TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Vundamendid Projekt Üliõpilane:Üllar Jõgi Juhendaja: Johannes Pello Õpperühm: EAEI Kuupäev: 07.06.2008 1. Koormused Lumekoormus 5000 6000 5000 ?2 = 0.93 ?1 = 0
· Kuidas jagunevad vaiad süvitamisviisi poolest? · Mis on vaia materjali olek? · Kuidas tehakse kohtvaiu? · Mis puhul kasutatakse plaatvundamente? plaatvundamente kasutatakse karkassiga hoonete puhul.(keldritega hoonete puhul samuti) · Mida nim. Sokliks? Vundamendiosa, mis ulatub üle maapinna nimetatakse sokliks · Kuidas jagatakse vundamente rajamissügavuse järgi? - madalvundamendid - rajatakse külmumispiirist kõrgemale. Sellised vundamendid võivad olla külmakerkeohtlikud kui ei takistata maapinna külmumist nende all. Üldiselt sobivad madalvundamendid väikemajadele. - külmumispiirist sügavamale rajatud vundamendid kuna pinnas nende all ei külmu, siis pole ka külmakerkeid karta. - vaivundamendid · Süvavundamendi joonis. · Madalvundamendi joonis
SISUKORD 1VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS............................................................3 1.1Materjalide mahumassid................................................................................................................3 1.2Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta....................................................................................3 1.2.1Kandvad välisseinad...............................................................................................................3 1.2.2Kandvad siseseinad.................................................................................................................3 1.2.3Kerged vaheseinad..................................................................................................................3 1.2.4Vahelaed......................................................................................................................
docstxt/14497449640427.txt
docstxt/15192284211947.txt
docstxt/130184167935206.txt
1 Hoonete soojustamine hoonete küttesoojus kulub valdavalt välispiirete (vundament, põrandad, vä- lisseinad, katuslagi, aknad-uksed) soojakadude ning ventilatsioonist-õhuvahe- tusest tingitud soojakulude kompenseerimiseks; soojakaod läbi välispiirete ja soojakulu õhuvahetusele olenevad vahetult välispiirete soojapidavusest ja õhutihedusest; halvasti soojustatud ja läbipuhutavad, liigniisked või pragulised välisseinad, katused, põrandad ja vundamendid juhivad soojust mitu korda rohkem ning lisaks ülemäärasele küttekulule on jahtunud tarindi sisemistes osades tõenäoline ka niiskuskahjustuste ja hallituse tekkeoht; niisama palju, kui läbi välispiirete ja õhuvahetusega hoone soojust "kaotab", tuleb sinna ka küttesooja juurde anda, et oleks tagatud hoone kasutajate mugavustunne, normaalsed elu- ja töötingimused; ebapiisav soojustus ja ülekütmine kahjustavad meid ümbritsevat keskkonda,
külmumise eest soojustamise ja drenaazi ehitamise teel 8.1.13 Põrandad K.Kenk 2 Aluse püsivuse all mõistetakse kogu aluse kandvate pinnasekihtide liikumatust üksteise suhtes 8.1.13 Põrandad K.Kenk 3 Ehitusaluseks kasutatavad pinnased liigitatakse: · kaljupinnased ·jämedakoelised pinnased (jämepinnased) moreen ·peenekoelised pinnased ·eripinnased 8.1.13 Alused ja Vundamendid K.Kenk 4 Kaljupinnased koormuse all praktiliselt üldse ei deformeeru. Nende hulka kuuluvad graniidid, kvartsiidid, pae ja liivakivid. Jämepurdpinnasteks loetakse kivimite murenemisel tekkinud pinnaseid, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on üle 50%. Nende hulka kuuluvad paerähk, kruus ja veerised. Põhimõtteliselt võib jämepurdpinnaseid lugeda headeks ehitusalusteks.
SS.r-i jl i i I i I o ?We0;/^, a-- c-!--*Lo- clon'u!.*0A*n w+*n,*.*.-- " 0 o U0.+U^^- *f^r** /Lp^-,^-;* ^rE^J" U"^!rc-A^/-o- tpt^^,t t- kZzy"a- t^"M^h-r"^' G,tt- y,n**t-aoJ*t bqt'^'&o^---"^t 9 Nt"-"&a^- ".-&J t/^o'14^-^4^4y" Irrnqrlrr'ta!. 0"X^ !Ul^t- wta,Lt*ua*U,v(, g ^ ao -/" U i r/oh-{L la r#a^o!"nd;*. al--& Vou^e..^.!r}nr-),- *.b- N*tAtr"k ,/^o,fur.iaL fv[ nlt...
Pinnase sügavtihendamine liivvaiadega Termilise töötlemisel surutakse pinnasesse 600*..800*C kuuma õhku. Kuumutamine muudab mõned pinnad tugevamaks. Vundamendi materjalid Looduskivi, Tehiskivi, Betoon, Raudbetoon, Kivikbetoon Vundamentide jagunemine konstruktsiooni järgi : Lintvundament, postvundament, vaimundament, plaatvundament Lintvundamente võib valmistada: monteeritavana, kolhalvalmistatavatena Lintvundamendid: rajamissügavuse järgi jaotatakse vundamendid Süvavundamendid- rajatakse külmumissügavusest allapoole Madalvundamendid- rajatakse külmumissügavusest ülesspoole ja soojustatakse AEROCI KODULEHT Plaatvundament: Suur koormus,suhteliselt nõrk pinnas. Vähendab survet pinnasele ja vajumite erinevust. Otstarbekas lahendus, väike vundeerimissügavus, vajab vundament soojustamist. Ühtne massiivne plaat, tugevdatud servad või ristuvad lindid. Vaivundament Vaivundamente kasutatakse kehva kandevõimega pinnaste puhul
Vundamendid peavad olema · Tugevad · Püsivad · Vastupidavad Vundamendi kavandatakse: · Monteeritavatena · Monoliitsetena (kohapeal valmistatavad) Materjalid: · Looduskivi (paas, raudkivi) · Betoon · Kivikbetoon · Raudbetoon Sisehõõrdenurk - kui hoone rajatakse olemasoleva hoone lähedale tuleb sellega arvestada, et vältida varisemist L= H/(t*g*) - Normatiivne sisehõõrdenurk L - Vajalik kaugus H - Kalde kõrgus Konstruktsiooni järgi jagunevad vundamendid : 1)Lintvundamendid Rajatakse kivi-, plokk- ja suurpaneelhoonetele. Monteeritav lintvundament koosneb taldmikuplokist (raudbetoonist) ja vundamendiplokist (betoonist) Üleminek hoone ulauses ühelt rajamissügavuselt teisele peab olema astmeline · Nõrgal pinnasel (h/l=1/2; max h=0,5m) · Tugeval pinnasel (h/1=1/1, max h=1m) Monoliitne lintvundament on kohapeal valatav või laotav vundament. Materjaliks betoon, kivikbetoon või paekivi, maakivi.
Lintvundamendid. Postvundamendid Vaivundamendid Plaatvundamendid Lintvundamendid Lintvundament ehitatakse kandvate seinte alla pideva lindina. Koormused kanduvad alusele üle ühtlaselt, mis on oluline kokkusurutavate ja nõrkade pinnaste puhul. Lintvundamente võib valmistada: · Monteeritava (taldmikuplokid ja betoonist keldriseinaplokid) · Kohalvalmistatavatena (monoliitne raudbetoon, väike plokid, tellised) Rajamissügavuse järgi jaotatakse vundamendid: · Süvavundamendid · Madalvundamendid Madalvundament - Rajamissügavus ülevalpool külmumispiiri (1,2m) Pinnase külmakerke isolatsioon Kõetav hoone: laius 1-1,5m Ja paksus 50...150 mm Välisnurkades +40% Mittekõetav hoone, rajatis: Üldjuhul: laius 1,5...3m Paksus 100...200mm Sügavvundamendi rajamissügavus on allpool külmumispiiri. Soojustamine on kohustuslik! Vundamendi materjalid
Vundamentide materjaliks kasutatakse tänapäeval betooni ja raudbetooni, varem ehitati vundamente ka looduskivist ja tellistest. Looduskivist kasutati enamsti paekivi, mida loati tsementi- või segamördiga. Raudbetoonist valatakse monoliitseid vundamente so. Eitatakse raketised ehk vormid, paigaldatakse terasvõrgud armeerimiseks ja valatakse betooni täis. Kui betoon on kivistunud, eemaldatakse raketised. Nii saadakse väga vastupidavad vundamendid, mis taluvad erinevaidkoormusi, näiteks paindekoormusi, mis tekitavad siis, kui pinnas on vundamendi talla all erinevates kohtades erinevad tegevused. Kui eghitusalus on homogenne so. Ühtlase koostisega, kasutatakse tavaliselt betooni. Võimalik on ehitada monoliitseid ja monteerivaid betoonvundamente.
1. PINNASE DEFINITSIOON JA KOOSTIS. Pinnase koostis. Pinnas kujutab endast poorset purdmaterjali, mis koosneb pinnase skeletti moodustavatest kõvadest mineraalidest, veest ja õhust. Pinnaseosakeste omadused sõltuvad nende kujust, mõõtmetest ja mineraloogil-isest koostisest. Pinnase koostises eristatakse kahte liiki osakesi. 1. Osakesed, mis on tekkinud pinnase mehaanilisel purunemisel. Nende keemiline koostis ühtib lähtekivimi koostisega. 2. Osakesed, mis on tekkinud keemilise ümberkujunemise teel. Need osakesed on liblekujulised, nende paksus on pikkusest10 kuni 100 korda väiksem. Osakesed on väga väikesed. Pinnaseks nimetatakse ehituse all olevaid ja ehitusest tingitud jõudude ja protsesside mõjusfääri jäävaid kivimeid. Pinnast vaadeldakse harilikult kolmefaasilise süsteemina: tahke kivimiskelett, tühikutes olev vesi ja õhk. Looduslikes oludes võib konkreetse ehituse all nimetatud faaside vahekord oluliselt muutuda. Vasta...
ALUSED JA VUNDAMENDID (GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE) EPN 7 SISUKORD Kasutatud kirjandus. 1. Sissejuhatus 1.1. Projekteerimiseks vajalikud eeldused lk. 1 1.2. Kasutatud terminid 1 2. Geotehnilised alusandmed (pinnase omadused). 2.1. Pinnase koostis ja struktuur. Pinnasevesi. 2 2.2. Pinnase füüsikalised omadused. 3 2.3. Pinnase mehaanilised omadused.. 2.3.1. Dreenitud ja dreenimata tingimused. Tugevusparameetrid dreeni- tud ja dreenimata tingimustel. . 4 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5 2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5 ...
Kodune töö nr 8. Vundamentide teostusmõõdistamine Vundamentide teostusmõõdistamine tuleks sooritada ajal mil vundamendikaevikud on tagasi täidetud nig tihendatud. Juhul kui teha teostusmõõdistus enne täitmist, siis võib tekkida olukord kus mõõdetud suurused ei iseloomusta enam tegelikku olukorda, sest täitmise käigus võivad vundamendid nihkuda. Teostusmõõdistuste ülesanne tervikua kõigi mõõdistatavate objektide puhul on ehitustööde kontrollimine. Teostusmõõdistuse tulemusena saadakse vundamendi iseloomulike punktide plaanilised koordinaadid ning võrreldakse neid projektis ette nähtutega. Lihtsalt võttes teeb teostusmõõdistamine kindlaks ehitise kõrvalekalded projekteeritust. Mõõdistamise tulemuste põhjal saab hinnata, kas vundamnet on rajatud õigete mõõtmetega ning just sinna kohta kuhu see maha märgiti
Betoonelementide montaaz. Ühekorruselise raudbetoonkonstruktsioonidest tööstushoone põhilised kontruktsiooni elemendid on vundamendid, sambad, kraanatalad, fermid, katusepaneelid, välisseina paneelid. Katusepaneelid toetuvad fermidele, fermid toetuvad sammastele ja sambad toetuvad kannvundamendile. Piki hoonet kulgevad 2 sambarea vahelist ala nimetatakse lööviks. Sammaste vahekaugus piki hoonet nimetatakse samba sammuks. Löövi laius ja samba samm moodustab sammaste võrgu. Sammaste võrk võib olla 30*12 m, 24*12m, 18*12m, 24*6m, 18*6m. Montaazi meetodid:
Jaani kiriku restaureerimine 1989. aastal alustas kiriku taastamist Poola firma PKZ. Poolteise aastaga jõuti kohendada tööjooniseid, teha nende järgi tornile kaks vahelage, tugistada torni idaportaal ja alustada koorivundamentide ning lõunakõrgseina tugistamist. 1991. aastal jätkas kiriku taastamist Eesti ehitusfirma Wunibald Ehitus, kes ehitas veel kolm vahelage, paigaldas koori katuseturvistiku ning kindlustas torni vundamendid. Vundamentide kindlustamine oli esmaseks oluliseks ülesandeks, kuna kogu Tartu alllinn on ehitatud soisele pinnasele ning vundamendid rajatud puidust parvedele või vaiadele. Pinnasevee taseme langus ja pinnase tihenemine toovad aga kaasa puitkonstruktsioonide kõdunemise ning vundamentide vajumise. Kindlustamiseks paigaldati kirikus pinnassesse 287 ca 710 meetri pikkust terasbetoonvaia. Hilisemad vaatlused näitavad, et kiriku vajumine on peatatud.
konstruktsioonideks ja tagamaks helipidavust. ● Puit on põlev materjal. Seetõttu ilma täiendava kaitsekihita (krohv, TEP-plaat, kipsplaat) ei taga katmata puitsein piisavat tulepüsivust (EI 30: 1–2-korruselistel elamutel, EI 60: 3−4 korruselistel elamutel). ● Palkseina puhul võib kandevõime arvutustes arvestada puidu söestumiskiirusega, kuid suitsugaaside läbivuse tõttu ei saa ka katmata palksein olla tuletõkkeseinaks. Vundamendid ja soklid Vundamendid ja soklid ● Uuritud elamute vundamendid ja keldriseinad olid valdavalt laotud looduskivist, konkreetne materjal vastavalt kohalikule kätte- saadavusele: paas või raudkivi. ● Vundamendi materjal oli tuvastatav viimistlemata olukorras. Erinevaid vundamendi ja keldriseina lahendusi vt. Joonis 2.41. ● Vundamentide ja keldriseinte paksus varieerus vahemikus 40…70 cm. ●
25 80 25 76 32 100 4. KASUTUSALAD Kuna komposiit- ja klaasfiiberarmatuur on keemiliselt püsivad ega korrodeeru, on võimalik neid kasutada keeruliste keskkonnaga konstruktsioonides. Kumbki ei juhi elektrit, seega nad ei sega raadiolaineid[1;4]. Hoonete ehitus[11]: 1) keemiatööstuse infrastruktuuri elemendid, 2) elektrijaamade vundamendid, seinad, 3) ehitiste ja rajatiste seinad, laed, vundamendid. Teede- ja sillaehitus[3;11]: 1) maantee plaadid, 2) sillateki plaadid, 3) sillapiirded, 4) kaldrajatised. Sadama ehitus[11]: kaide veealused vundamendid, tarindid Raudtee ehitus[11]: 1) betoonliiprid, 2) tunnelid KOKKUVÕTE Armatuurile seatakse kõrgeid nõudmisi, mis sunnib tootjaid välja pakkuma uusi lahendusi. Üks nõudmistest on pikk eluiga, mis on hea kiudarmatuuride omadus tänu nendes sisalduvatele tehismaterjalidele. Kui terassarrusel nõutakse elueaks 50 aastat, siis
.......................................................................... 5 1.2.1. Hoone üldiseloomustus.............................................................................. 5 1.2.2. Mahulis-plaaniline lahendus ja tehnilis-majanduslikud näitajad. ............. 5 1.2.3. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. .................................. 6 1.3. Konstruktiivne osa. .................................................................................... 6 1.3.1. Vundamendid ja vundeerimistingimused. ................................................. 7 1.3.2. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad..................................................... 7 1.3.3. Vahelaed, laed, trepid ja põrandad. ........................................................... 8 1.3.4. Katus. ......................................................................................................... 8 1.3.5. Aknad, uksed ja väravad. .............................................................
..........................................4 VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON....................................... 7 RADOONI OHUTUSE TAGAMINE.................................................9 KOKKUVÕTE........................................................................ 10 VIIDATUD ALLIKAD...............................................................11 SISSEJUHATUS Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt füüsiliselt tulenevad vertikaalkoormused ja omakaal. Seetõttu peavad vundamendid olema: tugevad, püsivad, vastupidavad ja ohutud ümbritsevale keskonnale. Olenevalt pinnase geoloogilisest koostisest ja struktuurist tuleb hoone aluskonstruktsioone kaitsta väliskeskonnast tulevate mõjutuste eest. Peamised tegurid on; horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, pinnasevee keemiline agressiivsus, perioodiline külmumine - sulamine, hoonetel sise- ja välistemperatuuri koosmõju. Arvestama peab ka standardist
..4 VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON………………………………… 7 RADOONI OHUTUSE TAGAMINE……………………………….............9 KOKKUVÕTE……………………………………………………………… 10 VIIDATUD ALLIKAD.……………………………………………………..11 SISSEJUHATUS Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt füüsiliselt tulenevad vertikaalkoormused ja omakaal. Seetõttu peavad vundamendid olema: tugevad, püsivad, vastupidavad ja ohutud ümbritsevale keskonnale. Olenevalt pinnase geoloogilisest koostisest ja struktuurist tuleb hoone aluskonstruktsioone kaitsta väliskeskonnast tulevate mõjutuste eest. Peamised tegurid on; horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, pinnasevee keemiline agressiivsus, perioodiline külmumine - sulamine, hoonetel sise- ja välistemperatuuri koosmõju. Arvestama peab ka standardist
Restaureerimine II v Pärast 45 viite aastat varemetes seisnud kirikut hakati taastama 1989. aastal. Poolteise aastaga jõuti kohendada tööjooniseid, teha nende järgi tornile kaks vahelage, tugistada torni idaportaal ja alustada koorivundamentide ning lõunakõrgseina tugistamist. v Järgnevatel aastatel ehitati veel kolm vahelage, paigaldati koori katuseturvistiku ning kindlustati torni vundamendid. Vundamentide kindlustamine oli esmaseks oluliseks ülesandeks, kuna kogu Tartu alllinn on ehitatud soisele pinnasele ning vundamendid rajatud puidust parvedele või vaiadele. Linnarahvale said taastustööd nähtavaks 1999. aastal, mil pidulikult tõsteti paika uus tornikiiver ning kaeti tornikiiver ning kesklöövi katus linlaste annetatud raha eest ostetud vaskplekiga. v Kirik on taastatud võimalikult oma keskaegsel kujul, säilitades sealjuures maksimaalselt
Reustareerimine II v Pärast 45 viite aastat varemetes seisnud kirikut hakati taastama 1989. aastal. Poolteise aastaga jõuti kohendada tööjooniseid, teha nende järgi tornile kaks vahelage, tugistada torni idaportaal ja alustada koorivundamentide ning lõunakõrgseina tugistamist. v Järgnevatel aastatel ehitati veel kolm vahelage, paigaldati koori katuseturvistiku ning kindlustati torni vundamendid. Vundamentide kindlustamine oli esmaseks oluliseks ülesandeks, kuna kogu Tartu alllinn on ehitatud soisele pinnasele ning vundamendid rajatud puidust parvedele või vaiadele. Linnarahvale said taastustööd nähtavaks 1999. aastal, mil pidulikult tõsteti paika uus tornikiiver ning kaeti tornikiiver ning kesklöövi katus linlaste annetatud raha eest ostetud vaskplekiga. v Kirik on taastatud võimalikult oma keskaegsel kujul, säilitades sealjuures maksimaalselt
pidusid, sporti, jahti, igapäevaelu jne. Etruskide juurest said alguse kladiaatorite võitlused. Algul võitlesid kaks orja elu ja surma peale oma peremehe haual. Etruskid olid väga osavad metallitöötlejad. Kaevandasid vaske ja rauda ning tegid kõrgtasemelist käsitööd (kullast ehted). Omasid kõrgtasemelist oskust hambaid proteesida. Tegid loomahammastest hambakroone ja paigaldasid proteese kullast sildadega. Ehituskunstist on säilinud vähe. Templitest on alles vaid kivist vundamendid. Hooned pole säilinud, sest olid valdavalt puust. Templi põhiplaan oli ruudukujuline. Sambad olid madalad, hõredad ja asusid ainult templi fassaadil. Templid olid seest ja väljast värvilised ja skulptuurid asusid ka katusel. Skulptuure tehti põletatud savist ehk terrakotast.
- Materjalikulu: keskmiselt 1,17 kg/m2/mm - Lubatud koormused: Pinnase tagasitäidet võib alustada ca 7 päeva möödudes pärast viimase kihi pealekandmist. - Nakkuvus betooniga: ~0,4 MPa - Vastupidavus veesurvele: 0,45 MPa paigaldamisel 4,5 kg/m2 AQUASEAL HYPRUFE omadused: - Vuukideta AQUASEAL HYPRUFE moodustab pideva kaitsvaniiskuskindla membraani - Pintsliga pealekantav - AQUASEAL HYPRUFE`I võib pintsliga peale kanda otse anumast. - Lahustivaba - Külmmastiks Kasutusalad - Vundamendid ja resevuaarid (väljastpoolt): tagab betoon- ja kivipindadele veekindla katte. - Põrandad: annab vedelikuna pealekantava niiskuskindla vahekihi uutele tarinditele - Seinad: kasutamiseks nii sise- kui välisseintel - Sideaine/liimina: puitblokkide ja isoleerpaneeli ning paisuva polüstüreeni liimimiseks; võimaldab koos liiva vahepuistega nimetatud pindade krohvimist. Bituthene®4000 isekleepuv veekindel HDPE/ kummibituumen-rullmembraan, kasutatakse niisketel pindadel koos Primer B2 krundiga
sajandil võõrvallutajatele kirikkindluste ja kaitsemüüride püstitamisega. - Keskajal ehitati hoonete kandvad osad kahte liiki tarindite. - Kivist tarindid (vundamendid, seinad, keldrite võlvlaed, trepid), millede tööiga võrdsus hoone elueaga. - Puidust tarindid (vahelaed, katusekandurid, vaheseinad), mis vajasid hoone eluea kestel 1-2 korda uuendamist. Eelmistel sajanditel ja enne 19.sajandi esimest poolt - Vundamendid paekivist lubimördil, massiivsed, paksusega 1-1,5 m, reeglina ilma hüdroisolatsioonita. - Seinad paekivist või põletatud tellistest lubimördil, massiivsed, paksusega 0.8-1,2m. - Keldrilaed paekividest võlvidena või puittaladele toetuvatest paeplaatidest - Korruste vahelaed puittaladel, sildadega 10-14m ja puitvahetäitega - Katused keraamilistest katusekividest, toetatud tahutud palkidest rippsarikatega. 19
kõrvalekalle 30 kraadi, sel juhul on veel tagatud korstna tõmme ja välditud sooja pikenemisest tingitud pragunemine Hoone sees olevate suitsulõõride välispinnatemperatuur võib kõige rohkem olla 80 kraadi, Suitsulõõride läbiminekul hoone ehituslikest tarinditest pannakse läbiviimis kohtadesse isolatsiooniks 100 mm paksune kiht mittepõlevat soojaisolatsioonimaterjali Vundamendid tehakse betoonist või looduskivimüüritisena Rajamissügavuseks piisab 50-60 cm, kui pinnas on külmakerkeline siis peab sügavus olema allapoole külmumispiiri Suitsulõõrid peavad olema kogupikkuses puhastatavad Vundament tehakse korstnast iga külje pealt vähemalt 10 cm laiem ja pehme pinnase korral vähemalt 30 cm Ahjude vundamendid on samad mis korstendel Kõikide küttekollete vundamendid peavad olema rangelt horisontaalsed. Kõik
15. Laeva ekspluatatsiooniomadused. 16. Laevaehituses kasutatavad materjalid. 17. Laevaehituslike algdetailide ja profiilide kirjeldus ja iseloomustus. 18. Detailide ühendamise tehnoloogilised võtted, keevitamine, neetimine ja muud.. 19. Laevakere üld- ja kohalik tugevus. Ekvivalentne tala. 20. Laevakere konstruktsioonilised elemendid, põhisillused. 21. Laevakere talastiku põhisüsteemid. 22. Laeva põhjasilluste konstruktsioon, vundamendid.. 23. Pardasilluste, sandeki ja kimmi konstruktsioon. 24. Tekisilluste konstruktsioon, väljalõiked tekis, sahtid. 25. Laevakere plaadistus, paigutus, paksus, jääkaitsevöö, jäätugevdused.. 26. Vaheseinte konstruktsioon. Vaheseinte liigid ja otstarve. 27. Süvatankid ja kohverdamid. 28. Laeva vööri ehituse omapära. 29. Laeva ahtri ehituse omapära. 30. Laeva tekiehitised ja tekihooned, otstarve omapära. 31. Laeva ruumide liigitus, kasutamine, omapära
likvideerimiseks Millest sõltuvad tagajärjed? · Maavärina tugevusest ja ulatusest · Rahvastiku hulgast ja asustustihedusest · Ehitiste konstruktsioonist, kvaliteedist ja materjalidest · Ettevalmistatusest · Infrastruktuuri tasemest Kuidas vähendada tagajärgi? http://www.stopdisastersgame.org/en/playgame.html · Ennustamine · Ei ehita murrangulõhede lähedusse · Ehitistel tugevad konstruktsioonid · Tugevdatud vundamendid · Mittesüttivate materjalide kasutamine · Tugevdatud sillad · Rannikualade kindlustamine · Õppuste korraldamine · Viidad varjenditesse · Päästeteenistus varustatud kaasaegse tehnika ja väljaõppega Suuremad värinad alates 1900.aastast Chile 1960 Alaska 1964 Sumatra 2004 Japan 2011 Chile 2010 Jaapan märts 2011 · Maavärina tugevuseks oli 8
suurenemine viiel ehitusperioodil läänest idapoole. Sellest johtuvalt on raekoja põhiplaan vildakalt kõvera kontuuriga ja lääne poole peaaegu poole meetri võrra ahenevalt lähedane trapetsikujule. Väliuurimistulemuste kokkuvõtete põhjal on väidetav, et vanim raekojahoone hõlmas praeguse raekoja läänepoolset osa ja tema turuväljakupoolne esisein oli nüüdse kaaristu lõunasein. Hoone põhikonstruktsioonid - vundamendid, müürid ja võlvid on ehitatud Toompea paelavalt ja linnalähedastest kivimurdudest hangitud paekivist ning kokku laotud lubimörti kasutades. Kahekorruselise, suures osas kellerdatud hoone väljaku poolne peafassaad toetub kaheksast piilarist ja üheksast kaarest moodustuva võlvkaaristu lahtisele arkaadile ja on üleval simsivöölt lenduva sakmelise rinnatisega. Kõrgetele viiludele toetuva sadulkatusega hoone teeb pilkupüüdvaks sale kaheksatahuline kellagaleriiga konsooltorn.
.....................................................10 3.2.1. Üldist......................................................................................................................10 3.2.2. Ehitusgeoloogilised tingimused.............................................................................11 3.3. Ehituskonstruktsioonid.......................................................................................................11 3.3.1. Vundamendid.........................................................................................................11 3.3.2. Keldriseinad...........................................................................................................11 3.3.3. Kandekonstruktsioonid..........................................................................................12 3.3.4. Põrand pinnasel........................................................................
Gondlisõit lükake edasi ajaks, kui olete end sisse seadnud. 3,8 km pikkusel ja 30-70 m laiusel Suurel kanalil on vanad kaubandusrajoonid ja laod, mis on pärit linna kaubanduslikust kuldajast. Marmorist, tellistest ja valgest lubjakivist palazzo'd on rajatud 600 aasta jooksul. Need on ehitatud Veneetsia-Bütsantsi, renessanss-, barokk- ja neoklassitsistlikkus stiilis, ent peamiselt 14. ja 15. sajandi eksootilises gooti stiilis, mis on Veneetsia 'kaubamärk'. Majade merekindlad lubjakivist vundamendid seisavad massiivsetel piiniavaiadel 8 m sügavusel laguuni põhjasängis. Võrratu renessansspalee Palazzo Vendramin-Calergi, kus suri 1883. Aastal Richard Wagner, on tänapäeval talvekasiino. 15. sajandi Ca'd'Oro hiljuti restaureeritud fassaadilt on kullatis kadunud, kuid siiani on see linna kõige kaunim ja paremini säilinud gooti stiilis palee. Itaalia kõige muljetavaldavam postkontor, Fondaco dei Tedeschi, oli kunagi Tsehhi, Ungari ja
4. Ehituskulude pea- ja põhirühmade koondtabel EVS 885:2005 järgi Liigiti järgmisel tasandil täieneb positsiooni kood lisanumbriga, samas peab kasutamisel kinni pidama liigiti kui terviku ülesehituse põhimõtetest – kulupositsioonide põhinimetusi ja nende sisu ei tohi meelevaldselt muuta. Ehituskulude liigiti igal madalamal tasandil on numbriga 0 ja 9 lõppevad numbrikombinatsioonid reserveeritud järgmiselt: 0 - lõpulised koodid tähistavad eritlemata tarindeid: nt kood 20 – vundamendid eritlemata 9 - lõpulised koodid on reserveeritud projektist tulenevatele erivajadustele, mida ei saa seostada muude tarinditega: nt kood 29 – unikaalsed alused ja vundamendid Selline liigituspõhimõte võimaldab süsteemselt kirjeldada mistahes projekti eripärast tulenevaid kulusid. 2 ALUSED JA VUNDAMENDID Seina-, posti- ja alusmüüride taldmikud ning 21 Rostvärgid ja taldmikud
(Bedrock) Maja kukub kokku Murranguala (Fault zone) Maja praguneb Maja vajub ühe poolega maa sisse Pehmed Maja vajus ühele küljele ära setted (Landfill) c) Kas sinu hüpotees ühtis animatsioonilt nähtuga? Jah Mõtiskle, millised peaksid olema hoonete vundamendid ja ehituskonstruktsioonid, et majad erinevatel pinnastel maavärinatele vastu peaksid? Otsi näiteid seismiliselt aktiivsetest piirkondadest (Jaapan, USA, Island jne). Raili Jahtmaa Nimi:.................................. Klass: ................................. Kuupäev: ......................... · Loe läbi Eesti Päevalehe artikkel http://www.epl
175 Äärekivid ja sadevee rennid Betoonist äärekivide paigaldamine 328 jm. 18 Väikeehitised maa-alal 182 Hoone juurde kuuluv varustus ja seadmed Lipuvarras 6m 3 tk Kirjakasti paigaldamine puidust 1 tk 184 Jäätmehooldusvarustus prügikonteinerid 5 tk 2 ALUSED JA VUNDAMENDID 22 Vundamendid 221 Vundamentide liiv ja killustikalused Killustukust alused tihendamisega 29,65 m3 Graniitkillustik 29,7 m3 222 Monoliitsest r/b-st alusmüürid, soklid, vundamenditalad R/B vundamendid betoonist B30 48,73 m3 Liftisahti ivundamendi valamine 0,63 m3 223 Metalltarindid
Rekonstrueerimine on sageli ajamahukam ja ka kallim tegevus. Mis teeb maja rekonstrueerimise keeruliseks? Projekteerimine Rekonstrueerimiseks on vajalik korralikku ja kõigi vajalike kooskõlastustega projekti, oluline on täpselt paika panna, millised konstruktsioonid säilitatakse ja millised lammutatakse või uuendatakse. Projekteerimise faasis tuleb selgeks teha, milline on olemasolevate konstruktsioonide olukord ning tagada, et allesjäävad vundamendid, kandvad seinad, vahelaed ja talad on kasutatavad. Selline täiendav konstruktsioonide kontroll ja läbiarvutamine teeb projekteerimistööd kallimaks. Materjali valik Rekonstrueeritav maja seab sageli ette omapoolse materjalivaliku. Mida vanem maja seda keerulisemaks võib osutuda sobiliku materjali leidmine. Näiteks täispuituste puhul tuleb pikalt otsida, kui leida mõni meistrimees, kes ajastu hõngule sobilikud uksed valmis teeb. Eriti suur töö
Kiudbetooni kasutades võidad aega, raha ja veelkord aega. TTK 9 T.Michelson 12.03.2012 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Rudus Kiudbetoon kodulehekülg kiudbetoon [WWW] http://www.kiudbetoon.ee/kiudbetoon.htm (12.03.2012) 2. Rudus Kiudbetoon kodulehekülg vundamendid [WWW] http://www.kiudbetoon.ee/vundament.htm (12.03.2012) 3. Rudus Kiudbetoon kodulehekülg erinevadkiud [WWW] http://www.kiudbetoon.ee/kiud.htm (12.03.2012) 4. Interbauen Kiudbetoon kodulehekülg ARMIX-betoon [WWW] http://interbauen.ee/kiusbetoon-armix-betoon.html (12.03.2012) TTK 10
TALLINNA POLÜTEHNIKUM KY.EAxx.1.xxxx xxxx Ehituskonstruktsioonid Järeltöö Juhendaja: Toivo Treufeldt Koostaja: Tallinn 2010 Vastused 1. Hooneid võib liigitada: otstarbe, korruselisuse, unikaalsuse, kasutatud materjalide, konstruktiivsete lahenduste alusel. 2. Otstarbe järgi liigitatakse hooned: Tsiviilhooned(eluhooned, avalikud hooned), Tööstushooned (tootmishooned, olmehooned, abihooned), Põllumajandushooned (tootmishooned, toodnagu ümbertöötlemis ja säilitamise hooned, abihooned). 3. Korruselisuse järgi liigitatakse honed: Vähekorruselised (kuni 3 korrust), mitmekorruselised (4-9 korrust), kõrghooned (10 ja enam korruseid). 4. Soklikorrus on: korus, mille ruumide põrand on maapinnast allpool, kuid mitte rohkem kui pool ruumi kõrgust. Keldri...
maailm. Goethe esmalt püüdis tutvuda visuaalsete artistidega ning hakkas ise joonistama ning maalima. Oma rännakul Itaaliasse, lõi ta umbes 850 joonistust ning akvarelli, peamiselt maastikust. Tundus isegi, et ta päriselt kaalus artistikarjääri, ent nägi siis peagi oma talendi kitsaid limiite. “Ma olen visuaalse kunsti jaoks liiga vana”, kirjutas ta, “kas ma olen natuke rohkem või vähem kloun on iseasi.” Ent need artistlikud pingutused polnud asjata. Nad rajasid vundamendid uuele kunsti mõistmisele. Itaalias kirjutas Goethe draamad “Egmont” ja “Torquato Tasso”, jätkas töötamist “Fausti” ning “Wilhelmi meistriga”. Tähtsam veelgi tema vahetust tulust oli fakt, et tema eneseavastamise eksperiment oli olnud edukas. Te pöördus Weimari aastal 1788 uue inimesena. Veidi aega hiljem kohtas ta Christiane Vulpiust, noort tüdrukut lihtsatest oludest. Ta oli väikeametniku tütar ning tegeles kunstlillede tootmisega
haihtuva reaalsuse viimne vine. Ning saab täiesti selgeks, et sakslased on ohustatuim rahvas, metafüüsiline rahvas ja õhtumaise keskme rahvas, kelle ajalooline saadetus on üles äratada vaim, küsides oleva kui säärase järele. Selleks on neile antud saksa keel, mis on võimsaim ja vaimseim (peale kreeka keele - jälgitagu peent retoorikat!). Ei jää enam mingit kahtlust: Heidegger ongi saksa Dostojevski. Need olemise vundamendid, mida ta ühtaegu otsib ja ehitab, on suuresti laotud etnotsentrilise messianismi kividest. Heideggeri nägemus metafüüsikast on suveräänne, raamatu lugemine annab palju ka sellele, kes tema järeldusi põhimõtteliselt ei jaga. Heideggeri omanäoline maailmavaade on raskesti mõistetav, kuid süvenedes sellesse pisut, võib sealt leida väga väärt elutõdesid. Heidegger näiteks ütleb, et metafüüsika ja filosoofia ei ole ülepea teadused ega või
maaparandusprojekte ja ehitades poldreid. 1951.aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960ndate algul ühendati Venemaaga. Meie maastikkesse ilmusid suured kõrgepingeliinid ja alajaamad. Talude tühjenemine Küüditamine mõjutas kaudselt, küüditatute asemele kolis liikuv tööjõud ja uued elanikud sageli ei hooldanud hooneid. Noored lahkusid ja vanainimese surma järel jäi talukoht tühjaks. Talukohti metsas tähistavad vundamendid, keldrid,kaevuaugud, metsistunud ilutaimed. Uuendused 1960.aastatel uued ehituskonstruktsioonid ja vormid, millega kaasnes tööstuslik- modernistlik kultuur, tüüplahendused ja suur ehituskiirus. Linnaehituses toimunud muudatused peegeldusid ka maal. 1960. keskpaigas olid kolhoosid majanduslikult nii kindlustatud, et hakati välja ehitama kolhoosikeskusi. Neid arendati kui linnlikku tüüpi asulaid, kuhu koondati tootmishooneid, haldus- ja ühiskondliku funktsiooniga hooned ja kolhoosnike
.......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17 11. MONOLIITSED VUNDAMENDID. ........................................................................................ 17 12. POSTVUNDAMENDID. ....................................................................................................... 20 13. VAIVUNDAMENDID. ......................................................................................................... 20 14. VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON. ................................................................................ 21 15
Monteeritav lintvundament koosneb : taldmikuplokkidest, vundamendiplokkidest. Monoliitne lintvundament on kohapeale valatav või laotav vundament, mille materjaliks on betoon, kivibetoon või paekivi.postvundamendid- võivad olla: monteritavad (raudbetoonkannvundamendid), monoliidsed(r/betoonvundamendid, betoonist, paekivist). Plaatvundamendid- valatakse kogu alla r/betoonist juhul kui on tegu suurte koormuste ja nõrkade ning ebaühtlaste tugevusega alusega. Vundamendid on hoone maaalused konstruks, milledele toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Kasut nõrga aluspinnase puhul ja veega kaetud aladel. Kasut 2 tüüpi vaiasid: postvaiad (kandevõime saavutatakse toetumisega tugevale pinnasekihile). Hõõrdvaiad- (kandevõime saavutatakse tekkiva hõõrdejõuga pinnase ja vaia vahele). SEINAD- Seinad liigitatakse: 1)materjali järgi (looduskivist, tehiskivist, puidust) 2)Struktuuri järgi (massiivseinad, kergseinad)
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Anna-Maria Türk KERGKRUUS TOOTED Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Mis on kergkruus? Kergkruus on keraamiline täide- ja soojustusmaterjal, mis saadakse savist pöördahjus põletusprotsessi tulemusel. Temperatuuril kuni 1150oC savi paisub ja tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid. Peale jahtumist sõelutakse kergkruus erinevatesse fraktsioonidesse. Toode on saadaval 50 liitrises ja 1500 liitrises pakendis. Suuremate koguste puhul on kergkruus tellitav puistena, kas maha kallatult või puhuriga konstruktsiooni paigaldatult. Kus ja kuidas kergkruusa ladustada? Enamasti hoitakse kergkruusa kaetud ladudes, kuid tarnel, (kaupluse) laos või objektil võib materjal ilmastikutoimel niiskuda. Niiskustundlikesse konstruktsioonidesse paigaldamisel tuleb veenduda, et materjal on lubatud niiskussisaldusega. Enamasti on sellistel juhtu...
Materjalid ja töövahendid 1.1 Krohvi otstarve ja liigid Krohvimine on vajalik pindade viimistlemiseks, müüri ebatasasuste kõrvaldamiseks ja aluspinna kaitsmiseks ilmastiku eest. Krohvi liigid: Savikrohv on naturaalne siseviimistlusmaterjal, mis koosneb looduslikest materjalidest - sideaine savi; täiteaine liiv. Põhilised krohvitüübid on: - ookerpunane savikrohv - sinakashall savikrohv - dekoratiivne krohv Eesti punane - dekoratiivne krohv Sahara kollane - dekoratiivne krohv Antiikvalge (õle lisandiga) - dekoratiivne krohv Thosa valge Lubikrohv on naturaalne viimistlusmaterjal nii sise- kui välitöödeks. Koosneb looduslikest materjalidest - sideaineks lubi; täiteaineteks liiv, purustatud lubjakivi. Põhilised krohvitüübid on: - traditsiooniline lubikrohv (1:1) - lubikrohv (1:3) - marmor-lubikrohv Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvimistehnika. Spetsiaalsete hüdrauliliste omadustega lubikroh...
Aiapingi paigaldamine (pingil monoliitbetoonist alus 4 tk 184 Jäätmehooldusvarustus Prügikonteiner 600L, ratastel 3 tk 185 Liiklusalade varustus Liiklus-, parkimiskorralduse ja hoiatus märgid/paigaldus 6 tk Parkimiskohtade mahamärkimine 30 jm Jalgrattastatiiv 8-kohaline 1 tk 2 ALUSED JA VUNDAMENDID 21 Röstvärgid ja taldmikud 211 Liiv- ja killustikalused Killustikust alused, tihendamisega 495,0 m3 212 Betoontarindid Raudbetoonist alusvundamendid betooni mark B30 1,21 m3 550x550x400 mm Raudbetoonist alusvundamendid betooni mark B30 0,44 m3 600x600x400 mm
toomkiriku varemete konserveerimine, milles osalesid peale ülikooli ka Tartu linn ja kultuuriministeerium. Eesti ilmselt üheks tuntuimaks visuaalseks kujundiks on Tartu Ülikooli peahoone oma kuue sambaga. Peahoone esikülg tehti korda riigi abiga 1998. aastal, kuid ülejäänud hoone osa ootab jätkuvalt remonti. Fassaadide korrastamine on küll kenasti nähtav, aga pole paraku kõige tähtsam. Peahoonet on ähvardanud ja ähvardab jätkuvalt kokkuvarisemine, sest vundamendid vajuvad. Vajumise märke peahoone fuajees on näidatud kõigile Eesti Vabariigi peaministritele ja paljudele poliitikutele. 1995. aastal eraldatigi vundamentide kindlustamiseks raha, millest paraku jätkus vaid osaliseks tööks, ja vaja oleks jätku selle protsessi lõpetamiseks. Pistelised toetused kahjuks ei aita. Tartu Ülikoolil on kavas esitada valitsusele eelnõu projekt oma peahoone ja ajaloolise
(Kooli nimi) (Eriala) (Kursus) Columbia kivi Referaat Õpilane: Enda nimi Juhendaja: Juhendaja nimi (asukoht) 2012 Sisukord Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Õõnesplokid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 90-õõnesplokk. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 140-õõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
