Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Punktkontaktkeevituse abil saadakse: Select one: a. põkkliited b. vastak- ja nurkliited c. katteliited d. otsliited e. kõik ülalpool nimetatud Question 3 Incorrect Mark 0.0 out of 1.0 Flag question Question text Kuidas kaitstakse sula keevispunkti ümbritseva õhu kahjulike mõju eest? Select one: a. elektroodi katte abil b. kaitsegaasi abil c. keevispunkt kaitset ei vaja d. plastse deformatsiooni vöö abil Question 4 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Punktkontaktkeevituse keevitustsükli etappideks on Select one: a. eelsurve, keevituskaare süütamine, keevitamine b. keevituskaare süütamine, keevitamine, keevituse lõpetamine c. eelsurve, keevitusaeg, järelsurve Question 5 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Punktkontaktkeevituse tsüklogrammiks on: Select one: a
Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 3 Väändekatsed Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 13.03.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: tutvuda plastse materjali (madalsüsinikterase) ja hapra materjali (hallmalmi) käitumisega väändel ning määrata olulisimad karakteristikud. 1. Väändekatse terasega Joonis 1. Katsekeha mõõtudega 1.1. Nihkeelastsusmoodul Tabel 1. Katseandmed Algkoormus Väändemoment Lugemid Lugemite vahed T a1 a2 a1 a2 a1-a2 kgfcm Nm mm mrad 250 24
Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 1 Tõmbe- ja survekatsed Üliõpilane: Alisa Rauzina Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 13.02.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: tutvuda plastse materjali (madalsüsinikterase) ja hapra materjali (hallmalmi) käitumisega tõmbel ja survel ning määrata olulisimad karakteristikud. Kasutatud vahendid: Mehaaniline universaalkatsemasin Zwick/Roell 250 SN suurima jõuga 250 kN (tõmme) Hüdrauliline universaalkatsemasin EU 100 suurima jõuga 1000 kN (survekatse) 1. Tõmbekatse terasega Katsekeha andmed: Algpikkus l0 = 100,4 mm Lõplik pikkus l = 127,57 mm
Skulptuur Skulptuuri üldmõiste Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval. Materjali ja töötlemisviisi alusel jaotatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Skulptuur on kujutava kunsti liik, mille peamine väljandusvahend on mingi jäiga või plastse materjali kolmemõõtmeline vorm; skulptuuri nimetatakse kolmemõõtmelist kunstiteost, kuju. Skulptuuride valmistamis viisid Eri materjale vormitakse erisugusel viisil: savi voolitakse puitu nikerdatakse kivi raiutakse pronksi valatakse Monumentaalskulptuur Monumentaalskulptuur on suurte mõõtmetega (mõnest meetrist mõnekümne
Kumb materjal on elastsem? Vali üks: 1. Al-sulam 2. teras Tagasiside Õige vastus on: Al-sulam Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst ... on materjali võime purunemata taluda koormust. Vastus: tugevus Tagasiside Õige vastus on: tugevus Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millise materjali tõmbediagramm on pildil? Vali üks: 1. plastse 2. hapra Tagasiside Õige vastus on: plastse Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on tugevuse ühik? Vali üks või enam: 1. J 2. N/mm2 3. MPa Tagasiside Õige vastus on: MPa, N/mm2 Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valatavus, deformeeritavus, lõiketöödeldavus, keevitatavus, termotöödeldavus on materjalide: Vali üks: 1. füüsikalised omadused 2
Süsinikplastist autoveljed · Karl Aas, 093404, [email protected] · Valmistamine: Võetakse süsinkiust lehed (paksus on umbes 5-8 mikromeetrit), süsinikiud süsinikiu lehtedes on kootud risti, mis tekitab kergelt läbipaistva plastse riidelaadse materjali Vorm kaetakse vaiguga, mis ei lase süsinikiududel kleepuda vormi külge Vormi asetatakse süsinikiust lehed, iga lehe vahele pannakse vaigukiht (kihtide arv oleneb kui suurt tugevust taga aetakse) Vorm i peale pannakse kile ja tekitatakse kile alla alarõhk, et eemaldada õhk ja süsinikiud lehed pressida tugevalt üksteise vastu
Tugevuspiiri tõmbel nim ka materjali tõmbetugevuseks, tugevuspiiri survel survetugevuseks. Haprale materjalile on iseloomulik, et tõmbetugevus on oluliselt väiksem survetugevusest. b. Kõiki materjale, mis purunevad olulise moone tekkimise järel, haaratakse sitke materjali mõistega. Neist plastseteks loetakse materjali, millel purunemishetkeks moodustub märgatav jääkmoone. Nt madalsüsinikteras, vask, alumiinium. Plastse materjali käitumise lähendamisel on levinud 2 mudelit. Ideaalselt elastoplastse materjali mudel, Prandtli keha, kirjeldab madalsüsinikteraste omadusi. Materjal käitub väikeste pingete korral nii tõmbel kui ka survel Hooke’i kehana. Kui aga edasisel deformeerumisel pinge tõuseb voolepiirini, siis materjal muutub plastseks ja muutub ja hakkab käituma Saint-Venanti kehana, mille moone kasvab pidurdamatult ja pöördumatult
Tulemus 76/100 1. Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student Response Feedback A. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed ei taastu peale jõu eemaldamist B. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel elastselt. C. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu eemaldamist D. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt elastelt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel plastselt. E. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel Score: 3/3 2. Mis iseloomustab normaalelastsusmoodulit? Student Response Feedback A. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist) B
Title: Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus Total score: 97/100 = 97% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student ResponseFeedback A. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel B. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu eemaldamist C. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed ei taastu peale jõu eemaldamist D. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel
Põletatud tehiskivid Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse-, või lobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmiselt: · savi ettevalmistus, · toote vormimine, · kuivatamine ja põletamine · lisanduda võib ka glasuurimine Savi ettevalmistus savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ühtlaseks massiks, vajadusel lisatakse vett. Toote vormimine toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil. Pressi suudmest surutakse tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise paksusteks lõikudeks. Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiiresti ja toode võib praguneda. Kuivatamine toimub enamasti kamber või tunnelkuivatis 80...90 0C. Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60...120 m. Tooted
TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Tõmbekatsed Tehnomaterjalide laborotoorsed tööd Õppeaines: Tehnomaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11a Üliõpilane: Andreas Sapas Tallinn 2010 Aruanne 1. Tööülesanne Tutvuda plastse ja hapra materjali käitumisega tõmbel ja määrata olulisimad tugevuskarakteristikud. 2. Tõmbediagramm ja katsetulemuste tabel Materj Mõõt Jõud, N al med, mm 1 Teras 30 40,90 5,60 3,06 7250 5750 - 9500 2 Messing 31,20 39,50 5,12 4,00 - - 8000 10750 3 Tööstusteras 31 35,20 4,02 3,73 - - 13000 14400 3
· soojusjuhtivus () , W / m·K · jt. (optilised, magnetilised) METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Mehaanilised omadused tugevus () (1) · tõmbetugevus ( ) Rm · (tõmbel) ( ) ReH, ReL, Rp0.2 Jõud - pikenemine Pinge - deformatsioon 1. ( ) 2. (0.2) 3. 4. 5. (, 0,2%) METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Mehaanilised omadused tugevus () (2) 1 2 1- plastse materjali SD 1 3 2- hapra materjali SD ja TD 3- plastse materjali TD METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Mehaanilised omadused tugevus () (3) · väsimustugevus ( ) R, -1 Tsüklilisel koormamisel määratav omadus a pingetsükkel b Murdepind- koormuse
Töö eesmärk: Tutvuda plastse ja hapra materjali käitumisega tõmbel ja määrata olulisemad tugevuskarakteristikud. Katsekeha Nr. 1: TERAS Tõmbetugevus Rm Rm== = 578,92 MPa Tinglik Voolavuspiir: Rp Rp 0,2=== 549,77 MPa Katkevenivus: A A=*100%= *100%= 9,02% Katkeahenemine: Z Z=*100%= *100%= 58,81% Katsekeha Nr.2 ROOSTEVABA TERAS Tõmbetugevus Rm Rm== = 685,93 MPa Tinglik Voolavuspiir: Rp Rp 0,2=== 367,28 MPa Katkevenivus: A A=*100%= *100%= 51,28% Katkeahenemine: Z Z=*100%= *100%= 70,07% Katsekeha Nr.3 MESSING Tõmbetugevus Rm Rm== = 404,79 MPa Tinglik Voolavuspiir: Rp Rp 0,2=== 349,65 MPa Katkevenivus: A A=*100%= *100%= 30,71% Katkeahenemine: Z Z=*100%=*100%= 73,52% Katsekeha Nr.4 ALUMIINIUM Tõmbetugevus Rm Rm== = 371,32 MPa Tinglik Voolavuspiir: Rp Rp 0,2=== 185,56 MPa Katkevenivus: A A=*100%= *100%= 21,04% Katkeahenemine: Z Z=*100%= *100%= 68,14% Diagrammil toimuvate protsesside kirjeldus Terase diagrammil näeme, et teras ...
NEWTONI SEADUSED Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. VASTASTIKJÕUD ❏ Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, kus kehtivad Newtoni seadused. Vastastikmõju tõttu muutub kehade kiirus. ❏ Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus ja kehadele antav kiirendus sõltub keha massist. ❏ Inertsust iseloomustab keha mass. ❏ Resultantjõud on kehadele mõjuvate jõudude summa. RASKUS- JA GRAVITATSIOONIJÕUD. ❏ Kehadele mõjuvad jõud on arvuliselt võrdsed, aga vastassuunalised. ❏ ❏ Kaks punktmassi tõmbavad te...
Töö selgitav osa Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule deformatsiooniletema pinda suurema kõvadusega keha (otsak) sissetungimisel. Otsakon valmistatud vähedeformeeruvast materjalist (teemant, kõvasulamvõi karastatud teras) ja võib olla kuuli-, koonuse- või püramiidikujuline. Enamlevinud mooduseks on kõvaduse mõõtmine otsakusissesurumise teel. Otsaku küllaltki suure koormusega sissesurumise tagajärjeldeformeeritakse plastse materjali pinnakiht jäädavalt. Pärast koormusekõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida väiksem on kõvadus, seda sügavamale tungib otsak ja seda suurem on jälg. Mida suurem onmaterjali kõvadus (ka tugevus), seda väiksem on tekitatud jälg. Elastsete materjalide korral, mis on plastselt vähe deformeeruvad, mõõdetakse kõvadust koormuse mõjudes.Kõvaduse mõõtmise meetodi valikul lähtutakse detaili/materjali eeldatavast kõvadusest (otsaku kõvadus peab olema mõõdetava
duralumiiniumi omaduste muutumisega. Karastatud struktuur on ühefaasiline tardlahus suhteliselt väikese kõvadusega ja tugevusega ning suure plastsusega. Vanandamisel tugevus ja kõvadus tõusevad, plastsus aga väheneb. Duralumiiniumid on keeruka koostisega alumiiniumisulamid. Nende sulamite vanandamisel tekivad keerukad faasid ja ühendid. Duralumiiniumil konstruktsioonimaterjalina on olulisemad tugevusomadused, plastse deformeerimse (survetöötlemise) seisukohalt aga plastsusnäitajad. Selle tõttu, et duralumiiniumi kõvadus ja tugevus muutuvad ühes suunas, plastsus aga vastupidises suunas, saab tugevuse ja plastsuse muutuste üle otsustada tema kõvaduse muutumise järgi. Antud laboratoorses töös mõõdetakse duralumiiniumi kõvadust ja selle järgi toimub otsustamine teiste mehaaniliste omaduste üle. Termilise töötlemise viis Vanandamise Kõvadus HRB
Kontrollküsimused Laboritöö nr 3 1. Mis on kalestumine? Metalli plastsel deformeerimisel on deformatsiooniastme 1 saavutamiseks vajalik pinge 1, peale jõu eemaldamist on teistkordsel koormamisel sama deformatsiooniastme saavutamiseks vaja suuremat pinget 2. Metall justkui tugevneb plastse deformatsiooni käigus leiab aset kalestumine. 2. Mille poolest erineb külmdeformeeritud ja kuumdeformeeritud metalli struktuur? Külmdeformeerimisel tekkinud mittetasakaaluline struktuur on enamikul metallidest toatemperatuuril püsiv. 3. Mis on sulam? Sulam on aine mis on saadud kahe või enama komponendi kokkusulatamise või paagutamise teel. 4. Missugune on puhta metalli ja eutektsulami jahtumiskõver? Puhas metall Eutektsulam 5
Roostevaba terase saamiseks legeeritakse terast nikli ja/või kroomi ja/või titaaniga summaarselt vähemalt 10%. Pronks vase sulam tina ja teiste elementidega peale tsingi. Tänapäeval tuntaksegi kahte suurt rühma pronkse: tinapronksid ja tinavabad pronksid Valgevask ehk messing ehk latunn (vn.k. ) vase sulam tsingiga Valtsimisel tõmbavad eri suunas pöörlevad valtsid hõõrdejõudude toimel metalli enda vahelt läbi. Näitena vaatleme ribametalli valtsimise skeemi (joon. 3.1). Plastse deformatsiooni tagajärjel riba paksus väheneb, pikkus ja laius aga suurenevad..Riba paksuste vahet enne ja pärast valtsimist nimetatakse absoluutseks pigistuseks: Laiuste vahet nimetatakse absoluutseks laienemuseks: Riba deformatsiooniastet valtsimisel võib iseloomustada:suhtelise pigistusega, s. t. riba absoluutse pigistuse ja suhtega protsentides:venitusteguriga, s. t riba valtsimisjärgse pikkuse ja algpikkuse suhtega: Metalli ja valtsi vahelist kokkupuutepinda nimetatakse haardekaareks
metallikiud a'b' on surutud kokku ja nende pikkus väheneb. Ainult neutraalkiht kk ei allu paindel ei tõmbele ega survele. Neutraalkihi ehk neutraaljoone pikkus pärast painutamist ei muutu. Kui paindepinged ei ületa materjali elastsuspiiri, on deformatsioon elastne ja peale pinge eemaldamist võtab toorik oma esialgse kuju. Painutatud tooriku saamiseks peavad paindepinged ületama materjali elastsuspiiri, siis on tooriku deformatsioon plastne. Painutamisel kaasneb plastse deformatsiooniga alati ka elastne deformatsioon, seepärast vetrub mingi nurga alla painutatud toorik peale surve eemaldamist natuke tagasi, s.o. paindenurk suureneb. Nurka, mille võrra toorik lahti vetrub nimetatakse deformatsiooni nurgaks. Deformatsiooninurga suurus sõltub metalli margist, tooriku paksusest ja painderaadiusest. Kui toorikule painutuse ajal rakendatakse veel lisa tõmbejõudu, niisugusel painutusel on ristlõike kõik kiud tõmmatud,
Deformatsioon- keha kuju muutus. Elastse deformatsiooni korral taastub keha kuju täielikult. Plastse deformatsiooni korral keha kuju ei taastu. Kui keha juba väikse deformatsiooni korral puruneb on see habras. Def. liigid : tõmme, vääne, surve, paine, nihe. Elastsusjõud - jõud,mis tekib keha kuju muutumisel ,olles vastupidine deformatsiooniga. Tekib: osakeste vaheliste tõmbe- ja tõukejõu tõttu. Hooke´i seadus: elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Fe = -k * (kolmnurk)l , kus k on jäikustegur ühikuga 1N/m. Elastsusjõu näited : 1) vibu laskmine 2) inimese nahk
................. 10 Kokkuvõte.......................................................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse abil. Kõik olemasolevad keevitusprotsessid võib jaotada kahte põhirühma survekeevitus ja sulakeevitus. Keevitamise ülesanne, otstarve Keevitus seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse abil. 3
Grafiit, sulfiide, flouriide, nitriide, plastseid metalle, fluoroplasti jne. 14. Filtritena gaaside ja vedelike segamiseks; aeraatoritena gaaside ja vedelike segamiseks; leegisummutitena gaasileegi leviku takistamiseks; ,,higistavate" materjalidena pindade jahutamiseks; sooja- ja müraekraanidena; aerorennidena pulbriliste materjalide transpordiks; katalüsaatoritena jne. METALLIDE TEHNOLOOGIA: 1. Suurepärane tugevus ja väsimustugevus, kalestumine- plastsus väheneb. Ei tea kas plastse küldeformeerimise kohta sama. 2. Kuumsurvetöötlus: > 0,5...0,7Ts , kus Ts sulamistemp. Kelvinites; terastel > 750...800 C, Al-sulamitel > 350...400 C. Külmsurvetöötlus: T < 0,3Ts 3. Pidevtöötlemine- valtsimine, ektrudeerimine, tõmbamine; toodetakse lehtmetalli, traati, torusid jt pooltooteid. 4. Sepistamine, vorm- e. mahtstantsimine, lehtstantsimine.?? 5. Õmbluseta torud- õõnevaltsimine, torurullimine, ülerullimine. Sordimetall- metall
ületamisel plastselt. c. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel elastselt. d. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõdud ei taastu peale jõu eemaldamist e. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõdud taastuvad peale jõu eemaldamist Score: 10 / 10 Küsimus 2 (10 points) Mis iseloomustab normaalelastsusmoodulit? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Plastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet b
plastselt. c. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel elastselt. d. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõdud ei taastu peale jõu eemaldamist e. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõdud taastuvad peale jõu eemaldamist Score: 10 / 10 Küsimus 2 (10 points) Mis iseloomustab normaalelastsusmoodulit? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Plastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet b
38) Terase legeerimist kergelt oksüdeerivate elementidega (V, Cr, Mn jt) tehakse sulatamisel. 39) Likvatsioon kujutab endast: Keemilise koostise ebaühtlust. 40) Eutektikum kujutab endast: mehaanilist segu. Metallide survetöötlus. 1) Metallide survetöötluses on pidevprotsessiks: valtsimine. 2) Ühesuunalisel tõmbamisel tekivad maksimaalsed nihkepinged tõmbesuunaga nurga all: 90 3) Polükristalli suurte plastsete külmdeformatsioonide puhul tekkiv struktuur on: kiuline. 4) Plastse külmdeformatsiooni puhul väheneb matalli: plastsus. 5) Suurim plastsus on terastel struktuuriga: ferrit 6) Süsinikteraste plastse deformeerimise temperatuurivahemik asub: solidus- ja likviidsusjoone vahel. 7) Metalli suurima plastsuse tagab pingeolek: igakülgne surve 8) Suurim plastsus ilmneb metallil: sepistamisel. 9) Igakülgse tõmbedeformatsiooni olek tekib:ei tekigi. 10) Kuumutamine üle rekristalliseerumistempi peale kriitiliste deformatsiooni astmetega
A. Varras ei 0% deformeeru antud jõu korral. B. Varras 0% Student Correct Value Feedback Response Answer deformeerub elastselt, siis plastselt ja seejärel puruneb. C. Varras 100% deformeerub esialgu elastselt ja siis plastselt. Pikeneb ja peale koormuse eemaldamist jääb plastse osa võrra pikemaks D. Varras 0% deformeerub elastselt. Pikeneb, kuid koormuse eemaldamisel võtab esialgse pikkuse Score: 10/10 3. Millist tugevusnäitajat kasutatakse plastsete materjalide korral tugevusarvutustes (voolavuspiiri Re ja tõmbetugevuse Rm vahe on suur)? Student Correct Value Feedback Response Answer A. KV 0%
plastselt ja seejärel puruneb. D. Varras deformeerub esialgu elastselt ja siis plastselt. Student Correct Value Response Answer Pikeneb ja peale koormuse eemaldamist jääb plastse osa võrra pikemaks Score: 10/10 3. Millist tugevusnäitajat kasutatakse plastsete materjalide k (voolavuspiiri Re ja tõmbetugevuse Rm vahe on suur)? Student Correct Value Response Answer A. A B. Rm C. KV D. Re 100% Score: 10/10 4.
Karastatud ühefaasiline tardlahuse struktuuriga sulam on suhteliselt väikese tugevuse (nii tugevus- kui ka voolavuspiir) ja kõvadusega ning suure plastsusega. Vananemisel tugevus ja kõvadus tõusevad, plastsus aga väheneb. Enamakomponentsete alumiiniumisulamite vanandamisel tekivad keerukad faasid ja ühendid, mille kirjeldamine nõuab kahekomponentsetest tunduvalt keerukamate faasidiagrammide tundmist. Duralumiiniumil on konstruktsioonimaterjalina olulisemad tugevusomadused, plastse deformeerimise (survetöötlemise) seisukohalt aga plastsusnäitajad. Kuna duralumiiniumi kõvadus ja tugevus muutuvad ühes suunas, plastsus aga vastupidises suunas, saame tugevuse ja plastsuse muutuse üle otsustada tema kõvaduse muutuse järgi. Käesolevas töös mõõdame duralumiiniumi kõvadust ja selle kaudu otsustame teiste mehaaniliste omaduste (tugevus, plastsus) üle. Joonistel 7.3 ja 7.4 on toodud duralumiiniumi omaduste muutumise kõverad vananemisel
· kuivatamine kestab ainult 10...12t. Puudused: · elektrilise kuivatamise puuduseks on tema kõrge hind suure energiakulu näol. 7 2. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE 2.1. Savitellise toormaterjal Keraamika tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast peeneteralist polümineraalide kompleksi, mis veega segades moodustavad plastse massi. Veega segatud plastse massi kuivatamisel säilitab toode oma kuju. Füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena põletamisel moodustub tugev tehiskivi, mille olek ei ole enam vee lisamisega taastatav ja mille koostis erineb lähtematerjali savi koostisest. Savikateks materjalideks, mis leiavad kasutamist tööstuses on savi, kaoliinid ja savikildad. Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu- ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja
vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 790 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2 Student Response Correct Answer Feedback A. Varras deformeerub elastselt. Pikeneb, kuid koormuse eemaldamisel võtab esialgse pikkuse B. Varras deformeerub esialgu elastselt ja siis plastselt. Pikeneb ja peale koormuse eemaldamist jääb plastse osa võrra pikemaks C. Varras deformeerub elastselt, siis plastselt ja seejärel puruneb. D. Varras ei deformeeru antud jõu korral. Score: 10/10 3. Millist tugevusnäitajat kasutatakse plastsete materjalide korral tugevusarvutustes (voolavuspiiri Re ja tõmbetugevuse Rm vahe on suur)? Student Response Correct Answer Feedback A. KV B. Re C. A D
on joon ja tavaliselt mustvalge pind. Levinud on ka värvigraafika. Graafika mõistet kasutatakse nii laias kui kitsas tähenduses: - Koondnimetusena kõikide joonistusvõimaluste ja sel teel kujutiste kohta. - Sünonüümina kunstilisele trükigraafikale. Skulptuur Skulptuur (ladina keeles sculptura) on samuti kujutava kunsti liike graafika ja maalikunsti kõrval, mille peamine väljendus vahend on mingi jäiga või plastse materjali ruumiline ja kolme mõõtmeline vorm. Skulptuure vormitakse erinevatel viisidel: voolitakse savist, raiutakse kivist ja valatakse pronksist. Otstarbe järgi eristatakse: · monumentaalskulptuuri · monumentaal-dekoratiivskulptuuri · vabaplastikat · pisiplastikat Tarbekunst Tarbekunst on jällegi üks kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemetega ja hõlmab tarbe-ja dekoratiivesemete kunstilist kujutamist. Kujundatakse ja
hallmalm – liblelise grafiidiga keragrafiitmalm – kõrgtugev, keraja grafiidiga vermikulaarmalm – ussikujulise grafiidiga tempermalm - pesaja grafiidiga Joonis 1. Malmi liigid (allikas: www.uni-due.de/we) Grafiit teeb malmi hapraks, mistõttu teda ei saa survetöödelda (sepistada, valtsida jne.). Lõiketöötlemisel tekib palju puru ja tolmu. Malmi kvaliteedi lihtsustatud kontrollimine – vasaraga lüüakse vastu täisnurkset serva; peaks jääma plastse deformatsiooni jälg, mitte tükk ära murduma. Lisanditest sisaldavad malmid Si, Mn, S ja P. Malmi iseärasused: 5 tootmine on odav mehhaaniliselt kergesti töödeldav lööki summutav ehk „surnud materjal“ Malmi kasutatakse tema hea vedelvoolavuse ja väikese külgepõlemise tõtu valusulamina (mootori plokk, korpused, kaaned jm.). Enim kasutatakse hallmalmi.
c. vähendada detaili pinnakaredust d. eemaldada materjali kuni 20 mm sügavuselt Küsimus 11 Elektrokeemilisel stantsimisel termomõju töödeldavale detailile Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. ei tekki Märgista küsimus b. tekib hõõrdumine tööriista ja detaili vahel c. tekib termomõju elektrolüüti poolt d. tekib mõju plastse deformeerimise tõttu (detail ija tööriista vahel) Küsimus 12 Elektrokeemilise lihvimise tööriistaks on Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. teemant lihvkäi Märgista küsimus b. keraamiline lihvkäi c. abrasiivne lihvkäi d. metallsideainega kõvasulam lihvkäi
Lõõmutatakse temperatuuril 450...520 °C kestusega 4...40 h ning jahutatakse õhus või koos ahjuga. Rekristalliseeriva lõõmutamise eesmärk on kõrvaldada kalestumine ja peenendada tera. Lõõmutatakse temperatuuril 350...500 °C kestusega 0,5...2 h. Karastamise ja vanandamise efekt kaob, kui lõõmutada temperatuuril 350...450 °C kestusega 1...2 h Joonis 1.2 Al-Cu faasidiagrammi Al-sulami struktuuriskeemid Duralumiiniumil on konstruktsioonimaterjalina olulisemad tugevusomadused, plastse deformeerimise (survetöötlemise) seisukohalt aga plastsusnäitajad. Kuna duralumiiniumi kõvadus ja tugevus muutuvad ühes suunas, plastsus aga vastupidises suunas, saame tugevuse ja plastsuse muutuse üle otsustada tema kõvaduse muutuse järgi. Joonistel 1.3. ja 1.4 on toodud duralumiiniumi omaduste muutumise kõverad vananemisel. Pärast karastamist esimese 2...3 tunni jooksul omadused muutuvad vähe see on nn inkubatsiooniperiood,
22 ) hõõrdeteguri: Näeme, et hõõrdetegur on võrdne hõõrdejõu ja toereaktsiooni jagatisega.Selle põhjal, kuidas kuju muutub, eristatakse viit liiki deformatsioone: tõmme, surve, paine, vääne ja nihe. Jõudu, mis tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel, nimetatakseelastsusjõuks. Elastsusjõud on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Elastsusjõud püüab keha esialgset kuju taastada. Absoluutselt plastse deformatsiooni korral mingit kuju taastumist ei toimu ja järelikult puudub seda põhjustav jõud, st elastsusjõud on null. Teame, et vastastikmõju üheks võimalikuks tagajärjeks on kuju muutumine. Keha kuju muutumist nimetataksedeformeerumiseks ning selle tagajärjel tekkivat kujumuutustdeformatsiooniks (de- + fôrma — ladina k ära, vastupidi + kuju). Deformeerumine võib olla kas pöörduv või pöördumatu protsess
A. Varras deformeerub elastselt. Pikeneb, kuid koormuse 100% eemaldamisel võtab esialgse pikkuse http://webct6.e-uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... 18.05.2007 View Attempt . 2 4 B. Varras deformeerub esialgu elastselt ja siis plastselt. Pikeneb 0% ja peale koormuse eemaldamist jääb plastse osa võrra pikemaks C. Varras ei deformeeru antud jõu korral. 0% D. Varras deformeerub elastselt, siis plastselt ja seejärel 0% puruneb. 3. Konstruktsiooni tugevusarvutustes kasutatakse järgmisi näitajaid? Student Response Value Correct Answer A. A ja Z -30% B
ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist. Plasmat moodustavate gaasidena kasutatakse lämmastiku, argooni, vesiniku, heeliumi, hapnikku ja nende segusid. Kontakt- ehk punktkeevitus. Kontaktkeevitamisel kuumutatakse liidetavaid detaile neid läbiva vooluga ja surutakse liidetavaid kohad kokku kuni plastse deformatsiooni tekkeni. Enamlevinud on punktkeevitus ja joonkeevitus. Punktkeevitusel liidetakse detailil üksikutes piiratud pindade kontaktkohtades ehk punktides. Selleks asetatakse ühendatavad detailid servadega ülestiku ja surutakse elektroodiga kokku (joon.34). Joonkeevitusel saadakse pidev õmblus jadamisi asuvate ja üksteisega kattuvate punktidega. Elektroodina kasutatakse rulle, mis on ühendatud vooluallikaga ning mis annavad liidetavaile
Saadakse kustutamata lubi mis on toormaterjalist 44% kergem ja 10-20% väiksem. Kvaliteetse lubja saamisel tuleb jälgida, et lubi poleks ei üle- ega alapõletatud, sest need osad kustuvad hiljem väga aeglaselt. Lubitooted kivistuvad vaid siis, kui lubi neis on kustunud. Kustutamisel saadakse: lubjapiim, lubjataigen või peeneteraline lubjapulber. Kustumisel tükklubi laguneb peeneks massiks ning paisub mahult kuni 3,5 korda. Lubi on aeglaselt kivistuv, kuid annab plastse segu. Kasutusala - lubimörtides sideainena - segamörtides plastifikaatorina - mitmesuguste silikaattoodete valmistamine autoklaavsel kuumutamisel - lubja suspensiooni kasutatakse valgendamisel ning lubivärvide valmistamisel Magnesiaalsideained Magnesiaalsideained (õhksideaine) saadakse magneesiumkarbonaadi põletamisel ja jahvatamisel. Saadud sideainet nimetatakse kaustiliseks magensiidiks.
Ristlõike geomeetrilised karakteristikud A pindala m2 Sx, Sy staatiline moment m3 (raskuskese) Ix, Iy telginertsmoment m4 (paine) Ixy tsentrifugaalinertsmoment m4 (peatelgede asend) Ip polaarinertsimoment m4 (vääne) Imax, Imin (Iu, Iv) peainertsimomendid Wx, Wy vastupanumoment m3 Aktiivsed jõud koormised (välisjõud). Passiivsed jõud toereaktsioonid. Tangentsiaalpinged suurimad 45 all-haprad matejalid purunevad diagonaalselt. Plastse materjali puhul on voolavuspiir piirpingeks, mille järel toimuvad materjalis suured jääkdeformatsioonid ja konstr esineb purunemise oht. Hapra materjali ohutu pinge peab olema vahemikus, mida piiravad tõmbetugevus ja suvetugevus. Piirpinge on pinge, mis vastab piirseisundi tekkele, kus konstruktsioonimaterjal puruneb või omandab suuri jääkdeformatsioone. Sitke materjal -> voolavuspiir. Habras materjal -> tugevuspiir. Tugevusõpetus -> käsitleb staatika haru(füüsikast)
Plastne deformatsioon tekib, kui jõu suurenedes pinged ületavad proportsionaalsuspiiri Spr (lõik AB joon. 1.5), mil materjalis aatomid paigutuvad ümber niivõrd palju, et nende vahelised tõmbejõud väheneva ja ei suuda esialgset asendit taastada peale koormise eemaldamist. Plastsuseks nimetatakse materjali võimet rakendatud välisjõu mõjul muuta purunemata oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada plastne ehk jääv deformatsioon ka pärast välisjõu lakkamist. Plastse deformatsiooni käigus muutuvad metalli mehaanilised omadused: suureneb tõmbetugevus ja kõvadus, väheneb plastsus. Protsessi nimetatakse kalestumiseks, mille tulemusel. väheneb : 1) metalli tihedus, 2) vastupanu korrosioonile, 3) suureneb elektritakistus ja 4) muutuvad ferromagnetiliste materjalide magnetomadused Koormise edasisel kasvamisel järgneb plastsele deformatsioonile materjali purunemine, mis toimub kahes järgus: tekib pragu, mis areneb läbi detaili. Purunemine
.......... 20 5.3 Painutatud varda ristlõike kandevõime................................................................................................. 20 5.4 Ristlõike põikjõukandevõime................................................................................................................ 21 5.4.1 Ristlõike kontroll nihkepingete elastse jaotuse korral ....................................................................... 21 5.4.2 Ristlõike kandevõime nihkepingete plastse jaotuse korral ................................................................ 22 5.4.3 Seina nihkestabiilsus........................................................................................................................... 23 5.4.4 Toe- ja jäikusribi kandevõime leidmine.............................................................................................. 25 5.4.5 Tala seina kandevõime koondatud koormuste suhtes......................................................
survetugevus 1.0 N/mm2. Lubi on nõrk sideaine võrreldes tsemendiga. Tunduvalt suurema survetugevuse annab autoklaavne kivistumine. Kustumiskiiruse järgi jagatakse lubjad: [3] Kiirelt kustuvaiks (kustumiskiirus alla 8 min) Kekmiselt kustuvaiks (8-25 min) Aeglaselt kustuvaiks (üle 25 min) Standartse katse juures näitab kustumiskiirus mitme minutiga pulberlubja ja vee segu temperatuur tõuseb maksimumini. Lubja sorti kustumiskiirus ei mõjuta. [3] Lubi annab plastse segu, kuigi on aeglaselt kivistuv. Koostise järgi jagunevad lubjad kaltsiit- ja magnesiitlupjadeks ja kolme sorti jagatakse lubjad kvaliteedi järgi. Lubjataigna saagis näitab mitu 7 liitrit settinud lubjatainast saab 1 kg kustutamata lubjast.Lubjataignasse jäänud terakesi jämedusega üle 0,6 mm nimetatakse kustumata osisteks. [3], [2] Tabel 1
tekkinud. Sel juhul tuleb järelhoolduseks kasutada nn. eeljärelhooldusainet. Kilega katmise eeliseks on võimalus kaitsta värsket pinda sademete eest. 6.5.Järelhooldusained Vedelate pritsitavate järelhooldusainete ülesanne on moodustada betooni pinnale kile, mis peaaegu täielikult välistab niiskuse läbipääsu. Nende kasutamine on efektiivne järelhooldusmeetod, mis võimaldab alustada järelhooldusega ka plastse kahanemispragunemise seisukohalt piisavalt varakult. Nn eeljärelhooldusaineid kasutades võib rasketes tingimustes alustada järelhooldust juba betooni tihendamise ja tasandamise ajal ja jätkata järelhooldusainetega kohe pinna hõõrumise järel. Järelhooldusainete kasutamisel on oluline kontrollida seda, kas aine on iseenesest haihtuv või tuleb see eemaldada mehaanilise nakke tagamiseks, kui betooni pinda näiteks värvitakse hiljem või pinnatakse.
vertikaalset tsentrifugaalvalu (sele 2.8). Tsentrifugaalvalu eeliseks on võimalus saada sisemise õõnsusega valandeid kärne kasutamata, samuti poorsuse puudumine ja valandite täpsus. Puudub vajadus valukanalite süsteemi järgi. Tsentrifugaalvalu teel toodetakse kõige enam õõnsaid valandeid, näiteks malmtorud, automootori malmhülsid jms. 31.Metallide survetöötlus Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine kalestumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, 32. Tinglikult saab lehtstantsimisoperatsioonid liigitada kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh
Rullpiir niiskusesisalduse järgi Telliste vormimiseks sobiv savi on savi konsistents, mille puhul plastsus on savi niiskusesisaldusel käte vahel 3-mm läbimõõduni 18...25% rullitud savivardakesel tekivad praod Savide plastsust on võimalik suurendada laagerdamisega Savimaterjali plastse oleku piirkonda hinnatakse plastsusarvuga, (pikaajalisel hoidmisel ilmastiku mis on alumise voolavuspiiri ja käes) ning mehaanilise töötlemisega rullpiiri vahe (segamisega, muljumisega), samuti Plastsusarvu järgi klassifitseeritakse lisandite manustamisega savid: mitteplastne alla 7 keskmiselt plastne kuni väheplastne 25...7 üliplastne üle 25
plastsusnäitajaid(katkevenivus ja katkeahenemine). 5. Mida kujutavad detailides pingekontsentraatorid, kuidas mõjutavad need detailide tugevuse ja plastsuse omadustele? Pingekonsentraatorid muudavad metallides pingeolukorda ja tekitavad metallides pinge kondsetratsiooni. Tugevus ja plastsus vähenevad, et neid oleks parem katsetada. 7. Miks tugevusarvutustes sitkete materjalide korral ei sobi tugevuspiir Rm? Rm võib hapra materjali korral pidada tugevuspiiriks. Plastse materjali tõmbeteimil iseloomustab ta vastupanu märgatavale plastsele deformatsioonile mitte aga purunemisele. Seetõttu võetakse konstruktsiooniarvutustes tõmbetugevuse Rm väärtusi aluseks ainult habraste materjalide korral. Plastsete materjalide korral aga voolavuspiiri. 9. Millised materjalid on ratsionaalne katsetada surveteimiga ja miks? Hapradi materjale, sest neid kasutatakse eelkõige seal, kus mõjub survejõud. Kui survejõu mõjul leiab
Cr, Al, Si, Ti, Ni -- parandavad korrosioonikindlust. 12X18H9 (C = 0.12%; Cr = 18%; Ni = 9%) 14. Ehitusterastele esitatavad nouded. Hea keevitatavus, madal kulmhaprusla'vi. 15. Mis on Hadfieldi teras, koostis, kasutusala? Kulumiskindel teras (C = 1.0-1.3%; Mn = 12-13%), mis on ette na'htud tooks eelkoige h66rd- ja lo'o'kkulumise ning intensiivse plastse deformatsiooni tingimustes. 16. M66duriistaterastele esitatavad n6uded, koostis, termotootlus. Kulumiskindlad ja muutumatute m66tmetega, mis eeldab nende struktuuri stabiilsust ja pinna k6rget kvaliteedi. Koostis: kroom, ra'ni, mangaan. Termotootlus on karastuvus 6lis, noolutus (t'=120-140') 17. Hallmalmi struktuuri tunnus, tugevuse piirid, ta'his EVS-EN ja'rgi. Hallmalm on Fe-Si-C sulam. Surem su"siniku osa on grafiit. C = 2.4-3.8%; Si<4.2%.
Poollõõmutust tehakse kõrgsüsinikteraste sisepingete kaotamiseks, kõvaduse vähendamiseks, plastsuse suurendamiseks ja lõiketöödeldavuse parandamiseks. Poollõõmutusel kuumutatakse terast tavaliselt üle faasipiiri Ac1, millele järgneb aeglane jahutus. Rekristallisatsioonilõõmutus ehk rekristalliseeriv lõõmutus on madalatemperatuurilise lõõmutuse üheks liigiks, mida kasutatakse eelneva plastse külmdeformatsiooni tagajärjel tekkinud kalestumise kõrvaldamiseks. Rekristallisatsioonilõõmutamisel kuumutatakse terast faasipiirist Ac1 veidi madalamate temperatuurideni, seisutatakse ja jahutatakse seejärel aeglaselt. Selle tulemusena toimub metalli sekundaarne kristalliseerumine rekristalliseerumine, misjuures vanade deformeerunud terade asemele tekkivad uued ja deformeerunud struktuur kaob. Terase normaliseerimine
Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Tähiste Illustratsioonid Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) seletused MASINAELEMENDID I -- MHE0041 Kui istu minimaalne ping on väga väike, siis tuleks istu moodustamisel pinnakonaruste plastse deformatsiooni vältimiseks suurenda istu minimaalset pingu, muutes vastavalt tolerantsijärke või põhihälbeid. Arvan, et antud istu puhul pole see vajalik, kuna minimaalne ping on 16 μm . KODUTÖÖ VASTUS Antud pressliitega suurim ohutult ülekantav pöördemoment on: M V =687 N∗m KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU P.Põdra loengu ja loengu/harjutustunni slaidid. P.Kulu “Mehaanikainseneri käsiraamat” 2012
Klaaskiud Klaaskiudusid kasutatakse põhiliselt agressiivses keskkonnas asuvates betoonkonstruktsioonides. Klaaskiud on leelisekindlad, ei korrodeeru ning seega leiavad kasutust eelkõige kemikaalidega kokkupuutes olevates konstruktsioonides. Klaasikiu leelisekindlus sõltub tsirkooniumoksiidi sisaldusest tooraines. Üldjuhul jääb see ülespoole 19%. Sarnaselt polüprolüleenkikududele kasutatakse klaaskiudusid plastse kuivamispragunemise minimiseerimiseks. Palju kasutust leiab klaaskiud ka kuivsegudes - näiteks: krohvides, põrandasegudes, pahtlites, jne. Samuti leiab klaaskiud rakendust konstruktsioonides, kus on nõutav dielektrilisus - näiteks alajaamad, elektroonikatööstus, elektrijaamad jne. Üldjuhul on klaaskiudude pikkus vahemikus 3 30mm. Kiudbetoonist vundamendid Vundament on hoonete ehitamisel olulise tähtsusega: jääb ju kogu hoone sellele toetuma.
annaabi.ee 
