Konspekt! (1)

www.eaei-ttu. extra .hu
Lk 1. esimene pool
Sissejuhatus
Ehituseelarvestamisse –kulu ( kulutus )
-hind
-maksumus
Kulu- rahasumma , mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine.
Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks.
Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks.
Keskmine hind=kulud+kasum
Ehituskulud – selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle täieliku valmimiseni. Ehituskulude standart EVS 665:1996 ehituskulud koosnevad kulutustest ehituse kavandamiseks ja elluviimiseks vajalikele kaupadele, teenustele, töödele ja maksudele. Nende kulude jaoks dokumendid - hinnangud .
-eelarvutused (projekti eelarve)
- eelarved
-täitmisarved
Hinnangud koost . Ehitusmahu üldiste parameetrite järgi nt. Ehituse maht, pindala näitajad.
Lk 1 teine pool
Eelarvutused koost projektdokumendile alusel, kuid on alles esialgne projekt.
Eelarved- (tööjooniste eelarved) - koost projektdokumentide alusel, mis on detailiseeritud projektide alusel.
Täitumisarved- arvutused, mida tehakse tegelike kulude arvestamisel.
Eelarvete arvutuseks võib olla tellija või tegija , nende kokkuleppel on hind ettevõtjale kulumi +kasumi summaks ja tellijale kuluks.
Igale eelarve tasemele saab fikseerida mingi täpsuse, mille juures neid arvutatakse nt.5% täpsus tööjooniste eelarves. Projekteerija ja ehitaja kulud lisatakse hinnangule %-des. Hinnangute täpsus 25% võrreldes tegelike kulutustega. Test korda saab ehituse maksumusi kui on olemas projektlahendus. Maksumuse aluseks koondnormid. Täpsus 15%, ise ei arvuta kolmas tase tellija võib arvutada ise pärast detailsete arvutuste tegemist ka ehitusfirmas. Täpsus 5%.
Täitmisarved- ehituse pass (kui arvutab tellija)
-täitearve (kui ehitaja arvutab)
-tellija
-ehitaja
-projekteerija-konsultant
Kuidas nende huvid seonduvad eh. maks. Arvutustega?
Kõik osapooled on huvitatud, et kulutusi oleks võimalikult korrektselt esitatud ja arvutatud.
Tellija või omanik soovides saada talle vajalikku ehitist peab eelnevalt teadma milliseks kujunevad tema kulutused soovitu kvaliteetseks ehitamiseks ja ka selles, et kontrollida
Lk. 2 esimene pool
tehtavate kulutuste põhjendatust.
Projekteerija- konsultant peab teadma tema poolt kavandatava ehitise maksumust, et tagada tellija rahuolu ja kui kavandatavat ehituse maksumus vastab kavandatud rahalistele vahenditele siis on tagatud, et seni kavandatud pole vaja mingi projekt, koostatud kavandi alusel hakatakse ehitama.
Ehitaja jaoks on oluline määrata usaldatav maksumus, et lepingu aluseks olev reaalne kat. Kõik ehituseks vajalikud kulutused, tööde kalenderplaani koostamisele. Kuigi erinevatel osapooltel on erinevad huvid, on vaja läbirääkimistel tagada, et arvutused oleks omavahel võrreldavad. Arvutuste aluseks peavad olema üheselt aktsept. Põhimõtted, terminid. Seega on vaja teatada . Standardiseerimine nt. ehitustöö mahtude arvutamiseks, eelarve vormid
Ehituse eelarvestamist vaadeldakse kulujuhtimisena:
-projekt. eri etappe teeniv kuluarvestus
-ehitusettevõtte pakkumisarvutused
-ehitusaegsed konstruktsioonid : -eh. toodangu sihtkalkulatsioon
-eh toodangu jälgimiskalkulatsioon
-järelarvutused
-andmebaaside ülalpidamine- süsteemide tervikuna , andmed ehitusmeetodite kohta, ehitushindade andmebaasid .
Investeerimistsükkel:
1)Identifitseerimine(mida üldse vaja on? Põhjendatavad majanduslikult)
2)Hindamine (üldised realiseerimisviisid)
3) Defineerimine ( ehit . projekteerimine )
4)Realiseerimine (ehitamine) - ehitis valmib
5)Ekspluatatsioon (käivitatakse Esialgne tegevus hoones)
Lk 2 teine pool
Investeerimistsükkel kulude jagunemise:
-püsikulud
-ABS
- intervall püsikulud
Ehituse elukaar parandamine - (renoveerimine)
-on investeerimistsükli kasutusel
Ehituskulude selgumine kande eri etappidel .
Kus tehakse põhiline osa kuludest ? Millisel tsükli etapil saab neid ette prognoosida?
Kulude kogunemine näitab tegelike ehituskulude moodustamist. Põhiline osa tegelikest tehakse ehitamise etapi. Ehitushanke investeerimiskulutusi mõjutavad kõige rohkem üldplaneerimise ja projekteerimise etapil, kus võetakse vastu objekti, suuruse jne. kohta, mis kõige rohkem mõjutavad maksumust.
Hanke kulud konkretiseeruvad ehituse ajal, kuid valmis projekti alusel ehituse korral ei saa kulusid enam oluliselt mõjutada.
Kulude jagunemise teooriast.
Kulud jagunevad:
1)püsikulud
2)muutuvad(varieeruvad)kulud
Püsikulud (muutumatud, fikseeritud kulud) osa kogukuludest , mis ei muutu tootmismahu või ehituskestuse muutumisel.
ABS püsikulud- kulud, mis ei sõltu sellest kas firma tegutseb nt. maksma peab ikkagi üüri, renti jne.
Intervall püsikulud-jäävad teat . võimsusvahemikul püsivateks, selle muutumisel, võivad järsult muutuda.
Lk 3 esimene pool
Püsikulude osa ühikmalesuuruses väheneb töömahu suurenemisel. Seega suurema tootmismahu juures on võimalik need kulud alla viia.
Muutuvad kulud-
-proportsionaalsed
-mitteproportsionaalsed
Proportsionaalsed kulud- tegemist on lineaarse sõltuvusega, töömahu kahekordistamine suurendab ka kulusid 2x nt. Ehituskulud. Kulud muutuvad proport ajale- ajast sõltuvad kulud nt. Ehitusplatsi ajutised ehitused .
Mitteproport kulud
Degres: kulud tõusevad vahe või rohkem kui toodangu maht nt. Korduval omandatud oskused, mis tõstuvad tööviljapakust.
Progr: ületat.optimaalne tootmisvõimsus või rakendat.tööd.
Üldistavalt vaadeldakse püsi- ja muutuvkulusid koos. Mõlema kululiigi kõveral liituvad nt. Inventaarsete kilpide püstitamine (muutuv- amortisatsioon , parandus) (püsi-paigaldamine, transport, montaaž)
Lk3 teine pool
Muutuvad kulud:
-proports kulud
-mitteproports kulud
- alusdokumendid
Maksumust mõjutuavad küsimused
Kõrged püsikulud määravad suund tootmismahtu, et püsikulude osa ühikmaksumuse alla viia. Väikeste mahtude korral on soodsam valida variant väiksed püsi- ja suured muutuvkulud.
Mis määrab eh.mak üksikud töömahud või üldehitusprotsess?
Traditsiooniline lähenemine- staadiumi korral, kus objekti projekteerimisel ollakse esialgsel tasandil seondub projekti maksumus funktsionaalsete aspektidega. Sõltuvus on ebakindel, eh hinnatakse nt. Koolidel ühe õpilase koondmaksumuse järgi.
Detailsema projekt astmel on maksumus rohkem seotud üksikute töömahtudega.
Alternatiivne lähenemine- teeb vahelt tradit hoonete ehitamisel ja ka inseneriehitusel. Maksumus on protsessi poolt ära määratud st. seadmed , meetodid määravad maksumuse. Tradits. hoonete maksumus töömahust, inseneriehituse maksumus on rohkem ära määratud protsessiga ( civil engineering )
Alusdokumendid- hea ehitus eelarve sõltub sisendandmete kvaliteedist. Parimad on sellised, mis tulenevad tegelikest kogumustest ehituseelsete platstingimuste muutmisest valmis ehitusobjektiks. Suurimaks tähistuseks koostades head eelarvet on raskused määratleda teostatavaid töid enne nende algust.
Maksumust mõjutatavad küsimused:
1)Milline on töö sisu?
2)Kus töö toimub?
3)Millal töö toimub?
4)Kes hakkab töid tegema?
Lk. 4 esimene pool
Eelarvestamise õnnestumiseks on tähtis, et alusdokumendid arendaksid ühemõttelise pildi maksumusest.
Eelarvestamise alusdokumendid
Alusdokumentides kirjeldatavad küsimused millele tuleb esmajärjekorras tähelepanu pöörata.
1)Mida peab töövõtja projekti alusel tegema ja millises ajavahemikus ?
2)Kuidas tuleb töö läbi viia?
3)Millisel viisil tellija vastutab esitatud info eest?
4)Millised on eritöid tegevate alltöövõtjate soovituste piirid võrreldes üldehitustöid tegema peatöövõtjatega?
5)Mida on vaja teada ehitusplatsi kohaliselt tingimustest ja töid raskendavatest asjaoludest (pinnas)
6)Milline infomatsioon on teada pinnasetingimuste kohta, mida tuleb täiendavalt välja selgitada?
7)Millised ettevalmistus ja järeltööde kuludest tuleb lülitada pakkumishinda?
8)Mida ettevõtja peab teadma, et ta ei kahjustaks tellija ja kolmandate isikute vara, mis paikne tööde piirkonnas?
9) Millised hanked korraldab tellija ja millised kõrval kohustused tulenevad nendest töövõitjale? (mõned üldehitusmaterjalid, mööbel ja sisustus ) Kõrvalkohustused nt. mahalaadimine, paigaldamine.
Lk 4. teine pool
10)Millist sisu oma tähtsamates osades nõutakse töövõtulepingult?
Eelarvutamise aluseks olevate dokumentide valmidusaste en. erinev eri projektide vahel. See võetakse arvesse pakkumishinnas algdokumentidest. Põhjustatud hinnana.
Hinnalisad= riskid +kasum+hindade kallinemine+käibemaks.
Alusdokumendid mõjutavad ka arvutusmeetodi valikut kui on kasutatud täpsed joonised, kasut eelarvestamist ehitustööde lõikes. Kui alusdokumendid on pealiskaudsed on aluseks konstruktiivelemendid.
Fikseeritakse ehitaja ja tellija vastutuse jagunemist puudutavad aspektid
1)Üldine info ehitusprojekti kohta (nimetus, kirjeldus, tellija, projekteerija, järelvalve, teised töövõtjad)
2)Töövõtu viis. Töövõtte suhte põhimõtted. Tööde eest tasumine.
3)töövõtupiirid(ulatus). Erinevate töövõttude ( all ja peatöövõtjad), tellija hangite omavahelised piirid
4)Alusdok. informatsioon. Nimekihi eri töövõttude pakkumisdok-st, nimetatakse ära kasutatavad töövõtudokumendid. Andmed tellija töömahtude loetelu kohta.
5)Töövõtu aeg . Alguskuupäev, koguehitus, vahetähtajad. Andmed viivistrahvide kohta. Kohustused ajagraafikute koostamise kohta.
Lk. 5 esimene pool
6)Töövõtja garantiid . Garantiperioodi määratlus ja vastutuse piirid
7)Tellija maksekohustus. Andmed maksmise seotuse kohta hinnaindeksiga. Lisatööde käsitlemise põhimõtted, maksegraafiku põhimõtted.
8) tellija muud kohustused. Load ja projektdokumentatsiooni.
9)Järelvalve küsimused. Ehitus- ja projekteerimisjärelvalve
10)Ehitusplatsi organisatsioon . Millised on erinevate osapoolte esindajad, millised koosolekud ja päevikud?
11)Tööjõud kasut. reguleerivad piirangud
12)Tööde vastuvõtmine. Ülevaatused ja katsetused
13)Erimeelsuste lahendamise kord
14)Hinnapakkumise info. Pakkumise vormi, info, alternatiivsete kohta (ehitaja ettepanekud) hinnapak. kehtivus. Lisainfo saamine võimalus.
Töövõtupiire määrav lisa
Ehitusplatsi üldised organiseerimispõhimõõted. Vastutuse ja tööpiirkondande jaotus eri töövõtjatele.
Üldised määratlused . Nimekiri katsetest, avade jätmise kohta konstruktsioonidesse.
Pakkumiskutse Ametlik üleskutse, ettepanek esitada projekti kohta hinnapakkumine . Kuupäev, kuidas esitada ja kuhu.
Tellija töömahtude loetelu . Töö nimetus, kirjeldus ning mõõtühikud, tuginedes kogumustele või eeskirjadele (Eestis veel pole)
Uurimisaruanded. Enamasti pinnaseuuringud, olemasolevad ehitised, puud. Rekonstrueeritava hoone kohta olemasoleval konstruktsioonid, seisund.
Lk 5. teine pool
Tööpakkumise määrav lisa:
-eh. pl üldised org. põhimõtted
-üld määratlused
-pakkumiskutse
-tellija töömahtude loetelu
-ehituse seletuskiri alg.dok tutvumise järjekord.
Ehituse seletuskiri ja joonised: proj. koostatud tehniline projektdokument, määratletakse töö lõpptulemused, kasutatavad materjalid, konstruktsioonid, kvaliteedinõuded. Töömeetodeid puudutavad nõuded ja määrused, mis määravad kvaliteedi. Eritöödel on eraldi seletuskirjad.
Joonised- üksikutel tootel põhineva eelarve koostamine eeldab, et projekt on kirjeldatakse ühemõtteliste tööde lõikes. Nõutakse põhiliste plaanide ja lõigete olemasolu ja seletuskirja. Eraldi lahendused nt. vundamenti kohta.
Eeskirja alusel koostatava eelarve korral arvutused kogemuste ja oletuste järgi.
Joonised:
1)arhitektuursed (generaalplaan 1:500, plaanid-lõiked)
2)konstruktiivsed(vundamendijoonised kaevetöödele, lõikamistöödele, lõiked vahelagedest)
3)eritööde joonised
Tutvumine alusdok määrab ära projekti valmidusastme, millest tulenevalt määratakse eelarvestamise organisatoor . ja ajaline planeerimine .
Algdok tutvumise järjekord:
1)Pakkumiskutse ja dokumentatsioon- määrab ära pakkumise tähtaja
2)Töövõtuprogramm- kirjut. välja olulised punktid, mis määravad ära ajutised või maksumuslikud tingimused
3)Joonised- võrreldakse jooniste loetelu joonistega . Esmalt arhitekti joonised. Seletuskiri (üldine kvaliteeditase erandlikud, rasked kallid tööd)
Lk. 6 esimene pool
Eelarvestamise etapid
Otsus arvutuste läbiviimiseks

Tegutsemisviiside määratlemise plokk
Algdokumentide tutvumine
arvutusmeetodi valik
arvutustöö organiseerimine

Eelarve koostamise plokk
mahuarvutus
hinnapäringud
projekt. vastuolude selgitamine
hindamine

Eelarve kontroll
Eesmärgiks määrata hanke kulud
ALGPÕHIMÕTTED
-peab olema kattev kõik töövõttu puudutavad kulud
-ei saa olla kordumisi
-hinnatakse päevahindades (hetkel kehtivad hinnad)
-haavab arvutatava terviku piiritlemist alusdok süvenemiste teel
EHITUSKULUDE LIIGISTUS
Enamus projektidest liiga suured, et neid tervikuna planeerida , juhtida, eelarvestada. Tuleb raotada osadeks jaotus tuleb läbi viia süstemaatiliselt, et kujundada tööde hierarhiline struktuur
1. Leida meetod, millega osa oleks identifitseeritud suhtes teiste osadega (number, kood)
2. ükski osa ei tohi puudu jääda (kontrollimine – kirjad)
Kodeerimine – ei tohi olla isoleeritud, peaks hõlmama kõiki firma tegemisi (varustamine jm)
Lk 6. teine pool
Kood – lühimeetod, mis kannab infot mingi objekti või elemendi kohta. Koodid on eriti olulised arvutustehnika kasutamisel .
Koodide funktsioonid – peab olema selliseks unikaalseks nimeks, mis identifitseeriks elementi, mille juurde ta kuulub
- kood ise või oma allkoodide abil organiseeritakse nii, et ta määratleb – kirjeldab elementi, kuhu ta kuulub
LOOGILISE KODEERIMISSÜSTEEMI EELISED:
-kergem otsida projekteerimisinfot (varasemad projektid)
-võimalus teha statistilist analüüsi
KAHTE LIIKI MAKSUMUSKOODE:
-standardsed koodid (andurvahetus projekti vahel)
-projektikohased koodid (karkassiks ühe konkreetse objekti puul). Projektikohased koodid tuletatakse stand. koodidest
Mikro- ja makroelemendid  mikro- ja makroeelarvutamine
Et luua eelarvele karkassi on soovitav välja töötada töödestruktuuri, kus on elemendid hüdraulilises struktuuris.
MAKROEL – vundamendid , katus, viimistlus jm u 10-15 nimetust
MIKROEL – vundamendi raketiste püstitamine jm
Kõigepealt jagatakse makroelementideks, selt edasi väiksemaks mikroelemendini välja. On koostatud tööelementide loeng, kus on kirjeldatud erinevate tööde sisu.
EHITUSKULUDE LIIGITAMISE EESMÄRGID.
Eri osapooltel eri eesmärgid liigendamisel.
Lk 7. esimene pool
Selleks, et saaks võrrelda erinevaid kulu- ja hinnagraafikuid omavahel, on vajalikud eeskirjad.
KLASSIFIKATSIOONISÜSTEEMID PEAKSID SOBIMA:
-investeeringutele vajaliku hinnangu andmiseks.
- konstrukt . elementide järgi jaotatud hinnanormatiivide koostamiseks .
-ühikhinnetel põhinevate eelarvete ja pakkumiste koostamiseks
-tegelike kulude arvustamiseks ja võrdlusandmestikku kogumiseks
-tellija ja töövõitja vaheliste arvelduste korraldamiseks.
-ehituskulude ja eh. hinnaindeksi arvutamiseks.
-eh. korraldavate projektide koostamiseks
-eh. tööde operatiivjuhtimisplaanide koostamiseks.
Nende süst. ülesehitamisel on vaja arvestada:
1.liigitada eh. maksumus tema osade ja elementide kaupa
2.liigitada eh. rajamiseks vajalikud kulud nende kulude kandjale järgi  üksikutest ehitustöödeks jaotamine.
Jaotus kuluartikliteks – kulud jaot. tööjõu- ja materjali kulud, -masinateks jne.
KULUARTIKLID (KULULIIGID)
Eelarve dok. on tavaliselt sisse viidud oluline jaotus, et ehituskulud on nende tekkiseloomu järgi jaotatud kluartikliteks.
Kulupositsioon:
KE- kaus. elemendid
TL- töö liigid
TJ- tööjõud
Kuluartikleid peab olema vähemalt üks mingil kulupositsioonil nt. Lammutustöö, esineb ainult tööjõud.
Enamasti tähendab jaotus seda, et tuuakse välja rohkem
Lk 7. teine pool
kuluartikleid (2-6 tk)
KULUDE JAGAMISELE KULUARTIKLITEKS JÄRGIDA PÕHIMÕTTEID:
1. Eraldada kuluartiklid, millele soovitakse avastada erinevaid hinnalisandeid ( kasumid , riskid)
2. Eraldada tuleb kuluartiklid, mis saavad olema edaspidi eelarvestatud ja tegelike kulude omavahelise võrdlemise objektiks .
3. On vaja eraldi välja tuua kuluartiklid, mille alusel soovitakse eelarvet arve pakkumise ära andmist soovitakse kontrollida nende osakaalu järgi kogukuludes.
Praktikas on levinud, et eraldat. 2-6 kuluartiklit.
Süsteem, kus eristab:
1) tööjõud
2) ehitusmaterjalid
3) ehitusmasinad
Nii jaotatakse ehituskulusid Eestis (ELJ – ehituskulude Liigit. Juhend)
ELJ varasem versioon oli ELE, kus oli 4-ks jaotamine.
Samad punktid + alltöövõtt
5-ks jaotamine (järjekord on oluline):
1) tööjõud
2) materjalid
3) alltöövõtt
4) omad teenused
5) muu
See on Soome klassifikatsiooni süsteem → TALO -80
Omad teenused – kõik, sellised sisemised allüksused, kes firmale teenused osutuvad nt ehitusmasinate sisemine rent.
Lk 8. esimene pool
6-ks jaotus. Alltöövõttu on võimalik lahku jaotada, siis saadakse 6-ne jaotus.
KLASSIFIKATSIOONISÜSTEEMID
CS: Construction Specification Institut
CST: Masterformat (pikem variant)
Selle klassifikats. on 3-tasemeline hierarhia
1. Üldjaotused (divisjonid) 16 tk
1) (või 1000) Üldtingimused
2) Ehitusplatsi tööd
3) Betoonitööd
4)Müüritööd
……
15) Santehnilised tööd
16) Elekter
2. I astme alljaotus ( sektsioonid ) nt 3100 – bet. raketisetöö
3. II astme alljaotused nt 3155 – talade raketised
Täiendatakse neljanda koodipositsiooniga –konkreetsed kulukirjed (tööd ja konstruktiivsed elemendid) nt 3155 0020 – konkreetsed mõõtmed sellel ajal vm.
Kui see jaotus on veel ebapiisav, rakendat. WBS.
SMM – Standard Method of Measurement s.o. tuntuim rahvusvaheline klassifikatsioon . Eriti inglise ja prantsuse keelt kõnelevates
Eriehituses eraldi väljaanne CESMM3 (Civil Engineering)
See pakub välja teat. süst. Kulupositsioonide rakendamiseks.
Omaette ehitusvaldkonda tuuakse välja Civil Engineering (nt sillad , maanteed klassifikatsioon)
SMM on nii kulude klassi, süsteem kui ka mõõtmisjuhend.
Lk 8. teine pool
Alates SMM7 mõõtmisjuhised klassif. tabeli osaks. See süsteem on aluseks tellija töömahtude loetelule BQ koostamiseks.
Hierarhiline struktuuri ülesehitus (24 jaotusest)
1 tase D Pinnasetöö (sellised on 24tk)
2 tase D3 Vaiatööd
3 tase D3O Kohtvaiad (u 300 tk) (D35 – kaeviku tagasitäide)
300 pooled on üldehitustööd ja teine pool eriehitustööd.
24. 1.taseme alajaotus
A üldosa
B eessõna
C lammutustööd
D kaevetööd (pinnasetööd)
Osa sektsioonidest on teat. Tööde üldised tegemise või mõõtmise vahel nt. D10 kaevatava pinnase algmahu ja puistemahu vahel.
SMM põhineb eelkõige tööliikidel ja nende taustaks olevatel ametinimetustel.
SfB Rootsi päritoluga (Ehitusküsimuste Koostöö Komitee)
Töötati välja 1947 – 49
Ehitis jaotatakse selle klassifik. süst. puhul teat. elementideks hoone funktsionaalsete osade järgi, vastavalt nende valmistamise materjali jm järgi. See ei ole mõeldud inseneriehituse jaoks.
Elemendi tase - nt sein(21)
Konstruktsioon – nt plokkmüüritis (F)
Element + Konstruktsioon (21)F
Lk 9. esimene pool
0 – ehitusplatsi üldkulud
1 – vundament , mullatööd
2 – karkass
3 – täiendavad konstruktsioonid (karkassitäite konstr )
4 – viimistlus jne.
Soome ehituskulude klassif. süsteem
TALO – 70 kasutati 70-ndatel
TALO – 80 kasut. Laialdaselt eriti 90-ndatel ja tänagi
TALO – 90 laialdasem kasutuselevõtt seisab ees.
TALO – 80 kasutatakse:

• projekteerimisel nt. ehitusseletuskirjade ülesehitusel
  
• hoonestamisel nt. hanke planeerimisel, tellija mahuarvutusel
  
• ehitusettevõtte kuluarvutustes nt. detaileelarvetes, kulukontroll.
  
• ehitustootmise mitmesuguste ülesannete lahendamisel nt. tammede planeerimisel
  
• üldises ja avalikes infopankades nt. hinnaindeksites
  
• mitmesugustes kirjastatud väljaannetes
  

Keskseks TALO – 80 klassif. jaotus põhimõtteks on hankekulud
Kõige jämedamal tarandil jaot. hankekulud 3-ks:
-hanke rajamiskulud
-hankimiskulud
-ehituskulud
Süst. on hierarhiline ja ehituskulud on osa hankimiskuludest ja hankimiskulud omakorda osa rajamiskuludest
TALO – 80 koosneb järgmist klassifikaatoritest:
1. konstruktiivelementide klassifikatsioon (RO)
Lk. 9 teine pool
2. tööliigi klassif (SCO)
3. kuluartiklite klassif (KL)
4. kulupearühmade klassif (KE)
TALO – 80 koosneb 2-st paralleelsest infoelutusviisist
Süsteemi põhikarkassi 3 esimese klassifikatsiooni näol. kulupearühmad moodust. teat. paralleelse täiendava klassifikat. aluse.
Kulupearühmad katavad kogu hanget, kui investeerimisobjekti. Need jaotused üksikutesse klassidesse ja tähistat. tähtedega A – D-ni, kus B, D jaot. omakorda alamklassideks nii, et kokku on 10 klassi, kusjuures lisatakse juurde numbrid 1 – 9.
A0 tellija üldkulud
B ehituskulud B1 tellija kulud
B2 üldehitustööd
B3 saantehnilised tööd (LVI)
B4 elektritööd (S)
B3 ja B4 – LVIS eritööd
Konstruktiivelemendid, tööliigid, kuluartiklid võimaldavad kulu pearühma B täpsemalt jaotamist.
Jaotust kulupearühmadeks kasut. nii, et muude TALO – 80 kodeerimiseks just aluseks jaotatud kulud kasut. kas mitmesugustes eelkalkulatsioonides, hoonestaja kulukontrollis jm.
Konstruktiivelementide klassifikaatoris on 10 pearühma tähist. koodidega 0 - 9
0-tellija kulud
1-mullatööd, alused
2-vundamendid
Lk 10. esimene pool
Eriti sobiv on see kasut. projekteerimisel. See süsteem jaotab ehitusobjekti ajaliselt ja konstruktiivselt ühtlaseks tervikuks.
Pearühmades 2-5 on klassif. süsteemis koodid kahe numbrilised ja nende pearühmade juures jaot. edasi ka veel tööliikideks, sellise üldise skeemi järgi
XX YY KE – konstr. elem .
KE TL TL – tööliigid
konstr. el tööliik
2 vundament 1 raketisetöö
21 vundamenditaldmik 11 laudraketised ( I pearühm raketisetööall)
21 1 vundamenditaldmiku raketisetöö
21 11 vundamenditaldmiku laudraketisetöö
Monoliitse r/b tööd on kõik jaot. kolmeks.
1. bet. raketisetöö
2. betoneerimine
3. bet. sarrusetöö
Eritööd on 4-5-6 reaga väljendatud
KONSTR. ELEMENTIDE PEARÜHMAD
0 – tellija kulud ( hanke projekteerimisest, hoone ehitamisest, finantseerimisest, turustamisest tulenevad tööd ja kulud )
1 – mullatööd, alused ( konkreetsed ehitusplatsitööd, vundam . ja aluste jaoks tehtavad kaevetööd; aluste, vund . tugevdamisel; asfalteerimine, plaatsillutamine; välistrassid)
2 – vundamendid. Piiriks on vund. taldmike alumine piir ja aluspõranda soojaisolat. alumise kihi piir.
10 lk. teine pool
II pearühm (vundamendid ja välisobjektid) nt. aluspõrandad, vaiüdid, tugiseinad terasside valdamiseks.
III pearühm ( karkass ja katus) nt keldri ja põhikorruste karkassi elemendid; nõksud; katusekonstruktsioonid , katusekandekonstr. 37 ainult
IV pearühm ( täiendavad konstr.) nt aknad, uksed, piirded , löörid, korstnad
V pearühm (pinnakonstruktsioonid) nt viimistluskihid, vooderdus , tasandamine, katuse katted.
VI pr. (sisseseaded ja seadmed) nt eritööde seadused siia ei kuulu, ehit. vajadusi teenivad ei kuulu ka.
VII pr. (eritööd) nt santehnika, küte, elektritööd, liftid, teisaldustransport, üldehituslikud abitööd.
VIII pr. (ehitusplatsi ekspluatatsioon)
IX pr (ehitusplatsi üldkulud) nt ajutised ehitused, energialiigid
0, 1, 6, 7, 8, 9 on konstr. elem. kood kolmenumbriline
I pr. jaotus 12 kaevetööd → 121 kasvupinnase eemaldamine
→ 122 pinnakaeve
TÖÖLIIGI KLASSFIKAATOR jaotab ehituse täiendavalt tööliikidest, mida on 1-9.
1 – raketisetööd (lahtivõetavate bet. raketiste ettevalmistus, ülespanek, lammutust) Sisemine jaotus on raketise tüüpide järgi siia ei kuulu piisavad liigeskonstruktsioonid.
2 – sarruse ja bet. tööd ( armeerimine , tsemenditööd, betoneerimine, betoni segu valmistamine)
3 – metallitööd (terase, ploki jm rauatöid, kuid mitte monteeritavate teraskonstr. seotud töid)
4 – müüri-, krohvi-, ja plaatimistööd
Lk 11 esimene pool
5 – monteeritavate elem. tööd (materjalist sõltumatult, elemendiks on vundamendi plokid, vahepaneele, ei loeta uksi , aknaid, telliseid )
6 – puidutööd ja plaatimistööd (v. a. Monteeritavad puidutööd) Siia kuuluvad ka kipsplaatide paigaldamine
7 – soojus- ja isolatsioonitööd
8 – hüdroisolatsioonitööd
9 – muud tööd (klaasimine, looduskivitööd, maalritööd)
Nt. 30 – nulliga lõppev koodifunktsioon näitab, et tegu on ilma alljaotuseta konstruktsioonidega
(3) 9-ga lõppemine näitab, et tegumist on karkassi eri. konst .
TALO-80 on võimalik 4 kohalist koodi veelgi laiendada
2321 – kandva põranda sarrusetöö
2321 020 - kandva põhisarrus
2321 040 - kandva vungisarrus
Kuluartiklid.
Töökulude hulka loetakse otsesed ja kaudsed hüvitised, mida ehitaja maksab temaga töösuhtes olevatele ehitusplatsi tunni- ja käsitöö palgalistele töölistele.
Materjalikuludeks loetakse ehitajate poolt hangitud mitu detailidele tehtud kulutused, milles ei sisaldu tarnijale tööplatsil tehtav tööpanust.
Alltöövõtukulud – võõrad teenused – välistele ettevõtetele ehitusplatsil tehtud tööde eest makstavad kompensatsiooni . Omad teenused – ettevõtte sisesed arveldused, mida nim. sisemiseks rendiks.
Muud kulud – kõik kulud, mis eelnevate alla ei kuulu nt. üürid, kuupalgaliste töötajate kulud.
TALO-90 vt. edasi
Lk 11 teine pool
ELJ – ehituskulude liigitamise juhend toodud 10.09.98
Sisaldab 1) ehitusekulude liigitus (tabel 1); 2) töövaldkondade liigitus (tabel 2); 3) jaotus kuluartikliteks (punktis 5)
Ei kehti ehituse kohta, vaid üldehituse kohta näiteks teed.
Kulud jaotatakse – töötasu; def. materjali ja konstruktsiooni maksumus ning transpordi kulud; kulud eh. masinatele.
Ehituse kogu kulud koosnevad kõigi huvirühmade kulude summast. Kulud tuleb arvutustesse võtta mahuliselt eraldatud osast, tuleb koostada kuluarvutused iga osa kohta eraldi. Kuluarvutuse koostamisel arvestada kulude ja hindade momenditeest märkides aine koostamise ajas. Kui kulud on prognoositud ehituse viimistluse ajal mingil muul tasemel tuleb sellele viidata.
Tellija võib mõnda pakkumise kutse dokumentides järgmiste kuluartiklite väljatoomist:
1.töötasu
2. Materjalid
3. Masinad
4. Sots- ja ravikindlustusmaks
5. Ehituse üldkulud ja kasum
6. Kindlustus ja tagatiskulud
7. Käibemaks
Ehitustööde liigitus (Erinevalt ELE-st ei ole seotud tööliikidega mõõtühikut)
000 – eh.plaani ettevalmistamine
001 – tellingutööd
Lk 12. esimene pool
002 – mullatööd
040 – eritööd kütteseadmed
082 – eh. tööde raudtee ülesseadmine
Liigitus ei ole lõplik, edasine liigitamine eh. tööde liikide kvaliteedi ja koguse järgi.
Iga projektis osaleja soovib teha endale vajalikke arvutusi läbi viia suvalisel viisil, ent tuleb tagada arvutustulemuste ja vajadusel ka kasut. meetodi võrreldavus. Selleks on vajalik, et tehtud arvutused oleks esitatud korrektselt ja arusaadavalt. On vaja kaitsta ja põhjendada lepingu läbirääkimistel ja vaidlustel. Kasutada oma ettevõttes kõigile töötajatele tööülesannete ja juhendite väljajagamine. Vajatakse kontrollimisel, et tõendada kulutuste tegemist. Tellijal õigus nõnda käesolevas eeskirjas toodud liigituse ja normide kasutamist eelarvestamisel.
*vormid on eraldi väljaandes, mida ametkond veel ei ole – kommentaarid ELJ
TALO-90
Tegu on klassifikaatori ja rakendatud meetodi ühendussüsteemiga.
Klassifikaatori alused:
Ruum. Jaotab ehituse ruumiprogrammi alusel. Peamine, ligilähedase eelarvestamise puhul.
Hankeosa
-hankeosa – jaotab eh. hanket-ni osadeks
-konst. elemendid – jaotab eh. füüsiliselt osadeks
-seadmeost – jaotab eh. füüsiliselt osadeks
Lk 12. teine pool
3. Töölik. eh. tootmise jaotat ehitis eh. töödeks => sellele vastab tööliiki klassifikaator
4. Panused – panuseklassifikaator (kulunormid, liikideks on tööjõupanus, materjali panus, alltöövõtupanus ja seadmepannus)
Ruumiklassifikaator
Tuuakse välja eluruumid , kontori- , ja õppe- ja laoruumid. Kood on 6 kohaline XXX –hoone otstarve YYY – konkreetne ruum ehituses (411 – teater 730 – WC)
Hankeklassifikaator
Jaotus (vt. eespool ) on sisseviidud pearühmade tasemel. Pearühmad koosnevad tähtedest, millele tuleb juurde täpsustav numbriline osa
Hankeosa:
A – kinnisvara haldus;
B – hoonestamine (B2 – projekt, B5 – finants);
C – ehitusplatsi tehnika e. Üldkulu elemendid (C2 – soojakud)
Konst. elemend . pearühm:
D – eh.ala. tarindid (D2 – kaevetööd, D6 – haljastus );
E – aluskonstruktsioonid (E1 – hoone alused kaevetööd);
F – alatelikud üldehitustööd (F1 – vundament, F2 – karkass)
Seadme pearühm:
G – santehnika LVI (G1 – küte, G2 – vesi ja kanalist);
H – elekter S (H2 – valgustus);
I – infosüsteemid (I1 – telefon, I2 - antenn)
K – välismaine projekttegevus
L – ehitusplatsi hooldus
M – tootmisinvesteeringud
F12 – alusmüür F12 A001 (konkr. elementide tüüp) – projektikohane jaotus konkreetses projektis olev element.
Tööliigi klassifikaator:
1 – mullatööd,
2 – betoonitööd,
3 – metallitööd,
8 – remontimistööd
Lk 13. esimene pool
Lisandub teine number:
13 – lõhketööd;
14 – vaiatööd;
21 – raketisetööd;
22 – sarrusetööd;
23 – betoneerimine.
TALO-90 süsteemil põhineb nt RYL
Nt TALO-90 koodist firmakohane kood, näitab konkreetset töö meetodit tsiviilvariandi kõik konstruktsioonid 23 – betoneerimine 1A11 – pumpbetoneer. F21 – üldehitustööd
Panuseklassifikaator.
Märatakse numbriga, millele lisanduvad täpsustavad lisanumbrid.
Eesti ehituskulude klassifitseerimissüsteem
Eh. projektide koostamine ajutine juhend 1991
Eh. kulude liigitamise eeskirjand 1992 (aluseks DIN-80-nde väljaanne)
Eh. kulud EVS 665 1996 tänini ametlikult kinnitamata
Eh. kulude Liigitamise Juhend ELS 1998 (DIN 276 1993)
ELE jaotus koond. eelarve paetükkideks kulude kandjate järgi. Kuluartiklileid on neli: palk, materjalid, masinad, alltöövõtt.
EVS 665: 1996 ehitusteabe väljaanne ET-1 0208-0258
100 – krunt
200 – ettevalmistus ja hõlve
300 – hoone ehitustööd ja tarindid
400 – hoone tehnoseadmed
500 – hoone välisrajatised
600 – sisustus ja kunstiteosed
700 – eh. kõrvalkulu
Jaotuvad veel:
310 – eh. süvend,
340 – sisesuvad;
390 – tarindite muud eh. meetmed;
341 – kandvad siseseinad;
346 – sisemised kandeseinad;
347 – muud.
Lk 13 teine pool
Eh. kulude liigitamise eesmärgid:
Jagada kulud omaniku, projekteerija ja ehitusettevõtja vahel. Jagada kulud osade vahel: ehituse töövaldkondade järgi; kulude tekeperioodide vahel.
Võimaldada võrrelda koostajate poolt erineval ajal erinevatele projektidele koostatud arvutusi.
Oma eeldused efektiivseks maksumuskontrolliks
Hoida kokku tööjõukulu plaanimisel ja lühendada projekteerimise kogukestvust.
ELJ ET-3 märksõna register .
Ettevalmistamise 7 etapp on kulupositsioonide nimekirja kokkupanek. Iga välja jääv element üldkulude arvutamisel.
Eraldat. süsteemi- ja tarkvara kulusid.
-riistvara – materjalid, konstruktsioon
-tarkvara – graafikud, plaanid
Ligilähedase on prognooside ehitusmaksumust ehitusprojekti väga varases staadiumis. Selline prognoos mõjutab ka tellija otsust. Liiga kõrge esialgne maksumusprognoos võib kliendi ära hirmutada. Meetodites ei arvestata mitte ainult täpsuse momenti vaid ka projektide üldise mahu aspekti, sest täpsus sõltub suurest määral alusinformatsiooni liigist.
Lk 14. esimene pool
Nende levik ja populaarsus haarab nende firmadest, kergust jn
Meetodid: 1) Funktsionaalne ühiku meetod e. ühikmeetod koosneb mingi konks . ehitiste iseloomustava standardse funktsionaalse ühiku valimisest ning vastavate ühikute mahu korrutamises üldmaksumusega nt koolimajas ühe õpilaskoha maksumus, autoparklatel ühe autokoha maksumus, pesumajades 100 kg pesu pestavat vahetuse kohta.
Erinevates riikides on kehtest. erinevatel aegadel ka normatiivne, Eestis enam ei ole.
Meetod põhineb faktil, et tavaliselt on eh. proj. maksumuse ja ühikmeetodi maksumuse vahel tihe sees. Frili ühik peaks väljendama antud eh kõige paremini. Ühikute kokkulugemine peaks olema suhteliselt lihtne. Märksa raskem on leida vastav ühikmaksumus. See nõuab seni ehitatud vastavate objektide analüüsi selliseid andmeid tuleb alati ka korrigeerida , lähtudes ehitusplatsi eripärast.
Lihtne ja kiire, kuid mitte eriti täpne meetod. Mõnikord eritat. maksumus vahemikuna. Eelkõige kasut. seda riigiasutused nn. sots. otstarbekat kulude väljaarvutamiseks.
2) Pinnameetod – tegemist on m2 normidega. Kõige levinum ligilähedase eelarvest meetod. Sellist hinnangut on kerge koostada ja tulemus on kergesti mõistetav. Üldine reegel on mõõdet kõigi koonuste pinnad ja konutatakse m2 maksumusega, kusjuures sarruste pind = välisseina mõõtude järgi põhiplaanist. Kaheseinte alla jäävaid pindu maha ei võeta.
Et tulemused oleks võrreldavad peavad olema teat. kokkuleppel
Lk 14 teine pool
nt korruste põranda pinnad mõõdet hoone sise- või välismõõtmete järgi. Reeglis on see, et rakendat. brutopinda st. Mitte ainult, seda hoonet isel. põhipind vaid ka sellega kaasnevaid abiruume, koridore.
Eestis olev kataloog „Hoonestuskulud” 1996 . Pinnameetodit rakendat. suhted brutopinna kohta. Möödud võetakse välissuunast, ilma siseseinte mahavõtmist.
Üldkasutatav: R.S.-Means, koosneb 10-15 erineva nimetusega raamatut. Kasut. Ameerikas ja mujal. Sisestunu maha ei arvestata.
Suurbritannias: Richardon’s. Rakendat. sisedimensioone, parema võrreldavuse tagamiseks.
Meetod hakkas levima peale II MS kui hakati massiliselt ehitama maju, koole . Ühikmaksumused on mitmest allikast kergesti kättesaadavad ja saab lihtsalt arvutada. Meetodi kamt. Tuleb järgida:
Tellija võib väljendatud kasulikus pinnas. Sellisel juhul tuleb lisada trepikojad, koridorid, et saada täielikult vajalik pind.
Kui hoonel on erineva funkt. otstarbega on või need on erinevad kvaliteediga, tuleks nende m2 pind diferentseerida nt koolimaja juurde ujula üritamine.
Kuluelemente, mida ei saa seostada , pindalaga tuleb lisada eraldi juurde.
Selle meetodi puhul on olulised erinevale pindala definitsioonid . Eestis kasutati pikka aega Soome infomaterjale. RT-d. Praegu kehtib ET-1 0105-0009 alates 1993 a-st. Alapaelinnaga „Juhend”. Seal on def. hoonealune pind, bruto -, netopind.
Lk 15. esimene pool
Seal on toodud ka soovitavad funktsionaalsed ühikud
3) Pinna – peerimeetri meetod kasut. teat. valimist, mis lisaks hoone pindalale arvest ka hoone peerimeetri pikkust, kuna pinna-permieetri suhe on majand. mõttes heaks väitajaks.
4) Ruumala meetod kasutatakse Eestis nõukogude ajal, viimasel ajal vähe (Põhineb Saksa väljaannete meetodil). Ruumala saamisele konut. pindala kõrgusega, mida mõõdet vundamenti taldmiku pealt ja ülevalt viilkatuse puhul poole katuse kõrgusem, lamekatuse puhul 60 cm katuse pinnast kõrgemale. Pole seotud kasut. pinnaga, korruste arvuga.
5) Ligilähedaste mahtude meetod mõõdet vaid kõige tähtsamate, kallimate tööde mahud ja rakendatakse vastavaid hindu nt katuse konstruktsioon m2-tes; karkass tervikuna, viimistlus jne
6) Maksumusmudelid keerulisemad matem . meetodil, algoritme, mis võivad haarata mitmesugused tegureid. Mõnikord käsit. omaette veel hinnakataloogide kasutamist, vahest ka hinnaindeksite meetodite klassifitseerimine.
Üldine lääne riikide jaotus.

Detailiseeritud eelarved

Parameetriline eelarvestamine

Ajalooline eelarvestamine

Fiktseeritud eelarvete kasut. meetod

Spetsiaal- või erieelarvete meetod

Kombineeritud
Lk 15. teine pool
Detailiseeritud meetod on mikroeelarvestamise tase. Detail eelarved kost. tööelementide struktuuri kõige täpsemal tasemel, põhinevad tööjõu ja materjalide ühikmaksumustel. Need saadakse, kas enda kogemuste alusel või käsiraamatutest. See eeldab iga väiksemagi ehitise detaili kokkulugemist ja hindamist.
Parameetriline – makroeelarvest tase. Teat. võrrandite või algoritmide kujundamine, kus ühikmaksumuste ja tööandmiste alusel kujundav eelarve kasut. üldisituim, kas varem teostatud eelarvetel põhinevalt viimastel andmetel. See meetod lükkab koost. eelarvet, ilma et iga detaili üksikasjalikult arvesse võetakse. Selle all mõeldakse sageli pindala- ja ruumala meetodeid (kr/m2 või kr/m3)
Võib põhineda ka konkreetsematel võrranditel nt brutopindala kohta jne. Need tuleb hoida ajaga tasa, tavaliselt kasut. eelarvutuste tarbeks, mitte vahetult enne ehitust tehtava eelarve tarvetes. Rakendat enamasti üldehituses, eriehituses ei ole nii palju parem baase välja töötat.
Ajalooline – andmed põhinevad analoogobjektidel. See on enamasti ligilähedane eelarvestamine. Eelarvestaja peab ärandama mingi näidisprojektiga ajaloolisest andmebaasist. Sobib kasut. hästi, kui firma on spetsialiseerinud teatud objekti tootele.
Fikseeritud – kui on spetsialiseeritud seeriatoodangule. Võib valmis eelarve võtta juba riiulilt, kuid ka neid tuleb pidevalt ajaga tasa hoida.
Spetsiaaleritoodel nt santehnika, küte.
Kombineeritud – mõne eelpool toodud meetodi koos kasutamisega.
Lk 16 esimene pool
Soome andmetel põhinev 4 jaotus.
Eelarvestamine ehitustööde lõikes, näiteks projekteerimisel (lõppfaasis); ehitamise ajal
Eelarvestamine konstruktiivelementide lõikes
Objekti osade lõikes

Ruumiprogrammi alusel, näiteks hanke üldplaneerimisel
Eelarve võib koostada kas ainult ühte neist meetoditest või panna ta kokku erinevaid meetodeid rakendavatest meetodist.
Eelarvestus meetod valitakse arvutuste eesmärgil kasutada olevate algmaterjalide andmete ja aja menetlusviiside alusel.
Briti ehitustraditsioonid:

Ligilähedased eelarv .

Detaileelarv

Ühetegurilised eel.

Mitmetegurilised
Ligilähedaste puhul täpsus sõltub eelkõige usaldusväärse ajaloolise väite olemasolul . Detail – üksikud kulunormid.
Ühetegurilisus – ühe ainsa parameetri järgi ehitus maksumuse hindamist. Mitmetegurilisus – arvestatakse üksikuid konstruktiivseid elemente ja liike, mida omavahel kombineeritakse.
Ligilähedased ühetegurilised – pindala, ruumala meetod jne.
Mitmetegurilised ligilähedased – elemendilised maksumusplaanid, ligilähedaste töömahtude meetod …
Lk 16 teine pool
Elemendilised maksumused platsil koostatakse esialgse projektlahenduse alusel, loetletakse tähtsamad hoone osad nt maa-alune osa, maa- pealne osa (karkass, katuse konstr., siseviimistlus) Nii saab erinevatele objektidele andmeid koguda, ligilähedaselt eelarvestada. Ligilähedast töömahtude meetodit võib kasutada tellija või ehitaja. Tähtsamatele töödele arvutus enamasti esialgu ligilähedased mahud, mida püütakse hinnata kaasates sinna abimaterjalide, abimehhanisme.
Mitmetegurilised detaileelarved:

• Ühikhinna meetod
  
• Operatsiooniline eelarvestus
  

Ühikhinna meetod nt sarrustööd (kg)

0,06 h/kg - tööjõu tunnid

70 kr/h tööjõu tunnitariif, arvestab makse

Ülekulu 51

Sidumistraat 21

6 kr/kg
Andmed selleks, et kulupositsiooni hinnata.
Ressurssi ühikmaksumus = ressurssi kulunorm * ressurssi ühikhind
Ühikmaks * töömaht = kulupositsiooni kogumaksumus.
Selline ühikmaksumus kuulub eelarvestaja põhioskuste hulka. Ühikhindu kasutakse selleks, et hinnata töömahu loetelu. Seal on mitmesugused vahe- ja lõppkokkuvõtete süsteemid.
Operatsiooniline eelarvestamine levinud eriehituses, kus …..? ehitusmeetod määrab ära ehitusmaksumuse . Samuti olemuselt analüütiline eelarvestamine nt vaatluskaevu rajamisel ühiku eelarvestaja jagab selle mulla-, betoonitöödeks jm, siis operatsiooniline eelarvestaja vaatleb tööd tervikuna, lähtudes kohe töö kogumahust
Lk 17 esimene pool
st kogu ajakulust töö sooritamisel, mis viiakse aste-astmelt kulueelarvest tasemele töid, mida operatsiooniliselt saab hinnata on mullatööd komplektselt (tihendamine, ära vedamine ), betoneerimine, drenaaži paigaldamine (alates kaeviku kaevamisest). Mõnikord tehakse operatsioonilise eelarvestuse järgi kontroll, siin on parem kaalutleda töövahendite vahel; võetakse arvesse konkreetsed vabad päevad, pühad, ebatootlikud kulud. Kõige lihtsamalt näeb see välja nii:
2x meest * 3x päeva * 9x tundi * 70 kr/h = 3780 kr
mehhanism 1 tk * 3x päeva * 9x tundi * 100 kr/h = 2700 kr
Kokku: 6480 kr
Töömahtude arvutus:
Seostub eelkõige detaileelarvestamisega. Töömahu arvutus käsitleb arvutusi alusdokumentides sisalduva informatsiooni muutumist objekti tervikuna kirjeldamaks arvutusmeetodi poolt määratletud töömahu positsioonideks.
Töömahu arvutuse valdkonnad:

algdokumentatsiooni tõlgendamine

algdokumentatsioonides sisalduva info agriteerimine ja kujundamine töömahu loeteluks vastavalt juhisel

erinevate eelarvestamise meetodite eeskirjade valemisse ja mahtude arvutus antud mõõtude alusel
Algdokumentide tõlgendamine – mõeldakse info omamist ja kasutamist selle kohta, millist teavet eridokumentidest võib leida ning võimet ühendades erialade sisu ehk sisu saada ettekujutust objekti siseloomust tervikuna. Õige tõlgendus eeldab teadmisi mahupositsioonide agriteerimise vajadusest.
Lk. 17 teine pool
Töömahtude loetelu koostamise üldskeem.
Info liigendamine klassifikatsioon TALO-80 (Arvutuse alusdokumendid) (mõõtmisreeglid) Mahuloetelu
Eritlemine – objekti mahu arvutuslike kulupositsioonide ehk mahupositsioonide hindamine sobivate mahuridadena.
Kirjeldamine – projekti mahu arvutuslike kulupositsioonide eritamine nii, et iga positsiooniline sisu on selle töömahu rea tõlgendamise seisukohalt ühemõtteline.
Töömahtude mõõtmise meetodid:

mõõtmismeetod

prognoosimeetod

põhikonstruktsioonide (põhiosade meetod)
Mõõtmismeetod – kui töömahtu on võimalik mõõta, siis saadakse see projekt kas otsese mõõteväärtustega või joonisel olevate mõõtmisväärtuste kaudu tehes teatud aritmeetilisi tehteid. Mõõtväärtusi mõõdetakse eelarvestamise meetodi juhendi alusel.
Prognoosimeetod – kui alusdokumentatsioon on puudulik tuleb töömahtu oletada, prognoosida ja oletuse põhimõtted ületinglikult oletada võib analoog projektide valemarvutuse andmete alusel.
Põhiosade meetod – kui tegemist on korduvate mahtudega võib kasutada põhiosa meetodit, mille puhul liitakse korduva põhiosa mahud ja korrutatakse need põhiosa arvuga. Arvutatakse nt mahud teatud piirkonna kohta, raketise m2-d, betooni m3-d, sarruse kg-d, teatud vahelae m2 kohta ja korrutatakse vaheala m2 arvuga. Maksuarvutuse abivahendid: joonlaud , mõõtkavajoonlaud, mahuarvutuse arvutustehnika, paberjoonised, programmid ( ACAD ).
Lk 18. esimene pool
Mahuarvutuse protsessi etapid:

• algdokumentatsiooniga tutvumine
  
• palumispalvete koostamine alltöövõitudele ja eritarvetele, vajalike koopiate tegemine
  
• kulupositsioonilt klassifitseerimine süstemaatilise ülevaates ja täpsustus
  
• arvutatava objekti vaatamine osadeks
  
• mahuarvutuste omavaheline tööjaotus
  
• mahuarvutusmeetodite valik
  
• mahuarvutus
  
• esialgne tööde organiseerimisprojekt ja ajagraafik
  
• tegelik mahuarvutus
  

Mahuarvutuse juhend – Eestis pole veel koostatud Soome TALO-80 ja -90 klassifitseerimist juhendit. Esitatakse üksikute tööde tasemel koostatava mahuarvutuse juhiseid. Kasutatakse üldist või ettevõte mahuarvutuse juhendit. Sisaldab töömahtude kirjeldamise , eritlemise ja mõõtmisreeglid määratletakse:

• kasutatakse kulupositsioonid töö sisu kirjeldusega
  
• fikseeritud mahtude eritlemise kulupositsioonide siseselt
  
• mahtude mõõtmise viisid ja mõõtühikud
  
• täiendavad selgitused, mida mahuloetelus koostamisel on vaja arvestada
  
• hindamisel eraldi arvesse võetavad asjaolud
  

Juhend on mõeldud nii tellija kui ehitaja mahuarvutuse tarbeks. Sisu on suhteliselt avatud. Juhendi alusel määratlevad mahud on konstruktiiv- teoreetilised . Tellija mahuarvulised küsimused eraldi.
TALO-80 juhend.
See on mõeldud kasutada traditsiooniliste hoonete, uusehitiste puhul detailsete töömahtude arvutuse juhendina ja töömahu loetelu
Lk 18 teine pool
koostamise juhendina. Ei ole lepingu tehnilist positsiooni. Juhend ei ole seotud mingi kindla töövõtu normiga ja ei mõjuta ka selle piire . Üles ehitatud TALO-80 klassifikatsiooni alused, kus pearühmad 2-5 tööliigikesksed, 6-9 konstruktsiooni elementide kesksed ja 8,9 üld- ja kaudkulude rühmad.
PÕHISISU: töömahtude eritlemine ja kirjeldamine. Tuuakse mahtude eritlemise põhimõtted, millised mahud tuleb eelarves tuua omaette positsioonidena ja millest lähtudes tuleb töömahuloetelu üles ehitada. Eristatakse töid kõrguse, suuruse või kaalu, materjale liikide järgi. Toodud on mõõtühikud ja mõõtmistööd. Töömahud loetletakse konstruktiiv-teoreetilistena, mida võtab hindaja arvesse iga positsiooni puhul eraldi. Selgitused sellisel, et arvutaja ei peaks teadma töömeetodite valikuid puudutavaid otsuseid. Tooltoodud on ära üldised põhimõtted nt alla 1 m2 avasid töömahtudest maha ei arvestata (v.a. kallid pinnaarvutused). Kui alusdokumentidele ei võimalda mõõta, prognoositakse mahud, sellele viidatakse. Mõõtmised tehakse meetrites, sentimeetrise täpsusega, viidatakse peale mõõtmist.
Töömahu koostatakse esimeseks ütlemise põhimõtteks ehitusega seotud liigendamine konstruktsioonilisteks elementideks pearühmades, seejärel konstruktsiooni elemendiks. Edasi liigendatakse iga konstruktsiooni elementide töölülideks vastavalt sellele, mis töid vajatakse. Üksiktöö kulupositsioonina kujutab endast konstruktsioon elemendi ühendust nt monoliitselt valatava töö vundamendi taldmiku kohta . 21 vundamenti taldmik .

• 2111 v. taldmiku laudraketisetöö
  
• 2117 v. taldmiku raketise lammutamine
  
• 2121 v. taldmiku betoneerimine
  
• 2123 betoneerimise järelhooldustööd
  

Lk 19 esimene pool
Üldpõhimõte: eraldi raketise-, sarruse-, betoneerimistööd.
Tööde sisese edasise jaotuse aluseks on tööde koosseisus olevad erinevad materjalid ja töömeetoditel. Kõik ei pruugi kodeeritud olla. 2123-001 numbrid võib juurde tulla. Tööd on mahuarvutusjuhendi eraldi välja toodud tabelis nt raketisetööd – eritletakse konstruktsiooni elemendi raketise tüübi ja vahepinna kvaliteedi järgi, erinõuete puhul viidatakse projektile. Lammutustööd tehakse eraldi välja omaette mahtudena eritletakse seinte otspindade ja plaatide üle 1m2 avade või üle 0,2 m2 süvendite küljed, kõverpindade, kahepoolsete raketiste konsoolide, veekindlate betooni raketiste tööd eritletakse toestava kõrguse järgi klassideks. Toekõrgus mõõdetakse toestava konstruktsiooni alapinna ja toetavseina vahelise kõrguse vahena. Eraldi tuuakse välja paksude plaatide raketise tööd. Mahuloetelus eraldi veel talade jooksva meetri mahud. Osade raketisetööde puhul näidatakse betooni konstruktsiooni ristlõike pindala, libisemise kogukõrgus, kinnitusdetailide liitemaht.
Betooni tööd. Betooni mahud eritletakse:

betooni tugevusklassi järgi ja siis eriomaduste järgi (veetihedus jne)

eraldi mahtudena eritletakse talad ja postid konstruktsioonide jooniste järgi järel monolitiseerimisel, avade ääre kõrgendusid. Töömahuloetelus näidatakse betooni maht ja konstruktsiooni ristlõike pindala ja konstruktiivne paksus.
KIRJELDAMINE: mõeldakse töömahupositsioonide esitamist selliselt, et iga töömahu positsiooni sisu on selle mahuarvutus.

mahuarvutuse eritlemine

positsiooni kirjeldus (nimi)
Lk 19 teine pool

kasutatav mõõtühik

viited projektile (viidet seletuskirja numbrile)
Töömahu loetelu sisu vastavalt TALO-80-le
Eh. seletuskirja nr
Kood
Kuluposit ja selgitus
Maksuandmed
 
KE
TL
 
töömaht
m/ü
 
21
 
seinataldmikud 30
 
 
 
21
10
laudraketisetööd
14
m2
12
21
18
raketise lammutus
14
m2
 
21
21
sarruse töö
94
kg
 
21
22
betoneerimine
36
m2
 
21
23
betooni järeltööd
3
m2
Mahtude mõõtmine
Töömaht näitab kulupositsioonierinemise hulka või kogust ehitusobjektidel. Töömahu mõõtmisreeglid kirjeldatud arvutusjuhendis:

• arvutatavad mahud on teoreetilised
  
• joonistele märgitud mõõdud on pädevamad kui jooniselt mõõdetavad
  
• mõõtmised viiakse läbi süstemaatiliselt vastavalt mahuarvutus juhendi eeskirjadel teatud osade vahelejätmist saab vältida, kui mõõdetud positsioonid märgitakse vastavalt algdokumentatsioonile – arvutuse töö järjekord. (näidis)
  

vundament ja karkass (info vundamendi kohta, et oleks kergem arvutada mullatöid).

mullatööd ja alused (arvestada ka eritööde projektis ettenähtud liitumised). Hoonet ümbritsevate torustike kaevetööd. Tuleb välja selgitada projekteerimisel esinevad olulised asjaolud.

karkassi täiendavad konstruktsioonid ja pinnakonstruktsioonid, tuleb ettenäha eritööde projekteeritud läbikäigud, vooderdused jm

seadmed ja inventar (sisseseadmete mõju pinnakonstruktsiooni mahtu)

eritööd (arvestades eritööde abitöid alusdokumentatsioonides näidatud mahud)

ehitusplatsi abivahendite ja mehhanismide kulud.
Lk 20 esimene pool
Töömahu arvutuse täpsus suhtelise väikese maksumusega positsioonide puhul ei ole vaja mahuarvutuse täpsust tagada, kasutatakse mahuarvutuse meetodid ja arvutamisele kuuluv tööhulk tuleb kohaldada antud kulupositsiooni kohta. Arvutuse täpsust mõjutavad: projekteerimise dokumentatsiooni tase olenemata projekteerimise materjalide tasemest püütakse kinni pidada töömahtude arvutamise juhendi mõõtmispõhimõtetest ehkki mahtude eritlemise ja kirjeldamise osas tehakse mööndusi. Soovitavalt igasugused ebaselgused ja oletused tuleks fikseerida, kas mahuarvutustes endas või mahuarvutuspäevikus.
Mõõtmisreeglid raketisetööd

• mõõdetakse m2-tes
  
• maht näidatakse nende suuruse, klassi ja kuju järgi, servi ei loeta raketisetööde hulka
  
• ühtses betooni konstruktsioonis oletakse, et plaat ulatub ühtsena üle kogu plaadi piirkonna ja mõõtmisel kasutatakse välismõõtusid. Postide ja seinte kõrgus mõõdetakse plaadi pealispinnast järgmise aluspinnani.
  
• talade otsaks loetakse tema liitumisjoont püstkonstruktsiooniga.
  
• eraldi seisvate talade m2-mahu hulka mõõdetakse tala küljed ja alus plaat – talal mõõdetakse horisontaalsed pinnad plaadi m2-mahtu ja küljed tala raketise m2 kohta.
  
• akna pilastril mõõdetakse seinasuunalised pinnad ja seina vastu suunatud sirgpinnad läbi seina.
  
• raketisetööde mahtudes ei arvestata mullatööde varu mõõtmete täiendust raketisetöödele. Jäetakse omaette ruum kulupositsioonina raketisetööde lõpus.
  

Lk 20 teine pool

• brigaadi poolt paigaldatud tarvikud ja raketisena töötavaid profiilplekk-plaate ja koorikplaate mõõdetakse asjaomaste tööliigipositsioonide mõõtmisreeglid järgedes.
  

Sarrusetööd:

• mõõdetakse kg-s
  
• teoreetilise sarruse mahu hulka mõõdet konstruktsiooni töötavad terasid sarruse jäikuste sarruseväljete pikkused, avade piirterased, seinte sidesarrus vähemalt normide poolt nõutavas mahus . Paigaldusteraseid nagu terasvõrkude toetuspukke ei loeta teoreetilist sarrusemahu hulka.
  
• Betoon sarruse konstruktsiooni nakketerasid mõõdetakse, selle KE sarruse mahtu, millega seda valatakse. Ülejäänud nakketerasid lähevad teraskarkassi teoreetilise sarruse mahu hulka.
  
• Kõrgenduseks kasutatud teraseid ei mõõdeta
  
• kaal määratakse nimikaalu järgi (pikkuse järgi) ja pikkus projekti alusel nimimõõtme järgi, ilma painutamist arvestamist
  
• sarruse mahud määratakse projekti alusel. Kui joonisel ei ole esitatud mahud oletusel põhinevalt. Oletamine toimub analoogobjektide järgi.
  

Betoonitööd:
mõõdetakse m3-tes konstruktsiooni nimimõõtmete järgi, alla 1m2 suurusi või alla 0,2 m3 suuruste õõnsuste arvel ei vähendata nt raketisetööd + mullatööde varu.
Mullatööd (lõhketööd) liigendatakse kaevesügavuse ja kaeve põhja pindala järgi.
Kaeve sügavuse järgi

• pinnakaeve h
• süvakaeve h>= 1m (lõhkamine, süvalõhkamine)
  

Lk 21 esimene pool
Kui 3x3 m – on tegemist süvakaevandiga.
Kui a3, siis kraavkaeviku kaevetööd.
Eraldi kaevetööde hulka kuuluvad:
Pinna ja süvakaeve eristamine:
Pinnakaeve – m2, tegemist on alla 1m paksuse pinnasekihi kaevega. Mahud mõõdetakse selle kaevatava piirkonna, mille kihi paksus on alla 1m kaeveplaanile vastava pindalana, kusjuures pinnakaldeid ei arvestata. Kaevatava pinnasekihi kõrgus mõõdetakse eemaldatava kasvupinnase kihi alapinnast. Transpordi jaoks näitajate maht m3-tes.
Süvakaeve – m3, üle 1m2 paksuse pinnasekivi kaeve. Maht mõõdetakse sellise kaevabana piirkonna, mille kihi paksus on üle 1m2 ruumalaga. Kõrgust mõõdetakse samamoodi nagu eelmisel.
Vundamendid.
Nt TALO-80 mahuarvutusjuhendi kohasest mullatööde mahtude arvutuse põhimõttest.
Alla 2,5 m sügavuste kaevikute kaeve ja mõõtmisreeglid on süstemaatilised s.t. arvumõõtmetena ja kalletena kasutatakse
Lk 21 teine pool
mahuarvutusjuhedis toodud väärtusi, üle 2,5 m sügavaste kaevikute puhul võitakse kalle vastavalt projektile. Aluspõranda nõutav lahtikaevandamise varupaksus on vähemalt 0,3 m. Kui taldmike vahe on alla 2m või seinte vahe vahekaugus 8000
1,1
1,07
1,00
0,93
0,88
Tehakse vahet efektiivse ja kogubrigaadi vahel ja ka vastavate ajanormide vahel efektiivne töö – töö või töö osa, mis määrab töö või konst. elem. valmistamiseks kuluva ajanormi efektiivne brigaad on seda efektiivset tööd tegev brigaad. Koguajanormi väljendab tööjõudlust küllaltki pingelise töö korral. Praktikas tuleks seda veidi suurendada (~0,3..0,4)
Töö kestus = Töö maht / efektiivse brigaadi tootlikkus = 100/90 = 1,1
Töö kestus= Töömaht. efekt. brg. ajanorm / ef. brg. päevased töötunnid = 100*0,09 / 1mees * 8h/vah
Ajanorme võib esitada brigaadi ühise ajanormina ja tuleb näidata ära brigaadi koosseis või on ajanorm jagatud brigaadi liikmete vahel e. Ajanorm on jagatud erialade järgi nt. „Kuntamasarviokirja” st. eelarveraamat.
-mõõtepuusepp 0,10 -laudade etteandjd 0,10
-raketisepuusepp 0,40 - abitööline 0,50
- puusepp 0,05
Kokku: 1,15
Lk 35 (1. pool)
R.S. Heansi kataloog
Nt. Uste paigaldamine
0,94 h/uks – ajanorm
* brigaadi tootlikkus päevas 17 ust/ päevas
* tabeli juures on ka viiele brigaadi koosseisule koodi kujul Nt. F-a kataloogi alguses on tabel, kus on ära toodud brigaadi tähistuste sisu. Antud juhul 2 puuseppa
* Toodud on ka brigaadi päevane töötundide arv 16 h (2*8)
Ajanorm(inimtund) = brig. päevane mõõtu näide arv / päevane tootlikkus )= 16/17 = 0,94
17/ 2*8 = 1,063 1/1,063 = 0,94 h/tk
„Talorakennustöiden kustamustrito”
Sisaldab tööjõu ja materjalide kulunorme. Iga ehitus sisaldab ühe töö. Info on liigendatud infoväljadeks pais , töö sisu, tööjõu ajanormi, töömahu mõju, kulunorm, brigaad, brigaadi tööjõudlus.

• Pais – kood + nimi
  
• Töösisu – algolukord , lõppolukord, töö sisu kirjeldus (kaardid)
  
• Tööjõu ajanorm – efektiivse ajana T3 (h/m²), jaotatud operatsioonideks, lisaajategur TL 3. Kogu aeg T4= TL3* T3
  
• Töömahu mõju – on toodud maht ja sellele vastav koefitsient
  
• Materjalide kulunorm – millised materjalid ja kui palju + ülekulu – normid (%) – antud juhul ainult plaatide kohta.
  
• Brigaad – koosseis: paigaldamisel ja tööl kokku 1 RAM kvalifitseeritud tööjõud.
  
• Brigaadi tööjõudlus – põhiliste operatsioonide teatava brigaadi keskmine tööjõudlus . Lehe allosas on ka märkusi koostamise kohta.
  

Andmed kasutatakse ressursside valikul , graafikute koostamisel (tööjõukulunormid)
Lk 35 (2. pool)
Materjali panuste hindamine
Materjali kulutuste all mõistetakse ehitaja poolt hangitavale materjale tehtud kulutusi, millele ei lisandu tarnija poolt ehitusplatsil tehtavat tööpanust. Materjali kulud sisaldavad neid materjalidele tehtavaid kulutusi, mis vahetult kuuluvad tööpositsioonide juurde. On materjale, mida ei saa konkreetse tööga seondada, neid käsitletakse ehitusplatsi abivahendite all üldkulude koosseisus ( naelad , kruvid jne). Kaudkulude koosseisus peavad haarama antud töö juurde sisuliselt kuuluvaid, kindlaks määratud materjali liike töökoosseisu kuuluva materjali panuse ühikmaksumus arvutat. Materjali panuse kulunormi osa ja hinnaosa kaudu (kasutades vastava ühikhinnaga .)
Materjali kulunormid määratakse matr . liikide kaupa vastavalt materjalide kulunormide modelleerimise põhimõtetele (samasugune normeerimine kogu tööjõu puhul T1, T2 jne)
Materjali panuste algab peale kulunormide (M1), millele lisatakse täiendavaid lisasid kuni saadakse M4. Eelarvestamisel kasut. M5 – ehit. platsi kulunorm
Materjali liigitakse:
Variant I

• eh. materjalid kitsamas tähenduses – tooraine ja detailid, mis jäävad piisavalt ehitisse
  
• abimaterjalid – ajutiselt kasutatavad materjalid (raketised)
  
• tehase materjalid, ekspluatats. mterjalid – masinate ja mehhaaniliseks tööks vajalikud kütused, elekter
  
• valmisdetailid – R/B, puit, metallkonstruktsioonides
  

Lk 36 (1. pool)

• Põhilised ehitusmaterjalid – püsivalt paigaldatavad, sisaldavad tööühiku hindamisarvestamisel
  
• Lisamaterjalid – püsivalt ehituses, kuid eelarvestamisel omaette rühmas(naelad, kruvid jne.)
  

• Abimaterjalid – ei jää püsivalt ehitisse, võivad kas esineda üksikute tööühikute hinnaarvutustes või paiknevad omaette positsioonides. Nende puhul tuleb teada peale põhilise kulunormi ka kasutuskorda.
  

• kui on 1 kasutuskord – M5
  
• kui on ≥ 2 ,väheneb kulunorm kasutuskordade arvu kordselt, kuid tuleb arvesse võtta kadu.
  

Näiteks: Kilpraketise tööd
Teoreetiline kulunorm 1 m²/1 m²
Täiendav kulunorm 15%
Kasutuskordade arv 7
1 / 7 × 15 = kulunorm ühele kasutuskorrale
Eristatakse tehnilisi ja tootmislikke kasutuskordi.
Tehniline kasutuskord – mitu korda võib materjali kasutada tehnilise vastupidavuse mõttes.(Kadumeid ei teki, tuleb lõpuks välja vahetada).
Tootmislikud kasutuskorrad – kas kogemuslik või teoreetilise ja ehitusliku kulunormi suhe. Rakendatakse , kui iga korraga materjali hulk väheneb. Võtab arvesse teatava materjali lisa kasutuskorra jaoks.
Maksumuse leidmiseks : korrutatakse kulunorm vastava materjali hinnaga.
Materjali eelarveline hind:
Ostuhind + taara maksumus+rakised+pakendamise tarned+ veokulud +vahendusfirma tasu+ maksud
Postis
Kulunorm/tööühik
Ühik
Kr/p.ühik
Kokku
–pak.laud
17
jm/m²
5
85
–tugipruss
5
jm/m²
6
30
 
 
 
 
115kr/m²
Lk 36 (2. pool)
Ostuhinna juures on määravaks tegevuks ostuhinna FRANKO– määrab ära materjali hinna jaoks piiri, millest saadik võetakse erinevaid materjaliga seotuid kulutusi mat. hinnas arvesse. Rahvusvaheline süsteem määrab ära FRANKO tingimused -- `` incoterms ``

• DDU – objekti hind
  
• FCA – tehase hind
  

Taara, raketise, pakkekulud on arvestatud materjalide ostuhinna sisse, kui aga tegemist korduvkasutusega, siis kalkuleeritakse nende hind eraldi.
Transpordi maksumus – vedamisel arvest. Veokulude materjalide brutokaalu – materjali ja taara kaalu koos ja veokulud sõltuvad nii materjali kaalust, veokaugusest kui ka veoliigist( meri, õhk, vesi).
Veokulud koosnevad:

Tarnete tasu ( teat.mtrj. 1t kaubakoguse vedamiseks teatud kaugusele – tasu).

Lisatasud (täiendavate operatsioonide eest : kaalumine , veose kinnitamisel, kasti puhastamine, ooteajad jne.).
Materjalide ülekulu e. KADUDE eelarvestamine on keeruline ja mõõtmisreeglid näevad ette, et töömaht on mõõdetud netomahuna konstr. teor. jooniste alusel. Töövõtja peab arvestama temale varumäärad. Peaks kaalutlema , kas materjalil on kalduvus puruneda mahalaadimisel, kas esinevad kaod mõõtulõikamistel, kas plats on varguskindel, kas lõpetatud tööd ja konstruktsiooni elemendid on kaitstud järgmiste tööde eest, kas firmal on nimetatud materjali kasutamise osas kogemusi.
Lk 37 (1. pool)
EHITUSMASINAD (siseandmed).
Hindamine.
Ehitusmasinate jaotamine vastavalt tööliikidele:

• Mullatöömasinad
  
• Tõste ja transpordimasinad
  
• Puurmasinad
  
• Vaiad ,rammid
  
• Betooni ja r/b seadmed ja masinad
  
• Viimistlustööde masinad
  
• Teedeehitusmasinad
  
• Käsimasinad
  

Ehitusmasinate kasutuskulud määratakse antud tööliigi või konstr.el. montaažiks vajaliku masintundide alusel. Sellisel masina vajaduse leidmisel leidub:

põhitöömasin, mille jõudluse alusel arvutatakse tööliigi või konstr. montaažiks vajaminev arv

abimasinate grupp. Enamik teenindab ühte põhimasinat. Sellisel juhul ajanorm- põhimasina ajanormi alusel.

Ehitusplatsi teenindav masin, mille vajadus võetakse ehituskorralduse projekti andmete alusel.
Masintundide arvu leidmisel on aluseks põhitööle, aga ka ettevalmistuslõpetustööle , tööliste puhkusele . Vaheaegadele kuluv aeg. Masintunni maksumus= masintundide arv×hind.
Tunnihinnad 100-150 krooni. Tunnihind sõltub erinevatest kasutuskuludest:

masinajuhi palk

nn. aastakulud – arvestavad masina uuesti soetamiseks vajaliku amortisatsiooni summasid; laenu %

ekspluatatsioonikulud (remondikulud, hoolduskulud, tööosade vahetus, kütuse ja määrdeainete kulud).
2 varianti hindade määramisel:
1) üldine tunnihind ehitusplatsil(arvestatakse kogu aega %na, maksmine ühtse tariifi alusel)
2) eraldi arvutatud töötunni ja seisutunnihind(eraldi arvestus töös ja seisus)
Ehitusmasinate saamise allikad:

• antud firma billanssi kuuluvad
  
• ehitusmasin ostetud, antud projekti tarbeks
  
• võetud väljaspoolt
  

Hindade saamine. Aluseks:

• kalkulatsiooni esmaste andmete alusel
  
• sisemiste masinarendi allasutuste tariifide rakendamine
  
• rendifirmade pakkumiste alusel hindamine
  
• kirjastatud trükiväljaannetena hinnakirjad
  

Kui detailselt arvutada tariifi, koosneb ta:

• masina kasutamise maksumus tunni kohta(kulumine, hooldus, kindlustus, litsentsid, üldkulud)
  
• masinajuhi tariif
  
• kütus ja määrdeained
  
• muud ekspluatatsiooni ained ja materjalid
  

Materjalide ehitusplatsile toomise maksumus arvestatakse kaudkuludes.
Lk. 37 (2. pool)
ALLTÖÖVÕTTUDE HINDAMINE.
Alltöövõtt võib jaguneda:

võõrtööliste kulud nt võõrale ettevõtjale on antud ainult tööjõud ilma materiaalse vastuseta

summaarsed kulud (töö + masin materjalihanked ja materiaalne vastutus)
Käsitletakse väliste alltöövõtjate poolt tehtavaid töösooritusi ehk nn. võõrtööd. Võõrtöö:
Võib olla tegu ainult võõrtöölistega (ilma materiaalse vastutuseta)
Allettevõtja kulud. Kui võõrale ettevõtjale on antud ehitustöö koos ehitusmasinate kasutam. ja mat. vastutusega.
Peatöövõtja näitab alltöövõttu ridadena(1rida tavaliselt), mille mõõtühikuks on sageli komplekt. Alltöövõtu maksumus määratakse peatöövõtja ja alltöövõtja vahelise töövõtu lepinguga. Eelarvestamisel pole veel tehtud. Lähtematerjaliks on ettevõttes enda olemasolevad andmed varasemate pakkumiste, sõlmitud lepingute, esitatud arvete kujul, samuti igasugused eelpakkumised.
Alltöövõtud peamiselt eritööd. Kogenud andmeid tuleb kontrollida kriitiliselt uuemate materjalidega.
Tegelikult kui muud PANUSKULUD- mitmesugused tellija tegevusega seotud kulud (turunduskulud, erikulud)
KAUDKULUD (ehitusplatsi üldkulud)
Nende all käsitletakse ehitusplatsi tegevust teenivaid ettevõtmisi ja kulugruppe, mida ei saa seondada konkreetsete konstr. elementidega. Igasugused töödejuhtimisega, ajutiste ehitistega seotud kulud. Kadukulusid iset. nende koosseis, millistest kuluelementidest nad koosnevad
TALO 80 – 8,9 nda pearühma alla kuuluvad kulud.
Kaudkulude arvestamise erinevad meetodid:
konkreetsetel kaudkulude mahtudel põhinev meetod
standarditel põhinevad meetodid

analoogobjektidel põhinev meetod
1)Kui arvut. konkreetsete mahtude järgi s.e. kõige soovitatavam meetod. Kaudkulude mahud arvut. pakkumisetapi arvutuste aluseks olevate projektdok. alusel. Osa mahtudest prognoositakse.
2)Arvut. kaudkulud ehitise suurusnäitajate tunnusarvude alusel. Kõige kestesem tunnusarv on ehitise kogu tööjõukulu
Lk 38 (1. pool)
n.o. üldine töötundide arv (pea- ja alltöövõtjate töötunnid kokku). Kogutööjõu kulust sõltuvate kaudkulude elementide osatähtsus on ~90%. Kogutööjõu kulu peegeldab kõige paremini kaudkulude muutumist. Kogutööjõu kulu on mõjutat. selliste tegurite poolt nagu kasut. tehnoloogilised lahendused, mehhanismid, montaaži aste, projektlahendused ja üldine töökorraldus.
3. kujutab endast kaudkulude arvut. samatüübiliste objektide varem realiseerinud kaudkulude järgi.
Kaudkulusid võib väga erinevalt jaotada. Eestis jaotati pikka aega SNiP -i järgi: kaudkulud (põhipalga, komandeeringud), tööliste teenindamiskulud, töökorraldusekulud (tootmisinventari korrashoid), katsetamise kulud jm. Kaudkulusid määrati otsekuludest protsentidest. Eraldi käsitleti seadmete montaažitöid.
Kaudkulude klassifitseerimine – käsitleb kõiki kulusid, mis on seotud eh.platsi juhtimisega (transport, kindlustus, tellingud ja töölavad, ajutised energialiigid, prahi eemaldamine, ajutised piirded jne.)
I Tellija erinõuded nt. kontooriruumid tellija tarbeks, laborid , võivad olla püstit. tingimused parkimiskohtade jaoks, telefoni ühendus, transport, kuni koristusteenuseni välja.
II Ehitusplatsi juhtimine ja abipersonal
III Energia ja abivahendid – vesi ja elekter, telefoniside , kontoritarbed
IV Üldkasutatavad ja väikemehhanismid – kraanad , tõstukid, buldooserid, pumbad betooni valmiseks jm.
Lk 38 (2. pool)
V Ajutised tööd – juurdepääsuteede rajamist , laoplatsid, vesi ehitusplatsil, piirded, tarad, töökaitse otstarbelised ehitised.
VI Ajutised ehitised – kontorid, ruumid, laod.
VII Abitööd – mahalaadimine, puhastamine
VIII Lepingulised tingimused – kindlustused
IX Inventar – tellingud, väike tööriistad
X Muud kaudkulud – katsetamised, talvised lisatööd, kvaliteedikontrollid, lisa nõudmiste täiendamine nt. kaitseriietus , mürakaitse.
Mõnikord jaotatakse 1) fikseeritud kaudkulud, 2) ajast sõltuvad kaudkulud.
Fikseeritud ei sõltu konkreetsest töömahtudest, nt. eh platsi üleseadmise kulud. Ajast sõltuvad kaudkulud – mida pikkem eh.platsi ekspluateerimise aeg, seda suuremad on kulud, nt. ajutised ehitused: kulud soojakute rendile ja korrashoiale.
Kaudkulude mahuarvutus.
Nende mahte ei eritleta üksikute tööde kaupa. Mahuarvutus – juhendites kirjal. arvut.
Mahtude arvutamiseks:
Eh.platsi organiseerimise lahenduse järgi
Oletat. analoogobjektide või statis. andmete alused.
Kasut. kui 1)võimalus ei saa kasut.
Lk. 39 (1. pool)
Peamine on välja töötada esialgne projekt.
Pakkumisetapi eh.platsi tööde organiseerimine.
Vajalik selles, et kaudkulud täpsemalt arvutada on esialgne eh.platsi tööde organiseerimine.
Pakkumisetapi tööde on esimene etapp, eesmärgiks on ehituskestvuse ja tähtaegade kontrollimine, kaudkulude arvut. vajalike andmete hankimine . Valitakse tööviis ja peamised töömeetodid.
Sellised lahedused on aluseks etapi viisiliselt täpsustuvatele eh.organ. lahenustele.
Selline tooteorgan. lahendused on üsna erinevad ehitada linnas või asustatud kohtadest kaugel.
Objekti suurus ja selle kõvalekalded normaalist on tegurid, mida peab arvestama. Toote organ. sisladab järgm. koostisosad:
* teat. üldised ajagraafikud;
* eh.platsi kasut. lahendused;
* eh.platsi eritööde lahendused (inseneerivõrkude ühendamiseks);
* eh.masinate kasut. organ. lahendused;
* energeetilised lahendused;
* eh.platsi juhtimisskeemid;
* tööjõu lahendused; jne.
Üldise ajagr. ülesandeks on kontrollida ja täpsustada kogu ehituskestvust, täpsust. ajalisi vahetähtaegu, selgitada eriehitusetappide jagamine aastaaegade vahel.
Ajagr. tuleks esit. kriitiliste tööde omavahelised seosed. Töödekestvus on tavaliselt toodud 1 nädala täpsusega.
Lk 39 (2. pool)
Ajagr. koostamisel varieeritakse eh.brigaadide arve. Eh.platsi kasut. projekt kirjeldab eh. platsi üldist kasutamist, on oluseks ajutiste ehituste mahuarvutamisel. Selle võib kanda ehituse generaalplaanite elektri, vee ajutsed ühendused, töötransport, ladude piirkonnad.
Eh. toode eritööde projekt – tööde teostamise ajal vajaliku elekt. ja kanalisat. kohta esit. vajaminevad ehitusvõimsusid.
Eh. masinate org. lanedused – võetakse vastu töömeetodite ja viiside osas. oma äärmustes tähendab tööviis kohapeal ehitat. , Viisid: kohapeal valmist. raketised või tehases.
Energeetika projekt – selgit. välja energiakulu , kasut. kogemustel põhinevad admestikku, ajutiste ehitiste küttele minev kulu.
PAKKUMISARVUTUSED
Pakkumine on tegelikult eh. ettevõtja leidmise vorm kui ka hinna kujunemise vorm ehituses. Pakkumine on pakkumisarvutuse alsel tehtud, üldiselt kirjalik ettepanek siduvaks lepinguks. Tuuakse välja netohind ja käibemaks, saadakse brutohind. Pak.arvutus on protsess, mille tulemusena moodust. objekti pakkumishind. Pak. arvutuses võib välja tuua alusele, kõige põhilisem on algeelarve kuju. Andmed üldstrateegia kohta. Mõnikord peetakse ka eelarvepäevikut.
Pakkumine sisaldab objekti ehituskulud, objekti üldkulusid ja kasumit. Mõnikord lisatakse juurde ka teat. riskisummad.
Pakkumishinna arvestamine eelarvestamisest lahus olev
Lk. 40 (1. pool)
tegevus, mille eest vastutakse juhtimistasemel. Pakkumishinna esitamisel võetakse arvesse seda pakkumispoliitikat, mis on firma tippjuhtkonna tasemel kokkulepitud. Pakkumispoliitika abil juhtkond korraldab ettevõtte üldist juhtimist, milliseid objekte üldse ehitatakse, juhib finantsaasta jooksul käivet ja kasumi moodustamist; kujundab tootmist nii, et see vastaks ettevõtte ressurssidele. Pakkumispoliitika käsitletakse taotlusena saada teatud ulatuses kasumit, seades eesplaanile firma kesksed strateegilised eesmärgid. Pakkumishindamisel võib tuua välja teatud üldised mudelid, mis kirjeldavad omahinnast kujunev müügihind. Ehitusettevõtte siset. arvutust . käsitletakse tulemit ja kulusid ettevõtte juhtimise üldiselt vaatepunktist ja kulud, tulem püütakse võimalikult seondada objektiga aga ka allüksusega.
Ehitusettevõtte seisukohast annab iga projekt suurt tähtsust, sellest tulenevat ettevõtte sisene arvut. on objekti keskne. Üksikute projektide kulude osatähtsus on umbes 90% - 95%.
On 2 põhilist pakkumise –hindamise meetodit:
Tulemihindamise meetod
Omahinna hindamise meetod
Tulemihindamise meetod – jaotatakse kulud muutuvateks ja püsivateks. Põhiolemus: hind peab katma muutuvaid kulusid ja andma piisava tulemi. Selle selgitamiseks tabel.
Müügitulem
–muutuvad kulud
kr
+ KM 18%
Kokku
100
18
118
100%
60
10,8
70,8
60%
=tulem (kätte)
–püsivad kulud
40
7,2
47,2
40%
30
5,4
35,4
30%
KASUM
10
1,8
11,8
10%
Lk. 40 (2. pool)
Muutuvad kulud – sõltuvad otseselt müügi realiseerimisest.
Püsivad kulud – see osa kogu kuludest, mis ei muutu mahu või ehituskestuse muutumisel.
Omahinna hin. – müügihind põhineb projekti omahinna väärtusel ja sellele lisataval tulemil. Eesmärk on see, et toote hind vaataks kõik kulud ja tooks sisse püsiva kasumi.
Projekti otsesed kulud 60
+ projekti kaudsed kulud 40
Objekti omahinna väärtus 100
Lisakasumi aval. 10
Kokku 110
+ KM 18% 19,8
Müügihind 129,8 (pakkumishind)
Pakkumisarvutustest saadud tulemustele lisatakse riskide arvel teatud varud ja üldkulud. Kokku moodustavad pakkumispoliitikale vastava tulemi
KM%
KM= —— * KM - vaba pakkumishind
100%

• Põhiliseks aluseks on eelarve, mis on koostatud järgides põhimõtteid:
  
• Tööde mahud on arvutatud etteantud töövõtu ulatuse piirides ja järgides mahuarvutuse eeskirju.
  
• Normaalsed kaod ja varud on arvesse võetud.
  
• Ajaga seotud maksumuselementides on ehituskestus võetud realistikuna.
  
• Omad teenused on hinnatud sisemiste rentide vastavalt.
  
• Hindamine on läbi viidud päevahindades.
  
• Suuremate tarnete kohta on tehtud eelpäringud.
  

Lk. 41 (1. pool)

• Üleliigseid riske, ettevõtte soovi omandada seda tööd, hinnanguprognoosi ei ole segatud eelarvesse
  

Pakkumise hindamise kulg
Tulevased töövõtuobjektid
→
Objektide esialgne diskvalifitseerimine
→
Hanke kulude määramine
Riskide analüüs ja määramine
→
Kulude muutuse (hinnatõusu) määratlemine
→
Projekti tulemi (kasumi) määratlemine
Pakkumishinna määratlemine
→
Projekti tulem: sisaldab selliseid ettevõtte tegevusest tulenevaid kulutusi, mis ei ole objekti juures vahetult seotud ressursside kuludega.

• Selliste allüksuste kulud, mis ei ole seotud objektiga
  
• Kasum
  
• Maksud (käibemaks)
  
• Juhtimiskulud
  

Tulemi nõue: oodatud tulem peab üritama katta ka piirkulusid. Tulemi võimalik koosseis:
Omad teenused 2...4%
Üld- e. juhtimiskulud 5...9%
Kasumi maksud 2...3%
9...16%
Käibemaks 2...3%
11...19% -
- 100% Kogu ehituse maksumusest
Lk 41. (2 pool)

• Üldkulude koosseis
  
• Palgad (varustus, raamatupidamine , juhid)
  
• Kontoriruumide üürid (ekspluatat. kulud)
  
• Arvutisüsteemid
  
• Personali väljaõpe
  
• Transpordikulud
  
• Laenuprotsendid
  
• Reklaamikulud
  

Pakkumises üldkulud teatud protsendilisandina, mis peab vastama ettevõtte üldkulude osakaalule kontobilansis.
Arvestat. ka teiste objektide tulemud, nende arvel võib vähendada või suurendada üldkulude osatähtsust pakkumises.
Omad teenused – enamasti ehitusmasinate rent,
sisemiste arvelduste eesmärgiks on muuta sisemiste allüksuste tööd intensiivsemaks.
Omad teenused võetakse eelarvestamisel arvesse vastava punkti all. Pakkumisarvutustes võib teda veel eraldi kontrollida.
Omade teenuste hinnad on arvutuslikud; neid on võimalik eri komponentidena (ga) kokku panna.
Pakkumisel kontrollitakse kas üksikute tööde omateenuste summa katab firma vastavaid kulusid.
Hinnapakkumistega kaasneb enamasti VÕRDLUSMOMENT. Töö saab soodsaima (mitte odavaima) pakkumise tegija. Pakkumishinna lõplik määramine toimub juhtkonna
Lk. 42 (1. pool)
otsustel. Võetakse arvesse soovi võtta see objekt endale või teha lihtsalt hinnauuringuid.
VÕITNUD PAKKUMISE HIND- näitab turu hinnataset omahind – üldpuhul kõikides firmades enam vähem sama.
turuhinna analüüs
Projekti eelarvelised arvutused
omahind
turuhind
Ettevõtte pakkumispoliitika
Pakkumishinna
kehtestamine
pakkumishind
võistupakkumine
Hinnapakkumised
∙ koguhinnaga pakkumine
∙ üksikhinna pakkumine
∙ töövõtt tegelike kulutuste alusel ( võistlus kvaliteedi ja tulemi alusel)
∙ sihthinna töövõtt- tellija- ehitaja koostöös liigitakse optimaalsed lahendused, välditakse riske, ühiselt kasutakse rahalist vastutust ja jagatakse tulu.
Tegurid, millest sõltub pakkumise esitamine:
∙ kas tööliik vastab üldse töövõtja kogemustele ja spetsialiseerumisele? Kas üldse suudetakse pakkimine koostada?
Lk 42 (2. pool)
∙ kas ei ole vastuolus ettevõtte eesmärkidega?
∙ kas töövõtjal on olemas vastav juhtiv kaader ja tööjõud?
∙ kas pakkumisosakonnas on piisavalt tööjõudu ja kogemust?
∙ kas objekti asukoht sobib firma tegevuspiirkonnaga?
∙ kas ei kaasne liiga palju riske?
∙ kiirete töödega koormatud osakond võib eelistadaobjekte, kus töömahud on juba mõõdetud?
∙ kas on piisavalt aega mõistliku eelarve koostamiseks?
Eesmärgid tööle võtmisel:
maksimeerida tulemit
minimiseerida kulusid
hoida üleval firma tootmist ükskõike mis hinnaga
tõsta prestiizi, võttes vastu uhkeid projekte
saada kontakt uue tellijaga (kaupluseketid)
ei soovita ära öelda väärt kliendile
Firma tegevusmudelid pakkumiskutse saamiseks:
∙ pakkumisdokum. tagasi lükkamine
∙ pakkumine teadlikult ülepakutud
∙ arvut. eelarve ja lisatakse mingi lisand
∙ arvut. detailne eelarve ja hinnalisandid
∙ lisatakse mitte hinnaga seotud asjaolud ja tingimused
Püüdes võita hinnapakkumist, mis on piisavalt madal, et võita võistuspakkumist, ent piisavalt kõrge, et saada kasumit.
Hinnapakkumine:
kulud + hinnalisandid = pakkumine
Lk 43 (1. pool)
Hinnapakkumismudelid
Eelarved, pika peale kõik firmad suunatud ühesuguse tehnoloogilise efektiivsuse poole. Algeelarve väärtus on kõigil võrdne.
Kui eelarve on kontrollitud, võtab firma vastu otsuse hinnalisandi osas:
0% hinnalisandiga on võitmise tõenäosus 100%
10% on kasum 66% 10st = 6,6%
25% on kasum 16% 25st = 4%
Optimaalne on 15% lisand = 7.5% kasum
Eeldatud on, et konkurendiks on üks firma
5% lisand – kasum 83% 5st- 4.5%
Tegelikult need eespool toodud eeldused kuigi tõeved ei ole. Enamasti tuleb 100% tõenäosuse saamiseks pakkuda neg. kinnalisandiga ehk allpool amahinda.
Algeelarve muutamise eelarveks:
ehitusplatsi muutuvad kulud: ohutuskukud, eh.platsi kaudkulud TALO 80 8 ja 9 pearühm
risked
hindade kallinemine
kate (keskkontori üldkukud + maksud: protsendid + kasum)
Lk 43 (2. pool)
Pakkumishind = põhimaksumus + hinnalisandid
Otse ja kandkulud (netoeelarve )- firma üldkulud(kasum, riskid)
Võrdlevad eelarvelised arvutused
Kasut, et leida kas projekti või ehitustootmisliku lahendusega on võimalik kulusid vähendada ja kankurentsivõimet parandada.
Tehakse vahet projektiga seotud ja ehitustootmisega seotud arvutustel.
Millised üldse on alternatiivid?
Milline variant on parem?
Otsuse toeks kaastatavad võrdlusarvutused peaksid sisaldama vaid konkreetseid mõõdetavaid tegureid. Siiski on sageli määravad just määramatud tegurid
Eesmärgiks on:
1) välja selgitada alternatiivlahendite kulud ja tulemid
2) vähendada nende tegurite arvu, mille arvesse võtmine jääb juhuslikutes
Võrdlevad arvutused ei ole eesmärk anda omaette vaid osa protsendina:
∙ probleemi püstitamine
∙ alternatiivide otsimine
∙ arvutuste läbiviimine
∙ objekti kohta lisategemite arvesse võtmine
∙ otsuse vastuvõtmine
leht 44 esimene pool
Arvutuse põhimõtted.

• Võrdluskõlbulikkus
  
• tuleb arvesse võtta kõik kulutused, mis on erinevad
  
• variantide mõjud kaudkuludele
  
• Arvurutuse objektid:
  
• masinad seadmed (võimsus)
  
• matupalad (kvaliteet)
  
• tööhuvid (aeg)
  
• töölisbrigaadid
  
• jne.
  

Kõik need on E Võrdluskõlbulikkus
Mis ei ole aks. Võrdluskõlbulik, tuleb variant kõrvale heita. Kui variantid on lõpuks sama hinnaga, tuleb eelistada firmale ja töölistele parimaid tingimusi loovat variant.
Muudastustööde hindamine
Väänatletud töövõtulepingu tingimustes meie käsitletud muudatustöid kõigepealt kui antud objekti projektdokumentatsiooni algselt projekti mitte kuulunud lisatöid Nende ulatus on alati määratud projekti valmidusastme ja töövõtuvormiga. Projektdokumentatsioon ei ole pakkumisetapil täelik, projektis on puudusi arvutused muutuvad. Sellised muudatustöid tekitavad osapooltele majanduse tagajärgi (ühele kompensatsioon, teisele täiendav kulu) ja ajalisi tagajärgi (pikendab ehituskestvust)
Muudatuste töid hindamisi aluseks:
ühikhindadel põhinev pakkumine
koguhinna pakkumine
tegelikult tehtud kulude alusel arveldusel.
Leht 44 teine pool
Tellijal on kohustus kompenseerida töödest tekkinud kulutused. Töövõitjal kohustus nüüd tööd ellu viia.
Muudatuste töid võivad esineda kõige objektide juures. Muudatuste tööde maht on seda suurem, mida poolikum on projekt ja pikem on ehituskestus.
Initsiatiiv muudatuste tööde läbiviimiseks võib tulla mistahes hanke osapoolelt näiteks tellija, hoonestaja, kasutajad, projekteerijad, ametivõimude töövõtjad.
Muud tööd tellida võib ainult tellija.
Muudatuste tööde põhjusteks võivad olla,
lepingu dokumentide vasturääkimised
vöövõtupiiride muutumine
hilisema kasutaja soov
ruumide kasutusotstarbe muutus
peatöövõtja ettepanek, mis võib tuleneda nt. mingist saatsaimast materjalist.
alltöövõtja ettepanek
ametivõimude nõuded (väljendab seaduste muutumistes jne.)
Muud. t. osas kasutatav meetod:
1.pakkumiskutse – kui muudatuste tööd kaasnevad tehnilised ja majanduslikud mõjud on välja selgitatud võib muudatuste tööde kasutaja loobuda või ellu viia. Nõupidamise tagajärjed võib tellija pakkumise heaks kiita, pöördudes tagasi esialgse projekti juurde; arveldat vastavalt tööde tegelikele kuludele.
Kui muudatuste töö on kiire võib tellija volitatud esindaja anda vastava kavalduse ilma kirjaliku lepinguteta. Töövõtja hoolitseb selle eest, et muudatuste tööde nõud lepitakse kokku
Leht 45 (esimene pool)
vähemalt järgmisel ehitus platsi nõupidamisel. Tellija ja töövõtja peavad koostama ajagraafiku. Muudatuste tööde graafikus on esitatud tähtajad, mille jooksul muudatuste tööde hinnad kehtivad.
Kui muudatuste tööde maksumuse osas ei ole tööde ajal suudetud kokku leppida, siis viimasel võimalusel on seoses tööde vastuvõtmisega.
Muudatuste tööde tõttu põhjustatakse hinnamuutus, teadustatakse ka teistele osapooltele töövõtulepingus ettenähtud viisil.
Suurema ulatusega muudatuste töid võib esitada maksetappe, mis on graafikus ära mängitud. Muudatuste tööde muudavad algset pakkumishinda seda tõstes või vähendades. Muudatuste tööde hindamisel püüeldakse selle poole, et projekti tulem ei väheneks. Muudatuste tööde hindamise võib jagada:
1) pakkumishinna määratlemiseks ( uue tööde algust)
2) tegelike kulude määramine (kui töö on tehtud). Muudatuste töid võib pakkuda:
1) ühikhindade lõikes
2) koguhinnana
Kõige lihtsam viis on kasutada ühikhinna loetelu- nende puhul on tegemist otsekulude hindamisega, millele on proportsionaalselt ära jagatud üldkulud ja lõpuks lisatakse veel käibemaks.
Leht 45 teine pool
Vead eelarvestamisel, eelarvete kontroll , täpsus.
Eelarvestamine põhineb projektil. Mida täpsem projekt, seda vähem on selliseid vigu. Pärisn nullini selliseid vigu viia ei õnnestu. Eelarvestus kaasneb teatavast subjektiivsest momendist. Kui läheb lõpptulemusega kokku on väga hea. Eelarvestaja peab rakendama kõiki oma oskusi, aega jn. Lõpptulemus peab näitama, milline peab olema projekti maksumus, kui kõik läheb plaanipäraselt. Tavaliselt eelarvestatakse 50% tõenaösuse piiri. On levinud seisukoht, et eelarve koosnebki vigastest arvudest. Osaliselt sellised vead kompenseerivad üksteist. Vigade allikaid võib rühmitada:
võib mingi kulupositsioon puududa eelarvest
viga võib olla mingis konkreetses töömahus
rakendatavas ühikhindes võib viga olla
projekti tõlgendamise vead
lihtsalt puudulik projekt
Osa vigadest tekib ka mahuarvutajast mittesõltuvatel tingimustel. Mahuarvutuse tingitud vigu võib vähendada suurendades töömahtu, mis läheb eelarvestamiseks. Projektipuudustest tingitud vigade kompenseerimiseks lisatakse eelarvesse teatud riskisumma.
Kui tehtav töö on oma algdokumentatsiooni hästi kirjeldatud ning eelarvestaja kasutatud enda kogemusi, siis võib ka firma juhtkond eelarvet usaldada ja käsitleda seda tööde teostamise alusel.
Täpsuse all ei mõisteta matemaatilist täpsust, vaid see on seotud eelarvestaja usaldusväärsusega.
Leht 46 esimene pool
Eelarvestuse tulemusi mõjutab ühelt poolt inflatsioon (valitsus kulutab ühe eelarve) ja teiselt poolt ka eskalatsioon. Eskalatsioon väljendab selles, et kas nt. tööühikule kulub rohkem töötunde.
Eskalatsiooni põhjused on:

ebatäpsed esialgsed ressursikalkulatsioonid

ebatäiuslik projekt või selle muudatused

töömahu muutused

nt. kaud- ja üldkulude ülekulud ootamatu tellija vahelesegamine

suurenenud riiklik regulatsioon

võimalus rakendada objektide piisavalt tööjõudu. Inflatsiooni osas võib korrigeerida ehitus hinnaindeksi kaudu. Remondiga seotud vead. Samad vead, lisanduvad:

tööpõhjalikkuse valem

ühtedest töödest tulenevad sageli teised tööd

lammustustööd

töömahuga seotud riskid on remondiehituseks suuremad kui
uusehituses. Erilist tähelepanu pöörata katusele
ligilähedase arvutuslik meetod
eksperthinnangud
detaileelarve 3...5%
Eelarvestamisel võib täheldada, et pigem unustatakse eelarvestamisest midagi ära, kui pakutakse üle. Eelarvestajad jätkavad liiga optimistlike hinnangute andmist, kandes seda üle objektilt objektile .
Lehekülg 46 teinepool
Täpsus- mida detailiseeritum on maksumuse antud, seda täpsemad on koostatud eelarved. Osa uurimusi näitavad, et kui määrata kõige tähtsamad kulupositsioonid, siis saavutatakse veel täpsem eelarve. Üle 100 kulupositsiooni kohal eelarvestus enam, oluliselt ei kasva. Kui eelarve täpsus on saanud kannatada mõne % võrra, ei ole tegemist suure veaga. Täpsusega ja usaldusväärsusega on seotud ka eelarvete kontroll. Üksikute tööde kaupa koostatud eelarve jaoks tehakse mingid koondid .
Eelarve kont . kontrollitakse kas töömahtude arvutus haarab kõiki töid ning süsteemi abil mahuarvutuse ülesehitust. Kont. maksumus täpsuselt kõrge suuremate mahuarvutusi. Kõneldakse pearühmade ja panusliikide järgmiseid jaotusi ja tunnusarve m2 kohta varasemate projektidega, hinnatakse selle alusel projekti õigsust.
Tunnistusväärtuslikuks, mida tavaliselt kasutatakse:
kogu objekti tunnusarvud
tööjõu tunnid jagatud m2 või m3
pearühmade vahelised protsentuaalsed jagunemised . Muude tunnusarvudena kasutatakse.
tähtsamata töömahtude (tihenduse) järgi. Mahte saab kontrollida võrreldes arvutatakse objekti andmed varasemate objektidega. Võrdlemiseks tuleks objekte ühtlustada.
Lk 47 (1. pool)
RISKID:
...üks hinnalisandi komponentidest
Riskide all mõeldakse ebasoodsat kõrvalekallet soovitud asjaolude kulgemisest. Ehitustoomises põhjustavad ühe ehitusettevõte, tellija, mitmesuguseid välised tegurid. Riskide kompenseeremiseks nähakse pakkumises ette spetsiaalset hindatõstvat suunda.
Riske püütakse jagada osapoolte vahel või antakse ühele osapoolele lepingusätete alusel üle. Riske võetakse pakkumisarvutustes arvesse protsentuaalselt. Aga saab ka arvesse võtta konkreetses summas.
Riskide klassifikatsioon:

tehnilised riskid

juhtimis riskid

lepingulised= lepingutehnilised

ebatäpsusrisk (arvutused)
Tehniline risk- mingi raske tööetapi, uue töömeetodi või uue konst. lahenduse poolt põhjustatud riski. Nende katteks nähakse pakkumise kehtestamisel ette mingid hinnalisad.
Juhtimisrisk - nt tootmistegevuse ulatuse, tegevusala või tegevuspiirkonna muutust. Nendest võivad tuleneda ühekordsete investeeringutena masinate hankimine, tööjõu värbamine selleks kulut . suunad tuleb eraldi arvesse võtta.
Lepingulised riskid- põhjustavad eelarvutuste alusdokumentides esinevad rasked alustingimused nt kõrvalekalded üldise lepingutingimuste metoodikast või traditsioon.
Lk 47 (1. pool)
Ebatäp. riskid – ilmneb mahuarvutuse või hindamise ebatäpsusena. Saab vähendada kui projekti valmistusaste on kõrge. Hindamise ebatäp. saab vähendada kui võtta projekti kohta rohkem eelpakkumisi.
Riskid kuuluvad olulise osana ehitustegevuse juurde ning riskide haldamisega tuleb tegeleda kõigil ehitusprotsessi etappidel käsitledes nii ettevõtte keskseid kui ka projektiga seotud abinõusid. Pablumisarvut. Koosneb riskide haldamise nendest abinõudest, mille kaudu fikseeritakse pakkumise aluseks olevad riskid, hinnatakse neid abinõuid ja nähakse ette vahendeid nende kompenseerimiseks.
Riskide haldamine :
Riski analüüs
1)riskide fikseerimine
2)riskide hindamine
Riskide kompenseerimine
Riskide fikseerimine- määratletakse riskid
Riskide hindamine- hinnatakse eelmisel etapil fikseeritud riski suurust.
Riskitele kompens.
– vähendat.

• viiakse riske teisse osapoole kanda või jagatakse temaga
  
• võetakse teadlikult enda, kuid võetakse kasut. abinõule selle vähendamiseks.
  

Riskide juhtimine pakkumisarvutuse erietappidel toimub abinõule näol, mille eemärgiks on saavutada pakutavad projekti ja ettevõtte kui terviku aspektist
Lk 48 (1. pool)
vastu võetav riskitase. Need abinõusid võivad olla raske vähendavad või nähakse nendega ette riskide kompenseerimist.
Riski haldamine:
I etapp- esialgne hinnang objekti sobivuse kohta firma tootmisprogrammi. Objekti sobivusest tingitud riskitegurid tuleb fikseerida enne pak. arvutuste alustamist. Keskelt hinnatavad tegurid on:

projektiga ja proj-jatega seonduvate riskide fikseerimine, hindamine

tellija ja temaga koostööd puudutavate riskide fikseerimine, hindamine

ettevõtte vabade tootmisressursside sobivus vabade objektidega.
Riskide hindamisel sellel etapil on palju hindaja subjektiivset hindamist. Riskide arvuline määramine on praktikaliselt võimatu, riskide tõrjumine - hinnapakkumist lihtsalt ei koostada.
II etapp- objekti eelarvest. seonduvate riskida analüüs ja vähendamine. Tuleb analüüsida vähemalt ? riskitegurid: a) projektekt. tulenevad b) ettevõtte arvutissüst. ja tootmistehnoloogiast tulenevad riskid
Projekt. materjale proj. valmidusastmest tulenevatest riskidest, tehnoloogilisest riskidest. Need kujutavad endast valitud töömaterjalidega seotud riskid.
Ettevõtte arv. ja sõltuvad hinnainformat., valitud meetodite õigusega , objekti kulustruktuuri ja selle
Lk 48 (2. pool)
sisemiste sõltuvustega seotud riskid.
Eelarvest. peab kaasnema selle riskigrupi riskide hindamine. Juhtkond võib püstitada teat. riskitaseme, mille peab eelarvest. saavutama. Pak. arvutuste tulemusena esitat. pakkumishind, mis arvest. ka pakkumisriski.
Pak. hinna kehtest. arvestavateks riskiteguriteks.

• maksumustaseme muutuse mõju tööde struktuuri muutusel
  
• ressurside kättesaadavusest ja nende kvaliteedist sõltuvad riskitegurid
  
• Tellija tegevusega seondat. riskitegurid
  
• Pak. arvutuse täpsusega seonduvad riskid
  
• Töövõtulepingu sõlmimisega seotud riskid.
  

Võetakse vastu riskide arvestamise ja jaotamise suhtes.
Teadvust riskid, otsitakse lahendused ,esitat. lahendusvariandid tellijale, lepitakse kokku ehituslahenduste osas, ka riskide käsitlemise osas, lõpuks kõrvald. ja vähend. neid siske viies projekti sisse vastavad muudatused.
Hinnataseme muutusega seonduv risk:
See arvut. projekti kogukuludelt. Hinnat muut. risk võib olla kas kulusid suurendav või vähendav. Seda riski käsitletakse kas osariskina ( hinnaindeksiga seotud töövõtu kanal ) või koguriskina ( hinnaindektsiga mitte seotud töövõtu kanal).
Lk 49 (1. pool)
Hinnaindeksid:
vaja arvest. eelarvestamisel üldise inflatsioon mõõdupinnana kasut. tarbijahinnaindeksit.
Eh. tööstuses kasut. on kohandatud spet. hinnaindekseid, mida võib jagada eh. kulude indeksiteks ja pak. hindadeindeksiteks.
Eh. kulude indeks- töövõtja tegelikke tulusid ehitise püstitamisel, käib ühte sammu tarb. h.-i .
Pak. hinnaindeks – seotud pakkumishindadega ja sisaldavad muid hinnalisandeid sõltuvalt eh. turust.
Kui eh. turg on kasin, siis pak.hin. langevad
Enamus riskides aruvt . eh. kulude indekseid.
Eh.kasut. indeksid on maksumusindeksid- näitavad maksumuse muutumist ajas. Enamasti haaravad ainult ehitusetappi.
Hin. ind. avaldat tehnilises pressis .
Maksumuse indeksid jagunevad:
sisend - tüüpi
väljund- tüüpi
esimesel juhul kogutakse ja hinnatakse teat. eh. kogumi kohta. See käib tüüpilise eh. projekti kohta. indeks arvut. jagades sisendpaketi teat. kaasperioodi vastava paluti kogumismaksumusega
teisel juhul põhinetakse ühel eh.proj. tervikuna või projek . Mõnel valitud komponendi ühikmaksumustel. Mõlemal juhul põhineb eh. platsi väljundil.
Võib aruvt. üldriiklike keskmistena või kõrgete piirkondade tarbeks.
Oluline on teada indeksite piiranguid ja algmeetodite erinevusi. Kui indeks põhineb väljund indeksil võib antud objektil olla väga vähe ühist väljund objektiga.
Kas on kaasatud kasum. väljund indeksid on lihtsalt spetsialiseeritud.