• Ohutu • Keskkonnasõbralik Meetodid In situ (looduskaitse looduses elurikkuse komponentide kaitse nende looduslikes esinemiskohtades) • Biostimulatsioon, • Bioventileerimine, • Bioaugmentatsioon, • Looduslik hajumine, • Fütoremediatsioon. Meetodid Ex situ (elurikkuse komponentide kaitse väljapool nende looduslikku esinemiskohta. Kaitsealuseid liike hoitakse sel puhul nt looma- või botaanikaaedades) • Põllumajandus • Kompostimine • Pinnase-veesegu reaktorid • Biofiltrid GM-taimed bioremediatsioonis • Eesmärk on luua taimi, mis eemaldavad keskkonnast toksilisi jääkaineid. • Taimed on võimelised väikestes kogustes raskemetalle endasse võtma ning seda võimet saab geneetilisel muundamisel suurendada Peale bioremediatsiooni Kasutatud allikad • http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/664/karmeliis.pdf;jsessionid=D93 C85110F7CFE71C97CDEFD3286D780?sequence=5 • http://gt.inkblue.net/Vee-%20ja%20mullamikrobioloogia/loeng10-11.pdf • https://et
III LISA REOSTUSE VÄLTIMINE PAKITUD OHTLIKE AINETE MEREVEOL Adekvaatse pakendi kasutamine Siltide ja märkide kasutamine Ohtliku aine deklareerimisel MARINE POLLUTANT Paigutamine laevas (võimalusel teki alla) Koguselised piirangud (merevedu keelatud) Erandid õnnetused merel, selle tagajärgede kõrvaldamine IV LISA REOSTUSE VÄLTIMINE LAEVA REOVETEST Laev kogumahutavusega 200 ja rohkem Kõik WCst, haiglast, loomade pidamise ruumidest Kogumistankid, biofiltrid jm Rahvusvaheline reovetega reostamise vältimise tunnistus Kaldal võstuvõtu seadmed V LISA REOSTUSE VÄLTIMINE LAEVA PRÜGIST Merre heitmiseks on keelatud: Plastik ning tooted sellest, plastiku tuhk jm Lähemal kui 25 miili kaldast ujuma jääv rimu Lähemal kui 12 miili kaldast toidujäätmed, paber klaas jm Läänemerel lähemal kui 12 miili kaldast toidujäätmed Merre mitteheidetava prügi vastuvõtt kaldal VI LISA ÕHU REOSTUMISE
Tunnus Selgroogsed Selgrootud Toes Skelett paikeb kehas, Toes pakineb keha pinnal. koosneb: lüliline selgroog, Kas kitiin-, räni- või jäsemete- ja koljuluud. lubiainest või lihastikust ja Jäsemeid asendavad luulise epiteelist moodusutunud toesega uimed. nahklihasmõik. Lihastik Tugev ja massiivne, annab Pakineb kihtidena, ümbritseb kuju. keha või on keha sisemuses. Närvisüsteem Keha selgmisel poolel peaaju Peaaju ja närviväädid ja seljaaju. kõhtmisel poolel. Need lähtuvad peaajust. Süda, v...
Reoveepuhastuses tekib sete(muda), mille käitlus, so ettevalmistus kas kasutamiseks või ladustamiseks toimub reoveepuhastusjaamas. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses ladustamiseks. Muda veesisaldus on liiga suur, ta sisaldab patogeenseid mikroorganisme ja levitab ebameeldivat haisu. Muda käitlemine koosneb järgnevatest protsessidest:tihendamine, stabiliseerimine, konditsioneerimine, tahendamine ja lõppkäitlemine. 13. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Biofiltreid kasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmuda puhastitesse. Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid täiteainele või tahketele pindadele. Puhastusefekt on seda kõrgem, mida suurem on pindadele moodustunud biokile ja vedeliku vaheline kontaktpind. Levinuimateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on biofilter ja biorootor. 14. Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest 15
Maailmamere bioloogilised ressursid ja nende kasutamine Õppejõud Sirje Vilbaste Sekundaarne produktsioon: · Primaarproduktsioon on aluseks kõrgemate troofiliste tasemete moodustamisele. · Herbivoorid (nt väike zooplankton) söövad otse fütoplanktonit. · Karnivoorbid (nt kalad) söövad kas herbivoore või teisi karnivoore. · Toiduahelad võivad olla erineva pikkusega (2-6) lüli Energia liikumine toiteahelates: Organismide poolt talletatud energia (päikese energia fotosünteesivatel taimedel ja vetikatel; keemiline energia kemotroofidel) liigub piki toiduahelaid kõrgematele tasemetele. Piki toiduahelat toimub pidev energia kadu. Taimed suudavad siduda ca 2% maale jõudvast päikeseenergiast. Hästi jäme reegel on, et igale järgmisele tasemele jõuab ainult 10% eelmise taseme energiast. ...
....................................................................................14 9.Reovete eeltöötlemismeetodid.......................................................................................15 10.Reovete keemiline puhastus.........................................................................................16 11.Aktiivmudaprotsess......................................................................................................17 12.Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel.....................................................19 13.Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest.......................................................................20 14.Reovete looduslikud puhastid......................................................................................21 15.Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus.........................................................22 16
nt bektereid, mikroskoopilisi taimi ja loomi. Amööbitaolised rakud Toidu ülejääk antakse edasi käsna kehas liikuvatele amööbitaolistele rakkudele, nemad jaotavad toitained kõikide teiste rakkude vahel. 3. Paljunevad Pungumise teel ja suguliselt. 4. Viburitega rakud püüavad vees hõljuvaid toiduosakesi, nt baktereid, mikroskoopilisi taimi ja loomi, muud orgaanilist hõljumit. Kogu toitu nad ise ära ei kasuta. Veest toitu püüdes toimivad käsnad kui biofiltrid, kurnates veest hõljuvaid toidupalakesi. Nii puhastavad nad vett orgaanilisest hõljumist. 5. Loodusele Jõekäsn suudab puhastada ööpäeva jooksul kolm liitrit vett. 6. Hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid ja korallid. 7. Välimus Kotikujulised veeloomad, keha sees suur õõs, seda ümbritseb kahest rakukihist koosnev rakusein, ühes otsas asub suu . Organeid pole välja arenenud. 8. Kõrverakkud Asuvad kombitsatel ja ka mujal keha pinnal. Nõelab
keha. · Käsna toes moodustub kas sarv-, lubi-, või räniainest. · Käsna keha pinnal on poorid, mille kaudu pääseb vesi keha sisemusse. · Veevoolu tekitavad kaleusviburrakud viburite abil. · Kaelusviburrakud püüavad veest hõljuvaid toiduosakesi, annavad osa nendest edasi teistele rakkudele. · Käsna kehast läbi voolav vesi kannab sinna hingamiseks vajaliku hapniku ja eemaldab jääkained. · Käsnad biofiltrid puhastavad vett orgaanilisest hõljumist. · Käsnad sigivad pungumise teel ja sugurakkude abil. · Järvekäsna kehas arenevad seuve lõpul sisepungad · Käsnaliike on enam soojaveelistes meredes. · Eestis elavad jõe- ja järvekäsn on näited kolooniana elavatest käsnadest. · Ainuõõssed on kotikujulise kehaga veeloomad. · Kehaõõnt ümbritsev kehasein moodustub välimisest ja sisemisest lihaskiude sisaldavast
1.Taime- ja loomarakk (TÖÖLEHED) 2.Bakterid (+JOONIS õ.lk.23)on ainuraksed st. et bakterid koosnevad ainult ühest rakust Ehitus: 1)Bakterid on eeltuumsed organismid - bakterirakkudes puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. 2)Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. 3)Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter. 4)Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku sisenda ainult lahustunud kujul. 5)Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest (aitab säilitada niiskust, või siduda rakud kolooniaks), sageli on nad ka varustatud ühe või mitme viburiga, mida kasutatakse kulgemiseks. 6)Bakterid liiguvad lima, viburi ja kruvi taoliselt loogeldes. Talitlus: 1)Rakukest - kaitseb, annab rakule kindla kuju 2)Limakapsel - aitab säilitada niiskust või siduda üksikud rakud kolooniaks 3)Rakumembraan - reguleerib a...
jõekäsn ja järvekäsn Ei liigu adults, ei fotosünteesi, toit, teised organismid, rakukestata rakud nagu loomadel Pole sümmeetrilised, kehaehitus lihtne, pole kehaosi, keha õõnes, ühes otsas ava, palju poore, mille läbi vesi sisse ja välja, kust saab toitu ja hapnikku, välja co2 ja jääkained Paljuneb: Pungumine või suguline, Elavad kolooniana Pole kudesid, elundeid Kaelusviburrakud: panevad vibureid liigutades vee kanalites liikuma Amööbitaolised rakud: seedivad toitu Tähtsus: biofiltrid, toiduahel, sümbioos nt krabiga, vetikad, varjupaik, inimesele pesukäsn, ravimitööstuse tooraine Ainuõõssed: hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid ja korallid Esimesed, kellel koed ja keha sümmeetriline, ainult hüdraloomad ka magevees, loomtoidulised, keha õõs, ühes otsas kombitsatega suuava, kehaõõne ümber kehasein, koosneb kahest rakukihist, silmatäpid Entoderm ja ektoderm, sisemine kiht kude, mis võtab osa seedimisest. Välimises kihis närvirakud ja lihaskiud, algeline
parandada filtrite efektiivsust. · Palju lubavad tulemused märgaladelt paneb aluse edasistele uurimis töödele. On vaja antud protsesse paremini mõista, et optimeerida märgalade kasutamist. · Aasta aegade vaheldumisega seotud protsesside muutusega seoses on vaja teha veel uurimustööd,et selgitada välja põhjused. Osalise vee kasutamise jaoks on hetkel kaks töötlemismeetodit : 1. Jooksvad filtrid väiksema veevoolu jaoks 2. Biofiltrid suure veevoolu jaoks · On vaja välja töötada parem jäägi paksendamine, stabiliseerimine , hoiustamine ,et see muutuks hinna suhtes efektiivsemaks. Et seda kasutada pinnase väetisena. · Enamike süsteemide meetodid ei ole majanduslikust aspektist hästi dokumenteeritud kuni praeguse ajani! · On valdkond ,kus on saadaval usaldusväärsed andmed, et farmerid saaksid teha oma otsuseid. · Heitvee ümbertöötlemine tekitab palju väljakutseid .
Kaelusviburrakud tekitavad viburite abil veevoolu ja ka püüavad veest hõljuvad toiduosakesi ning annavad osa nendest edasi teistele rakkudele. Amööbjad rakud seedivad toitu ja jaotavad toitained kõigi teiste rakkude vahel. Käsna toese moodustavad tugirakud, mis on kas rasv, lubi või räniainest. Järvekäsna kehas arenevad suve lõpul sisepungad, kes elavad üle talvel. Järvekäsn ise sureb sügisel. Käsnad on looduses kui biofiltrid, mis puhastavad vett orgaanilist hõljumist. Kõige rohkem on käsnaliike soojades meredes. Nad elavad üksikult või kolooniana. Eestis elavad koloonialised on jõekäsn ja järvekäsn. Tugirakud toes moodustavad rakud taimel või loomal, käsnal kas niidi või nõelakujulised. Pungumine üks suguta sigimise viis, kui organismi kehal tekib uueks isendiks arenev väljasopistis, see kas eraldub ja muutub iseseisvaks või jääb vanemorganismiga ühendatuks ning saab koloonia osaks.
Koda- teo keha kaitsev õhuke lubiainega tugevdatud koonusjas koda 49)Toitumine:1) taimelehed 2) küpsenud viljad Aiapidaja suhtumine Aia- ja põllupidajatele teevad nad tüli sellega, et närivad madalakasvuliste taimede, näiteks maasikate lehti ja vilju. 50) Tähtsus looduses Tigu: 1) toiduks loomadele 2) nendes arenevad mitmesugused parasiitusside vastsed 3) lüli aineringes 4) kahjustavad taimi ja vilju Karp: 1) biofiltrid 2) on toiduks 3) pärlid 4) lindudele jahvatatakse nende koda 5) kahjustavad veealuseid ehitisi ja laevu 6) kodadest valmistatakse nööpe 7) hävitavad väikesi veeloomi ja nende ujuvaid vastseid 51) Looduskaitse all olev on Ebapärlikarp, sest inimesed jahivadneid pärlite pärast Lülijalgsed 52)Ehitus: 1) selgrootud 2) lüliline keha 3) lülilised kehajätked 4) kitiinainest välisskelett
On väga palju erinevaid pihustussabloone ja otsikuid, mis tagavad pidevalt muutuva joa kõrguse ja vee mahu. Tuleb jälgida, et väljapritsitav vesi langeks veekokku tagasi, muidu on vesi varsti veekogust ,,kadunud". Pumpa ei paigaldata kunagi otse veepõhja- see hakkab imema põhjasetteid ja -muda. Paigaldage pump u´20 cm kõrgusele põhjast (näiteks kivi peale). Pumba filtrit on vaja paar korda nädalas puhastada. Biofilter toetab looduslikku lagunemisprotsessi, biofiltrid koosnevad bakteritele soodsa keskkonnaga pinnast. Puhastamiseks tuleks loputada veekogus filtreeritav kangas, kuna biomaterjali taastumine võtab aega neli nädalat, siis tehakse seda äärmisel vajadusel. VEE KVALITEET Esmakordselt täites veesilma kasutatakse kraani- või kaevuvett, see on parim lahendus. Uues veekogus võtab bakterite teke paar kuud aega. Bakterite ülesandeks on kaladest, taimedest ja teistest elusorganismidest tekkiva orgaanilise aine lagundamine
kompostimine (mikroorganismid lagundavad muda aeroobses keskkonnas-huumus) ja aeroobne stabiliseerimine (aereeritakse muda aerotankide sarnastes reservuaarides tingimustel, mille korral kergeltlagunev orgaaniline aine laguneb). Tahendamine toimub mudaväljadel, kus vesi aurub ja läheb läbi aluskihi. Enamasti kasutatakse filterpressi ja tsentrifuugi. Seejärel toimub muda konditsioneerimine kemikaalide abil ( raudkloriid ja lubi). 10. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid täiteainele või tahketele pindadele. Puhastusefekt on seda kõrgem, mida suurem on pindadele moodustunud biokile ja vedeliku vaheline kontaktpind. Levinumateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on biofilter ja biorootor. Reovesi juhitakse pöörleva või fikseeritud jaotussüsteemi kaudu ühtlaselt reaktori pealmisele pinnale, kust see valgub reaktori täiteainest läbi. Õhk siseneb reaktori alaosast.
Kordamisküsimused Mikroobide elutegevust mõjutavad: füüsikokeemilised,keemilised,bioloogilised füüsikalised tegurid. 1. Keskkonna füüsikokeemilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust. Keskkonna veesisaldus: M.võivad arendeda ainult seal kus vaba vesi. Mikroobid ise sisaldavad kuni 85% vett, võtavad toitaineid ja väljutavad jääkaineid. Kasvuks vajava vee järgi jagunevad: hüdrofüüdid(armastavad vett), mesofüüdid(keskpärane veevajadus), kserofüüdid( taluvad ka kuivust). Paljud bakterid kuuluvad hüdrofüütide hulka. Vee kätte saadav osa, vee aktiivus: aw = n1 / n1 n2. N-lahutusunud aine ja lahusti moolide arv. Vee aktiivus on 0-1.0- veevaba, 1-dest.vesi.(mikr.kasv).Opt-0,99-0,98(kiirestiriknevadtoiduained). 0,94-ei kasva, pärmidel pöördeline0,88- 0,85.hallitustel 0,80. Veeaktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega, on säilitamiseks. Kuivtooted sis.m.Kuivtoodete säilitamisel on tähtis õhu suhtleine niiskus ja temp....
(aeglaselt) toitainetega. Kompost soodustab vihmausside kasvu mullas, mis omakorda parandab mulla struktuuri ja aeratsiooni. Kompost peab olema valmis, st. ei tohi sisaldada lagundamata orgaanilist ainet, eriti orgaanilisi, mis võivad mõjuda halvasti taimedele, happeid. Mittevalmis komposti kasutamine kahjustab taimede kasvu. Komposti kasutamisel see kas segatakse mullaga või mulla pind kaetakse 1-2 cm paksuse komposti kihiga. Komposti uuemad kasutusvaldkonnad on biofiltrid lenduvate orgaaniliste ühendite lagundamiseks ja sadevete puhastamine. Kompostimise meetodid: staatiline (kuhjad, aunad) ja pidev (reaktorid). Staatilise meetodi puhul tuleb kuhjasid perioodiliselt segada, et tagada piisav aereeritus. Mingeid keelde kompostimiseks linnas asuvates eramajades, korteriühistutes, koolides või muudes asutustes ei ole, kuid loomulikult tuleb kompost paigutada selliselt, et see ei ohustaks keskkonda, inimeste tervist ega naabrite heaolu
pinnaspuhasteid, millele vooluhulgal kuni 25 m3 päevas eelneb vee setitamine septikus. Septik on 1- 3 kambriline lihtne setiti, kus väljasadenenud sete käärib samas kambris mitme kuu vältel ja eemaldatakse paakautoga. Sobivate olude puudumisel kasutatakse kompaktseid väikepuhasteid, mis toimivad keemilise sadestamise ja/või bioloogilise puhastuse põhimõttel. Bioloogilised väikepuhastid on peamiselt biorootorid, plasttäidisega biofiltrid või ka ujuva täidisega aerotankid (aeratsioonikambrid). Kasutatakse ka ringkanaleid või biotiike. Ringkanal on trapetsikujulise põiklõikega, plaanis suletud ovaalikujuline kanal, millesse on paigaldatud rootortüüpi pindaeraator. Sisuliselt on see aktiivmudapuhasti, mille järel vesi läbib vertikaaltüüpi järelsetiti. Väikepuhastitel on hea puhastustulemuse saamiseks eriti oluline seadme lihtne hooldus ja suur töökindlus.
Sissejuhatus Ainete ringetes osalevad kõik organismid, kuid eriline ja põhiline osa on prokarüootidel. Pärmjahallitusseened Hallitusseened on aeroobsed organismid, kes kasutavad elutegevusel orgaanilisi aineid. Neil on oluline osa orgaaniliste ühendite lagundamisel. Pärmseened on võimelised kasvama ka anaeroobsetes tingimustes, võttes osa fermentatsiooni protsessidest. Põhiline roll mikroskoopilistel seentel keskkonnas (eeskätt mullas) on osalemine süsiniku ringes, lagundades orgaanilisi ühendeid. VetikadVetikatel on samuti oluline osa süsiniku ringes. Nad on organismid, mis põhilised osalevad veekeskkonnas toimuvas fotosünteesis. Vetikad on autotroofid, kes kasutavad elutegevusel süsiniku allikana CO2, muundades selle orgaaniliseks materjaliks. Fotosünteesi käigus produtseerivad nad keskkonda hapnikku. Sini-rohevetikad (tsüanobakterid) on prokarüoodid, kellel on tavavetikatega sarnane ainevahetus. Fotosünteesil osa võtvaid vetikad ja t...
Punavetikatest saadakse agarat, mis on tarrendav aine. Klorella on teadlastele hea katseobjekt, nt. fotosünteesi uurimiseks. 17. Kuidas taimed paljunevad? 1. Vegetatiivne paljunemine on paljunemisviis, kus uued taimed arenevad juurest, varrest või lehest. 2. Sugulise paljunemise organ on õis. 3. Eostaimed paljunevad eoste abil (nt. sõnajalad) 18. Kas käsnad liigutavad ennast? Nende tähtsus looduses. Käsnad on loomad, kes ennast ei liiguta. Käsnad on kui biofiltrid, kes puhastavad vett orgaanilisest hõljumist.( käsnast läbi voolav vesikannab sinna hingamiseks vajalikku hapnikku ja eemaldab elutegevuse jääkained. veenusekorv Käsna rekonstruktsioon http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/spongia.html 19.Kuidas hüdra kinnitub? Milline on keha? Hüdra elab veekogus kinnitunult keha ühe otsa tallaga taimedele või vealustele esemetele. Ei uju kunagi vabalt vees
Neid meetodeid kasutatakse praegu harva. Tahendamine – tõstetakse veelgi muda kuivainesisaldust (20-30%-ni). Tahendatud muda on niiske mulla konsistentsiga ja teda saab töödelda labida või ekskavaatoriga. Muda saab tahendada kas mudaväljakutel või mehaaniliste tahendamisseadmetega. Lõppkäitlemine – muda veetakse väetisena kasutamiseks välja. 14. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Aeroobne protsess. Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid täiteainele või tahketele pindadele. Puhastusefekt on seda kõrgem, mida suurem on pindadele moodustunud biokile ja vedeliku vaheline kontaktpind. Levinuimateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on biofilter ja biorootor. Biofiltreid kasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmudapuhastisse. Biofilter ei ole nimest hoolimata filter, vaid biokilereaktor.
Mädandamine, kompostimine, aeroobne stabiliseerimine, stabiliseerimine lubja abil. Tahendamisel eraldatakse veel vett, et oleks niiske mulla konsistentsiga. Saab tahendada mudaväljakutel või mehaaniliste tahendamisseadmetega. Konditsioneerimise on veesisalduse vähendamine kemeilisel teel, kus mikroobide ümber koondunud geelitaoline struktuur rikutakse kemikaalide abil. Raudkloriid ja lubi. 14. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Bioloogilise puhastamise liik (peale aktiivmudaprotsessi). Selle protsessis kinnituvad mikroobid tahke kandja või täiteaine pinnale. Puhastusefekt on seda kõrgem, mida suurem on pindadele moodustunud biokile ja vedeliku vaheline kontaktpind. Levinuimateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on biofilter ja biorootor. Biofiltreid kaasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmudapuhastisse. Biofilter on biokilereaktor
Punavetikatest saadakse agarat, mis on tarrendav aine. Klorella on teadlastele hea katseobjekt, nt. fotosünteesi uurimiseks. 17. Kuidas taimed paljunevad? 1. Vegetatiivne paljunemine on paljunemisviis, kus uued taimed arenevad juurest, varrest või lehest. 2. Sugulise paljunemise organ on õis. 3. Eostaimed paljunevad eoste abil (nt. sõnajalad) 18. Kas käsnad liigutavad ennast? Nende tähtsus looduses. Käsnad on loomad, kes ennast ei liiguta. Käsnad on kui biofiltrid, kes puhastavad vett orgaanilisest hõljumist.( käsnast läbi voolav vesikannab sinna hingamiseks vajalikku hapnikku ja eemaldab elutegevuse jääkained. veenusekorv Käsna rekonstruktsioon http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/spongia.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8-6-2- 1.htm 19. Kuidas hüdra kinnitub? Milline on keha?
Viimasel ajal kasutatakse seda üha enam ka teatud tootmisvete puhastamiseks. Protsess sobib sooja vee (üle 25°C) ja kergesti laguneva kõrge orgaanilise reostuse leidumisel vees. Kasutusnäideteks on õlletehased, kartulitärklisetehased, piimatööstused ja metsatööstus. Anaeroobselt puhastatud reovett tuleb täiendavalt puhastada aeroobselt.Niimoodi suureneb puhastusefekt (väheneb orgaaniline koormus) ja takistatakse ilma hapnikuta vee juhtimist suublasse. 9. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Vastus: Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid tahke kandja või täiteaine pinnale. Biofiltreid kasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmuda puhastisse. Puhastusefekt on seda kõrgem, mida suurem on pindadele moodustunud biokile ja vedeliku vaheline kontaktpind. Levinumateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on biofilter biorootor
Viimasel ajal kasutatakse seda üha enam ka teatud tootmisvete puhastamiseks. Protsess sobib sooja vee (üle 25°C) ja kergesti laguneva kõrge orgaanilise reostuse leidumisel vees. Kasutusnäideteks on õlletehased, kartulitärklisetehased, piimatööstused ja metsatööstus. Anaeroobselt puhastatud reovett tuleb täiendavalt puhastada aeroobselt.Niimoodi suureneb puhastusefekt (väheneb orgaaniline koormus) ja takistatakse ilma hapnikuta vee juhtimist suublasse. 9. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Vastus: Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid tahke kandja või täiteaine pinnale. Biofiltreid kasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmuda puhastisse. Puhastusefekt on seda kõrgem, mida suurem on pindadele moodustunud biokile ja vedeliku vaheline kontaktpind. Levinumateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on biofilter biorootor
· Käsna tunnused- ei liiguta, elavad vees esemetele kinnitunult, elavad kolooniatena, keha pinnal on poorid, mida kaudu liigub vesi keha sisemuses olevatesse kanalitesse ning liigub heiteava kaudu välja, kaelusviburrakud panevad vee liikuma, toitainete ülejäägid antakse amööbitaolistele rakkudele, kes jaotavad need kõikide teiste rakud vahel, toestavad tugirakud, sigivad pungudes aga ka suguliselt, elavad soojades meredes, käsnad on kui biofiltrid, mis puhastavad vett. · Hüdra tunnused- elab puhtaveelistes veekogudes, tallaga kinnitub taimele, suuava on ümbritsetud kombitsatega, palju mürkaineid sisaldavaid kõrverakke, kui keegi teda puudutab, siis tulevad kõrverakkudest välja kõrveniidid ja ta juhib vaenlase kehasse nendega halva mürgi, haarab toitu kombitsatega, närvirakkude reageerivad ärritusele, hüdra sigib pungades või sugurakkude abil.
füüsikalisel teel külmutades või kuumutades. Üldreeglina konditsioneeritakse muda enne tahendamist. Peale muda käitlust veetakse see välja kasutamiseks väetisena. Raskmetallisisaldus siiski piirab kasutusviise ja talupidajad suhtuvad mudaväetisesse mõnikord kahtlevalt. Muda kasutatakse väetisena ka haljastuses. Ülejääk viiakse prügilasse. Muda võib ka põletada, kuid selleks peab kuivainesisaldus olema üle 40 %, et ta põleks ilma lisakütuseta. 10. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Biofiltreid kasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmuda puhastisse. Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid täiteainele või tahketele pindadele. Puhastusefekt on seda kõrgem, mida suurem on pindadele moodustunud biokile ja vedeliku vaheline kontaktpind. Levinumateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on biofilter ja biorootor. Biofilter ei ole nimest hoolimata filter, vaid biokilereaktor
Teine võimalik variant on muda kasutamine väetisena haljastuses. Kompostitud muda on selleks otstarbeks edukalt kasutatud. Ülejääk viiakse prügilasse, kus võib tekkida probleeme filtratsiooniveega. Muda võib ka põletada, kuid selleks peab kuivainesisaldus olema üle 40 %, et ta põleks ilma lisakütuseta. Põletamisel moodustub tuhk, mida on 15- 30 % esialgse st kuivaine kogusest. Seega põletamine ei lahenda mudaprobleemi täielikult. 14.Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid tahke kandja või täiteaine pinnale. Biofiltreid kasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmuda puhastisse. Puhastusefekt on seda kõrgem, mida suurem on pindadele moodustunud biokile ja vedeliku vaheline kontaktpind. Levinumateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on - biofilter - biorootor
Viimasel ajal kasutatakse seda üha enam ka teatud tootmisvete puhastamiseks. Protsess sobib sooja vee (üle 25°C) ja kergesti laguneva kõrge orgaanilise reostuse leidumisel vees. Kasutusnäideteks on õlletehased, kartulitärklisetehased, piimatööstused ja metsatööstus. Anaeroobselt puhastatud reovett tuleb täiendavalt puhastada aeroobselt.Niimoodi suureneb puhastusefekt (väheneb orgaaniline koormus) ja takistatakse ilma hapnikuta vee juhtimist suublasse. 10. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel · Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid tahke kandja või täiteaine pinnale. · Biofiltreid kasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmuda puhastisse. Puhastusefekt on seda kõrgem, mida suurem on pindadele moodustunud biokile ja vedeliku vaheline kontaktpind. Levinumateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on - biofilter - biorootor Joon. 2.73. Biofilter.
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
Kirjandus: K. Alasi, M. Kriipsalu 2001. Omaveevärk ja omakanalisatsioon L. Paal, H. Mölder, H. Tibar 1981 Veevarustus ja kanalisatsioon A. Maastik Veekaitse põllumajanduses Raamatud sarjast TALUKESKKONNA KAITSE (I ja II ja III jne) ! Keskkonnasõnastik EnDic 2002(2004) http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe Veemajandus on veevarude plaanipärane arendamine, jaotamine ja kasutamine. Veevarustus on abinõude kogum mitmesuguste tarbijate (elanikkonna, tööstus- ja põllumajandusettevõtete jt) varustamiseks veega. Kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete kogum,mille ülesandeks on heitvee vastuvõtmine, eemalejuhtimine ja puhastamine enne utiliseerimist või looduslikku veekogusse saatmist. Veevärgi üldskeem: 1 veehaare, 2 I astme pumpla, 3 veepuhastusjaam, 4 mahuti, 5 II astme pumpla, 6 veetorn ?, 7 veevarustuse välisvõrk, 8 tarbijad Väikeasula veevärgi tüüpskeem: puurkaev/pumpla veetorn (hüdrofoor) tarbijad Veehaare ra...
rikastab mulda (aeglaselt) toitainetega. Kompost soodustab vihmausside kasvu mullas, mis omakorda parandab mulla struktuuri ja aeratsiooni. Kompost peab olema valmis, st. ei tohi sisaldada lagundamata orgaanilist ainet, eriti orgaanilisi, mis vivad mjuda halvasti taimedele. happeid. Mittevalmis komposti kasutamine kahjustab taimede kasvu. Komposti kasutamisel see kas segatakse mullaga vi mulla pind kaetakse 1-2 cm paksuse komposti kihiga. Komposti uuemad kasutusvaldkonnad on biofiltrid lenduvate orgaaniliste hendite lagundamiseks ja sadevete puhastamine. Kompostimise meetodid: staatiline (kuhjad, aunad) ja pidev (reaktorid). Staatilise meetodi puhul tuleb kuhjasid perioodiliselt segada, et tagada piisav aereeritus. Orgaaniliste jtmete bioloogiliseks kitlemiseks kasutatakse veel vihmaussidel phinevaid ssteeme, sellist protsessi nimetatakse vermikompostimiseks. Vihmausside kasutamisel ei toimu orgaanilise
mineraliseerivad need. Orgaanilisest saastest vabanedes peetakse mullas kinni ka kuni 99% heitvete bakteritest. Mullapinna läbimisel puhastunud heitvesi kogutakse kuivendussüsteemi ja juhitakse selle kaudu kas eelnevalt desinfitseerides või desinfitseerimata lahtistesse veekogudesse. Biotiigid on kunstlikult järjestikku ühendatud veekogud, kus liigub heitvesi. Vee puhastamine neis on sarnane vee isepuhastumisega looduslikes veekogudes. Biofiltrid kujutavad endast reservuaare, mis täidetakse harilikult suureteralise materjaliga nagu slakk, plastmassist poorsed plokid jne läbi mille filtreeritakse heitvesi Aerotankid e. aereeritavad basseinid. Need kujutavad endast läbivoolu basseine, milledesse suunatakse mehhaanilistest osakestest eraldatud heitvesi ja kuhu juhitakse teatud kogus nn. aktiivmuda. Aktiivmuda põhimassi moodustavad mitmesugused mikroorganismid. Segu (aktiivmuda+heitvesi) aereeritakse aktiivselt.
loomadel. Käsn on pooriline, värvilised. Selgelt eristuvaid kehaosi pole. Liikuv vesi kannab nende vastseid uude kohta, paljunevad suguliselt. Pole kudesid ega elundeid. Nad ei liigu toidu saamiseks, vaid vesi liigub läbi tema. Pole närvisüsteemi. Käsna hoiab püsti sisetoes (kõvadest räni – ja lubiainest) okistest ja elastsetest sarvainekiududest võrgustik. Osad on ka pehme kehaga, nt pesukäsnad. Nad on looduses tähtsad biofiltrid, sest nad puhastavad vett, pakuvad teistele organismidele varju (väikesed vähid). Nad pole ka väga ise teistele toiduks, nt vaid mõned meriteod, kalad ja merikilpkonnad söövad neid. Osad on ka mürgised. Mõned käsnad elavad mõne loomaga sümbioosis, nt noored krabid võtavad käsnad oma seljale, et neid ei söödaks ning käsn saab krabilt ülejäänud toidupalakese.Käsnad on sümbioosis
Ülejääk viiakse prügilasse, kus võib tekkida probleeme filtratsiooniveega. Muda võib ka põletada, kuid selleks peab kuivainesisaldus olema üle 40 %, et ta põleks ilma lisakütuseta. Põletamisel moodustub tuhk, mida on 15- 30 % esialgse st kuivaine kogusest. Seega põletamine ei lahenda mudaprobleemi täielikult. Põletamisseadmete tehnilised lahendused on pealegi kallid. Seega, vähemalt lähiaastakümnel, pole nad Eesti oludes reaalsed. 13. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Biofiltreid kasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmuda puhastisse. Arvestuslik koormus on 3 - 5 kg BHT7/m3d. Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid täiteainele või tahketele pindadele. Puhastusefekt on seda kõrgem, mida suurem on pindadele moodustunud biokile ja vedeliku vaheline kontaktpind. Levinumateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on biofilter ja biorootor.
Pungumine: keha välispinnal moodustunud pungad jäävad tavaliselt emaloomaga ühendusse, nii moodustuvadki kolooniad. Suguline: viljastatud munarakust areneb ripsmetega ujuv vastne, kes mõneaja pärast kinnitub sobivale kohale veekogu põhjas ja areneb käsnaks. Käsnal arenevad nii emas- kui ka isassugurakud samas loomas, kuid munaraku viljastab siiski teiselt loomalt pärit seemnerakk. Näited: järvekäsn, pesukäsn, klaaskäsn veenuskorv Tähtsus: nad on looduse biofiltrid, mis puhastavad vett orgaanilisest hõljumist. 25. AINUÕÕSSETE EHITUS, PALJUNEMINE, RÜHMAD, TÄHTSUS Ainuõõssed on lihtsa ehitusega veeloomad, kelle kehas on üks suur õõs. Elupaik: magevees ja meredes. Eluviis: kinnitunult polüübid ja vabalt meduusid. Nende kehaõõnt ümbritseb kehasein, mille moodustavad välimine ja sisemine rakukiht (mis sisaldavad lihaskiude) ning nende vahele jääv sültjas rakutu mass. Kehaseinas ja suuõõnt
mikropoorsete membraanidega kõrgel rõhul. Bioloogilised meetodid toimivad: 1. Assimilatiivselt lämmastiku sidumisega bioloogiliselt rakumassi. 2. Dissimilatiivselt nitritite ja nitraatide muundamisega N2 'ks Reovee käitlemisel kasutatakse nitrifikatsiooni ja järgnevat denitrifikatsiooni. Orgaaniliselt seotud lämmastik muutub vees ammooniumiooniks NH4 +, mille hapendavad autotroofsed bakterid Nitrosomonas ja Nitrobacter, kulutades 4,6 g O2/g N. 10. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Herranen Tarmo 11. Jäätmete definitsioon ja liigitamine Ei ole olemas ühest jäätmete definitsiooni ega universaalset jäätmete liigitamiseeskirja. Põhimõtteliselt on jäätmed kõik esemed või ained: a) mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata; b) millele ei leita edasist kasutust. Definitsiooni esimese osaga on kõik enam-vähem selge - kui omanik kohtleb oma asju vastavalt, on tegu jäätmetega
Salmonella, Shigella ja E. Coli arv väheneb 90-99% akt.muda protsessi käigus. Sarnaselt väheneb enteroviiruste arv, peamiselt adsorptsiooni tõttu aktiivmuda osakestele. Bakterikultuurid olmes Bakterikultuurid lokaalseks puhastuseks (ZEP Liquazyme, Bio Swab jne) Akvaariumi elustiku stabiliseerimine (JBL Denitrol jmt) Mikroob-sensoriga indikaatorid seires (kui vedelik sisaldab teatud aineid, mikroobid surevad) Silolisand (LALSIL CL jt.) Juuretised Biofiltrid septikutes, biopuhastid Probiootikumid jne. EUKARÜOODID EHK PÄRISTUUMSED ORGANISMID. PROTISTID. SEENED. EUKARÜOODID Geneetiline informatsioon rakutuumas (kromosoomidena), mis on membraaniga ümbritsetud organell. Vanimad eukarüootide kivistised on 1,5 (võib-olla 1,71,9) miljardit aastat vanad, kuid neid ei ole võimalik kindlalt paigutada ühessegi tänapäeval elavasse rühma. Tõenäoliselt on eukarüootide rakud tekkinud endosümbioosi käigus.
MIKROBIOLOOGIA I KONSPEKT Sisukord ELU TEKE MAAL .................................................................................................................... 3 MIKROBIOLOOGIA AJALUGU ............................................................................................. 5 KOCHI-HENLE POSTULAADID ........................................................................................ 6 PROKARÜOODID ELUSLOODUSES, SUURUS JA NIMETAMINE .................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................
8) Biopuhasteid Biopuhastis toimub reovete puhastamine orgaanilistest reoainetest hapniku ja mikroorganismide toimel.Mikroorganismid kasutavad organaanilisi aineid toiduks, muutes need püsivateks, veekogudele ohututeks ühenditeks.Biopuhastisse ei tohi juhtida sademed- ja kuivendusvett. Ka pesuvesi on teinekord kasulik omaette torustikku juhtida ja eraldi käidelda.Bioloogilised väikepuhastid on Imbkaevud, Imbväljakud, filtratsiooniväljad, biotiigid, biofiltrid, aktiivmudapuhastid, ringkanalid jt. 7.10 Kinnistu vihmavee kanaliseerimine: kasutatavad materjalid, nõuded kanaliseerimisele, süsteemide osad, ehitustehnoloogia ning nõuded sajuvee juhtimiseks suublasse. Kinnistu piires olevad pinnad (katused kaetud hoovid) kuhu sajuvesi sisse ei imbu, tuleb varustada veeneelude ja torustikuga sajuvee kogumiseks ja ärajuhtimiseks. Sajuvee ärajuhtimine kinnistu territooriumilt peab toimuma nii, et ei tekiks kahjustuste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
