TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must SISEKLIIMA JA LOODUSLIKUD VIIMISTLUSMATERJALID Referaat Õppeaines ,,Hoonete energiavarustus ja energiaauditid" TE.0529 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a .............................................. Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2012. a ............................................. Ants Viilup Tartu 2012 Piirete omadused ja sisekliima Keskmiselt viibib inimene 70...90% ööp...
Variant C lisatakse olemasolevale välisseinale väljapoole kivivill (150 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Variant D lisatakse olemasolevale välisseinale väljapoole vahtpolüstereen (150 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Selleks, et teada saada, milline seina variant on parim tuleb iga seina variandi kohta teha mitmeid arvutusi. Esiteks tuleb leida välispiirete soojatakistused, seejärel soojajuhtivus, soojainerts, välispiirete üksikute kihtide temperatuuride arvutused, küllastusrõhud, materjali aurutakistus ja osarõhud. Seejärel saab leida kas ja kus kihis tekib kastepunkt. VARIANT A Joonis 2 1 1- Kuivkrohv 13mm 2- Põlevkivituhkgaasbetoon 300mm 1.1 Välispiirete soojatakistuse arvutused Sisepinna soojatakistus oleneb soojavoolu suunast, antud juhul on see horisontaalne. Sisepinna soojatakistuse suuruse leian Ehitusfüüsika õpikust lk 18, tabel 6. Rsi= 0,13
Mida kauem on lubjatainast lubjaaugus hoitud, seda parem on mört. Lubi - kipsmört - Lubi-kipsmördid on plastilised ning küllalt tugevad. Neid kasutatakse põhiliselt siseruumide krohvimiseks, mis ei ole niiskuse mõju all. Selle valmistamisel lisatakse hästi läbisegatud lubimördile 0.1- 0.5 mahuosa kipsi. Lubi- ja kipsmörti valmistatakse niipaljju, et seda oleks võimalik ära kasutada 4-5 minuti jooksul. Tsementmört - Tsementmördid on mitteelastsed ja neil on kõrge aurutakistus. Sobivas koostises täiteainega tsementkrohvid on reeglina ka vett mitteläbilaskvad. Tsementmörti kasutatakse hoonete, fassaadide ja siseruumide pidevalt niiskuvate osade, vannitubade, WC-de, pesuköökide, basseinide ja värvimistöökodade krohvimiseks. Mört valmistatakse tsemendist ja liivast, vahekorras 1 osa tsementi ja 1-6 osa liiva. Tsement-lubimört(segamört) - Tsementmördile suurema plastilisuse ja töödeldavuse andmiseks lisatakse sellele lubjatainast
Auruerijuhtivus on näitaja, mis iseloomustab materjali veeaurujuhtivust, see näitab mitu mg veeauru voolab ühe tunni jooksul läbi materjali 1m2 suuruse pinna, kui kihi paksus on 1 m ja aururõhkude erinevus kihi vastaskülgedel on 1 Pa, ühik mg/mhPa. Auru-erijuhtivusele avaldab mõju materjali temperatuur ja niiskus. Temperatuuri alanemisel veeauru erijuhtivus väheneb ja niiskussisalduse suurenemisel auru-erijuhtivus suureneb. 66. Kuidas leitakse piirde aurutakistus? Tuleb arvutada piirdes olevate materjali kihtide aurutakistused, need leitakse, kui kihi paksus jagatakse veeauruerijuhtivusega. Piirde kogu aurutakistus leitakse, kui liidetakse sisepinna ja välispinna aurutakistusele kõikide kihtide takistused. 67. Missugused tulemused saab niiskustehnilistest arvutustest? Mida need näitavad? Saab ruumis oleva veeauru osarõhu, veeauru küllastusrõhud. Need arvutused näitavad, kas piire on niiskustehniliselt toimiv või mitte
Auruerijuhtivus on näitaja, mis iseloomustab materjali veeaurujuhtivust, see näitab mitu mg veeauru voolab ühe tunni jooksul läbi materjali 1m2 suuruse pinna, kui kihi paksus on 1 m ja aururõhkude erinevus kihi vastaskülgedel on 1 Pa, ühik mg/mhPa. Auru-erijuhtivusele avaldab mõju materjali temperatuur ja niiskus. Temperatuuri alanemisel veeauru erijuhtivus väheneb ja niiskussisalduse suurenemisel auru-erijuhtivus suureneb. 66. Kuidas leitakse piirde aurutakistus? Tuleb arvutada piirdes olevate materjali kihtide aurutakistused, need leitakse, kui kihi paksus jagatakse veeauruerijuhtivusega. Piirde kogu aurutakistus leitakse, kui liidetakse sisepinna ja välispinna aurutakistusele kõikide kihtide takistused. 67. Missugused tulemused saab niiskustehnilistest arvutustest? Mida need näitavad? Saab ruumis oleva veeauru osarõhu, veeauru küllastusrõhud. Need arvutused näitavad, kas piire on niiskustehniliselt toimiv või mitte
õhupidavust. Mineraalvillad ei "mängi" niiskussisalduse muutudes nii palju kui puitkiust tuuletõkkeplaadid. Võrreldes samades tingimustes mineraalvillast, puitkiudplaadist ja kipsplaadist tuuletõkkeplaatide omadusi, võib tõdeda, et mineraalvillast tuuletõkkeplaadi sisepinna suhteline niiskus on kõige madalam, seda tänu tema heale soojatakistusele ja veeaurujuhtivusele. Kuigi 25 mm paksuse puitkiudplaadi aurutakistus on u 1,6 korda suurem kui 9 mm kipsplaadil, on puitkiudplaadil parem soojatakistus. Seetõttu on puitkiudplaadi sisepinna talveperioodi keskmine temperatuur u 2 kraadi kõrgem ja suhteline niiskus u 9% madalam. See ei tähenda, nagu kipsplaati ei saaks üldse kasutada. Ka temal on häid omadusi, mis mõnel puhul on teiste materjalide ees eeliseks. Kipsplaadil on väiksem õhujuhtivus, mis aitab suurendada hoonete õhutihedust (lisaks sisemisele auru- ja õhutõkkekihile).
EKSAM aines Ehitusfüüsika 11.01.13 Nimi: Rühm: Ülesanne nr 1. (5 punkti) Loengu alguses oli klassiruumis 50 inimest. Neist igaüks eraldas ruumi 30 ppm CO2-te. Kahe tunni möödudes lahkus ruumist 15 inimest. Milline on CO2 sisaldus ruumis nelja tunni möödudes? Välisõhu CO2 sisaldus on 350 ppm-i. Milliseis sisekliima klassi nõudeid see rahuldab? Vastus: 1 inimene = 30 ppm CO2-te 2h = 15 ppm CO2-te 4h=30 ppm CO2-te Alguses oli 50 inimest 2h ehk 50 x 15ppm = 750 ppm Peale 2h jäi klassi (50 15) 35 inimest ehk 35 x 15ppm = 525 ppm Kokku tekitati : 750 + 525 = 1275 ppm CO2-te Leian millisesse sisekliima klassi rahuldab saadud tulemus : 750 + 525 + 350 =1625 ppm CO2-te ...
sajaprotsendiliselt. vett-tõrjuvad või vett-tõkestavad krohvisüsteemid. Vett-tõrjuvateks on krohvkattesüsteemid, mille veeimavus W < 2,0 kg/m2h0,5. See tähendab, et teatud ajaühikus imab antud krohvisüsteem kuni 2 kg vett m2 kohta. Sellised süsteemid on DIN 18550 järgi (vt tabel 4). vett-hülgavad krohvisüsteemid. Vett hülgavateks on krohvisüsteemid, millede veeimavus on väiksem W < 0,5 kg/m2h0,5. Lisaks kehtib tingimus, et aurutakistus oleks väiksem Sd < 2,0m. Mineraalsetel krohvidel on aurutakistusnäitaja alati ka täidetud. Vett-hülgava krohvisüsteemi saamiseks tuleb enamikel juhtudel kasutada täiendavaid krohvilisandeid, mis on võimalik ainult tehases täpse doseeringuga. Kui krohvisüsteem koosneb ainult viimistluskrohvist tuleb rakendada täiendavaid kaitseabinõusid. Nendeks võivad olla: Kaitsta süsteemi fassaadvärvkattega või impregneeriga. Juhime tähelepanu, et ka siis kui
Vaatamata poorsusele, on impregneeritud kivivill vett mitte imav materjal. Juhul, kui vett surutakse kivivillasse jõuga, imab see seda küll mingil määral, aga niipea, kui veesurve lakkab, vesi aurustub ja materjal on taas kuiv, saades seega tagasi ka oma algsed isolatsiooni-omadused. Enamik polümeerisolatsiooni-materjale laseb oma sisemise struktuuri tõttu halvasti veeauru läbi. Niisiis on nende materjalidega soojustatud vaheseintel suur aurutakistus ja ruumide ebapiisava ventilatsiooni korral võib hoonesse koguneda niiskus. Kivivill on veeauru läbilaskev (selle aurutakistus on sama, mis õhul). Tänu sellele kivivillaga isoleeritud hooned "hingavad" ning nende siseruumides on tagatud hea mikrokliima. Ökoloogilisus - Kivivill on ökoloogiline valik, sest meie isolatsiooni toodetakse looduslikku päritolu kivimist. Lisaks on isolatsioon üks vähestest tööstustoodetest, mis aitab säästa rohkem energiat kui ise vajavad
- tavakatused katusekatte kalle on suurem kui 1:40 - käidavad katused kattepinna kalle suurem kui 1:100 Veeäravoolu süsteemi järgi - sisemise veeäravooluga - välise veeäravooluga Katuse osad: - Tuuletõke takistab tuulest ja temperatuuride erinevusest tingitud välisõhu liikumine soojustusse ja tagasi - Aurutõke takistab liigse veeauru difusiooni tarinditesse, vajalik aurutakistus määratakse kontrollarvutustega, paigaldatakse sellele poolele, kus on kõrgem veeauru osarõhk, Eesti kliimas on aurutõkke sobivaks kohaks köetava sisepinna lähedale enne soojustust või 20-50 mm soojustuse sisse - Õhutõke takistab õhu liikumist läbi tarindi, võib olla lahendatud näiteks aurutõkkekihi või tuuletõkke õhupidavuse tagamisega, läbiviikude kohad tuleb hoolikalt sulgeda
neist tingitud "elamine" vähendab piirde õhupidavust. Mineraalvillad ei "mängi" niiskussisalduse muutudes nii palju kui puitkiust tuuletõkkeplaadid. Võrreldes samades tingimustes mineraalvillast, puitkiudplaadist ja kipsplaadist tuuletõkkeplaatide omadusi, võib tõdeda, et mineraalvillast tuuletõkkeplaadi sisepinna suhteline niiskus on kõige madalam, seda tänu tema heale soojatakistusele ja veeaurujuhtivusele. Kuigi 25 mm paksuse puitkiudplaadi aurutakistus on u 1,6 korda suurem kui 9 mm kipsplaadil, on puitkiudplaadil parem soojatakistus. Seetõttu on puitkiudplaadi sisepinna talveperioodi keskmine temperatuur u 2 kraadi kõrgem ja suhteline niiskus u 9% madalam. See ei tähenda, nagu kipsplaati ei saaks üldse kasutada. Ka temal on häid omadusi, mis mõnel puhul on teiste materjalide ees eeliseks. Kipsplaadil on väiksem õhujuhtivus, mis aitab suurendada hoonete õhutihedust (lisaks sisemisele auru- ja õhutõkkekihile)
tuulekoormustele; Õhutõkke materjal peab olema säilitama oma omadused kogu kasutusea jooksul; Õhutõkkesüsteem peab olema reaalselt ehitatav; Probleem: profiilplekk lamekatus & kõrge niiskuskoormus 26 13 Aurutõke Aurutõkke ülesanne on takistada liigset veeauru difusiooni tarindisse. Aurutõkke vajalik aurutakistus määratakse kontrollarvutusega. Aurutõke tuleb paigaldada piirde sellele poolele, kus on kõrgem veeauru osarõhk (kõrgem veeauru sisaldus). Eesti kliimas on aurutõkke sobivaks kohaks köetava ruumi sisepinna lähedale enne soojustust või 20-50mm soojustuse 27 i Aurutõke
SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende ...
31 Katusekatte alus (roovid) Katusekate Vihmavee renn Detailid, läbiviigud, piksekaitse, kinnitusrööpad Seespool Õhutõke Aurutõke Siseviimistlus Tuuletõkke ülesanne on takistada tuulest ja temperatuuride erinevusest tingitud välisõhu liikumine soojustusse ja sealt tagasi Aurutõke ülesanne on takistada liigset veeauru difusiooni tarindisse Aurutõkke vajalik aurutakistus määratakse kontrollarvutustega Aurutõke tuleb paigaldada piirde sellele poolele kus on kõrgem veeauru osarõhk (kõrgem veeauru sisaldus) Eesti kliimas on aurutõkke sobivaks kohaks köetava ruumi sisepinna lähedale enne soojustust või 20-50mm soojustuse sisse. Õhutõkke peamine ülesanne on takistada õhu liikumist läbi tarindi Õhutõke võib olla lahendatud näiteks aurutõkkekihi, soojustuskihi või tuuletõkke õhupidavuse tagamisega
Termokaamera kombineeritud kasutamine koos alarõhutekitajaga annab oluliselt parema ülevaate maja sooja- ja õhupidavuse. (www.termograafia.ee) 4.4 Näidake skeemidel ja selgitage põhireegleid aurutõkke paigaldamisel puitsõrestikseina vältimaks auru kondenseerumist soojustuskihis. Soojustusest sissepoole paigaldatakse õhu- või aurutõke, mis peab vältima nii õhulekkeid kui ka takistama ohtliku koguse veeauru tungimist tarindi külma ossa. Õhu- või aurutõkke aurutakistus peab olema võrreldes soojustuse külmal poolel oleva tarindi takistusega (tuuletõke) vähemalt viiekordne. Õhu- või aurutõkke materjal valitakse olenevalt olukorrast, arvestades sisevoodrit ja selle viimistlust, soojustust ja selle paksust ning kasutatavaid tuuletõkkeplaate. Aurutõke peab korraga täitma kahte ülesannet takistama niiskuse tungimist ruumi poolt piirdesse ning tõkestama võimalikku õhu liikumist läbi seina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
