Süvapuhastus ja renoveerimine annab vanast kivimist põrandale uue välimuse ja särava läike. Graniitpõrand Graniitpõrand on väga tugeva ja vastupidava struktuuriga, tavaliselt läikivaks lihvitud ja ei vaja kaitsetöötlust. Talub nii happelisi kui ka aluselisi puhastusaineid ja rohket vett. Erinevate materjalide liitekohad Kindlasti peaks jälgima, et erinevate materjalide liitekohad ei sattuks uste, peamiste liikumisalade, kraanikausside või pissuaaride juurde. Niisketes ruumides aga põranda liitekohad ühendatakse omavahel kuumliitevarraste abil. Parima tulemuse saavutamiseks kasutage kiirliiteotsikut.
Põrandakattematerjalid, kaldpinnad ja erinevate materjalide liitekohad Koostanud Pille Jürisaar HT ´09 Eesmärk # Tutvuda sobilike põrandakattematerjalidega, mis sobiksid vanurite hooldekodusse. # Leida sobivad kattematerjalid, mille hooldamine oleks lihtne. # Eelistada looduslikke materjale. # Avastada uusi ja põnevaid viise, kuidas erinevaid materjale ühendada. Miks valida looduslikud põrandakatted? · Looduslikud põrandakatted on arusaadavalt kõige vanemad põrandakatete tüübid, mis vaatamata
liitekohad osutusid kivimi kõige nõrgemateks kohtadeks. Diageneesis on tavaline, et lubja ja ränidioksiidiga küllastunud vesi tungib läbi kivimi ja osa mineraalidest settib. See mõjub konglomeraadis olevale liivale ja kivikestele tsemendina ning kivi muutub üsna tugevaks. Võiks eeldada, et sel kivimil on kogu piirkonnas ühesugused omadused, kuid looduses juhtub seda harva ning tulemuseks on imeline lummav maastik. Mõnel pool olid liitekohad kivimites ulatuslikumad ja nii tekkisid erosioonile soodsamad eeldused, teisal näib kivim olevat tsementeerunud ja erosioonile paremini vastu pidanud. Aastatuhandetele on vastu pidanud just need kivimid, mida me tänapäeval näeme metèora sammastena. Paljude sammaste otsast avaneb vapustav vaade Peneus`e jõe orule. Mõned madalamatest mäekülgedest on metsaga kaetud ja pakuvad meeldivat varju, kuid kaljud ise seisavad põletava Kreeka päikese käes. Ohtlike
veeauru läbilaskva lisasoojustuse. Läbipuhuvuse vältimiseks tuleb tellisemüüri vuugid väga hoolikalt täita. Soovitatav on panna soojustus papikihtide vahele- väljaspool hall papp. Telliseseinad peavad olema vähemalt 10-cm mineraalvati soojustusega. 38-cm paksuse telliseseina võib teha nii mineraalvati-kui ka termoliittäidisega. Tuuletõkkeplaadid paigaldatakse nii, et plaatide pikematel külgedel asuvad sulundid jääksid horisontaalseks. Vertikaalsed liitekohad peavad aga asetsema karkassi peal. Tuuletõkkeplaatide kinnitamiseks tuleb kasutada distants pukse et distantsliistud ei suruks plaate kokku. Tuuletõkkeplaatide liitekohad peavad jääma tuulutusõhule läbitungimatuks. Kui olemasolev piire ei ole piisavalt tihe(puudub veeauru liikumist takistav kiht, siis tuleb soojustusest sissepoole paigaldada aurutõke). Karkassi kinnitamist seinale tuleb arvestamist küllaltki suurt koormavat mõju. KERGPLOKK FIBO APOREX
Keevitamine Keevitamine on metallesemete, harilikult masina- ja aparaadiosade, ehitusdetailide või torude liitmise viis. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulametallis, õmblusemetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Tavalise keevitusmoodustiste puhul kuumutatakse ühendatavate esemete liitekohad suliseni. Ühendatud esemete vahele tekib siis sulametallist nn. keevisvann, mis jahtudes tahkub keevisõmbluseks. Keevitajad on väga nõutud töölised mitmetes töökohtades. Erineva energiaallika põhjal jaotatakse keevitusviisid: · Plasmakeevitus · Elektronkeevitus · Footonkeevitus · Laserkeevitus · Ultrahelikeevitus · Ioonkeevitus · Difusioonkeevitus Tänapäeval kasutatakse peale käsikeevituse veel poolautomaat- ning automaatkeevitust
poolelt. Enne kruvidega kinnitamist tuleb plaati augud ette puurida. Puurimine peab toimuma plaadi kiviga pinnatud poolelt. Augu läbimõõt peab olema vähemalt 1,2 korda kruvi läbimõõtu. Kruvi pead ei ole soovitav keerata plaadi sisse. Plaadi taha peab jätma vähemalt 20 mm tuulutusvahe. Sokliplaadil ei ole tuulutusvahet vaja jätta, kuid maa sisse jääva plaadi alla on soovitav panna killustik. Plaatide vahele peab jätma paigaldamisel paisuvuugid soovitavalt vähemalt 5 mm. Plaatide liitekohad tihendatakse vuugilindi või vuugiliistu abil. Horisontaalvuugis on soovitav kasutada veenina. Liistude ja kruvide värvitoone on võimalik valida RR kataloogi alusel. Plaate saab paigaldada olenemata aastaajast.
ühtlasema temperatuuri. Korrektselt soojustatud vundament ja põrand on ka eelduseks põrandaküttesüsteemi tõrgeteta toimimisele. Soojustusplaadid paksusega 50...100 mm paigaldatakse vundamendi vertikaalosa sisepinnale kogu ulatuses kuni põrandavalu tasapinnani. Seejärel kaetakse põrandapind 100...200 mm soojustusplaatidega, paigaldatuna kahes kihis, nt 2 × 50 mm või 2 × 100 mm selliselt, et plaadikihtide vuugid ja liitekohad ei satuks kohakuti. Antud juhul on sobivaks materjaliks vastupidavad põrandate vahtpolüstüreenplaadid Estplast EPS-80 ja EPS-100. Soojustuse paksuse ja tugevusklassi valik sõltub hoone tüübist ja kasutusotstar- best. Kui hoone vundament ja sokkel on välispinnalt piisavalt soojustatud, kasu- tatakse vundamendi vertikaalsel sisepinnal külmasilla tõkkeks 20...25 mm isolatsiooniriba. Suurema kasutuskoormusega ehitistes (nt tööstushooned,
( alküüdvärvipuhul lakibensiiniga. Lateksvärvi puhul veega.) · Värvige põrand vedeldamata värviga. Helisvärvipuhul põhitöö võtted: · Värvige põrad · Puistage helbed värvile · Lihvige põrand ja pühkige ära helbed, mis ei jäänud kinni. · Katke pind värvitu põrandalakiga 3.Kipspindade ettevalmistamine värvimiseks. · Pahteldage seinapahtliga üle kõik naela- ja kruvipead. · Pahteldage plaatide liitekohad. Katke pahtel klaaskiust või papist ribadega. Eemaldage liigne pahtel. Laske pahtlil kuivada. · Lihvige pahtel seinapinnaga tasaseks. Pühkige puhtaks. · Vajadusel pahteldage ebatasased kohad veel üle. · Lihvige sein täiesti siledaks. Pühkige puhtaks. 4.Puitpindade ettevalmistamine värvimiseks. · Iseloeerige oksakohad · Lihvige isoleeritud oksakohad siledaks. · Värvige kruntvärviga · Pahteldage ebatasased kohad. · Lihvige pahteldatud kohad.
Alumiiniumi lühiiseloomustus Alumiiniumi tihedus on 2,7 g/cm3, kõigest umbkaudu kolmandik terase tihedusest. Alumiiniumisulamite tõmbetugevus jääb vahemikku 70–700 MPa. Pressimiseks kasutatakse enamasti sulameid tõmbetugevusega 150–300 MPa. Erinevalt paljudest terasesulamitest ei muutu alumiinium madalatel temperatuuridel rabedaks, vaid vastupidi – tugevamaks. Kõrgetel temperatuuridel metalli tugevus väheneb. Kui temperatuur on pidevalt üle 100 °C, väheneb alumiiniumi tugevus nii palju, et seda momenti tuleb juba elemendi projekteerimisetapis arvesse võtta. Võrreldes teiste metallidega on alumiiniumi soojuspaisumise kordaja suhteliselt suur. Lisaks pressimisele saab alumiiniumi nii külmas kui ka soojas keskkonnas rullida ja painutada. Alumiinium allub hästi enamikule töötlemisviisidele: freesimisele, puurimisele, lõikamisele, mulgustamisele, väänamisele ja painutamisele. Töötlemise energiakulu on väike. Li...
4. vasaraga kergelt koputades eemaldame juhtlaua või raamsablooni 5. lõpuks tuleb krohvihöörutiga parandada pisivead s.o. juhtlaudade kinnituskohad ja ukseavade nurgad 5. kirjelda krohvpinna pragude parandamist. 1. kõigepealt tuleb koputada ja uurida, kui palju krohvi on seinas lahti, (kui on üle 40% tuleb eemaldada tervelt seinalt krohv.) 2. kärestada aluspind ja puhastada 3. krohvipraod tuleb avardada ja erinevate materjalide liitekohad tuleb katta traatvõrguga 4. puhastada säilinud krohv vanast värvist, tapeedist, liimvärvi ja tapeeti tuleb niisutada sooja veega puhastades, seda hiljem pahtlilabidaga maha lükades 5. asendame kõlbmatud krohvipeerud uutega 6. avardame krohvipraod 5...6cm sügavuseni
Kvaliteedinõuded krohvimistöödel ja valmis krohvipinna kontrolltingimused Valmis krohvipinna kontrollimiseks on ette nähtud pinna välimuse, tasasuse, tugevuse ja mõõtmete tolerantsid. Valmis krohvipind peab vastama dokumentides ette nähtud nõuetele. Krohvipind peab vastu pidama kasutustingimustele ja järelkäsitlusest tingitud koormustele, samuti peab krohvikihi tugevus vähenema alusest pinna suunas. Tolerantsiklasse on kolm ja iga klassi võrra suureneb tolerants 2 võrra. Esimese klassi kasutatakse pindade puhul, millele on esitatud kõrged kontrolltingimused ja kolmas klass on pindadel, millel pole kõrgeid nõudmisi. Krohvitavaid pindu tuleb kontrollida alati enne alustamist, et pindadel ei esineks vigu ja kui on vead siis tuleb need kohe ära parandada. Krohvimise ajal tuleb pidevalt kontrollida materjalide ja tingimuste sobivust ja ka dokumentide vastavust. Krohvitud seina kontrollitakse peale 14-päevast kuivamist ja sii...
6. Mis on füüsikaline ja keemiline kuivamine ? Füüsikale: Vesi aurustub, lateksi molekulid ühinevad. Keemiline: Lahusti aurustub, värvis sisalduv oli oksüdeerub õhuhapniku abiga. 7. Nimeta eriotstarbelisi pintsleid? Lakipintsel, suur ja väike ümarpintsel, lubjahari, põrandalakipintsel, kõver radiaatoripintsel. 8. Kipsplaatpinna ettevalmistus värvimiseks? 1. Pahteldage seinapahtliga üle kõik naela- ja kruvipead. 2. Pahteldage plaatide liitekohad. Katke pahtel klaaskiust või papist ribadega. Eemaldage liigne pahtel. Laske pahtlil kuivada. 3. Lihvige pahtel seinapinnaga tasaseks. Pühkige puhtaks. 4. Vajadusel pahteldage ebatasased kohad veel üle. 5. Lihvige sein täiesti siledaks. Pühkige puhtaks. 9. Nimeta puidu kaitsevahendeid? Pinnakaitsevahendid on värvid, lakid, õlid, peitsid, samuti Pinotexid. 10. Veevabade värvide koostised? Lahusti, sideaine, pigment 11. Vanade puitpindade üle värvimine? 1
Toruläbiviigud ja trapiümbrused kaetakse safe coat mansetiga ja 4400 multicoat'iga. Põrand peab olema kaetud kahe kihi 4400 multicoat'iga ja nende vahele asetatud safe coat'iga 1). Kulu: min1,5kg/m2. 24. Plaatimiskavandi teostamine Selleks et plaatimist alustada, tuleb kõigepealt teha vajalikud arvutused materjali kulu kohta ja palju see lõpuks kõik maksma läheb. Pinnad tehakse niiskustõkkega üle(mira 4120 sealer), seinte liitekohad, seinte ja põranda liitekohad tuleb muuta vettpidavaks kangaga (mira safe coat)veetõkke abil, mis käib kanga peale ja alla. Märjas tsoonis kantakse seinale veetõkke (mira 4400multicoat) ja niisketes tsoonides niiskustõke (mira 4120 sealer) Põrandale kantakse esimene kiht (mira 4400multicoat) ja sinna peale (mira safe coat), teine kinh (mira 4400 multicoat) läheb kanga peale. 25. Põrantate plaatimine Põrand jagatakse neljaks osaks, plaatimist alustatakse olemasoleva trappi juurest. 26
Aaderdatakse tavaliselt seinu uksi aknaid ja mööblit. Aaderdatakse sel ajal kui värv ei ole veel kuivanud. Aaderdamisel kasutatakse aaderduskammi harja või muud riista. Aaderdav aluspind peab olema sile ja krunditud. Kõigepealt see alusvärvitakse. Seejärel võib erinevaid värve kombineerida. Alusvärv ei tohi olla vett imav ega vet Hülgav samuti ei tohi olla täismatt. Alusvärvile kantakse kujutelva puidudetailide paod ja liitekohad. Seejärel joonistatakse muster ning lakitakse pind üle. Aaderduskamm on lame ning painduv või plastmassist tööriist, millel on traadist või kummist piid või hambad ning mida kasutatakse aaderdamisel. Aaderduskamm tõmmatakse läbi marja laki või värvi et saada triibuline või sooniline pind. Aaderduskammi võib asendada ka tavalise juuksekammiga. Kogu protsess jaguneb 3ks..: Alusvärvimine Mustrijoonistamine Kaitselakkimine
võtta tarvitusele abinõud, mis vähendavad radooni pääsu eluruumisesse. Selleks selgitatakse välja radooni sisseimbumise kohad ja püütakse neid sulgeda. Mida kõrgem on kontsentratsioon, seda kiiremini tuleks töödega alustada. Nii uutes kui vanemates elamutes on tüüpiliseks sisseimbumise kohaks vundamendi sokliosa ja põrandaplaadi aga samuti vundamendi ja keldri põrandaplaadi liitekoht. Sisseimbumise vähendamiseks tuleb liitekohad avada ja täita bituumenil põhineva mastiksiga. Samuti tuleb käituda põrandaplaati läbivate kommunikatsioonidega. Joonis 1. Radooni imbumine ruumi põrandaplaadi vuukide kaudu 1.2 Eramu radoonitorustik kaitseb tõhusalt. Samas on rajatavas eramus radooni ohtu võimalik vähendada ennetavas korras. Selleks on mõistlik vundamendi rajamise käigus paigaldada radooni väljatuulutamis torustik. Tuginedes euronormile 2003 aastast, mis ühtib Eesti Standardiga
Põranda puhul peab kalle olema trappi poole suunatud. Plaadid tuleb korralikult vuukida, et vesi ega niiskus läbi ei pääseks. Lõigatud plaadi ääred peavad jääma alla või vastu seina. Seinavuugid jäävad sügavamad kui põrandavuugid. 31. Plaadikavandi teostamine. Selleks et plaatimist alustada, tuleb kõigepealt teha vajalikud arvutused materjali kulu kohta ja palju see lõpuks kõik maksma läheb. Pinnad tehakse niiskustõkkega üle(mira 4120 sealer), seinte liitekohad, seinte ja põranda liitekohad tuleb muuta vettpidavaks kangaga (mira safe coat)veetõkke abil, mis käib kanga peale ja alla. Märjas tsoonis kantakse seinale veetõkke (mira 4400multicoat) ja niisketes tsoonides niiskustõke (mira 4120 sealer) Põrandale kantakse esimene kiht (mira 4400multicoat) ja sinna peale (mira safe coat), teine kinh (mira 4400 multicoat) läheb kanga peale. 32. Põrandate plaatimine.
koosolekust osavõtjale. 3. Kaetud tööde aktid Kaetud tööde aktid koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks (nt. hüdroisolatsioon, soojusisolatsioon, monteeritavate elementide vahelised liitekohad ja vuugid, raudbetooni armatuur jne.). Kaetud tööde aktid koostatakse üldjuhul iga haardeala kohta pärast lõpetatud tööetapi hoolikat ülevaatust. Kaetud tööde aktis fikseeritakse erinevused või kõrvalekalded projektist ja antakse hinnang ülevaadatud tööetapi kvaliteedile. Pärast kaetud tööde ülevaatust ja selle dokumenteerimist võib tellija anda loa järgmise etapi töödega alustamiseks. Keerukamatel juhtudel on soovitav lisada
foto 4. Korraliku tuulutuseta fassaadi kahjustused ilmnevad kõige kiiremini alumises ääres. Puit kuivada ei saa, värv koorub ning lauaotsi tuleb varsti jälle lühemaks teha (nagu näha, on seda kord juba tehtud). Foto 5. Veelaua ja voodrilaudade otste (või alumise serva) vahele tuleb tuulutuse jaoks jätta vahe, tuulutada võib ka veelaua alt. Vanade puitfassaadide kahjustuste põhjuste järgmine pingerida: laudade liitekohad 17%; märgumine, kontakt pinnasega 16%; lahti koorunud lateks 13%; värvkatte hooletusse jätmine 7%; naelutusest lõhenenud lauad 6%; muud põhjused 41%. Kuigi muid põhjuseid kokku oli suhteliselt palju, oli igaüks neist eraldi eespool loetletutest väiksema mõjuga. Anu Soikkeli uuris tuulutusvahe suuruse mõju ja jõudis mõneti üllatava tulemuseni. Nimelt osutus soovitatav 25 mm roov ülemäära paksuks,
Aaderduskammi võib asendada ka tavalise juuksekammiga. Aaderdatav aluspind peab olema sile ja krunditud. Kõigepealt see alusvärvitakse. Seejuures võib erinevaid värve kombineerida. Alusvärv ei tohi olla vett imav ega vett hülgav, samuti ei tohi ta olla täismatt. Oluline on läbi mõelda kus suunas ja kuidas joonistatud puidumustrid jooksevad. Sellest sõltub joonistamise järjekod Alusvärvile kantakse kujuteldavate puitdetailide praod ja liitekohad. Seejärel joonistatakse muster ning lakitakse pind üle. Aaderdamisliike on kolm: Normaalne aaderdamine. Värvaine pihustatakse väikese pihustiga soovitud kohtadele ja kohe sooritatakse kattelakkimine. Aeglaselt kuivav aaderamine. 2-4-tunnise kuivamisaja möödumisel aaderdus eemaldadatakse peene terasvillaga nendest kohtadest, kuhu seda ei soovita. Kattelakkimine teostatakse kas nitrotselluloos- või akrüüllakiga.
Tootear endus ja tootmistehnika õppetool REFERAAT Õppeaines Tootmiskeskne projekteerimine MATM20 Üliõpilane: Juhendaja: Toivo Tähemaa Tallinn 2016 Sisukord 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3.Protsessist.................................................................................................................................4 4.Eelised ja puudused..................................................................................................................5 5.Kokkuvõte................................................................................................................................6 6.Kasutatud allikad.................
vanades majades säilinud saja-aastaseid ja vanemaidki voodrilaudu. Puitfassaadide probleemid: Fassaadi lisasoojustamisel tehakse sageli ka vigu. Kas roovitis tagab fassaadi tuulutuse või mitte. Antud juhul pole sellel küll erilist tähtsust, sest kui tuulutusvahe on ka olemas, on ta alt kindlalt suletud Üks tüüpiline hoolimatus on veel lauad naelutatakse liiga otsa lähedalt ning nad lähevad lõhki. Põhilised vanade puitfassaadide kahjustuste põhjused: · laudade liitekohad 17%; · märgumine, kontakt pinnasega 16%; · lahti koorunud lateks 13%; · värvkatte hooletusse jätmine 7%; · naelutusest lõhenenud lauad 6%; · muud põhjused 41%. Puitfasaadist erinevaid pilte. Kasutatud allikad: www.ehitusinfo.ee www.puuinfo.ee www.hange.ee www.heliapuit.ee www.deckol.ee
Kontrolli tehke vähemalt 3meetrise rihtlatiga, pöörates seda talastikul erinevatesse suundadesse.Ebatasasused tuleb parandada hööveldamise või kiilumisega. Esimene laud pannakse sulundisoonega seina poole. Kui pikisuunas tuleb kasutada mitut lauda, kontrollige nööriga , et need oleksid üheljoonel.Ärga lootke sellele ,et sein on täiesti sirge.Liikumisvahe jätkamiseks pange põrandalaua ja seina vahele kiilud . Liikumisvahe peab olema 10mm. Laudade liitekohad tehakase talade kohale, jaotades need kogu põranda pinnal ühtlaselt.Kõrvuti laudade liitekohad ei tohi olla sama tala peal .Otssulundatud põrandalaudade liidet ei ole vaja talale toetada. 2.Põranda keskel oleva otsliite tihendamiseks suruge lauad kokku seinaäärsest vahest, kasutage selleks sõrgkangi. Et surumiseks tuge saada ja seina kaitsta , pange seina ja kangi vahele plaaditükk või puitklots. 3
kivivillaga. Kivivilla sidusin nööriga kinni , et ta prusside vahelt alla ei kukuks. Järgmisena paigaldasime allkorrusel puitkarkassi ja samuti soojustasime 100mm kivivillaga. Kui eelnevad tööd valmis paigaldasin ehituspaberi villa peale ja võtsin vajalikud mõõdud ja märkisn ka prusside asukoha põranda serva et hiljem oleks lihtsam . Järgmisena hakkasime kipsplaati paigaldama. Lasin 20 cm vahedega kruvid kinni. Ja hiljem pahteldasin kruvikohad ja liitekohad ära. Hiljem aitasin lage soojustada ja kasutasin samuti 100mm kivivilla. Märkisin prussi asukohad ja paigaldasin paberi klambripüssiga ja paberi jätkukohad teipisin ära. Siis asusime laele voodrilauda paigaldama . Mina hoidsin kinni ja ülemus lasi naelapüssiga voodrilaua punni poolt kinni. Lõpptulemus väga hea. Pildid Kokkuvõttev analüüs Kokkuvõttes oli praktika hea võimalus omandada teadmisi vastavalt oma erialale. Õppisin palju juurde ja sain eelnevalt õpitut
Eeltöötlus Kogu niiskustundlik aluspind krunditakse. Selleks sobib niiskustõke, mida on tootja juhendi järgi veega lahjendatud. Müügil on mitme tunnustatud tootja akrüüli baasil valmistatud niiskustõkked, mis kantakse pinnale kahe kihina: esimene lahjendatuna krundiks, teine reeglina kontsentraadina. Hüdroisolatsioon Märjad tsoonid kaetakse elastse hüdroisolatsioonimastiksiga kahe kihina. Esmajärjekorras tihendatakse materjalide ning tarindite liitekohad: sein-seina ja sein-põranda nurgad, toruläbiviigud jms. Hüdroisolatsioonimastiks kantakse pintsli või rulliga 10 cm laiuselt nurga mõlemale küljele, mastiksisse asetatakse armatuurriba. Kohe kantakse peale ka teine kiht, nii et armatuurkangas oleks täielikult kaetud ning läbi imbunud. Põrandaga toimitakse analoogselt. Hüdroisolatsioonimastiksi kihtide vahele jäetakse armatuurkangas, mitmes tükis paigaldatuna peab ülekate olema 10 cm. Seinad kaetakse samamoodi kahe kihina
liimikamm ja mõõdulint. *Peale PVC paigaldamist tuleks tuba õhutada 24 h, et vabaneda PVC lõhnast. *Remondi tegemisel peaks põrandakatte paigalduse jätma kõige viimaseks tööks. *Igapäevane PVC-katte hooldamine on ülimalt lihtne. Piisab kui eemaldada lahtine mustus harja või tolmuimejaga. *PVC-katted liimitakse tervenisti aluspõrandaleja katte vuugid ühendatakse külmjootevedeliku abil. *Paigaldusel jälgi, et jääb võimalikult vähe liitekohti või, et liitekohad ei jää kõige suurema intensiivsusega käiguteele. *Paanid asetada valguse ja akna suunas, võimaluse korral vältida piki põrandaid jooksvaid vuuke. Põranda PVC PVC põrandakatted on elastsed sünteetilised põrandakatted, mille valmistamisel on kasutatud polüvinüülkloriidi. Kattevaibad Vaipkatted jaotatakse lõnga tüübi järgi: naturaalseteks ja sünteetilisteks. Naturaalsed vaipkatted võivad olla taimset või loomset päritolu. Taimsed kiud on
bituumenkatte alla ja / või hoonesse. 5.2. PAIGALDAMINE KÜLMLIIMIGA Rullmaterjale on võimalik paigaldada ka bituumenliimiga. Selleks peab katus olema kuiv, puhas ja vajalikud kohad töödeldud ning parandatud nagu eelnevalt kirjeldatud. Bituumenliim kantakse katusele ja aetakse laiali spetsiaalse kaabitsa abil, seejärel rullitakse sinne peale bituumenrullmaterjal. Liimi kulu ca1-1,5 kg/m2, kõik ülekatted, ülestõsted ja muud materjali liitekohad ühendatakse keevitusmeetodil, kasutades põletit või ehitusfööni. SBS-tüüpi bituumenrullmaterjale võib paigaldada ka kuuma bituumeniga, nõutav bituumeni paigaldustemperatuur 220 C, kulunorm 1-1,5 kg bituumenit / m2. 6. KATUSE HOOLDUS Bituumenrullmaterjalist katused ei ole mõeldud katustele, kus toimub pidev liikumine. Käidavates kohtades tuleks katusekate kaitsta puidust restidega. Samuti tuleb
Katusekattematerjalid - sünteetiline rullamaterjal; koosnevad · kummibituumenmastiksid elsatsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist; PVC paigaldus spetsiaalse puhuriga; liitekohad keevitatakse kokku; · tõrvamastiksid kasutatakse kohtades, kus katusel tuleb kõndida Kasutamise temp. järgi jagunevad: Sünteetilsied kiled - väga õhukesed sünteetilised materjalid; polüetüleenkile on läbipaistev, väga elastne; puuduseks:
Ühendusviiside valimisel tuleb arvestada: -juhi materjali, -juhistiku soonte arvu ja kuju, -juhi ristlõikepindala, -ühendavate juhtide koguarv… Jõukaabli juhistikes tuleb vältida joodisliiteid. Kui kasutatakse jootmiset, peab arvestama ühenduse külmvoolavust ja mehaanilisi mõjutusi. Kõik ühendused peavad olema kontrollimiseks, testimiseks ja hooldamiseks ligipääsetavad, välja arvatud järgmised erandid: -maakaablite liited, - segusse valatud või kapseldatud liitekohad, -liited külma toitejuhtme ja kütteelemendi või küttekaabli vahel. Juhtide omavahelised liited- on nt juhi jätkamine, hargnemine ja üleminek teisele juhitüübile ning juhi ühendused elektriseadmetega. Ühenduskoha isolatsioon- peab vastama jätkamata juhi isolatsioonile või isolatsiooni kohta eraldi kehtestatud nõuetele. Alumiiniumjuhtide ühendamine- tuleb veenduda, et klemm on selleks otstarbeks sobivad. Al
ruumis (vt joonis). Reegel on, et märjaks tsooniks loetakse alad, kuhu tõenäoliselt satub pritsmevesi. Tööde käik: Enne hüdroisolatsioonikihi paigaldamist peab ehitusaegne niiskus olema välja kuivanud, et see ei põhjustaks täiendavaid kahjustusi. Niiskete ja märgade ruumide seinad kaetakse niiskustõkkega kahes kihis. Seejärel teostatakse hüdroisolatsioonitööd. Esmajärjekorras tihendatakse materjalide ning tarindite liitekohad: sein-seina ja sein-põranda nurgad, toruläbiviigud jms. Selleks kantakse hüdroisolatsioonimastiks pintsli või rulliga 10 cm laiuselt nurga mõlemale küljele, mastiksisse asetatakse kangariba. Kohe kantakse peale ka teine kiht, nii et armatuurkangas oleks täielikult kaetud ning läbi imbunud. Seejärel kaetakse märjad tsoonid elastse hüdroisolatsioonimastiksiga kahe kihina. Teise kihi teostamise ajal peab olema esimene kiht kuivanud. Erilise hoolikusega tuleb tihendada trapi ümbrus
Kasutatakse seal, kus on tegemist koormuse all töötavates ehitise osades. Kasutatavus kuni 750C. 14. Plastidest katusekattematerjalid? Katusekattematerjalid kujutavad endast sünteetilisi rullmaterjale paksusega 1…2mm. Nad valmistatakse mingist elastsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist (vajaduse korral ka pigment). Katusele nad liimitakse või kinnitatakse plast-tüüblitega läbi soojaisolatsioonikihi. Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kõndida. Libeduse vältimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne.
PUIT- VÄLISVOODER ÜLDINFO Fassaadivooderduseks soovitatakse kasutada kuusepuitu (kvali- teediklass B). Kuivades "sulguvad" kuusepuidu rakud ja puit on maltspuidust (tüve välisosa) lülipuiduni (siseosa) samaväärne männipuidu lülipuiduga. Männipuidu maltspuit jääb "avatuks" ja sulgub ainult lülipuit. Oma erilise rakuehituse tõttu imeb kuusepuit männist vähem niiskust ning niiskusest tingitud muutused on väik- semad. Välisvoodri paigaldusel peab kasutatava puitmaterjali niiskussisaldus olema alla 20%, kuna kuivades tõmbub puit kokku. See võib põhjus- tada probleeme, eriti sulundatud voodrilaudade kasutamisel (puidu kuivades sulund avaneb). Värvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sõltuvalt värvi tüübist olla 1518%. Toimiva ja pikaealise välisvoodri eeldused on: · kasutage piisavalt paksu voodrilauda, soovitatav paksus on 28 mm; · kasutage tööstuslikult alusvärvitud voodrilauda; · paigaldage lauad südami...
min, korraga tuleks valmis segada kogus, mis jõutakse antud aja jooksul ära kasutada. Kui mass hakkab kõvenema, ei tohi seda enam vedeldada. KASUTUS- Seinad: Ebatasased aluspinnad lihvitakse ja/või pahteldatakse vajadusel näiteks Kestonit TTJUHEND seinapahtliga. Krundi kuiv seinapind enne isolatsioonitööga alustamist suhtes 1:1 veega SISERUUMID vedeldatud Kiilto Fibergum Primeriga. Seinapindadel kata Keramixiga esmalt püstnurgad, kruvipead, ehitusplaatide ja teiste aluspinnamaterjalide liitekohad. Aseta eelpooltoodud kohtades värskele Keramixile Kiilto Nurgatugevduslint (20 cm laiune nurkadesse ja 10 cm laiune vuukide kohale) ja hõõru hoolikalt kinni. Kontrolli, et nurgatugevduslint on Keramixiga hästi läbi imendunud. Püstnurkades võib kasutada ka Kiilto Butüüllinti, mis hõõrutakse kinni krunditud pinnale enne hüdroisolatsiooni-mastiksi pealekandmist või kinnitatakse värskele mastiksile. Toruläbiviigud isoleeritakse Kiilto kasutusvalmis läbiviigu tugevdustükkidega
Minu arust vajaks tööde organiseerimine tööliste vahel märksa paremat planeerimist ja teadlikkust ja mida täpselt teha. St tekkis olukordi, kus töölised ei teadnud, mida nad tegema peavad. Mina käisin alati küsimas eestöölise ja kvaliteedijuhi käest. 05.06 Sama töö jätk. Lisandus põrandale paigaldatud kipsi vahede pahteldamine ning hiljem, päeva lõpus, selle lihvimine. Töö eesmärk oli ruumi eesruumi paigaldatud põrandakipsi liitekohtade katmine seguga, et põranda liitekohad oleks tasa ning põrandale saaks paigaldada kattevaiba. Paigaldatud segu tuli hiljem ka ära lihvida-hõõruda, et pind saaks tasa. 07.06 Tuuletõkkekanga paigaldamine. Töö eesmärk oli mooduli katmine kogu ulatuses tuuletõkkekangaga. Tuuletõkkekangaks oli Dupoint Tyvek. Tegemist pidavat olema tootega, mis on vett hülgav, kuid samas võimaldab veeaurul konstruktsioonist välja pääseda. Ehk siis materjal on vee- ja tuulekindel, kuid laseb läbi veeauru
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist? Kandepiirseisund on seisund, mille ületamisega kaasnevad konstruktsiooni kahjustused või purunemine. Kontrollitakse katusekonstruktsioon, torustike jne läbiviigukohad, ülemise korruse lagi, liitekohad, niisked ruumid, hallitus, torude liitekohad, vee läbijooks, seinte alaosad, hoonealuse maa niiskuse olukord, drenaaž, pinnasevesi, vihm, täitepinnas, keldrid (esimene korrus), põrandaalune ruum, uksed, aknad, väliskonstruktsioonid. 2. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi Lumi ja selle läbimõtlemata puhastamine, ladestumised tööstustolmust, konstr tegeliku massi - kõrvalekalded, dünaamika (ka resonants), temperatuuri mõjutused; - ülekoormamine, või ka surutud vööde mittevastav sidumine; - habras purunemine
- väsimuspurunemine, purunemine vananemisest; - vundamentide või muu ebaühtlane vajumine; - mitmesugused varingud, plahvatused, pinnase uhtumised, seismika, tormid ja üleujutused. 70. Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist? Kandepiirseisund on seisund, mille ületamisega kaasnevad konstruktsiooni kahjustused või purunemine. Kontrollitakse katusekonstruktsioon, torustike jne läbiviigukohad, ülemise korruse lagi, liitekohad, niisked ruumid, hallitus, torude liitekohad, vee läbijooks, seinte alaosad, hoonealuse maa niiskuse olukord, drenaaz, pinnasevesi, vihm, täitepinnas, keldrid (esimene korrus), põrandaalune ruum, uksed, aknad, väliskonstruktsioonid. 71. Kirjeldage ehitiste lammtamise viise. * käsitsilammutus (käsiinstrument, seadmed) *mehhaniseeritud (rammimisnui, trossiga tõmbamine, ekskavaator, buldooser, betoonipurustuslõuad, kukkuv kiil, saag, demontaaz)
Mantodea) Selts: Kojuselised (Phasmoptera s. Phasmida) Pikkus 5-35 cm. Värvus varieerub rohelisest mustjaspruunini; värvus harmoneerub ümbrusega. Pea väike ja ümar. Ettepoole suunatud haukamissuised. Tundlate ehitus ja kuju varieerub. Liitsilmad, mis koosnevad väikesest arvust lihtsilmadest ja on tugevasti redutseerunud; nägemiskaugus 3-4 cm. Eesrindmik suhteliselt väike ja peaaegu ruudukujuline ja liikuv. Taga- ja eriti keskrindmik on tugevasti pikenenud, jäigad liitekohad. Jalad pikad ja peened käigujalad; 5-lüliliste käppadega, sarnanevad üksteisele. Enamasti tiivad redutseerunud, paljudel liikidel siiski toimivad. Reeglina esitiivad tugevasti redutseerunud, lühenenud või puuduvad; tagatiivad lehviku kujulised ja hästiarenenud või lühenenud. Tagakeha 10-lüliline, pikenenud, mõnedel ka lehekujuliselt laienenud. 11. Segment on redutseerunud eriliseks jätkeks, mida kasutatakse paaritumisel abivahendina. Isaste
Janno Reilik ALUMIINIUM REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI11 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 29.10.2014 Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2015 SISUKOR SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1. ALUMIINIUM.......................................................................................................................................4 1.1.Tootmine..........................................................................................................................................4 1.2.Aj...
TALLINNA EHITUSKOOL Ehituspuusepp 12 Referaat Välis ja sisevooderduse paigaldamine Jürgen Aasrand Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2011 Sisukord 1. Puitsisevooderdus Enne alustamist plaani tegemine Soovitused voodrilaua paigaldamiseks Kuhu tohib voodrilauda paigaldada Materjali kulu Tööriistad Ettevalmistus Alusroovitus Voodrilaua kinnitamine Lagi Seinad Pinnaviimistlus Sisevoodri standardprofiilid Muud sisevoodriprofiilid Liistud 2. Välisvooderdus Üldinfo Välisvoodrilauad Välisvoodrinäited' Detailid Ostmis-, paigaldamis- ja töötlemisjuhend Pinnaviimistlus 1. Puitsisevooderdus Enne alustamist plaani tegemine Horisontaallaudisega tundub ruum laiem ja madalam, vertikaallaudisega näib aga kõrgem ja kitsam. Poolpaneel, mis ei kata seina kogu kõrguses, annab ruumile õhulisust. Selle võib lõpetada näitek...
10) koostu kokkupaigutus peab ette nägema tõstesõlmede, montaazitugede ja teiste toote transporditavust võimaldavate seadmete ratsionaalset paigutust. 48. Nimetage vähemalt kolm nõuet koostu koostisosade liidete konstruktsioonile. Nõuded koostisosade liidete konstruktsioonile: 1) üldjuhul peab koostisosade liitepindade ja kohtade arv olema minimaalne; 2) koostisosade liitekohad peavad olema liigipääsetavad koostetööde mehhaniseerimiseks ja liidete kvaliteedi kontrolliks; 3) koostisosade liited ei tohi nõuda keerukat ja põhjendamatult täpset ühenduspindade töötlemist; 4) koostisosade konstruktsioonid ei tohi nõuda koostamise protsessis täiendavat töötlemist. 49. Nimetage vähemalt kolm nõuet mida peab arvestama koosteoperatsioonide järjestuse väljatöötamisel.
jaoks leidub kauplustes spetsiaalseid värve, mis vastava pinnaga hästi nakkuvad. Puidu mustri pinnale kandmine Aaderdatav pind peab olema puhas ja sile. Konarused võivad hiljem mustri rikkuda. Kõigepealt tuleks pinnale kanda sobivat tooni alusvärv (enamasti on alusvärviks mõni hele toon). Selleks sobivad näiteks õlivärvid, ent meeles tuleks pidada, et värv ei oleks täismatt ega vett imav, hülgav. Seejärel kantakse alusvärvile "puitdetailide" praod ja võimalikud liitekohad. Nende järgi joonistatakse hiljem muster. Alusvärviga kaetud pind peab täielikult kuivama. Järgmise värvikihi ehk lasuuri võib kokku segada erinevatest värvidest, vedelikest. Selleks sobib värvipigmendi, liimaine ja lahusti segu, kuid ka näiteks värvimulla ja suhkruvee, õlle kombinatsioon. Mustri joonistamiseks on palju erinevaid töövahendeid, mida ka ise valmistada võib. Enamasti kasutatakse selleks spetsiaalset aaderduskammi, -pintslit või -harja.
all peab olema tõendatud toimimisega tagatud aastaringselt. [11] Väikese radoonisisaldusega pinnase korral võib kasutada hea kvaliteediga õhutihedaks ehitatud põrandatarindeid. Normaalse radoonisisaldusega pinnase korral on vajalik põrandaaluse täiendav ventileerimine kas loomuliku tõmbe (toimimine on tagatud õhutiheduse erinevuse või tuule mõjul) või ventilaatorite (pidevalt töötavate või radooniandurite poolt juhitavate) abil. Põrandas peab olema radoonitõke, mille liitekohad on hoolikalt tihendatud. Pinnase suure radoonisisalduse korral on kindlasti vaja välja ehitada põrandaaluse ruumi mehaaniline õhuvahetus, mis ei tekitaks suurt õhurõhu erinevust üle põranda (on piisavalt kompensatsiooniavasid välisõhu sisenemiseks põranda alla). [11] 3.1.3 Radooni kogumissüsteem ja alarõhk pinnases Kõrge ja väga kõrge radoonitasemega piirkondades tuleb ehituse (eelkõige olemasolevate hoonete
Savist küünlajalad uurimistöö Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Lühidalt savist, tehnikatest ja töövõtetest......................................................................4 2. Küünlajalg ,,Tiigipervel"............................................................................................... 6 3. Küünlajalg ,, Nostalgia"...............................................................................................10 4. Küünlajalg ,,Kellukad"................................................................................................ 13 5. Küünlajalg ,,Kassipojad"............................................................................................. 16 6. Küünlajalad ,, Londiste" ja ,,Dumbo"..........................................................................19 7. Küünlajalg ,...
Soojus+niiskus=seened Tuul+päike+liiv=erosioon · Lagunemine- toimub lagundajate mõjul(seened, bakterid, putukad, ussid) · Puit kaetakse kile tekitavate materjalidega, mis peab olema hea nakkuvusega(adhesioon), elastne, kõva, soojus- ja valguskindel. · Viimistlus võib olla läbipaistev või läbipaistmatu. · Läbipaistev viimistlus säilitab puidu loomuliku tooni ja toob esile tekstuuri. · Läbipaistmatu viimistlus varjab tekstuuri, puidu vead ja liitekohad ning annab kindla värvi tooni tootele. Viimistlusmaterjalideks on: 1. Värvained- imbuvad lahusena pinna sisse, jättes tekstuuri katmata, värvuvad puidukiud, raku seinad(peits) 2. Pigmendid- kasutatakse värvisegudele vajaliku värvuse andmiseks 3. Kile moodustajad- lahusti aurumisel moodustavad kõva kattekihi 4. Lahustid ja vedeldid- lahustavad kile moodustajaid ja vedeldavad vajaliku viskoossuseni 5
andmine. Aaderdatakse tavaliselt seinu uksi aknaid ja mööblit. Aaderdatakse sel ajal kui värv ei ole veel kuivanud. Aaderdamisel kasutatakse aaderduskammi- harja või muud riista. Aaderdav aluspind peab olema sile ja krunditud. Kõigepealt see alusvärvitakse. Seejärel võib erinevaid värve kombineerida. Alusvärv ei tohi olla vett imav ega vett hülgav samuti ei tohi olla täismatt. Alusvärvile kantakse kujutelva puidudetailide paod ja liitekohad. Seejärel joonistatakse muster ning lakitakse pind üle. Aaderduskamm on lame ning painduv või plastmassist tööriist, millel on traadist või kummist piid või hambad ning mida kasutatakse aaderdamisel. Aaderduskamm tõmmatakse läbi marja laki või värvi et saada triibuline või sooniline pind. Aaderduskammi võib asendada ka tavalise juuksekammiga. Kogu protsess jaguneb 3ks..: Alusvärvimine Mustrijoonistamine Kaitselakkimine Aluspind peab olema sile ja krunditud
5-teema: 17.Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber-&tunnelkuivatis 80-90C juures.Põlet.:ahju suunatakse tooted kas vagonetil v.konveieril.Tooted läbvad ahjus 3temp.tsooni:eelkumendus-,põletus- &jahutustsoon.Temp ei tohi muutuda järsult.Glasuur.:toimub kas enne v.pärast toote põlet.Glasuuri temp peab olema madalam kui tootel endal.Tooted:invaliidi teed, ujula-,&veekeskustepõrandad. (kare pind).18.Savitellis:põhisuurused:250x120x65 v.250x120x88.Täist- :külmakindlus>15ts, tihedus 1850kg/m3.K...
Hästi paigaldatud soojustus, kus esinevad vaid mõned soojustuskihti läbivaid õhupraod, aga õhuringlust soojustuse soojemal poolel ei esine. Eeldused, kus soojustus täidab ideaalselt kogu talle planeeritud ruumi on tavaliselt täidetud: põkkliitekohtadega tuuletõkkeplaat, mille liitekohad on tihendatud; pool- või täissulundühendusega jäik (EPS, XPS, PUR või PIR) soojustus; ühekihiline pidev soojustus, mis on kaetud mõlemalt poolt õhku mitte 1 0.01 läbilaskva materjaliga (näiteks krohvitud soojustussüsteemis); elastne soojustus (elastne plaatvill) on täielikult sarikate, sõrestiku, talade või
F-ventilatsiooni eeliseks on see, et selle paigaldus on odav, samas tuleb paigaldada ka kanalid ja värske õhu ventiilid, tulemuseks on suurenenud õhuvahetus, mis muudab küttekulud suuremaks. [ 2 ] 4.1.4 Radoonitorustik Nii uutes kui vanemates elamutes on tüüpiliseks sisseimbumise kohaks vundamendi sokliosa ja põrandaplaadi aga samuti vundamendi ja keldri põrandaplaadi liitekoht ( vt. Joonis 3 ). Sisseimbumise vähendamiseks tuleb liitekohad avada ja täita bituumenil põhineva mastiksiga. Samuti tuleb käituda põrandaplaati läbivate kommunikatsioonidega. [ 9 ] Joonis 3 Peamised radooni sisseimbumis kohad 17 Samas on rajatavas eramus radooni ohtu võimalik vähendada ennetavas korras. Selleks on mõistlik vundamendi rajamise käigus paigaldada radooni välja tuulutamise torustik. Tuginedes euronormile
4 Vase ja vasesulamite keevitamine · 4.1 vase keevitamine Sissejuhatus Keevitamine on metallesemete, harilikult masina- ja aparaadiosade, ehitusdetailide või torude liitmise viis. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulametallis, õmblusemetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Tavalise keevitusmoodustiste puhul kuumutatakse ühendatavate esemete liitekohad suliseni. Ühendatud esemete vahele tekib siis sulametallist nn. keevisvann, mis jahtudes tahkub keevisõmbluseks. Keevitajad on väga nõutud töölised mitmetes töökohtades. Erineva energiaallika põhjal jaotatakse keevitusviisid: · Plasmakeevitus · Elektronkeevitus · Footonkeevitus · Laserkeevitus · Ultrahelikeevitus · Ioonkeevitus · Difusioonkeevitus
linoleumi. Linoleumid voivad olla aluskihiga (riie, klaas voi sunteeskiust riie, paber jne) voi aluskihita. Linoleum voib olla uhe voi mitmekihiline. Linoleumirulli laius on 1,43,0m. Linoleumi paksus voib olla nait. 2,6mm, 3mm, 3,2mm jm. Poranda alusele linoleumid liimitakse ja liitekohad uhendatakse kuumohukeevitusega. Seinakattematerjalid on porandakatetest marksa ohemad
Rullmaterjalidest põrandakatete üldnimetusena kasutatakse sageli linoleumi. 26. LINOLEUM id võivad olla aluskihiga või aluskihita. Linoleume valmistatakse kuumvaltsimisega. Valtsitav segu koosneb sideainest (sünteetiline vaik, tehisvärnits, taimeõli, kautsuk jne), täitematerjalist (talk, kriit jms), pigmendist ja plastifikaatorist. Linoleum võib olla ühe v mitmekihiline. Põranda alusele linoleumid liimitakse ja liitekohad ühendatakse kuumõhukeevitusega. 27. SEINAKATTEMATERJALID põrandakatetest õhemad. Võivad samuti olla aluskihiga või aluskihita 28. KATUSEKATTEMATERJALID sünteetilised rullmaterjalid paksusega 1-2mm. Valmistatakse mingist elastsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist. Katusele liimitakse või kinnitatakse plast-tüüblitega läbi soojaisolatsioonikihi. Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
