olulised on erinevad mudas sisalduvad orgaanilised ühendid, neist peamiste humiinhapete raviomadustele on pööratud palju tähelepanu erinevates kurortoloogilistes uuringutes läbi aegade, kirjutavad Eestis kümblusravi uuringutest ülevaate teinud Kairi Põldsaar ja Dr. Marge Uppin artiklis "Eesti maapõue tervistavad rikkused". Aga sellest olenemata ei saa ravimuda olla ükskõik milline nende ainetega muda. Ravimuda veesisaldus peab olema üle 37%) sellel peab olema sobiv tihedus ja nihketugevus, piisav soojusmahtuvus, raskmetallide normikohane sisaldus ning ei tohi esineda patogeenseid baktereid. Ka Eestis kasutatakse ravimuda haiguste raviks. Kõige rohkem on viimastel aastakümnetel Eestis tarvitatud meretekkelist mineraalset Haapsalu ja Kassari ravimuda ning Värska järvemuda, kasutatakse ka Hiiumaa, Ikla ja Mullutu-Suurlahe ravimuda ning Tõhela ja Ermistu järve ravimuda. Ravimuda mõjub organismile kui termiline, mehhaaniline ja keemiline ärritaja. Tekivad muutused närvi- ja
3.20. Millised pinged mõjuvad väänatud varda sisepinnal, mis on telje suhtes 45 kraadi kaldu? Suurim normaalpinge - pinnas, mis 45° ristlõike suhtes kaldu 3.21. Millisel sisepinnal mõjuvad puhta nihke korral suurimad tõmbepinged? Puhtalt väänatud varda ristlõike suhtes 45° kaldu paikneb pind, kus materjal töötab tõmbele ja nihe puudub 3.22. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui materjali nihketugevus on väiksem, kui tõmbetugevus? Purunemine ristlõikepinnal 3.23. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui materjali nihketugevus on suurem, kui tõmbetugevus? Purunemine kaldpinnal 45° 3.24. Miks tekivad väänatud ümarpalki (puit) teljesihilised praod? puit on pikikiudu väiksema nihketugevusega, kui ristikiudu ja puruneb telglõikepinnal 3.25. Kuidas saab nihkepinge olla suunatud sisepinna väljaulatuvas nurgas? * 3.26. Kuidas saab nihkepinge mõjuda sisepinna kontuuril?
Pinnaste deformeeritavus on väga suur, surve- 1.3.3 VEESISALDUS EHK NIISKUS w. Pinnase veesisaldusest sõltuvad põhjustades pinnase mahu suurenemist ja külmakerkeid. Vee mahu paisumisel ja tõmbetugevus on väga väike või koguni puudub. Kandevõime määrab otseselt pinnase mehaanilised omadused. Veesisaldus on vee ja jäätumisel pinnase maht suureneb 3-4 % (~1m sügavuseni külmunud pinnase nihketugevus. Enamasti on pinnased väga poorsed. Pinnase deformeerumine pinnaseosakeste massi suhe. W=gw / gt (suhtarvuna või %). Veesisalduse paksus suureneb 3-4 cm). Pinnasevesi sisaldab ioone ja kui sellest eraldada on seotud poorsuse muutumisega. Pinnase omadusi mõjutab poorides olev leidmiseks kaalutakse pinnaseproov ja seejärel kuivatatakse püsiva kaaluni puhas vesi, siis lahuse kontsentratsioon tõuseb külmumise piirkonnas ja tekib vesi
Select one or more: a. praod liites b. pritsmed detailide vahel c. keevispunkti liiga väike läbimõõt Question 8 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Keevispunkti liiga väikese läbimõõdu põjusteks: Select one or more: a. liiga suur keevitusvool b. liiga pikk keevitusaeg c. liiga lühike keevitusaeg d. liiga väike keevitusvool Question 9 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Punktliite nihketugevus määratakse: Select one: a. keevispunkti läbimõõdu järgi b. elektroodi otsa läbimõõdu järgi c. plastse deformatsiooni vöö läbimõõdu järgi Question 10 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Maksimaalne lubatud elektroodijälje sügavus on Select one: a. 0,1 mm b. 0,5 mm c. 10% lehe paksusest d. 25% lehe paksusest Question 11 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text
kiiresti. Teradevahelise surve suurendamine põhjustab hõõrdejõudude ja seega pinnase tugevuse suurenemise. Olukorda, kui pinnase koormamisel poorivee rõhk hajub samaaegselt koormuse suurenemisega, nimetatakse dreenitud tingimuseks. Peeneteraliste pinnaste (savi, möll) veejuhtivus on sedavõrd väike, et vee väljumiseks vajalik aeg võib ulatuda kümnetess aastatesse. Kogu koormus kantakse üle veele ja efektiivpinge terade vahel ei suurene ning seega ei suurene ka hõõrdest tingitud nihketugevus. Sellisel juhul räägitakse dreenimata tingimustest. Dreenitud tingimusi eeldatakse liiv- kruuspinnaste puhul ja veega küllastamata savipinnastel. Savipinnaste puhul tuleks eeldada dreenimata tingimusi. Väikese savisisaldusega pinnastel võib samuti eeldada dreenitud tingimusi. Dreenimata tingimuste arvestamine võib sellisel juhul viia põhjendamatult suure vundamendi projekteerimisele. Olukorra täpsemaks hindamiseks tuleb
2.3. Pinnase mehaanilised omadused.. 2.3.1. Dreenitud ja dreenimata tingimused. Tugevusparameetrid dreeni- tud ja dreenimata tingimustel. . 4 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5 2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5 2.3.4. Deformatsioonimoodul. 6 2.3.5. Pinnase nihketugevus. 6 2.3.6.Normaalselt tihenenud ja ületihenenud pinnased. 7 2.4. Geotehnilised uuringud. 7 2.5. Pinnase liigi määramine. 8 3. Geotehnilise projekteerimise alused. 3.1. Piirseisundid. 9 3.2. Pinnase omadused. Osavarutegurid. 9
Komposiitmaterjali maatriks Komposiitide maatriksid on tavalised isotroopsete omadustega materjalid, mida kasutatakse ka mittearmeeritud kujul: metallid ja nende sulamid, plastid, keraamika või grafiit. Plastmaatriks Polümeerplastkomposiitide peamine eelis, võrreldes teiste komposiitmaterjalidega, on valmistamise lihtsus, tehnoloogilisus, odavus ja madal tihedus. Puuduseks on piiratud töötemperatuur, suhteliselt madal nihketugevus ja jäikus. Nüüdisaegsed polümeerid töötavad temperatuurideni mitte üle 300 - 400 °C. Suurest polümeeride nomenklatuurist leiab komposiitide valmistamiseks kasutamist eelkõige üks liik termoreaktiivsed: epoksü-, polüester-, fenool- ja räniorgaaniline vaik, mille töötemperatuur ei ületa 200 °C. Uurimisstaadiumis on mõned teised vaigud, mis töötavad temperatuuril kuni 230 °C, eelkõige polüamiid ja polüesterketoonvaik
Plastsusarv Ip on voolavuspiiri ja plastsuspiiri vahe WL ja Wp esitatakse siin %-des. Mida suurem on pinnase savisisaldus, seda suurem on plastsusarv. Plastsusarvu järgi liigitatakse savipinnased järgmiselt: · Saviliiv 1 Ip 7 · Liivsavi 7 < Ip 17 · Savi Ip > 17 Konsistents Niduspinnaste olekut, mis väljendab osakeste liikuvust sõltuvalt niiskusesisaldusest. 13. Coulomb´i seadus, tasapinnaline nihe, stabilomeeter. Sisehõõre- Nidusus. Nihketugevus. Plastsusteooria kirjeldab paigutusi peale elastsuspiir ning see tugineb Coulombi valemil : Coulomb' esitas oma pinnasesurve teooria enam kui 200 aastat tagasi (1776). Teooria võtab arvesse seina ja pinnase vahelise hõõrde. Eelduseks on tasapinnaline lihkepind seinataguses pinnases nii aktiiv- kui passiivsurve puhul. Arvestada on võimalik nii seina kallet vertikaalist, kui ka maapinna kallet horisontaalist. Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes
Näiteks võib väljendada varuteguri maksimaalselt võimaliku ja tegeliku nõlva kõrguse suhtena FH =Hm/H või nõlva võimaliku maksimaalse ja tegeliku kaldenurga suhtena F = m/ Meetodites, mis kasutavad osavarutegureid pinnase omadustele ja koormustele, tuleb arvutustes kasutada nn arvutusväärtusi cd = c/c ja d = arctan(tan/), kus c ja on tugevusparameetrite normväärtused ja c ning vastavad osavarutegurid. Kasutatakse ka varutegurit Fs = s/sv, kus s on pinnase tegelik nihketugevus lihkepinnal ja sv püsivuse tagamiseks vajalik nihketugevus. Kõverjoonelist lihkepinda kasutavate arvutusmeetodite puhul määratakse varutegur kui lihkekeha kinnihoidvate ja liikumapanevate momentide suhet F = M k/Ml. Näiteks on ideaalse liiva puhul (c = 0) varutegur F = / ja ideaalse savipinnase ( = 0) puhul FH= 4c/H. 9.6 Lõpmatult pika etteantud lihkepinnaga nõlva püsivus Joonisel 9.5 toodud lõpmatult pika nõlva varuteguri või kihi kriitilise paksuse saab
tugevdamise mehhanism? Meetod seisneb tugevdava faasi sisseviimises maatriksisse peente (disperssete) osakeste näol, mis takistavad dislokats liikumist maatriksis.- materjali vastupanu roomavusele tõuseb. 49. Mida tuleb arvestada KM mehaaniliste omaduste määramisel ning miks peaks katsekehade arv olema suurem kui näiteks terase puhul? KM sõltuvad oluliselt valmistamise tehnoloogiast, jõu suunast ja teimiku kujust. Ebapiisav nihketugevus põhjutsab materjali kihistumist, seepärast tuleb katseid rohkem teha. 50. Millist armatuuri kasutatakse süsinikmaatrikskomposiitides? Millised on selliste süsinikkomposiitide omadused? Polümeersetest või süsinikkiududest armatuuri. Tagab SSKM termokindluse ja võimaldab realiseerida süsiniku omadused komposiitides kõrgetel temperatuuridel.
pikkepinge suurimad väärtused? kaldu? 2.31. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke 3.21. Millisel sisepinnal mõjuvad puhta nihke korral nihkepinged? korral suurimad tõmbepinged? 2.32. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke 3.22. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui korral suurimad nihkepinged? materjali nihketugevus on väiksem, kui 2.33. Selgitage lubatavat pinget! tõmbetugevus? 2.34. Selgitage tugevustingimuse olemust! 3.23. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui 2.35. Kui mitut tugevustingimust peab detail materjali nihketugevus on suurem, kui rahuldama? tõmbetugevus? 2.36. Mis on Lüders'i jooned? 3.24
ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. 11. Plastmaatrikskomposiitmaterjal: maatriksi ja armatuuri enamkasutatavad materjalid, KM üldised omadused. PMKM eelised ja puudused. Plastmaatriks (polümeermaatriks) PMKM on komposiitmaterjal, mille maatriksiks on polümeer.Selliste komposiitmaterjalide peamine eelis, võrreldes teiste komposiitmaterjalidega, on valmistamise lihtsus, odavus ja madal tihedus. Puuduseks on piiratud töötemperatuur, suhteliselt madal nihketugevus ja jäikus. Suurest polümeeride nomenklatuurist leiab komposiitide valmistamiseks peamiselt ühe liigi- termoreaktiivid (epoksü-, polüester,- fenoolvaigud, mille töötemperatuur ei ületa 200 °C). Armatuur annab edasi mehaanilist koormust või annab materjalile mingi eriomaduse: termokindluse, roomekindluse jne, mida on võimatu saavutada isotroopsete materjalide kasutamisel. Põhilisteks armatuuri materjalideks on metalltraat ja klaaskiud, kuid vajadusel on loodud ka erimaterjale
Muldkehas esinevate pinnaste omadusi Muldkeha ehitustingimusi Ehituspaikkonna loodustingimusi Insenergeoloogilisi iseärasusi Varasemaid kogemusi Muldkehades esinevad reeglina pinnased, st materjalid, mille tugevuskarakteristikud sõltuvad niiskusest. Tugevuskarakteristikutesks on elastsusmoodul (näitab kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral), sisehõõrdenurk ja nidusus (materjali omadus mineraale koos hoida). Nihketugevus on pinnase vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes – määrab pinnase tugevuse. Läbi nimetatud nõuete tagatakse muldkeha vajalik tugevus, püsivus ja stabiilsus. Seejuures tuleb arvestada veel ökonoomikaga ja looduskeskkonnaga. Muldkeha kõrgus sõltub niiskuspaikkonna tüübist, pinnaste omadustest, reljeefist, geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest ja külmumissügavusest. 8) Dreenkiht, ülesanne ja nõuded sellele.
Varda purunemise iseloom väändel sõltub materjali vastupanuvõimest nihke- ja tõmbepingetele (Joon. 3.16): Väänatud ümarvarras Purunemine ristlõikepinnal (teras) M Puhas vääne M Materjali nihketugevus on on väiksem, kui tõmbetugevus: Lim < Lim puruneb nihkel Purunemine telglõikepinnal (puit) Purunemine kaldpinnal 45° (malm, kriit) 45° Anisotroopse materjali nihketugevus ühes sihis on Materjali tõmbetugevus on väiksem
Kontrollitakse neid ääriku osasid, mis on ristuvast seinast kaugel. Sel juhul eeldatakse vaba nõtkumist. Põikseina nimetatakse tihti ka diafragmaks, selle mõistega tähistatakse põikseina hoonet tuulele jäigastavat mõistet. Karkasshoonete puhul on diafragma karkassi auku täitev konstruktsioon kas müüritis või raudbetoonelement, mis töötab omas pinnas. Diafragma töö on seotud alati ka nihketugevuse loomisega vastavas kohas. Põikseina puhul peab olema tagatud nihketugevus igas tema lõikes, samuti nihketugevus ristuvate seinte joonel. Diafragma nihketugevust kontrollitakse avaldisega kus lc on ristlõike surutud osa pikkus. 21. Kiviseintega kõrghoone konstueerimine (vahelaed, põikseinad) Kõrghoone konstrueerimine Kõrghoone konstrueerimisel tuleb põhitähelepanu pöörata hoone üldstabiilsusele ja jäikusele. Üldreeglina paigutatakse põikseinad (diafragmad) sümmeetriliselt plaanis ja samadel kohtadel korrustel.
sisepindadel, mis on ristlõike suhtes 45° kaldu. 33. Selgitage lubatavat pinget! Lubatav pinge - konkreetse ülesande (koormusseisundi) puhul ohutuks loetud pinge. 34. Selgitage tugevustingimuse olemust! Tugevustingimus - pingete väärtused ei tohi ületada lubatavate pingete väärtusi mitte üheski detaili punktis. 35. Kui mitut tugevustingimust peab detail rahuldama? 36. Mis on Lüders'i jooned? Kui materjali vastupanuvõime nihkele (nihketugevus) on väiksem kui tõmbele ja/või survele (tõmbe- ja/või survetugevus) - deformatsioon ja purunemine toimuvad materjaliosade nihkumise tagajärjel (tasapinnas, mille kaldenurk on 45°).Deformeeruva detaili pinnale tekivad siis diagonaalsed nn. Lüders'i jooned. 37. Kirjeldage tõmmatud/surutud detaili purunemist nihkel! Detail puruneb kaheks või enamaks tükiks, purunemise kohas tekib 45 kraadine nurk. 38. Millal on normaalpinge tugevustingimus pikke korral rangem, kui nihkepinge
Normaliseeritud survetugevus. Müürikivide tugevusgrupid - (grupid: 1, 2a, 2b, 3) ei võta arvesse õõnete ja uurete Normaliseeritud survetugevus (fb) võtab arvesse kivi mõõtmeid. fb = f, kus arvestab kivi või ploki mõõtmeid ja f on tootja poolt antud kivi või ploki survetugevus. Millest sõltub müüritise survetugevus (kolm põhilist arvutustes kajastuvat faktorit)? Kivi survetugevusest, mördi survetugevusest, armatuuri olemasolust. Millest sõltub müüritise nihketugevus (kaks faktorit)? Sõltub materjalide omavahelisest hõõrdejõust ja koormusest, mis kihte omavahel kokku surub. fvk = fvk0 + 0,4d ; fvk 0,065, kuid mitte vähem kui fvko, Kestsängitusega müüritis. Millest sõltub survetugevus? Kestsängitusega müüritis - Õõntega müürikivid sängitatakse alusele kahel serval asetseva mördiriba abil. Survetugevus sõltub kivimaterjali survetugevusest, mördi tugevusest ja armeeringust. Müüritise normatiivne ja arvutuslik survetugevus
koos vundamendiga ja oma külgpindadega Suhteline kaldenurk b- teatud ehitise osa kolmandiku ulatuses. lükkab pinnase kõrvale. Pinnase liikumist kaldenurga erim tervikehitise kaldest. 7. Kohtvaiu võib kasutada ka tugiseinte rajamiseks takistavad kõrvalelükatava pinnase omakaal ja Nurgamuude a - nurk ehitise naaberosade vahel. 43. Loetlege mikrovaiade erinevaid liike (4)? pinnase nihketugevus liikuva pinnasmassi ja 8. Suhteline läbipaine f/L tervikehitise või Injektsioonpuurvaiad on perforaatorpuuriga paigalseisva pinnase vahel. Seisund, kus ehitise osa suurim läbipaine jagatud ehitise või süvistavad, keermestatud muhvidega ühendatavad vundamendile mõjuv jõud on tasakaalus liikumist selle osa pikkusega. õõnsad terasvardad. Kõvasulamist puurkroon
fctm = 2,6 MPa Armatuur AIII fyk = 390 MPa fyd = 340 MPa Armatuuri min. kaitsekiht vastu pinnast 75 mm cnom = cmin + c = 75 + 5 = 80 mm V 479 = = = 191,6kN / m 2 B 1 2,5 1 Taldmiku kõrguse määramine põikjõuarvutusest vRd,1 vSd Põikjõudu arvestan kaugusel d taldmiku servast vSd = (1,125-d) · 1 · 191,6 = 215,6- 191,6d kN/m vRd1 = Rd k (1,2 + 401)d1 kus Rd - betooni arvutuslik nihketugevus; Rd (C25/30) = 300 kPa k = 1,6 d1 1 1 armeerimistegur vRd,1 = vSd 215,6 -191,6 d1 = 300 · (1,6 d1)(1,2 + 40 · 0)d1 360d12 767,6d1 + 215,6 = 0 767,6 - 767,6 2 - 4 360 215,6 d1 = = 0,33m 2 360 h = d1 + cnom + Ø/2 = 330 + 80 + 10/2 = 415 mm valin h=450 mm d1 = 365 mm Põikjõukontroll
..................................................................... 25 4.2 Müürituse töötamine survele .......................................................................................... 25 4.3 Müüritise tugevus ........................................................................................................... 30 4.3.1 Müüritise survetugevus ........................................................................................... 30 4.3.2 Müürituse nihketugevus .......................................................................................... 31 4.3.3 Armeerimata müüritise normpaindetugevus ........................................................... 32 4.4 Müüritise deformatsiooniomadused ............................................................................... 33 4.4.1 Deformatsioonid müüritise koormamisest .............................................................. 33 4.4.2 Muud deformatsioonid ...........
Alghälbeid võib varraste stabiilsusarvutustes arvestada ka suurendatud nõtkepikkuse kaudu, kuid siis jäävad liidetes need arvestamata. PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 23/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 4. RISTLÕIGETE TUGEVUSKONTROLL 4.1.1 Lõige (Nihe) τd ≤1 fv ,d τd – arvutuslik nihkepinge fv,d – arvutuslik nihketugevus Nihkepingete leidmine ristkülikulise ristlõike korral: Nihkepingete leidmine seinas vöödega ristlõike korral (plastne pingejaotus): 4.1.2 Lõige ümber mõlema telje 2 2 τ y ,d τ z ,d f + f ≤1 v ,d v ,d PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 24/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Ribi nõtkepikkuseks võetakse reeglina (nõtkeklass --> c): Jäikusribi intermoment peab rahuldama tingimust: Ribi nõtkekandevõime leidmine: NB!Nõtketegur peab olema ! Kandevõime on tagatud! 5.11 Postipea kontroll 5.11.1 Posti seina tugevusarvutus nihkele Lähtudes posti toeribi proportsioonide suhtest valime ribi kõrguseks 200mm. Ristlõike lõikepindala: Lõikekandevõime: 5.11.2 Posti peas oleva toeribi ja posti seina vaheline keevisühendus Keevise arvutuslik nihketugevus: Valin a= 4mm Kandevõime on tagatud! 5.11.3 Toeribi ja tala seina vaheline keevisühendus Valin a= 4 mm, 19 Kandevõime on tagatud! 5.12 Katusekandja paindestabiilsuse kontroll 5.12.1 Katusetala kiivekandevõime Tala stabiilsuskontroll koormuskombinatsioonist KK1 (Omakaal + Lumekoormus): - Talal on ava piirkonnas ülemisel (surutud) vööl kolm külgtuge ja kaks väändejäika tuge.
3) Tulekindlad materjalid, taluvad vähemalt 1580 C samottellised. Ainult keraamilised materjalid on tulekindlad. MEHAANILISED OMADUSED 1) TUGEVUSEKS nim. Materjali omadust taluda mitmesuguseid väliskoormisi ise purunemata. 1) Survetugevus 2) Tõmbetugevus 3) Paindetugevus 4) Nihketugevus (puit) (Viiakse läbi 3 katset) NB! PIIRTUGEVUS koormis, mis põhjustab materjali purunemise. (Katsetamisel leitakse kui suure koormise välja kannatab). 1. SURVETUGEVUS 2. TÕMBETUGEVUS 3. PAINDETUGEVUS Nt. Piirtugevused on tihedatel materjalidel enamjagu võrdsed. Teras 4500 kg/cm2 (survel, tõmbel, paindel) Betoon 150 kg/cm2 (survel), 16 (tõmbel), 25 (paindel)
13. Millises suunas kahaneb puit kõige vähem ja millises kõige rohkem? Puit kahaneb kõige vähem pikkisuunda, tangentsiaal suunas kõige rohkem. 14. Milline tugevus on puidul kõige suurem? Tõmbetugevus on puidul kõige suurem (1150). 15. Millised on puidu vead? Oksakohad, mädanikud, praod, putukate kohad, ebakorrapärane puit. 16. Kuidas jagunevad praod puidus? Sisemised- ja välimised praod, radiaalsuunalised praod. 17. Millist tugevust oksakohad suurendavad? Nihketugevus suurendab oksakohtade tugevust. 18. Milline oks nõrgestab puitu kõige vähem? Sissekasvanud on nõrgestab puitu kõige vähem. 19. Millised puidukahjurid tegutsevad kuivas puus ja kuidas neid eristatakse? TOONESEPP ehk PUUKOI pisikesed augud 1mm. 20. Millised kasvuvead esinevad? KEERDKASV puidu kiud on keerdus. SALMILISUS puiu kiud on kõik segamini, KAKSIKTÜVI, KÕVERKASV mida kõveram puu, seda halvem ta on
kütusekulu , optimaalsed aerodünaamilised omadused , tootmiskulude vähendamine , väiksem energiakulu. · Muutused autotootmisel · Märkimisväärsed muutused, mis on toimunud lähiaastatel: · Klaasipaigaldus liimide omadused peavad vastama järgmistele nõuetele: 1. Elektriline juhtivus / takistus(alumiiniumkered / tagaklaasi soojendus) 2. Raadiolainete sagedud (integreeritud raadioantennid) 3. Nihketugevus (kergkonstruktsiooniga autokered) · EL tehnilised ohutusnõuded 4. NCAP ohutustesti standart (karmimad nõudmised passiivse ohutuse suurendamisel) · · KLAASIDE LIIGITUS Valmistamise aeg · ECE nõuded · · E29 Eesti (riigi vastavussertifikaat) · // - lamineeritud klaas · VSG turvaklaas · V - toon <70% toonitud klaas · AS1 tuuleklaas · AS2 tagaklaas, küljeklaas · AS3 katuseluuk, toonitud · C selge klaas
Võrreldes tavaliste ehitusmaterjalidega on pinnased tunduvalt erinevate omadustega. Loodusliku produktina on nende omadused muutlikumad kui inimese poolt teadlikult etteantud soovitavate omadustega toodetud ehitusmaterjalidel. Nende deformeeritavus on tuhandeid vi isegi kümneid tuhandeid kordi suurem kui betoonil ja kivimaterjalidel, rääkimata metallidest. Surve- ja tõmbetugevus on väga väike vi puudub üldse. Kandevõime määrab nihketugevus. Enamasti on pinnased väga poorsed. Pinnase deformeerumine, seejuures nii mahu- kui kujumuutus, on seotud poorsuse muutusega. Rohkem kui teiste ehitusmaterjalide puhul majutab pinnase omadusi ja käitumist poorides olev vesi. 2.2 Pinnaste teke Pinnase osakesed on tekkinud aluspõhja kivimite mehaanilisel vi keemilisel murenemisel. Aluspõhja kivimiks on mitmesugused purske-, moonde- või settekivimid (graniit, gneiss, basalt, kvartsiit, marmor, liivakivi, lubjakivi jne).
aga samas ei tohiks liim kõveneda ka liiga kiiresti, muidu ei jõua detaile ühendada ja kokku suruda. Pöördumatud liimid kõvenevad keemiliste reaktsioonide tagajärjel, lineaarsed molekulid seotakse põiksidemete tekkimise abil. Mitmed kõvenevad kuumutamisel, UV-kiirguse või niiskuse toimel. Pilet 11 Eri liiki tugevused ja nende mõõtmine. Eri liiki tugevused on tõmbetugevus, survetugevus, paindetugevus, väändetugevus ning nihketugevus. Tugevust mõõdetakse katseliselt. Masin sikutab materjali määratakse tõmbetugevust. Keskelt lükkab masin alla, äärtest paigal saab teada paindetugevuse Tõmbetugevus katsekeha tõmmatakse katki. Saadakse pinge-deformatsiooni graafik, kust on võimalik määrata elastsusmoodul, voolavuspiir, tõmbetugevus. Survetugevus saab kasutada samade parameetrite saamiseks nagu tõmbetugevust, materjal käitub tavaliselt tõmbe ja surve jõudude mõjul samamoodi
Vasakus servas dv = 1,78 MPa, paremas servas dp = 1,2 MPa. Müüritise tugevus on tagatud, sest dv = 1,78 MPa < fm = 5,0 MPa. 36% Kandevõime on tagatud Koostas N.N 2011 23 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 8. Põikseina nihkekontroll Tugevust kontrollitakse nii horisontaal- kui vertikaallõikes Nihketugevus horisontaallõike puhul vastavalt EPN 6.1.1 valemile: fvk=0,15+0,4*1,78=0,86 N/mm2 < fvk,piir=1,2 N/mm2 Vertikaalpinge kolmnurkse jaotuse puhul: fvk=0,15+0,4*1,78/2=0,51 N/mm2 < fvk,piir=1,2 N/mm2 kus vajalikud arvutussuuurused on määratud EPN 6.1.1 tabeli 3.5 abil VSd=H*wd=30,8*13,82=425,7 kN Vrd1=0,86*0,51*16*10^3/2,0=3509 kN > VSd=425,7 kN 12% Vrd2=0,51*0,51*16*10^3/2,0=2081 kN > VSd=425,7 kN 20%
Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 3. TERASE OMADUSED TUGEVUSKLASSID N/mm2 Nimipaksus t < 40 mm Terase tugevusklass Voolavuspiir Tõmbetugevus Nihketugevus EC3 Vanem tähis fy fu fv S235 Fe360 235 360 135 S275 Fe430 275 430 158 S355 Fe510 355 510 205
3. Suurim nihkepinge liimikihis: max K K Liimikihi Lim S L pingejaotustegur Täpsemate andmete Lim t Lim puudumisel: K = 2 Liimi nihketugevus 4. Liimikihi tugevustingimus nihkel: max K S L S Priit Põdra 4. Ainesliited 42 MASINAELEMENDID AITÄHH KUULAMAST ! Palun, kas on küsimusi ? Priit Põdra 4. Ainesliited 43
Vundamendi mõõtmed määratakse lähtudes tingimusest Vd < Rd Minimaalsete mõõtmetega ja töökindla vundamendi korral peaks Vd ≈ Rd Vd – vundamendile tallale mõjuv talla normaali suunaline arvutuskoormus, mis sisaldab ka vundamendi omakaalu ja talla servadele toetuva pinnase kaalu. Rd – pinnase tugevusest ja mahukaalust, talla mõõtmetest ning süvisest sõltuv arvutuskandevõime. Dreenimata tingimustes (pinnase tugevuse määrab dreenimata nihketugevus cu) määratakse kandevõime seosest Rd = A′[(2 + π )cu bc scic + q ] ( 4.1) Dreenitud tingimuste puhul (pinnase tugevuse määravad sisehõõrdenurga ja nidususe efektiivväärtused ϕ′ ja c′) Rd = A′(c′N cbc scic + q′N qbq sqiq + 0,5γ ′B′Nγ bγ sγ iγ ) ( 4.2) Valemites 4.1 ja 4.2 on kasutatud järgmisi tähiseid. a) Geomeetrilised suurused:
Priit Põdra, 2004 27 Tugevusanalüüsi alused 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL Lubatav pinge antakse alati positiivse arvuna !!! (kuigi survepinge loetakse negatiivseks) Kui materjali vastupanuvõime nihkele deformatsioon ja purunemine toimuvad (nihketugevus) on väiksem kui tõmbele materjaliosade nihkumise tagajärjel ja/või survele (tõmbe- ja/või survetugevus) (tasapinnas, mille kaldenurk on 45°) (Joon. 2.18) Deformeeruva detaili pinnale tekivad siis diagonaalsed nn. Lüders'i jooned. Tõmbepurunemine nihkepinnas Survepurunemine nihkepinnas 45°
Brinelli meetod, mis kasutab kõvaduse määramiseks kolme karastatud teraskuuli läbimõõduga 10, 5, 2,5 mm. Kõvaduse määramiseks surutakse kuul pressi abil materjalisse, seejärel arvutatakse tekkinud jälje pindala ja kõvadus. Tugevus Selleks nimetatakse materjali omadust vastupanna pidevalt mõjutavale jõule. Olenevalt deformeeriva jõu suunast võime liigitada järgmisi tugevusi: tõmbe-, surve-, pained-, väände- ja nihketugevus. Tõmbekatse Tehakse selleks, et määrata materjali tõmbetugevust. Kaasaegsed tõmbemasinad joonistavad välja tõmbe diagrammi, mis iseloomustab jõu ja pikenemise suhet. On ka mõned piirid: proportsionaalsuspiir, elastsuspiir, voolavuspiir, tugevuspiir. Sulamid Vasesulamid Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Vase sulamistemperatuur on 1083oC ja tihedus 8900 kg/m3 . Masinaehituses kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing
jaotatakse horisontaaljõud nihkele töötavate elementide vahel proportsionaalselt nende jäikustega eeldusel, et nende läbipainded on võrdsed. Kandepiirseisundi puhul tuleb nihkele töötavat seina ja temaga ristuvast seinast moodudtuvat äärikut kontrollida veertikaal- ja horisontaalkoormusega. Nihkele töötava seina ja arvutuses arvestatava, ristuvast seinast moodustuva ääriku ühenduse tugevust tuleb kontrollida vertikaallõikes. Arvutuslik põikjõutugevus (nihketugevus) VRd määratakse avaldisega: VSd VRd = fvktlc/ , kus lc on surutud seinaosa pikkus (paindel). 7. HOONETE ARVUTUSLIKUD SKEEMID. Kivikonstruktsioonide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb hoonet vaadelda kui terviklikku ruumilist ehitist, mille üksikud konstruktsioonielemendid on omavahel seotud ja avaldavad üksteisele vastastikku mõju (sõltuvalt sidemete iseloomust). Seinad ja postid arvutatakse, arvestades nende toetumist horisontaalsuunas vahelagedele
13. Müüri tugevdamine jaotusteguriga ci , ci = 1. Diafragma töö on seotud armeerimisega. Müüritise Võib anda järgmise avaldise alati ka nihketugevuse kandevõime tugevdamine. -7 tuulekoormuse määramiseks loomisega vastavas kohas. 14. Müüritise tugevdamine toodud jaotussüsteemi alusel Põikseina puhul peab olema armeerimisega. Armeerimine Peale põikseinale langeva tagatud nihketugevus igas ladumise ajal. -7 koormuse wj määramist tema lõikes, samuti 15. Müüri tugevdamine leitakse pinged põikseinas nihketugevus ristuvate seinte armeerimisega. Olemasoleva nii tuulekoormusest kui ka joonel. Diafragma müüri tugevdamine. -8 vertikaalkoormusest. nihketugevust kontrollitakse 16 Üldsätted -9 / 17. Arvutuses vaadeldakse avaldisega VSd VRd = fvktlc, Hoonete konstruktiivsed
toimub intensiivne tihenemine ainult selle osa arvel lisapingest, mis ületab eeltoodud eeltihenemisurve ja geostaatilise surve vahet. OCR määramine on tähtis eelkõige tugevalt kokkusurutavate, nõrkade savipinnaste puhul. Kõvadel savidel on pcniivõrd suur, et tavaliste ehitiste puhul tekkivad lisapinged ei ületa seda kunagi ja seega puudub praktiline vajadus selle määramiseks. 12. Pinnase nihketugevus. Mohr-Coulombi tugevustingimus. Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine. Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks. Paljudest tugevusteooriatest on pinnase tugevuse olemusekirjeldamisekssobivaim Mohri teooria, mille järgi
väärtus Normatiivne deformatsioon ε uk , % ≥2,5 ≥5,0 ≥7,5 ≥2,5 ≥5,0 ≥7,5 10,0 maksimumjõu korral Painutatavus Paindekatse - Nihketugevus - 0,3 Af yk (A on traadi ristlõikepind) miinimum Varda nimi Nimimassi suurim mõõde, mm hälve, % (üksikvar- ≤8 ± 6,0 5,0 ras või traat)
12) kus Fw,Ed - nurkõmbluse ühikpikkusele mõjuv arvutuslik jõud; Fw,Rd - nurkõmbluse arvutuslik kandevõime pikkusühiku kohta. Sõltumata õmbluse arvutuspindala asendist leitakse õmbluse ühikpikkuse arvutuslik kandevõime Fw,Rd valemiga Fw, Rd = f vw,d a , (7.13) fu 3 kus f vw,d = - keevise arvutuslik nihketugevus; (7.14) w M 2 w - korrelatsioonitegur (vt eespool). Keevisõmbluse summaarne kandevõime on Fw, Rd l w . Teras 1 87 Juhul kui nurkõmbluses mõjuvad lisaks nihkepingetele ka normaalpinged, on lihtsustatud meetod konservatiivne (s.o tekkiv viga jääb tagavara kasuks). Kui liites mõjuvad ainult nihkepingekomponendid, s
Vastakliites tekib lõikepinge jõududest Fa ja Fq. Fq tekitab õmbluses paindemomendi T=Fq*h Summaarsed nihkepinged õmbluses siis: 3.Punktkeevisliite arvutus. Liite tugevus sõltub keevispunkti läbimõõdust. Lõiketingimus: Väljarebimistingimus: Keevituspunkti läbimõõt kui s=< 3 mm,siis d=1,25*s+4 mm ja kui s>3 mm, siis d=1,55*s+5mm 4. Joot- ja liimliidete elementaararvutus. F - liitele mõjuv jõud, A-liitepind, [T]l - lubatav nihkepinge, TB - liite staatiline nihketugevus, S - varutegur, Y - dünaamilisuse tegur. 5. Garanteeritud pinguga (press)liite arvutus. 6. Neetliidete arvutus. Välisjõudude mõjul võib neetõmblus puruneda, kusjuures needid lõigatakse läbi, lehti ja neete muljutakse või leht rebeneb neediavadega nõrgestatud ristlõikes. Võimaliku purunemise iseloom määrab kindlaks õmbluselementide tugevusarvutuse metoodika. 1.) Ühelõikelise neetõmbluse tugevustingimus: a.) needi lõiketugevus: l = P / (z*(/4)*d02 *i) [l] , kus:
6.6.4. Painutatud varda tugevusarvutus lõikele. Painutatud varda tugevusarvutus lõikele on Lõige = varda ristlõikes arvestatakse vajalik, kui (tugevusvaru lõikele on väiksem sisejõududest vaid põikjõudu Q tugevusvarust paindele): · suurima lõikepingega punktides paindepinge puudub või on tühiselt väike (lühike varras = tihvt, sõrm, jne.); · materjali nihketugevus on väike (nihkepingete paarsuse seaduse järgi tekivad lisaks pingetele xy ka pinged yx, mis mõjuvad piki tala telge). Põikkoormusega Q painutatud varda (Joon. 6.29): · igas ristlõike punktis mõjub põikjõusihiline nihkepinge (lõikepinge); · igas ristlõike punktis mõjub ka eelmisega võrdne, kuid risti mõjuv (varda telje sihis) nihkepinge.
6.6.4. Painutatud varda tugevusarvutus lõikele. Painutatud varda tugevusarvutus lõikele on Lõige = varda ristlõikes arvestatakse vajalik, kui (tugevusvaru lõikele on väiksem sisejõududest vaid põikjõudu Q tugevusvarust paindele): · suurima lõikepingega punktides paindepinge puudub või on tühiselt väike (lühike varras = tihvt, sõrm, jne.); · materjali nihketugevus on väike (nihkepingete paarsuse seaduse järgi tekivad lisaks pingetele xy ka pinged yx, mis mõjuvad piki tala telge). Põikkoormusega Q painutatud varda (Joon. 6.29): · igas ristlõike punktis mõjub põikjõusihiline nihkepinge (lõikepinge); · igas ristlõike punktis mõjub ka eelmisega võrdne, kuid risti mõjuv (varda telje sihis) nihkepinge.
02.2009 3.9. Pinnaste liigitus terasuuruse alusel. Pinnase nimetus määratakse valdavalt terasuuruse alusel Kaks suuremat rühma: jämedateralised pinnased ( kruus, liiv ) peeneteralised pinnased ( möll, savi ) Tehakse sõelanalüüs või osakesete settimiskiirus ja koostatakse sõelkõver ehk lõimis 28 Valdo Jaaniso/ TTÜ pinnasemehhaanika ja geotehnika õppejõud 3.10. Pinnase nihketugevus. Pinnase nihketugevus on pinnase mehhaaniline omadus. Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine. Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks. Paljudest tugevusteooriatest on pinnase tugevuse olemuse kirjeldamiseks sobivaim Mohri teooria,
see, kas materjal on ühtlane või defektidega. Materjalide omadused võivad olla füüsikalised(tihedus, sulamistemp.), keemilised, bioloogilised, tehnoloogilised või mehaanilised(elastsuspiir). Tugevus on tahke aine omadus panna vastu välisjõudude mõjule, mis püüavad teda purustada või deformeerida. Deformatsiooni on kahte liiki elastne ja plastne. Kui jõud on suured, siis ese puruneb. Eri liiki tugevused on tõmbetugevus, survetugevus, paindetugevus, väändetugevus ning nihketugevus. Staatiline tugevus vastupidavus pidevalt mõjutavale jõule. Dünaamiline tugevus omadus panna vastu suure kiirusega muutuvale koormusele. Sitkus - materjali omadus koormamisel taluda olulist deformeerimist enne purunemist. Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Väsimus - omadus puruneda perioodiliselt muutuva jõu toimel. Tugevust mõõdetakse katseliselt. Masin sikutab materjali määratakse tõmbetugevust. Keskelt lükkab masin alla, äärtest paigal saab teada paindetugevuse
Niiskus 1. vabaniiskus puu soontes ja rakuõõntes, kuivamisel eraldub kiremini 2. hügroskoopme niiskus rakuseintes (üksikute vee molekulidena) Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 1. toores puit, 2. poolkuiv puit, 3. õhukuiv puit, 4. ruumikuiv puit Standardne puidu niiskus: 12%. Tugevus 1. survetugevus pikikiudu 2. survetugevus ristikiudu radiaalsuunas 3. survetugevus ristikiudu tangensiaalsuunas 4. tõmbetugevus pikikudu 5. paindetugevus 6. nihketugevus pikikiudu Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. Tekstuur tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud
Soojusjuhtivus. Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Korrosioonikindlus . Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Mehhaanilised omadused. Tugevus. Selleks nim materjali omadust vastupanna pidevalt mõjutavale jõule. Olenevalt deformeeriva jõu suunast võime liigitada järgmisi tugevusi: tõmbe-, surve-, pained-, väände ja nihketugevus. Sitkus Materjali sitkuse määramine seda määratakes löögikatsega pendelvasara abil selleks valmistatakse proovikeha. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. - metallide kalestumine. Metall justkui tugevneb plastse deformatsiooni käigus leiab aset kalestumine (work hardening, cold hardening, strain hardening).
Tihedus antakse 12% niiskuse juures ja on tähtsamatel puiduliikidel ligikaudu järgmised: mänd 510 kg/m3, kuusk 450 kg/m3, kask 640 kg/m3, tamm 700 kg/m3, saar 690 kg/m³, haab 500 kg/m³ jne. Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormis- liikidele: · survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm2 ( 300...550 kg/cm2 ), · survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm2, · paindetugevus 70...100 N/mm2, · tõmbetugevus 110...130 N/mm2, · nihketugevus 5...10 N/mm2. 2.3 Puidu vead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Praod puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on kõige levinuim pragudetüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal praguneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Sisepraod on harvem esinevad ja nad võivad
Mida tihedam on puit, seda suurem on survetugevus (nt kuuse survetugevus pikikiudu on 45N/mm2 , tammel aga 58N/mm2). Tõmbetugevus pikikiudu. Tõmbetugevuseks nimetatakse puidu vastupanu tõmbamisele, selleks kasutatakse puidust valmistatud proovikeha (joonis 42). Tõmbejõudu rakendatakse kuni tooriku katkemiseni, katkemise momendil mõõdetakse maksimaalne jõud (P). Tõmbetugevus pikikiudu on võrreldes teiste tugevuse liikidega umbes kaks korda suurem Joonis 56. Tõmbeproovikeha Nihketugevus. Nihkepinged tekivad, kui välisjõud mõjutavad keha pindasid, mille tulemusena nihkuvad puidu kihid teineteise suhtes paralleelselt. Nihketugevust määratakse peamiselt pikikiudu (vt joonis 43a). _____________________________A. Roos______________________________ 46 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Puhtal kujul esineb nihe väändel (joonis 43b). Pikikiudu on puidu survetugevus võrdlemisi väike
10)Tugevus-on erisuundades erinev. Tugevust kontrollitakse koormisliikidele: surve pikikiudu, surve ristikiudu radiaalsuunas, surve ristikiudu tangensiaalsuunas, tõmme pikikiudu, paine, nihe pikikiudu. Puidu tugevus sõltub tema niiskusest, siis antakse puidu tugevusnäitajad 12% niiskuse juures. 1)Tõmbetugevus-110...130 N/mm ruudus. 2)Paindetugevus-70...100 N/mm rds. 3)Survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm rds. 4)Survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm rds. 5)Nihketugevus 5...10 N/mm rds. 11)Soojajuhtivus-sõltub soojavoolu suunast puidukiudude suhtes, tema niiskusesisaldusest, tihedusest, puiduliigist ja temperatuurist. Soojajuhtivus on puidus pikikiudu suurem kui ristikiudu. 5.Puidu vead-lõhed, oksad, mädanemine 1)Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad puidu tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Ehituspuidu vead tulenevad saagimisvigadest(mõõtehälve, ebatäpsed töövahendid),
Võrreldes tavaliste ehitusmaterjalidega on pinnased tunduvalt erinevate omadustega. Loodusliku produktina on nende omadused muutlikumad kui inimese poolt teadlikult etteantud soovitavate omadustega toodetud ehitusmaterjalidel. Nende deformeeritavus on tuhandeid vi isegi kümneid tuhandeid kordi suurem kui betoonil ja kivimaterjalidel, rääkimata metallidest. Surve- ja tõmbetugevus on väga väike vi puudub üldse. Kandevõime määrab nihketugevus. Enamasti on pinnased väga poorsed. Pinnase deformeerumine, seejuures nii mahu- kui kujumuutus, on seotud poorsuse muutusega. Rohkem kui teiste ehitusmaterjalide puhul majutab pinnase omadusi ja käitumist poorides olev vesi. 2.2 Pinnaste teke Pinnase osakesed on tekkinud aluspõhja kivimite mehaanilisel vi keemilisel murenemisel. Aluspõhja kivimiks on mitmesugused purske-, moonde- või settekivimid (graniit, gneiss, basalt, kvartsiit, marmor, liivakivi, lubjakivi jne).
Pinnase all mõistetakse looduslikke materajale, mis koosnevad üksikutest omavahel sidumata või nõrgalt seotud osakestest teradest. Võrreldes tavaliste ehitusmaterjalidega on pinnased tunduvalt erinevate omadustega: pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul. Olulist osa pinnase käitumisel omab poorides olev vesi. Surve ja tõmbetugevus on väga väike või puudub Kandevõime määrab nihketugevus Pinnase deformatsioonid on seotud peamiselt tema tiheduse muutusega. Erinevused teiste projekteerimise valdkondadega. Projekteerimiseks vajalikud lähteandmed on enamasti väga ligikaudsed Pinnase omaduste määramine on keerukas. Proovide võtmisel transportimisel ja katsetamisel on raske tagada pinnase looduslikku struktuuri ja osakeste vaheliste sidemete säilimist. Seepärast ei anna katsed alati pinnase loodulikule olekule vastavaid tulemusi
annaabi.ee 
