Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"proovikehade" - 103 õppematerjali

thumbnail
6
doc

Kipssideainete katsetamine - praktika nr 2

Seejärel mõõdeti survepind, millega 2 keha olid omavahel koos. Edasi asetati kehad survepingi vahele, mis survet tõstes jõudis survetugevuseni, mille juures kehad purunesid. Saadud lugem võeti manomeetrilt. 300 ühikule vastas 5000 kgf. Arvutati purustav jõud iga proovikeha puhul valemi (1) järgi. Edasi arvutati survetugevus iga proovikeha puhul valemi (2) abil. Ning peale seda leiti kõikide proovikehade survetugevuste aritmeetilise keskmise abil keskmine kipsi survetugevus. 5.Paindetugevuse määramine (Tabel 4) Kõigepealt mõõdeti proovikeha laius ja kõrgus. Seejärel asetati keha survepingile, mille tugiava oli 10 cm. Masin avaldas jõudu seni, kuni keha purunes. Võeti lugem manomeetrilt. 300 ühikule vastas 300 kgf. Arvutati iga proovikeha puhul pusurtav jõud valemi (3) järgi ning paindetugevus valemi (4) järgi. Kõikide...

Ehitusmaterjalid
208 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Tehiskivide katsetamine

Kulunorm ­ 40 tk/m²; kuiva mördi kulu ­ 40 kg/m². 3.Töö käik 2.1. Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus, mis olid 105-110 oC juures kuivatatud. Proovikehad kaalutakse ning mõõdetakse nende geomeetrilised mõõtmed. Igat külge mõõdetakse 3 korda ning seejärel arvutatakse nende aritmeetiline keskmine. Aritmeetiliste keskmiste järgi arvutatakse proovikehade ruumala. Seejärel arvutatakse tihedus kasutades valemit (1). Saadud tulemused ümardatakse kümnendike täpsuseni. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused on kantud tabelisse (1). Valem 1: o = (m/V)*1000 o ­ proovikeha tihedus [g/cm3] m ­ kuivatatud proovikeha mass [g] V ­ proovikeha maht [mm3] Näide: a1 = 250 [mm] b1 = 119 [mm] c1 = 88 [mm] a2 = 249 [mm] b2 = 118 [mm] c3 = 89 [mm]...

Ehitusmaterjalid
106 allalaadimist
thumbnail
151
pdf

PM Loengud

Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu k...

Pinnasemehaanika, geotehnika
200 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Jõudude liigid

Seega avaldub vaba langemise kiirendus GM g= , (4.4) ( R + h) 2 kus M on taevakeha mass, R taevakeha raadius, h proovikeha kaugus taevakeha pinnast. Siit valemist järeldub, et vaba langemise kiirendus ei sõltu langeva keha massist. Katseliselt tõestas selle Galilei, läbitehtud tuletuskäigu abil tõestas selle Newton. Märkus. Valem (4.4) kehtib ainult selliste proovikehade korral, mille mass on taevakeha massis väga palju väiksem. Siis me ei pea arvestama seda kiirendust, mille saab taevakeha proovikeha gravitatsioonijõu mõjul. 4.1a Esimene kosmiline kiirus. Kepleri seadused (iseseisvalt) Esimeseks kosmiliseks kiiruseks nimetatakse sellist kiirust, millega peab liikuma proovikeha mingi taevakeha gravitatsiooniväljas, et jääda tiirlema ringikujulisele orbiidile. M...

Füüsika
171 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Puit

Vaigurikka puidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: W = 100 * (m1 ­ m) / m W ­ proovikeha niiskussisaldus [%] m1 ­ proovikeha mass enne kuivatamist [g] m ­ proovikeha mass peale kuivatamist [g] Arvutus: Proovikeha nr. 4 m1 = 6,60 [g] m = 6,01 [g] W = (100 * (6,60 ­ 6,01)) / 6,01 = 9,8 [%] 3.2 Katsetatava puidu tiheduse määramine. Katse alguses mõõdetakse proovikehade mõõtmed täpsusega 0,01 mm. Puidu tihedus antud niiskusel arvutatakse valemiga 2. Saadud tulemused arvutatakse ümber puidule niiskusega 12% (puidu standardniiskus) valemi 3 abil. Arvutuste tulemsued on kantud tabelisse 2. Valem 2: ow = ((mw / (aw * bw * lw)) * 1000 ow ­ puidu tihedus antud niiskusel [kg/m3] aw, bw, lw ­ proovikeha mõõtmed [mm] mw - proovikeha mass Aruvutus: Proovikeha nr. 4. a = 18,2 [mm] b = 19,0 [mm]...

Ehitusmaterjalid
95 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tehiskivi katsetamine

Valem 7: F = H * 125000 / 300 F ­ purustav jõud [kgf] H ­ manomeetri näit Näide: H = 168 F = 168 * 50000 / 300 = 28000 [kgf] Valem 8: Rs = F / S Rs ­ proovikeha survetugevus [kgf/cm²] F ­ purustav jõud [kgf] S ­ survepind [cm²] Näide: F = 28000 [kgf] S = 128,62 [cm²] Rs = 28000/ 128,62= 217,7 [kgf/cm²] = 21,8 [N/mm²] 4. Katsetulemused. Tabel. 1 Katsetatud proovikehade tihedused. Proovikeha mõõtmed [mm] Tihedus [kg/m³] Proovikeha a b h Maht Mass nr. Üksik Üksik Üksik [cm³] [g] Üksik Keskmine 1 249 118 87 2556 4980 1948 2 250,5 119 89,2 2659 4854 1825 3 249 118 90 2644 4654 1760...

Elektrimaterjalid
102 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Plastifikaatori mõju betoonile

4. Katsetel kasutati proovikehi 40 × 40 ×160 mm. Eelnevalt määritud vormid täideti seguga poole kõrguseni ja tihendatati standardsel vibrolaual 3-5 sekundi jooksul, seejärel täideti vormid täielikult ja vibreeriti veel 3-5 sekundi jooksul. 5. Tihendatud proovikehadelt eemaldatati liigne segu ja proovikehade vaba pind silutakse. Iga vorm proovikehadega varustati lipikuga, mis võimaldab proovikehi identifitseerida. Valmis proovikehad vormides kaeti hoolikalt kaantega ja jäeti töölauale kivistuma. 1 ööpäeva möödudes rakestati proovikehad lahti, markeeritakse ja paigutati lõplikuks kivistumiseks vette. 6. Pärast 28-päevast kivistumist proovikehad mõõdeti nihkkaliibriga ja kaaluti ning katsetatati paindele ja survele. Tulemused...

Betooniõpetus
236 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

Tõmbe:kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale( metallid).Pr varda kujuline ja see rebitakse pooleks.Rt=P/A P- purustatav jõud, A- varda ristlõike pind. Paindetugevus:Proovikeha tala kujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Rp=3P1/2bh2 P- purustatav jõud, 1-talade vahe, b- tala laius, h- tala kõrgus. Tehakse kolm katset, võetakse nende keskmine. Niiskumine alandab tugevust. Pehmumis koefitsent k= Rm/Rk. Proovikehade mõõdud on normeeritud. Kõvadus: võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub töödeldavus. Kõem mineraal kriimustab nõrgemat. Metalle ja teisi deformeeruvaid materjale katsetatakse ni, et neisse surutakse sisse kõvasulamist kuul.jälje suuruse järgi hinnatakse kõvadust. Hõõrduvus:mat mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel.Omab suurt tähtsust materjalidel, millest tehakse treppe ja põrandaid....

Ehitusmaterjalid
190 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eksami küsimuste vastused

Sõelast, millel on 4900 ava/cm2, peab läbi minema vähemalt 85% tsemendist. Tsemendi peensust iseloomustatakse ka tema eripinna järgi. Tavaliselt eripind ~300m2/kg. Eripinna kasv 100m2/kg põhjustab tugevuse suurenemist ca 20...25%. Tsemendi tugevusklass on tähtsaim tsemendi kvaliteedi näitaja. Tugevusklass näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standardsete proovikehade keskmist survetugevust (N/mm2) peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Peale survetugevuse kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. Mõne riigi standard näeb ette ka tõmbetugevuse kontrollimist. Tsemendi tugevusklassi kontrollimiseks tehakse tsemendist, liivast ja veest proovikehad, mõõtudega on 4x4x16cm (tavaliselt 3 tk). Tsemendi ja liiva kaaluline vahekord on 1:3. Vett võetakse ca 50% tsemendi hulgast...

Ehitusmaterjalid
594 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Müüritööd, tsemendi tootmine

Seetõttu on portland- põlevkivitsement otstarbekas kasutada veetihedate, suurema külmakindlusega ja agressiivses keskkonnas asuvate betoonide valmistamiseks. Tsemendi mark oleneb tooraine koostisest ja tsemendi jahvatusest. Peenema jahvatusega tsement on tugevam. Portlandtsemente toodetakse margiga 300, 400, 500, 600. Tsemendi tugevusklassid määratakse tsemendimördist 1:3 (üks mahuosa tsementi ja kolm liiva) valmistatud proovikehade (40 x 40 x 160) katsetamise teel survetugevusele (MPa) kahe ja 28 päeva vanuselt. Tsementi pakitakse kottidesse (50kg) või transporditakse lahtiselt autode ja vagunitega. Kasutusalad Seda kasutatakse põhiliselt sideainena monoliitbetooni, raudbetoonkonstruktsioonide ja erinevate ehitussegude valmistamiseks. Eestis toodetud tsemente võib kasutada maapealsetes, maa ­ ja veealustes betoon ja raudbetoonkonstruktsioonides, ehitusmörtides koos lubja, savi...

Üldehitus
81 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Ehitusmaterjalide referaat

Sihtväärtused koos lubatud hälvetega on toodud järgnevas tabelis. Raskebetoonide olulisimad omadused Tähtsaimaks betooni omaduseks on kindlasti survetugevus, sest betooni kasutatakse ehituses just peamiselt survejõudude vastuvõtmiseks. Survetugevus määratakse betoonist valmistatud kuubiliste või silindriliste proovikehade surve katsetega, peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsement- tegurist. Mida tugevam on tsement seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem on vesitsement-tegur, seda nõrgem. . Veepidavus. Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitte läbilaske. Surve all olev vesi võib betooni tungide vaid vähesel määral. Veetiheda betooni eelduseks on sobiva...

Ehitusmaterjalid
253 allalaadimist
thumbnail
64
pdf

Ehitusmaterjalide praktikumide kogum

8 2007t2008 Soojusisolatsioonikatsetamine 1. Tci6eesmdrk VahtpoliistiteentoodetetnhistuseDniiranine lahtuvalt m66tmtestm66tmete tolerantsidest,swvepingestl0% defomErsioonil,paindetugeersesija sooiuseriiuhti!,usesl 2. Katsetatavadmaterjalid Vahtpolustiireenmate{alid: . paisutatudpotiistiiEen EPS . ekstruuderpoliistiireenXPS 3. Kasutatavadseadmedja vahendid 0,02mm,m66dulinttipsusga0,5 co, kaal upsusega0,19 h0drauliline Nihik tApsusega press,immutamiseksvajalikud n6ud. 4. Tatdkaik 4.'l M66tmetemeeramine 4.1.1Nimimd6tuetega:oote pikkuse.laiusemaaraminevastavaltstandadile EVS EN 822:1999"Ehituseskasutataladsoojustusmaterjalid. Pikkuseia laiusemddramine." Katsekehihoitakseennekatsealustamistvahellalt 6 tmdi temperatuuril(23 : 5fC. Katsedviiakse hbi temperduuril (23 -+5)t. Tasa...

Ehitusmaterjalid
397 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ehitusmaterjalid

Proovikeha Rs,7 S jõud F Rs,28 nr [cm2] [KN] [MPa] [MPa] üksik keskmine 1 100 340 32,5 2 100 360 34 33,5 57 3 100 335 32 Järeldus: Valmistatud proovikehade survetugevuseks 28 päeva vanuselt saime arvutuslikult 57 MPa. Nõutud oli RB = 26,88 MPa. Seega saime katse käigus rohkem kui 2 korda tugevama betooni kui ole nõutud. Katse tulemusena saime töödeldavuseks 0,7 cm, nõutud oli 2 – 4 cm. Seega jäi töödeldavus kõvasti nõutust väiksemaks. Valmistatud betooni tiheduseks oli 2404 kg/m3, tegu on normaalbetooniga. Küsimused: 1. Betooni põhilised omadused. Tugevus – oleneb suurel määral vesitsementtegurist....

Ökoloogia ja...
14 allalaadimist
thumbnail
132
pdf

Nimetu

PUIDUTEADUS Juured · Juurtel on kolm peamist ülesannet: · kinnitada puud pinnasesse; · võtta mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhtida neid tüvesse; · säilitada süsivesikuid ja teisi orgaanilisi toitaineid. Tüvi · Puutüve tähtsamad ülesanded on: · hoida üleval tervet puud, st nii võra kui oksi; · olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks; · säilitada toitaineid. Võra · Lehed, okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. Tüve osad · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp Puutüve jämeduskasv Toitainete liikumine tüves Tüve ehitus Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põh...

79 allalaadimist
thumbnail
15
rtf

Materjaliõpetus

> Vees immutatud materjali üht külmutamist ja sellele järgnevat ülessulatamist vees nimetatakse külmutustsükliteks. Külmakindlus > Külmakahjustused tekivad, kuna jää maht on 10% suurem vee mahust. > Tekkinud suurema mahuga jää avaldab survet pooride seintele, mitõttu viimased deformeeruvad. > Vahelduva sulatamisekülmumise käigus proovikehade pooride seintes tekkinud plastsed deformatsioonid süvenevad lõppedes pragude tekkinud proovikehas. > Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast: mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Soojajuhtivus > Materjalidel on omadus suuremal või vähemal määral soojust juhtida ja salvestada. > Materjali iseloomustatakse soojaerijuhtivusega....

23 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Laboratoorsed tööd

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: Ehitusmaterjalid Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: 2009 TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], G 0 = * 1000 V0 V0 - proovikeha maht [cm3] kus G - proovikeha mass õhus [g] ja Töö tulemused Proovikeh Materjali Proovikeh Proovikeh Proovikeh Tihedus...

Ehitusmaterjalid
147 allalaadimist
thumbnail
3
docx

TSEMENDI OMADUSTE MÄÄRAMINE

8 TSEMENDI OMADUSTE MÄÄRAMINE Mahupüsivuse määramine Katse tehakse Le Chatelier meetodil. Tehakse normaalse veesisaldusega tsemenditaigen, millega täidetakse 3 Le Chatelier`i rõngast. Rõngad koos klaasidega asetatakse niiskuskasti 24-ks tunniks. Järgmisel päeval võetakse klaaside pealt ära ja keedetakse 3 tundi. Kuumas vees tsement pisut paisub ja surub rõngad veidi laiali (antud juhul vardad). Pärast keetmist mõõdetakse varraste otsade vahe. Mõõt "a" enne keetmist ja "b" pärast keetmist. "b-a" ei tohi olla suurem kui 10mm. Kui mõõde on suurem lubatust, siis tsementi mahupüsivaks ei loeta. Veehulga määramise katse CEM II/B-T 32,5R Karjääri liiv 1. tsementi 400g vesi 138g/ 34,5% vajus 4 mm 2.tsementi 400g vesi 132g/33% vajus 5 mm Portland komposiittsement: Tsementi 500g liiva 1500g vett 250g d=125 mm...

Ehitusmaterjalid
43 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Lubi ja tsement

Tsement tekib kivimite pooriruumi enamasti vesilahustest sadenemise teel. Tsement on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal. Kasutatakse: maapealsetes, maa ja veealustes betoon ja raudbetoonkonstruktsioonides, ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega. Tsementide tugevusklassid määratakse tsemendimördist 1:3 (tsement:liiv) valmistatud proovikehade (40x40x160) katsetamise teel survetugevusele (MPa) 2 ja 28 päeva vanuselt. Tsemendi põhilisteks näitajateks on: · tugevusklass · eeltugevus · normtugevus · tardumise algus Tsement sein: TSEMENDI TOOTMINE Tsemendi valmistamine toimub märjal meetodil. Tooraineteks on lubjakivi ja savi ning kütusena kasutatakse põlevkivi ja naftakoksi (kivisöe) segu. Tsementi valmistatakse kahte tüüpi: portlandtsementi (koostis klinker, kips, lubjakivi)...

Ehitus alused
53 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

2. TÕMBETUGEVUS ­ tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on vardakujuline ja ta rebitakse puruks. Rt = P/A (N/mm2) 1.3. PAINDETUGEVUS ­ proovikeha on talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Katseid tehakse harilikult terve seeria ja võetakse keskmine. Niiskumine alandab enamike materjalide tugevust. Proovikehade mõõdud on normeeritud. 2. KÕVADUS ­ materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Kivimaterjalide kõvadust hinnatakse Moshi skaala järgi, mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali. Metallide jt deformeeruvate materjalide kõvadust hinnatakse sel teel, et proovikeha pinda surutakse kõvasulamist kuuli ja tekkinud jäljendi järgi hinnatakse materjali kõvadust. 3...

Ehitusmaterjalid
266 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ehitusmaterjalide praktikum nr.1

Valem 8: p = (1 ­ 0/) * 100 p ­ materjali poorsus [%] 0 ­ materjali tihedus [kg/m3] ­ materjali absoluutne tuhedus [kg/m3] 3 Töö tulemuste vormistamine Tiheduse ja proosuse määramised koos vajalike arvutusvalemitega ning neis olevate suuruste desifreerimisega. 1. Katsetulemused. 1.1 Korrapärase kujuga proovikehade tiheduse tulemused. V = a* b * h = (m / V) * 1000 Tabel nr. 2.1 Tabeli nimetus: Korrapärase kujuga ehitusmaterjalide tiheduse määramise katsetulemused Mõõtmed [mm] Ruumala Tihedus Jrk Mat-i Mass [g] Materjali nimetus pikkus laius kõrgus [cm3] [kg/m] nr nr...

Ehitusmaterjalid
110 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun