iruum, sauna leili- leili- ja pesuruum. Suurem vee- ja niiskuskoormus suurendab niiskuskahjustuste tekke riski ja seab kõrgemaid nõudmisi märgades ruumides kasutatavatele materjalidele ja ehituskvaliteedile. 2 1 Niisked ja märjad ruumid Pesuruumide piirdetarindid tuleb projekteerida ja ehitada nii, et vee sattumine piirdetarinditesse oleks välditud Seina- ja põrandaviimistluse taga peab olema veetõke, mis peab olema piisavat elastne, et kestaks võimaliku hoone “elamise” Põranda veetõke ülespööre 15-20cm (10cm) Ventilatsioon: dušširuum: 15l/s, WC: 10l/s ukse all õhutuspilu 3 Märjad ja niisked ruumid: põranda kalded
Pinnasekihid, mis hakkavad kandma hoonete ja ehitiste koormusi . 28. Mis on vundamentide tehisalused? Nõrkasid looduslikke aluseid tugevdatakse ja saadakse tehisalused . 29. Mis on hooned ja rajatised ühise nimetajana? Hooned ja rajatised on ehitised . 30. Mis on kõrghooned? Kõrghooned ( 10 ja enam korrust ) . 31. Mis on kandetarindid? Kandetarindid- Hooneosad, mis võtavad vastu koormusi ( omakaal, kasulik koormus, tuul, lumi ) ja kannavad need üle hoone teistele osadele . 32. Mis on piirdetarindid? Piirdetarandid- Hooneosad, mis moodustavad ruume . 33. Mis on karkasshoone? Karkasshoone on hoone kus kandvate seinte asemel on postide ja talade võrgustik . 34. Mis on pööning? Pööning on katuse alla jääv soojustamata ruumiosa . 35. Mis on katuslagi? Kui hoonel pole pööningut ja viimase korruse vahelagi on soojustatud ja isoleeritud, siis on tegemist katuselaega . 36. Mis on ärkel? Ärkel on hoone põhigabriidist väljaulatuv seintega ümbritsetud platvorm . 37. Mis on rõdu
mis ühtlustab ehituskonstruktsioonide ja detailide mõõtmed, lähtudes põhimoodulist: M 15. M=100 MM 16. Ehitusalal on osutunud otstarbekaks 12M-kordsed: 24M, 36M, 48M, 60M, 72M, 84M jne 17. 1)Sidumismõõde, 2)Põhimõõde, 3)Naturaal-, ehk tegelik mõõde. 18. Kandetarindid on hooneosad, mis võtavad vastu koormusi (omakaal, kasulik koormus, tuul, lumi) ja kannavad need üle teistele hoone osadele või alusele. 19. Piirdetarindid on hooneosad, mis moodustavad ruume. 20. Normatiivselt 1,2 m maapinnast. 21. Kandvad, ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad. 22. Vundamendiks nimetatakse hoone maa-aluseid tarindeid, millele toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi hoone alusele. 23. Väikeehitis on kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga ja kuni 5m kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) Ehitis, mille lei ole avalikkusele suunatud funktsioone. 2) Olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik
ehituskunstiliselt ja teostuselt heatasemelised ja oma keskkonda sobivad; ei looks ülemäärast ohtu inimestele, varale ega keskkonnale; nende tarbeomadused säiliksid kogu kavandatud eluea jooksul. 2. Kui ei ole teisiti kokku lepitud, loeb nõukogu püsiehitise kavandatud elueaks vähemalt 50 aastat. Ehitise elementide (ehitusosade, tarindite, toodete) kavandatud elueaks loeb nõukogu sealhulgas: 2.1. ehitiste mistahes alused, kande- ja piirdetarindid, välistorustikud (v.a. soojustrassid), sisetorustikud, küttekehad, loomulik ventilatsioon, korstnad, mastid, tornid 50 aastat. 2.2 elektri ja side välisliinid, mahutid, mittetööstuslikud küttekolded, tehisventilatsioon (v.a. elektriseadmed), sanitaartehniline sisseseade (nagu klosetipotid või vannid), põrandakatted, küttetrassid 20 aastat 2.3. teede ja väljakute katted, ruumide elektriinstallatsioon, küttekatlad ja boilerid, mõõte- ja
nad oleksid ehituskunstiliselt ja teostuselt heatasemelised ja oma keskkonda sobivad; ei looks ülemäärast ohtu inimestele, varale ega keskkonnale; nende tarbeomadused säiliksid kogu kavandatud eluea jooksul. 2. Kui ei ole teisiti kokku lepitud, loeb nõukogu püsiehitise kavandatud elueaks vähemalt 50 aastat. Ehitise elementide (ehitusosade, tarindite, toodete) kavandatud elueaks loeb nõukogu sealhulgas: 2.1. ehitiste mistahes alused, kande- ja piirdetarindid, välistorustikud (v.a. soojustrassid), sisetorustikud, küttekehad, loomulik ventilatsioon, korstnad, mastid, tornid 50 aastat. 2.2 elektri ja side välisliinid, mahutid, mittetööstuslikud küttekolded, tehisventilatsioon (v.a. elektriseadmed), sanitaartehniline sisseseade (nagu klosetipotid või vannid), põrandakatted, küttetrassid 20 aastat 2.3. teede ja väljakute katted, ruumide elektriinstallatsioon, küttekatlad ja
tarbimisega) järgi 4. Hoone min eluiga? Tehnoloogiliste süsteemide minimaalne eluiga? 50 aastat: • hooned • tammid, teekatte alused, sillad, tornid • hoonesisesed külmavee-, kanalisatsiooni- ja keskküttesüsteemid 20 aastat: • õhuliinid, kaablid, soojatorustikud • hoonesisesed soojaveetorustikud, ahjud 10 aastat: • hoonesisesed elektrijuhtmed, elektri- ja gaasipliidid, kuumaveeboilerid Ehitise eluiga: • kande- ja piirdetarindid 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? Keldrikorrus loetakse korruseks, kui vähemalt pool ruumist jääb maapinnast kõrgemale. Suurema kattega on tegu keldriga. 6. Mis on korrus? • Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. • Korruseks loetakse ka tehnilist korrust
nõudmisel. Tuletöö koht käesoleva määruse mõistes on: 1) alaline - kui tuletööd tehakse tuletöö tegemiseks projekteeritud ja ehitatud hoones või ruumis, muu otstarbega ruumist piirdega eraldatud tuleohutusnõuetele vastavas ruumis või lahtisel märgistatud platsil; 2) ajutine - kui tuletööd tehakse väljaspool alalist tuletöö kohta. Alaline tuletöö koht peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ruumi piirdetarindid või ruumiosa piirded (ekraanid või kilbid) peavad olema mittepõlevast materjalist. Põlevmaterjalist tarindid peavad olema süttimise eest kaitstud mittepõleva pinnakihi või materjaliga; 2) ruumi või piiretega eraldatud ruumiosa sisustus peab olema mittepõlevast materjalist; 3) ruumis ei tohi töödelda ega hoida mis tahes põlevmaterjali; 4) ruum peab tule- või plahvatusohtlikust ruumist olema eraldatud tuletõkkeseinaga. Ühendus
nõuded, normid ja määrused. Juhul kui Eestis vastavad normid puuduvad, lähtutakse Soome vabariigis kehtivatest nõuetest ja normidest. Kvaliteeditingimuste puhul tuleb aluseks võtta alljärgnevad normdokumendid: EVS 811:2002 - Ehitusprojekt. Ehitise heliisolatsiooninõuded standardist EVS 842 : 2003. EVS-EN 12464-1:2003 "Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus". Tarindi RYL 2000 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid. Maa RYL 2000 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid. Viimistlus RYL 2000 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Viimistlustööd ja sisetarindid. Maalritööde RYL 2001 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja viimistluskombinatsioonid. Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. RT 88-10553 Piirded. RT 96-10656, Esitlus- ja informatsiooniruumid.
säästev madala emissioonivõimega nn energiasäästuklaas. Joonkülmasilla mõju klaaspaketi ja raami vahel on võimalik vähendada kasutades spetsiaalset plastikust vaheprofiili. Raami soojusjuhtivust saab vähendada materjalivalikuga või raami paksuse suurendamisega. 29. Millised on projekteerija ülesanded piirdetarindite ehitusfüüsikalise projekteerimise juures? Tema ülesanne on projekteerida piirdetarindid nii, et vältida nendes niiskutehnilisi probleeme, näiteks hallituse tekkimine ja veeauru kondenseerumine. On ka veel energiatõhususe arvestamine. 30. Seleta lahti mõisted „soojusvoog“ ja „soojusvool“? Tähised, ühikud. Standardis EVS 908-1:2010 31. Mida kirjeldab Foureri seadus? Selgita valemiga. Foureri seadus kirjeldab soojusvoolu tihedust, mis sõltub soojuserijuhtivusest ja temperatuurigradiendist q = -k ∙ ΔT qx = -k ∙ dT/dx 32
madala emissioonivõimega nn energiasäästuklaas. Joonkülmasilla mõju klaaspaketi ja raami vahel on võimalik vähendada kasutades spetsiaalset spetsiaalset plastikust vaheprofiili. Raami soojusjuhtivust saab vähendada materjalivalikuga või raami paksuse suurendamisega. 29. Millised on projekteerija ülesanded piirdetarindite ehitusfüüsikalise projekteerimise juures? Tema ülesanne on projekteerida piirdetarindid nii, et vältida nendes niiskutehnilisi probleeme, näiteks hallituse tekkimine ja veeauru kondenseerumine. On ka veel energiatõhususe arvestamine. 30. Seleta lahti mõisted ,,soojusvoog" ja ,,soojusvool"? Tähised, ühikud. Standardis EVS 908-1:2010 31. Mida kirjeldab Foureri seadus? Selgita valemiga. Foureri seadus kirjeldab soojusvoolu tihedust, mis sõltub soojuserijuhtivusest ja temperatuurigradiendist q = -k T qx = -k dT/dx 32. Mitu Celsiuse kraadi on 253 Kelvinit? -20,15°C 33
ventilatsiooni- sh tolmukogumiseseadmete ruum; suruõhu tootmise masinaruum; põlevvedelike hoiuruum; tulekustutussüsteemi pumpla. Automaatse tulekustutussüsteemiga varustatud ettevõtetes eraldatakse punktis nimetatud ruumid mittepõlevatest materjalidest EI30 klassi kuuluvate tuletõkketarinditega. Kinniste materjaliladude ja katusealuste hoiuplatside põrandad peavad olema mittepõlevast materjalist. Transportööride, galeriide ja tunnelite piirdetarindid peavad olema mittepõlevast materjalist. Läbiviigud ja lahtised avad Kommunikatsioonide läbimiskohad tuletõkkeseintes ja -lagedes peavad olema tihendatud nii, et läbiviigud ei vähendaks tarindi tule ja suitsu tõkestamise võimet. Transpordi- või muud seadmed, mis ei võimalda ava sulgemist nõuetekohaselt tuletõkkeukse või -luugiga võib korvata seadmega ühendatud ruumide tule leviku tõkestamise süsteemiga, mis vastab läbitava tuletõkkepiirde tulekaitsevõimele. Tuleohutuskujad
- Mõõtühik (unit of measurement) – mõõdetavat või hinnatavat numbrilist suurust kirjeldav ühik 2 3 (m, m , m , tk) - Projekt (project) – omaniku poolt määratud eesmärgi ja ulatusega ettevõtmiste kogum - Tarind, ehituskonstruktsioon (structure) - ehitise osa, mille projekteerimisel on tarvis teha ehitusmehaanika ja ehitusfüüsika arvutusi; kandetarindid (kandekonstruktisoonid) kannavad lisaks omakaalule koormust; piirdetarindid (piirdekonstruktsioonid) eraldavad ruumi teisest ruumist, välisõhust või pinnasest - Töökirje (item of bill of quantities) – töökirjeldusest, -mahust ja arvestusühikust koosnev kirje töömahtude loetelus - Töökirjeldus (work description) – töö tulemuse kirjeldus töömahtude loetelus - Töömahtude loend (bill of quantities) – projektijärgsete tööde kirjelduste ja mahtude loetelu
Katused Iseseisev töö EVS 838:2003 Katused EVS 837-1:2003 Piirdetarindid. Osa 1 Üldnõuded ET & RT kaardid G. Samuel Kivikatused, 1994 RIL 107-2000 Rakennusten veden- ja kosteudeneristysohjeet Toimivat Katot 2007 (http://www.kattoliitto.fi/files/238/Toimivat_Katot_07.pdf) 2 1 Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või
Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool SOOJUS- ISOLATSIOONID EHITISTES Isolatsiooni terviklik süsteem Valiku ja paigalduse põhimõtted Tehnoloogia Vigade vältimine 1 SISU: MÕISTED SISEKLIIMA SOOJUSKAOD SOOJUSISOLATSIOON FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende interpret...
1. hooneosi, mis võtavad vastu koormusi (omakaal, kasulik koormus, tuul, lumi) ja kannavad need üle teistele hoone osadele või alusele, nimetatakse kandetarinditeks; 2. hooneosi, mis moodustavad ruume, nimetatakse piirdetarinditeks. Kandetarinditeks on vundamendid, seinad, sambad/postid, talad/fermid, laepaneelid, trepid, rõdud ning piirdetarinditeks kõik seinad, uksed, aknad, vahelaed ja laed, katused. Eelnevast selgub, et mõned hooneosad võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdetarindid seinad. Välisseinad liigitatakse: a) kandvateks, kui nad kannavad lisaks omakaalule ka vahelagedelt ja katuselt tulevaid koormusi ning tuulekoormust; b) ennastkandvateks, kui nad võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses; c) mittekandvateks, kui nad võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses; 4
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) isik , kelle erialaõpe, -oskused ja kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid.
sademetega väliskihti sissetungiv vesi, mõnel juhul ka hoone soklist tulenev kapillaarniiskus. Välispiirde niiskumine vähendab omakorda seina soojuspidavust, mis halvendab Soojustada võib välisseina nii veelgi hoone üldist olukorda. mineraalvilla kui vahtplastiga. Peaasi, et soojustus Eesti Projekteerimisnormi EPN 11.1 järgi peavad piirdetarindid kivimajadel paigaldataks olema konstrueeritud nii, et niiskuse kondenseerumine seina välispinda piirdes oleks normaalolukorras välditud. Selle kontroll on eelkõige vajalik krohvkatete korral, kus puudub tuulutuspilu soojustuse ja kattekihi vahel ning lisasoojustuseks kasutatakse mineraalvilla. ..
7. KATUS Katuse ülesandeks on hoone kaitsmine ilmastikumõjude eest. Katused koosnevad kande- ja kattekonstruktsioonist. Kandekonstruktsioon tagab katuse tugevuse ja püsivuse (kannab katusele mõjuvaid koormisi ( omakaal, lumekoormus, tuulekoormus) ja kattekonstruktsioon annab vee- tiheduse. Katuslae puhul on katuse kandekonstruktsioon ühtlasi viimase korruse laekandjaks. Nõuded katusele Eesti Vabariigi projekteerimisnormi EPN 11.1. Piirdetarindid järgi - katusekate peab olema veetihe - katuse kuju ja kalded peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu - lamekatuse kalle ei tohi olla väiksem kui 1:100. Kalde määramisel võetakse arvesse kande- tarindite läbipainde mõju - sisemise äravooluga katused peavad olema varustatud puhastatavate äravoolulehtritega, välimise äravooluga katused vihmaveerennide ja torudega - välimine äravool köetava hoone katuslaelt veesülitile või vihmaveerennide ja torude kaudu
12.4 Sisekliimaprobleemid 204 12.5 Müraga ja päevavalgusega seotud probleemid 206 12.6 Korterielanike märgitud terviseprobleemid 206 12.7 Korterite sanitaarremont 206 13 Kokkuvõte põhimõttelistest renoveerimislahendustest 208 13.1 Piirdetarindid ja ehituskonstruktsioonid 213 13.1.1 Sokkel, vundament ja keldriseinad 213 13.1.2 Välisseinad 222 13.1.3 Katused 227 13.1.4 Vahelaed 229 13.1.5 Niisked ja märjad ruumid 230 13.1
tarinditest ning teisaldatavatest esemetest on 1,5 m kui uks viib trepikotta sisekoridorist, siis ohutuskuja pole vaja. Soojuskiirgust mitteläbilaskva tuletõkkeklaasiga tarindi kasutamisel korral ohutuskuja ei nõuta. Märjad ja niisked ruumid Niisked ja märjad ruumid on ruumid, kus kasutatakse normaaltingimustest enam vett. Niisked ruumid wc ja majapidamisruum Märjad ruumid vannitoad, saunad. Pesuruumide piirdetarindid tuleb projekteerida ja ehitada nii et vee sattumine piirdetarindisse oleks välditud. Seina ja põrandaviimistluse taga peab olema veetõke, mis peab olema piisavalt elastne, et kestaks võimaliku hoone ,,elamine". Põranda veetõke ülespööre tehakse 15.20 cm ülespoole. Põrandad peavad olema kalletega. Veetõke märgades ja niisketes ruumides ei või vee sattumine piirdetarinditele põhjustada nende kahjustusi.
- Mõõtühik (unit of measurement) – mõõdetavat või hinnatavat numbrilist suurust kirjeldav ühik 2 3 (m, m , m , tk) - Projekt (project) – omaniku poolt määratud eesmärgi ja ulatusega ettevõtmiste kogum - Tarind, ehituskonstruktsioon (structure) - ehitise osa, mille projekteerimisel on tarvis teha ehitusmehaanika ja ehitusfüüsika arvutusi; kandetarindid (kandekonstruktisoonid) kannavad lisaks omakaalule koormust; piirdetarindid (piirdekonstruktsioonid) eraldavad ruumi teisest ruumist, välisõhust või pinnasest - Töökirje (item of bill of quantities) – töökirjeldusest, -mahust ja arvestusühikust koosnev kirje töömahtude loetelus - Töökirjeldus (work description) – töö tulemuse kirjeldus töömahtude loetelus - Töömahtude loend (bill of quantities) – projektijärgsete tööde kirjelduste ja mahtude loetelu
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
