Noorme Pikkus Kaal (kg) hed jrk. (cm) X Yi 2 X i Y2i Xi Y i i nr N 1. 180 70 32400 4900 12600 2. 180 65 32400 4225 11700 ∑ Xi i=1 3. 178 75 31684 5625 13350 X= N 4. 180 76 32400 5776 13680 N 5. 184 75 33856 5625 13800 6. 185 74 34225 5476 13690
kus s-varutegur, m- mass kg, a kiirendus m/s2. F = 23*12*9,81*2 = 5415,12 = 5,42 kN V puistelast=0,05*0,01*10 = 0,5 m3 m = V* = 0,5*2000 = 1000 kg F = 1000*9,81 = 9810 = 9,81 kN a) Arvutame jõudu, mis avaldub kerele: F = 2000*9,81 = 19620 = 19,62 kN Jõud, mis avaldub ühele kande profiilile: F1= 19,62/2 = 9,81 kN L=2m M= F*L/4 = 9,81*2/4 = 4,9 kN/m = 4900 N/m = M/W = 4900/ (18,2*10-6) = 269230769,2 Pa = 269,23 MPa [] Al 2014*T6 = 400 Mpa s= 400/269,23 = 1,48 Arvutused näitavad, et tingimus s[s]=2 ei ole täidetus see järel on vaja lisada jäikust lisavaid profile. M2= F*L/8 = 9,81*2/8 = 2,45 kN/m = 2450 N/m = M/W = 2450/ (18,2*10-6) = 134615384,6 Pa = 134,61 MPa [] Al 2014*T6 = 400 Mpa s= 400/134,61 = 2,9 Tingimus s[s]=2 on täidetud. b) [] S275 = 275 Mpa s= 275/269,23 = 1,02
septembrini 2014, mistõttu isikud pääsesid Instituuti õppima plaanitust hiljem. Selleks pidi Hankija tasuma lisatasu õppejõududele, et kaotatud aja tõttu ei saanud Instituudis õppetöö käia, st lisatasude summa 3000 eurot. Lisaks pidi Hankija üürima 1. septembri 2014 aktuse jaoks teise ruumi, kuna Instituudis ei saanud aktust pidada. Üürimise tulemusena oli kahjuks 1900 eurot. Seega oli Hankija otseseks varaliseks kahjuks kokku 4900 eurot. Saaks veel argumenteerida, et samahästi oleks õppetegevus võinud alata juba 4. septembril 2014, mitte 8. septembril, seega oli Täitjale kahju tekkimine ettenähtav kuni 3. 1 Riigikohtu 20.03.2012 lahend asjas nr 3-2-1-5-12, p 27 kahju hüvitamise eeldused. septembrini 2014 VÕS § 127 lg 3 mõttes, mille saaks siis piirduda Täitja kohustus kahjuga, mis arvestab õppetööle lisanduvat täiendavat kulu kuni 3. septembrini 2014.
55,25 * 55 (varude jääk) = 3038,75 19 890 3038,75 = 16 851,25 ÕPIK LK 235 ÜLESANNE Ü-9.2 Firma kaubavaru kohta on teada järgmised andmed (tükk ja ühikuhind): Arvutada lõppvaru maksumus seisuga 31.12.20X9, kasutades a) LIFO, b) FIFO ja c) kaalutud keskmise meetodit. Kaubakoo Algvaru Märtsi ostud Juuli ostud Oktoobri ostud Lõppvaru d 1.01.20X9 31.12.20X9 111 3 tk a 4800 5 tk a 4900 kr 6 tk a 5000 5 tk a 5100 kr 6 kr 122 6 tk a 2080kr 10 tk a 2100 kr 11 tk a 2200 kr 7 tk a 2220 kr 7 133 4 tk a 2000 5 tk a 2000 kr 4 tk a 2100 kr 2 tk a 2150 kr 3 kr 144 3 tk a 2250 9 tk a 2400 kr 7 tk a 2450 kr 4 tk a 2500 kr 5 kr 155 1 tk a 2950 1 tk a 3000 kr 3 tk a 3150 kr - 2 kr
13 2 2 8200 0 6 2 <= 2 14 2 4 6300 0 15 2 6 3300 1 Liin Omistatud firmasid Vaja 16 2 7 4900 1 1 1 = 1 17 3 2 4800 1 2 1 = 1 18 3 6 4400 0 3 1 = 1 19 3 7 5600 0 4 1 = 1
) RASK Revenue per available seat kilometers; RASK = ((pax*fare)/ASK)*100 CASK Cost per available seat kilometer; CASK = ((cost*block time)/ASK)*100 OPM Operational Margin; OPM = (RASK-CASK)/RASK Belf Break even load factor; Belf = CASK/Yield NB! Ancilliaries! Näide 1: A 70-seat aircraft flies 100 km (TLL-HEL), with 49passengers, average fare 50 : RPK = 49 passengers *100 km = 4900 ASK = 70 seats *100 km = 7000 LF = RPK/ASK=4900/7000 = 0,7 (*100% =70%) Y = 50 * 49/4900 = 0,5 (* 100=50 cents) Näide 2: ATR 70-seat aircraft flies 100 km (TLL-HEL), block time 0,5h, with 49 passengers, cost per FH 2800 , average fare 50 : RASK = (49 pax * 50 )/7000 = 0,35 (* 100 = 35 cents) CASK = ((2800*0,5)/7000)*100 = 20 cents OPM = (35-20)/35 = 0,43 (43%) Belf = 20/50 = 0,4 (40 %) 6. Lendude planeerimine: tulusaim aeg
Keskmise töötasu maksmise ülesanded Ül 1. Töötaja x läheb puhkusele 1. August 2009. Tema puhkus kestab kokku 28 kalendripäeva. Eelneva 6 kuu brutopalgad: · Veebruar 5200 kr 27 päeva · Märts 4870 kr 31 päeva · Aprill 4900 kr 29 päeva · Mai 5000 kr 30 päeva · Juuni 5282 kr 28 päeva · Juuli 5170 kr 31 päeva Kokku: 30 422 kr 176 päeva 30 422:176= 172,85 172,85*28= 4839,80 4839,80-2,8%-tulumaks=3716,80 Vastus: Töötaja x saab puhkuseraha 3716,80 krooni. Ül 2. Töötaja x puhkus algab Septembris 2009.Puhkus kestab kokku 14 kalendripäeva. Eelneva 6 kuu brutopalgad: · Märts 8970 kr 31 päeva
rajooni õigustega linnadeks. Iseseisvumine · 21. mai 1918 kuulutati välja Gruusia Demokraatlik Vabariik · 25. veebruar 1921 hõivas Punaarmee Thbilise ja kehtestati nõukogude võim · 9. aprill 1991 taastati iseseisvus Nõukogude Liidust. Presidendid · President kuni aastani 2013 oli Mihheil Saakasvili · Aastal 2013 valiti praegune president Giorgi Margvelasvili Majandus · 2010. aastal oli SKT ühe elaniku kohta 4900 USD aastas. · Suurimad ekspordiartiklid: vanaraud, vein, mineraalvesi, maagid, sõidukid ning puuviljad ja pähklid · Suurimad impordiartiklid: kütused , sõidukid, masinad ja varuosad, teraviljad ja muud toidud ning ravimid. Rahvastik · Gruusia rahvaarv 2011. aasta kohaselt on 4 469 200. · suurimat linna: Thbilisi (1,1 miljonit elanikku) Khuthaisi (185 000 elanikku) Bathumi (120 000 elanikku) Vidju · vidju TÄNAME KUULAMAST!
K Konto 2080-sihtfinantseerimine 300 000 See, mis on ettemakstud, tuleb bilansis kajastada kohustusena. 28. D Kaubakulu 550 000 K Müügiks ostetud kaubad 550 000 29. D Töötasukulu 350 000 K Võlad töötajatele 350 000 30. D Võlad töötajatele 9800 D Võlad töötajatele K Töötuskindlustusmaksed 9800 K Üksikisiku tulumaks 31. D Võlad töötajatele 280 200 K Arvelduskonto 280 200 32. Töötuskindlustusmäär 1%-tööandja D Töötuskindlustusmaksete kulu 4900 K Töötuskindlustusmaksed 4900 33. 25 500-summa D Sotsiaalmaksukulu (5040) 25 500 K Sotsiaalmaks 25 500 34. D Elektrikulu 60 000 D Käibemaks 12 000 K Võlad tarnijatele 72 000 35. D Lühiajalised laenud 200 000 D Intressikulu 12 000 K Arvelduskonto 212 000 36. D Võlad tarnijatele 36 000 K Arvelduskonto 36 000 37. D Arvelduskonto 6000 K Nõuded ostjatele 6000 38. a) Hoone 400 000*5/100=20 000 b) Masinad ja seadmed 268 000-20 000=24 800
Järve pindala (km2) 7 Järvepeeglile langeb sademeid Järve pindala (m2) 7000000 Sademeid (mm) 700 Sademeid (m) 0.7 Sademete ruumala(m3) 4900000 Sademeid (l) 4900000000 Toitaine mg/l Kg P 0.05 245 N 1 4900 Väikeasula puhastatud reovesi reovee hulk (m3/s) 0.2 Sekundeid aasatas 31536000 Reovett aastas (m3) 6307200 Reovett aastas (l) 6307200000 Toitaine mg/l Kg P 3 18921.6 N 12 75686.4 Hajaasustusega küla reoveed Elanikke 50
32 53 1 53 2809 46,51 35 54 1 54 2916 61,15 40 61 2 122 7442 439,26 45 64 1 64 4096 317,55 49 66 3 198 13068 1178,50 53 68 2 136 9248 952,22 54 70 1 70 4900 567,39 61 71 1 71 5041 616,03 61 73 3 219 15987 2157,94 64 75 1 75 5625 830,59 66 78 1 78 6084 1012,51 66 84 1 84 7056 1430,35 66 86 1 86 7396 1585,63 68 88 1 88 7744 1748,91
32 53 1 53 2809 46,51 35 54 1 54 2916 61,15 40 61 2 122 7442 439,26 45 64 1 64 4096 317,55 49 66 3 198 13068 1178,50 53 68 2 136 9248 952,22 54 70 1 70 4900 567,39 61 71 1 71 5041 616,03 61 73 3 219 15987 2157,94 64 75 1 75 5625 830,59 66 78 1 78 6084 1012,51 66 84 1 84 7056 1430,35 66 86 1 86 7396 1585,63 68 88 1 88 7744 1748,91
keskmise samba ristlõike pindalaga): S = 5x6 = 30 = 0,00003 Magnetahela keskmine pikkus: l = 2×(10-1,25)+2×(17,5-2.5) = 47,5 mm = 0,0475 m 1.2 Katsekeha nr.2: Ferrid Keerdude arv: 100 Tihedus: = 4900 Magnetahela ristlõike pindala: S = ×h = = 25 = 0,000025 Magnetahela keskmine pikkus : l = = ×= 23,6 = 0,0236m 1.3 Katsekeha nr.3: Ferrid Keerdude arv: 160 Tihedus: = 4900 Magnetahela ristlõike pindala:
(raadius 1350 km), Proteus (raadius 209 km) ja Nereid (raadius 170 km) · Arvatakse, et Triton oli kunagi planeet, kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. ,,VOYAGER 2" · 25. augustil 1989. jõudis kosmoselaev ,,Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. · Suurima lähenemise hetkel lahutas laeva kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 km. · Esimestest ülesvõtetest oli juba näha planeedil Maa läbimõõduga tumedat laiku, mille nimeks sai Suur Must Laik. See laik on atmosfäärikeeris, mis toob esile teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. · Laik oli kadunud 1994. aastaks, kui Hubble'i kosmoseteleskoop planeeti vaatles. RÕNGAD · Nagu teistele hiidplaneetidele kohane, on ka Neptuunil rõngad. · Kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 km ja teine 63 000
(raadius 1350 km), Proteus (raadius 209 km) ja Nereid (raadius 170 km) · Arvatakse, et Triton oli kunagi planeet, kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. ,,VOYAGER 2" · 25. augustil 1989. jõudis kosmoselaev ,,Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. · Suurima lähenemise hetkel lahutas laeva kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 km. · Esimestest ülesvõtetest oli juba näha planeedil Maa läbimõõduga tumedat laiku, mille nimeks sai Suur Must Laik. See laik on atmosfäärikeeris, mis toob esile teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. · Laik oli kadunud 1994. aastaks, kui Hubble'i kosmoseteleskoop planeeti vaatles. RÕNGAD · Nagu teistele hiidplaneetidele kohane, on ka Neptuunil rõngad. · Kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 km ja teine 63 000
1“ –x 4775 IP: 300“ – 4775 x== ≈ 16 m 300 1“ –x PL 1“=31m IP 1“=16 m Looduses 1:50 000 sek “ A Δx 16 mm 800 m 26“ (ΔPL) A Δy 30 mm 1500 m 94“ (ΔIP) B Δx 98 mm 4900 m 158“ (ΔPL) B Δy -31 mm -1550 m -97“ (ΔIP) A PL= ΔPL+K A IP= ΔIP+K A PL=26“+59°05’=59°05’26“ A IP=94“+26°15’=26°16’34“ B PL=158“+59°05’=59°07’38“ B IP=-97“+26°20’=26°18’23“ Vastus: Minu kahe punkti geodeetilised koordinaadid on: A PL=59°05’26“; A IP=26°16’34“ B PL=59°07’38“; B IP=26°18’23“ 3
neljas ja massilt kolmas. Diameeter: 49 532 km (ekvatoriaalne) Mass: 1,0243×1026 kilogrammi 17,147 Maad Pöörlemisperiood: 16 tundi ja 7 minutit Tiirlemisperiood: 164,8 Maa aastat Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989. aastal, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. Suurima lähenemise hetkel lahutas jaama kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 kilomeetrit. Neptuunil on 13 teadaolevat kuud. 1846. aastal avastati Neptuuni kõige suurem kuu Triton. Triton arvatakse olevat kivine keha, suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Teised kuud: Naiad, Thalassa, Despina, Galatea, Larissa, Nereid, Proteus, Halimede, Sao, Laomedeia, Psamathe, Neso. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab
rimine rimine Osaühingu 2600 2600 2600 Isiklik raha asutamiskulu Ruumide 300 300 300 Isiklik raha remont Masinad 3000 2000 1000 3000 Isiklik raha (õmblusmasin, overlokimasin, tikkimismasin), mööbel, materjal Koguinvesteerin 5900 4900 1000 5900 Kogufinants g eering Ettevõtte lühikirjeldus Ettevõte moeateljee Re-use-me on ateljee, mis pakub eelkõige võimalust lasta endale personaalselt midagi unikaalset enda vanadest riietest õmmelda ja disainida. Ettevõtte idee autor ja elluviija on Sille Lääs. Idee moeateljee luua sündis peale seda, kui projekti alustaja lõpetas moedisaini eriala Eesti
km. Halimede, kaugus 15 686 000 km, raadius 31 km. Sao, kaugus 22 452 000 km, raadius 22 km. Laomedeia, kaugus 22 580 000 km, raadius 21 km. Kaaslased Psamathe, kaugus 46 570 000 km, raadius 12 km. Neso, kaugus 46 738 000 km, raadius 30 km. Voyager 2 25. augustil 1989. aastal jõudis automaatjaam ,,Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. Suurima lähenemise hetkel lahutas jaama kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 kilomeetrit. Silma torkas kaks tumedat laiku: "Suur Tume Laik", ja "Väike Tume Laik". Rõngad Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Fotod Neptuuni suurim Neptuun
3 2511 2412 99 9801 28 2502 2412 90 8100 4 2524 2412 112 12544 29 2478 2412 66 4356 5 2498 2412 86 7396 30 2569 2412 157 24649 6 2283 2412 129 16641 31 2421 2412 9 81 7 2280 2412 132 17424 32 2482 2412 70 4900 8 2469 2412 57 3249 33 2388 2412 24 576 9 2384 2412 28 784 34 2540 2412 128 16384 10 2087 2412 325 105625 35 2359 2412 53 2809 11 2486 2412 74 5476 36 2534 2412 122 14884 12 2306 2412 106 11236 37 2478 2412 66 4356
40 1 40 1600 38,1924 45 1 45 2025 1,3924 49 1 49 2401 7,9524 53 1 53 2809 46,5124 54 1 54 2916 61,1524 61 2 122 7442 439,2648 64 1 64 4096 317,5524 66 3 198 13068 1178,4972 68 2 136 9248 952,2248 70 1 70 4900 567,3924 71 1 71 5041 616,0324 73 3 219 15987 2157,9372 75 1 75 5625 830,5924 78 1 78 6084 1012,5124 84 1 84 7056 1430,3524 86 1 86 7396 1585,6324 88 1 88 7744 1748,9124 95 1 95 9025 2383,3924 97 1 97 9409 2582,6724 98 1 98 9604 2685,3124
3. Kolmandas punktis leian korrelatiivsed seosed. 3.1. Korrelatiivsete seoste tabel. Kirjandi tulemus Võõrkeele Järjekorranumber (X) tulemus (Y) X2 Y2 X*Y 1 55 50 3025 2500 2750 2 55 85 3025 7225 4675 3 70 80 4900 6400 5600 4 50 72 2500 5184 3600 5 50 92 2500 8464 4600 6 50 77 2500 5929 3850 7 55 81 3025 6561 4455 8 75 91 5625 8281 6825
" -- "Need on meil tervenenud patsiendid." *** Gorbatshov, Bush ja Mitterand räägivad palkadest. Mitterand ütleb: "Minu töötajad saavad 5000 franki. 4000 läheb korterile, söömisele, sinna-siia... Kuhu aga läheb ülejäänud 1000, see pole enam minu asi..." Bush: "Minu töötajad saavad 5000 dollarit. 4000, loomulikult, korteri-, söömise-, auto-peale, ülejäänud - see on juba nende probleem... Gorbatshov: "Aga minu omad saavad 100 rubla. Kust nad saavad veel 4900 - see on juba nende probleem..." *** Lenini ajal oli nagu tunnelis - ümberringi pimedus, ees valgus. Stalini ajal oli nagu autobussis - üks juhib, pooled istuvad, ülejäänud värisevad. Hrustsovi ja Bulganini ajal oli nagu lennukis - kaks juhivad, kõiki ajab oksendama. Hrustsovi ajal oli nagu tsirkuses - üks räägib, ülejäänud naeravad. Breznevi ajal oli nagu kinos - kõik ootavad seansi lõppu.
Pb= 2000(9,8-2,1)= 12400N Füüsika 26.11.12 Tämber e kõla värv, hääletoon (kohati), tooni eripära, kõla. Ülemtoone tekitavad kõik muud elemendid, kõri, hambad, põsed jne, need võnguvad mingitel teistel sagedustel. Heli valjudust mõõdetakse : põhiühik B, aga enamasti kasutatakse dB Nt lennuki müra on 120 dB, tavaline kõne 40 dB, vaikne öö, kella tiksumine 10dB Õhus leviv heli on keskeltläbi 332 m/s Vee leviv heli on keskeltläbi 1450 m/s Raua leviv heli on keskeltläbi 4900 m/s Soojusõpetus 1. Mikrobarameetrid- füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nt: molekuli mass, molekuli kiirus, molekuli mõõtmed. 2. Makrobarameetrid-füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine koguse kui terviku kirjeldamisel. Rõhk, ruumala, temperatuur 3. Soojusnähtusi seletatakse molekulaarkineetilise teooria ja termodünaamika abil. 4. Molekulide liikumise õpetus- molekulaar kineetiline teooria. 5
Mõlemal omanikul on omandatud kõrgharidus Tartu Ülikoolis ja mõlemad on töötanud varem juuksurisalongis. Finantsprognoos Kasumiplaan Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni 1. käive 34000.- 38000.- 42000.- 40000.- 48000.- 52000.- 2.Tootmiskulud 1. Tooted 2000.- 2200.- 2000.- 2400.- 2000.- 2500.- 2. Tööliste palk 4800.- 4500.- 4800.- 4600.- 4800.- 4900.- 3.Turunduskulud 1. Reklaam 600.- 550.- 700.- 600.- 400.- 350.- 4.Üldhalduskulud 1. Rent 1100.- 1100.- 1100.- 1100.- 1100.- 1100.- 20000.- 20000.- 20000.- 25000.- 24000.- 20000.- 2. Juhtide palgad KASUM 5500.- 9650.- 13400.- 6300.- 15700.- 23150.- Rahavoogude plaan
· Pärito lumaa:NSVL · Aas ta:Esmalend 1959 Kasutusele 1962 · Tu-22 (NATO koodnimetusega Blinder - Silmaklapp, pimestaja) oli esialgu mõeldud asendama pommitajat Tu-1. TU-22 Andmed: · Max. s tardimas s :94 000 kg · Mo o to r:2X 16 000 kg tõukejõudu, RKBM VD-7M, järelpõletiga turboreaktiiv · Max. kiirus :1480 km/h · merepinnal 890 km/h · Le nnulag i:13 300 m ülehelikiirusel 18 300 m alla-helikiirusel · Le nnukaug us :5650 km max. kütusega 4900 km max. lastiga · Me e s ko nd:3: 2 pilooti, Pommitaja TU-22 Andmed: · Re lvas tus :1 sisemine relvaruum 10 000 kg max. last Kahurid: 1X 23mm NR-23 sabas AGM: Kh-22 / AS-4 Kitchen Pommid: 24X FAB-500 1X FAB-9000 · Kas utajamaad:NSVL (Venemaa), Valgevene, Iraak, Liibüa, Ukraina Põnevat: · Lennukil olid aga tõsised probleemid, mis viisid paljude õnnetusteni ning lennukeeluni. Näiteks kippus ülehelikiirel
53 1 53 2809 46,51 54 1 54 2916 61,15 61 2 122 7442 439,26 64 1 64 4096 317,55 66 3 198 13068 1178,50 68 2 136 9248 952,22 70 1 70 4900 567,39 71 1 71 5041 616,03 73 3 219 15987 2157,94 75 1 75 5625 830,59 78 1 78 6084 1012,51 84 1 84 7056 1430,35 86 1 86 7396 1585,63 88 1 88 7744 1748,91
4 12 5400 4600 8 46900 2000 1 13 4100 4625 2005 2 14 4700 4625 26537,5 3 15 5100 4825 4 16 4800 4675 2001 1 17 5000 4900 2 18 6500 5350 3 19 6200 5625 4 20 7400 6275 2002 1 21 7000 6775 2 22 7300 6975 3 23 9400 7775 4 24 8800 8125
Sihikuline laskekaugus: 5000 m Efektiivne laskekaugus: 800-5000 m Meeskond: 1 allohvitser + 3 sõdurit Laskekiirus: 1-4 lasku / min · Kumulatiivrakett Kaliiber: 148,5 mm Lennukiirus: 120-305 m/s Kaal: 29,5 kg (koos konteineriga) Soomustläbistavus: 800 mm 81 mm miinipilduja B-455 · Valmistajamaa: Iisrael · Kaliiber: 81 mm · Efektiivne laskekaugus: 3000 m · Minimaalne laskekaugus: 200 m · Maksimaalne laskekaugus: 4900 m · Laskekiirus: 18 lasku / min · Miini kaal: 3,86 kg · Kildude tappetoime raadius: 50 m · Kaal: 43,5 kg · Meeskond: 1 allohvitser + 4 sõdurit 120 mm miinipilduja 2B11 · Kaliiber: 120 mm · Kaal: 210 kg · Laskekiirus: 15 lasku/min · Tuleulatus: 7200 m · Meeskond: 6 Kerge välihaubits 105 H 37-61 · Maksimaalne laskekaugus 13 500 m · Laskekiirus 10 lasku minutis · Pikkus transpordiasendis 6800 m · Kogukaal 1980 kg · Maksimaalne transpordikiirus
KS 14 Dana Makejenko Ülevaade viimase ajatrendide kohta toitude valmistamisel. «» 20. sajandil lõpus oli omaette haru - molekulaarse gastronoomia, on kohaldanud keemia ja füüsika teadmisi toode juurde. Molekulaarse gastronoomia ja toiduvalmistamise asutajad olid Prantsuse teadlane Herv Tees (Herve This) ja Oxfordist füüsika professor Nikolas Kurti (Nicholas Kurti). 1999. aastal, Heston Blumental (Heston Blumenthal), kuulsam inglise Fat Duck restorani peakokk, valmistas esimene "molekulaarne rooga" restorani jaoks - kalamarja vahtu ja valge sokolaadist. Nagu selgub, on need tooted sisaldavad sarnaseid amiinid ja kergesti segunevad. 2005. aastal Reimsil (Prantsusmaa) pühitseti maitse, gastronoomia ja kulinaaria kunsti suunaga instituut, (Institute for Advanced Studies on Flavour, Gastronomy and the Culinary Arts), ühendas juhtivaid peakokad maailmas. Meie toidus kõik koosneb peamiselt veest, olgu taimerakke või loomade kudedega, nii v...
20 5000 100 000,00 kr 2 generator tk. 1 3000 3 000,00 kr 3 õhufilter tk. 100 120 12 000,00 kr 4 starter tk. 12 4800 57 600,00 kr 5 generator tk. 40 3200 128 000,00 kr 6 starter tk. 10 4900 49 000,00 kr 7 generator tk. 1 2800 2 800,00 kr 8 starter tk. 3 5200 15 600,00 kr 9 õhufilter tk. 60 140 8 400,00 kr 376 400,00 kr Saateleht nimetus M.tühik kogus keskm.ostuhind müügihind
58 2 116 6728 69,15 60 1 60 3600 62,09 62 1 62 3844 97,61 64 2 128 8192 282,27 67 1 67 4489 221,41 69 1 69 4761 284,93 70 1 70 4900 319,69 71 1 71 5041 356,45 72 2 144 10368 790,43 73 1 73 5329 435,97 75 1 75 5625 523,49 76 1 76 5776 570,25 78 1 78 6084 669,77 82 1 82 6724 892,81
www.elisa.ee www.eestipost.ee 14 3.7 Reklaamikulud Korra kuus ilmub reklaam ajalehes Äripäev ja SL Õhtuleht. Infot büroo kohta leiab veel interneti koduleheküljelt, kus on pildid tehtud töödest, kontaktandmed,lahtiolekuajad. Avamiseelse kuulutusega alustaksin kuu aega enne büroo avamist. Tabel 6. Reklaamikulud Nimetus Arv Hind Maksumus Reklaam ajalehes Äripäev 1 4900 kr 4900 kr Reklaam ajalehes SL Õhtuleht 1 2360 kr 2360 kr Veebilehe haldamine 1 500 kr 500 kr 7760 kr Allikad: www.aripaev.ee www.ohtuleht.ee www.flashgarden.ee 15 3.8 Ostetud teenused Tabel 7. Ostetud teenused Nimetus Arv Hind Maksumus
1. Jääaeg ja Eesti maastiku kujunemine Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. 11-13 000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli neli-viis jäätumist, mis vahetusid soojemate vaheaegadega. Kui jää oli taas taandunud, võis Eesti alale jõuda ka inimesi. Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastikku. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala Läänemere arvel suurenenud. Enam kui 8000 aastat e.Kr. murdsid Balti jääpasjärve veed põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 meetri võrra, Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kaheksandal aastatuhandel e.Kr soojenes kliima tunduvalt, ilmusid kase- ja männimetsad, sisse olid rännanud loomad. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. 2. Muinasaja uurimine ja ajaloo abiteadused Muististel viiakse läbi arheoloogilisi kaevamisi. Väikeste kühvlite ja pintslitega kaevatakse välja ja puhastatakse ehituste jäänused, erinevad ...
vananeb, nagu kogu riigiski. Kievis osaliselt kompenseeritake sissetulevaid tööealisi rändajaid. Vastavalt rahvaloenduse andmetel on Kievis üle 130 erinevaidrahvuseid ja etniliste rühmade elajaid Kievi territooriumi. Ukrainlased moodustavad suurima etnilise rühma Kiievis, mis tähendab 2110800 inimest ehk 82.2% elanikkonnast. Venelased moodustavad 337300 (13,1%), juudid 17900 (0,7%), valgevenelased 16500 (0,6%), poolakad 6900 (0,3%), armeenlased 4900 (0,2%), aseriitlased 2600 (0,1%), tatarlased 2500 (0,1%), grusiinid 2400 (0,1%) ja Moldovlased 1900 (0,1%). Nii ukraina- kui ka venekeel on levinud linnas, venekeel on laialdasemalt kasutatav kesklinnas hoolimata asjaolust, et ukraina keel on väidetavalt emakeel ning et ukraina keelt rääkivad inimesi onpeaaegu kolm korda nii palju kui need, kes räägivad vene keeles. 2006 uuringu kohaselt, ukraina keelt kasutatakse Kievite kodus 23% , sest 52% kasutavad vene keelt ja 24% mõlemat
Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. 25. augustil 1989. aastal jõudis automaatjaam "Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. Suurima lähenemise hetkel lahutas jaama kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 kilomeetrit. Juba esimesed ülesvõtted näitasid palju, et Neptuuni atmosfäär on väga tormiline. Sinise metaanatmosfääri taustal torkasid kõigepealt silma kaks tumedat laiku. Suurem neist, maakera läbimõõduga laik, sai koheselt nimeks Suur Tume Laik. Tegemist on hiiglaslike atmosfäärikeeristega, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. Laigu äärtes on kohati näha
jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember KOKKU Tulu 6348 6800 7790 6790 6699 7078 7189 8023 6791 6683 4900 4776 79867 Püsikulud -4980 -4909 -4936 -5008 -4997 -6019 -5404 -5529 -5225 -4926 -4880 -4705 -61518 saldo 1368 1891 2854 1782 1702 1059 1785 2494 1566 1757 20 71 18349
57 1 57 3249 15,4711111 61 2 122 7442 125,875556 62 2 124 7688 125,875556 64 2 128 8192 159,608889 66 2 132 8712 669,01333 3 68 3 204 13872 286,737778 70 1 70 4900 643,208889 71 2 142 10082 794,675556 73 2 146 10658 481,071111 75 1 75 5625 525,937778 76 1 76 5776 621,671111 78 1 78 6084 896,00444 4 83 1 83 6889 956,87111 1
= milles vto tööorgani joonkiirus 77 = = 175-1 0,44 Leiame taandatud inertsimomendi väärtuse: 324 324 × 400 = 3,0 + 0,14 + 1,2 + 0,20 × + 3,7 + 0,45 × + 14,7 3721 3721 × 4356 324 × 400 × 484 4400 × + = 3.34 × 2 3721 × 4356 × 4900 30625 Kuna kiirustvähendava ülekande korral võib sageli taandatud inertsimomendi lugeda ligikaudselt võrdseks 1,1...1,2 kordse el.mootori inertsimomendiga siis kontrollime oma tulemust: = 1,1 ... 1,2 × 1,1 × 3,0 = 3,3 × 2 3.34 × 2 VASTUS: pikkihöövelpingi töölaua mehhanismi taanadatud inertsimoment on: 3,34 kgm2 ÜLESANNE Nr. 2 (Variant 7) 1) Arvutada rööpergutusega alalisvoolumootori käivitusreostaat eeldusel, et mootor on
Intervall xi- ni nixi- ni(xi-)2 (xi - x-)2 0-20 10 5 50 500 1577.68 20-40 30 6 180 5400 388.88 40-60 50 7 350 17500 0.08 60-80 70 1 70 4900 411.28 80-100 90 6 540 48600 1622.48 k=5 ∑ 25 1190 76900 4000.39 λ 0.020113 a 0 b 100 Interval ni F0 pi n i' X2 0-20 5 0.2 0
Psamathe, kaugus 46 570 000 km, raadius 12 km. Neso, kaugus 46 738 000 km, raadius 30 km. S/2004 N 1, kaugus 105 000 km[91], raadius 19 km, avastatud Hubble'i kosmoseteleskoobi vanemate piltide analüüsi põhjal 2013. aastal. Voyager 2 25. augustil 1989. aastal jõudis automaatjaam "Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. Suurima lähenemise hetkel lahutas jaama kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 kilomeetrit. Juba esimesed ülesvõtted näitasid palju, et Neptuuni atmosfäär on väga tormiline. Sinise metaanatmosfääri taustal torkasid kõigepealt silma kaks tumedat laiku. Suurem neist, maakera läbimõõduga laik, sai koheselt nimeks Suur Tume Laik. Tegemist on hiiglaslike atmosfäärikeeristega, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. Laigu äärtes on kohati näha
"gravitatsioonilise karjatamise" hüpotees. Selle järgi vähemalt osa rõngaid püsib koos tänu pisikeste kuude -- karjuste -- raskusvälja toimele. Neptuuni kuu Larissa on praegusel hetkel karjusetiitli kandidaat. Voyager 2 25. augustil 1989. aastal jõudis automaatjaam "Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. Suurima lähenemise hetkel lahutas jaama kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 kilomeetrit. Juba esimesed ülesvõtted näitasid palju, et Neptuuni atmosfäär on väga tormiline. Sinise metaanatmosfääri taustal torkasid kõigepealt silma kaks tumedat laiku. Suurem neist, maakera läbimõõduga laik, sai koheselt nimeks Suur Tume Laik. Tegemist on hiiglaslike atmosfäärikeeristega, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. Laigu äärtes on kohati näha keerulise
hakata kamikazeks ehk astuda erirünnakukorpusesse, on üle kahe korra rohkem kui lennukeid. (Ibid., 51 - 55) KAMIKAZEDE POOLT TEKITATUD KAOTUSED Ameeriklaste poolt kinnitatud andmetel uputasid kamikazelendurid kokku 34 57 ja vigastasid 368 sõja-, abi- ja transpordilaeva. Tunduvalt suuremale hulgale vaenlase alustele tekitasid jaapanlased ka raskemaid ja kergemaid vigastusi. Osa laevade vigastused osutusid niivõrd tõsiseks, et laevad jäid kuni sõja lõpuni remonti. Laevadel sai surma 4900 ja haavata 4800 ameeriklast. Samuti hävis tabamuse saanud laevadel enamasti ka hulk lennukeid. Kokkuvõttes oli surmalendurite taktika igati efektiivne. Oktoobrist 1944 kuni juulini 1945 uputatud laevade muljetavaldavas nimekirjas on: eskortlennukikandjad "Saint Lo", "Ommanney Bay" ja "Bismarck Sea", 14 hävitajat, 3 miinitraalerit, 1 allveelaevahävitaja, 2 torpeedokaatrit, 14 erineva suurusega dessantlaeva, 8 transpordilaeva ja 1 tanker. Lisaks said suured "Essex"-tüüpi
· Neso, kaugus 46 738 000 km, raadius 30 km. · S/2004 N 1, kaugus 105 000 km[1], raadius 19 km, avastatud Hubble'i kosmoseteleskoobi vanemate piltide analüüsi põhjal 2013. aastal.[2] Voyager 2 25. augustil 1989. aastal jõudis automaatjaam "Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. Suurima lähenemise hetkel lahutas jaama kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 kilomeetrit. Juba esimesed ülesvõtted näitasid palju, et Neptuuni atmosfäär on väga tormiline. Sinise metaanatmosfääri taustal torkasid kõigepealt silma kaks tumedat laiku. Suurem neist, maakera läbimõõduga laik, sai koheselt nimeks Suur Tume Laik. Tegemist on hiiglaslike atmosfäärikeeristega, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. Laigu äärtes on kohati näha
1. Muistised: a) radioaktiivse süsiniku meetod b) antropoloogid (luustiku põhjal- rass, sugu, vanus, haigused jne) c) numismaatikud (müntide/kaubanduse ajalugu) 2. Kirjalikud allikad: a) etnoloogia ehk rahvateadus: rahvaluule ja keel b) Skandinaavia saagad: 13. saj pKr kirjutatud c) Vana- Vene kroonikad ehk letopissid d) Oluline on ka Läti Henriku Liivimaa kroonika Eesti muinasaeg: 1. Kiviaeg: a) paleoliitikum- puudub Eestis b) mesoliitikum- 9000 kuni 4900 eKr c) neoliitikum- 4900 kuni 1800 eKr 2. Pronksiaeg- 1800 kuni 500 eKr 3. Rauaaeg- 500eKr kuni 13. sajand pKr Keskmise kiviaja üldiseloomustus vanimad asulakohad koos dateeringuga ja paiknemisega tänases Eestis (Pulli küla ja Kunda Lammasmäe), asustusviis, töö- ja tarberiistad, elatusalad. Vanim teadaolev asula on Pulli asula Pärnu jõe ääres, Sindi lähedal, u 8900 eKr (oli sessoonne). Tuntud on ka Kunda Lammasmägi Kunda linna lähedal, u 8000 eKr
· Sao, kaugus 22 452 000 km, raadius 22 km. · Laomedeia, kaugus 22 580 000 km, raadius 21 km. · Psamathe, kaugus 46 570 000 km, raadius 12 km. · Neso, kaugus 46 738 000 km, raadius 30 km. Voyager 2 25. augustil 1989. aastal jõudis automaatjaam "Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. Suurima lähenemise hetkel lahutas jaama kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 kilomeetrit. Juba esimesed ülesvõtted näitasid palju, et Neptuuni atmosfäär on väga tormiline. Sinise metaanatmosfääri taustal torkasid kõigepealt silma kaks tumedat laiku. Suurem neist, maakera läbimõõduga laik, sai koheselt nimeks Suur Tume Laik. Tegemist on hiiglaslike atmosfäärikeeristega, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. Laigu äärtes on kohati näha
Andmetabe lid Üldstruktuur Väli (Field) ID # Type Equipment Detail Checked Out Checked In 3000 Camera Saris Lumina Digital Camera 12-mai-13 15-mai-13 3005 Camera Saris Zoom Z-60 Digital Camera 27-juuli-13 06-aug-13 1021 Laptop 15" EDI SmartPad L200-3 15-sept-13 01-okt-13 1022 Laptop 15" EDI SmartPad L200-3 14-aug-13 16-aug-13 Kirje 1023 Laptop 15" EDI SmartPad L200-3 08-aug-13 15-aug-13(Record) 3070 Camera Omega PixL Digital Camcorder 06-okt-13 1025 Laptop 15" EDI SmartPad L200-4X 26-sept-13 04-okt-13 1031 Laptop 17" Saris X-10 Laptop 04-okt-13 1032 Laptop 17"...
Füüsika Mehhaanika Mehaanika on teadus mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Mehaaniline liikumine o Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes o Jäiga keha liikumist nim. Kulgliikumiseks, kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Kulgliikluse lihtsamad erijuhud on Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine Ühtlane ringliikumine Lihtne harmooniline liikumine Keha mille mõõtmed võib antud liikumistingimuste korral arvestamata jätta nim. punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis nim. taustkehaks. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha (kordinaadistik) ja aja arvestamiseks valitud alghetk. Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont mida mööda keha liigub Trajektoori pikkust nim. teepikkuse...
Ülesanne 8.) 500g massiga kivi visati 50m kõrguselt horisontaalse algkiirusega 20m/s. Leida kivi kineetiline ja potentsiaalne energia 2 sekundit peale liikumis algust(NB! Eri suundades liikumised on sõltumatud) Energia ühik on J Gravitatsioon Kaks punktmassi mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Ülesanded 111..Veenuse keskmine tihedus on 4900 kg/m3, raadius 622 km. Leida vaba langemise kiirendus Veenuse pinna. Jõudude liigitamine · Konservatiivsed- kui väljajõudude töö keha nihutamisel ei sõltu trajektoori kjust, vaid ainult alg- ja lõpppunkti asukohast · Mittekonservatiivsed kui töö sõltub ka trajekstoorist nt hõõrdejõud Kontrolltöö 17 okt 4 ülesannet ja 4 seadust-mõistet, ül punktid jagunevad 2- algandmed, 2-valemid, 2- arvutused, 2-ühikud. 2-teisendused
58 2 116 6728 69,15 60 1 60 3600 62,09 62 1 62 3844 97,61 64 2 128 8192 282,27 67 1 67 4489 221,41 69 1 69 4761 284,93 70 1 70 4900 319,69 71 1 71 5041 356,45 72 2 144 10368 790,43 73 1 73 5329 435,97 75 1 75 5625 523,49 76 1 76 5776 570,25 78 1 78 6084 669,77
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
