1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest. ehituskorraldus on omanikukeskne ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on kohustatud kontrollima: 1) ehitus...
46. Pakkumistegevused, mis tagavad tellijale tema huvide kaitse 47. Pakkumistegevused, mis tagavad pretendentidele nende huvide kaitse 48. Pakkumuste hindamiskriteeriumid ning nende kasutamise eesmärgid 49. Kinnisvara ja ehitise korrashoid; sisu ja vajadus 50. Kinnisvara haldamine; sisu ja vajadus Leht 2 / 2 51. Töövõtja koguriski kindlustus, sellega kaetavad ja katmata riskid 52. Riski olemus ja selle juhtimise põhimõtted ehituses 53. Kindlustusandja ja töövõtulepingu osapoolte vahelised kohustused ( ne nawla otveta) 54. Vääramatu jõu (force majeure) määratlemise vajadus, selle mõju töövõtu osapooltele 55. Ehituse töövõtulepingutes ilmnevate konfliktide lahendamise võimalik metoodika 56. Projekti juht ehituses, tema kompetentsus (oskused ja põhilised kohustused) 57. Kalenderplaan ehituse töövõtulepingu lisana ja selle seos lepinguga 58. Tsüklogrammi ja joongr...
keemilise tasakaalu korral muutub mingi osapoole kontsentratsioon, temperatuur, ruumala või (kogu)rõhk, siis keemilise reaktsiooni tasakaal on vastassuunaline selle teguri muutusele. Saab kasutada keemiliste reaktsioonide korral. 8. Tasakaalu nihutame vastavalt le Chatelier' printsiibile: pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutusele. 9. Et saada kõrge saagisega estrit, tuleb tasakaal nihutada estri tekke suunas, võttes selleks kas alkoholi või hapet suures liias või kõrvaldada moodustuv vesi reaktsioonisegust. 11. Eksotermiline- põlemine.
värvus lahus tumesiniseks, järelikult vask(II)hüdroksiid läks üle lahustuvaks ammiinkompleksiks. Reaktsioonivõrrandid: NH3 x H2O NH4+ + OH- CuSO4(aq) + 2NH3 x H2O(aq) Cu(OH)2(s) + (NH4)2SO4(aq) mõningase ammoniaagi lisamisel tekkis vask(II)hüdroksiidi sade. CuSO4 + Cu(OH)2(s) + (NH4)2SO4(aq) + 6NH3 x H2O(aq) 2[Cu(NH3)4]SO4 + 8H2O vask(II)hüdroksiid lahustub ammooniumi liias ning moodustub lahustuv tumesinine ammiinkompleks. 6. Kokkuvõte või järeldused Lahusesse moodustus sade, järelikult tekkis rasklahustuv vask(II)hüdroksiidi sade. Hiljem sade kadus ning lahus värvus tumesiniseks, järelikult läks sade üle lahustuvaks ammiinkompleksiks. b) 1. Töö eesmärk o Sademe tekitamine vask(II)sulfaadile NaOH lahuse lisamisel ning saadud sademe määramine. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Numeroloogia N-14: Kristiina Moosel Miina Liias Karin Viilop Marjerita Toit Nicole Schreiner Sissejuhatus Sündis Hiinas Rütm ja võnked Arvud ja nimed Nimede mõju Uuestisünd Ülesanded Põhiarvud Elutee number 40% Oma mina number 30% Tahte number 20% Sündimise päeva number 10% Inimsuhete uurimiseks Oma arvates Mina number Teised näevad Elutee numbri järgi Tabel, leidmaks "Oma mina" ja "Tahte" numbrit. Eluteede võrdlus Kahe inimese eluteede numbrite võrdlus Sobivust saab vaadata tabelist Numbrite iseloomustus Tähtkuju = number Numbrimärk sünniaja järgi Samad jooned erinevatel inimestel Kehtiväd vaid mõned jooned Numbrite seletused 1 julge, leidlik, kohusetundeline / kangekaelne, argpüks, agressiivne 2 truu, tundlik, koostöövõimeline / ülitundlik, ükskõikne, pessimistlik 3 optimisstlik, armastav, tähelepanelik / laisk, kriitiline, kade 4 aus, kannatlik, töökas / sallimatu, pahatahtlik, taktitu 5 mitmekülgne, se...
cs OH K cc a s , PUHVERLAHUSED puhverlahus – lahus, mis teatud piirides säilitab oma pH-d nii lahjendamisel kui tugeva happe/aluse lisamisel puhverlahus = nõrk hape/alus + tema sool (valmistamiseks ka liias nõrk alus + tugev hape / liias nõrk hape + tugev alus puhvermahtuvus β Δn – 1 dm3 puhverlahusele lisatud tugeva happe (või aluse) moolide arv. ΔpH – sellele vastav pH muutus. lahuse puhverdusvõime on maksimaalne, kui lahus on valmistatud ekvivalentsetest hulkadest komponentidest (nsool=nalus või nsool =nhape). puhverdusvõime on seda parem,
Mitteamorfsus väljendub selles, et seaduse igat õigusnormi on võimalik käsitleda iseseisvana, kuid samal ajal on ta siiski akti üks osa. Samuti on akt ise käsitletav nii iseseisvana kui suurema süsteemi osana. Täielikult iseseisev ja terviklik antud akt siiski pole kuna akt viitab blanketsel kujul teiste seaduste sätetele, näiteks kindlustustegevuse seaduse neljateistkümnendale paragarhvile. 5 Soolise võrdõiguslikkuse seadus. 7. aprill 2004. RT I 2004, 27, 181 6 R. Liias. Süsteemiteooria. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.ttu.ee/public/e/ehitustootluse-instituut/oppematerjalid/Liias/EPJ3750/2011- 2012/systeemiteooria.pdf, 21. detsembril 2011. 7 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 90-92. Terviklikkusele viitab see, et kõik õigusnormid on kokku kogutud kindlal eesmärgil. Need õigusnormid reguleerivad ühte kindlat valdkonda paljudest, antud juhul soolist diskrimineerimist.
"Tööjaotus ja töö tulemuslikkus" TÖÖJAOTUS · IGA ORGANISATSIOONI ÜLESEHITUSE ALUS - PARATAMATU ÜHISE TEGEVUSE PUHUL TÖÖJAOTUSE PÕHIIDEE · Iga tööjaotuses osaleja saab sellise ülesande, mis on jõukohane ning mille täitmiseks on tal eeldused (füüsilised & vaimsed) · Pidev tööülesannete olemasolu ja pidev tööjaotus tagavad spetsialiseerumise (kogemuste ja oskuste väljakujunemine) EELISED · Töötaja võib täita täpselt formuleeritud tööülesande tulemuslikult = ei pea töö käigus ümber korraldama töö tegemist (tööriistad, asend, materjalid) · Tekib aja kokkuhoid = spetsialiseeritud tööline on tootlikum; tunneb vajalikke töövõtteid; väldib lootusetuid olukordi ·Mida täpsemalt on määratletud tööülesanne, seda lihtsam on välja arendada sobivaid ja ratsionaalseid tööriistu PUUDUSED · Töötaja isiksusena ei suuda taluda monotoonset tööd = liigselt spetsialiseeritud töö pole huvitav · Igavuse ja monotoonsuse...
· Reageerib hapete ja leeliste lahustega. · Ei reageeri toa ot kontsentreeritud HNO3 või H2SO4-ga (Al pinnale tekib kaitsekiht, mille toimel alumiinium passiveerub). · Alumiiniumi keemilised omadused: Tähtsamad ühendid: · Al2O3 valge kristalne aine. Keemiliselt inertne. Teisendid korund (vääris- kivi). Peenikene korund smirgel (poleerimisvahendid). · Al(OH)3 valge tahe aine. Vees ei lahustu. Lahutub nii hapete kui leeliste liias (amfoteerne). Alumiiniumhüdroksiidi reaktsioone: · Soolad: Al2(SO4)3 tugevalt happeline, kasutatakse joogivee puhastamisel. · Alumiiniumit kasutatakse sulamites, mitmete metallide aluminotermilisel saamisel, termiitkeevitusel (raudteerööpad). · Toodetakse elektrolüüsi teel. 3. Tina (rahvakeeles inglistina) · Asub IVA rühmas 5. perioodis. · Hõbevalge ja väga pehme metall. Painutamisel on kuulda iseloomulikku kraginat.
Antioksüdantsus ja oksüdatiivne stress Hapniku reaktiivsed vormid -> väga aktiivsed ja ülimalt vajalikud meie elutegevuseks. 3-5% sissehingatavast hapnikust kulub veresoonte lõõgastamiseks ja mitmesugusteks kaitsereaktsioonideks. Antioksüdantne regulatoorne süsteem Häired antioksüdatiivses regulatoorses süsteemis ehk antioksüdatiivne stress on seotud terve rea haigustega. Vabad radikaalid ja teised reaktiivsed osakesed Molekulid võid nende fragmendid vähemalt ühe paardumata elektroniga = vabad radikaalid Ülireaktiivsed Kutsuvad esile kiirelt toimuvaid ahelreaktsioone: R+AHRH+AA+B... ja A+AA- A · Hüdroksüülradikaal OH · Superoksiidi radikaal O2- · Lämmastikoksiidi radikaal NO · Lämmastikdioksiidi radikaal NO2 Pro-oksüdandid Oksüdatiivsed stressorid ehk pro-oksüdandid on hapniku reaktiivsed osakesed või faktorid: · Hapniku reaktiivsed osakesed · Raua- ja vaseioonid · Raskemetallid · Ravimid · Kiirgus Vä...
Reageerib hapete ja leeliste lahustega. Ei reageeri toa ot kontsentreeritud HNO3 või H2SO4-ga (Al pinnale tekib kaitsekiht, mille toimel alumiinium passiveerub). Alumiiniumi keemilised omadused: Tähtsamad ühendid: Al2O3 valge kristalne aine. Keemiliselt inertne. Teisendid korund (vääris- kivi). Peenikene korund smirgel (poleerimisvahendid). Al(OH)3 valge tahe aine. Vees ei lahustu. Lahutub nii hapete kui leeliste liias (amfoteerne). Alumiiniumhüdroksiidi reaktsioone: Soolad: Al2(SO4)3 tugevalt happeline, kasutatakse joogivee puhastamisel. Alumiiniumit kasutatakse sulamites, mitmete metallide aluminotermilisel saamisel, termiitkeevitusel (raudteerööpad). Toodetakse elektrolüüsi teel. 3. Tina (rahvakeeles inglistina) Asub IVA rühmas 5. perioodis. Hõbevalge ja väga pehme metall. Painutamisel on kuulda iseloomulikku kraginat.
*P-METALLIDE ÜHENDID, KASUTUSALAD, OMADUSED: 1)alumiiniumoksiid Al2O3-valge kristalne aine, tema enamtuntud teisend looduses on korund, peeneteraline korund e smirgel on kasutusel puhastusvahendites,poleerimisvahendites, suured korundikristallid on vääriskivid rubiin, safiir,kasutatakse laserites. Ei reageeri veega, hapete ja leeliste lahjendatud lahustega. 2)Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3- valge tahke aine, vees ei lahustu, lahustub hapetes ja leelise liias, kuumutamisel tekib oksiid ja vesi. 3)Alumiiniumsoolad- enamasti valged tahked ained, vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Tuntuim sool on alumiiniumsulfaat Al2(SO4)3-kasutatakse joogivee puhastamisel. 4)Tina(IV)oksiid SnO2-valge, kasutatakse värvainena. 5)Plii(IV)oksiid PbO2- kasutatakse pliiakudes elektroodimaterjalina. 6)pliimennik Pb3O4-oranz,kasut.värvainena. 7)tetraetüülpliid lisatakse bensiini, saastab teeääri.
vääriskivid (rubiin, safiir), tehiskorundi kristalle kasutatakse mitmesuguste aparaadidetailide valmistamiseks, laserites jm. Alumiiniumoksiid on äärmiselt inertne aine, mis praktiliselt ei reageeri veega ega ka hapete või leeliste lahustega. Alumiiniumhüdroksiid (Al(OH)3) on valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Selle saamiseks lisatakse alumiiniumsoola lahusele leelist, mis sadestab väga vähe lahustuva hüdroksiidi. Lahustub nii hapetes kui ka leelise liias. Kuumutamisel laguneb, tekivad oksiid ja vesi. Veega tavatingimustes ei reageeri, peale oksiidikihi eemaldamist toimub lühiajaline reaktsioon. Alumiiniumsoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Alumiiniumsulfaat (Al2(SO4)3) esineb tahkel kujul enamasti kristallhüdraadina, kasutatakse joogivee puhastamisel. Raud (1s²2s²2p 3s²3p 3d 4s²) on tähtsaim siirdemetall ehk d-element, maakoores levikult neljas element, tuumas põhielemendiks
Tuntumad ühendid Fosfor moodustab palju oksiide, kuid kõige püsivama oksiidi moodustab fosfor oksüdatsiooniastmes V. Enamasti on fosfori oksiidid värvusetud ja praktikas valged, kuid näiteks P4O on punakaspruun ja P4O2 oranzi värvi kristalne aine. P4O10 tetrafosfordekaoksiid ehk fosfor(V)oksiid on fosfori tähtsaim ja ka püsivaim oksiid. Ta tekib tiheda valge suitsuna fosfori põlemisel hapniku või õhu liias. Fosfor(V)oksiid on valge tahke, amorfne(tahke, kuid muudab raskusjõu mõjul ajapikku oma kuju), klaasjas või kristalliline aine. Kristalne P4O10 on molekulvõrega ühend, kus molekulid asuvad kristalvõre sõlmpunktides. Ta on sööbiv ja erakordselt hügroskoopne (imamisvõime), mis seob tugevasti õhuniiskust ja vett ka teiste ainete koostisest. Seepärast võivad orgaanilised lahustid ja paber kokkupuutel fosfor(V)oksiidiga süttida. Fosfor(V)oksiid on happeline oksiid
Mutatsioonid ise on aga ikkagi juhusliku suunaga (enamus kahjulikud). Lihtsalt protsess aktiviseerub.) Mutatsioonide juhuslikkus ei tähenda seda, et kõik positsioonid ja muutuste kombinatsioonid ACGT vahel oleksid võrdväärselt tõenäosed (e.g. transitsioonid/transversioonid, metüleeritud CG - TG) Mutatsioonid on juhuslikud kohasuse suhtes! A G C T Kokkuvõte: 1. Organismid toodavad järglaskonda liias, toimub olelusvõitlus 2. LV toimib neile, kes paljunevad, kannavad pärilikku informatsiooni ja erinevad isekeskis kohasuse poolest 3. LV võib olla suunav, tasakaalustav ja lõhustav (vaikimisi puhastav) 4. Mutatsioonid on juhuslikud ja muutumise suund on määratud vaid valiku poolt
vääriskivid (rubiin, safiir), tehiskorundi kristalle kasutatakse mitmesuguste aparaadidetailide valmistamiseks, laserites jm. Alumiiniumoksiid on äärmiselt inertne aine, mis praktiliselt ei reageeri veega ega ka hapete või leeliste lahustega. Alumiiniumhüdroksiid (Al(OH)3) on valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Selle saamiseks lisatakse alumiiniumsoola lahusele leelist, mis sadestab väga vähe lahustuva hüdroksiidi. Lahustub nii hapetes kui ka leelise liias. Kuumutamisel laguneb, tekivad oksiid ja vesi. Veega tavatingimustes ei reageeri, peale oksiidikihi eemaldamist toimub lühiajaline reaktsioon. Alumiiniumsoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Alumiiniumsulfaat (Al2(SO4)3) esineb tahkel kujul enamasti kristallhüdraadina, kasutatakse joogivee puhastamisel. Raud (1s²2s²2p 3s²3p 3d 4s²) on tähtsaim siirdemetall ehk d-element, maakoores levikult neljas element, tuumas põhielemendiks
vääriskivid (rubiin, safiir), tehiskorundi kristalle kasutatakse mitmesuguste aparaadidetailide valmistamiseks, laserites jm. Alumiiniumoksiid on äärmiselt inertne aine, mis praktiliselt ei reageeri veega ega ka hapete või leeliste lahustega. Alumiiniumhüdroksiid (Al(OH)3) on valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Selle saamiseks lisatakse alumiiniumsoola lahusele leelist, mis sadestab väga vähe lahustuva hüdroksiidi. Lahustub nii hapetes kui ka leelise liias. Kuumutamisel laguneb, tekivad oksiid ja vesi. Veega tavatingimustes ei reageeri, peale oksiidikihi eemaldamist toimub lühiajaline reaktsioon. Alumiiniumsoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Alumiiniumsulfaat (Al2(SO4)3) esineb tahkel kujul enamasti kristallhüdraadina, kasutatakse joogivee puhastamisel. Raud (1s²2s²2p 3s²3p 3d 4s²) on tähtsaim siirdemetall ehk d-element, maakoores levikult neljas element, tuumas põhielemendiks
Töö teoreetilised alused Et osata hinnata uuritava proovi ainelist sisaldust, on suuresti abiks erinevad kvalitatiivsed reaktsioonid. Kvalitatiivsed reaktsioonid on pikema aja jooksul välja kujunenud tõhusaks meetodiks tunnistatud laboratoorsed katsed ja nendele iseloomulike reaktsioonitulemuste põhjal saab tuvastada konkreetse ühendi/ ühendite rühma/ keemilise elemendi ja/ või funktsionaalse rühma olemasolu lahuses. Selleks võib olla: iseloomuliku värvusreaktsiooni teke; sademe või hägu moodustumine; gaasi eraldumine; muud silmale nähtavad muudatused. Antud töös tulevad vaatluse alla valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed meetodid. Valgu puhul mängib tähtsat rolli tema aminohappeline koosseis ja järjestus, lisaks valgu ruumiline struktuur. Siin puhul on abiks värvusreaktsioonide tekitamine, väljasadestamine lahusest reagentide või temperatuuri toimel (termiline denaturatsioon), ja väljasoolastamine erinevate valgufraktsioonide l...
ärevust ning ebakindlust mõlemas osapooles. Olenemata sellest, kellel on õigus, tuleks leida kompromissid ning lahendada mõtteerinevused enne, kui need jõuavad põhjustada suuremat probleemi. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Alas, R. 1997 ,,Juhtimise alused" Tallinn, Kirjastus Külim 2. Fisher, U.; Ury, W. 1992" Kuidas võita vaidlusi ja pidada läbirääkimisi" Tartu 3. Liias, R. "Leping konflikti juhtijana" [WWW] http://ehitustootlus.ttu.ee/roodeliias/juhtimine/2007/konfliktijuhtimine.PDF (24.08.2008) 4. Palts, K. "Konfliktist ja selle lahendamise viisidest" [WWW] http://tnk.tartu.ee/0konfliktist.html (24.08.2008) 5. Salk, A. ,, Konfliktide lahendamine arendab meeskonda jõudsasti edasi." Äripäev 12.08.2002 [WWW] http://www.elamuskoolitus.ee/index.php? alam=91&leht=cc46bb2300bd784c16c1 (24.08.2008) 6. Salk, A
Nii et reaktsioonikolbi ei jäänud sellest midagi-seda tõestas ka TLC, et vastavat ainet pole, mis tegelikut peaks olema. Arvutused: V(C7H5N)=0,50 ml (C7H5N)=1,01 g/ml M(C7H5N)=103,1232 g/mol m(C7H5N)=(1,01 g/ml)*0,50 ml=0,505 g n(C7H5N)=0,505 g /(103,1232 g/mol)=0,039 mol m(C4H10O)=0,400 g (C4H10O)=0,78086 g/ml V(C4H10O)=0,400 g /(0,78086 g/ml)=0,51 ml M(C4H10O)=74,1216 g/mol n(C4H10O)=0,400 g /(74,1216 g/mol)=0,0054 mol seda ainet on liias V(H2S04)=0,50 ml kasuatati katalüsaatorina M(H2S04)=98,0734 gmol (H2S04)=1,84 g/ml m(H2S04)=0,50 ml *(1,84 g/ml)=0,92 g n(H2S04)=0,92 g /(98,0734 g/mol)=0,093 mol Reaktsioonivõrrand: 2 x=0,400 g *177,2456 g/mol)/(74,1216 g/mol)=0,9565 g peaks tekkima teoreetiliselt Mehhanism Planaarkromotograafia Eluent.heksaani ja etüülatsetaadi segu (3:1) Ained ka lahustada eluendis tunnusaine
Estrite happeline () ja neutraalne () hüdrolüüs: Estrite aluseline hüdrolüüs: Estri happeline hürolüüs kulgeb happe ja alkoholi moodustumisega. Tavaliselt kasutatakse katalüsaatoriteks tugevaid happeid, nt väävelhapet. Estrite saamine Estri moodustumine ja estri hüdrlüüs on teineteise suhtes hapekatalüütilised pöördreaktsioonid. Et saada kõrge saagisega estrit, tuleb tasakaal nihutada estri tekke suunas, võtta selleks kas alkoholi või hapet suures liias või kõrvaldada moodustuv vesi reaktsioonisegust. Esindajad Etüülatsetaati ja butüülatsetaati kasutatakse suurtes kogustes polümeersete ainete lahustitena, värvide ja lakkide valmistamisel, samuti tööstuslikes protsessides ainete väljalahustamiseks segudest. Lühema süsivesinikahelaga hapete ja alkoholide estrid on tavaliselt meeldiva lõhnaga. Paljud neid kuuluvad puuviljade ja veini lõhnabuketti. Selliseid estreid nimetatakse ka puuviljaessentsideks
Motivatsioon TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLEDZ Tervisejuht Gülnara Rikken ja Anna-liisa Vainu MOTIVATSIOON Referaat Juhendaja: Kristiina Uuriko Haapsalu 2009 Motivatsioon Sisukord sissejuhatus.........................................................................................................3 17 väidet motivatsiooni kohta mida peavad sisaldama kõik põhjendatud motivatsiooniteooriad....................................................................................................4 holistlik lähenemine..................................................................................4 motivatsiooniliste seisundite paradigma..................................................................4 abi...
24. Analüüsida reaktsioonivõrrandit: märkida reaktsioonitsentrid, näidata ära ründav osake, katkevad ja tekkivad sidemed, lahkuv rühm) + CH3CH2CH2OH + H2O 25. Estri teke ja hüdrolüüs on tasakaalureaktsioonid. Kuidas on võimalik nihutada tasakaalu estri tekke suunas? Võtta estrit või alkoholi liias. 26. Iseloomustada lühema süsivesinikahelaga estrite omadusi ja kasutusalasid. Meeldiva lõhnaga, lenduvad, lahustuvad vees paremini, suurema tihedusega, väiksema keemistemperatuuriga. Leidub puuviljades ja veinides, kasutatakse odavates karastusjookides ja kondiitritoodetes. 27. Kas butüülpentanaat lahustub vees häsi või mitte? Põhjendada lähtudes struktuurist. Ei lahustu, sest ahel on liiga pikk, vajab palju energiat veemolekuli lõhkumiseks. 28
temperatuuril. Ta on mustjashall värvusega grafiiti meenutava struktuuriga kristallne aine,hea soojusjuht, kuumutamisel atmosfäärirõhul ta sublimeerub(läheb tahkest olekust otse gaasilisse üle). Keemilistelt omadustelt on sarnane punase fosforiga. ÜHENDID P4O10 tetrafosfordekaoksiid ehk fosfor(V)oksiid On fosfori tähtsaim ja ka püsivaim oksiid. Ta tekib tiheda valge suitsuna fosfori põlemisel hapniku või õhu liias. Fosfor(V)oksiid on valge tahke, amorfne, klaasjas või kristalliline aine. Kristalne P4O10 on molekulvõrega ühend, kus molekulid asuvad kristalvõre sõlmpunktides. Ta on sööbiv ja erakordselt hügroskoopne, mis seob tugevasti õhuniiskust ja vett ka teiste ainete koostisest. Seepärast võivad orgaanilised lahustid ja paber kokkupuutel fosfor(V)oksiidiga süttida.Veega kokkupuutel toimub tormiline reaktsioon, sageli lausa väike plahvatus ja leek ning moodustub rida fosforhappeid.
teatud väärtuseni, mis sõltub lahuse koostisest. Voolutugevuse olenevust pingest jälgitakse tundliku galvanomeetriga. Elektroodidele rakendatakse pinge V, mis kulub elektroodide polariseerimiseks ja elektrolüüdilahuse oomilise takistuse ületamiseks vastavalt võrrandile: V = a-k + IR, kus a on anoodi potentsiaal, k katoodi potentsiaal, I ahelat läbiva voolu tugevus ja R elektrolüüdi lahuse oomiline takistus. Analüüsitavasse lahusesse lisatakse suures liias indiferentset elektrolüüti (fooni), mis ei võta elektrolüüsi protsessist osa, aga muudab lahuse oomilise takistuse praktiliselt võrdseks nulliga. Katoodpolarograafias on anoodiks mittepolariseeruv elektrood, seega a = const ja V = - k. Kogu ahela polarisatsioon sõltub ainult ühe elektroodi polarisatsioonist ning saadav polarisatsioonikõver iseloomustab ainult polariseeruval elektroodil kulgevaid protsesse.
aasta keskel peaaegu loonud. Püüdu ühendada Knini ja Banja Luka serblasi ülejäänud Jugoslaaviaga (Serbia ja Montenegro) on põhjendatud ohuga, et moslemid ja horvaadid võivad neid represseerida. Et seda takistada, tuleb luua Suur-Serbia riik. Ideoloogiliseks põhjenduseks on võetud Serbia Teaduste Akadeemia memorandum 1986. aastast, milles väideti, et Serbia oli kauaaegne Tito poliitika ohver ja praegu toimuv seega ajaloolise ebaõigluse heastamine."3 Ent samas väidab Taavet Liias 1996. a. 13. juuni Postimehes, et serblastel puudus juba sõja algusest peale väikseimgi võimalus saavutada midagi rohkemat kui võimaldab Daytoni rahuleping. Nimelt oli Bosnia moslemite vabariigil rahvusvaheline tunnustus, seega on Bosnia serblaste väidetav plaan puhastada kogu Aadria mere idarannik moslemitest juba ette määratud läbikukkumisele. Kujutagem ette olukorda, kus 20. sajandi lõpu Euroopas lihtsalt pühitakse maa pealt üks riik
Põhiaine õrge puhtusega ühend, millest valmistatakse standardlahus või mida kasutatakse standardlahuse kontsentratsiooni määramiseks Nõuded põhiainetele-Kõrge puhtus;Püsivus õhus ja lahuses;Mitte hügroskoopne;Odav;Suure molaarmassiga;Lahustuv antud reaktsioonikeskkonnas;Kiire ja stöhhiomeetriline reaktsioon analüüdiga. Tiitrimismeetodid: Otsene tiitrimine-meetod,kus titrant reageerib kohe analüüsitava ainega. Tagasitiitriminekui-meetod,kus analüüsitavale lahusele lisatakse liias standartlahust.Toimub keemisreaktsioon,standardlahuse ülejääk tiitritakse tagasi büretis oleva standardlahuse abil.Seda kasutame kui reaktsioon analüüdi ja titrandi vahel on aeglane või titrant pole püsiv. Kaudne tiitrimine-kasutatakse kui titrant ei reageeri analüüsitava ainega.Moodustub ühend mis reageerib titrandiga. Standardlahus: Standardlahus-kindla konsentratsiooniga lahus,mida kasutatakse mahtanalüüsi teostamiseks.
Glükoosi hulk, mida produtseeritakse glükoneogeneetiliselt ei ole piisav selleks, et maksas leiduv glükokinaas aktiivselt suhkrut fosforüüliks ja seega väljub tekkiv glükoos hepatotsüütidest verre. Heksokinaasi ja glükokinaasi allosteeriline regulatsioon on samuti erinev. Heksokinaasid I, II ja III on allosteeriliselt inhibeeritud produkti G6P akumuleerumisel, glükokinaas aga ei ole. See võimaldab akumuleerida maksal glükoosi varu glükogeenina sel ajal, kui glükoos on liias ning samas soodustada glükoosi perifeerset tarbimist siis, kui glükoos on vajalik energiaallikana perifeersetes kudedes. 2. Glükoos 6-fosfaadi isomeraas Glükolüüsi raja teine reaktsioon on isomerisatsioon, mille käigus G6P konverteeritakse fruktoos 6-fosfaadiks (F6P). Vastav reaktsioon on rakus olevate heksoosfosfaatide kontsentratsioonide korral pöörduv. Seega katalüüsib vastav ensüüm nii glükolüütilise raja reaktsiooni kui ka pöördreaktsiooni glükoneogeneetilise
1 Keemiline kineetika. Aktiivsete põrgete teooriast Keemilise reaktsiooni kiirusena mõistetakse mingi reaktsioonist osaleva aine C2 C1 v kontsentratsiooni muutust ajaühikus. Nagu füüsikaski, võib rääkida keskmisest kiirusest ja hetkkiirusest. Lähteainete kontsentratsioon ajas väheneb, seega C2 < C1 ja kiirus on negatiivne. Saaduste järgi määratud kiirus on loomulikult positiivne, sest saadust tekib kogu aeg juurde ja C2 > C1 Kontsentratsiooni ühikuks keemias on [mol/l] see tähendab[mol/dm3], ajaühik valitakse sobivusest lähtudes, sest kiirused on väga erinevad.Keemilise reaktsiooni kiirus sõltubki kõigepealt reageerivatest ainetest ja võib ulatuda plahvatustest kuni üliaeglaste reaktsioonideni, mis viivad näiteks kivimite porsumisele ja mille käigus kõrgest...
Saamine (metaani pürolüüsilt saadakse atsetüleen; dihaloalkaan+tugev alus;haloalkeen+NaNH2;kaltsiumkarbiid+vesi). Looduses eraldavad osad taimed alküüne fungitsiididena. Reaktsioonid alküünidega: o Üldjuhul liituvad elektrofiilsed reagendid kolmiksidemele samamoodi kui kaksiksidemele, kuna aga esimene võimalik reaktsiooniprodukt on alkeen, siis võib see edasi reageerida, kui elektrofiilset reagenti on liias.(Hbr, HCl korral) o Broomi ja kloori liitumisel tekib esmalt alati trans-produkt, mis halogeeni liias jätkab liitumist küllastumiseni. o Kolmiksidemele liitub katalüsaatorite juuresolekul vesi(alküün hüdrateerub) Alküün-enool-ketoon Analoogselt veele liiuvad ka alkoholid, andes vinüüleetreid. o Keto-enoolne tautomeeria enooli ja ketooni kiire tasakaaluline üleminek
Tuntakse mono-, bi- ja trimolekulaarseid reaktsioone. Reageeriva aine kontsentratsiooni astmenäitajat reaktsiooni kineetilises võrrandis nimetatakse reaktsiooni järguks antud aine järgi. Liites kokku reaktsiooni järgud kõigi reageerivate ainete järgi, saadakse reaktsiooni üldine järk. Seega on reaktsiooni järk suurus, mis võrdub reageerivate ainete kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kineetilises võrrandis. Kui üks reageeriv aine on tugevas liias (näiteks H2O TÜ Füüsikalise keemia instituut 1 Keemia alused I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL hüdrolüüsireaktsioonide korral lahjades vesilahustes), siis tema kontsentratsioon reaktsiooni vältel praktiliselt ei muutu ja reaktsiooni järk selle aine järgi on null. Reaktsioonid võivad olla esimest, teist ja kolmandat ning ka nullindat järku
[Co(H2O) 6] 2+ + NaCl [CoCl4] 2- + H2O + Na 4.3 Kuumutasin katseklaasi vesivannis, kuumutamisel muutus lahus tumelillaks, jahtumisel uuesti roosakaks. [CoCl4] 2- + 6H2O [Co(H2O)6] 2+ 4Cl- Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused. 5.1 0,5 ml 0,2M Al2(SO4)3 lahusele lisasin tilkhaaval 2M NaOH lahust Al2(SO4)3+ 6NaOH2Al(OH)3 +3Na2SO4 - tekkis valge sültjas sade Al(OH)3+NaOHNa[Al(OH)4] lahus tõmbus järkjärgult läbipaistvaks, leelise liias tekkis hüdroksokompleks. 5.2 0,5 ml 0,2M ZnSO4 lahusele lisasin tilkhaaval 2M NaOH lahust ZnSO4 +2 NaOHZn(OH)2+Na2SO4 - valge paks sade Zn(OH)2+ 2NaOHNa2[Zn(OH)4]+H2O sade kadus, tekkis hüdroksokompleks Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja anioonist. 6. 2 ml veele lisasin 2 tilka K4[Fe(CN)6] ja 4 tilka NiSO4 lahust K4[Fe(CN)6] + 2NiSO4Ni2[Fe(CN)6]+2K2SO4 - tekkis heleroheline sade Lisasin tilkhaaval konts. NH3 · H2O lahust, tekkis heksa
CH3COOH + NaOH Seistes formeerub uuesti naatriumatsetaadi sade. Lahusesse tekib rasklahustuv produkt ehk naatriumatsetaat. Vahepealne sademe kadu (hüdrolüüsil) tõestab, et lahuses on lahustuv [Cd(SO3)2] 2– kompleksanioon. Katse 8. a) Co(NO3)2*6H2O kristallid + etanool – roosad kristallid on lahuse põhjas, lahus ise läbipaistev. b) Eelmine lahus + NaCl kristallid – NaCl kristallide ümbrus muutub sinakaks, sest lahusesse tekib Cl- iooni liias sinise värvusega [CoCl4]2- ioon. c) Eelmist lahust loksutasin, kuni NaCl lahustus. Lahus muutus lillakaks. Seejärel kuumutasin katseklaasi vesivannil, lahus värvus siniseks. Sinise värvuse saavutanud lahuse jahutasin kraaniveega, lahus saavutas taas roosa värvuse. Loksutamisel: [Co(H2O)6]2+ + 4 Cl- ↔ [CoCl4]2- + 6H2O – reaktsioon on tasakaalus ja lahuses on mõlemat kompleksiooni.
trigonaalse püramiidi kujuline. Ta moodustub kergesti XeF 4, XeF6, XeOF4 hüdrolüüsil, näiteks niiske õhu toimel nendesse ühenditesse. XeF 6 ksenoonoksotetrafluoriid, 5 -trioksiid ja (IV) hüdroksiid on happelised ühendid, eriti XeO 3 ja Xe(OH)6, mis leelistega moodustavad oksoksenaate (VI) (XeO3+ Ba(OH)2= BaXeO4+ H2O, Xe(OH)6+ 3Ba(OH)2= Ba3XeO6+ 6 H2O). Vee liias läheb nende hüdrolüüs lõpuni ning moodustub hape (XeF6+ H2O= XeOF4+ 2HF, XeOF4+ 5H2O= Xe(OH)6+ 4HF). Oksoksenaadid on üsna sarnased sulfaatidega (BaXeO4 on samuti kui BaSO4 vees lahustumatu). Leelis- ja leelismuldmetallide oksoksenaadid on täiesti püsivad. Lagunema hakkavad nad alles 125- 150ºC juures. Vaba vesinikksenaat (H6XeO6) on ebapüsiv. Teda säilitatakse temperatuuril -20ºC kuni -30ºC. H6XeO6 on nõrk hape. Xe (VI) ühendid on tugevad oksüdeerijad (
reaktsioonil estrid s.o esterifikatsioon. Reaktsiooni üldskeem: O O HA C + R' OH C + H2O R OH R OR' Esterifikatsioonireaktsioonid on happe-katalüütilised. Happe puudumisel kulgevad need väga aeglaselt. Reaktsioonid on tasakaalulised ja reaktsiooni saab estri tekke suunas nihutada ühe lähteaine liias kasutamisel või vee eemaldamisel reaktsioonisegust. ..+ .. H .. .. O H O: + H O .. H O: H +CH 3 OH .. H .. C H +
limaskestarakkudes kaitsekohastumuslik reaktsioon (metaplaasia) ja leiavad aset epiteeli morfoloogilised muutused. Kroonilise pideva ekspositsiooni korral võivad välja kujuneda mitmed hingamisteede haigusseisundid, näiteks astma. Naha- ja limaskestade ärritust põhjustab muude kemikaalide kõrval ka aknapuhastusvahendites sisalduv alkohol. Floori liiga suure omastamise tagajärjel võib välja kujuneda fluoroos. Kui floori manustatakse pikka aega väga suures liias (veest ja hambapastast põhiliselt), võivad organismis välja kujuneda maksa, südame, kesknärvisüsteemi, neerupealiste muutused, impotentsus või kasvupeetus. Liigne klooriga kokku puutumine põhjustab aga peamiselt naha- ja limaskestade ärritust.(5) Kodukeemias sisalduvad suhteliselt laialdaselt kaks keemilist ühendit, mille kohta arvatakse, et nad võivad olla kantserogeenideks inimorganismis. Esiteks potentseerivad väidetavalt vähi teket
korrelatsioonidest ehk organite psüühikast. Hiina meditsiin väidab, et emotsioone tekitab organite energia ja vastupidi, ülemäärased emotsioonid kahjustavad organite energiat. Neijingi kooli traditsiooni kohaselt on need seosed järgmised. Normaalsete tunnete seosed viie muutuva riigiga on sellised, et vesi (neerud) annab vastutustunde, puu (maks) otsustusvõime, tuli (süda) rõõmutunde, maa (põrn) mõtisklemise ja kaastunde, metall (kopsud) meenutamise. Siia kuuluvad samuti liias organismi kahjustavad emotsioonid: hirm ja ehmatus (neerud), viha ja vägivaldsus (maks), kurbus (süda), kinnismõttelisus (põrn), igatsus (kopsud). Ka iseloomu- või käitumisjooned on seotud viie liikumisega. Vesi annab ettevaatlikkuse, puu heatahtlikkuse, tuli viisakuse, maa truuduse, metall õiglustunde. Inimese puhta loomuse jaoks võõrad omadused ja kahjustavad emotsioonid aga võivad esile kutsuda haigusi. Väärad loomuomadused on vimm ja põlgus (neerud),
Valge värvusega vees praktiliselt lahustumatu tahkis. Oksüdeerub kergesti, isegi lahuses lahustunud O2 toimel ja lahuse pinnal kokkupuutel õhuhapnikuga: Fe(OH)2 + O2 4FeOOH + 2H2O Kuumutamisel ei moodustu ootuspäraselt FeO. 3Fe(OH)2 Fe3O4 + H2 + 2H2O 4Fe(OH)2 Fe3O4 + Fe + 4H2O Raud(II)hüdroksiidist moodustub leelise (NaOH) liias heksahüdroksoferraat(II): Fe(OH)2 + 4NaOH Na4[Fe(OH)6] FeOOH raudoksiidhüdroksiid esineb mitme erimina, tähtsaimaid neist on alfa, beeta ja gamma vormid. Fe(OH)2 sademe oksüdatsioonil õhus moodustub punakas-pruuni värvusega geel gamma-FeOOH, mis on ka pinnase tähtis komponent. Esineb rauamaakidena ja tekib korrosiooniprotsessis. Väga nõrk alus. Amfoteerne. Sulatamisel leelistega või alusel oksiididega saaduseks ferraadid(III). Oksüdeerimisel
selginemist võib tekkida kiiresti sade uuesti). Tekkis valge teraline sade ja kadus. disulfitokadmaat Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused. 5.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Al(SO) lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega. Algul tekkis valge amorfne sade, mis hiljem lisades naatriumhüdroksiidi lahustus ära. tetrahüdroksoaluminaat 5. Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M ZnSO4 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Tekkis valge sade, mis pärast NaOH piisavalt lisades lahustus ära. tetrahüdroksotsinkaat
VHCl- HCL lahuse täpne maht ml (pipeti maht) 10. Stöhhiomeetriline punkt on seotud tiitrimisega. See on punkt, milles kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust. Happe ja aluse tiitrimisel seda leitakse ükshaaval lisades aluse lahust happe lahusesse ja valvades tilga täpsusega, millal lahus muudab oma värvi, sest kogu soolhape on ära reageerinud ja lahuses on liias alust. Indikaator on keemiline aine, millega määratakse kindlaks lahuse pH. Indikaator saatudes lahusesse, sõltuvalt lahuse pH-lt, muudab oma värvust. Antud töös kasutati fenoolftaleiini. Selle värvus erinevates keskkondades on järgmine: aluselises keskkonnas- punakasroosa happelise ja neutraalse keskonnas- värvitu Indikaatori pöördeala-värvuse muutumise pH vahemik. Ff pöördeala on 8,39,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). III
2 3 Na SO lahust kuni reaktsioonide lõppemiseni. Kas katse tõestab kaadmiumi sulfitokompleksi 2 [Cd(SO3)2] teket? Jah, sest tekib valge sade. Cd(CH3COO)2 + Na2SO3 [Cd(SO3)2]2-+ 2CH3COONa disulfitokadmaat Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused. 5.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Al(SO) lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega. 3+ - 3 Al + 3OH Al(OH) 3 4 Al(OH) + NaOH Na[Al(OH) ] 4 5. Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M ZnSO lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. 4 2 2 4 ZnSO + NaOH Zn(OH) + Na SO
- - c) Kui on lisatud 36.00 ml IO3 , siis on sadestusreaktsioon lõpuni jõudnud, sest IO3 on lisatud - rohkem kui on ekvivalentpunkti maht. Meil on (36.00 – 35.69) = 0.31 ml IO3 liias - ning [Hg22+] määrab produkti lahustuvuskorrutis Ksp = [Hg22+][ IO3 ]2 . - Kuna Hg22+ kontsentratsioon sõltub IO3 kontsentratsioonist, siis leiame kõigepealt viimase:
Kontsentreeritud väävelhape on väga tugev oksüdeerija. Külmalt ei reageeri Fe, Cr, Al -ga. Kuumutamisel reageerib suurema osa metallidega. "Veevaene" väävelhape ei dissotsieeru eriti hästi ja vesinikioonide sisaldus temas on madal. Sellises olukorras on sulfaatioon tugevam oksüdeerija ja reaktsiooni käigus vesinikku ei eraldu. Kõigepealt oksüdeerib sulfaatioon metalli oksiidiks ja viimane lahustub happe liias. Cu + H2SO4 CuO + H2SO3 CuO + H2O + SO2 CuO + H2SO4 CuSO4 + H2O Kokkuvõtlikult: Cu + 2H2SO4 CuSO4 + 2H2O + SO2 Mittemetallid oksüdeeruvad kontsentreeritud happe mõjul vastavaks oksiidiks. Kontsentreeritud väävelhape söestab paljusid orgaanilisi aineid (suhkur, riie, paber jt) sidudes nende koostisest hapnikku ja vesinikku, nii et järele jääb üksnes süsinik. Suhkru söestumine väävelhappe toimel (Pildiallikas http://www.uni-
(segamisel) ning kirjutada vastavad reaktsioonivõrrandid, teades, et lahusele annab sinise 2 2+ värvuse [CoCl]4 ioon ja roosa värvuse [Co(H2O)6] kompleksioon. Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused. 5.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Al(SO) lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega. 5. Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M ZnSO4 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega kõiki muutusi, mis toimuvad ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Tsingi ja alumiiniumi koordinatsiooniarv hüdroksokompleksis on 4. Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist 6
Na2SO3 + CdSO3 Na2[Cd(SO3)2] (Lahustunud sade) Kuna välised reaktsioonitunnused vastavad kirjeldustele, siis võib väita, et ju see reaktsioon siis tõesti tõestab [Cd(SO3)2]2 teket. Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused. 5.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Al2(SO4)3 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega. Alumiiniumi väga tuntud omadus siduda aluselises keskkonnas hüdroksiidioone ja moodustada komplekse: Al2(SO4)3+ 6NaOH2Al(OH)3 +3Na2SO4 (poolvärvitu valkjas kolloidne mass) Kui loksutada ja lisada edasi alust: Al(OH)3+NaOHNa[Al(OH)4] Koos kompleksi tekkega tõmbus lahus järkjärgult läbipaistvaks. 5.2 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M ZnSO4 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni.
ÜLDKEEMIA Kert Martma ISESEISEV KONTROLLTÖÖ Esitamise tähtaeg 31 oktoober 2013 I. Lahuse kontsentratsiooniga seotud ülesanded 1. 250 g vees on lahustatud 27 g soola ja 67 g suhkrut. Leida soola ja suhkru %-line sisaldus lahuses. 2. Mitu grammi soola on vaja lisada 34 g 45%-lisele soola lahusele, et saada 60%-ne lahus? 3. Segati 320 g 10%-list ja 80 g 20%-list lahust. Mitme protsendiline lahus saadi? 4. Mitu grammi soola on vaja lisada 200 cm3 veele, et saada 10%-line lahus? 5. Teil on vaja valmistada 120 g 35 %-st CuSO4 lahust. Laboris on olemas 25 %-ne CuSO4 lahus. Kui palju 90 %-st CuSO4 lahust tuleb sinna lisada, et valmistada vajalik lahus? II. Ülesanded kontsentratsiooni, aine koostise ja moolarvutuse kohta 1. Mitu % kulda sisaldab kaaliumditsüanoauraat(...
Läbipaistev lahus. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist. Kas katse tõestab kaadiumi sulfitokompleksi Cd(SO3)2 2- teket? Cd(CH3COO)2 + Na2SO3 = Cd(SO3)2 2- + 2CH3COONa Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused. 5.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2M Al2(SO4)2 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega. Kirjaldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel. Lahusesse tekkis valge sade Al(OH)3, loksutades sade kadus ja lahus värvus järkjärgult läbipaistvaks. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Al koordinatsiooniarv on 4). Al2(SO4)2 + 6NaOH = 2Al(OH)3 + 3Na2SO4 Al(OH)3 + NaOH = Al(OH)4 + Na+ 5
· erosioon on voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda · deflatsioon on tuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega · aridifikatsioon on kõrbestumine · olmedegradatsioon on kui muld kaetakse olmejäätmetega · ehitusdegradatsioon on see kui viljakas muld kaetakse mingi objektiga · masindegradatsioon on põllumajandusmasinate või metsamasinate kasutamise tagajärjel mullaomaduste halvenemine · keemiline degradatsioon väljendus millegi liias või puuduses, nt tehaste heitgaasid, mis katavad mullapinna üha paksema kihina · maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sültuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused · kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud · rahvuspark on n suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD MULTIMEEDIUM- JA SALVESTUSSEADMED Referaat Koostaja: Allan Pertel Rühm: AA-10 Pärnu 2011 Mis on multimeedium? Multimeedium (inglise keeles multimedia), eesti keeles ekslikult kasutusel ka kui multimeedia, on teabe mitme esitusvormi, näiteks teksti, kahe- või kolmemõõtmelise graafika, heli või video korraga kasutamine näiteks arvutis, telefonis, teatri- või kontserdilaval, kinos või mujal. Multimeedium on meedia ja sisu, mis ühendab endas erinevad sisuvormid. Terminit võib kasutada nimisõnana (meedium mitme sisu vormiga) või omadussõnana kirjeldamaks meediumit, millel on mitu sisuvormi. Terminit kasutatakse vastandina meediale, mis sisaldab vaid meedia traditsionaalseid vorme nagu prinditud või käsitsi toodetud materjalid. Multimeedia on teksti, audio, piltide,...
Sellega kaob mulla loomulik funktisoon. Ei toimu enam produktsiooni, ning aineringe kaob Olmedegradatsioon kui muld kaetakse olmejäätmetega või mterjalidega mida kasutatakse olmes. Lagunemisel moodustuvad erinevad kemikaalid Masindegradatsioon masinate kasutamis etagajärjel mullaomaduste halvenemine. Masinad tallavad ja pööravad mulla segi Keemiline degradatsioon väljendub millegi liias või puuduses. Tehaste heitgaasid ja tahmad. Tolm katab üha paksema kihina mullapinda Muldade kaitse: 1. Aineringid suletakse 2. mulla puhverdusvõime suurendamine orgaaniliste väetistega 3. põldude optimaalne suurus on 10 ha 4. viljavaheldus 5. maastiku planeerimine VESI Vee globaalne olukord: Märgatava osa maakera territooriumist kannatab kasutuskõlbliku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
