E 2.3 0.2 1011 m2 Suhtelise vea arvutamine E 1.70 1010 100 % 100 % 7.49 % E 2.27 1011 Järeldus Arvutuste tulemused: N Traadi elastsusmoodul: E 2.3 0.2 1011 , usutavusega 0.95. m2 suhteline viga: 7.5 % Järeldus: Saadud elastsusmoodul lubab väita, et tegemist on terastraadiga, kuna viimase elastsus- moodul on 210 GPa. Graafikult on näha, et Hooke'i seadus kehtib. Käesolev metoodika on sobiv materjali elastsusmooduli määramiseks. Spikker 1
docstxt/135811950281.txt
Vasak Parem Pikenemine 0 2.5E-011 0 1E-010 0 0.0001 2.5E-011 0.00036 0 0.00026 0.00015 2.5E-011 0.00069 1E-010 0.00054 0.0001 0 0.00036 2.25E-010 0.00026 0 6.25E-010 0 4E-010 0 avg 0.00007 7E-010 avg 0.000282 delta La 2.18602E-005 delta Lb 2.37318E-005 0.00061 0.000615 S 2.31574E-007 0.00061 delta S 2.72E-09 0.00061167 E ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Margarita Sidorenko Teostatud: 7.03.2019 Õpperühm: IABB63 Kaitstud: Töö nr: 9 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Hooke`i seaduse rakendamine traadi Uuritavast materjalist traat, indikaatorkelladega materjali elastsusmooduli määramiseks varustatud mõõteseade traadi pikenemise tõmbedeformatsiooni kaudu, määramiseks, kruvik, mõõtelint. Skeem Töö teoreetilised alused Keha deformatsiooniks nimetatakse keha kuju ja mõõtmete muutumist jõu mõjul. Kui pärast jõu mõju
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliopilane: Martti Toim Teostatud: Õpperuhm: AAAB11 Kaitstud: Too nr: 11 OT allkiri Elastsusmoodul Töö eesmark: Tutvumine Hooke´I Töövahendid: Uuritav traat, seadis traadi seadusega ja traadi pikenemise määramise elastsusmooduli määramine määramiseks, kruvik, venitamisel mõõtejoonlaud. Skeem Töö teoreetilised alused Jõu mõjul muutuvadkeha mõõtmed ja kuju, keha deformeerub. Kui pärast jõu mõju lakkamist keha taastab oma esialgsed mõõtmed ja kuju, siis nim.
docstxt/12403060612081.txt
Tallinna Tehnikaülikool Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 11 OT: Elastsusmoodul Töö ülesanne: Töövahendid: Tutvumine Hooke'I seadusega ja traadi Uuritav traat, seadis traadi pikenemise elastusmooduli määramine venitamisel. määramiseks, kruvik, mõõtejoonlaud. Katseandmete tabel Traadi pikenemine venitamisel. l = ......... ± ......... , d1 = ......... ± ........., d2 = ......... ± ........., d3 = ......... ± ........., d = ......... ± ........., g = 9.818 m/s2 .
0,00116 2,9584E-010 39,24 1,36353848E-007 0,00089 5,0410E-011 29,43 0,0006 1,2996E-010 19,62 JÕUD JA VASTAVAD NIHKED 0,00031 2,4649E-010 9,81 Fb, N 0,00002 4E-010 0 50 lb, m 0,0015 ELASTSUSMOODUL E 203636839826,76 UC(E) 18769705413,365 ELASTSUSMOODULI MÄÄRAMATUSE ARVUTUSED E/l 244461992589,15 (E/l)*UC(l) 32594932,34522 E/S -1,4934440E+018 (E/S)*UC(S) -14250621865,79 E/la -2,2626316E+014 (E/la)*UC(la) -5685459599,61 E/lb 2,2626316E+014 (E/lb)*UC(lb) 10811850186,462 TRAADI MÄÄRAMATUS t1,095 lpv, m
docstxt/135610843684.txt
Kaitstud praktikum, sisseskännitud versioon, graafik, tabel, veaarvutused. Teoreetilistes alustes osaliselt vastatud küsimustele. Õppejõu allkiri. :)
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 9 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Hooke`i seaduse rakendamine traadi Uuritavast materjalist traat, indikaatorkella- materjali elastsusmooduli määramiseks dega varustatud mõõteseade traadi tõmbedeformatsiooni kaudu pikenemise määramiseks, kruvik, mõõtelint Traadi pikenemine tõmbel d1= 0,60 mm d2= 0,61 mm d3= 0,60 mm ´
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 11 OT: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine Hooke'i seadusega ja traadi uuritav traat, seadis traadi pikenemise määramiseks, elastsusmooduli määramine venitamisel kruvik, mõõtejoonlaud Skeem Töö käik 1. Mõõdan traadi pikkuse l klambrite vahel. 2. Mõõdan traadi läbimõõdu d kolmes kohas klambrite vahel. 3
docstxt/14146041467095.txt
HÕÕRDEJÕUD Hõõrdumine nähtus, mis esineb kokkupuutuvate kehade vahel ja takistab nende omavahelist liikumist. Paigalseisuhõõre teineteise suhtes paigalseisvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Liugehõõre teineteise suhtes liikuvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Hõõrdejõud Fh hõõrdumisel esinev jõud, mis sõltub kokkupuutuvate pindade siledusest, kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu liikumisele vastupidises suunas. Liugehõõrdejõu suuruseks on paigalseisuhõõrdejõu suurim väärtus. Katsed näitavad, et Fh=yN ; y=Fh/N ; M=mg kus y on liugehõõrdetegur, mille väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest ning näitab oma arvväärtusega, kui suure osa moodustab liugehõõrdejõud pindadega risti mõjuvast jõust. N risti olev jõud. ELASTSUSJÕUD Deformatsioon keha mõõtmete ja ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 9 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Hooke`i seaduse Töövahendid: Uuritavast materjalist traat, rakendamine traadi materjali indikaatorkelladega varustatud mõõteseade traadi elastsusmooduli määramiseks pikenemise määramiseks, kruvik, mõõtelint. tõmbedeformatsiooni kaudu. Skeem Traadi pikenemine tõmbel d1 = ...± ...mm, d2 = ...±... mm, d3 = ...±... mm, d = ...± ... mm, l = ... ± ... , cm
tõmbel, paindel kui ka väändel. Selgus, et traadi pikenemine l on materjali elastse käitumise piirides · võrdeline selleks vajaliku tõmbejõuga F ning algpikkusega l; · pöördvõrdeline traadi ristlõike pindalaga A; Hooke'i seadus tõmbel: l=l/E x FL/A ehk = /E kus: l ? traadi algpikkus, [m]; l ? traadi absoluutne pikenemine, [m]; F ? tõmbekoormus, [N]; A ? traadi ristlõike pindala, [m2]; E ? materjali elastsusmoodul = võrdetegur, [Pa]; = ? traadi suhteline pikenemine; = F/A ? ristlõike pinnaühikule taandatud tõmbekoormus ehk tõmbepinge, [Pa] 1.12. Selgitage materjali elastsusmooduli olemus! Elastsusmoodul E = võrdetegur, mis on arvuliselt võrdne pingega, kui = 1 (sellist pinget tavaliselt olla ei saa, kuna materjal puruneb enne) 1.13. Milles seisneb algmõõtmete printsiip?
1. Algandmed Materjal: S355J2H Varda pikkus: L = 900 mm Mõõtmed: 50 x 50 x 5 Voolepiir tõmbel: σy=355 Mpa Materjali elastsusmoodul E = 210 GPa Varuteguri väärtus: [S]=2 Varraste redutseerimistegurid: μ1=1 ; μ2=2 ; μ3=0,5 ; μ4 =0,7 LE 1 =μ 1∗L=900=0,9 m LE 2 =μ 2∗L=1,8 m LE 3 =μ3∗L=0,45 m LE 4=μ 4∗L=0,63 m B = H = 50 mm T = 5 mm 4 I x =I y =25,69 cm i x =i y =1,78 cm A=8,14 cm2 Euleri piirsaledus arvutamine λ E= √ 2 π2 E σy λ E= √ 2 π 2 210∗10 9
10 5 49,05 1,34 -0,24 0,33 -0,06 -0,18 11 4 39,24 1,10 -0,24 0,27 -0,06 -0,18 12 3 29,43 0,84 -0,26 0,22 -0,05 -0,21 13 2 19,62 0,57 -0,27 0,16 -0,06 -0,21 14 1 9,81 0,29 -0,28 0,10 -0,06 -0,22 15 0 0,00 -0,01 -0,30 -0,01 -0,11 -0,19 Elastsusmooduli arvutamine: Elastsusmooduli vea arvutamine: Traadi elastsusmoodul on , usaldatavusega 0,95. Järeldus: Traadi elastsusmoodul on , usaldatavusega 0,95. Graafikult on näha, et ühtlaselt koormuse poolt antud jõu suurendamisel venib ka traat ühtlaselt. Terase elastsusmoodul on . Suhteline viga on: Käesolev metoodika sobib traadi elastsusmooduli määramiseks.
Sillal on kokku 4 klotsi ning silla maksimaalne kogumass on 143 tonni. Ühe klotsi ristlõikepindala on piiratud 1650 mm2. Leidke survepinged klotsis, mille järgi saaks hakata otsima sobivat malmi? Student Response Answer: 212 Units: N/mm2 Score: 3/3 11. Kuidas muutub kristalliinsete termoplastide elastusmoodul kuumutamisel üle sulamistemperatuuri? Student Response Feedback A. Elastsusmoodul suureneb B. Elastsusmoodul ei muutu. C. Elastsusmoodul väheneb. Score: 3/3 12. Kas amorfse plastilehe elastsusmoodul muutub kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri Tg? Student Response Feedback A. Ei, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle sulamistemperatuuri. B. Jah, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. C. Jah, elastsusmoodul suureneb plastilehe kuumutamisel üle
Ühe klotsi ristlõikepindala on piiratud 1650 mm2. Leidke survepinged klotsis, mille järgi saaks hakata otsima sobivat malmi? Student Response Answer:90.6 Units:N/mm2 Score:3/3 11. Kuidas muutub kristalliinsete termoplastide elastusmoodul kuumutamisel üle sulamistemperatuuri? Student ResponseFeedback A. Elastsusmoodul suureneb B. Elastsusmoodul väheneb. C. Elastsusmoodul ei muutu. Score:3/3 12. Kas amorfse plastilehe elastsusmoodul muutub kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri Tg? Student ResponseFeedback A. Jah, elastsusmoodul suureneb plastilehe kuumutamisel üle
Keha lõpmata õhukesed välisjõududega paralleelsed kihid nihkuvad jõudude sihis, kõik jõududega ristuvad sirged kehas kalduvad nihkenurga võrra, kehas tekivad nihkunud kihtidega paralleelsed tangentsiaalpinged. Hooke'i seadus: = G . Siin on suhteline deformatsioon, G on pinge E dimensiooniga nihkemoodul: G = , kus võrdetegur E on pinge dimensiooniga 2(1 + µ ) elastsusmoodul ehk Youngi moodul ja on poissoni tegur . 3. Elastsusmoodul E on suurus, mis näitab materjali elastsust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Elastsusmoodul näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral. E= , kus on mehaaniline pinge ja on elastne deformatsioon. Elastsusmoodul iseloomustab materjali jäikust. Jäikus on keha võime avaldada välisjõu
tulenevast maksimaalsest koormusest Fc,90,max,est = 22,0 kN. Seetõttu ei või Fc,90,max väärtust kasutada survetugevuse määramiseks ning katset peaks kordama kuni väärtus jääb selle hälbe piiridesse. Hetkel jätkan arvutustega kasutades maksimaalse survekoormusena katsest tulenevat maksimaalset survekoormust (Fc,90,max,est). 2.5 Survetugevus risti kiudu F c ,90, est 22,0∗103 f c, 90= = =4,9 MPa b∗a 43∗105 2.6 Elastsusmoodul risti kiudu 6 ( 0,4∗F c ,90, max −0,1∗F c, 90,max )∗h ( 8,0−2,0 )∗103∗91 Ec ,90 = = =163 MPa ( w 0,4 F −w0,1F )∗A ( 0,78−0,04 )∗43∗105 Puidu tugevusklass on väiksem kui C14 (E = 230 MPa). 2.6 Katsekeha tihedus m 205,1 ρ= = ∗106=499,2 kg/m3
2. Plast millel puudub korrapäraline kristalliine struktuur 3. Plast mis koosneb teradest Score: 2,7/2,7 11. Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik: Student Response 1. korrapärane struktuur ja halb läbipaistvus (kuni 7% valgust läbib) 2. ebakorrapärane struktuur ja väga hea läbipaistvus ( kuni 93% valgust läbib) Score: 2,7/2,7 12. Kas amorfse plastilehe elastsusmoodul muutub kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri Tg? Student Response A. Ei, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle sulamistemperatuuri. B. Jah, elastsusmoodul suureneb plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. C. Jah, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. D. Ei, elastsusmoodul ei muutu plastilehe kuumutamisel üle
2. Plast millel puudub korrapäraline kristalliine struktuur 3. Plast mis koosneb teradest Score: 2,7/2,7 11. Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik: Student Response 1. ebakorrapärane struktuur ja väga hea läbipaistvus (kuni 93% valgust läbib) 2. korrapärane struktuur ja halb läbipaistvus (kuni 7% valgust läbib) Score: 2,7/2,7 12. Kas amorfse plastilehe elastsusmoodul muutub kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri Tg? Student Response A. Ei, elastsusmoodul ei muutu plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. Student Response B. Jah, elastsusmoodul suureneb plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. C. Jah, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. D
Võrumaa Kutsehariduskeskus FASSAADIPLAATIDE VÕRDLUS Juhendaja: Õpilane: Väimela 2014 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Tempsi GRANITO fassaadiplaat..............................................................4 Tempsi COLORE fassaadiplaat.............................................................5,6 Kokkuvõte................................................................................................7 Sissejuhatus Selles referaadis võrdlen kahte erinevat fassaadiplaati, Tempsi GRANITO fassaadiplaati ja Tempsi COLORE fassaadiplaati. Materjal on võetud internetist. Tempsi GRANITO fassaadiplaat Tempsi GRANITO ehitusplaadid on valmistatud Tempsi BASE tsementlaastplaadist on kaetud erinevas fraktsioonis loodusliku kivipuruga. Põhivalikusse ...
MagmaTech Ltd[2]. 1.1 Omadused ja tehnilised näitajad Kuna komposiitarmatuur on valmistatud basaltkiust, on tal hea korrosiooni kindlus, madal tihedus, hea soojatakistus, suur tugevus ja vastupidavus(Tabel 1)[3,4]. Tabel 1 Komposiitarmatuuri omadused[1] Tõmbetugevus MPa 1200 Soojusjuhtivus W/(mC) <0,46 Tihedus g/cm3 2 Elastsusmoodul GPa 50 Temperatuuritaluvus C 300 Korrosioonikindlus Väga kõrge elektrijuhtivus dielektrik 2. KLAASFIIBER ARMATUUR Klaasfiiber armatuur sai alguse Vene Föderatsioonist, kus oli toode mõeldud sõjanduse tarindi arendamiseks. Nüüdseks kasutatakse seda ülemaailmselt suuremates betoonehitistes[4].
c. 1 bar = 100 000 Pa d. 1 Pa = 1 psi Küsimus 11 Milliste kiudude puhul kasutatakse pinna aktiveerimist enne apreteerimise alguseni? Vali üks või enam: a. süsinikkiud b. klaaskiud c. kevlarkiud Küsimus 12 Kõige levinumad täiteained on? Vali üks või enam: a. erinevad metallid b. kaltsiumkarbonaat c. mullad d. vilgukivid Küsimus 13 Apretti sidustatakse kõigepealt... Vali üks või enam: a. maatriksiga b. sarrusega c. üheaegselt mõlemaga Küsimus 14 Milline on Alumiiniumi elastsusmoodul? Vali üks või enam: a. 69,2 GPa b. 69200 Pa c. 41,52 GPa d. 41520 Pa Küsimus 15 Milline on boorkiu tihedus? Vali üks või enam: a. 2360 kg/m3 b. 0,94 g/cm3 c. 2,36 kg/cm3 d. 0,94 kg/m3 Küsimus 16 Kõige levinumad apretid on: Vali üks või enam: a. polüestervaigud b. silaanid c. epoksüvaigud d. täiteained Küsimus 17 Milline on järgmise komposiitmaterjali elastsusmoodul ristikiudu (80 mahu% Al, Em = 69200 MPa + 20 mahu% Boorkiudu, Em = 380600 MPa): Vali üks või enam: a. 15598 MPa
täielikult siseenergiaks; pärast põrget kehad kas liiguvad ühessuguse kiirusega või jäävad paigale. Kehtib impulsi jäävuse seadus ja summaarne enegia mehaanilise ja siseenergia summa jäävuse seadus. Elastne ja plastiline deformatsioon elastne kui keha pärast deformatsiooni esilekutnunud jõudude mõju lakkamist võtab keha esialgsed mõõtmed ja kuju tagasi. Plastiline siis, kui keha ei võta enam esialdset kuju ja mõõtmeid tagasi. Elastsusmoodul - Elastsusmoodul E on suurus, mis näitab materjali elastsust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Elastsusmoodul näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral.Elastsusmoodul iseloomustab materjali jäikust. Jäikus on keha võime avaldada välisjõu deformeerimisele vastupanu keha materjali elastsuspiiri ulatuses. Pöördliikumise dünaamika Pöördliikumise kineetiline energia Wk= sum mivi2/2 = sum miw2ri2/2 = w2/2 sum miri2(v=wr); Wk=sum mivi2/2; Wk=Iw2/2
F=(m1m2)/r²*G G=6,67*10astmes -11 (ühik Nm²/kg²) Keha kaal jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit kui keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt siis keha kaal on võrdne raskusjõuga kui keha liigub vertikaalselt alla kiirenevalt siis keha kaal on väiksem raskusjõust kui keha liigub vertikaalselt üles kiirenevalt siis keha kaal on suurem raskusjõust Keha kaal: P=m(g+-a) Elastsusjõud, elastsusmoodul Fe=-k(l-l0) k-keha jäikus (N/m), l-l0 pikkuse muut Mehaaniline pinge on kehas tekkiv elastsusjõud keha ristlõike pindala kohta =Fe/S Mehaaniline pinge on võrdeline suhtelise pikenemisega ~λl/l0 =E(λl/l0) Võrdetegur iseloomustab deformeeritava keha ainet ja seda nimetatakse elastsusmooduliks Jäikus iseloomustab keha, elastsusmoodul materjali millest keha on valmistatud Ringliikumine Üks radiaan lõikab ringjoonest välja raadiusega võrdse kaarepikkuse α=l/r 360°=2πr
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Kadri-Ann Kertsmik Teostatud: Õpperühm: YAMB 11 Kaitstud: Töö nr. 11 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine Hooke'i seadusega ja Uuritav traat, seadis traadi traadi elastsusmooduli määramine pikenemise määramiseks, kruvik, venitamisel. mõõtejoonlaud SKEEM Katseandmete tabel l=............... ± ..........., d1=............. ± ............, d2=............. ± ................ d3=............ ± ............, =............. ± .
mõjuv jõud, mis on suunatud tiirlemise keskpunkti poole Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud on üks inertsijõududest, see tähendab, et tegu on vaid inertsist tuleneva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega. See tekib punktmassi või keha kõverjoonelisel liikumisel ja mõjub liikumissuunaga (trajektoori puutujaga) risti ja ringliikumise keskpunktist eemale. 19. Hooke’ seadus. (Tähtede seletus ja vektorite suunad) F= -kx, k- konstantne tegur, keha jäikus/materjali elastsusmoodul, x- deformatsiooni nihe. Elastse deformatsiooni puhul on varda pikenemine võrdeline sellele mõjuva jõuga. Kehtib kuni pole saavutatud elastsuspiir. Tõmbe korral positiivne ja survel negatiivne (x). Kehtib elastse deformatsiooni korral. 20. Mis on elastsusmoodul ja mis on nihkemoodul? Elastsusmoodul on suurus, mis näitab materjali elastust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral.
Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid (võib kasutada ka mõnd teist lahendusprotseduuri): 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3
Võimalik eristada nii üksikuid sooni kui ka soontegruppe PUIDU OMADUSED • Kerge töödelda , treida ja lõigata. Kuna puit sisaldab palju tärklist , pole see vastupidav mädanikele ega putukatele. Niiskusemuutustele on puidul hea mõõtude stabiilsus. MEHAANILISED OMADUSED • Tihedus õhukuivalt 450-650 kg/m3 • Kahanemine 9-11% • Tõmbetugevus pikikiudu 112 Mpa • Survetugevus pikikiudu 31-54 Mpa • Paindetugevus 55-104 Mpa • Elastsusmoodul 8700-4500 Mpa • Kõvadus: Otspinnal 350, radiaalpinnal 310 janka PUIDU KASUTUSALAD • Ehitus- ja konstruktsioonipuit. Sisetisleritooted, mööbel, paneelid. Vineer. Asenduspuit tamme ja kreeka pähklipuu puidule
Komposiitmaterjalid on kahest või enamast faasist koosnevad heterogeensed materjalid. Üks faasidest on kõva ja tugev nö vaik maatriks. Teine elastne ja plastne armatuur süsinikkiud/klaaskiud. Polümeerkomposiitide puhul on maatriks polümeerne aine. Polümeerne aine ise on selline milles olevad molekulid on seotud korduvate kovalentsete elementidega. Merevaik, plast,kumm, silikoon. Young´s Modulus ehk elastsusmoodul näitab elemendi jäikust. Teisisõnu materjali mingi pindalaühiku ja deformatsiooni suhet. Armatuurid kui ka maatriksid võivad olla nii metalsed, keraamilised kui ka polümeersed (plastikud). Looduses komposiidi näiteks puu ja luu. Polümeerkomposiidis on matriiksiks polümeer, mille omadused määravad enamiku komposiidi omadustest va tugevuse ja jäikuse. Maatriksi deformeeritavus peab olema suurem armatuuri deformeeritavusest
järelpaagutamisega, kuumpressimist, lobrivalu järgneva paagutamisega. Keraamika puuduseks on haprus,omaduste ebastabiilsus,halb töödeldavus,termolöögikindlus. Kasutus: Konstruktsioonikeraamika(MgO ja Mo) Tööriistakeraamika(Mo, Niitkristallide kasutamine) Elektrokeraamika(volfraamtradiga armeeritud fajansskeraamika) Ker. Maatriksit saab tugevdada metallarmatuuriga 2 viisil: kasutades armatuuriks millel on maatriksist suurem elastsusmoodul VÕI kasutades armatuuriks materjali millel on maatriksiga võrreldes suurem joonpaisumine. 13.Süsinikkomposiitidel on väike tihedus,suur tõmbetugevus ja elastsusmoodul,hea termokindlus.Pidevate või diskreetsete kiududena süsinikarmatuur saadakse orgaaniliste kiudude kõrgtemperatuurse prolüüsi teel.Lähtematerjaliks on naturaalsed(tseluloos) või sagedamini tehiskiud (viskoos, polüamiid). Süsinik KM omadused ebastabiilsemad kui teistel KM-del
Plastmassid taluvad metallidest tunduvalt halvemini vahelduvaid ja kestvaid koormusi. Temperatuur mõjutab tugevalt plastmasside omadusi. Plastmasside põhirühmad võivad töötada temperatuurivahemikus -200...+200 C°. Räniorgaanilistest polümeeridest ja fluoroplastidest valmistatud plastmasside ilmumisega tõusis ülemine temperatuuripiir +500 C°. Plastmassidele on iseloomulik madal jäikus. Kõige jäigemate plastikute (klaasplastide) elastsusmoodul on ligikaudu 10 korda madalam kui metallidel. Selle tulemusena ületavad plastmassdetailide deformatsioonid koormamisel märgatavalt metalldetailide deformatsioone. Kasutatud kirjandus : Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Plastmass Tänan kuulamast !
ja valusulameiks. Alumiinium ja alumiiniumsulamid Alumiinium on levinumaid elemente maakoores. Alumiiniumil on rida omadusi (hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teeb ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjalide valdkonnas. Puhas alumiinium on küll madala tõmbetugevusega, kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elementidega legeerimise teel. Elastsusmoodul on küll 1/3 terase elastsusmoodulist, kuid erielastsusmoodulid on neil praktiliselt ühesugused. Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumil on hea elektrijuhtivus, mis soosib tema kasutamist elektrotehnika valdkondades. Vask ja vasesulamid Vask on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle. Vask on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat
4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Tabel 10.Tööeategurite YN väärtusi terastele (AGMA) 5. Teostada pindväsimuse analüüs Lahenduskäik vaata P. Põdra Masinaelementide aine konspekt. 12. Hammasülekanded Süsinikterase elastsusmoodul Et = 200 GPa ja Poissoni' tegur t =0,246. -Pindväsimuse lihtne Hertz'i analüüs Kahe hambaprofiili kontakti saab vaadelda, kui kahe silindri kontakti. Hertzi silinder-silinder kontakt: ___________________________________________________________________ 7 Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT
Kuullaager Mihkel Liesment Kuullaager Kasutus Asendada liughõõrdejõud veerehõõrdejõuga Lai kasutusala eriti Click to edit Master text styles masinaehituses Second level Third level Fourth level Fifth level Kuullaagri toormaterjal Enamasti kasutatakse rahvusvaheliste standartite järgi metalli 52100 Tootmiseks (nii kuulide ja ringide) ostetakse sisse ümarlatttoorikuid Tootmisprotsessi käigus kõvendatakse seda nii karastamise kui temperdamisega. Metall 52100 Rockwelli kõvadus: 62-66 HRC Elastsusmoodul: 210 Gpa Sisaldab: Süsinikku 0.98 - 1.1 Kroomi 1.3 - 1.6 Magneesiumi 0.25 - 0.45 Fosforit 0.025 max Silikoni 0.15 - 0.35 Väävlit 0.025 max Tootmine Kuul ...
Muldkeha projekteerimisel tuleb arvestada: Maanteklassi Teekatendi tüüpi Mulde kõrgust ja süvendi sügavust Muldkehas esinevate pinnaste omadusi Muldkeha ehitustingimusi Ehituspaikkonna loodustingimusi Insenergeoloogilisi iseärasusi Varasemaid kogemusi Muldkehades esinevad reeglina pinnased, st materjalid, mille tugevuskarakteristikud sõltuvad niiskusest. Tugevuskarakteristikutesks on elastsusmoodul (näitab kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral), sisehõõrdenurk ja nidusus (materjali omadus mineraale koos hoida). Nihketugevus on pinnase vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes – määrab pinnase tugevuse. Läbi nimetatud nõuete tagatakse muldkeha vajalik tugevus, püsivus ja stabiilsus. Seejuures tuleb arvestada veel ökonoomikaga ja looduskeskkonnaga.
Arvutused näitavad, et tingimus s[s]=2 ei ole täidetus see järel on vaja lisada jäikust lisavaid profile. M2= F*L/8 = 9,81*2/8 = 2,45 kN/m = 2450 N/m = M/W = 2450/ (18,2*10-6) = 134615384,6 Pa = 134,61 MPa [] Al 2014*T6 = 400 Mpa s= 400/134,61 = 2,9 Tingimus s[s]=2 on täidetud. b) [] S275 = 275 Mpa s= 275/269,23 = 1,02 Arvutused näitavad, et tingimus s[s]=2 ei ole täidetud selle pärast on vaja lisada jäikust lisavaid profile. C) läbipaine; E- elastsusmoodul = (5*F*L3)/(384*E*I*104) = (5*9810*23)/(384*72,4*109*81,4*10-8) = 392400/(2263050,24*10 )= 0,0173394m = 17,3 mm On vaja täiendavad jäikust lisada
Kodutöö Nr. 2 Keevisliide Ristlõike dimensioneerimine Maksimaalne paindemoment Nm. Materjal: teras S355J2H (EN 10025) Mehaanilised omadused voolavuspiir ReH (y) = 355 MPa; tugevuspiir Rm (u) = 510 - 680 MPa; elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. Lubatud paindepinge MPa Minimaalne telgvastupanumoment Sobiv ristlõige: toru 50x30x2, Wx = 3,81 cm3, mass m = 2,3 kg/m. Mõõtmed ja ristlõigete parameetrid kõrgus h = 50 mm; laius b = 30 mm; seinapaksus t = 2 mm; mass m = 2,31 kg/m; ristlõikepindala A = 2,94 cm2; välispindala Au = 0,15 m2/m; inertsimoment Ix = 9,54 cm4; inertsimoment Iy =4,29 cm4; vastupanumoment Wx = 3,81 cm3; vastupanumoment Wy = 2,86 cm3; polaarvastupanumoment Wv = 4,84 cm3. Konsoolis tekkiv tegelik pinge Tugevuse ...
S 0 19,63 25. Mida kutsuvad esile metallis normaalpinged? Kutsub esile elastse deformatsiooni ja seejärel purunemise 27. Millised tõmbediagrammid on tüüpilised tugevate materjalide korral: voolavusplatvormiga või ilma? Tugevad sest tugevamad materjalid purunevad ilma elastse deformatsioonita. 29. Terastraat on koormatud tõmbepingega 100 N/mm2, mis tekitab selles elastne deformatsioon = l/l0= 0,001. Milline peab olema traadi minimaalne Joungi elastsusmoodul selleks, et deformatsioon ei muutuks plastseks? N=100 N/mm2 E=0,01 Rp0,2=300 N/mm2 E=? E=200/0,001=200000 N/mm2 Kuna traadil on tõmbepinge 100 N/mm2 siis et deformatsioon ei muutuks elastseks võib jõudu suurendada veel 200 N/mm2, seega joungi elastsusmoodul peab olema 200000 N/mm2. 31. Vertikaalselt kinnitatud vabalt rippuv metalltraat diameetriga 1 millimeeter moodustab selle kinnituskohas pinget, mis on proportsionaalne traadi massile. Kui suur võib olla maksimaalne traadi
ühtsed tugevusklassid nn C-klassid. Kalibreeritud ja tugevussorteeritud ehituspuidu enamlevinud ristlõiked, mida toodetakse Eesti turule on: 45mm x 70/95/120/145/170/195/220mm. 1.1 Masintugevussorteerimine Masintugevussorteerimise puhul saavutatakse suurem mõõtmistäpsus võrreldes visuaalse sorteerimisega. Tugevussorteerimise masinaid erinevaid ja need põhinevad ka erinevatel meetoditel (mehhaanilised, dünaamilised, optilised, kiirgusel põhinevad). Levinum sorteerimisparameeter on elastsusmoodul, mille korrelatsioon puidu tugevusega on piisavalt hea aga samuti kasutatakse tihedust, oksasuhet jt. Veelgi parema tulemuse saamiseks on võimalik erinevaid meetodeid omavahel kombineerida nt mõõtes ühe seadmega elastsusmooduli ja teisega tiheduse. Puidu masintugevussorteerimist saab ettevõte teostada ainult vastava sertifikaadi omamisel, mis antakse välja sõltumatu sertifitseerimisfirma poolt ja mille eeldus on ulatusliku
Polüeeterketoon (PEEK) on värvitu orgaaniline termoplast, mis on suurepäraste keemiliste ja mehaaniliste omadustega isegi kõrgetel temperatuuridel. See on väga vastupidav termolüüsi ja biolagunemise suhtes. Tihedus 1320 kg/ m3 Elastsusmoodul (E) 3.6 GPa Tõmbetugevus (σt) 90–100 MPa Sulamistemperatuur 343 °C Tänu PEEKi headele omadustele kasutatakse seda enamasti nõudlikes rakendustes nagu laagrites, kolbi juppides, pumpades, ventiilides ja elektrikaabli isolaatorina. PEEKi peetakse heaks biomaterjaliks, mida kasutatakse meditsiiniliste implantaatide loomisel. Kasutatakse ka rakendustes, kus on pidev kokkupuude kõrgete temperatuuridega. https://www.plasticsinsight.com/open- competition-peek-market-demanded-ftc-supported-evonik/ Polütetrafluoroetüleen (PTFE) on tetrafluroetüleeni polümeer, ...
B -9 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: 112592 MATB32 Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: M=280Nm b2=34mm d2=340mm dv=260mm dr=55mm emin= 0,01dv + 2 mm = 260*0,01 + 2 = 4,6 mm => e = 5 mm Keskmine kontaktsurve: k-sidestustegur k=1,3 l- liite pikkus l = b2 - 3e = 34 3 *5 = 19 mm f- hõõrdetegur f = 0,08 Detailide deformatsioon: E-materjali elastsusmoodul Teras E1 = 2,1* 105 MPa; Pronks E2 = 1,2 * 105 MPa poissoni tegur: teras 0,25 ; pronks 0,32 Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus: Deformatsioon temperatuuri muutumisest: Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping: Maksimaalne ping maksimaalsest kontaktsurvest: Kus maksimaalne deformatsioon Seega maksimaalne deformatsioon: Istu süntees Antud nimimõõde 260 ning Nmax= 656 m; Nmin= 110 m 273 Tõenäosusteooria järgi:
Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne
Valida nelikanttoru profiil ja arvutada keevisliide. Analüüsida konstruktsiooni võimalike optimeerimisviise. Ristlõike dimensioneerimine Maksimaalne paindemoment: 1377 Nm Painde tugevustingimusest leiame konsooli ristlõike minimaalse telgvastupanumomendi . Materjal: teras S355J2H (EN 10025) [1, 2] Mehaanilised omadused : voolavuspiir ReH (y) = 355 MPa; tugevuspiir Rm (u) = 510 - 680 MPa; elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. Siis lubatud paindepinge: ning minimaalne telgvastupanumoment: Meile sobiv ristlõike: nelikanttoru toru 50x30x4 [1, 2], Wx = 6,10 cm3, mass m = 4,20 kg/m. Mõõtmed ja ristlõigete parameetrid kõrgus h = 50 mm; laius b = 30 mm; seinapaksus t = 4,0 mm; mass m = 4,20 kg/m; ristlõikepindala A = 5,35 cm2;
Jõu kolm komponenti on nendega võrreldes vastandmärgilised. 1.3.4. Energia jäävuse seadus: Energia jäävuse seaduse kohaselt konservatiivsete jõudude väljas mehaaniliselt isoleeritud süsteemi koguenergia on konstantne. E=const.Energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise, nagu näiteks potensiaalsest kineetilisse. dT+dV=0 dT=-dV 1.4. Jäiga keha deformatsioon 1.4.1. Normaalpinge ja elastsusmoodul: Normaalpinge on mõiste tugevusõpetusest ning ta tähendab lõikepinnaga risti paiknevat pingekomponenti. Normaalpinge on vektoriaalne suurus ning ta tähis tugevusarvutustes on . Kogupinge avaldub normaal- ja tangentsiaalpinge kaudu valemiga . Kogupinget pole aga otstarbekas kehas mõjuvate sisepingete hindamiseks kasutada, sest paljud materjalid taluvad normaal- ja
Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 12.2010 1.Ülesande püstitus Projekteerida pressliide tiguratta hammasvöö ja rummu vahel. Andmed: rummu materjal teras C45E; hammasvöö materjal tinapronks. T= 420 Nm = 42 mm mm mm = 40 mm 2. Lahendus Leian keskmise kontaktsurve k- sidestustegur, k= 1,3 l- liitepikkus f- hõõrdetegur, f= 0,08 mm Detailide deformatsioon E- materjali elastsusmoodul Teras , pronks Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus Deformatsioon temperatuuri muutmisest : kus materjali joonpaisumistegur, ; ; t1 = t2 on detaili keskmine töötemperatuur, t1 = t2 = 50°C Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping: Maksimaalse pingu leiame maksimaalsest võimalikust kontaktsurvest: Kus max on maksimaalne deformatsioon Seega maksimaalne deformatsioon Maksimaalne ping: Istu süntees Nimimõõde dv = 120 mm Pingud:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
