docstxt/122289039717025.txt
Antud:
[S]=2
Mõõtmed: 30*30*3
L=750mm
E=210GPa
y=355MPa
1.Tuvastan nelikanttoru ristlõike vajalikud parameetrid.
ix = iy = imin = 1,08 cm
A = 3,01cm2
2.Leian piirsaleduse
E=sqrt(S*pi^2*E/ y)=sqrt((2*3,14^2*210*10^9)/355*10^6)=~108
3. Arvutan ohtliku saleduse iga varda jaoks
Redutseerimistegurid kinnitusviiside jaoks:
1=1 2=2 3=0,5 4=0,7
Varraste nõtkepikkused:
LE = *L
LE1 = 1*L = 1*0,75 = 0,75m
LE2 = 2*L = 2*0,75 = 1,5m
LE3 = 3*L = 0,5*0,75 = 0,375m
LE4 = 4*L = 0,7*0,75 = 0,525m
Varraste suurimad lubatud saledused:
= LE/imin
= 0,75/(1,08*10^-2) =70
= 1,5 /(1,08*10^-2)=139
= 0,375/(1,08*10^-2)=34
= 0,525/(1,08*10^-2)=48
4. Nõtketegurid varraste kinnitusviiside suhtes:
Leian kriitilise koormuse alanemistegurid:
Kui >E siis n=1,92
Kui
MHE0061 MASINATEHNIKA Kodutöö nr. 1 Variant nr. Töö nimetus: Varraste süsteem A B- Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Kodutöö nr. 1 Varraste süsteem Kahest vardast süsteem koosneb standardsetest nelikanttorudest. Torude materjal on teras S355J2H. Määrata varraste vajalikud ristlõikepindalad ja valida vastavad torud. Antud: jõud F1=14 kN, F2=68 kN, F3=31 kN; nurgad =60°, =45°, =55°; materjali voolavuspiir ReH=355 MPa; tugevuse varutegur S=1,5 Kuna tegemist on koonduva jõusüsteemiga, saame kasutada lõikemeetodit, eraldades kujuteldava jõudude koondumistsentri. Kasutades ära jõuvektori ,,libisevust", saame kõik jõud paigutada ühte alguspunkti. Sidemereaktsioonid N 1 ja N2 suuname piki...
1. 3D rippkonstruktsioon Raske keha kaaluga G = 1 kN ripub nööri otsas, mis on kinnitatud seintevahelisse nurka punkti C. Nöör on toestatud kahe kerge varda abil, mis on horisontaalsed ning seintega paralleelsed. Varraste pikkused on a = 0,4 m ja b = 0,5 m ning nad on kinnitatud seinte külge liigendite abil punktides A ja B. Vardad asetsevad nii, et nurk nööri ja seinte kokkupuutejoone vahel on = 60 a) Määrata toereaktsioonide suunad punktides A, B ja C. b) Määrata toereaktsioonid. G=1kN a=0.4m b=0.5m =60o Fa;Fb;Fc=? Fc Fz Fb Fa Fy Fx
Mina külastasin Viljandis asuvat käsitööpoodi. Õde palus mul vardaid osta. Poe leidmine ei olnud üldse keeruline, kuna teadsin enne et pood asub Viljandi peatänaval Kaubamaja ja Hansapanga vehel. Aknapeal oli silt, et tegu on käsitööpoega. Sisenedes jäi mulle silma, et pood on väga väike ja asjad on üksteisekõrvale tihedalt paigutatud. Algul vaatasin ringi ja nägin palju lõngu ja muid käsitööasju. Algul ei jäänudki kohe vardad silma, aga lõpuks leidsin ilma müüja abita need ülesse. Vardad asetsesid uksest sisenedes paremat kätt seina peal rippuvalt. Kuna oli vaja osta 1,25mm jämedused vardad, siis mulle algul tundus, et neid ei olegi, aga pingsama vaatamisega leisingi vajaminevad vardad ülesse. Üllatuseks olid need odavamad, kui ma algselt mõelnud olin. Aga see oli ainult positiivne. Ruum oli iseenesest väike, aga puhas. Asjad olid paigutatud seina äärde, seintele ja osaliselt ka keset ruumi
tuumajaama ehitamine võtab aega umbes 30 aastat. Samas püsib tuumajaam kaua ning selle ajaga saab palju odavat elektirt toota. Ehitus peab olema veatu ning vastu pidama loodus katastrfooidele ja terrorismi rünnakutele et ei korduks Tsernoboli katastroof. Antud katastroofi puhul on süüdi inimene ise, sest reaktori ehitamisel ei arvestatud rikke tekkimisega. Tsernoboli tuumajaamas testiti reaktori töö võimsust, aga tekkis rikke ning vardad vajusid välja. Kuna vardad asusid reaktori all mitte peal. Lõhustumist ei suudetud tagasi hoida. Tuumade pooldumine indentsiivistus ja reaktor ei pidanud vastu ja plahvatas. Tänapäeval käivad vardad pealt poolt sisse, et rikke korral ei jääks vardad välja vaid sisse. Uus tehnoloogia kõrvaldab mured seoses tuumajäätmetega. Soomes on kasutusel teise põlvkonna reaktorid, suurtmates riikides nagu USA ja Hiina ehitatakse kolmanda põlvkonna reaktoreid
Elektriliselt võimendatud rool (EPS) kasutab elektrimootorit tagamaks juhile kontrolli auto üle. Enamikel EPS süsteemidel on muutliku võimendusega roolivõimendi, mis tagab rohkem võimendust väikestel kiirustel ja väiksemat võimendust kiiruse suurenedes. Tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga võrra ning rooli häireteta töö tee ebatasasustel. Käändtelje hoovad Rööp ehk paralleelvardad (roolivardad) Pendel hoob Vardad ja hoovad moodustavad roolitrapetsi. Mille üheks aluseks käändtelgede vaheline sirge, teiseks rooli rööpvarras, külgedeks aga käändtelje hoovad. Rööpvarraste, roolivarraste, paralleelvarda pikkuse muutmisega. Selleks on varrastel vastassuunaliste keermetega muhvid, mis fikseeritakse kas vastumutrite või poltidega. Vardad ja hoovad on ühendatud kuulliigenditega, see tähendab rooliotsikuid. Rooliots lubab varrastel ja hoobadel liikuda
(1) 2.1 Kudumisvardad Kudumisvardad on kudumisel töövahendid. Ilma varrasteta kududa ei saa. Varraste pika osa ülesanne on hoida kootava eseme lahtisi silmuseid, terava otsaga luuakse uusi silmuseid. Varda mõlemad otsad võivad olla teravad või on ühes otsas nupp, mis takistab silmuseid varda pealt maha jooksmast. Vardaid on väga erinevaid ning erinevatest materjalidest, näiteks puidust, metallist, bambusest, lust, plastmassist ja alumiiniumist.(5.9) Head vardad on kerged, siledad, ei lähe kiiresti kõveraks ja on parajalt tömbi otsaga Läbiaegade on kudumisvardaid tehtud erinevatest materjalidest. Tänapäeval peetakse parimaks kergeid bambusvardaid (vt joonis 1) kui ka alumiiniumvardaid (vt joonis 2) Varraste jämedust näitab number, mis näitab varda läbimõõtu millimeetrites. Minu sall on kootud alumiiniumvarrastega ja müts bambusvarrastega ning varraste numbriks mõlemal 5. Joonis 1. bambusvardad Joonis 2. Alumiiniumvardad 3
Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Student Response Answer: 980 Score: 7/7 17. Millised vardad hakkavad ennem plastselt deformeeruma, kui koormust sujuvalt tõsta? Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Esimeste varraste tugevusnäitajad on: 850 N/mm2 300 N/mm2. Tagumiste varraste tugevusnäitajad on: 1300 N/mm2 820 N/mm2
Score: 6/6 Küsimus 16 (7 points) Leida varraste kriitilises kohas olev pinge, kui Hummer koos alusega kaalub 4t. Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Student Response: 1960 Score: 7/7 Küsimus 17 (7 points) Millised vardad hakkavad ennem plastselt deformeeruma, kui koormust sujuvalt tõsta? Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Esimeste varraste tugevusnäitajad on: 850 N/mm2 300 N/mm2. Tagumiste varraste tugevusnäitajad on: 1300 N/mm2 820 N/mm2 Student Response: Õppija Vastuse variandid
Score: 6/6 Küsimus 16 (7 points) Leida varraste kriitilises kohas olev pinge, kui Hummer koos alusega kaalub 4t. Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Student Response: 1960 Score: 7/7 Küsimus 17 (7 points) Millised vardad hakkavad ennem plastselt deformeeruma, kui koormust sujuvalt tõsta? Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Esimeste varraste tugevusnäitajad on: 850 N/mm2 300 N/mm2. Tagumiste varraste tugevusnäitajad on: 1300 N/mm2 820 N/mm2 Student Response: Õppija Vastuse variandid
D. Materjali füüsikaline voolavuspiir või tinglik voolavusp Score: 3/3 16. Leida varraste kriitilises kohas olev pinge, kui Hummer koos varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste ( Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Answer: Score: 7/7 17. Millised vardad hakkavad ennem plastselt deformeeruma, kui Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud eksl ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. tugevusnäitajad on: 850 N/mm2 300 N/mm2. Tagumiste varra N/mm2 820 N/mm2 Student Response A. Esimesed vardad Student Response B. Mõlemad korraga C. Tagumised vardad
välja. 3) Pu-d (plutooniumi) tootvad reaktorid seda looduslikul kujul ei esine. Seda toodetakse - st. 7.Kuidas tekib uraanist(U) plutoonium(Pu)?Võrrandid. 1) 2) 3) 8.Reaktorite liigid ja nendes kasutatavad tuumakütused. 1) baasil töötavad reaktorid.Kasutatakse rikastatud uraani. 2) Pu-d tootvad reaktorid e briiderreaktorid. 9.Reaktori koostisosad ja nendes kasutatavad materjalid. 1) Aktiivtsoon ehk reaktori süda seal toimud ahelreaktsioon. · Uraani vardad · Neutronite aeglusti vardad(grafiidivardad) võtab neutronite kiiruse maha;(osades kasutatakse deuteeriumi) · Reguleerimis- ehk juhtvardad(Boor,Cd) 2) Neutronite peegeldi(Be) peegeldab neutronid tagasi aktiivtsooni. 3) Soojusvahetaja vedelik tavaline vesi/raske vesi/vedel Na kannab reaktoris tekkinud energia soojusvahetisse. 4) Kiirguskaitse 2m paksune betoon. 10.Miks on termotuumareaktsiooni tekkimiseks vaja ülikõrget temperatuuri?
2 1 KRISTALLSTRUKTUUR Vase kristallstruktuur on tahkkeskendatud kuupvõre K12.(Joonis 2 Vase tahkkeskendatud kuupvõre) [3] Joonis 2 Vase tahkkeskendatud kuupvõre 1.1 Pealmised vase sulamid: Pronks Messing Melhior Monel Tombak Konstanaat [1] 1.2 Kasutusalad Hea elektrijuht, torud, vardad, sulamid 3 KASUTATUD KIRJANDUS [1] ,,wikipedia," 22 sept 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Vask. [Kasutatud 27 nov 2018]. [2] [Võrgumaterjal]. Available: https://i.ytimg.com/vi/O4lkxkbeo3s/hqdefault.jpg. [Kasutatud 27 Nov 2018]. [3] ,,jcrystal," 2001. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.jcrystal
KT 5 KORDAMINE 1. Milline on tuuma koostis: osakeste nimetused, laengud ja nende tähised? Prooton Z = 1 , Neutron N = neutraalne osake, laeng puudub 2. Mis on massiarv ja isotoop? Massiarv (A) on nukleonide koguarv. (Prootonid+neutronid) Isotoop- keemilise elemendi tuumad, milles prootonite arv on jääv, kuid neutronite arv võib muutuda. 3. Mis jõud on tuumajõud ja tuumajõu eripära? Tuumajõud tuumaosakeste vahel mõjub üks neljast vastastikmõju liigist. See on tugev vastasmõju, mis hoiab tuuma koos. Arvuliselt suur, kuid väikese mõjuraadiusega. 4. Mis on ja kelle poolt avastati looduslik radioaktiivsus? Loodusliku radioaktiivsuse avastas Becquerel, tehes katseid uraanisooladega. Looduslik radioaktiivsus on aatomituumade iseeneslik kiirgus alates järjenumbrist 84. 5. Loodusliku radioaktiivse kiirguse komponentide nimetused ja koostis? kiirgus : heeliumi aatomi tuumad, 24 He kiirgus: suure kii...
Zk on sisejõud. Zk=F1*1 + F2* 2+ ... +Fi*i F1, Fi - koondatud jõud ja 1, i - vastavate jõudude all olevad ordinaadid mõjujoonel. 11. Varraskonstruktsiooni liigitamisel võetakse arvesse järgmisi varrassüsteemi omadusi: lk 79 1. varda telgjoone kuju kas konstruktsioon on valmistatud sirgetest või kõveratest varrastest või kasutatakse mõlemaid, s.t tegemist on segasüsteemiga. 2. varda tööseisundit näiteks, sirgetest varrastest valmistatud varrassüsteemi, mille vardad töötavad pikkele, nimetatakse sõrestikskeemiks. Sirgetest varrastest valmistatud varrassüsteemi, mille vardad töötavad liitööseisundis, nimetatakse raamskeemiks. 3. varraskonstruktsiooni toesidemete arvu 4. liigendite arvu kahe liigendiga, kolme liigendiga ja liigenditeta raamskeem. 12. Varrastest koosneva arvutusskeemi vabadusastmete arv. Esitada valem w=m*k-r-t ja selgitada muutujate tähendust. A.Lahe valem 3.5, lk 83
Maxwell-Cremona meetod sisejõudude määramiseks Maxwell-Cremona meetod on graafiline meetod, kus kõigepealt on tarvis teada sõrestiku koormusskeemi ja geomeetriat Kuna sõrestik on sümmeetriline ja ka koormus on sümmeetriline, siis ka sisejõud nii ühel kui teisel pool sõrestiku on sümmeetrilised ja lihtsuse mõttes vaatleme ainult poolt sõresestiku. Seejärel tuleb sõrestik jagada nn. ,,tsoonideks" ja need tähistada. Tsoonisid eraldavad ka välisjõud või sõrestiku vardad Liikudes ühest tsoonist teise, peame ületama mingit välisjõudu või varrast, mis kantakse graafiliselt paberile oma suuna ja suurusega. Liikudes tsoonist a tsooni b ületame toereaktsiooni, mille kannama mõõtkavas ja õige suunaga paberile, edasi liigume b-st tsooni c ja c-st d-sse jne: Edasi liikudes näiteks a-st g-sse saame küll sisejõu suuna, kuid mitte suurust: Edasi peaks vaatama, mis piirkondade kohta meil infot on, liikudes c-st g-sse (c teame) saame
Peale seiskamist kohe käivitada reaktorit ei tohi! Joodiaurud reaktoris! 143Nd beeta- -> 2h 149Pm beeta- -> 53,1h 149Sm (stabiilne) 1,13% sigma a = 4,08 * E4 baarn Neutronmürgid on ained, mis neelavad väga palju neutrone, kuna nende ainete neelamise ristlõige on väga suur. 1. väljapõlevad neutronite mürgid; 2. lahustuvad neutronite mürgid; 3. mittepõlevad neutonite mürgid. 10. Reaktorites kasutatavad tuumakütuse elemendid (vardad jne). Neutroneid neelavat ainet sisaldavad vardad, mille väljatõmbamisega reaktorisüdamikust või sellesse sisselükkamisega saab ahelreaktsiooni kiirust muuta või lõhustumisprotsessi üldse seisata. Neelavateks aineteks on tavaliselt boor, hafnium või kaadmium. Peaaegu kõikides reaktorites on ahelreaktsiooni kiireks summutamiseks ka lisasüsteem, mis vajaduse korral juhib reaktorisse neutroneid neelavat vedelikku või gaasi. Kütusevardad: Magnokskate (p=2,5 MPa, t<400C), Teraskate (p=5 MPa, t=ca650C), Poorse
Score: 0/3 16. Leida varraste kriitilises kohas olev pinge, kui Hummer k Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagum ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehe mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varraste Student Response Value Answer: 1470 100% 1 470 Score: 7/7 17. Millised vardad hakkavad ennem plastselt deformeeruma, tõsta? Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koorm ühtlaselt. Esimeste varraste tugevusnäitajad on: 850 N/mm Tagumiste varraste tugevusnäitajad on: 1300 N/mm2 820 Student Response A. Esimesed vardad B. Mõlemad korraga C. Tagumised vardad
Score: 3/3 16 . Leida varraste kriitilises kohas olev pinge, kui Hummer koos alusega kaalub 3t. Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Student Response Answer: 1960 Score: 0/7 17 . Millised vardad hakkavad ennem plastselt deformeeruma, kui koormust sujuvalt tõsta? Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Esimeste varraste tugevusnäitajad on: 850 N/mm2 300 N/mm2. Tagumiste varraste tugevusnäitajad on: 1300 N/mm2 820 N/mm2 Student Response A
Esimene füüsik, kes tuli toime elektromagnetlainete tekitamisega, registreerimisega Elektromagnetlainete tekitamine Elektromagnetvõnkumise tekitamiseks on vajalik suletud võnkering Ruumis lainena leviva võnkumise saamiseks tuleb kasutada avatud võnkeringi Elektromagnetlainete tekkimist nim ka nende kiirgumiseks Hertzi vibraator Hertzi vibraator. Kahe metallvarda kõrge pingega laadimisel tekib varraste otste vahele sädelahendus, sest vardad toimivad kondensaatori plaatidena. Säde aga tekitab EMlaine ja kui sinna suunata teine metallvarraste paar, siis tekkis ka seal varraste otste vahele säde, kuigi seal pinget muidu pole. Tänusõnad Täname tähelepanu eest!
Müürikivi grupp: müürikivide jaotamine gruppideks vastavalt avade protsendile ja orientatsioonile kivis. Müürikivi survetugevus: Määratud arvu mpprikivide keskmine survetugevus. Müürikivi: kivi, tellis või väikeplokk Müüriseotis : kivide (elementide) asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna. Müüritis: ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Peenmört: mört vuugi paksusele 1...3mm Pingarmatuur: terastrossid, vardad ja traadid müüritise eelpingestamiseks. Sängituspind: müürikivi pealmine või alumine pind ladumisel. Seotud vuuk: horisontaalne või vertikaalne mördivuuk, milles kivid moodustavad "hambad" sügavusega vähemalt ¼ kivi pikkust. Seinaside: side vertikaalsete seinakihtide omavaheliseks ühendamiseks läbi nõrkade vahekihtide või ühendamiseks kapitaalse seina või jäiga konstruktsiooniga. Sängitusvuuk: horisontaalne mördikiht müürikivide vahel. Vuukimine: vuugi töötlemine väljast
mutriga, hammaslatiga varustatud kolb, 3. Rooli vabakäiku põhjustavad lõtkud hammaslati ja sektori hammaste vaheline lõtk 4. Hambumislõtku reguleerimise viis - reguleerimiskruviga Vasakult paremale: 1. Roolilatikaitsekumm 2. Roolilati korpus, laagripesa 3. Hammaslatt 4. Hammasratas 5. Sisemise rooliotsa pesa 6. Roolivarras 7. Roolivarda otsa, välimine rooliots B. Rooliajam 1. Ajami hoovad (tähistage joonisel) 2. Ajami vardad (tähistage joonisel) 3. Kuulliigendi detailid ................................................. .................................................................... 4. Roolitrapetsi moodustavad: Rööpvarras, käändhoovad, esitelg, parem ja vasak käändteljehoob, paralleelvarras 5. Roolitrapetsi otstarve: juhtratast pöördenurkade vahekord oleks õige (Sisemine ratas pöörab suurema nurga all kui välimine. Vasakult paremale skeemil: 1. Käändhoob 2. ja 3.
William G. Morganit. Morgan nimetas mängu mintonetteiks. Võrkpali väljak on tavaliselt 18x9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5 m pikkune ja 1 m laiune võrk. Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest.Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat
Kui vormimine on toimunud, eemaldub esmalt tempel, siis liikuv matriits ning detail vabaneb. Horisontaalstantsimismasinaga stantsitakse peamiselt silindrilisi detaile, nagu vardad, rõngad ning nt astmelised torud. Seadme toodangu täpsus on suur ning samuti ka tootlikkus. Horisontaalstantsimismasinaga kaasnes ka stantsi tüübi valik, mille määras masin. Horisontaalstantsimismasinat kasutades valitakse kinnine stantsi tüüp. Kinnine stantsi tüüp määrab soodsa lahutuspinna, sest konkreetset detaili ,,pooleks lõigata" ei ole suurt mõtet. Lahtise stantsimise puhul oleks
tagasi ei saa, sest aeg ei peatu. Silmaline silmalise peale, kuni ring Meelde jäi, sest on leitud väga 26 ümber, päev päeva järele, kuni õige võrdlus elu aasta täis; ring ringi järele, kuni kirjeldamiseks. kanna käänamine tuleb, mis suka koguni kõveraks teeb, aasta aasta järele, kuni ükskord su elu koguni teise roopasse keerab; uued ringid kuni varbani, kus vardad välja võetakse, uued aastad, kuni nad kord su üle puusärgi kaane kinni löövad. Sinu silmi varjab vaesus, nende Meelde jäi, sest ükskõik kui oma rikkus- ühesuguse vaesed või rikkad oleme, varjumetsa tagused olete lõppude lõpuks oleme kõik mõlemad, ollakse mõlemal pool. ikkagi inimesed. 3. 4 raamatut iseloomustavat sõna 1) masendav 2) mõtlema panev 3) ebaõiglane 4) sisukas 4
Post-diagonaal võrguga sõrestikuks, kolmnurk võrguga sõrestikeks, K- võrguga sõrestikeks. Pikisuunas jaotub sõrestik korduva võrguvarraste kujuga osadeks e. paneelideks.Paneelide arv sümmeetrilistes sõrestikes on paarisarv. 6.2. Ehituses kasutatakse enamus sõrestikke, mis on kujupüsivad ka ilma väliste sidemeteta.Staatikaga määratuks nim. sellist sõrestikku , mille kõik toereaktsioonid ja varraste sisejõudon staatika tasakaaluvõrranditega määratavad. Oluline on et vardad jaguneksid ka paneelide vahel ühtlaselt. Lihtsaim tunus mille järgi määratakse kuju püsivust, on tingimus, et varrastevahelised väljad oleksid kolmnurgad. Ainult kolmnurgast koonduv tasapinnaline varrassüsteem on alati kujupüsiv. 6.3. Varda sisejõu mõjusirgeks on varda telg, seda nim. sõlmede tsentreerimiseks. Tappidega ühendatud puitsõrestiku sõlm ei ole kunagi
mida saab kasutada nii kinnistes ruumides kui ka vabas õhus. Grillide liigid: Grillimiseks on võimalik kasutada palju erinevaid grille. Valikus on: Elektrigrill, gaasigrill, puusöegrillide valik on aga lai: grillkarbid, kohvergrill, kaanega kaetud ja kuppelgrillid, lahtised ehk katteta grillid, paikne grillahi, kamin. Grillimise vahendid: Grillimise vahendite alla kuuluvad need esemed mida on vaja grillimiseks üldse. Siia alla kuulub grill, lihatangid, pintsel, vardad, rest, kindad, lõikelaud, nuga, veepudel, tööpind, grillsüsi(puud või gaas)pikad kaminatikud, süütevedelik või muud vahendid süütamiseks, pika varrega söetangid ja söereha, foolium toiduainete pakkimiseks ja paar rulli köögipaberit. Grillimise meetodid: Grillimise kaks meetodit on broiling(kuumus tuleb ülevalt) ja grillimine(kuumus tuleb alt). Sütekamin: Süütekaminas asetsevad söed kõrges metallsilindris, mis on läiteotsast eraldatud augustatud alusega
on antud rahvuslike standarditega. Vene ja Soome normidega määratletud armatuurterased Norm Tähistus Toote Välis- Läbimõõt Normvoolavuspiir liik pind mm MPa Vene (СНиП) GOST 5781-82 A-I Kuumaltvaltsitud Sile 6...40 235 380-71 vardad GOST 5781-82 A-II Kuumaltvaltsitud Ribiline 10...80 295 vardad A-III Kuumaltvaltsitud Ribiline 6...40 390 vardad GOST 6727-80 Bp -I Külmalttõmmatud Ribiline 3…5 410 traat Soome SFS 200 Fe 37 B Kuumaltvaltsitud Sile 230
Plastne deformatsioon ehk jääkdeformatsioon on deformatsioon, mis ei kao täielikult peale välisjõudude lakkamist. 2. Konstruktsiooni tugevus, jäikus, stabiilsus. Konstruktsiooni tugevus-võime taluda löökkoorumusi. Konstruktsiooni jäikus-kontstr. Ja selle osade võime vastu panna deformeerumisele.st mitte deformeeruda elastselt. Konstruktsiooni püsivus-kontstruktsiooni võime säilitada oma esialgne asend või kuju. 3. Vardad, plaadid ja koorikud. Vardad-nim. keha, mille üks mõõde (pikkus) on olulisest suurem üle jäänud kahest.(kõrgus,läbimõõt).Telje kuju järgi on vardad sirged ja tasand või ruumkõverad. Koorik-nim. keha, mille üks mõõde (paksus) on oluliselt väiksem kahest ülejäänust. Plaat-tasandiline koorik. 4. Välisjõud, nende liigitus. Välisjõud-liigitatakse etteantud jõududeks ja sidemereaktsioonideks.Välisjõud
aluseks on laos käsitsetavate kaupade mahud, kaupade ja pakendite füüsikalised omadused ning hoiustamise ja käsitsemise eripära, laos sooritatavad toimingud, kasutatav laotehnoloogia ja laotõstukite tehnilised näitajad. On vaja teha selgeks ladu läbiva kauba koosseis ja hoiustamise ning käsitsemise viisid. Riiulitel ja tugialustel ladustatavad kaubad on võimalik jaotada järgmiselt: · alusekaubad · tükikaubad (kastid, karbid jne.) · kangkaubad (torud, latid, vardad jne.) · plaatkaubad (erinevatest materjalidest ehitusplaadid jne.) · nõukaubad (vedelikud vaatides ja kanistrites) · rullkaubad (kaabel, lehtmetall jne.). 5. Tööalad: · vastuvõtuala, · konsolideerimise ja sisestamisala, · ühitamisala, · pakkimisala, · loovutusala, · klienditeenindus, · lisateenuste tootmiseks vajalikud alad, · kontoriruumid 6. Hoiukohtade süsteemid · ühe kliendi kaubad hoiustatakse laos kindlas piirkonnas
Tuum-prootonid +(p), neutronid neutraalne(n). Looduslik radioaktiivsus iseeneslik kiirgumine, avas A.Becquerel. Kiirgused -kiirgus posit, He aatomituum, väike läbitungivus, elektromagnetväli kallutab vähe, - kiirgus elektronid, läbib 1mm Al plaati, -kiirgus tugevaim, ei mõjuta magnet-, elektriväli, liigub valguse kiirgusega, suur läbitungimisvõime. Poolestusaeg aeg, mil isotoop kaotab poole radioaktiivsusest. Isotoop element, keemilistelt omadustelt sama, füüsikalistelt erinevad. Radioaktiivse lagunemise seadus N=No*2-t/T (ühik rad.akt. osakest), No=m/M*Na (No-rad.aat. arv ajahetk, T-poolestusaeg, t-aeg). Radioaktiivsete ainete eluiga aeg, mille jooksul pool radioaktiivsusest kaob. Raskete tuumade lõhustumine ahelreaktsioon, lõhustumisel kasutatakse neutronitega pommitamist, eralduvad neutronid ja energia. Kriitiline mass aine vähim mass, kus reaktsioon toimub rahulikul teel. Paljunemistegur antud põlvkonna ja eel...
Võrkudes kasutatakse traati läbimõõduga 3...4 mm. Võrk peab olema tehtud ristuvatest varrastest, mitte ajavõrguna. Sellina võrk mahub normaalpaksusega vuuki(ca 10mm). Müürivõrk Müür on oma töötamise seisukohalt lõpmata pikk. Müüri koormamisel saavad külgdeformatsioonid tekkida ainult müüriga ristsuunas, pikisuunas on sümmeetria tõttu deformatsioonid takistatud. Johtuvalt nimetatud asjaolust töötavad külgdeformatsiooni takistajatena ainult risti müüriga vardad. Pikivardad on võrku siduvad ja loovad müüritise äärtel ankurduse ristvardale.
alalisvoolu tekitav poolarsusega alalisvoolu alalisvoolu allikas kui ka vahelduvvoolu. Vooluallikatena kasutatakse transformaatoreid, alaldeid, invertoreid, generaatoreid. Keevitusmaterjalide Kaitsegaasiks on Elektroodid, traadid, ja kaitsegaaside CO2, elektroodina vardad, kaitsegaasi ei vajadus kasutatakse kasutata keevitustraati Keevitaja Tööjõu Tegu on kvalifikatsioon kvalifikatsioon on poolautomaatsekeevitusega, kõrge seega tööjõu kvalifikatsioon on madal Eelised Suur tootlikus, Sobib kasutada kõikides
Seadmete remont. Mittepidev Elektroodimaterjalide ja Kaitsegaas: Puhas Ar, gaasisegu Kaitsegaas: Ar, He, roostevabadel kaitsegaaside vajadus 98% Ar + 2% 02 terastel 88% N2 + 12% He. Elektrood: keevitustraat Elektrood: roostevabade teraste puhul puhtast volframist vardad Õmbluste kvaliteet Hea. Ei teki räbu. Parameetrite Hea. Ilma räbu ja oksiidilisanditeta valel valikul võib tekkida siledapinnaline keevisõmblus pritsmeid. Vajadus õmblusi puhastada Ei. Ei. Piirangud õmbluste asendile või Ei ole piiranguid Ei ole piiranguid ligipääsetavusele
3a 14,5b 5, 25 1 36,96 0 3 5, 25 17,9711 58,32 0 a b 1 Lahend: a=-4,048 b=2,2 1=3,278 9 (4, 048) 3 2, 2 3 3, 278 20 0, 002 0 OK Kontroll: 3 (4, 048) 14,5 2, 2 5, 25 3, 278 36,96 0, 0055 0 OK 3 (4, 048) 5, 25 2, 2 17,9711 3, 278 58,32 0 OK 8) Kinnitusmomentide arvutus: Sõlmes b liituvad vardad: M ba M ba, p 4iabb 2iaba 0 24 4 1,5 2, 2 2 1,5 (4,048) 22,944 kNm M be M be, p 4ibeb 6ibebe,1 1 12,96 4 1 2, 2 6 11 3, 278 15,508 kNm 5 1 M bc M bc , p 3ibcb 3ibcbc ,1 1 0 3 1,5 2, 2 3 1,5 3, 278 7, 4415 kNm 6
Oh kaitselmus mu karmis elus, Noor kotkas, mu kaaslane mõtlikult-morn, Mu armas memm, mu hoidja hea! All vangla ees vuhinal tiivaga lööb Kesk männimetsa vaikses pelus Ja pahuralt veriseid palasid sööb. Mind ootad, kallis kulupea. Sa akent silmist lasta kardad Ta nokib neid, silmitseb aknal siis mind. Just nagu hoolas vahimees. Vist mõistab mu tundeid see tusane lind -- Peost tihti sülle vaovad vardad, Ta kisas on kutse, ta pilgus on piin, Kui vaatad teed, mis mustab ees. Kui tahaks ta öelda: "Mis teeme veel siin? Sa kaugeid radu rändad vaimus Ja ikka raske on su rind: Aeg rutata sinna, kus avarust näed, Suur mure, mingi häda aimus Kus pilvede peidus on lumised mäed, Nii ööl kui päeval rõhub sind. Kus teed pole kõrguses kellelgi muul, Kus vabana lendan vaid mina...ja tuul." Pildid
LABRORATOORNE TÖÖ NR. 8 TSEMENDI OMADUSTE MÄÄRAMINE Mahupüsivuse määramine Katse tehakse Le Chatelier meetodil. Tehakse normaalse veesisaldusega tsemenditaigen, millega täidetakse 3 Le Chatelier`i rõngast. Rõngad koos klaasidega asetatakse niiskuskasti 24-ks tunniks. Järgmisel päeval võetakse klaaside pealt ära ja keedetakse 3 tundi. Kuumas vees tsement pisut paisub ja surub rõngad veidi laiali (antud juhul vardad). Pärast keetmist mõõdetakse varraste otsade vahe. Mõõt "a" enne keetmist ja "b" pärast keetmist. "b-a" ei tohi olla suurem kui 10mm. Kui mõõde on suurem lubatust, siis tsementi mahupüsivaks ei loeta. Veehulga määramise katse CEM II/B-T 32,5R Karjääri liiv 1. tsementi 400g vesi 138g/ 34,5% vajus 4 mm 2.tsementi 400g vesi 132g/33% vajus 5 mm Portland komposiittsement: Tsementi 500g liiva 1500g vett 250g d=125 mm ...
4. auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Tuumkütus: keraamilise uraanoksiidi tabletid. Kasutatakse kas 235U suhtes rikastatud või looduslikku uraani. MOX- kütus uraani- ja plutooniumoksiidide segu. Tuumareaktori osad: · aeglusti aeglustab neutroneid, et nad kohtaksid aatomi läbimisel tuuma ja ergastaksid selle. · Juhtvardad neutroneid neelavat ainet sisaldavad vardad, mille vläjatõmbamisel reaktorisüdamikust või sellesse sisselükkamisega saab ahelreaktsiooni kiirust muuta või lõhustumisprotsess üldse seisata. · Soojuskandja vedelik või gaas, mis raktorisüdamikust läbi minnes võtab soojuse endaga kaasa ja toodab turbogeneraatori käivitamiseks vajalikku auru. Aur käivitab turbiini. · Surveanum, survetorud terasanum, kuhu paigutatakse reaktorisüdamik tuumkütusega, aeglusti ja soojuskandja
Sidur Autodel kasutatakse manuaalkasti korral alaliselt sisse lülitatud yhe vüi mitmekettalist alaliselt hõõrd või kuiv sidureid Sidur jaguneb: Ajam · Mehaaniline ( tross või vardad ) · Hüdrauliline · Pneumaatiline · Sega ( hüdro pneuma ) · Elektromagnetiline Mehanismid · Taldrikvedruga · Spiraal vedrudega · Tsentrifukaalsidu · Magnetsidur · Hüdrosidur ( hüdrotrafo automaatkastide korral ) Ehitust vaata lk: 11-23 Tööpõhimõte Sidurite ülesandeks on: · Sujuvalt paigalt võtt · Võimaldab käiguvahetust · Võimaldab seista paigal lühiajaliselt sisselülitatud käiguga ja töötava mootoriga
Maailm ja mõnda ... ilmus kokku viies annis, millest igaüks sisaldas ka kosmoloogilise osa: · Esimene and - Maa, Päike, Sodiaak, aastaaegade vaheldumine · Teine and - Kuu, selle faasid, tõus-mõõn, pilt Kuust, nagu see paistab läbi väiksema teleskoobi. · Kolmas and - rändavad tähed (planeedid), pisiplaneedid, Saturni rõngas · Neljas and - sabbaga tähed, väike Kuu kaart · Viies and - kinni-tähed: Vardad, Sõel, Vankrid, Pol-i täht, Linnutee "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on. Tullosaks ja õppetlikuks aeawiteks Ma-rahvale" oli esimene katse välja anda eestikeelset populaarteaduslikku pildiajakirja. See perioodika ja õpetliku rahvaraamatu vahepeale jääv väljaanne ilmus Tartus aastatel 1848-1849 viies andes. Käesolev kordustrükk on pühendatud Fr. R. Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale. Väljaanne
· Neis galaktikais on vähe uute tähtede moodustumiseks vajalikku gaasi ja tolmu. Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad · Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. · Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. · Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes "varras" mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. · Vardad arvatakse olevat ajutiseks nähtuseks, mis on tekkinud tänu tuumast väljuvale radioaktiivsusele või galaktikate kokkupõrkele. Mustad Augud · Teadlased arvavad, et mõne tähe külgetõmbe jõud on nii suur, et isegi valgus ei pääse sellest läbi. Sellist nähtust nim Mustaks Auguks. · Must Auk on nagu meie universumist lahkumine- kõik, mis temasse langeb, on jäädavalt kadunud. · Musta Auku ennast me ei näe, kuid võime näha
Võrkpalliväljak Võistlus toimub tavaliselt siseväljakul, mille mõõtmed on 18×9 m. Väljaku eraldab kahekskeskjoon, millel on 9,5–10 m pikkune ja 1 m laiune võrk. Võrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Võrkpall Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest
Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2009) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited. Keevisliide, neetliide ja keermesliide, hammasliide, kiilliide, (aku)klemmliide 2. Võllid, teljed ja sidurid. Telg jäik, ei liigu. Võll laagritel. Sidur- silinder, mis ühendab kahte võlli nt jäigalt kiiludega. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte: elektripump, ventiil, vedelik(õli) hüdromootor (turbiin), õlimahuti, pump... Ventiili abil hea regul. Pöörlemiskiirust. 4. Ülekanded: regul. Pöörlemiskiirust, suurend-vähend jõumomenti. Hõõrdetakistus, kasutegur,veere-liug(material) laagrid, määrimine. Kiilrihm-hammas-kett-tigu. N=R/r 5. Hammas- ja tiguülekanne. Vedav ja veetav ratas(latt) hambuvad igal ajahetkel hamba pinnaga risti paiknevas tasandis- evolventprofiil (vältimaks hõõrdumist ja hambaid murdvat pinget). Tiguülekandel suurem ülekandetegur 6. Reduktorid: mitmeastmeline hammas-tigu- ülekanne. Vedavad ja veetavad võllid võivad olla varustatud ...
Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5 pikkune ja 1 m laiune võrk. Väljakul on mängu ajal korraga ühest võistkonnast 6 mängijat. Võrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Pall Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. Võistkond Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest.
pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu (näiteks plastiliini voolimine, paberi kortsutamine). 1.2 Elastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad (näiteks vedru kokkusurumine). Varras on ruumiline keha, mille üks mõõde (pikkus) on oluliselt suurem kahest ülejäänust. Vardad võivad olla nii sirged kui kõverad, nii jääva kui muutuva ristlõikega. 1.21 Pike on tugevusõpetuses varda või tala koormisseisund, kus sisejõududena mõjuvad varda telgsihilised jõud ehk pikijõud. Pikse puhul loetakse positiivseks tõmbejõud ning negatiivseks survejõud. 1.22 Nihkeks ehk põikeks nimetatakse varda deformeerumist, kui varda vastaspindadel esinevad nihkepinged. 1
Aatomi- ja vesinikupommide hävitustegurid on hetkeliselt leviv väga tugev valguskiirgus, mis tekitab tulekahjusid, seejärel väga tugev purustav lööklaine ja lõpuks kõike elavat hävitav radioaktiivne kiirgus. Kaitset pakuvad maa all asuvad varjendid. Praegu on tuumarelv vähemalt 8 riigil. Tuntakse muret tuumarelvade kontrollimatu leviku üle. Tuumareaktor ja tuumaenergeetika Tuumareaktoris toimub juhitav ahelreaktsioon. Reaktori käivitamiseks tõstetakse vardad osaliselt välja. Maailma esimene tuumareaktor käivitati USA-s, Chicagos 2.detsembril 1942.a. Lähemal ajal on oodata tuumaenergeetikas väikest tagasiminekut, kuna ehitatavaid reaktoreid on vähem, kui vananenuid( eluiga ~40 a.) Põhjused on raskused radioaktiivsete jäätmete hoidmisel. Looduskaitse ja ohutustehnika Looduskaitse ülesanne on säilitada loodust võimalikult mitmekesise ja rikkana, inimestele ka edaspidi kõlbliku elukeskkonnana.
Kandub Vaiksesse ookeani, kust triivib hoovuste tõttu umbes 5 aastaga USA läänerannikule. Reaktorite südamike tegelikku olukorda ei tea keegi, sest elektroonika (kaamerad, robotid) ei pea sealsele kiiritushulgale vastu. Kardetakse, et kolm 100 tonnist kütuseollust on tunginud läbi reaktori vundamendi. Oht seisneb selles, et kui sulanud tuumakütuse reostus maapõues leiab tee Tokyo vesikonda, siis evakueeritakse ligi 40 miljonit inimest. Kasutatud tuumakütuse vardad reaktoriüksuses 4 on kriililises olukorras. Need on ladestatud jaama ülemise korruse paakidesse ja paakide kontrukutsioonid said kriisi tagajärjel kannatada. Kasutatud kütus vajab jätkuvat vesijahutust, vastasel juhul põleks varraste tsirkooniumkate õhu käes ja käivituks ahelreaktsioon. Tulemuseks oleks, et kõik reaktorid ja kütusepaagid väljuksid kontrolli alt ja Põhja-Jaapan muutuks elamiskõlbmatuks + saaste mujal maailmas oleks massiline.
oma väljakupoolel. Võrkpalliväljak Siseväljaku mõõtmed on 18*9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5-10 m pikkune ja 1 m laiune võrk. Võrkpallivõrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärest painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõiskond saab selle eest punkti. Võrkpalli pall Pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. Kuidas jaotuvad võrkpalliväljaku alad ? Võrkpalliväljaku alad jaotuvad eesliini mängijateks ja tagaliini mängijateks. Kes on libero ja kes on Eesti tuntuim võrkpallur? Libero on kaitsemängija ja Eesti tuntuim võrkpallur on Viljar Loor. Mitu mängijat on väljakul ?
liidetakse jõudude rööpküliku reegli järgi. ui on teada komponentjõudude suurused ning nurk nende jõudude vahel siis resultantjõu suuruse võib leida koosinuteoreemi abil. Resultandi suuna määravad nurga. Nendenurkade siinused võib leida siinusteoreemi abil. Ühe punkti rakendatud koht jõudu võib leida ka jõukolmnurga võttega. kordub Tasapinnalised sõrestikud Sõrestikuks nim. sirgetest varrastest koostatud geomeetrilist muutumatut konsktrukstsiooni milles vardad on omavahel ühendatud liigenditega. Sõrestik koosneb väliskontuuri moodustavatest vöödest ja neid ühendavast võrgust. Praktikas jagatakse võrgu vardad postideks kaldvardaid diagonaalideks. Varraste ühenduskohad on sõrestiku sõlmed. Sõlmi mis kannavad koormust nim toesõlmedeks, kõiki ülejäänuid võrgusõlmedeks. Kiiruse mõiste. Mitteühtlase liikumise kiirus Kiirus tähendab muutumiskiirust suurus mis näitab ajaühikus toimuvat muutust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
