbituleva vihmavee eemaldamiseks müüri alumises osas plekist põlle. 27 · Müüri alumisse ritta jäetakse fassaadiava iga 80 cm tagant vertikaalvuuk tühjaks, et tagada tuulutus, samuti tehakse ka fassaadi ülemises otsas, et tekiks õhu ringikäik. · Plekist põlled tuleb paigaldada ka iga akna ja ukse silluse peale ja jätta õhu avad. Müüritise armeerimine ja betoneerimine · Õõnesplokist müüri korral võib olla armeerimata kõrguseks 20 ploki laiust ja armeeritud õõnesploki korral (vertikaalsete õõnte täisbetoniseerimise ja armeerimise samm on 192 armatuuri läbimõõtu) 30 ploki laiust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
