Ravimuda Ravimuda ehk peloid on veest ning pihustunud mineraalsetest ja orgaanilistest osistest koosnev keerulise koostisega aine, mis on tekkinud looduses geoloogiliste, füüsikalis- keemiliste ning bioloogiliste tegurite toimel. See erineb tavalisest mudast nii välimuse kui ka keemilise koostise tõttu. Ravimuda on läikiv, õline, pärlihalli või sinise värviga ja on kreemi või kosmeetilise maskiga sarnane. Ravimuda sisaldab nii lahustunud kui ka lahustumata anorgaanilisi aineid ja orgaanilisi ained nagu süsivesikud ja rasvad. Väga olulised on erinevad mudas sisalduvad orgaanilised ühendid, neist peamiste humiinhapete raviomadustele on pööratud palju tähelepanu erinevates kurortoloogilistes uuringutes läbi aegade, kirjutavad Eestis kümblusravi uuringutest ülevaate teinud Kairi Põldsaar ja Dr. Marge Uppin artiklis "Eesti maapõue tervistavad rikkused". Aga sellest olenemata ei saa ravimuda olla ük...
3.20. Millised pinged mõjuvad väänatud varda sisepinnal, mis on telje suhtes 45 kraadi kaldu? Suurim normaalpinge - pinnas, mis 45° ristlõike suhtes kaldu 3.21. Millisel sisepinnal mõjuvad puhta nihke korral suurimad tõmbepinged? Puhtalt väänatud varda ristlõike suhtes 45° kaldu paikneb pind, kus materjal töötab tõmbele ja nihe puudub 3.22. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui materjali nihketugevus on väiksem, kui tõmbetugevus? Purunemine ristlõikepinnal 3.23. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui materjali nihketugevus on suurem, kui tõmbetugevus? Purunemine kaldpinnal 45° 3.24. Miks tekivad väänatud ümarpalki (puit) teljesihilised praod? puit on pikikiudu väiksema nihketugevusega, kui ristikiudu ja puruneb telglõikepinnal 3.25. Kuidas saab nihkepinge olla suunatud sisepinna väljaulatuvas nurgas? * 3.26. Kuidas saab nihkepinge mõjuda sisepinna kontuuril?
vastupanu elastsele deformatsioonile, vaid nii plastsele kui ka elastsele, siis eeltihenemissurve pc. Väiksema koormise puhul toimub tihenemine peamiselt deformatsioonimooduliga E. nimetatakse teda deformatsioonimooduliks. Juhul kui on vaja eristada roome arvel ja ei ole õieti filtratsioonilise konsolidatsiooniteooria abil käsitletav. ***1.7 Pinnase nihketugevus Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe deformatsioonimoodulit elastsusmoodulist, tähistatakse esimest E0-ga. Pinnas Graafikutelt ei ole selgelt väljaloetav näiteks s100. pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Pingete suurenedes massiivis võib käituda ka elastse materjalina. Korduval koormamisel muutub jääva 1.6.1
Select one or more: a. praod liites b. pritsmed detailide vahel c. keevispunkti liiga väike läbimõõt Question 8 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Keevispunkti liiga väikese läbimõõdu põjusteks: Select one or more: a. liiga suur keevitusvool b. liiga pikk keevitusaeg c. liiga lühike keevitusaeg d. liiga väike keevitusvool Question 9 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Punktliite nihketugevus määratakse: Select one: a. keevispunkti läbimõõdu järgi b. elektroodi otsa läbimõõdu järgi c. plastse deformatsiooni vöö läbimõõdu järgi Question 10 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Maksimaalne lubatud elektroodijälje sügavus on Select one: a. 0,1 mm b. 0,5 mm c. 10% lehe paksusest d. 25% lehe paksusest Question 11 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text
kiiresti. Teradevahelise surve suurendamine põhjustab hõõrdejõudude ja seega pinnase tugevuse suurenemise. Olukorda, kui pinnase koormamisel poorivee rõhk hajub samaaegselt koormuse suurenemisega, nimetatakse dreenitud tingimuseks. Peeneteraliste pinnaste (savi, möll) veejuhtivus on sedavõrd väike, et vee väljumiseks vajalik aeg võib ulatuda kümnetess aastatesse. Kogu koormus kantakse üle veele ja efektiivpinge terade vahel ei suurene ning seega ei suurene ka hõõrdest tingitud nihketugevus. Sellisel juhul räägitakse dreenimata tingimustest. Dreenitud tingimusi eeldatakse liiv- kruuspinnaste puhul ja veega küllastamata savipinnastel. Savipinnaste puhul tuleks eeldada dreenimata tingimusi. Väikese savisisaldusega pinnastel võib samuti eeldada dreenitud tingimusi. Dreenimata tingimuste arvestamine võib sellisel juhul viia põhjendamatult suure vundamendi projekteerimisele. Olukorra täpsemaks hindamiseks tuleb
2.3. Pinnase mehaanilised omadused.. 2.3.1. Dreenitud ja dreenimata tingimused. Tugevusparameetrid dreeni- tud ja dreenimata tingimustel. . 4 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5 2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5 2.3.4. Deformatsioonimoodul. 6 2.3.5. Pinnase nihketugevus. 6 2.3.6.Normaalselt tihenenud ja ületihenenud pinnased. 7 2.4. Geotehnilised uuringud. 7 2.5. Pinnase liigi määramine. 8 3. Geotehnilise projekteerimise alused. 3.1. Piirseisundid. 9 3.2. Pinnase omadused. Osavarutegurid. 9
Komposiitmaterjali maatriks Komposiitide maatriksid on tavalised isotroopsete omadustega materjalid, mida kasutatakse ka mittearmeeritud kujul: metallid ja nende sulamid, plastid, keraamika või grafiit. Plastmaatriks Polümeerplastkomposiitide peamine eelis, võrreldes teiste komposiitmaterjalidega, on valmistamise lihtsus, tehnoloogilisus, odavus ja madal tihedus. Puuduseks on piiratud töötemperatuur, suhteliselt madal nihketugevus ja jäikus. Nüüdisaegsed polümeerid töötavad temperatuurideni mitte üle 300 - 400 °C. Suurest polümeeride nomenklatuurist leiab komposiitide valmistamiseks kasutamist eelkõige üks liik termoreaktiivsed: epoksü-, polüester-, fenool- ja räniorgaaniline vaik, mille töötemperatuur ei ületa 200 °C. Uurimisstaadiumis on mõned teised vaigud, mis töötavad temperatuuril kuni 230 °C, eelkõige polüamiid ja polüesterketoonvaik
Plastsusarv Ip on voolavuspiiri ja plastsuspiiri vahe WL ja Wp esitatakse siin %-des. Mida suurem on pinnase savisisaldus, seda suurem on plastsusarv. Plastsusarvu järgi liigitatakse savipinnased järgmiselt: · Saviliiv 1 Ip 7 · Liivsavi 7 < Ip 17 · Savi Ip > 17 Konsistents Niduspinnaste olekut, mis väljendab osakeste liikuvust sõltuvalt niiskusesisaldusest. 13. Coulomb´i seadus, tasapinnaline nihe, stabilomeeter. Sisehõõre- Nidusus. Nihketugevus. Plastsusteooria kirjeldab paigutusi peale elastsuspiir ning see tugineb Coulombi valemil : Coulomb' esitas oma pinnasesurve teooria enam kui 200 aastat tagasi (1776). Teooria võtab arvesse seina ja pinnase vahelise hõõrde. Eelduseks on tasapinnaline lihkepind seinataguses pinnases nii aktiiv- kui passiivsurve puhul. Arvestada on võimalik nii seina kallet vertikaalist, kui ka maapinna kallet horisontaalist. Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes
FH =Hm/H või nõlva võimaliku maksimaalse ja tegeliku kaldenurga suhtena F = m/ Meetodites, mis kasutavad osavarutegureid pinnase omadustele ja koormustele, tuleb arvutustes kasutada nn arvutusväärtusi cd = c/c ja d = arctan(tan/), kus c ja on tugevusparameetrite normväärtused ja c ning vastavad osavarutegurid. Kasutatakse ka varutegurit Fs = s/sv, kus s on pinnase tegelik nihketugevus lihkepinnal ja sv püsivuse tagamiseks vajalik nihketugevus. Kõverjoonelist lihkepinda kasutavate arvutusmeetodite puhul määratakse varutegur kui lihkekeha kinnihoidvate ja liikumapanevate momentide suhet F = M k/Ml. Näiteks on ideaalse liiva puhul (c = 0) varutegur F = / ja ideaalse savipinnase ( = 0) puhul FH= 4c/H. 9.6 Lõpmatult pika etteantud lihkepinnaga nõlva püsivus Joonisel 9.5 toodud lõpmatult pika nõlva varuteguri või kihi kriitilise paksuse saab leida samuti tugevustingimuse = c + tan kaudu. Horisontaalsuunas pikkusega L
tugevdamise mehhanism? Meetod seisneb tugevdava faasi sisseviimises maatriksisse peente (disperssete) osakeste näol, mis takistavad dislokats liikumist maatriksis.- materjali vastupanu roomavusele tõuseb. 49. Mida tuleb arvestada KM mehaaniliste omaduste määramisel ning miks peaks katsekehade arv olema suurem kui näiteks terase puhul? KM sõltuvad oluliselt valmistamise tehnoloogiast, jõu suunast ja teimiku kujust. Ebapiisav nihketugevus põhjutsab materjali kihistumist, seepärast tuleb katseid rohkem teha. 50. Millist armatuuri kasutatakse süsinikmaatrikskomposiitides? Millised on selliste süsinikkomposiitide omadused? Polümeersetest või süsinikkiududest armatuuri. Tagab SSKM termokindluse ja võimaldab realiseerida süsiniku omadused komposiitides kõrgetel temperatuuridel.
pikkepinge suurimad väärtused? kaldu? 2.31. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke 3.21. Millisel sisepinnal mõjuvad puhta nihke korral nihkepinged? korral suurimad tõmbepinged? 2.32. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke 3.22. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui korral suurimad nihkepinged? materjali nihketugevus on väiksem, kui 2.33. Selgitage lubatavat pinget! tõmbetugevus? 2.34. Selgitage tugevustingimuse olemust! 3.23. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui 2.35. Kui mitut tugevustingimust peab detail materjali nihketugevus on suurem, kui rahuldama? tõmbetugevus? 2.36. Mis on Lüders'i jooned? 3.24
ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. 11. Plastmaatrikskomposiitmaterjal: maatriksi ja armatuuri enamkasutatavad materjalid, KM üldised omadused. PMKM eelised ja puudused. Plastmaatriks (polümeermaatriks) PMKM on komposiitmaterjal, mille maatriksiks on polümeer.Selliste komposiitmaterjalide peamine eelis, võrreldes teiste komposiitmaterjalidega, on valmistamise lihtsus, odavus ja madal tihedus. Puuduseks on piiratud töötemperatuur, suhteliselt madal nihketugevus ja jäikus. Suurest polümeeride nomenklatuurist leiab komposiitide valmistamiseks peamiselt ühe liigi- termoreaktiivid (epoksü-, polüester,- fenoolvaigud, mille töötemperatuur ei ületa 200 °C). Armatuur annab edasi mehaanilist koormust või annab materjalile mingi eriomaduse: termokindluse, roomekindluse jne, mida on võimatu saavutada isotroopsete materjalide kasutamisel. Põhilisteks armatuuri materjalideks on metalltraat ja klaaskiud, kuid vajadusel on loodud ka erimaterjale
Muldkehas esinevate pinnaste omadusi Muldkeha ehitustingimusi Ehituspaikkonna loodustingimusi Insenergeoloogilisi iseärasusi Varasemaid kogemusi Muldkehades esinevad reeglina pinnased, st materjalid, mille tugevuskarakteristikud sõltuvad niiskusest. Tugevuskarakteristikutesks on elastsusmoodul (näitab kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral), sisehõõrdenurk ja nidusus (materjali omadus mineraale koos hoida). Nihketugevus on pinnase vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes – määrab pinnase tugevuse. Läbi nimetatud nõuete tagatakse muldkeha vajalik tugevus, püsivus ja stabiilsus. Seejuures tuleb arvestada veel ökonoomikaga ja looduskeskkonnaga. Muldkeha kõrgus sõltub niiskuspaikkonna tüübist, pinnaste omadustest, reljeefist, geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest ja külmumissügavusest. 8) Dreenkiht, ülesanne ja nõuded sellele.
Varda purunemise iseloom väändel sõltub materjali vastupanuvõimest nihke- ja tõmbepingetele (Joon. 3.16): Väänatud ümarvarras Purunemine ristlõikepinnal (teras) M Puhas vääne M Materjali nihketugevus on on väiksem, kui tõmbetugevus: Lim < Lim puruneb nihkel Purunemine telglõikepinnal (puit) Purunemine kaldpinnal 45° (malm, kriit) 45° Anisotroopse materjali nihketugevus ühes sihis on Materjali tõmbetugevus on väiksem
Kontrollitakse neid ääriku osasid, mis on ristuvast seinast kaugel. Sel juhul eeldatakse vaba nõtkumist. Põikseina nimetatakse tihti ka diafragmaks, selle mõistega tähistatakse põikseina hoonet tuulele jäigastavat mõistet. Karkasshoonete puhul on diafragma karkassi auku täitev konstruktsioon kas müüritis või raudbetoonelement, mis töötab omas pinnas. Diafragma töö on seotud alati ka nihketugevuse loomisega vastavas kohas. Põikseina puhul peab olema tagatud nihketugevus igas tema lõikes, samuti nihketugevus ristuvate seinte joonel. Diafragma nihketugevust kontrollitakse avaldisega kus lc on ristlõike surutud osa pikkus. 21. Kiviseintega kõrghoone konstueerimine (vahelaed, põikseinad) Kõrghoone konstrueerimine Kõrghoone konstrueerimisel tuleb põhitähelepanu pöörata hoone üldstabiilsusele ja jäikusele. Üldreeglina paigutatakse põikseinad (diafragmad) sümmeetriliselt plaanis ja samadel kohtadel korrustel.
Teooria annab kontrolltöös ainult 20% punktidest. Ülesandeid peab igal juhul ka oskama. Vastamata on teise osa küsimused nr 35 ja 40, otsige ise ja andke teistele kaa teada.Ülejäänud vastused on väga pealiskaudsed, vaja on siiski tutvuda materjaliga et teada millest jutt. Materjale õppimiseks saab http://www.mh.ttu.ee/priitp/Tugevusopetus/Tugevusanaluusi_alused/ 1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA PÕHIPRINTSIIBID 1. Miks on tugevusanalüüs insenerile oluline? Kasuta fantaasiat ja keskkooli lõpukirjandi kirjutamise tuhinat. 2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad detaili töövõimet? Geomeetria (Kas detailide kuju ja mõõtmed on optimaalsed?), koormused(Milliseid koormusi konstruktsioon talub?) ja materjal(Kas konstruktsiooni materjalid on piisavalt tugevad?). 3. Millist füüsika haru käsitleb Tugevusõpetus? Staatika - füüsika haru, kus kehad ja nende süsteemid on tasakaalus ja absoluutselt jäigad. 4. Milles seisneb tugevusanalüüsi ...
Normaliseeritud survetugevus. Müürikivide tugevusgrupid - (grupid: 1, 2a, 2b, 3) ei võta arvesse õõnete ja uurete Normaliseeritud survetugevus (fb) võtab arvesse kivi mõõtmeid. fb = f, kus arvestab kivi või ploki mõõtmeid ja f on tootja poolt antud kivi või ploki survetugevus. Millest sõltub müüritise survetugevus (kolm põhilist arvutustes kajastuvat faktorit)? Kivi survetugevusest, mördi survetugevusest, armatuuri olemasolust. Millest sõltub müüritise nihketugevus (kaks faktorit)? Sõltub materjalide omavahelisest hõõrdejõust ja koormusest, mis kihte omavahel kokku surub. fvk = fvk0 + 0,4d ; fvk 0,065, kuid mitte vähem kui fvko, Kestsängitusega müüritis. Millest sõltub survetugevus? Kestsängitusega müüritis - Õõntega müürikivid sängitatakse alusele kahel serval asetseva mördiriba abil. Survetugevus sõltub kivimaterjali survetugevusest, mördi tugevusest ja armeeringust. Müüritise normatiivne ja arvutuslik survetugevus
koos vundamendiga ja oma külgpindadega Suhteline kaldenurk b- teatud ehitise osa kolmandiku ulatuses. lükkab pinnase kõrvale. Pinnase liikumist kaldenurga erim tervikehitise kaldest. 7. Kohtvaiu võib kasutada ka tugiseinte rajamiseks takistavad kõrvalelükatava pinnase omakaal ja Nurgamuude a - nurk ehitise naaberosade vahel. 43. Loetlege mikrovaiade erinevaid liike (4)? pinnase nihketugevus liikuva pinnasmassi ja 8. Suhteline läbipaine f/L tervikehitise või Injektsioonpuurvaiad on perforaatorpuuriga paigalseisva pinnase vahel. Seisund, kus ehitise osa suurim läbipaine jagatud ehitise või süvistavad, keermestatud muhvidega ühendatavad vundamendile mõjuv jõud on tasakaalus liikumist selle osa pikkusega. õõnsad terasvardad. Kõvasulamist puurkroon
TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Vundamendid Projekt Üliõpilane:Üllar Jõgi Juhendaja: Johannes Pello Õpperühm: EAEI Kuupäev: 07.06.2008 1. Koormused Lumekoormus 5000 6000 5000 ?2 = 0.93 ?1 = 0.8 ?2 = 0.93 qsk3 = 1,4 kN/ m² qsk1 = 1,2 kN/ m² qsk3 = 1,4 kN/ m² 120 120 120 120 60 120 ...
...................................................................... 25 4.2 Müürituse töötamine survele .......................................................................................... 25 4.3 Müüritise tugevus ........................................................................................................... 30 4.3.1 Müüritise survetugevus ........................................................................................... 30 4.3.2 Müürituse nihketugevus .......................................................................................... 31 4.3.3 Armeerimata müüritise normpaindetugevus ........................................................... 32 4.4 Müüritise deformatsiooniomadused ............................................................................... 33 4.4.1 Deformatsioonid müüritise koormamisest .............................................................. 33 4.4.2 Muud deformatsioonid ............
Alghälbeid võib varraste stabiilsusarvutustes arvestada ka suurendatud nõtkepikkuse kaudu, kuid siis jäävad liidetes need arvestamata. PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 23/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 4. RISTLÕIGETE TUGEVUSKONTROLL 4.1.1 Lõige (Nihe) τd ≤1 fv ,d τd – arvutuslik nihkepinge fv,d – arvutuslik nihketugevus Nihkepingete leidmine ristkülikulise ristlõike korral: Nihkepingete leidmine seinas vöödega ristlõike korral (plastne pingejaotus): 4.1.2 Lõige ümber mõlema telje 2 2 τ y ,d τ z ,d f + f ≤1 v ,d v ,d PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 24/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Ribi nõtkepikkuseks võetakse reeglina (nõtkeklass --> c): Jäikusribi intermoment peab rahuldama tingimust: Ribi nõtkekandevõime leidmine: NB!Nõtketegur peab olema ! Kandevõime on tagatud! 5.11 Postipea kontroll 5.11.1 Posti seina tugevusarvutus nihkele Lähtudes posti toeribi proportsioonide suhtest valime ribi kõrguseks 200mm. Ristlõike lõikepindala: Lõikekandevõime: 5.11.2 Posti peas oleva toeribi ja posti seina vaheline keevisühendus Keevise arvutuslik nihketugevus: Valin a= 4mm Kandevõime on tagatud! 5.11.3 Toeribi ja tala seina vaheline keevisühendus Valin a= 4 mm, 19 Kandevõime on tagatud! 5.12 Katusekandja paindestabiilsuse kontroll 5.12.1 Katusetala kiivekandevõime Tala stabiilsuskontroll koormuskombinatsioonist KK1 (Omakaal + Lumekoormus): - Talal on ava piirkonnas ülemisel (surutud) vööl kolm külgtuge ja kaks väändejäika tuge.
3) Tulekindlad materjalid, taluvad vähemalt 1580 C samottellised. Ainult keraamilised materjalid on tulekindlad. MEHAANILISED OMADUSED 1) TUGEVUSEKS nim. Materjali omadust taluda mitmesuguseid väliskoormisi ise purunemata. 1) Survetugevus 2) Tõmbetugevus 3) Paindetugevus 4) Nihketugevus (puit) (Viiakse läbi 3 katset) NB! PIIRTUGEVUS koormis, mis põhjustab materjali purunemise. (Katsetamisel leitakse kui suure koormise välja kannatab). 1. SURVETUGEVUS 2. TÕMBETUGEVUS 3. PAINDETUGEVUS Nt. Piirtugevused on tihedatel materjalidel enamjagu võrdsed. Teras 4500 kg/cm2 (survel, tõmbel, paindel) Betoon 150 kg/cm2 (survel), 16 (tõmbel), 25 (paindel)
13. Millises suunas kahaneb puit kõige vähem ja millises kõige rohkem? Puit kahaneb kõige vähem pikkisuunda, tangentsiaal suunas kõige rohkem. 14. Milline tugevus on puidul kõige suurem? Tõmbetugevus on puidul kõige suurem (1150). 15. Millised on puidu vead? Oksakohad, mädanikud, praod, putukate kohad, ebakorrapärane puit. 16. Kuidas jagunevad praod puidus? Sisemised- ja välimised praod, radiaalsuunalised praod. 17. Millist tugevust oksakohad suurendavad? Nihketugevus suurendab oksakohtade tugevust. 18. Milline oks nõrgestab puitu kõige vähem? Sissekasvanud on nõrgestab puitu kõige vähem. 19. Millised puidukahjurid tegutsevad kuivas puus ja kuidas neid eristatakse? TOONESEPP ehk PUUKOI pisikesed augud 1mm. 20. Millised kasvuvead esinevad? KEERDKASV puidu kiud on keerdus. SALMILISUS puiu kiud on kõik segamini, KAKSIKTÜVI, KÕVERKASV mida kõveram puu, seda halvem ta on
kütusekulu , optimaalsed aerodünaamilised omadused , tootmiskulude vähendamine , väiksem energiakulu. · Muutused autotootmisel · Märkimisväärsed muutused, mis on toimunud lähiaastatel: · Klaasipaigaldus liimide omadused peavad vastama järgmistele nõuetele: 1. Elektriline juhtivus / takistus(alumiiniumkered / tagaklaasi soojendus) 2. Raadiolainete sagedud (integreeritud raadioantennid) 3. Nihketugevus (kergkonstruktsiooniga autokered) · EL tehnilised ohutusnõuded 4. NCAP ohutustesti standart (karmimad nõudmised passiivse ohutuse suurendamisel) · · KLAASIDE LIIGITUS Valmistamise aeg · ECE nõuded · · E29 Eesti (riigi vastavussertifikaat) · // - lamineeritud klaas · VSG turvaklaas · V - toon <70% toonitud klaas · AS1 tuuleklaas · AS2 tagaklaas, küljeklaas · AS3 katuseluuk, toonitud · C selge klaas
Võrreldes tavaliste ehitusmaterjalidega on pinnased tunduvalt erinevate omadustega. Loodusliku produktina on nende omadused muutlikumad kui inimese poolt teadlikult etteantud soovitavate omadustega toodetud ehitusmaterjalidel. Nende deformeeritavus on tuhandeid vi isegi kümneid tuhandeid kordi suurem kui betoonil ja kivimaterjalidel, rääkimata metallidest. Surve- ja tõmbetugevus on väga väike vi puudub üldse. Kandevõime määrab nihketugevus. Enamasti on pinnased väga poorsed. Pinnase deformeerumine, seejuures nii mahu- kui kujumuutus, on seotud poorsuse muutusega. Rohkem kui teiste ehitusmaterjalide puhul majutab pinnase omadusi ja käitumist poorides olev vesi. 2.2 Pinnaste teke Pinnase osakesed on tekkinud aluspõhja kivimite mehaanilisel vi keemilisel murenemisel. Aluspõhja kivimiks on mitmesugused purske-, moonde- või settekivimid (graniit, gneiss, basalt, kvartsiit, marmor, liivakivi, lubjakivi jne).
Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid...
1.1 valemile: fvk=0,15+0,4*1,78=0,86 N/mm2 < fvk,piir=1,2 N/mm2 Vertikaalpinge kolmnurkse jaotuse puhul: fvk=0,15+0,4*1,78/2=0,51 N/mm2 < fvk,piir=1,2 N/mm2 kus vajalikud arvutussuuurused on määratud EPN 6.1.1 tabeli 3.5 abil VSd=H*wd=30,8*13,82=425,7 kN Vrd1=0,86*0,51*16*10^3/2,0=3509 kN > VSd=425,7 kN 12% Vrd2=0,51*0,51*16*10^3/2,0=2081 kN > VSd=425,7 kN 20% Nihketugevus on tagatud Koostas N.N 2011 24 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 9. Välisseina tugevuskontroll 9.1 Esimesel korrusel Sein1, keskmises tsoonis Nü M epüür N epüür
Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 3. TERASE OMADUSED TUGEVUSKLASSID N/mm2 Nimipaksus t < 40 mm Terase tugevusklass Voolavuspiir Tõmbetugevus Nihketugevus EC3 Vanem tähis fy fu fv S235 Fe360 235 360 135 S275 Fe430 275 430 158 S355 Fe510 355 510 205
3. Suurim nihkepinge liimikihis: max K K Liimikihi Lim S L pingejaotustegur Täpsemate andmete Lim t Lim puudumisel: K = 2 Liimi nihketugevus 4. Liimikihi tugevustingimus nihkel: max K S L S Priit Põdra 4. Ainesliited 42 MASINAELEMENDID AITÄHH KUULAMAST ! Palun, kas on küsimusi ? Priit Põdra 4. Ainesliited 43
Vundamendi mõõtmed määratakse lähtudes tingimusest Vd < Rd Minimaalsete mõõtmetega ja töökindla vundamendi korral peaks Vd ≈ Rd Vd – vundamendile tallale mõjuv talla normaali suunaline arvutuskoormus, mis sisaldab ka vundamendi omakaalu ja talla servadele toetuva pinnase kaalu. Rd – pinnase tugevusest ja mahukaalust, talla mõõtmetest ning süvisest sõltuv arvutuskandevõime. Dreenimata tingimustes (pinnase tugevuse määrab dreenimata nihketugevus cu) määratakse kandevõime seosest Rd = A′[(2 + π )cu bc scic + q ] ( 4.1) Dreenitud tingimuste puhul (pinnase tugevuse määravad sisehõõrdenurga ja nidususe efektiivväärtused ϕ′ ja c′) Rd = A′(c′N cbc scic + q′N qbq sqiq + 0,5γ ′B′Nγ bγ sγ iγ ) ( 4.2) Valemites 4.1 ja 4.2 on kasutatud järgmisi tähiseid. a) Geomeetrilised suurused:
12 Tugevusanalüüsi alused 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL 2.1. Detaili arvutusskeem tõmbel ja survel Arvutusskeem ei arvesta tühiseks loetud mõjureid, Iga tugevusanalüüs algab s.t. näiteks antud juhul (Joon. 2.1): aluse vibratsioon, arvutusskeemi koostamisega tuule mõju, varda kõikumise dünaamika, hõõrdumine sharniirides, kinnitusavade asend ja mõõtmed. jne. Arvutusskeemi koostamine ...
Tartu Kutsehariduskeskus Auto- ja masinaremondi osakond Justina Bulõnina AUT 15 MATERJALIÕPETUS Iseseisev töö Juhendaja Indrek Einasto Tartu 2015 Sisukord Mustad ja värvilised metallid...................................................................................... 5 Omadused............................................................................................................... 5 Materjali tihedus................................................................................................... 5 Materjali sulamistemperatuur..............................................................................5 Elektrijuhtivus...................................................................................................... 5 Soojusjuhtivus........................................................................................................
All joonisel on antud koormuste leidmine sillustele (koondatud ja jaotatud koormusest). Võlvi tugevust kontrollitakse 1. tsoonis - võlvi lukus tugevusele; 2. tsoonis - kaldpragude tekkimisele; 3. tsoonis välisseina läheduses lõikele. Tugevusarvutus: 1. tsoonis Hd Rh1 = (0,15...0.20)thf; 2. tsoonis Hd Rh2 = 0,5tl0fv; 3.tsoonis Hd Rh3 = atfv, kus f - müüritise arvutustugevus; fv - müüritise nihketugevus. 8.3.2. Armeeritud sillused. Koormus sillustalale sõltub koormuse rakenduspunkti ja sillustala pealispinna vahekaugusest. Kui koormuse kaugus sillusest (h) on suurem kui ava laius silluse all (l), siis on tegemist mittekandva sillusega. Vastasel juhul on sillus kandev ning see tuleb kontrollida paindele ja põikjõule. Paindekontroll: MSd MRd = Asfykz /s , sisejõuõlg z = d(1 0,5AsfykM / tdfks) 0,95d , kus fk on müürituse tugevus horisontaalsuunas või
13. Müüri tugevdamine jaotusteguriga ci , ci = 1. Diafragma töö on seotud armeerimisega. Müüritise Võib anda järgmise avaldise alati ka nihketugevuse kandevõime tugevdamine. -7 tuulekoormuse määramiseks loomisega vastavas kohas. 14. Müüritise tugevdamine toodud jaotussüsteemi alusel Põikseina puhul peab olema armeerimisega. Armeerimine Peale põikseinale langeva tagatud nihketugevus igas ladumise ajal. -7 koormuse wj määramist tema lõikes, samuti 15. Müüri tugevdamine leitakse pinged põikseinas nihketugevus ristuvate seinte armeerimisega. Olemasoleva nii tuulekoormusest kui ka joonel. Diafragma müüri tugevdamine. -8 vertikaalkoormusest. nihketugevust kontrollitakse 16 Üldsätted -9 / 17. Arvutuses vaadeldakse avaldisega VSd VRd = fvktlc, Hoonete konstruktiivsed
toimub intensiivne tihenemine ainult selle osa arvel lisapingest, mis ületab eeltoodud eeltihenemisurve ja geostaatilise surve vahet. OCR määramine on tähtis eelkõige tugevalt kokkusurutavate, nõrkade savipinnaste puhul. Kõvadel savidel on pcniivõrd suur, et tavaliste ehitiste puhul tekkivad lisapinged ei ületa seda kunagi ja seega puudub praktiline vajadus selle määramiseks. 12. Pinnase nihketugevus. Mohr-Coulombi tugevustingimus. Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine. Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks. Paljudest tugevusteooriatest on pinnase tugevuse olemusekirjeldamisekssobivaim Mohri teooria, mille järgi
väärtus Normatiivne deformatsioon ε uk , % ≥2,5 ≥5,0 ≥7,5 ≥2,5 ≥5,0 ≥7,5 10,0 maksimumjõu korral Painutatavus Paindekatse - Nihketugevus - 0,3 Af yk (A on traadi ristlõikepind) miinimum Varda nimi Nimimassi suurim mõõde, mm hälve, % (üksikvar- ≤8 ± 6,0 5,0 ras või traat)
2 w M 2 2 0,8 1,25 Tugevustingimuse teise valemi kohaselt saame 0,9 f u 0,9 360 N Rd = 2 l w a = 2 224 7 10 -3 = 574,8 kN > 352,5 kN. Mw 1,25 Seega on keevisõmbluse kandevõime 399 kN, mis on küllaldane. B. Lihtsustatud meetod Keevisõmbluse arvutuslik nihketugevus valemist (7.14): fu 3 360 3 f vw,d = = = 207,8 N/mm2; w M 2 0,8 1,25 õmbluse ühikpikkuse nihkekandevõime valemist (7.13): Fw, Rd = f vw,d a = 207,8 7 = 1455 N/mm = 1,455 kN/mm. Õmbluste summaarne kandevõime: Fw, Rd = Fw, Rd 2beff = 1,455 224 = 325,9 kN < 352,5 kN ei ole piisav! Leiame nurkõmbluste vajaliku kõrguse:
Vastakliites tekib lõikepinge jõududest Fa ja Fq. Fq tekitab õmbluses paindemomendi T=Fq*h Summaarsed nihkepinged õmbluses siis: 3.Punktkeevisliite arvutus. Liite tugevus sõltub keevispunkti läbimõõdust. Lõiketingimus: Väljarebimistingimus: Keevituspunkti läbimõõt kui s=< 3 mm,siis d=1,25*s+4 mm ja kui s>3 mm, siis d=1,55*s+5mm 4. Joot- ja liimliidete elementaararvutus. F - liitele mõjuv jõud, A-liitepind, [T]l - lubatav nihkepinge, TB - liite staatiline nihketugevus, S - varutegur, Y - dünaamilisuse tegur. 5. Garanteeritud pinguga (press)liite arvutus. 6. Neetliidete arvutus. Välisjõudude mõjul võib neetõmblus puruneda, kusjuures needid lõigatakse läbi, lehti ja neete muljutakse või leht rebeneb neediavadega nõrgestatud ristlõikes. Võimaliku purunemise iseloom määrab kindlaks õmbluselementide tugevusarvutuse metoodika. 1.) Ühelõikelise neetõmbluse tugevustingimus: a.) needi lõiketugevus: l = P / (z*(/4)*d02 *i) [l] , kus:
6.6.4. Painutatud varda tugevusarvutus lõikele. Painutatud varda tugevusarvutus lõikele on Lõige = varda ristlõikes arvestatakse vajalik, kui (tugevusvaru lõikele on väiksem sisejõududest vaid põikjõudu Q tugevusvarust paindele): · suurima lõikepingega punktides paindepinge puudub või on tühiselt väike (lühike varras = tihvt, sõrm, jne.); · materjali nihketugevus on väike (nihkepingete paarsuse seaduse järgi tekivad lisaks pingetele xy ka pinged yx, mis mõjuvad piki tala telge). Põikkoormusega Q painutatud varda (Joon. 6.29): · igas ristlõike punktis mõjub põikjõusihiline nihkepinge (lõikepinge); · igas ristlõike punktis mõjub ka eelmisega võrdne, kuid risti mõjuv (varda telje sihis) nihkepinge.
6.6.4. Painutatud varda tugevusarvutus lõikele. Painutatud varda tugevusarvutus lõikele on Lõige = varda ristlõikes arvestatakse vajalik, kui (tugevusvaru lõikele on väiksem sisejõududest vaid põikjõudu Q tugevusvarust paindele): · suurima lõikepingega punktides paindepinge puudub või on tühiselt väike (lühike varras = tihvt, sõrm, jne.); · materjali nihketugevus on väike (nihkepingete paarsuse seaduse järgi tekivad lisaks pingetele xy ka pinged yx, mis mõjuvad piki tala telge). Põikkoormusega Q painutatud varda (Joon. 6.29): · igas ristlõike punktis mõjub põikjõusihiline nihkepinge (lõikepinge); · igas ristlõike punktis mõjub ka eelmisega võrdne, kuid risti mõjuv (varda telje sihis) nihkepinge.
02.2009 3.9. Pinnaste liigitus terasuuruse alusel. Pinnase nimetus määratakse valdavalt terasuuruse alusel Kaks suuremat rühma: jämedateralised pinnased ( kruus, liiv ) peeneteralised pinnased ( möll, savi ) Tehakse sõelanalüüs või osakesete settimiskiirus ja koostatakse sõelkõver ehk lõimis 28 Valdo Jaaniso/ TTÜ pinnasemehhaanika ja geotehnika õppejõud 3.10. Pinnase nihketugevus. Pinnase nihketugevus on pinnase mehhaaniline omadus. Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine. Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks. Paljudest tugevusteooriatest on pinnase tugevuse olemuse kirjeldamiseks sobivaim Mohri teooria,
see, kas materjal on ühtlane või defektidega. Materjalide omadused võivad olla füüsikalised(tihedus, sulamistemp.), keemilised, bioloogilised, tehnoloogilised või mehaanilised(elastsuspiir). Tugevus on tahke aine omadus panna vastu välisjõudude mõjule, mis püüavad teda purustada või deformeerida. Deformatsiooni on kahte liiki elastne ja plastne. Kui jõud on suured, siis ese puruneb. Eri liiki tugevused on tõmbetugevus, survetugevus, paindetugevus, väändetugevus ning nihketugevus. Staatiline tugevus vastupidavus pidevalt mõjutavale jõule. Dünaamiline tugevus omadus panna vastu suure kiirusega muutuvale koormusele. Sitkus - materjali omadus koormamisel taluda olulist deformeerimist enne purunemist. Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Väsimus - omadus puruneda perioodiliselt muutuva jõu toimel. Tugevust mõõdetakse katseliselt. Masin sikutab materjali määratakse tõmbetugevust. Keskelt lükkab masin alla, äärtest paigal saab teada paindetugevuse
Niiskus 1. vabaniiskus puu soontes ja rakuõõntes, kuivamisel eraldub kiremini 2. hügroskoopme niiskus rakuseintes (üksikute vee molekulidena) Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 1. toores puit, 2. poolkuiv puit, 3. õhukuiv puit, 4. ruumikuiv puit Standardne puidu niiskus: 12%. Tugevus 1. survetugevus pikikiudu 2. survetugevus ristikiudu radiaalsuunas 3. survetugevus ristikiudu tangensiaalsuunas 4. tõmbetugevus pikikudu 5. paindetugevus 6. nihketugevus pikikiudu Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. Tekstuur tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud
Soojusjuhtivus. Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Korrosioonikindlus . Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Mehhaanilised omadused. Tugevus. Selleks nim materjali omadust vastupanna pidevalt mõjutavale jõule. Olenevalt deformeeriva jõu suunast võime liigitada järgmisi tugevusi: tõmbe-, surve-, pained-, väände ja nihketugevus. Sitkus Materjali sitkuse määramine seda määratakes löögikatsega pendelvasara abil selleks valmistatakse proovikeha. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. - metallide kalestumine. Metall justkui tugevneb plastse deformatsiooni käigus leiab aset kalestumine (work hardening, cold hardening, strain hardening).
Tihedus antakse 12% niiskuse juures ja on tähtsamatel puiduliikidel ligikaudu järgmised: mänd 510 kg/m3, kuusk 450 kg/m3, kask 640 kg/m3, tamm 700 kg/m3, saar 690 kg/m³, haab 500 kg/m³ jne. Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormis- liikidele: · survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm2 ( 300...550 kg/cm2 ), · survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm2, · paindetugevus 70...100 N/mm2, · tõmbetugevus 110...130 N/mm2, · nihketugevus 5...10 N/mm2. 2.3 Puidu vead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Praod puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on kõige levinuim pragudetüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal praguneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Sisepraod on harvem esinevad ja nad võivad
______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist inform...
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8...
Võrreldes tavaliste ehitusmaterjalidega on pinnased tunduvalt erinevate omadustega. Loodusliku produktina on nende omadused muutlikumad kui inimese poolt teadlikult etteantud soovitavate omadustega toodetud ehitusmaterjalidel. Nende deformeeritavus on tuhandeid vi isegi kümneid tuhandeid kordi suurem kui betoonil ja kivimaterjalidel, rääkimata metallidest. Surve- ja tõmbetugevus on väga väike vi puudub üldse. Kandevõime määrab nihketugevus. Enamasti on pinnased väga poorsed. Pinnase deformeerumine, seejuures nii mahu- kui kujumuutus, on seotud poorsuse muutusega. Rohkem kui teiste ehitusmaterjalide puhul majutab pinnase omadusi ja käitumist poorides olev vesi. 2.2 Pinnaste teke Pinnase osakesed on tekkinud aluspõhja kivimite mehaanilisel vi keemilisel murenemisel. Aluspõhja kivimiks on mitmesugused purske-, moonde- või settekivimid (graniit, gneiss, basalt, kvartsiit, marmor, liivakivi, lubjakivi jne).
Pinnase all mõistetakse looduslikke materajale, mis koosnevad üksikutest omavahel sidumata või nõrgalt seotud osakestest teradest. Võrreldes tavaliste ehitusmaterjalidega on pinnased tunduvalt erinevate omadustega: pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul. Olulist osa pinnase käitumisel omab poorides olev vesi. Surve ja tõmbetugevus on väga väike või puudub Kandevõime määrab nihketugevus Pinnase deformatsioonid on seotud peamiselt tema tiheduse muutusega. Erinevused teiste projekteerimise valdkondadega. Projekteerimiseks vajalikud lähteandmed on enamasti väga ligikaudsed Pinnase omaduste määramine on keerukas. Proovide võtmisel transportimisel ja katsetamisel on raske tagada pinnase looduslikku struktuuri ja osakeste vaheliste sidemete säilimist. Seepärast ei anna katsed alati pinnase loodulikule olekule vastavaid tulemusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
