FÜÜSIKALISED OHUTEGURID MÜRA Müra mõjub üikema aja jooksul kahjulikult inimese kuulmisele. Esimene sümptom kuulmise nõrgenemise kohta on raskused kõnest arusaamisel mürearikkas keskkonnas. Müra, mis on 8-tunnise tööpäeva jooksul üle 80dB(A), võib kahjustada kuulmist. Samasugune mõju inimese kuulmisele on 89dB(A) müral 1 tunni jooksul mõjudes. Ekspositsiooniaja kehakordistamine nõuab mürataseme alandamist 3dB(A) võrra. On soovitav, et masinad ja seadmed disainitakse nii, et müratase oleks alla 80dB(A). Lubatav müra piirnorm on 85dB(A). Kuigi müra tuleb vähendada nii palju, kui võimalik, ei ole soovitav lasta seda madalamale kui 30dB(A), vastasel korral ootamatu juurde tulnud müra muutub liiga ärritavaks. Kõige efektiivsemaks müra vähendamise meetodiks on müra vähendamine müraallikas. Müra allikad j...
.............................................................................3 Mis on bioloogiline ohutegur?..................................................................................4 1.2 Ainest tulenev oht ........................................................................4 2.Nakatumine ja ohurühmad................................................................4 3.töökohtatest ja tööprotsessidest tulenev risk............................................5 3.1 Bioloogilistest ohuteguritest ohustatu tegevusvaldkonnad..........................6 4.Bioloogilisest ohutegurist mõjutatud töökeskkonna riskianalüüs....................6 5. Riskide kontroll............................................................................7 6.Tööhügieen..................................................................................8 7.Töötajate väljaõppe.........................................................................8 7.1Töötajate tervisekontroll.............................
mürgistust(toksiinidest). 1.2 Seotud töövaldkonnad Kutseakatumisest ohustatud erilalad on meditsiin(arstid, õed, sanitarid, laborite töötajad), sanitaarteenistus, kõik teeninduse ja hooldusega seotud elukutsed. Bioloogilise ohuteguriga puutub töötaja kokku ka toiduainete- ja karusnahatööstuses, põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, jahinduses ja jäätmemajanduses. Bioloogiline oht esineb samuti geoloogia, arheoloogia ja ka arhiivide töös. Bioloogilistes ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutus nõuded kohaldatakse kõikidele töödele, kus töötajad on või võivad olla bioloogilistes ohuteguritest ohustatud. 1.3 Nakatumine Nakatumine võib toimuda kontaktülekande kaudu (otsene-, kaudne-, vahetu kokkupuude e piiskkontakt) . Otsene kontakt on vahetu füüsiline kokkupuude nakkusallikaga. Kaudne kontakt on nakatumine pisikutega saastunud asjade kaudu.
Töökoht: keevitaja (valitud õppejõu fotode hulgast (Moodle-s) Töö toimub siseruumis, metallide keevitamise töökojas. Seal on töötaja, kes keevitab metallkonstruktsioone ettevalmistatud toorikudest. Töö tegemiseks ta kasutab keevitus seadet, töölauda, materjaliks on metalltorud, mida ta paigaldab kronsteinidega. On arusaadav, et töötaja teeb ainult sellist tööd terve tööpäeva, sest isegi töölaud on mõeldud kindla konstruktsiooni jaoks. Juba tuvastatud ohuteguritest saab märgata: töökohtade vahel vahesein, et mitte pimestada teist töötajat (kes on seina taga); töökoha liikuv ventilatsioon, et vähem mürgitada töötajat (kes hetkel keevitab); piisavat töökoda valgustust, et töötaja vähem pingutaks oma silmi; korrastatatud töökoht, et töötaja ei kahjustaks end, sest on komistamis- ja kukkumisoht. Kaitsevahenditeks on kasutatud: töösaapad, tööpõll, keevitusmask, keevitus töökindad
kuni ohu kõrvaldamiseni, sellise riskitasemega ohualas on töötamine keelatud. TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE ANALÜÜS Ohutegur on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale trauma või tervise kahjustuse, tema haigestumise või tema töövõime vähenemise. Ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja on kohustatud rakendama abinõusid, et ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Füüsikalised ohutegurid müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, kõrge või madal õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused,
otstarbekas lisaks riskianalüüsile mõelda koos töötervishoiuarstiga läbi tervisekontrollide korraldamine, eriti selle perioodid ja seda tihtipeale ka erinevate töötajate jaoks erinevate protseduuride ja ajavahemikega. Siin kehtib põhimõte, et riskihindamine jääb ebatäpseks ja meetmete planeerimise aluseks on eelkõige iga üksiku töötaja tervislik seisund. Mis on tähtis töötajate puhul kes on ohustatud füsiloogilistest ohuteguritest? Kõige tähtsam on, et töötajad, kes on ohustatud füsioloogilistest ohuteguritest, ei töötaks üle ettenähtud tööajanormi. Samuti tuleb sobivalt organiseerida puhkepausid (on erinevaid soovitusi puhkepauside arvu ja kestuse kohta). Puhkepausi ajal tuleb töötajal (võimaluse piires) teha võimlemisharjutusi. Võimlemise toimel paraneb lihastes ning liigestes verevarustus. Puhkepaus peab olema aktiivne
töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks viima läbi uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud; teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest korraldama töötajate tervise kontrollimise, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad ning kandma sellega seotud kulud
tasuline tegevus või selle tulem. 1.3. Teenuse müüja tegevus on lubatud, kui tal on kohaliku omavalitsuse poolt väljaantud tegutsemisluba (teenindusluba, kauplemisluba) teatud teenuse või teenuste müügiks. 1.4. Teenuse müüja on kohustatud pakkuma ja müüma ainult ohutut teenust. Kui teenuse osutamise või teenuse tulemi sihtotstarbelise kasutamisega võib kaasneda kahjulik mõju tarbija tervisele või omandile, on teenuse müüja kohustatud tarbijat teavitama võimalikest ohuteguritest ning nõustama teda ettevaatusabinõude ja nende rakendamise võimaluste suhtes.
valmistuda. Nende ennetamiseks ning tagajärgede leevendamiseks on soovitatav teha muudatusi töökorralduses. TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE ANALÜÜS Ohutegur on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale trauma või tervise kahjustuse, tema haigestumie või tema töövõime vähenemise. Ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja on kohustatud rakendama abinõusid, et ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid on müra, vibratsioon, kiirgus, sisekliima, valgustus, töötajate liimumisteed, elektrilöögioht, põleng ja plahvatus, masinad ja seadmed, loomad, soojus ja külmus, surveanumad ja seadme surve all olevad osad, töötamine kõrgustes ja kaeveööd. Müra on korrapäratu sageduse ja amplituudiga soovimatu heli. Mürakahjustus võib
Kohustused: · Teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. · Teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal. · Täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. · Osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel. Õigused: · Nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid. · Saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale. · Tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt; Tööandja kohustused ja õigused Kohustused: · Kindlustab töötajale kokkulepitud töö ning annab selgeid ja õigeaegseid korraldusi.
kahekesi. Klienditeenindajad töötavad hommikuse ja õhtuse vahetusega. Baar on avatud esmaspäevast pühapäevani. Hoones on keskküte. Olemas on häiresignalisatsioon, suitsuandurid, tulekustutid, mis vastavad kehtivatele nõuetele. Esmaabivahendid asuvad kappides. Töötajatele on eraldi 0 korrusel dussi- ja WC-ruum. Söömiseks ja puhkamiseks on ettenähtud eraldi ruumid. Samal korrusel töökohaga on samuti olemas WC, mis on kasutamiseks ka restorani töötajatele . 2. Ohuteguritest tuleneva riski hindamise metoodika Tabel 1. Riski hindamise maatriks. Tagajärgede raskustase Väga kahjulik: õnnetused Mõõdukalt ja haigused, mis Keskmiselt kahjulik:
1. Kui kaua kehtivad töökeskkonnavoliniku volitused? VASTUS-Töökeskkonnavoliniku volitused kehtivad kuni neli aastat. 2. Kas töökeskkonnanõukogu peab olema kõigis ettevõtetes? Mille järgi otsustatakse? VASTUS-Ei pea olema. Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu. Tööinspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes. Sõltuvalt ettevõtte ohuteguritest ning ettevõttes asetleidnud tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtude arvust otsustatakse,kas peab olema ettevõttes töökeskonnavolinikke. 3. Milliseid ruume loetakse tööolme seisukohast olmeruumideks? VASTUS- Olmeruumid on riietus-,pesemis-,tualett-ja puhkeruumid,soojakud välitöödel,einestamisruumid ning mud elukondlikud ruumid. 10.Milline nõue on kehtestatud puhkeruumi istmetele? VASTUS-. Puhkeruum peab olema küllaldase suurusega ning sisustatud
töötajates tekitada stressi. töötajate soovidega õhtuste ja hommikuste vahetuste määramisel. Töötajatel on materiaalne Töötajatelt ei saa võtta 5.3 Vaimne pinge vastutus. Madal (1) ära vastutust. 4. OHUTEGURITEST TULENEVA RISKI HINDAMISEKS KASUTATUD RISKIMAATRIKS (TABEL 2) Tabel 2 riskihindamismaatriks ( Euroo p a Töö te rvish oiu ja Tööoh utus e Age n tu u ri (ETTA) juhend, lehekülg 8, kasutamine 03.01.2013) Tagajärgede raskustase Väga kahjulik: õnnetused Mõõdukalt ja haigused, mis
kolmandale tasemele ning töötajat on juhendatud, kuidas vältida terviseriski või tööõnnetuse ohtu töökohal. Lubatav koos kontrollimisega (IV) - on vajalik riski suuruse üksikasjalik hindamine ning võimalikult kiire riski vähendamine sobivate ettevaatusabinõude rakendamisega. Lubatav risk (III) - risk tervisekahjustuseks on vastuvõetavalt madalal tasemel. Peab rakendama vajalikke meetmeid riskide vähendamiseks ja teavitama töötajaid ohuteguritest. Vähene risk (II) - see ei eelda ettevaatusabinõude kasutuselevõtmist. Olematu risk (I) - need riskid võib jätta tähelepanuta, on vaja tagada, et see nii ka püsiks. Riski suurus (tase) = tõenäosus x tagajärg. Tabel 2. Töökeskkonna riskianalüüs Ohutegur Ohuallikas/ohuiseloom Asukoht Toime tervisele Riski Soovitavad abinõuded tase
Ökoloogia ja töökeskkonna puhtus Hoolitseme puhtuse eest. Püüdleme selle poole, et pidurdada ehitusjäätmete tekkimist ja muuta tõhusamaks jäätmekäitlemist. Töökohal ja tootmisettevõttes pööratakse tähelepanu jäätmete ümbertöötlemisele ja sorteerimisele. Kui töömeetodid, logistika ja pakendamine arenevad, väheneb toorainete kulu ja jäätmete hulk. Õpiobjekti "Töötingimused ja töökeskkond" eesmärgiks on kujundada teadmised töökeskkonna nõuetest ja ohuteguritest, töökoha organiseerimisest kutseõppeasutuses. Õpiobjekti läbimisel õppija: teab töökeskkonna nõudeid; teab ja oskab analüüsida ohutegureid töökeskkonnas; oskab analüüsida töötingimusi; teab töökoha organiseerimise põhimõtteid kutseõppeasutuses. Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus Töötervishoiu ja tööohutuse üldised põhimõtted on sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (Äripäeva Käsiraamat 2006).
risk Bioloogilised Klientidega kokku ei puutu. Risk Viirustesse nakatumine nakatuda, kui kaastöötaja on Tõenäoline Väheohtlik Keskmine risk haigestunud Enamustest nendest ohuteguritest mõjuvad ka teistele kontoritöötajatele seal samas firmas, kuid arvutilauad ja muu inventar seal juures on natukene teistmoodi. Mõned tegurid mõjutavad isegi laotöötajaid, kliente ja teenindavaid autojuhte. 5 Riskide haldamine Enam ohtu tekitavad ohutegurid on tingitud pigem töö iseloomust kui töökorraldusest ja keskkonnast
nõudeid 9. Missugused on töötajate kohustused ja õigused? Töötaja on kohustatud: 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; · Töötajal on õigus: 1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi 2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest · 3) tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö , lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt; 10. Kes on ettevõttes töökeskkonnaspetsialistiks? Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes. 11. Missugused ülesanded on töökeskkonna spetsialistil ettevõttes?
on tööandja kohustatud läbi viima töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus: 1. selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid; 2. mõõdetakse vajadusel nende parameetrid; 3. hinnatakse ohutegurite mõju töötaja tervisel, arvestades nende soolisi ja ealisi iseärasusi; 4. koostatakse kirjalik tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; 5. teavitatakse töötajaid - ohuteguritest - töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest - tervisekahjustuste vältimiseks rakendavatest abinõudest. Oht, ohutegur - millegi (nt töövahendid, tööviisid) loomupärane kahjustava potentsiaaliga omadus või võime. Risk – ohuolukorras võimaliku vigastuse või tervisekahjustuse tõenäosuse ja raskusastme kombinatsioon. 3 1. METOODIKA
aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9–19). 2. Directive 2000/54/EC - biological agents at work Tööandjad peavad vältima kahjulike bioloogiliste mõjurite kasutamist, asendades seda ohutu variandiga. Tööandjad peavad garanteerima hügieeni, keelustades söömist ja joomist töökohtadel, tagama kaitseriideid, tualeti ja pesemisvahendite olemasolu. Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 «Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1» muutmine Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus, number: RT I 2006, 19, 155 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RT I 2006, 19, 155 , Entry into force: 01/07/2006; Reference: (MNE(2006)53046) Käesolev määrus kehtestab töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötaja kaitseks töökeskkonda mõjutavate bioloogiliste ohutegurite eest. Määrust
Teiseks, see on töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite töökeskkond, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Tööandja on kohustatud jälgima, et töökeskkonnas ei oleks füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ning psühholoogilisi ja füsioloogilisi ohutegureid. Näiteks: 1. Füüsikaliste ohutegurite vältimine: Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades järgitaks kiirgusseaduses sätestatud ohutusnõudeid ning et aine või töövahend ei satuks kõrvalise isiku kätte. 2. Bioloogiliste ohutegurite vältimine: Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele
· Kõrgepingeliinid · Halva isolatsiooniga elektrijuhtmed · Maandamata elektriseadmed ja süsteemid · Ülekoormatud elektrivõrgud 4.3. Ennetusmeetmed: · Väldi niiskeid ja märgasid töötingimusi · Väldi kõrgepingeliine · Kasuta sobivaid juhtmeid ja ühendusi 5.Müra 6.Vibratsioon 7.Keemilised ohutegurid V Töötaja õigused 1.Töötajal on õigus: · Nõuda vastavaid töötingimusi · Saada teavet ohuteguritest, riskianalüüsi tulemustest, rakendavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjatele. · Õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt · Keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise teatades sellest viivitamata tööandjale · Nõuda tööandjalt arstiotsuse alusel üleviimist teisele tööle, ajutist kergendamist
kauemaks jäävad nad õhku püsima. - Saastunud riietelt Linadelt satuvad kuivanud eksudaat, sekreet, inimese naha sarvkestaosakesed tolmuga hingamisteedesse. Nakatumise teed (3) Kontaktülekanne 1. Otsene kontakt vahetu füüsiline kokkupuude nakkusallikaga. 2. Kaudne kontakt nakatumine pisikutega saastunud asjade kaudu. 3. Piiskkontakt nakkuse levik õhu kaudu köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel, nakatunud kehavedelike kaudu. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kohaldatakse kõikidele töödele, kus töötajad on või võivad olla bioloogilistest teguritest ohustatud. Bioloogilise ohuteguri rühmad Ohuklassidesse jaotamise aluseks on nende · ohtlikkus inimesele · kaitsevajadus ohuteguri eest I ohurühm 1. ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist 2
füüsikalised või bioloogilised ohutegurid. Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused : Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused on: 1) loomadelt või loomsetelt jäätmetelt ülekandunud infektsioon- ja parasiithaigused; 2) teetanus; 3) brutselloos; 4) viiruslik hepatiit; 5) tuberkuloos; 6) amöbiaas; 7) muud nakkus- ja parasiithaigused, mida põhjustavad töökeskkonna bioloogilised ohutegurid. Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused : Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on: 1) soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid; 2) ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta haigused; 3) ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatud haigused; 4) haigused, mis on põhjustatud kõrgest või madalast õhurõhust; 5) osaline kuulmislangus või kurdistumine müra tagajärjel; 6) angioneurootilised haigused, mis on põhjustatud kohtvibratsioonist;
teiste tervist. * koheselt teatama TA, TKS, TKV ohtlikust olukorrast, tööõnnetusest või enda tervise häirest. * täitma TA, TKS, töötervishoiu arsti, TKV, TT alase korraldusi. * Töötajal on keelatud tööl viibida alkoholi, narko, toksilisus või psühhotroopiliste nähtustega. ÕIGUSED : * nõuda TA TT nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis IKV. * saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, riskianalüüsi tulemustest, tervise kontrolli tulemustest ja tööinspektrori ettekirjutusest TA-le . * tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetus ohu korral, peatada töö ja lahkuda töökohale või alalt. * keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu teie või teiste tervise. Sellest koheselt teavitada TA või TKV. * nõuda Ta arsti otsuse alusel, enda üleviimist ajutiselt teisele tööle või oma töötingimuste kergendust.
lahendamisel. Töötervishoiuarst on raviõigusega esmatasandi raviarst, kelle ülesandeks on avastada ja diagnoosida kutsehaigusi ja muid tööst tingitud tervisehäireid; hinnata töökeskkonna ohutegureid ja selgitada nende mõju töötajate tervisele; viia läbi töötajate tervisekontrolli ja rakendada ennetusmeetmeid töötajate tervise säästmiseks töökohtadel. Töötervishoiuarst koordineerib ja nõustab töökeskkonna ohuteguritest (keemiliste, füüsikaliste, bioloogiliste, füsioloogiliste ja psühholoogiliste) tuleneva riski hindamist, rakendab tervise- edenduslikke programme töökohtadel, ennetades tööst põhjustatud tervisekaebusi ning suunates töötajat adekvaatsele taastusravile tema töövõime taastamiseks. Töötervishoiuarst võib töötada töötervishoiuteenistustes, tervisekeskustes, haiglate või polikliinikute juures pädeva töötervishoiuspetsialistina
tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud ja riskitase muutunud - tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saandu töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelvalve all - teavitama alaealist ja tema esindajat tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest - teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute avastatud ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemstest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendavatest abinõudest - rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja neutralisserimiseks abinõusid - korraldama töötervishoiuteenuste osutamist töötajatele ja kandma sellega seotud kulud - korraldama õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervis võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur
Võrumaa Kutsehariduskeskus MINU ÕPITAVA ERIALA KAHJULIKUD MÕJUD TERVISELE Kbp-12 Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Õpilane: Reio Saarniit Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................3 Ehitusplatsil varitsevad ohud.....................................................................4 Müra kaudne toime tervisele, mürakaitse, õhuliikumine...........................5 Töövägivald................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................7 2 Igal erialal töötavat persooni ümbritsevad ohud. Pole olemas sellist ametit, mis on sajaprotsen...
7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse 8) kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt 9) hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast Õigused: 1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; 2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest 3) tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt 4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid 5) nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist
rulooga, samuti on lisaks olemas ka kardinad. Samas aga kui toas tõuseb temperatuur liialt kõrgeks, saab avada ka akna, et tuba pisut jahutada või tuulutada. Õppija kasutab arvutit igapäevaselt, vahel pikema ajaliselt, vahel vähem ning harva üldse mitte. Kuna töölaud on suur ning ruumi jagub nii vajalikule tehnikale kui ka muudele õppimiseks vajalikele materjalidele ja kätele-randmetele toetamiseks on laua taga töötamine vähese riskiga. Füsioloogilistest ohuteguritest kõige ohtlikumaks hinnatud, vastuvõetava 7 riskitasemega (2), on hiirega töötamine, kuna sellega töötatakse pikemalt ning seda kasutades töötavad vaid kaks sõrme ning teised mitte. Füüsiliselt pole õpilase töö küll raske, kuid pikalt paigal istuda võib vale asendi tõttu olla kurnav ning teha seljale või muudele liigestele/lihastele liiga. Antud juhul on õpilane istunud pisut halvasti ning päeva lõpuks on tal selg pisut valus
18. 19.Töötaja kohustused 21.Töötaja õigused Töökorraldusest kinnipidamine Keelduda või peatada töö, kui see Ei saabu töökohta joobes olekus ohustab tema tervist Läbib tervisekontrolli vastavalt Saada tööst põhjustatud korraline tervisekahjustuse eest hüvitist 20. Saada teavet TKK ohuteguritest 22. 23.Õnnetusoht ja õnnetusjuhtum + käitumisreeglid 24. Õnnetusoht olukord, mis võib lõppeda õnnetusjuhtumiga töökohal Õnnetusjuhtum töökohal juhtunud tulekahju, plahvatus vms, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist. 25. Käitumisreeglid: Teavitada 112; teavitada tööandjat, võtta kasutusele abinõud ohu tõkestamiseks, aga enda elu ohtu seadmata; ohu korral lõpetada töö ja lahkuda
Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all. Nende nõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. 1.1.1. Töötajal on õigus: · nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; · saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; · tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt · keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid;
10. Kui suure töötajate arvuga ettevõttes peab moodustama töökeskkonnanõukogu? Töökeskkonnanõukogu tuleb moodustada ettevõttes, kus on 50 või enam töötajat. 11. Millise juhendamise peab töötaja saama tööle asudes? Uuele töötajale tuleb läbi viia sissejuhatav juhendamine töökeskkonnaspetsialisti poolt, ning tagada esma- ja täiendjuhendamisega, et töötaja oleks teadlik temale mõjuvatest ohuteguritest, nende kahjuliku mõju avaldumise vältimiseks rakendatavatest meetmetest ja muust infost, mis tagab töötajale tema tervise säilimise ja ohutuse oma tööd tehes. 12. Mis on isikukaitsevahendite valimise aluseks? Isikukaitsevahend on kandja seljas, peas, jalas või käes kantav või kantav vahend, mis on konstrueeritud ja valmistatud kandja kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest
5.1) tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all;• 5.2) teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest; 6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 6¹) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse §-des 6-9 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; •6²) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; 7) korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus
tervisekahjustuste ennetamiseks. Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata Casino OÜ võimalikke ohutegureid töökeskkonnas ja nende mõju töötajatele ja sellest tulenevaid tagajärgi. Riskianalüüsi koostamisel lähtuti Eesti Vabariigi töökeskkonda reguleerivatest õigusaktidest. Riskianalüüsi käigus tutvuti töökohtade ja olmetingimustega. Põhjalik ülevaade töötajaid ohustavatest erinevatest ohuteguritest on esitatud riskianalüüsi tabelites 5.1. Riskianalüüs koos lisadega koosneb 27 leheküljest. 3 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk, metoodika Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata Casino OÜ ruumides töökeskkonnas esinevaid ohutegureid ning õnnetusohte. Samuti tehakse ettepanekuid ohutegurite vältimiseks või vähendamiseks. Töökeskkonna riskianalüüs Casino OÜ viidi läbi 11 septembril 2008.a.
Tööandja peab võimaldama kõikvõimalikud hügieeninõuded, sealhulgas tööpinna regulaarse puhastamise. Kemikaalidega kokkupuutuatele töötajatele peab võimaldama ka vastava riietuse. Vastav Eesti õigusakt on Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. (Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 7 lõige 3). 1.2.07 Direktiivi eesmärk on määrata bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Tööandja kohustus on vältida kahjulike bioloogiliste mõjurite kasutamist, kui tegevuse laad seda võimaldab, asendades need bioloogiliste mõjuritega, mis olemasolevate teadmiste kohaselt ei ole kasutamisel ohtlikud või on vastavalt olukorrale vähem ohtlikud töötajate tervisele. Tööaandja kohustus on mõjuritega kokkupuutuvate või kokku puutuda võivate töötajate arvu hoidmine nii väiksena kui võimalik,
muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise; 6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 7) tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. 8) määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad 9) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse.
ajakava, teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid. Korraldama uue töökeskonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud. Tagama et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelvalve all. Teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonna nõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest. Töötaja seisukohalt aitab riskianalüüs saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tööinspektori ettekirjutusest tööandjale. Selle kaudu on õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid,
vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena plii ja selle ühendid. Bioloogilised ohutegurid: mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid; rakukultuurid ja inimese endoparasiidid; muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Nimetatud ohutegurid võivad reaalselt mõjutada tervist juhul, kui nad kuuluvad 2., 3. või 4. ohurühma vastavalt määrusele Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Füsioloogilised ohutegurid: füüsilise töö raskus, sealhulgas raskuste käsitsi teisaldamine vastavalt määrusele Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded; sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös; muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Psühholoogilised ohutegurid:
õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Psühholoogilised ohutegurid on seotud emotsionaalsete nõuetega tööl. Töö iseloom võib nõuda töötajalt oma emotsioonide välja näitamist või tagasihoidmist, mis ei pruugi mõjuda hästi töölisele. Näited minu eriala ohuteguritest ja nende vältimistest Müra Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB. Kindlate masinate poolt tekitatava müratugevuse saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist
paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt. · Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Töötaja õigused: · nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; · saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; · tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt; · keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda
Ohu vältimiseks peavad vahendid olema eraldi kapis ja märgistatud ohumärgisega. 10. Siseruumis töötav isik võib tõsise tervise halvenemise osaks saada ka kokkupuutel erinevate allergeenidega. Neid võivad põhjustada näiteks hallitused liig niiskes ruumis. Raamatupidaja töökeskkonna ja töökorralduse analüüs Kuna raamatupidaja põhitöövahend on arvuti ja tal on istuv töö, siis leian, et ohutusnõuded mida ta peaks järgima tulenevad peamiselt neist ohuteguritest. 1. Arvuti, kui põhiline töövahend peaks olema varustatud kasutusjuhendiga, mis kajastab ohutusnõudeid. Kaitseks võimaliku elektrostaatilise välja ja elektromagnetvälja ohustava mõju eest peaks kasutama kaitsevahendeid. Kuvari ekraan peab olema ühtlaselt hele ning kujutis kogu ekraani ulatuses ühtmoodi terav ja virvendustevaba. 2. Silmade kaitseks peaks tegema puhkepause ja harjutusi silmadele. Kuvariga
tööga seotud haigestumise; 5.1) tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all; 5.2) teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest; 6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 6.1) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; 6.2) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; 7) korraldama seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras
· Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. · Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. · Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad neli aastat. · Sõltuvalt ettevõtte ohuteguritest ning ettevõttes asetleidnud tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtude arvust on Tööinspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes. · Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel. · Töökeskkonnanõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale. · Töökeskkonnanõukogu:
ohuteguriteks. Tõsiseid riske ei tuvastatud. Suurem osa ohutegureid on arvestatavad ning võivad reaalselt põhjustada tervisekahjustusi. Nende kõrvaldamiseks tuleb kasutusele võtta meetmed. Sellised ohutegurid esinevad peamiselt töökeskkonnas, arvutiga töötamisel, töökorralduses, töökoha varustuses ning muudes ohtudes tervisele. Aktsepteeritavaid ohutegureid, mis ei tekita võimalusi tervisekahjustuseks, esines kõikidest tuvastatud ohuteguritest kahel korral ning on seotud tarkvara ergonoomikaga. Erilisi abinõusid pole vaja rakendada ning on soovitatav leida alternatiivlahendusi, mis ei põhjusta lisakulutusi. Riskianalüüsi tulemuste aruande koostas: ________________________________ (allkiri) ________________________________ (ees- ja perekonnanimi) ________________________________ (ametikoht) ________________________________ (kuupäev)
muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise. 6.Teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest. Ka korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud. 7.Korraldama seadustes või õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. 8.Määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad, võttes arvesse ettevõtte
muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise; [jõust. 1.03.2007] 6) töötajaid teavitamine ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 7) tervisekontrolli korraldamine töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.(Jõustus 1.07.2009) 8) ettevõttes esmaabi andmiseks töötajate määramine; [jõust. 1.03.2007]
müra, vibratsioon, ioniseeriv (radioaktiivne)kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Keemilised ohutegurid Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseadusega määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Autotehnik kasutab oma tööshooldusmaterjale mis reeglina ei ole ohtlikud kemikaalid aga millistel võib olla kahjulik mõju. Inimestele ja keskkonnale kahjulikud võivad oskamatul käitlemisel olla jahutusvedelik, määrdeained, kütused, lahustid jms.
tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise; [jõust. 1.03.2007] 6) töötajaid teavitamine ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 7) tervisekontrolli korraldamine töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.(Jõustus 1.07.2009) 8) ettevõttes esmaabi andmiseks töötajate määramine; [jõust. 1.03.2007]
2) teetanus(bakteri põhjustatud äge nakkushaigus, kaasneb lihaskangestus); 3) brutselloos(peamiselt lammastelt inimesele leviv haigus, mis kahjustab liigeseid ja närvisüsteemi); 4) viiruslik hepatiit; 5) tuberkuloos; 6) amöbiaas(algloomade poolt põhjustatud äge kõhulahtisus); 7) muud nakkus- ja parasiithaigused, mida põhjustavad töökeskkonna bioloogilised ohutegurid. Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on: 1) soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid(silma läätses olevad valgud klombistuvad ja ei lase enam valgust läbi, lõppeb pimedaks jäämisega); 2) ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta haigused; 3) ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatud haigused; 4) haigused, mis on põhjustatud kõrgest või madalast õhurõhust; 5) osaline kuulmislangus või kurdistumine müra tagajärjel;
Bioloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad. Biologiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. 1.1. Töökohtadest ja tööprotsessidest tulenev risk Bioloogilisest ohutegurist mõjutatud tööpiirkond märgistatakse ja paigaldatakse hoiatusmärk ,,Bioloogiline oht": Bioloogilistest ohuteguritest ohustatud tegevusvaldkonnad: · toidutoorme ja toidu käitlemine · põllumajandustoodete tootmine ja metsatöö · tööd, kus puututakse kokku loomadega, loomsete saadustega, nendest valmistatud toodetega · tööd tervishoiuasutustes (sh ka isolatsiooniruumid, surnukuurid, hooldekodud) · teadustööd · tööd laborites (veterinaaria laborid, kliinilised laborid, diagnostilised laborid) · jäätmete, prügi töötlemine · töö reoveepuhastusjaamades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
