Esimene ülesanne: Täidetud näite alusel Kraana Grove GMK 5220 Antud : Ln = 63,6 m H = 56,0 m Leida: Lmin - max = 10,0...58,0 m Ln =59,1 m ( 68,0 m) Qmax -min = 16,5...4,2 t L = 18,0 m (36,0 m) Hmax - min = 62,2...20,1 m Q = 19,4 t (9,2 t) 0 = -- 0 = -- -- Teine ülesanne: Antud AMK 126-63 Antud kraanadega tõstet ei soorita I v Q = 25,0 Q = 30,0 t Q= L = 5,0 L = 15,5 m L= H = 16,0 H = 23,0 m H= Ln = 31,1m Ln = Antud HOIST A 370 N LTM 1030 2.1 II v Q = 7,0 Q = 21,6 t ...
TTÜ EHITUSE JA ARHITEKTUURI INSTITUUT Ehitusprotsesside uurimisüksus Kraanade lastikarateristikate kasutamine Kodutöö nr. 1 Aine "Ehitusmasinad" Üliõpilane: Tallinn 2018 Esimese kodutöö tulemused Kraana: HOIST A370 N Antud: Ln, m= 11,2 Q= 24,9 Leida: Lmin max= 3,0...9,0 m Ln= 23,2 m Qmin max= 26,2...70 t L= 7,0 m Hmin max= 6..
Esimese kodutöö tulemused: Antud: Ln= 8,0 m Q= 3,0 t Leida: Lmin-max= 2,5-7 m Ln= 10 m Qmin-max= 8-14 t L= 9 m Hmin-max= 2,5-8,5 m H= 3 m Teise kodutöö tulemused: Antud: HOIST MS 455 N Q= 6,5 t Q= 7,2 t L= 12 m L= 12 m H= 27 m H= 30 m Ln= 30,7 m HOIST MS 455 N on hea manööverdamisvõimega iseliikuv noolkraana gabariitmõõtmetega 9,1 2,75 3,83 m. Maksimaalne tõstevõime on Q= 50 t. tõsteraadiusel 3 m. Nool on teleskopeeritav Ln= 8,2-36,7 m. Võimalik on veel lisada ka pikendusi 9 ja 14 m. Tõsteraadius L= 3-28 m. ilma pikenduseta noolel. Tõstekõrgus H= 5-38 m. pikendusega kuni...
Mis on kraana... Kraana on masin, mis on ettenähtud lasti tõstmiseks ja transportimiseks. Kraana töötab tsükkeltalitluses ning selle koormus sõltub lasti tõstekõrgusest ja teisalduskaugusest. Liikumisviisi järgi jaotatakse kraanad: · paiksed kraanad; · ronikraanad; · teisaldatavad kraanad; · liikurkraanad. Tornkraana... Tornkraana kasutusalad... Arvukas ja kõigile silma hakanud kraanade klass on tornkraanad, mida kasutatakse peamiselt (kõrg)hoonete püstitamisel. Nende hulka hinnatakse maailmas 100150 tuhandele. Tornkraana konstruktsioon... Ajalooliselt on kraana mehhaaniline tõstemasin, mis koosneb kraananoolest, plokkidest, konksust, haaratsist, tõstemagnetist, kabiinist, trossidest, jne. Tornkraana silmatorkavamateks osadeks on suur, näiteks 10 x 10 x 1,5 m ja
Järgnevas tabelis on toodud iseliikuvate ja autotõstukite põhiparameetrite üldistatud piirid: Parameeter Autotõstuk Iseliikuv tõstuk Max töölava tõstekõrgus, m 20…55 5…35 Max töölava ulatus, m 15…25 0…25 Max töökoormus, kg 150…400 100…300 5. Tornkraanade kasutusala ja liigitus ning kraanade tehnoloogilised parameetrid. Põhilised montaažikraanad kaasaegses ehituses. Kasut nii tsiviilobjektide kui tööstushoonete rajamisel. Liigitatakse 1. Liikuvuselt a) statsionaarsed b) liikuvad – horisontaalselt ja vertikaalselt e roni- 2. Torni pöörduvuselt a) pöörduva b) mittepöörduva torniga 3. Tornikonstruktsioonilt a) sõrestiktorniga b) torutorniga 4. Noole liikuvuselt a) tõstetava noolega b) konsoolnoolega c) liigendatud noolega 5. Torni
3)harudega tropid 2-haruline tropp, 4-haruline tropp JÕUD TROPI HAARAS P=DETAILI KAAL/(HAARADE ARV *COS(TROPI HAARA KALDENURK VERTIKAALTELJE SUHTES)) JÕUD TROPI HAARAS KASVAB NURGA ALFA SUURENEDES 1)SELLEPÄRAST EI SAA KASUTADA PIKKADE RASKETE DETAILIDE TÕSTMISEKS LÜHIKESI TROPPE 2)PIKKADE TROPPIDE PUHUL KAOTAME AGA TÕSTEKÕRGUSES TRAAVERSID 1)SAAB KOKKU HOIDA TÕSTEKÕRGUSES OLULISELT HAARATSID OLULINE DISTANTSAVAMINE 1)mehaaniline 2)elektriline 3)friktsioonhaarats (nagu tangid) Kraanade valikul tuleb arvestada haardeseadmete massi ja kõrgusega 2.MONTAAZIKRAANADE VALIK Valikul lähtutakse: 1)ehitusobjektist (karkass, paneel, tellis) 2)ehitise mõõtmetest 3)valitud tehnoloogiast (mitmekorruselised hooned tornkraanad, ühekorruselised hooned iseliikuv roomik, ratas või autokraana) MONTEERITAVA ELEMENDI MONTAAZIPARAMEETRID Valitud kraanade tehnilised parameetrid määratakse lähtudes monteeritava detaili montaaziparameetritest: 1)montaazimass, t 2)montaazikõrgus, m
Soome ettevõte: KONE Kone • Kone – Soome keeles masin • Omanikud Harald(1924), Pekka(1964), Heikki(1932) ja Antti (1996)Herlin • Üks kaubamärk – KONE • Peakorter Espoos • People Flow põhimõtted Tegevusvaldkond • Liftide, liuguste ja eskalaatorite arendamine, valmistamine, müük, paigaldus ja hooldus • Varasematel aastatel tegeles ka kraanade, tõstukite, puidutöötlusmasinate, tarbeelektroonika ja meditsiinivarustusega jms Ajalugu • 1910 Strömberg OY tütarettevõte • 1918 iseseisev firma • 1957 arenes Rootsi • 1967 Helsingi börsile • 1993-1995 müüs maha paljud firmad ja jäi liftide ja eskalaatorite tootmise juurde • 20. saj lõpul laienes Euroopasse, Põhja- Ameerikasse ja Aasiasse Majandusandmed (2013) • Üle 43 000 töötaja üle maailma • Käive 6,9 miljardit €
6. Kraanad 6.1 STS-kraana tehnilised andmed, töötsükkel Kraana pikkus= 35 m Kraana ulatuskaugus= 45 m Tahaulatus= 10 m Tõste kõrgus maapinnast= 25 m Kraana laius = 18,2 m Vertikaalliikumiskiirus= 100 m/min Horisontaalliikumiskiirus = 150 m/min Töötsükkel: Vertikaalliikumine kokku 100 m + Horisontaalliikumine : 100m = 200 m Vertikaalliikumine 1 min + Horisontaalliikumine 40 s + konteineri haaramine 10 s + konteineri langetamine 10 s = 120 s = 2 minutit STS-kraanade arv: Päevane TEU-de maht = 24 tundi* kraana tõstete arv*laeva teenindavate kraanade arv*luukide avamise/sulgemise tegur (võetakse 0,95)* tööaja tegur (võetakse 0,9) 2400= 24* 30* X*0,95*0,9 2400=615,6 X 6.2 Straddle carrier-i tehnilised andmed, töötsükkel ja arv sadamas Täis konteineri tõstmise kiirus max: 18m/min Täis konteineri keskmine tõstmise kiirus: 15 m/min Tühja konteineri tõstmise kiirus, max: 26m/min
a) Frontaalse täitmise ja külgtühjendamisega b) Frontaalse täitmisega ja tühjend 180* ulatuses c) Front ja front 13) noole liikuvuse järgi jaotatakse tornkraanad a) tõstetava noolega b) konsoolnooega 14) Kraana tõstekõrgust mõõdetakse a) kraana toetuspinnast konksu tsentrini 15) Loetlege iseliikuvate noolkraanade noole tüübid tema kuju järgi Sirge, kaldnokaga, liikuva nokaga, torntüüpi noolega 16) Kraanade lastigraafikud on koostatud püsivusteguriga a) kp=1,15 17) Kännud ja suuremad puud eemaldatakse pinnaselt ...... abil a) juuriate 18) Sobivamad buldooseri hõlmad kaevamis-transportimistöödeks on SU-tüüpi, U-tüüpi. 19) Millised om iseloomust autogreideri telgede ...........(1-juhitavate telgede arv, 2-vedavate, 3-üldine) Normaalne läbivus (1*2*3
________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ Selline sidur sobib kolbkompressorite, kraanade ja valtspinkide mootorite siduriteks. NUKKSIDURITE: Eelised Puudused 1. Suur ülekantav moment; 1. Ajami laagesdustele lisanduvad koormused, 2. Elastne vaheelement tagab vajaliku mis väändejäikuse: on võrdelised telgede hälvetega; · summutab ajamis lööke ja vibratsioone; 2. Vaheelemendi elastsus tekitab ajamis 3
2) Tõsteseadmete liigitus: * tungrauad, * peavad tõsteseadmed taluma küllalt suurt tormi. sepistamise teel. Valuterast võib kasutada vaid siis, kui 35) Puistelasti haarajad: Tsüklilise polüspastid, * vintsid, * talid (telpid). Tuule põhjustatud koormus F tuul=piAi, kus Ai konks on kadudefektide avastamiseks läbi valgustatud. toimega TTS võimaldavad tõsta puistlasti 3) Kraanade liigitus: * pöördkraana, * konstruktsioonielemendi pindala, pi tuule Suure süsiniksisaldusega terast ja termotöötlust ei (liiv, kivisüsi jne) portsjonide kaupa. Selleks sildkraana, * pukk-kraana, * poolpukk-kraana, * surve seadme elemendile (nool, mast, kasutata sellepärast, et konks peab säilitama piisava kasutatakse erinevaid mahuteid. Lihtsaimaks
tulekahju. Esineb pikendusjuhtme kasutamisel. Isetehtud pikendusjuhtmed on sageli tulekahjude põhjustajaks. Ohtlikuks võivad ka igasugused ajutised juhtmed. 1.Seadme katmata elektrilised osad Elektrilised osad võivad olla katmata kui kate on eemaldatud. Katmata võivad olla mootorite ja elektrooniliste seadmete osad. Vanadel seadmetel võib olla katmata osi. 2.Kõrgepingeliinid Paljud inimesed ei tea, et kõrgepingeliinide juhtmed pole isoleeritud. Elektrilöögioht tekib kraanade, metallredelite, metalltroude jne kokkupuute kõrgepingeliiniga. 3.Halva isolatsiooniga elektrijuhtmed Isolatsioon kaitseb juhtmeid kokkupuute eest teineteisega ja kokkupuutest inimesega. Puudulik isolatsioon on sageli vanadel elektrijuhtmetel ja elektriseadmetel. 4.Maandamata elektriseadmed ja süsteemid - Puudulik maandus on kõige sagedasem eeskirjade rikkumine. Kui seade pole korralikult maandatud, siis on oht, et üleliigne pinge ei eemaldu maasse ja seadme osad võivad minna pinge alla. 5
kiirus, pöörlemine, liikumiskiirus jms. Tõstuki juures tuleb välja tuua mark, kandevõime, maksimaalne tõstekõrgus, tõstuki liikumise kiirus kaubaga ja ilma jms. Kõikide masinate ja seadmete juures tuleb ära tuua ka kasutatavad haardeseadmed koos nende täpsemate andmetega (tüüp, kandevõime, omakaal jms). Tabel 8 Kraanade iseloomustajad Nooleulatus, m Vahe Mehhanismide kiirused Kraana Tõste- rööbaste Tõstmine/langeta- Liikumiskiirus, mark võime, t min Max Pöörlemine, 1/min vahel, m mine, m/min m/min
Vundamendi auku kaevatakse mullatöömasinate, peamiselt ekskavaatori abil. Peamised riskitegurid: vibratsioonitõbe põhjustav tõukeline vibratsioon, müra (vaegkuulmine) ja juhi sundasend koos sagedaste pea- ning kere pööretega (füüsilise ülekoormuse haigused). Rakestustööd toimuvad sild- või autokraana abil. Kraana peamised osad on kandekonstruktsioon ning tõste-, sõidu- ja pöördemehhanismid. Põhiliseks tervise riskiteguriks on kraanajuhi sundasend. Mõningate kraanade puhul peab juht tegema sagedasi pea- ja kerepöördeid (füüsilise ülekoormuse haigused). Vedudel rakendatakse tsemendi-, betooni-, pinnase- ja paneeliveokeid, kallureid, mootorkärusid ja kopplaadureid. Raskeveokite peamised riskitegurid: tõukeline vibratsioon (vibratsioontõbi), müra (vaegkuulmine) ja juhi sundasend (füüsilise ülekoormuse haigused). Müüriladumine: Müüriladujad (müürsepad) puutuvad tööl kokku telliste, betooni ja müüritsemendiga.
m -haarade arv α -tropi haara kaldenurk vertikaaltelje suhtes 3. MONTAAŽITÖÖD 5 TRAAVERSID 1250 cm Q = 8,4 t HAARATSID 2 ) M O N T A A Ž K R A A N A D E V A L I K MONTEERITAVA ELEMENDI MONTAAŽIPARAMEETRID Valitud kraanade tehnilised parameetrid määratakse lähtudes monteeritava detaili montaažiparameetritest: 1) MONTAAŽIMASS GM = GE + GH + (GT + GTL), t GE - GH - GT - GTL - 3. MONTAAŽITÖÖD 6 2) MONTAAŽIKÕRGUS HM = h + a + c + b, m h - a - c - b -
ja mammonat koguda.4 Autor on ühendanud selle stereotüübi ning oma põhiopositsiooni negatiivse poole "Kaelkirjakus" on autori positsioon täiesti selge: ta on vaba mõtlemisega lapse poolel ning vastandub nürinenud täiskasvanutele. Seda tõestab seegi, et jutustuse kulminatsioonis laseb ta lapse fantaasiamaailmal reaalsuseks muutuda: kraanad (mitte üksnes see, mida laps oli lõvi eest hoiatanud, vaid terve kraanade mets sadamas) muutuvad (või osutuvad) kaelkirjakuiks ning tormavad lõvi eest põgenedes Aafrika poole. Binaarsete opositsioonide komplekt "Kaelkirjakus" joonistub välja reljeefselt ning seda võib hõlpsasti tabelina esitada. 1 "Ugrilane". Rmt.: "Õlle kõrvale", lk. 5-8 2 "Maa-rahvas? Kes nad õieti on?" Rmt.: "Kalevipoeg", lk. 3-16 3 "Setu vurle küüsis". Rmt.: "Õlle kõrvale", lk. 35-38 4
· Looduskividest (paekivi, raudkivi) · monteeritavatest betoonplokkidest, · betoonist või keramsiitbetoonist väikeplokkidest, · soojustatud mitmekihilistest raudbetoonpaneelidest. Suurte koormuste või nõrkade pinnaste puhul tuleb vundamendi taldmik teha laiema kui alusmüür. Monteeritavad lintvundamendid Koosneb: · Taldmikuplokkidest (r/b) · Vundamendiplookidest (betoon) · Monteeritakse tavaliselt kraanade abil. Monteeritavad lintvundamendid · Taldmikuplokid paigaldatakse vahetult liiv- või killustikalusele. · Ruumiline jäikuse tagamiseks tuleb vundament laduda seotisest (tsementmördil) · Kui alus hoone ulatuses on ebaühtlane ja on karta ebaühtlast vajumist, tuleb ette näha pidevad 30-50 mm paksused sarrustatud rõhtvuugid või 100-150 mm kõrgused sarrutatud betoonvööd ümber kogu hoome.
tuleks juurde muretseda ja mida eemaldada. Pidin tegema ideaalpinna arvestuse ehk siis mõõtma ära ennem kui pikk ja lai on lao ruum ühest otsast teise. Ma pidin paigutama enam-jaolt (kapid,riiulid,roklad,lauad,alused,kastid) nii, et oleks laos rohkem ruumi liikuda ja asjad ei jääks jalgu. Kuna mul tuli mõte võtta kasutusele suuremad riiulid, oli selleks vaja redeleid, ennem tuli mul mõte tõstukite ja kraanade suhtes siis sain aru, et see oleks igatpidi liiga kallis, nii masinad kui nende kasutamine ja hooldamine.Arhiivmaterjalid asusid kastides ja neid oli seal nii palju, et oli suhteliselt võimatu seal liikuda või siis poste ja pakke kätte saada. Laoriiulid mõtlesin ma panna seina äärde ja mida vaja ei lähe viia keldrisse. Need kapid mis seisid kest ladu ja mis ei olnud vaja minevad, tuli
Vana-aeg Ülevaade arvatavast püramiidide ehitamise tehnoloogiast. http://www.bbc.co.uk/history/ancient/egyptians/great_pyramid_01.shtml 24.11.2007 16. Ehitustehnoloogia ajalugu. Ehitusmasinad. Ülevaade ühe vanima ehitusmasinate tootja Volvo ehitusmasinatest alates aastast 1832. (Ekskavaatorid, greiderid, skreeperid tõstukid) http://www.volvo.com/constructionequipment/global/en-gb/AboutUs/history/ 26.11.2007 17. Ehitustehnoloogia ajalugu. Ehitusmasinad. Ülevaade kraanade ajaloost. http://en.wikipedia.org/wiki/Crane_(machine)#History_of_cranes 25.11.2007 6 Lisa 2, Viited 1. http://www.films.com/id/2731/How_Did_They_Build_That.html 24.11.2007 2. http://www.britannica.com/eb/article-10403/history-of-technology 24.11.2007 3. http://www.loc.gov/rr/scitech/tracer-bullets/historyoftechtb.html 24.11.2007 4. http://www.timbersmith.com/history.html 24.11.2007 5
ja tööohutuse nõuete ning nende kohustuste osas oma töötajaid juhendada ja kontrollida; 6) kontrollima tööohutuse plaani täitmist ning korrigeerima või laskma seda korrigeerida, kui töös tekib muudatusi; 7) võtma kasutusele abinõud, et ehitusplatsile pääseksid ainult sinna lubatud isikud. §7. Ehitusplatsi kontrollimine (1) Ehitustöödel kasutatavate töövahendite, kraanade ja muude tõsteseadmete, tellingute, teisaldatavate raketiste, ajutiste tugede ning kaitsevahendite konstruktsioon ja seisukord peavad tagama tööde ohutuse. (2) Ehitusplatsil viiakse vähemalt üks kord nädalas läbi üldkontroll, mille käigus kontrollitakse korda ehitusplatsil, kaitset kukkumise vastu, tellinguid, ühendusteid, valgustust, energiajaotusinstallatsioone, tõsteseadmeid, pinnase ja kaeviste varisemisohu tõkestust jne.
11.2004. ülemised liikumatud plokid, 7- lastitali liikuvate plokkide fiksaator, 8- lastitali alumised liikuvad plokid, 9- pöörel, 10- obadus, 11- poom, 12- lastisammas. Kraanad. Laevad võivad olla varustatud kõige mitmesuguse komplektiga mitme liikumisvabadusega üksik- ja paariskraanadega. Kraanad võivad pöörelda ümber vertikaalse telje üksi ja paarikaupa, liikuda piki ja põiki laeva. Kraanad võivad olla paigutatud diametraaltasandisse või parda äärde. Kraanade tõstevõime peab tänapäeval tagama 20-tonnise konteineriga töötamise. Paariskraanadega peab olema võimalik tõsta 40- tonnist konteinerit. Kraana võimaldab tlifte.ööd 3600se pöördenurga ulatuses. Joon. 7.3.11. Elektrihüdraulilised paariskraanad laeva diametraaltasandis. Laevadel kasutatakse sildkraanasid, harvem portaalkraanasid. Joon. 7.3.12. Sildkraana standardsete suurendatud kaubakohtade paigutamisekslaeva.
J1 J2 mv 2 lõppkujul valem: J J m J 0 2 2 2 ... 2 u1 u1 u2 7. Mehaaniliste karakteristikute liigitus Töömasinate mehaanilised karakteristikud: Kiirusest sõltumatu staatiline moment: Ts=const. Selline karakteristik on eelkõige mehhanismidel, illes oluline osa tehtavast tööst kulub raskusjõu ületamiseks, nagu kraanade tõstemahhanismid, lihtid jne. Samasse rühma kuuluvad mehhanismid, milles ülekaalus on hõõrdejõud, sest hõõrdejõudu ja momenti võib teatavais piires lugega mehhanismi töötamisekiirusest sõltumatuks. Siinghulgas võib nimetada sildkraanade silla- ja vankrimehhanimse, transportööre, tööpinkide ettenihkemehhanisme, höövelpingi töölaua mehhanimi, valtspinke. Kiirusest sõltuv staatiline moment: Ts=f() või Ts=f(n)
kontrollitakse. Järgmine verm kinnitatakse eelmise külge ja rihitakse reguleeritavate rõhttugedega Teraskonstruktsioonide montaaz Teraskonstruktsioone kasutatakse peamiselt tööstus ehitistel, ühiskondlike hoonete ehitamisel ja rajatste ehitamisel. Teraskonstruktsioonides monteeritakse tööstus ja kõrghoonete karkass, samuti korstnaid, gaasimahuteid, mobiilimaste, kõrgepinge liinide maste jne. Laialdaselt kasutatakse teraskonstruktsioone sildade ja kraanade ehitamisel. Teraskonstruktsioonide suur tugevus ja kergus on põhilisteks eelisteks. Montaazil karkassiks ühentatakse poltide, neetide ja keevituseda. Terase puudusks on roostatamine ja tules deformeerumine. Seepärast kasutatakse vastutusrikkamates konstruksioonides roostevaba terast. Alati kaetakse terase pinnad roostekaitse vahendid. Sammaste montaaz Terassambad võivad olla täisseinalised- või liitsambad. Samba alumises osas on
- Ehitiste lammutamine lõhkamisega - Muud lammutus meetodid (käsitsi, teemantsaagimine, veejoaga lõikamine). Ohutusnõuded lammutamisel ja demontaail - Hooneid tuleb lammutada ülalt allapoole nii, et ühe osa eemaldamine ei põhjustaks teiste osade varisemist - Tarindeid ei tohi lammutada mitmel kohakuti kõrgusjärgul või korrusel korraga, sissepääsud alumistesse ruumidesse peavad olema suletud. - Lammutusjäätmed tohib alla lasta ohutult kraanade või tõstukitega; erandina on lubatud mittetolmavaid jäätmeid kuni 3m kõrguselt alla loopida, aga ainult tööjuhataja vahetul järelvalvel - Lammutusprahti tohib korruselt eemaldada
plahvatusohtlikes keskkondades kasutatavate masinate ja kaitsesüsteemide nõuetekohasust: · nõutava dokumentatsiooni olemasolu ning selle sisu (vastavusdeklaratsioon, eestikeelne juhend) · masina märgistust (CE märk, Ex märk, eestikeelsed hoiatustekstid) · masina vastavust tehnilistele normidele (oluliste ohutusnõuete täidetus ja EN standardikohasus) · Registreerimisele kuuluvate kraanade, kaubaliftide ja tõstukite juures kontrollitakse vastutavate isikute ja käitajate nõuetekohasust, tehnilise kontrolli olemasolu ning paigaldamise, ümberehitamise ja remondi nõuetele vastavust. Jälgitakse, et tehnilise kontrolli teostaja ja vastutavate isikute eksamineerija järgiks neile kehtestatud nõudeid.15 33333 Surveseadmed Tehnilise Järelevalve Amet teostab riiklikku järelevalvet surveseadme nõuetele vastavuse üle,
Minu põhiülesanneteks on erinevate seadmete paigaldamine raske- ja ehitustehnikale. Samuti nende hooldus ja seadistamine. Seadmeteks on põhiliselt olnud erinevad kaalusüsteemid tootjalt Pfreundt, Liebherri info edastus süsteem LiDat, ekskavaatori pöördpea kontrollerid SWAB, reversiivsed jahutussüsteemid, erinevad sahkade, harjade, koppade ja haaratsite kontrollerid ja juhtsüsteemid. Parandada ja taastada on tulnud ka kraanade erinevaid juhtsüsteeme. Seni tehtud töödest keerukam olekski ehk ühe kraana tulekahju järgne taastamine, kus jooniste ja skeemide järgi sai taastatud kogu elektrisüsteem, mis jääb kahe kabiini vahele. Töö sisaldas lugematul hulgal kaabeldamist ja erinevate andurite vahetamist. Ka tuli kraana peale remonti uuesti oma andureid tundma õpetada, sest vastasel juhul ei oska masin anduritelt tuleva infoga midagi peale hakata või saab sellest väga valesti aru. See oleks aga ohtlik.
· KALENDERPLAANILE VASTAVAT EHITUSKESTUST · VALITUD EHITUSTEHNOLOOGIAT · OHUTUSTEHNIKA NORME · TULEOHITUSE NORME · LOODUSKAITSE NORME · EHITUSPLATSI RAHULDAMIST VEE, ELEKTRI, SOOJA JA SIDEGA 61 · ET AJUTISED HOONED, RAJATISED JA SEADMED EI JÄÄKS RAJATAVA EHITISE ALLA · ET EHITUSPLATSI KORRALDUS KINDLUSTAKS RATSIONAALSE TRANSPORDISKEEMI, MIS SAAVUTATAKSE KRAANADE , TEEDE JA LADUDE PAIGUTAMISEGA · ET KULUD AJUTISTELE HOONETELE JA RAJATISTELE OLEKSID MINIMAALSED INSENERITÖÖ SOOVITAV JÄRJEKORD: · KRAANADE ARV JA PAIGUTUS, TEED NING LAOD · EHITUSKESTUSE MÄÄRAMINE SUHTELISES AJAS · KALENDRPLAANI ALUSEL ( KESTUS RAHULDAS ) MÄÄRATAKSE RESSURSSIDE VAJADUS : TÖÖJÕUD, ELEKTER, VESI, MASINAD, MATERJALID. MÄÄRATAKSE KESKMINE, MAKSIMAALNE ÖÖPÄEVAS, MAKSIMAALNE VAHETUSES
3.37 3.42) Veolaev puistlasti tarvis. Paljudel juhtudel on selline laev spetsialiseeritud ühe kindla lasti veoks (vili, maak, süsi, väetis, tsement jne). Konstruktsiooni omapäraks, eriti raskeid puistlaste (maak) vedavatel laevadel on kõrge topeltpõhi ja ülateki alla paigutatud tiibtankid ning pardatankid. Laadluugid ei ole eriti suured. Lastiruum võib omada spetsiaalset kuju. Lastiseade võib puududa, kuid pole välistatud ka oma lastiseade kraanade või konveierite näol. Teatud tüüpi balkeritel (OBO-tüüp, oil-bulk- ore) on võimalik ka vedellastide vedamine. 18 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 3.37. Joon, 3.38.
veendutakse kraana ohutuses ja korrasolekus. Umbes nagu auto ülevaatus. Iga tõstemehhanismi peal on kirjas ka tema maksimum raskus mis ta tõsta jõuab. Seda EI TOHI mitte mingil juhul ületada. Mobiilsed hüdraulilised kraanad Hüdraulilised kraanad on ette nähtud mitmesuguste autoosade nagu: mootorid, käigukastid, transmissioonielemendid jmt... tõstmiseks ja transportimiseks. Hüdraulilised kraanad pannakse tööle hüdraulilise käsiajami abil. Hüdrauliliste kraanade tõstenoolte pikkust saab muuta. Noole pikkuse muutmisel muutub kraana tõstejõud. Agregaaditungraud Agregaaditungraud on töökojas suhteliselt vajalik töövahend. Sellega saab toestada raskemaid detaile (käigukast, mootor, kütusepaak, sumbutaja...) Hüdropressid Hüdropress on oma olemuselt tavaline tungraud, mis on asetatud kindlate raamide vahele.
Watermasteri loomise idee: masin peaks võimaldama teha eri liiki töid, mis varem nõudsid erinevaid masinaid. Lisaks pidi olema mobiilne, tekitama tööajal ümbritsevale keskkonnale vähe kahjustusi. Pontooni pikkus 10,2 m, laius 3,2 m, süvis 0,6 m. Tagumised tugijalad ulatuvad kuni 4,5 m sügavusele, eesmised toed 3,5 m sügavusele. Masinale saab monteerida vahetatavad tööseadmed, millega saab pumbata, kaevata, riisuda, puurida, tõsta esemeid põhjast (palgid, puit). 66) Kraanade jaotus kronstuktiivse poole pealt ja nende lastigraafikud Konstruktiivse lahenduse alusel liigitatakse: kergteisaldatavad kraanad, statsionaarsed mast-noolkraanad, tornkraanad, iseliikuvad noolkraanad, pukk- ja sildkraanad. kaabelkraanad. Lastigraafikud seovad omavahel tõstemasina kolm, neli või viis põhiparameetrit, mis määravad masina püsivuse tööolukorras ja on hindamatuteks abilisteks tõstemasina valikul vajaliku tõstetöö teostamiseks.
kinnitatud elastsetele elementidele toetuvale alusplaadile ja varustatud löökuriga. Vibratsiooni tagajärjel hakkab plaat liikuma üles-alla ning annab lööke alasile, mis on kinnitatud tugiplaadile. Tugiplaat toetud vastava kinnitusseadme kaudu viaa peale. Kasutatakse peamiselt hüdromootoreid jõuallikatena. 7. Millega tagatakse, et tornkraana ümber ei kuku? (esitage erinevate variantide analüüs kraanade skeemid ja selgitused Tornkraana kinnitatakse spetsiaalselt selleks ehitatud betoonvundamendile, väiksemad oma alusele või kõrghoonete ehitusel kasutatavad tornkraanad seina külge. Vertikaalselt liikuvaid tornkraanasid kasutatakse peamiselt kõrghoonete ehitamisel ning need liiguvad ehk ronivad mööda ehitatava hoone konstruktsioone vastavalt montaazitasandi kerkimisele. Monteeritakse nad tavaliselt tulevaste liftide sahtidesse.
= + =1000 TEU/öp 1167 1167 kus k kh k kh – laadimis-lossimistöödega kai hõivatuse tegur, ≈0,85; ά – ladustamistegur; Pov öp ; Plvöp – kraana ööpäevane tootlikkus vastavalt otse- ja laovariandil, t/öp. Ööpäevase kaubakäibe teenindamiseks vajaliku mehhaniseeritud liinide (kraanade) arv leitakse: qs .a m Lk 475 000 ×1,1 m= 364 = 5 285 kus η – läbilaskevõime reservitegur, η≈1,1 ... 1,2. Tagalamasinate arv variandi vagun-ladu jaoks: vg ld qsvg.a ld
7. TÖÖ- JA TULEOHUTUSE TAGAMISE PLAAN Ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise omanik ja ehitusettevõtja selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid. [7] Ühisel ehitusplatsil vastutab peatöövõtja selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega selle mõjupiirkonnas olevaid isikuid. [7] Ehitustöödel kasutatavate töövahendite, kraanade ja muude tõsteseadmete, tellingute, teisaldatavate raketiste, ajutiste tugede ning kaitsevahendite konstruktsioon ja seisukord peavad tagama töötajate ohutuse. [7] Ehitusplatsi välispiir peab olema piirestatud või selgesti märgistatud. Rakendada tuleb abinõusid, et ehitusplatsile pääseksid ainult sinna lubatud isikud. [7] Ehitusplats peab olema heas korras ja piisavalt puhas. [7] Evakuatsioonipääsud ja -teed peavad olema vabad igasugustest takistustest ja võimaldama
pinnas). 15.Nõuded kaitserajatise projekteerimiseks. 16.Ehituse 1)määratakse montaazikraanade arv ja paigutus, detailide ja äriideele sobiv ettevõte juriidiline omandivorm; 9)määratud graafikud(finantsressursid). algus ja lõpp. materjalide ladustamise platsid ja teed kraanade töötsoonis. turunduspoliitika; 10)määratud eeldatavad kulud, 89. Mille poolest erinevad võrkgraafikus "töö", "ootus" ja Lisatakse tasuvus- ja teostavus uuringud tulemused, andmed (need toimingud on seotud ja peavad saama lahenduse klassifitseeritud püsi- ja muutuvkulud; 11)määratud "sõltuvus". olemasolevate hoonete, maa-aluste tehnovõrkude kohta. ehitusplatsi plaanil üheaegselt)
Peale maalritööde esimest järku lõppu alustatakse teise järgu saantehniliste töödega: paigaldatakse kraanikausid, loputuskastid, köögi sisseseade. Peale lagede värvimist algab elektritööde teisel etapil, mis lõpeb peale seinte värvimist (tapeetimist): valgustite, lülitite ja püstikupesade paigaldamine. 70. Esita tööde järjekord ehitusplatsi geenplaani. 1)määratakse montaazikraanade arv ja paigutus, detailide ja materjalide ladustamise platsid ja teed kraanade töötsoonis. (need toimingud on seotud ja peavad saama lahenduse ehitusplatsi plaanil üheaegselt). 2)ehituskestuse määramine suhtelises ajas. 3)kalnderplaani alusel (kui rahuldab lepingu tähtaega) määratakse ressurside vajadused: tööjõud, elekter, vesi, masinad, materjalid (keskmine, makdimaalne ööpäevas, maksimaalne vahetuses). 4)arvutatakse ajutiste hoonete, rajatiste ja seadmete parameetrid 5)määatakse ehitusplatsi piirid 6)kantakse kõik objektid ehitusplatsi plaanile. 71
tõstetav ramp on veekindlaks katteks. Võib olla ka pöörlev ramp (slewing ramp), mida on võimalik langetada mõlemasse pardasse. 28. Kraanad: ehitusdetailid, tööpõhimõte Mastide tugevuse, mida kasutatakse lastikraanade toestamiseks, määrab ära klassiühing. Mast on ehitatud kokku rollitud metall-lehtedest, mis tehases kokku keevitatakse. Omanik võib paigutada laevale üks kuni mitu kraanat. Kraanasi on hakatud ehitama rohkem elektrimootoritega, vähendamaks ehituskulusi Kraanade tõstevõime peab tänapäeval tagama 20-tonnise konteineriga töötamise. Kui nt on paigutatud kaks 20t tõstevõimega kraana siis mõlemat rakendades peab olema võimalik tõsta 40t lasti.Kraana võimaldab tööd 360–se pöördenurga ulatuses. Väga raskete lastide tõstmisel võidakse kasutada laeva külge kinnitatud pontoone, mis suurendavad veeliini pindala ja tõstavad seeläbi meetatsentri kõrgust, suurendades püstivust 29
isikukaitsevahenditega; 5) peatööettevõtjana korraldama alltööettevõtjate juhendamise ehitusplatsi töötervishoiu ja tööohutuse nõuete ning nende kohustuste osas oma töötajaid juhendada ja kontrollida; 6) kontrollima tööohutuse plaani täitmist ning korrigeerima või laskma seda korrigeerida, kui töös tekib muudatusi; 7) võtma kasutusele abinõud, et ehitusplatsile pääseksid ainult sinna lubatud isikud. Ehitusplatsi kontrollimine Ehitustöödel kasutatavate töövahendite, kraanade ja muude tõsteseadmete, tellingute, teisaldatavate raketiste, ajutiste tugede ning kaitsevahendite konstruktsioon ja seisukord peavad tagama tööde ohutuse. Ehitusplatsil viiakse vähemalt üks kord nädalas läbi üldkontroll, mille käigus kontrollitakse korda ehitusplatsil, kaitset kukkumise vastu, tellinguid, ühendusteid, valgustust, energiajaotusinstallatsioone, tõsteseadmeid, pinnase ja kaeviste varisemisohu tõkestust jne.
- osa 1.6: Lisanõuded teraskoorikute projekteerimiseks - osa 1.7: Lisanõuded põiksuunas koormatud tasapinnaliste terasest plaatkonstruktsioonide projekteerimiseks - osa 2: Terassillad - osa 3.1: Tornid ja mastid (valmib 2000. a.) - osa 3.2: Teraskorstnad - osa 4.1: Terassilod ja -punkrid - osa 4.2: Reservuaarid ja mahutid - osa 4.3: Terastorustikud - osa 5: Terasvaiad - osa 6: Kraanade tugikonstruktsioonid (kraanatalad?) - osa 7: Mereehitiste teraskonstruktsioonid - osa 8: Põllumajandusehitiste teraskonstruktsioonid Kursiivkirkas toodud normid ei ole veel avaldatud. Püstkirjas toodud normi(eelnõu)d on praeguseks avaldatud ja kasutusel. Projekteerimise alused 5 Seni avaldamata normide asemel tuleb kasutada kas N. Liidu aegset SNiP-i või mõne muu maa norme. EPN-ENV 1: Projekteerimise alused. Koormused
Kriitiliste tööde arv kasvab ruutvõrdeliselt ehituskestuse lühenemisele: Joonis 19.7. Vahetuselise töö mõju ehituskuludele 19.2.2.Kulud ehitusmasinatele Esmapilgul tundub, et kulud masinatele ei sõltu ehituskestusest kuna tööhulk - järelikult ka vajalik masinvahetuste arv jääb samaks. Kuid sõltuvad vähemalt 2 komponenti. 1) ühekordsed kulud ehitusmasinatele. Situatsiooni iseloomustab Joonis 19.2 1.variant: igal ehitusel 1 kraana, kokku korraga 4 kraanat, kraanade üleminekute arv objektilt objektile 4, 2.variant: igal ehitusel 4 kraanat, kokku korraga 4 kraanat, kraanade üleminekute arv 4x4=16. Iga üleminek tähendab kulusid montaazile, demontaazile ja transpordile - n.n. ühekordsed kulud. Joonis 19.8. Ühekordsed kulud ehitusmasinatele Ühevahetuselise töö puhul kulud kasvavad ehituskestuse vähenedes, kuid kestuse vähenedes töövahetuste arvel kompenseerib
saabumise ja kosmose vallutamise paatos (Lepo autoriks Jaak Soans. Mikko). Mõned viljelesid kanni stiili, mis sobis 1970. aastail hakkas maalikunstis valitse eriti hästi tööstustemaatika jaoks (Nikolai nud karm stiil taanduma. Publik oli ilmselgelt Kormašov, Enn Põldroos, Leili Muuga). Karmis väsinud tinglikest figuuridest ja küllap ka 1960 stiilis kujutatud kraanade ja korstnate kõrval ndate optimismist. Igatseti kirkamaid värve, olid vaieldamatult maalilisemad nii endine, selgemat joont, ilusamat pilti. Selle ootuse stalinismiaegne prog rammmaal kui ka rahuldasid Malle Leis, Aili Vint, Toomas Vint, mitmed uuemad kunsti ilmingud. Andres Tolts jt. Kummatigi polnud üldjuhul
vajumised. Kaevikute ja kraavide vastuvõtmisel kontrollitakse nende mõõtmete, kõrgusarvude ja aluspinnase kvaliteedi vastavust projektile ning toestuste õigsust. Pärast tehtud mullatööde ülevaatust lubatakse ehitada vundamente, paigal-dada torusid jne. Välistrassid välistrassid rajatakse pinnasesse, tehakse liitumised ühistrassidega. Alustatakse veetrassi ehitamisega ehitussüvendini. Välistrasside lõpetamise tähtajad on kriitilised kraanade tööks platsil. Betoonitööd on detailselt näidatud joonisel ,,Vundamendi betoonitööd" Kütteperioodi eelduseks on avade kilega katmine hoone perimeetril ja välisuste paigaldus. Kütteperioodi algus on vahetult enne siseviimistluse algust. Kütteperioodi lõpp on nädal aega pärast hoone radiaatorite töölepanekust. Aknad esmalt katab töövõtja kõik välisavatäited kilega. Töid tehakse ühe brigaadiga, kasutuses on poomtõstuk
15) L + 6e Esimene valem arvestab keskmise pinge piiramist, nagu tsentraalselt koormatud vundamendil. Teine arvestab servapinget, lubades seal 20% keskmisest suuremat pinget nende esinemise tõttu piiratud alal. Valem on määrav, kui e > L/30 Väiksema ekstsentrilisuse korral on otsustavaks esimene tingimus. Kolmas valem võtab arvesse vajadust tagada pingeepüüri ebaühtluse jäämist vajalikesse piiresse. θ soovitatakse raske töörežiimiga kraanade puhul võtta 0,25, tavaliste sildkraanade esinemisel 0. Vaatamata koormuse iseloomule peaks θ olema 0 ka juhul kui vahetult talla jääb Resultant e veeküllastatud peen- või tolmliiv, V plastne või voolav saviliiv. Viimane
EVS 1993-1-4 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-4: Roostevabast terasest konstruktsioonide projekteerimine EVS 1993-1-5 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-5: Lisanõuded põiksuunas koormamata tasapinnaliste plaatkonstruktsioonide projekteerimisesks EVS 1993-3-1 Teraskonstruktsioonid. Osa 3-1: Tornid ja mastid EVS 1993-4-1 Teraskonstruktsioonid. Osa 4-1: Puistemahutid EVS 1993-4-2 Teraskonstruktsioonid. Osa 4-2: Vedelikumahutid EVS 1993-6 Teraskonstruktsioonid. Osa 6: Kraanade kandekonstruktsioonid Need projekteerimisstandardid põhinevad Eurokoodeksite ENV-variantidel. Teras 1 3 Teraskonstruktsioonide valmistamise ja püstitamise standard EVS 1090: EVS 1090-1 Teraskonstruktsioonide valmistamine ja montaaz. Osa 1: Üldreeglid ja reeglid hoonete konstruktsioonidele; EVS 1090-2 Teraskonstruktsioonide valmistamine. Osa 2: Lisanõuded külmpainutatud
Montaazitööde ettevõte koostab võimalikult varakult enne ehitustööde algust tööde teostamise projekti. Tööde teostamise projekt peab arvesse võtma konstruktsiooniosa ja elementide projekteerija ning toodete valmistaja poolt antud juhiseid ja nõudeid, mis puudutavad ehitse tugevust, stabiilsust ja ühendussõlmede kandevõimet ehituse erinevates staadiumides. Tööde teostamise projekt peab kajastama kõiki ehitamisega seotud probleeme muuhulgas ehitusaegseid juurdesõiduteid, kraanade mõõtmeid, toodete ajutisi laoplatse ja alasid, mis on montaazi ajal teiste tööde jaoks suletud. Samuti montaazi ajagraafikut. 4.2 Paigaldamine Elementide (postide, riivide ja seinapaneelide) paigaldustäpsus ja tolerantsid peavad vastama EVS- ENV 13670-1:2003 klass 1 nõuetele, kui joonistel pole nõutud teisiti. Toodete paigaldamisel tuleb arvestada, et ei tekiks elementide ja paigaldamise hälvete kuhjumist (summeerumist).
Tööstuslinna ja raudteesõlmena kujunes ka Türi. Ent tselluloositehase hävimise järel kaotas ta oma tööstuslinna iseloomu ja muutus Paide jaoks abimaakonnalinnaks. Praegu Paide seda abi enam ei vaja ja Türi on muutunud tüüpiliseks aleviks, ehkki väga suureks (üle 6000 elaniku). Siin on vaid paar pisiettevõtet, neid võib küll juurdegi sigineda, sest Türi asend on soodne. Näiteks asus Türile 60 töötajaga kraanade ja traktoriosade tootja Viron TP. Mõned olulised ja vähemalt ajuti edukad tööstusettevõtted arenevad hoopis maa-asulates (Viru-Nigula, Haljala, Imavere), muutes need pikapeale pisilinnadeks. Tartu regiooni (kuhu tuleks lugeda ka kunstlik Jõgeva maakond) on Kesk-Eestist eristanud Tartu linna areng. Õieti peaks Tartugi olema tavaline Kesk-Eesti maakonnalinn, nii umbes Viljandi suurune ja sarnane, ja toiduainete- ja
4 -140 0.75 -105 TP tanki nr.4 vabapinnamomendi kadu --- --- -560 Ülamassi kasv jäätumise tagajärjel 100 20.00 2000 Halvim seisund reisi jooksul 11450 8.47 96930 Neid halvima seisundi jaoks kohandatud tulemusi peab võrdlema püstuvuse piirväärtustega. 5. On soovitav, et testitulemuste kohandamiseks vajalik informatsioon, mis puudutab kraanade, rampide, luugikatete ja muu sarnase raske seadmestiku panemist meresõiduasendisse, oleks laeva lastimise- ja püstuvuse käsiraamatus sobivate tabelite või diagrammide näol olemas. 6. Arvutused püstuvustesti tulemuste kohandamiseks väljasõiduseisundile või halvimale seisundile reisi jooksul tuleb panna muu püstuvuskorralduse dokumentatsiooni juurde ja seal säilitada. ________________________________________________
Eelmisel sajandil ehitati laevad lastimisseadmetega sellepärast, et paljudes väikestes sadamates kraanad puudusid. Nüüd kasutatakse sageli sadamates mobiilseid võimsaid autokraanasid. Rohkem olid laevadel levinud elektrilised kraanad, tõstevõimega kuni 50 t. Viimastel aastatel on aga hakatud laialdasemalt ehitama laevu hüdrauliliste kraanadega, millede tõstekoormus on kuni 75 t. Spetsialiseeritud laevadel raskekaaluliste esemete veoks on kraanade tõstevõime veel tunduvalt suurem. Nii kraanadel kui ka losspoomidel peab olema järgmine markeering: SWL- ...(safe working load – ohutu tõstevõime, töökoormus ja järgmine kontrollimise kuupäev.(Näit. SWL – 60T 19.11.2009). Kraanasi on mitmesuguste konstruktiivsete lahendustega.Võivad olla üksik- ja paariskraanad, asetseda laeva keskel või ühes pardas, võimelised liikuma piki laeva ja põõrelda koos laadungiga 360°
Eelmisel sajandil ehitati laevad lastimisseadmetega sellepärast, et paljudes väikestes sadamates kraanad puudusid. Nüüd kasutatakse sageli sadamates mobiilseid võimsaid autokraanasid. Rohkem olid laevadel levinud elektrilised kraanad, tõstevõimega kuni 50 t. Viimastel aastatel on aga hakatud laialdasemalt ehitama laevu hüdrauliliste kraanadega, millede tõstekoormus on kuni 75 t. Spetsialiseeritud laevadel raskekaaluliste esemete veoks on kraanade tõstevõime veel tunduvalt suurem. Nii kraanadel kui ka losspoomidel peab olema järgmine markeering: SWL- ...(safe working load – ohutu tõstevõime, töökoormus ja järgmine kontrollimise kuupäev.(Näit. SWL – 60T 19.11.2009). Kraanasi on mitmesuguste konstruktiivsete lahendustega.Võivad olla üksik- ja paariskraanad, asetseda laeva keskel või ühes pardas, võimelised liikuma piki laeva ja põõrelda koos laadungiga 360°
töötamiseks. Liikumatute poomidega on runnerite käsitamine lihtne, kuid selle meetodi puhul saab tõsta lasti kaaluga vaid pool ühe poomi tõstevõimest. Kraanad Laevad võivad olla varustatud kõige mitmesuguse komplektiga mitme liikumisvabadusega üksik- ja paariskraanadega. Kraanad võivad pöörelda ümber vertikaalse telje üksi ja paarikaupa, liikuda piki ja põiki laeva. Kraanad võivad olla paigutatud diametraaltasandisse või parda äärde Kraanade tõstevõime peab tänapäeval tagama 20-tonnise konteineriga töötamise. Paariskraanadega peab olema võimalik tõsta 40-tonnist konteinerit. Kraana võimaldab tööd 360se pöördenurga ulatuses. 32. Luugiseade, luukide katted. Otstarve, osade nimetused Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas
= hef/tef = 27 hef=h*n tef seina paksus hef sõltub ääre tingimustest, avade olemasolust, nende sagedusest. n=2 Pikk sein, ainult vahelagedest seotud; n=3 Jäikussein on lähedal (lisaks sidumine vahelagedest) n=4 Kaks jäikusseina lähedal L30t (lisaks sidumine vahelagedest) 6. Ehitustehnoloogia (ei ole üle kontrollitud) 6.1 Kirjeldage, milliste tehniliste näitajate/parameetrite alusel toimub kraanade valik. On vaja teada, kui rasket koormat ja kuhu tuleb paigutada. Kraana valik toimub tavaliselt raskeima tõstetava elemendi järgi. · Tõstevõimet Kraana poolt vastavates tingimustes tingimustes tõstetav raskus. · Tõste kõrgus kraana konksust kuni kraana toetus tasapinnani · Kraana konksu alla laske sügavus · Tõste raadius Kraana pöördteljest kuni konksuni · Noolepikkus · Tagumine kabariit Peab paikutama nii et pöörates raskus kuhugi vastu ei läheks
annaabi.ee 
