BNS 30.05 Pressiteade: Algas Eesti Päevaleht, Postimees, SL Molodjoz Estonii, ETV, Kanal 2, Eesti Raadio, etv24, Delfi, registreerumine Coca Õhtuleht, Äripäev, Äripäev Delovõje TV3, STV Kuku Raadio, Everyday, Cola Pühapäevaliiga Puhkepäev, Eesti Ekspress, Vedomosti, Vesti Telekanal, PBK Raadio 4, Uno.ee, mängudele Maaleht, Harjumaa, Lääne Dnja, Vesti Nedeli, Vikerraadio sportnet.ee, Harju Ekspress, Linnaleht MKEstonia, taninfo.ee, Tallinn, Haabersti Postipoiss, Linnaleht kuhuminna.ee,
Siidirevääridega kuub, käänistega püksid, mille küljeõmblustel satiinpael, on õmmeldud mustast peenest villasest riidest. Frakiga kantakse kõva, tärgeldatud rinnaesisega särki, mille nööbid on läbipaistvast materjalist, pärlmutrist või pärlitest. Särgikäised kinnitatakse mansetinööpidega. Frakiga ei sobi kanda käekella. Välja arvatud matused ja mõningad teised erijuhtumid - väitekirja kaitsmine, doktoriks promoveerimine - kantakse fraki juurde valget vesti. Kikilips on vestiga ühte värvi. Fraki rinnataskus kantakse ainult valget taskurätti. Smoking Smoking on õhtuülikond ja seepärast kantakse seda ainult pärast kella kuut õhtul kas teatris, pidulikel õhtusöökidel, tantsupidudel või üritustel, mis toimuvad elegantsetes hotellides ja klubides. Traditsiooniliselt õmmeldakse smoking peenest mustast villasest riidest. Smoking võib olla ka valge. Sel juhul on püksid valged või mustad. Kuid tänapäeval on kasutusel ka tumesinisest,
põimpiste või eelpistega. Lisaks kuulusid naisteriietuse juurde ka õlapaeltega kleit ja põll. Tööriided oli kombeks õmmelda kodukootud linasest kangast ja värvida siniseks. Peoriided olid tavaliselt tehtud kirkavärvilistest kangastest või siniste trükipakkudega värvitud. Meeste riietus pidi sobima nädalapikkustel jahiretkedel käimiseks. Nad kandsid kuube, villaseid mustrilisi sokke ja nahksaapaid. Kõige peal kanti vesti. Vest oli valmistatud ruudukujulisest kanga- või nahatükist, kuhu lõigati sisse peaauk. Vesti rinna- ja seljatükk kinnitati teineteise külge paelte ja rihmadega. Kokkuvõte Tänapäeval on sürja- ja permikomisid kokku umbes 200 000. Komi vabariigis on nad vähemusrühm. Siiski võib veel komi keelt kuulda ka linnatänaval. 3 Kasutatud kirjandus: 4 http://vvv.erm
'' ''Palun proua, ma ei mõelnud teie loata siin olla. Palun ärge mulle lihtsalt haiget tehke.'' Sfäär tõusis ülesse kuskile tuppa. Väga pime ja arusaamatu oli. Mingi mees seisis sfääri ees. ''Palun ärge tehke mulle haiget. Te võite minu püstoli endale jätta. Lihtsalt laske mul minna.'' Anus Henry. Sfääri juurde ilmus veel üks kuju. Ta astus Henry juurde ja tõmbas tal kõhust noaga läbi. Hirmsad helid kostusid ja ma ei teadnud mida teha. Tuled vilkusid ja ma nägin oma esimest Vesti. Ta oli üleni verine ja hoidis nuga käes. Näo ees oli tal mask. Ta hingas tugevalt ja nuusutas: ''Kas siin on keegi uus?'' Kuulda oli julma karjumist ja ta hüppas arsfääri otsa. Ma hakkasin kõikuma ja paanitsesin. Iga hetk võis ta sisse saada ja siis oli minu elu läbi, kuid hetke pärast jättis ta järele ja kadus pimedusse. ''Kas te oleksite hea ja võtaksite raadio enda vasakult poolelt.'' Ütles raadios olev mees. Ma võtsin raadio enda kätte.
oleneb koolist sest pooltes koolides nõutakse kooli vormi kandma nagu Saarema Ühis Gümnaasiumis, sammas see on lahe mulle meeldiks kahm koolivorm, kui see on tehtud nii et on sul jalanõud,püksid või seelik,särk,jakk,kampsun,siis on see asi äge ja väärt.Mulle ei meeldi see nagu meil SÜGIS on et ainult vest ja ülejäänu pidulik see on suht mannetu. Sammas nad ju ei või ühtegi pusa selle vesti peale panna ja see on suht jõhkel minuarvates.Sest kui ikka inimesele või lapsel on külm ja te ei taga talle kooli logoga pusa siis mis te vaidlete ja sunnite lapsi külmas olema, või siis kütke koolimaja, et oleks neil soe ja naad saakisd teie kooli vesti kanda. Mõned inimesed on väga Demokraatiast kinni ja mõned mitte oleneb inimesest kahm ma arvan.Minu perekona erakonnaeelistus Reformierakond - on ju nemad liberaalsed demokraadid siiski pere otsustab oma perekonna hüvangut
kas teatris, pidulikel õhtusöökidel, tantsupidudel või üritustel, mis toimuvad elegantsetes hotellides ja klubides. Traditsiooniliselt õmmeldakse smoking peenest mustast villasest riidest, kuid tänapäeval ka tumesinisest, veinpunasest, suveks ka valgest materjalist. Smokingu reväärid on siidist, pükste küljeõmblustel satiin pael. Varem kanti ainult musta värvi vesti, kuid viimasel ajal kasutatakse pidulikumail puhkudel ka valget, värvilist või brokaadist vesti, teravate või veidi ümarate nurkadega; vesti asemel on lubatud ka must siidivöö. Smokinguga kantakse murtud nurkadega püstkraega valget särki ja musta ristlipsu. Smokingu juurde kuuluvad mustad lakk-kingad või elegantsed nahkkingad ja mustad läbipaistmatud siidisokid, ballil ka valged glassee-kindad. Smokingus ei käida tänaval. Frakk
proteeside tootmisel. Kasutamine kuulindlates vestides Kevlari mehhaanilisd omadused võimaldavad selle kasutamist kuulikindlate vestide valmistamisel. See ongi üks kevlari tuntumaid kasutusalasid. 1970-ndatel aastatel sai üks kõige märkimisvääsemaks saavutuseks kuulikindlate vestide arendamisel kevlarist tugevdava aine leiutamine. Algupäraselt pidi see asendama ahtorehvide armatuuriosa. Kevlarist kuulikindla vesti väljatöötamine toimus National Institute of Justice poolt. Esmalt toimus kevlaris kiudaine testimine, kas see on üldse võimeline kuuli peatama. Seejärel selgitati välja kuuli peatamiseks vajaminevate kevlari kihtide arv erinevate kuulikaliibrite puhul ning kuulikindla vesti väljatöötamine, mis kaitseks ametnikke kõige laiaulatuslikumalt kasutatavate kuulide kaliiber 38 Special ja 22 Long Rifle puhul. 1973
Tractus spinocerebellaris ventralis et dorsalis KÕHTMINE JA SELGMINE SPINOSEREBELAADIS (kontrolli õigekirja) KULGLA Tractus spinothalamicus SPINOTOLAAMA KULGLA Tractus spinoreticularis - KULGLA Tractus corticospinalis lateralis - KÜLGMINE KULGLA Tractus rubrospinalis - KULGLA Funiculus ventralis KÕHTMINE VÄÄT ainukesed alanevad Tractus corticospinalis ventralis - KORTIKOSPINALIS EESMINE KULGLA Tractus tectospinalis TEKTOSPINAAL KULGLA Tractus vestibulospinalis VESTI.... KULGLA Encephalon - 1. Telencephalon (cerebrum) - 2. Diencephalon - 3. Mesencephalon - 4. Metencephalon - 5. Myelencephalon - Prosencephalon (1+2) - Truncus encephali (3+4+5) - Cerebellum -
Barokk · Euroopas 16001750 · Barocco tähendab portugali keeles korrapäratut pärli · Õukondade ja kuningate kunst · Olemuselt pidulik, uhke ja toretsev · Levinuim katoliiklikes maades Itaalias, Portugalis, Hispaanias, Prantsusmaal · Esimene kunstistiil, mis levis ka Euroopast kaugemale Rõivastus Louis XIV valitsemisajal muutus prantsuse õukonna mood. Mehed kandsd mundrikuube, vesti ja põlvpükse. Rõivastus oli suurejooneline, uhke ja ülekuhjatud. Mehelikust rõhutas vägev parukas. Naised kandsid kitsa pihiku ja järellohiseva sabaosaga kleiti. Soengud olid uhked ja kõrged, püsides üleval traadi ja paelte abil. Tähtsal kohal olid siidisukad, kindad ja lehvikud.
kuhu rajati igasuguseid kaunistuselemente. Samuti võeti renessansiajast üle palju arhitektuurilisi detaile: sambad, poolsambad ja ümarkaared. Hoonete ehitamisel kasutati mitmevärvilisi ehituskive. Barokistiilis ehitised on näiteks Peterburi kesklinnas asuv Talvepalee, Tallinna Kadrioru loss ja muidugi suursugune Versailles' loss Prantsusmaal. Barokk väljendus ka riietuses. Louis XIV ajal hakkasid mehed kandma põlvpükse. Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaela pandi rätikuid. Mehed kandsid allonparukaid, mis pidid sümboliseerima jõudu ja tugevust. Naise riietus koosnes sügavast dekolteest ja kaheosalisest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Barokset muusikat iseloomustavad eredad kõla- ja tempokontrastid. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. Barokiaja kuulsaimad heliloojad on näiteks Antonio
viisud. Tingimata pidid abielunaised kandma tanu ja põlle. Rõivastust täiendasid ehted milleks olid sõled preesid, hõbekeed ja helmed. Tavaliselt olid need tehtud pronksist (eriti sõled). Rahvariideid kanti kui mindi kirikusse peole, kiigele või pulmapeole. Kuna Eestis on mitmeid maakondi on ka rahvarõivad jaotatud maakondade kaupa ära. Saarde mees kandis kaapkübarat, pikka kuube ja säärsaapaid. Tõstamaa mees kandis vesti, vatti, kintspükse, säärepaelu ja viiske. Põhja-Eesti mees kandis nokkmütsi ehk venemütsi, saterkuuba ja säärsaapaid. Jämaja mees kandis sukkmütsi, vatti, sukki ja viiske. Virumaa naine kandis pottmütsi, õlaräti ning kaapkleiti. Kadrina naine kandis tanu käiseid ning põlle. Emmaste pruut kandis seppelit, rõhke ning põlle. Tori naine kandis kabimütsi, lahkkraed, silmadega preesi, sessidega kampsunit ja põlle. Setu naine kandis peavööd pealinikut, kuhiksõlge ja sukmani
Eugene ja ta sõber matavad Goriot'i (tütred ei tule matustele) Põhiidee Rahajanu teeb inimesed kurjaks ja südametuks Eugene de Rastignac Eugene de Rastignac nägi välimuselt välja nagu lõunamaalane tal oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinised silmad. Ta riietus oli talle väga tähtis kuigi ta kandis äripäevadel eelmise aasta ülikondi, võis ta vahest välja näha nagu elegantne noormees. Harilikult kandis ta vana kuube, kulunud vesti, üliõpilastele omast musta koltunud kaelasidet ning tallutatud saapaid. Tänu oma ilusale välimusele oli tal naiste seas menu. Isa Goriot Härra Goriot oli umbes 69 aastane vanamees. Kui Goriot 1813 aastal elama asus proua Vauquer'i juurde oli ta veel küllaltki rikas ning see väljendus ka ta garderoobis. Siis veel ta harilikult riietus rukkilillesinisesse kuube, vahetas igapäev pikeevesti ja kandis rasket kuldketti. Oma aja huumor Tegevus toimus 19 sajandil Pariisis, Prantsusmaal
Akkasimõ ühe kellä kümme-üheteistmest Pilli otsast minema. Varssi saemõ ühest puadist kaudu. Sõitsimõ õhta pimedani. Jäsime iä iäre seisma. Siis läks nord-ostist kolõ kõvadaks. Kolmõ aegõs akkas laenõ iäst läbi käümä. Võtsimõ telgä maha ning läksime aerdõ piäle umikuni. Umiku iäd enäm ei olõss. Üks kaks kilumietrid vesisupa rada. Tuult oli üksteist palli. Panimõ puõlõ purju piäle. Plaan oli Ruhnu minnä. Arvasimõ et Ruhnu süüd-vesti all ond. Oidsimõ vesti. Jarsku Ruhnu tuli nord-vesti alt üles! Kuramualõ iäre ei tohesss minnä: vastrjõud. Mootor oli terveni iäss. Akkasimõ vällä raima. Saemõ mootori käümä ning akkasimõ vasta Ruhnut minema. Andis üle. Üle vieränd tunni ei võiss sõita. Siis panimõ masina seisma ning aasimõ vett vällä ning raisimõ iäd. Tilli oli roolis. Rjõnnust suadik oli kültet. Mea oli mootori juurõs. Ristluust suadik oli kültet ning kangõ. Antsu Jurka ning Meräs raisid iäd ning aasid vett
Päikest enam ei paistagi. Huvitav. Taevas pilvineb, tunnen üksikuid vihmapiiski. Korraks vilgatab mu peas ka mõte, kas pöörata ringi ja minna koju? Ei, ma ei pööra ringi, sest meri ongi minu kodu. Vaatan kaugustesse ning vajun mõttesse. Mõtisklen pikalt oma elu üle ning kõige selle üle, mis on minu jaoks tähtis olnud. Miski, mida kogu hingest armastan ei ole tähtsam kui see kõik siin meri. Endale märkamatult olen seljast visanud vana päikese käes kõvasti pleekinud vesti, mida ei ole kunagi enne raatsinud seljast võtta. Panin selle ilusti kokku ning asetasin paadi ahtris asuvasse kirstu. Lukustasin selle. Pistsin käe taskusse ning vajusin mõttesse. Mu pilk oli suunatud kaugustesse. Võtsin taskust kuldse ankruga kaelaehte, mille sain enda isalt seitsekümmend aastat tagasi. Panin selle kee kaela. Endale ehmatuseks haarasin uskumatu kiirusega alati paadis lebava päevi näinud kirve ning virutasin endale üdini armsaks saanud paadile saatusliku augu
MUL ON SELJAS....... (MIS?) http://pers.ru/cgi-bin/play.cg i?file=20026240 MA PANEN MUL ON MA KANNAN MA OLEN... SELGA SELJAS (MIDA?),OSTAN RIIDES. (MIS?) .... MA RIIETUN (KUIDAS?) T-SÄRK,PÄEVASÄRK, T-SÄRKI,PÄEVASÄRKI, SPORTLIKULT,MUGA- DZEMPER DZEMPRIT VALT,TRENDIKALT VEST,PINTSAK,JOPE VESTI,PINTSAKUT,JOP MOODSALT,PIDU- ET LIKULT MUL ON JALAS KERGELT,SOOJALT (MIS?) TEKSASED,DRESSID, TEKSASEID,DRESSE, SORTSID,SUSSID,SAA- SORTSE,SUSSE,SAA- PAD,SOKID,TOSSUD, PAID,SOKKE,TOSSE,PL PLÄTUD ÄTTE MUL ON PEAS (MIS?) MÜTS, NOKAMÜTS MÜTSI, NOKAMÜTSI
Ta ka ise püüdis luua luulet ja kirjandust, õppis balletti. Ühtlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid, skulptorid ja maalijad ning laseb ehitada Versailles´ lossi, lisaks sellele veel rajati suur pargikompleks ja teise lossina valmis Suur Trianon. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid, teatrietendused (,kus mõnikord esines ka kuningas ise). Päikesekuninga ajal areneb kõvasti ka riietumisstiil. Moodi tulid põlvpõksid, nendega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvisid rätikud. Mehed kantsid parukaid, mis pidi sümboliseerima jõudu ning tugevust. Naise riietus koosnes sügavst dekolteest ja kaheosalisest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Veel tänu Prantsusmaa ja Navarra kuningale täienes aadlike söögilaud vahuveini ja jäätisega. Aga mis oli negatiivset sellises valitsemises?
See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Nüüd muutusid lõiked lihtsamaks ja rõivad odavamaks. Meeste ülikond koosnes pikkadest pükstest, kuuest ja vestist. Tavaliseks kujunesid tumedad toonid. Frakk muutus peoülikonnaks, vähem pidulike sündmuste korral hakati kasutama smokingit. Seotava kaelaräti asemele tuli kitsas lips, milleks kasutati värvilisi materjale. Mehe tualeti juurde kuulusid ehetena ainult lipsunõel, mansetinööbid ja taskukell, mille kett rippus risti üle vesti. Tänavariietuseks olid palitu ja silinderkübar. Naiste rõivad muutusid uuesti toredamaks. Lai krinoliin, mida hakati kandma 19. sajandi 20. aastatel, paisus veelgi kaharamaks. Peokleidid olid avara dekolteega, päevakleidid aga kinnise kaelusega. Palju kanti ehteid, sest väärismetall ja kalliskivid muutusid üheks kapitali paigutamise viisiks. Mood hakkas kiiremini vahelduma. Seda dikteerisid suured moemajad, mille hulgas said juhtivaks Pariisi moekunstnikud ja firmad.
Tartu Kutseharidus Keskus Iseseisevtöö Ema kooli mälestused Keit Kaal MO09 Tartu 2012 Ema jutustab Minu koolitee algas 1980 aastal Võnnu 8kl.koolist.Eriliseks tegi selle kooli see,et ta asus alevikust väljas,maal. Koolile kuulus väga suur kooliaed.Seal kasvatati kõike-lilli, juurvilju, igasugu puid jne.Koolimaja köeti puudega ,kütjaks oli kooli koristaja. Igas klassi oli umbes 15 õpilast ,nii et õpetajal väga raske ei olnud õpilastega.Kooli söökla asus koolimajast umbes 200 meetrit ,tiigi ääres. Kooli toidud olid kodused ,väga maitsvad,eriti maitses mulle piimakisell ,mille sarnast pole varem saanudki. Koolis tegutses ka kino,seda sai vaadata igal esmaspäeval ja pilet maksis 5 kopikat.Huvitavad olid ka laulmistunnid,klaverit koolis polnud ,nii et laulda tuli akordioni saatel. Koolivorm koosnes sinisest vestist, seelikust ja natuke vähem sinisest vormi pluusis...
Davidi, Jean Auguste Dominique Ingres. Tuntumad teosed, arhitektuurimälestised *Jacques Louis David- "Horatiuste vanne", "Tapetud Marat". *Johann Heinrich Wilhelm Tischbeini - "Goethe Campagnas". *Anton Lossenko - "Vladimir ja Rogneda". *Pantheon Pariisis *Gostinõi Dvor *Briti Muuseum Mood Välditi mõttetut peenutsemist, taotleti lihtsust. Igaüks kandis mida tahtis, sest Monarhia kukutamisega Prantsusmaal tühistati varem kehtinud rõivamood ja etikett. Mehed kandsid kalevist kuubesid, vesti ja põlvpükse. Hiljem asendusid põlvpüksid pikkade pükstega. Kadusid ka parukad. Juuksed lõigati lühikeseks ja lokiti antiigieeskujude järgi. Naised loobusid ülilaiast rokokooseelikust. Eelistama hakati valgest musliinist avarat lihtsat kleiti. Selle all kanti vastu keha liibuvat trikood. Seda moodi nimetati "alasti moeks", sest kleit tundus olevat paljal ihul. Tualeti juurde kuulus õhuke sall. Pilt + selgitus vastava kunstivoolu tunnuste kohta! Materjalidest oli eelistatuim marmor
Süsihappegaas on põlemise kõrvalsaadus, mis eraldub näiteks vulkaanipursetel ja kuumaveeallikatest ehk geisritest. Süsihappegaasi eraldub ka karbonaatsete kivimite lõhustumisel. CO2 kasutusalad · Süsihappegaasi kasutatakse toiduaine-,õli- ja keemiatööstuses. · Seda kasutatakse paljudes tarbetoodetes, kus on vaja rõhu all gaasi, kuna see on odav ja mittesüttiv. · Päästevestides on sageli rõhu all süsihappegaasi kapslid, et vesti täis pumpamine toimuks kiiresti. · Alumiiniumist CO2 kapsleid müüakse kokkusurutud gaasivarudena. Neid kapsleid kasutatakse õhu- ja paintballi püstolites, täispuhutavates jalgrattakummides ja karboniseeritud vee tegemisel. · Vedela süsinikdioksiidi ülikiiret aurustumist kasutatakse kivisöekaevandustes lõhkamiseks. · Kõrget süsinikdioksiidi kontsentratsiooni saab kasutada ka kahjurite tapmiseks. · Vedelat süsinikdioksiidi kasutatakse toiduainete ja materjalide
torukübar. Realismis oli tähtis õmblusmasina leiutamine, mis tegi riided lihtsamaks ja odavamakas. Meeste ülikond koosnes pikkadest pükstest, kuuest ja vestist. Tavaliseks kujunesid tumedad toonid. Frakk muutus peoülikonnaks, vähem pidulike sündmuste korral hakati kasutama smokingit. Seotava kaelaräti asemele tuli kitsas lips, milleks kasutati värvilisi materjale. Mehe tualeti juurde kuulusid ehetena ainult lipsunõel, mansetinööbid ja taskukell, mille kett rippus risti üle vesti. Tänavariietuseks olid palitu ja silinderkübar. Talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (1814-1875). Tema ei näidanud talupoegi mitte jõude- või puhkehetkil, vaid maalis neid raske töö juures. Suured ja veidi kohmakad, kerkivad pruunikatel nukratoonilistel põllulagendikel tumedate siluettidena talumeeste kujud. Mõnel maalil on nad tööst kurnatud ilmel nõjatunud hetkeks labida- või kõplavarrele hinge tõmbama
Hind: 5.00 Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Kolmapäeviti Kodulehekülg: www.kesknadal.ee Iseloomustus: on rahva poliitikaleht, mis pakub nii infot, analüüsi kui meelelahutust. Meie poliitika, välismaa, meedia ja lugejakirjade leheküljed on avatud tribüün ka vaadetele ja käsitlustele, mille esitamine mujal ajakirjanduses on blokeeritud. Lisaks nädala telekavale on lehes ristsõna, naljanurk ning vanameister Hugo Hiibuse terava sotsiaalse närviga karikatuurid. Nimi: Vesti Dnja Keel: vene Hind: 3.90 Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev, Laupäev Kodulehekülg: www.vesti.ee Iseloomustus: on majanduspoliitilise sisuga uudiste leht, lisaks kultuuri ja muusikaülevaated, reklaam, kuulutused ning suur ristsõna. Nimi: Videvik Keel: eesti Hind: 7.00 Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Neljapäeviti Kodulehekülg: www.videvik.ee Iseloomustus: räägib elust nii, nagu see praeguses Eestis on
Võeti kasutusele meetermõõdustik, kalender – ajaarvamine algas 22. septembril ja igas kuus oli 30 päeva, kuude nimetused olid pandud looduse järgi. Enam ei kasutatud tiitleid nagu ''härra'', ''proua'', vaid kasutusele tuli sõna ''sina''. Rõhutati vooruslikkust, moraal oli range, liiderlikkusele tehti lõpp. Riietus aga muutus vabamaks, loobuti aristokraatlikust rõivamoest ja parukate kandmisest. Mehed kandsid Rahvuskaardi vormi: sinist kuube, valgeid pikki torupükse ja valge vesti. Esindatud pidid olema rahvusvärvid kas siis mütsimärgina või lindina. Moes oli ka punase früüsiga müts, kaela rätik, traksid ning jalas kanti puukingi. Naistemoes võeti eeskuju antiikajast, valdavalt kasutati kihilist kleidimoodi. Moes oli punane müts, kolmevärviline lint ja jalas kanti samuti puukingi. Soengumoest kadusid parukad, meestel oli põskhabe ja lühikeste ettekammitud juustega soeng. Naised kammisid juuksed lihtsalt siledaks.
- valge puuvillapikeest kikilips või rosett; - valge rinnarätik, mis paistab taskust välja peenikese triibuna; - mustad siidsokid; - mustad lakknahast klassikalise lõikega kingad. Valge kikilipsu tõttu nimetatakse seda ülikonda prantsuse keeles “cravate blanche”, inglise keeles “white tie”. (Mõningate kõrgemate klasside kelnerid kannavad frakki kui vormiriietust. Eristamaks neid külalistest, täiendavad nad oma riietust musta vesti ja musta kikilipsuga). Musta vesti kantakse veel akadeemilistel üritustel, nt doktoriks promoveerimisel, väitekirja kaitsmisel. Kui omatakse aumärke, siis frakk on ainus õhturiietus, millega neid kantakse (taskurätti siis rinnataskusse ei panda). Üleriietest kantakse fraki juurde alati musta mantlit või keepi, valget siidsalli, valgeid kindaid ning, kui on kombeks, siis musta silindrit. 5. Rõivastumismärge Tavakohaselt märgitakse kutsele vaid mehe rõivastus ja selle järgi teeb oma valiku ka naine
ülikond pikk õhtukleit. Tume ülikond Tume ülikond on korrektne õhturõivastus ametlikel päevastel ja õhtustel vastuvõttudel, juubelipidustustel, pulmades jne. Meil kasutavatsest riietumisvõimalustest on tume ülikond kõige soosituim, kuna eksimisvõimalus etiketi vastu on minimaalne. Tumedaks ülikonnaks loetakse tumesinist, tumehalli või musta, sageli pikitriibuga ühe- või kaherealist ülikonda. Üherealise ülikonna puhul võidakse kanda vesti. Silmatorkava triibu või ruuduga kangaid pole kombeks valida. Tasuks tähelepanu pöörata: särk valitakse enamasti valge või õrna koetriibuga, soovitavalt topelt kätistega ja mansetnööpidega lips peaks olema siidist, tagasihoidlikuma mustriga ja värviga ilma mustriga must lips on leinalips sokid valitakse mustad või ülikonna värvist tooni võrra tumedamad ja piisavalt pikad kingad olgu õhukese nahktallaga (sportlikud mokasiinid pole kohased!!!)
Nööbid võisid olla siidi-, hõbe- või kuldpunutisega või hõbedast. Nööpaugud olid suured ja dekoratiivsed. Seljal oli istumise hõlbustamiseks lõhik, ka sellel olid sageli nööbid ja nööpaugud. Esiosal olid taskud, mille servad olid kaunistatud laiade kantidega ja nööpidega või laiade klappidega. Pidulikud kuued olid õmmeldud kuld- või hõbebrokaadist või sametist ja kaunistatud rikkaliku tikandi ja kuldlintidega. Kuue all kanti alumist kuube või vesti. See oli samasuguse lõikega kui saterkuub, kuid varrukad olid kogu ulatuses kitsad või puudusid hoopis ja puusadelt ei olnud nii avar. Vesti hõlmad olid tugevdatud ja seda kanti enamasti üleni kinninööbituna. 11 Vest oli sama pikk kui kuub. Vaesemad inimesed kandsid tihtipeale ainult vesti või pealmist kuube. Tavaline oli ka see, et vesti hõlmad olid õmmeldud kuue külge nii,
vahele ka tema käsi. Valtsid seiskusid alles pärast seda, kui käsi oli peaaegu õlani 9 valtside vahelt läbi läinud. Valtside kohal oli hädaseiskamisseadis - punast värvi tross. Sellele suvalises kohas vajutades tööpink seiskus. Paraku ei teadnud töötaja punase trossi otstarvet. Talle ei olnud seda selgitatud ja seetõttu ei julgenud töö- taja seda trossi puudutada. Õnnetus oleks jäänud toimumata, kui töötaja oleks vajutanud trossi kohe pärast vesti valtsirullide vahele jäämist. 7 Töötajate juhendamise ja väljaõppe üldkorraldus: Töötaja tööleasumisel viib töökeskkonnaspetsialist läbi töötaja sissejuhatava juhendamise tööandja kinnitatud juhendi alusel. Sissejuhatav juhendamine peab sisaldama: · ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist;
külgede suunad kuni poolteist meetrini.Pidudel olid panjeed eriti volüümikad,kodus olid need tagasihoidlikumad. Marie Antoinette'i ei sallinud korsette,ka kadusid tema ajal moest panjeedega seelikud ning naised hakkasid eelistama pehmeta voltidega rõivaid. Naiste rõivastuses võttis maad range lihtsus.Mood sai poliitilise värvingu ja liikus demokraatia suunas.Ka lastele pandi nimesid nagu "Vabariik" ja"Tsivilisatsioon". Meeste rõivastus. 18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse.Vest oli meeste kõige dekoratiivsem rõivaese,mille materjaliks oli damast,atlass või samet.Vestil olid pikad varrukad,kuld-,hõbe-või emailnööbid ning lilli,loomi või maastikke kujutav maitsekas tikand.Mehed kandsid ka sukki.Prantsusmaal tohtis ainult Louis XV kanda brokaadist ülakuube. Meestel oli moes frac,hilisema fraki eelkäija.Põlvpükse hakati saj. Lõpu poole kandma traksidega. Pärast Prantsuse revolutsiooni tekkis uus rühmitus Les Incroyables
3.triverat 3.trivisset (ebareaalne) 1.triveramus 1.trivissemus 2.triveratis 2.trivissetis 3.triverant 3.trivissent 1.trivero 2.triveris olen väsitanud 3.triverit (tulevikus) 1.triverimus 2.triveritis 3.triverint Activum vestio, vestivi, vestitum 4-riietama Indicativu Conjuctivus Imperativus 1.vestio 1.vestiam Vesti! Riieta! 2.vestis riietan 2.vestias riietaksin Vestiti! Riietage! 3.vestit 3.vestiat 1.vestimus 1.vestiamus 2.vestitus 2.vestiatis 3.vestiunt 3.vestiant 1.vestiebam -ba 1.vestirem 2.vestiebas riietaksin -re 3.vestiebat 2.vestires riietaksin 1.vestiebamus (ebarea) 2.vestiebatis 3.vestiret 3
· Süvenev melanhoolia Boheemlaselu Pariisis · Elab Bailly pansionis - kunstnike ja kirjanike asupaigas · Sukeldub põhjani Pariisi boheemlasellu · Vastuokslik, tunneb huvi kõige salapärase ja normist kõrvalekalduva vastu · Armastab sõpru sokeerida müstifikatsioonidega · Saavutab dändi kuulsuse Peitev mask- dändi · B-i välimus - aeglase, nõtke kõnnakuga, pikas mustas kuues, kõrgelt nööbitud vesti ja pimestavalt valge pesuga · Dändimask on eelkõige sisemine hoiak- põlgus hulkade vulgaarsuse vastu, pühendumine ilule India-reis · Perekond tahab temast koolitada diplomaati ja pole tema eluviisiga rahul · Ta saadetakse India-reisile · Mauritiuse saarel lahkub B. laevalt · Kalkutasse ta ei jõua, aga Vaikse ookeani saarte eksootilised muljed kajastuvad hiljem ta luules Jeanne Duval
ei saa muude ohutusabinõudega kõrvaldada. Kui köie pikkust peab tihti reguleerima, tuleb kasutada isepingutuvaid turvaköisi. Ehitusplatsidel peab üldjuhul kasutama libisemis- ja läbistamiskindla tallaga turvajalanõusid. Põrandatöödel ja muudel põlvitamisega seotud töödel peab kasutama põlvekaitsmeid. Kui töötatakse pimedal ajal või maa all, peab riietel kandma helkurit või helkurriba. Töötamisel liiklusega seotud kohtades peab töötaja kandma erksavärvilist vesti või riietust, pimedal ajal lisaks ka helkurriba. Helkurriba peab olema kinnitatud hästi nähtavale kohale, vajadusel ka kaitsekiivri külge. Kui töötaja peab sisenema kõrge riskitasemega alale, kus õhk sisaldab ohtlikke kemikaale, on ebapiisava hapnikusisaldusega või süttimisohtlik, peab ta tervisekahjustuse vältimiseks kasutama isikukaitsevahendeid. Tema tegevust tuleb jälgida väljastpoolt seda ala. 7 Kasutatud allikad http://www.tamrex.ee/et/ https://www.riigiteataja
(Kaldani oli oma 1 km ja torm lähenes väga kiiresti) R: Me ei jõua kaldani, see torm läheneb liiga kiiresti, me peame selle tormi vastupidama. T: Näe võta ! ( Tarmo võttis istme alt päästevestid ja andis ühe Paulile ) (Torm on jõudnud kalameesteni, vihma sajab ja äikest lööb, tuul puhub väga kõvasti ja lained on suured) R:See päästevest on mulle liiga väike, see ei mahu mulle selga. T: Pane siis see vähemalt ümber käe kinni. (Sellepeale hakkab Paul, pääste vesti käe kõlge kinnitama) (Torm muutub aina tugevamaks ja tugevamaks.) P: Mis sa arvad Paul, kas me pääseme siit eluga? T: Mis juttu sa ajad Paul, kas segaseks oled läinud? Loomulikult me pääseme siit eluga, olen varemgi taolieses tormis vastupidanud. (Julgustades Pauli) P: Sa oled hea mees Tarmo ! T: Sina samuti Paul, peavastu , küll me siit pääseme. P:Aga Tarmo kas sa kardad surma? Ma olen ikka vahel mõelnud et, mis edasi saab pärast surma, kas
Töörõivad pidid olema praktilised, vastupidavad ja mugavad. Naised kandsid pikki särke ja seelikut.Abielunaisel pidi peas olema alati rätt või tanu, samuti pidi ka põll ees olema. Mehed kandsid linaseid pükse ja särke. Meestel kui ka naistel ülerõivas oli linane kuub, talvel kanti nahast kasukat. Jalanõuks olid pastlad.Pidulikud riided on sarnased, kuid neil on muster. Naisteriiete hulka kuuluvad: seelik, kirivöö, põll, jakk ja tanu, sõba ja käised. Mehed kandsid pükse, vesti, kuube, vööd, saapaid ja kaapkübarat. Lasterõivad sarnanesid täiskasvanute riietega. Algul kandsid poisid ja tüdrukud valget linast särki millele käis peale vöö. Riietus täienes lapse vanemaks saades. Poisid said püksid jalga 10-11 aasta vanuselt. Tüdrukud said seeliku selga 15. aastaselt. Paastumaarjapäeval peeti mokalaata- kaubeldi peresse karjapoiss, sest karjalaskepäev oli lähedal. Polnud lugu, kas karjapoiss oli noor või vana, kooliskäija või mitte. Kui kaup oli
See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Nüüd muutusid lõiked lihtsamaks ja rõivad odavamaks. Meeste ülikond koosnes pikkadest pükstest, kuuest ja vestist. Tavaliseks kujunesid tumedad toonid. Frakk muutus peoülikonnaks, vähem pidulike sündmuste korral hakati kasutama smokingit. Seotava kaelaräti asemele tuli kitsas lips, milleks kasutati värvilisi materjale. Mehe tualeti juurde kuulusid ehetena ainult lipsunõel, mansetinööbid ja taskukell, mille kett rippus risti üle vesti. Tänavariietuseks olid palitu ja silinderkübar. Naiste rõivad muutusid uuesti toredamaks. Lai krinoliin, mida hakati kandma 19. sajandi 20. aastatel, paisus veelgi kaharamaks. Peokleidid olid avara dekolteega, päevakleidid aga kinnise kaelusega. Palju kanti ehteid, sest väärismetall ja kalliskivid muutusid üheks kapitali paigutamise viisiks. Mood hakkas kiiremini vahelduma. Seda dikteerisid suured moemajad, mille hulgas said juhtivaks Pariisi moekunstnikud ja firmad.
Oscar Hammerstein ja Richard Charles Rodgers on sündinud Ameerika Ühendriikides, New York'is. Lavakujundus oli üle keskmise, kindlasti on ka paremaid "Heliseva Muusika" lavakujundusi, kuid Viimsi Kool ei jäänud ka palju alla. Etendusel ei puudunud ka eriefektid nagu näiteks äikesetorm ja välgu löömine. Näitlejad kandsid ajastule vastavaid viisakaid riideid. Naisnäitlejatele olid tehtud ka korralikud suured lokid, vahel ka krunn. Mehed kandsid pintsakute all vesti ja lipsu. Naised kandisid ka pearätte ja korsette. Nunnakloostris ei puudunud ka nunnade suur tärgeltatud tanu ja nunnariided. Muusikalis on väga tuntud laulud. Üks nendest on "Do-Re-Mi", milles muusika oli väga lõbusa kõlaga, kaasahaarava ja kummitama jääv meloodiaga. "Do-Re-Mi", pidi õpetama astmeid lõbusas ja laululises võtmes ja seda see ka selgelt tegi. Mari-Liis Rahumets sai väga hästi kõrge häälega hakkama
eestvedaja kohta eldi Euroopas kibedaid snu.Ta oli sunnitud toetust otsima paavstilt. KOLMAS RISTISDA (1189-1192)-KIGE SUUREM JA ESINDUSLIKUM Kuulsusetult lppenud Teine ristisda kahandas lnemaailma huvi Pha Maa saatuse vastu.Jrk-jrgult ahenesid ka sealsed ristiusuliste valdused.Eriti judsalt edenes islamiusuliste vastu- pealetung Sria vepealiku Saladini juhatusel.1187.aastal lages ks ristisdijate tugipunkt teise jrel islamiusuliste ktte. Oktoobris alistus ka Jeruusalemm.Kirikutelt vesti maha ristid ja asendati islami usu tunnustega. RISTISDADE TULEMUSED Tihenes kaubavahetus Idamaadega piti valmistaa paberit Hakati kasutama luksusesemeid ja kahvlit
Kuidas otsingu läbi viite? Valin Varia ning kirjutan väljaandeks Toiduäri ning märksõnaks shokolaad. Sõnaga sokolaad vasteid ei tule. Saan 2 vastet. Soans, K. (2003). Peeter Reier harib shokolaadipõldu. Toiduäri, nr. 2, lk 4850. Miks shokolaadidel on vahed vahel.... (2003). Toiduäri, nr. 6, lk 1617. 13. Leidke venekeelseid artikleid, mis on ilmunud aastatel 19992007, keelemängude kohta. Esitage kirjed. Kuidas otsingu läbi viite? Teras Georg. 2003. Stan zlatoustom. Vesti. 15. Siig Ilona.1999. Igrasorevnovanije kak sposob obogashtshenija slovarja mladshihh shkolnikov. Võõrkeeled kultuuridevahelises kontekstis. Tartu. 167176. KeeleteaduskompleksotsingKeel: vene aastast:19992007 14. Mitu kirjanduse ja kirjandusteaduse alaseid artikleid sisaldavat väljaannet on hetkel andmebaasis? Kuidas otsingu läbi viite? Kirjandusteadus allikaloendid Hetkel andmebaasis 1942 15. Leidke artikleid infootsingu teemal, mitu leiate
talve- ja linasteks suvepüksteks. Väga pidulikuks juhuks ja ühtlasi jõukuse tunnuseks olid kitsenahast õmmeldud põlvpüksid. Sukad seoti põlve all üles värvilistest villastest lõngadest sukapaeltega. Särgile pandi siidihõlmadega vest, seoti tasku. Pidulikkuse näitajaks oli täisvillane pikk-kuub, mis oli paikkonniti erineva lõike ja kaunistustega. Kuuele andis värvi hõlmu kooshoidev värviline lai villane vöö. Pähe pandi kaap. Mehed kandsid pükse, vesti, kuube, vööd, saapaid ja kaapkübarat. Oli mitmeid esemeid, mida vajasid mõlemad: särgid, villased sukad, säärepaelad, kindad, mütsid, vööd, pastlad, kaelarätid ning villasest riidest pikk-kuued. Lasterõivad Laste riided piirdusid nii tüdrukutel kui poistel põhiliselt valge linase särgiga, millele seoti peale vöö. Jahedama ilmaga pandi peale must kuub. Riietus täienes lapse vanemaks saades.
pidurdavad selle maandumiskiiruselt (240 km/h) lõpliku seiskumiseni 122meetrise teekonna järel. Trossid on ühendatud teki alla jäävate ülivõimsate hüdrauliliste amortisaatoritega. Rohelised (ja mitte ainult rohelised...) mehikesed Lennukikandja ühes servas kõrgub komandotorn, mille ülemisel, seitsmendal korrusel paikneb tehnika viimase sõna kohaselt sisustatud koordineerimiskeskus. Tekil tegutsevaid meeskonnaliikmeid eristatakse vesti värvuse järgi: ohvitserid, lendurid ja mehhaanikud on kõik tibukollased, kütusetarnijad kojameheoranzid, katapuldi ja pidurdussüsteemide mehed marslaserohelised, traktoristid taevassinised, lennukite fikseerijadvastuvõtjad sokolaadpruunid ja turvajad erepunased. See on siis tehnika viimane sõna lennukikandjate osas. Kas see ka viimaseks jääb, on muidugi enam kui küsitav, sest (ja paraku) terves maailmas kehtib seniajani toosama tarkus: si vis pacem...
Riided olid kaunistatud peenete mustritega ja valmistatud uhketest kangastest RIIETUS MEHED Mehed hakkasid kandma pikki, vabalt saabastesse ulatuvaid pükse ja lühikest kuube Kõrged kraed asendusid õlgadeni ulatuvate kraedega, millel oli sageli lai pitsääris Peas kanti laiaservalisi sulgedega kübaraid ja jalas kõrgete kontstega käänissaapaid Aadliku rõivastuse juurde kuulus tingimata mõõk Louis XIV ajal tulid aga moodi põlvpüksid. Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvivaid rätikuid Riietus külvati üle hõbe- ja kuldtikandiga ning kaunistuspealtega. Ühe luksusliku ülikonna jaoks olevat kulunud üle 5 meetri brokaati, u 50 meetrit roosat siidpaela 500-600 seose tegemiseks, 12 m pitsi ja 70 nööpi RIIETUS NAISED Naiste riietus muutus samuti vabamaks - lõdvem korsett, avaram dekoltee Krookkrae asendus pitskraega Varrukaid kaunistasid laiad pitsmansetid Kaheosalised seelikud. Pealmine seelik polsterdati külgedelt ja
Talurahva riietus 19. sajandil Kati Kuustik Riietus ja selle tähtsus · Riietus erines kihelkonniti ja praegu on need riided tuntud rahvariiete nime all. · Rõivastuse üheks funktsiooniks oli talurahvarühmade ühtekuuluvuse tähistamine, "omade" ja "võõraste" eristamine kihelkonna või maakonna tasandilt seisuse ja rahvuse tasandini välja. · Kui tähtis kandja päritolu ja elukohta märkiv rõivastuse tähendussisu oli, tõendab Saaremaa tava, mille kohaselt võõrast kihelkonnast kositud naine kandis kuni surmani oma kodukihelkonna rõivaid. Tema tütred aga riietusid nii, nagu see oli kombeks nende isa kihelkonnas. · Just see ühtekuuluvust tähistav sümbolsisu sai rõivakandmise edaspidise väärtustamise aluseks. · Tänasel päeval peetaksegi rahvariiete all silmas eelkõige 19. sajandi esimesest poolest pärinevaid pidulikke riideid · Ehteid ei kantud ainult ilu pärast. Need pidid kaitsma kurjade jõudude...
Tähtsaks detailiks muutus vöö. Kui varem kattis pealkantav särk vöökohta, siis nüüd muutus see särk kitsamaks ja vöökoha ümber seoti vöö, nii et selle paelad rippusid vabalt alla. Naiste särgid ulatusid kandadeni, paljastades ainult kingade teravad ninad. Särgi alumine osa oli teisest riidetükist. Ja varrukad olid ülalt kitsad ja laienesid küünarnukist. Varrukad võisid ulatuda ka maani. Naiste kleit ja vest olid pikad, kuni kandadeni. Vesti kaunistas mõõda põrandat lohisevate otstega pikk lehv. Tolle aja silueti rangust kompenseerisid riiete erksad värvid. XIII sajandil võeti kasutusele ka pitsid, mille läbipaistvus kutsus esile kirikutegelaste pahameele. Nad püüdsid igati pitside levikut takistada. 1398. aastal keelas kirik vestide ja tikitud särgi kandmise. Neid lubati kanda vaid pruutpaaridel. 5
1.2 Riided Materjalidest kasutatud siidi, sametit, pitsi, linast ning raskeid kangaid. Värvid olid üldiselt tumedad. Riietused olid väga uhked ja jäigad, kaarjad ja rohkesti kaunistatud. Moes olid kõrge vöökoht ning lopsakad varrukad. Rõhutati peenikest pihta. Riiete all kanti alussärki või aluskleiti. Dekolteed tõusid kõrgemale ja ümarad kraed muutusid kandilisemaks. Talveriietuse juures kasutati rohkesti musta pitsi. (4) Meeste riietus oli polsterdatud ning jäik. Kanti kuube, vesti, põlvpükse, linaseid särke ning topelttallaga kingi. (4) 1.3 Meik Sellel ajal kanti väga palju ning väga rasket meiki. Meigi tegemisel kasutati palju pliivalget. Kui esines vistrikke, siis need kaeti siiditükkidega. (4) 2.ROKOKOO Rokokoo sai alguse 18. sajandi alguses Prantsusmaal. Levis enamasti Prantsusmaal ning Saksamaal. (4) Rokokoo ajastul sai moe tekkimise peakeskuseks Pariis. Moesuundi hakkas dikteerima
Tähtsaks detailiks muutus vöö. Varem kattis pealkantav särk vöökohta, siis nüüd muutus see särk kitsamaks ja vöökaha ümber seoti vöö, nii et selle paelad rippusid vabalt alla. Naiste särgid ulatusid kandadeni, paljastades ainult kingade teravad ninad. Särgi alumine osa oli teisest riidetükist. Ja varrukad olid ülalt kitsad ja laienesid küünarnukist. Varrukad võisid ulatuda ka maani. Naiste kleit ja vest olid pikad, kuni kandadeni. Vesti kaunistas mõõda põrandat lohisevate otstega pikk lehv. Tolle aja silueti rangust kompenseerisid riiete erksad värvid. XIII sajandil võeti kasutusele ka pitsid, mille läbipaistvus kutsus esile kirikutegelaste pahameele. Nad püüdsid igati pitside levikut takistada. 1398. aastal keelas kirik vestide ja tikitud särgi kandmise. Neid lubati kanda vaid pruutpaaridel. Laulatus keskajal Valge laulatuskleit ja pruudiloor tulid kasutusele suhteliselt hiljuti. Üldiselt
Toidud serveeritakse ja koristatakse paremalt, puhas taldrik asetatakse vasakult. 9. Riietumine Zakett Must pikk printsessilõikelise seljaosaga pintsak. Plastroon e kaelaside. Spenser Lühike smokingu tüüpi pintsak. Vöö e cummerbund. Kikilips. Smoking Pintsak, siidiga kaetud nööbid ja reväärid. Kikilips. Cummerbund või vest. Frakk Must äralõigatud hõlma ja printsess- lõikelise seljaosaga ning lõhikuga pintsak, siidiga kaetud reväärid ja nööbid. Fraki all kantakse vesti, mille alumine serv peab kuue alt paistma 1-2 cm. Zakett Spenser Frakk 10. Millist riietust sobib kanda päevasel ja õhtusel üritusel? Päevane üritus Mees ülikond, klubipintsak, sakoülikond, zakett Naine väike must kleit, kostüüm, pükskostüüm Õhtune üritus Mees tumeülikond, smoking, spenser, frakk, vormirõivad Naine kleit, mille pikkus sõltub ürituse pidulikkusest, kostüüm, pükskostüüm. 11
'kooli nimi' Põhja-Ameerika indiaanlased Referaat Minu Nimi ** klass Juhendaja: Juhendaja Nimi Koht aastaarv SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Päritolu 4 1.1 Suguharud 4 2. Eluviis 2.1 Riietus 5 2.2 Toit 5 2.3 Elamud 6 2.4 Liikumisvahendid 6 Kasutatud kirjandus 8 2 SISSEJUHATUS Indiaanlasteks nimetatakse Põhja-Ameerikas elavaid tumedanahalisi põliselanike. Nende kombed ja kultuur erinevad päris palju ülejäänud Ameerikast. Irokeesid jutustavad: "Taevanaine kukkus oma kodust alla. Veelinnud viisid ta saarele, mida ondatra parajasti ehitas. Saar kasvas ning muutus Maaks, maailm sai alguse pärast seda, kui Taevanaine sünnitas." ...
Neptuun, koosnevad põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpi jääde segust, neil arvatakse olevat ka tahke siseosa. Teisiti nimetatakse neid ka vahel ,,jäähiiglasteks". Päikesesüsteemis on ka palju väiksemaid objekte. Asteroidide vöö, mis asub Marsi ja Jupiteri vahel, koosneb sarnaselt Maa-taolistele planeetidele põhiliselt mineraalsetest ja metallist objektidest. Teine regioon on Neptuuni-tagused objektid. Need koosnevad peamiselt erinevat tüüpi jääst, nagu vesti, ammonikaat ja metaan. Veel on selles piirkonnas Kuiperi vöö ning Kuiperi vöö hajusketas. Päikesesüsteemi kaugemateks piirkondadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Öpik-Oorti pilv. Päikesesüsteem Ülesehitus ja struktuur Päikesesüsteemi tähtsaim ja keskseim komponent on selle keskmes asuv Päike. Päike moodustab 99,86 % kogu hetkel teada oleva süsteemi massist, ülejäänud massi moodustavad hiidplaneedid
muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). BAROKOSTIIL Naiste riided:muutus samuti vabamaks - lõdvem korsett, avaram dekoltee. Krookkrae asendus pitskraega. Varrukaid kaunistasid laiad pitsmansetid. Riietus koosnes sügavast dekolteest ja kaheosalisest seelikust.Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Louis XIV ajal tulid aga moodi põlvpüksid. Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvivaid rätikuid. Rõivastus oli maaliline,elegantne ja lihtne. Seda iseloomustas vaba vorm, pehmed kontuurid, erksad häasti sobivad värvikombinatsioonid. Meeste riided:Kolmekümneaastase sõja järel muutus meeste riietus sõjaolukorrale vastavamaks - mehed hakkasid kandma pikki, vabalt saabastesse ulatuvaid pükse ja lühikest kuube. Kõrged kraed asendusid õlgadeni ulatuvate kraedega, millel oli sageli lai pitsääris. Peas kanti laiaservalisi
tahma välja saada. Mehest järgmisena ja ühtlaselt ka temale toetuv nooremas eas naisterahvast on mustade lühemate juustega. Naise silmad on suured, ning pe mehe poole kaldu. Naisterahva kaelas on valgetest pärlitest kee. Seljas valge kaelusega pruun kleit. Temast järgmisena ja pead naisega vastassuunda kaldu hoidev keskmises eas mees on musta peaga. Mees kannab ülikonda mille hõlmad on eest lahti. Ülikonna kuub on sinakat värvi, nagu ka selle all olev vest. Vesti all olev särk on harjumuspäraselt valge. Must kikilips mida mees kõige selle juurde kannab on oma kinnitusest lahti tulnud, ning nüüd viltu vajunud. Kaabu, kaunistatud punase paelaga, mis enne mehe pead kattis on nüüd tema vasakus käes mis toetub tema samapoolsele jalale. Samale jalalae toetub ka härra must jalutuskepp. On näha et neist neljast on ta kõige soliidsema olekuga ja ka kõige tumedama nahaga.
Viljandi tüüpi särgid tehti õlaõmbluseta, laia lihtsa mahamurtud krae ja kroogitud käistega. Neil oli T-kujuline kaelaava ja 3036 cm sügavune rinnalõige asus otse ees keskel. Püksid (kaltsad, kalsa). Põhja-Viljandimaal kandsid mehed potisinist täisvillast ülikonda. Selle juurde kuulusid kuuega samast riidest täislakaga (mõlemast ülanurgast lahtinööbitavad) põlvpüksid. Põlvpükstega kanti vesti ja vatti. Pikk-kuub (vammus, kuub). Viljandi põhjapoolsete valdade meeste pikk-kuued olid kaunistusteta ja teistsuguse lõikega kui Tarvastu ja Paistu meestel. Siin olid kuued pikemad ja kaarjalt seljale viidud küljeõmblustega taljesse võetud, kusjuures küljeõmbluste kohalt vööst algavad voldid jäid taha, moodustades nn hännad. Need pressiti tihedateks voldikimpudeks. Vatt (kampsun) õmmeldi nagu püksidki potisinisest villasest labasest riidest. Mandri-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
