......................................................................................14 4 VUNDAMENDI TALDMIKE PAKSUSTE JA ARMATUURI ARVUTUS......................................16 1 4.1.1 Teljel 1 vahemik B-C...............................................................................................................16 4.1.2Töötav armatuur....................................................................................................................17 4.1.3Jaotusarmatuur......................................................................................................................18 4.1.4 Painderamatuuri ankurdus.......................................................................................................18 4.2.1 Teljel 2 vahemik B-C................................................................
Kaitsekihi paksuse valik sõltub projekteeritava konstruktsiooni väliskkeskkonna agressiivsusest, tulepüsivuse tagamise mõttest ja konstruktsiooni planeeritava elueast. Kaitsekihi paksused on rangelt määratud standardis ning projekteerimisel peab väga hoolikalt jälgida just seda parameetrit, kuna sellest sõltuvad konstruktsiooni eluiga ja töökorrashoid. Üldiselt, mida paksem on kaitsekiht, seda turvalisem on olukord antud elemendile, korrosiooni kartav armatuur betooni sees on sügavamale rajatud ning kemikaalidele ja veele raskem kättesadav. Minu arust, see piirang on samuti väga tähtis, sest kui insener annab elemendile väiksema väärtuse, kui on ettenähtud standardi järgi, siis konstruktsioonis võivad tekkida ebasoovitatavad lagunemised, tulepüsivus jääb väiksemaks, see tähendab kandevõime avariiolukorras jääb liiga väikseks, tekib varisemisoht ning konstruktsioon muutub eluohtlikuks inimestele ja varale.
Armatuuri kasutatakse tänapäeval igas betoonkonstruktsioonis, mida nimetatakse raudbetooniks. Sarrustele tehakse erinevaid pinnaprofiile, et tagada hea nake betooniga ning hoida elementi koos. Järgnevates peatükkides kirjeldatakse armatuuride tüüpe, nende omadusi, tehnilisi näitajaid võrreldes terasarmtuuriga ning kasutusalasid. 1. KOMPOSIITARMATUUR Komposiitarmatuur on basaltkiust koosnev armatuur, mille pinnaviimistlus kujutab endas nagu oleks liivaga kaetud, samuti tehakse terasarmatuurile sarnase profiiliga vardaid. Vardaid valmistatakse 2,5 kuni 32mm paksuste ja 12 meetri pikkustena. Kuni 10mm paksust varrast on võimalik kerida transportimiseks poolile või trumlile[1]. Komposiitarmatuuri (Rockbar) toodab Venemaal tegutsev ettevõte Galen. Nende toode tuli turule 2012, mistõttu ei ole jõudnud veel laialdaselt levida. Eestis on tootel ainuke edasimüüja
KK(Kasuskoormus): qk= 9,4 kN/m2 As,1= 80,04 mm2 põrand=20mm 0,4 OK(omakaal): gk= 2,25 kN/m2 mahumass 20kN/m2 KOKKU: 12,05 kN/m2 Valime armatuur diameetriga: Arvutuskoormus arm, dia= 6 mm As,arm= 28,3 mm2 KK(Kasuskoormus): qk= 14,1 kN/m2 Leff1= 1,84 OK(omakaal): gk= 3,18 kN/m2 n= 2,831 tk/meetris
betoonitöödega ja muudki.). Praktikal olles õppisin tööaega targasti ära kasutama, samuti sain aru ka kui tähtis on meeskonna töö. Erialaseid teoreetilisi teadmisi siduda praktilise tööga kuid leian siiski,et peab tegema rohkem tööpraktikat. Põranda ning trepi valamiseks seonduvad ettevalmistustööd Kõigepealt tuleb tasandada maapind, seejärel eemaldada suurem sodi ja kivid. Seejärel tuleb panna kas kruusapõhi, sõelmepõhi või miskit muud täidet. Järgmiseks tuleb armatuur parajaks lõikuda ja maha laotada, kui see tehtud tuleb armatuur omavahel siduda. Peale sidumist tuleb armatuur maast kõrgemale saada, selle jaoks kasutatakse ,,konnasid". Kui konnad on ilusti parajate vahedega alla paigutatud on kõik valmis betooni valamiseks Minu ühe tööpäeva kirjeldus 06.00 äratus, ärkamine, kerge hommikueine ja kohvi. 07.00 lahkumine majutusest objketile. 08.00 jõudsime enamasti objektile, toimusid ettevalmistused ning töö läks lahti.
mördi või betoonikihi sisse nii, et müüritis töötab koormuse (jõudude) vastuvõtul ühtse tervikuna. Eeldoseeritud mört: tehases doseeritud komponendid, millest ehitusplatsil segatakse mört. Eelpingestatud müüritis: müüritis, milles pingearmatuuri abil on eelnevalt tekitatud survepinged Ehitusplatsimört: segu, mulle alglahtematerjalid doseeritakse ja segatakse ehitusplatsil. Jaotusarmatuur: pikiarmatuuriga ristiolev armatuur jõudude ühtlustamiseks pikivarrastes. Kaubamört: Tehases doseeritud ja segatud ning ehitusplatsile toodud mört. Kergmört: mört kuivmahumassiga alla 1500 kg/m3. Konstruktiive armatuur: mittearvutuslik armatuur vastavalt üldtunnustatud konstrueerimisnõuetele. Liugvuuk: vuuk, mis võimaldab müüritise horisontaalse vaba liikumise. Mördi survetugevus: kindla arvu mördi katsekehade keskmine survetugevus 28 päeva vanuselt.
Armatuur 1ja2 Väline 14,8-0,05-0,05=14,7 Keskmine 14,2-0,3-0,3=13,8 Sisemine 13,2+0,05-0,05=14,2 Armatuur AjaB Väline 8,2-0,05-0,05=8,1 Keskmine 7,6-0,3-0,3=7 Sisemine 6,6+0,05-0,05=6,5 14,7+13,8+14,2+8,1+7+6,5=64,3jm 64,3:5,6=11,48 12tk 12x6=72jm Betooni kogus Välimine ümbermõõt 14,8+14,8+8,2+8,2=29,6+16,4=46m Sisemine ümbermõõt 13,2+13,2+6,6+6,6=26,4+13,2=39.6m Kokku: 39,6+46=13,69m3 Laudade kogus 85,6x0,8x0,025=1,71m3 lauda
85kg/m2 1mm paksuses). Lähtutakse Toote mõõde on võetud tabelist 1 (tudengi koodi viimane number) Toote pikkus on võetud tabelist 2 (tudengi koodi eelviimane number) Toote Tabel 1 Tabel 2 Kaal Kaal Ebatäpsus nimetus Toote Pikkus metall- matemaatika- % mõõde (m) kalkulaatori valemitele (kg) (mm) järgi (kg) Armatuur 10 42 25,914 R2x7,85x48x0,0 (25,914- 01= 25,89)/25,914x =3,14x5x5x7,85x x100%=0,09% 42x0,001=25,89 Lattraud 30*5 40 47,2 5x0,03x7,85x40= (47,2-47,1)/47,2x
TL MXX0050 Test 1 kordamine loenguslaidide põhjal . Polümeer Komposiitmaterjalide omadused. Kasutada omal vastutusel. Komposiitmaterjalid on kahest või enamast faasist koosnevad heterogeensed materjalid. Üks faasidest on kõva ja tugev nö vaik maatriks. Teine elastne ja plastne armatuur süsinikkiud/klaaskiud. Polümeerkomposiitide puhul on maatriks polümeerne aine. Polümeerne aine ise on selline milles olevad molekulid on seotud korduvate kovalentsete elementidega. Merevaik, plast,kumm, silikoon. Young´s Modulus ehk elastsusmoodul näitab elemendi jäikust. Teisisõnu materjali mingi pindalaühiku ja deformatsiooni suhet. Armatuurid kui ka maatriksid võivad olla nii metalsed, keraamilised kui ka
Teraskuul kuni 10 mm surutakse mõne aluse peale. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil HRA, HRC koonus surutakse aluse peale ja HRB puhul surutakse kuul peale. Kõvaduse määramine Vickersi meetodil HV teemantpüramiidiga igasugustele materjalidele ja kõvasulamitele surutakse peale. 4.Ehitus ja masinaehitusteraste põhiomadused, kasutusalad, tähistus. Ehitusterased on madala süsinikusisaldusega (kuni 0,2 % C). Tavaliselt on profiilmaterjalina (nurkteras, latt, armatuur jne). On hästi keevitatavad. S185. Masinaehitusterased jagunevad: 1. Tsementiiditavad terased (C10E) Hammasrattad 2. Parendatavad terased (C30E) Võllid 3. Vedruterased (55Cr3) Keerdvedrud ja lehtvedrud 4. Kuullaagriterased (-) Kuullaagrid 5. Automaaditerased (10S20) Võllid 6. Tavalised masinaehitusterased (E295) Masinaehitud detailid 5. Malmide liigitus, nende põhiomadused, tähistus. Hall- / liblegrafiitmalmi süsinik on liblelise grafiidi kujul. Hea
Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest õhkvaheladumine. Püstvuuki tavaliselt segu ei panda. Vundament ja siseseinad tuleb laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm. Mört Fibo müüritise ladumiseks on soovitav kasutada kuivsegusid, näit Vetonit müürisegu M100/600 (või plokisegu M 100/500). Bi-armatuur Ebameeldivate pragude tekkimise ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. Vuuk esimese ploki kohal ja vuuk viimase ploki all tuleb alati armeerida. Kui sein on paksem kui 150 mm, tuleb õhkvaheladumise korral kasutada kummaski mördipeenras ühte armatuuri. Fibo plokkidest voodermüürsein tuleb sõltuvalt isolatsiooni ja müüritise paksusest armeerida igast 3. või 4. rõhtvuugist. Paks isolatsioon ja õhuke
Plokitüübi valimisel või määramisel tuleb arvesse võtta seintelt langevat koormust. Kui kandva välisseina ehitamiseks sobivad Fibo3/200 plokid (tugevus 3 MPa, paksus 200 mm), siis reeglina sobib sama plokk ka vundamendi ehitamiseks. Kui maja välisseinad ehitatakse Fibo3/200 plokkidest, siis sel juhul pole reeglina vajadust ehitada vundament Fibo 5/300 plokkidest (tugevus 5 MPa, paksus 300 mm), kuigi sellist lahendust kohtab objektidel üsnagi tihti. Armeerimiseks sobib hästi bi-armatuur, kuna selle selle läbimõõt on 4 mm ja see vajub täielikult segukihi sisse. Sel juhul pole karta, et armatuur oleks otseses kokkupuutes Fibo ploki graanulite vahel oleva õhuga ja hakkaks roostetama. Ühtlasi on bi-armatuur redeli-kujuga, mistõttu saavutab see suure nakke müüriseguga ning võtab hästi vastu vajumise korral tekkida võivaid 6 nihkepingeid
Ajatempel Toode nimetus K-Rautas Ehituse ABC-s 9/24/2017 17:52:38 Bituumenlaineplaat 9/24/2017 17:52:00 Keraamiline seinaplaat 12.5 8.5 9/24/2017 17:51:17 Klaasplokk, värvitu 4.1 9/24/2017 17:50:30 Bauroc 1.55 9/24/2017 17:48:59 Armatuur 9/24/2017 17:48:23 Eterniit, klassikaline 11.49 14.5 9/24/2017 17:47:25 Kipsplaat, niiskuskindel 13.9 9/24/2017 17:46:20 Graniitliiv 4.59 9/24/2017 17:45:08 OSB-3 plaat 8x1250x2500m 9/23/2017 21:09:37 Fassaadivärv Vivacolor Villa 21.43 18.13 Bauhofis Espakis Bauhaus Ehituskaup 24s 10.79
Purjelaevade ja paatide ehitus Autodetailide valmistamine Mahutite mähkimine Tuulenergia generaatorite tootmine Lennukikere detailide tootmine Miks on keraamilised reeglina haprad? keraamika sisaldab klaasfaasi keraamika sisaldab poore keraamika kristallivõre on kovalentsidemetega Milline on keraamiliste materjalide põhiline valmistamisviis? paagutus Komposiitmaterjale liigitatakse armatuuri kuju järgi Kiudarmatuur pideva kiuga Sändvits tüüpi armeeritud Pulbriline armatuur Kiudarmatuur diskreetse kiuga Plaatjas armatuur Komposiitide mähkimise põhiskeemid on? Pikiringmähkimine Tangentsiaalringmähkimine Spiraalristmähkimine Spiraalringmähkimine Kontaktvormimise meetoditeks on? käsitsilamineerimine: toote või vormi pinnale asetatud kangale või matile kantakse vaik ja siis rullitakse käsitsi õ pihustamismeetod: pihustatakse klaaskiud ja vaik suruõhuga toote või vormi pinnale ja rullitakse käsitsi õhutihed
1 Materjalide struktuur ja omadused Tahkkesendatud kuupvõre Kompaktne heksagonaalvõre 2 Metallide margivastavus 1. EN 1)Euronorm S185 0 (). Kasutusvaldkond: Tavaehitusterased Harilikult kasutatakse ehitusteraseid mitmesuguse ristlõikega profiilmetallina ( nurkteras, talad, latid, armatuur jt). Mehaanilised põhiomadused, T=20 C Material Voolavuspiir Tugevuspiir Katkevenivus y (REH), MPa u (Rm ), MPa , EN10025-2: S185 290-5101 175-185 18 : C 0 240 370 32 Keemiliste elementide sisaldus, %: 0 () ( >0.23, S>0
vertikaalvuukide õhutihedus. Armatuuri paigaldamine Esimese plokirea ülapinda freesi sooned armatuuri paigaldamiseks. Selleks kasuta käsi- või elektrifreesi. Hoone nurkades keera freesiga sujuvalt üle ristuvale seinale. Pärast freesimist puhasta sooned ploki purust ja tolmust. Mõõda ja lõika armatuurvardad sobivaks ning vajadusel painuta nurgavardad. Kasuta armatuuri A-III Ø 8 mm. Täida sooned AEROC plokiliimiga ning suru armatuurvardad soontesse. Veendu, et armatuur saaks korralikult liimiga kaetud ja eemalda ülearune liim. Armatuuri jätkamisel peaks ülekate olema ~300 mm. Murfor armatuur Armeerimisel võid kasutada ka Murfor armatuuri. Tegemist on õhukese tsingitud valmisarmatuuriga (L=3,05m), mille paigaldamine on lihtsam ja kiirem. Jääb ära soonte freesimine! Kõikepealt kanna plokkide pinnale kiht plokiliimi ja aseta paika Murfor. Nüüd kanna pinnale teine kiht liimi ja võid alustada järgmise plokirea paigaldamisega. Murfori
kuiv kasutuskeskkond. Mahukahanemist iseloomustab mahukahanemise lõppdeformatsioon cs . Mahukahanemine toimub eriti intensiivselt kivistumise algperioodil ja esimese aasta jooksul, mõne aasta pärast mahukahanemise juurdekasv kustub. Tavalise betooni mahukahanemise lõppdeformatsioon on kuivas keskkonnas (relatiivne niiskus 50%) 0,5 ÷ 0,6 mm/m (s.o. 0,05 ÷ 0,06%), niiskes keskkonnas 0,25 ÷ 0,35 mm/m. Raudbetoon-konstruktsioonis võib mahuka- hanemine olla üle kahe korra väiksem (armatuur tõkestab deformatsiooni arenemist). Mahukahanemine on konstruktsioonile üldiselt kahjulik, põhjustades (eriti suuremõõtmelistes konstruktsioonides) algpingeid ja -pragusid. Viimaste vältimiseks (piiramiseks) tuleb konst- ruktsiooni kivistumise algperioodil kaitsta ebaühtlase väljakuivamise eest. Mahukahanemis- pragude tekkimist soodustab ka ebaühtlane temperatuurijaotus konstruktsiooni piires betooni
Paksemate seinte korral, kui kandvate seinte vahekaugus ei ole üle 6 m võib plokid müüritisse laduda ilma mördita püstvuukides. Vältimaks pragude tekkimist müüritisse, tuleb ta armeerida. Armeerimiseks kasutatakse Bi-armatuuri. Vuuk esimese plokirea kohal ja viimase plokirea all tuleb alati armeerida. Armeeritakse ka akna-aluse rea all olev ja silluste peal olev rõhtvuuk Ülejäänud müüritise osas armeeritakse rõhtvuugid reeglina iga meetri (viienda rea) järel. Armatuur tuleb üleni mördiga katta. Eriti pikkade seinte korral tuleb müüritis jagada deformatsioonivuukidega vähemalt iga 18-20 m järel (9-10 m jäigast kinnitusest). Et selline jagamise efekt oleks täielik, tuleb sein vundamendist vabastada kas roostekindla pleki või bituumenrullmaterjaliga. Müüritisele toetuvad puittarindid võivad oma deformatsioonidega samuti põhjustada pragude tekkimist. Seetõttu tuleb alati jälgida, et puidu ja müüritise vahel oleks piisav liikumisruum.
Kiudbetooni omadused Tavaarmeeringuga seotud kulutuste ja ajakulu puudumine: armeeringu projekteerimine, armatuuri hankimine, transport, ettevalmistus, paigaldus, valueelne kontroll. Armeering paikneb ühtlaselt kogu ristlõike ulatuses puudub valesti paigaldatud armatuurist tingitud risk. Armatuuri ladustamiseks ja ettevalmistamiseks ei ole vaja platsi. Talvel ei ole vajadust puhastada armatuuri jääst ja lumest ning enne betoonivalu eelsoojendada armatuuri. Kuna puudub segav armatuur on vajadusel raskesti lumest puhastamine oluliselt lihtsam. Armatuuri ladustamiseks ja ettevalmistamiseks ei ole vaha platsi. Talvel ei ole vajadust puhastada armatuuri jääst ja lumest ning enne betoonivalu eelsoojendada armatuuri. Betooni võib valada kohe pärast raketise valmimist ning ajaline võit on märgatav. Samuti vähenevad kulutused raketisele ning puudub vajadus kvalifitseeritud armeerijate järele.
Tala katsetamine Algandmed: d1 130 (mm) lo 1000 (mm) h 140 (mm) Armatuur 2 varrast Ø6 mm ja Ø8 mm 2 mm rangid sammuga 80 mm JRK P T1 T2 T3 Number kN a1 1*10-6 a2 2*10-6 1,2*10-6 a3 3*10-6 0 0 1601 1203 1942 1 1 1567 -34 1173 -30 -32,00 1918 -24
1.Komposiit materjalid on kahest või enamast osast(faasist) koosnevad materjalid.Faaside omadused ja orientatsioon järsult erinev ja kontrollitav.Komposiitmaterjali omadused on ette antud. 2.Üks faasidest kõva ja tugev teine plastne ja elastne. Kõva faasi nim. armatuuriks ja plastset maatriksiks.Omadused ette antud. Armatuur annab tugevuse ja jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Maatriks annab materjalile vormi,monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. 3.KM Kasutusvaldkonna järgi: üldkonstruktiivsed, kuumuskindlad, kuumuspüsivad, antifriktsiooniliste või friktsiooniliste omadustega, löögikindlad, tulekindlad komposiitmaterjalid. 4.Maatriksi järgi: Komposiitmaterjali põhimaterjaliks on reeglina maatriks, mis koos
Betooni surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbetsoonides on vaja betooni tugevust tõsta, mida tehakse põhiliselt armeerimisega. Betooni armeerimine tehakse tavaliselt orienteeritud armatuuriga ja kindlas kohas konstruktsioonis, suurem osa betoonist on armatuurivaba. Sellise armeerimisega kaasneb rida probleeme: · armatuur tuleb paigutada ja fikseerida kindlasse kohta · armatuuritööd nõuavad kvalifitseeritud tööjõudu · pingejaotus ristlõikes ei ole enam ühtlane Teiseks betooni tõmbetugevuse tõstmise viisiks on betoonimassi ühtlane armeerimine kõikides suunades (homogeenne betoon). Selline armeerimine on võimalik mitmesuguste kiududega. Praktikas kõige levinumad on erinevad tükeldatud teras-, plastik-, polüpropüleen-, asbest- või süsinikkiud
Tartu 2015 Valatud betoon plaatvundamendi ehitus Kõige esimese asjana märgitakse vundamendi mõõtmed maha,siis valmistatakse ette aluspind.Kui aluspind on ettevalmistatud siis märkidakse maha kommunikatsioonid ja trassid.Kui need on märgitud,siis paigaldatakse kommunikatsioonid ja trassid.Kui need kõik asjad on tehtud siis hakatakse raketist ehitama(40 cm).Peale seda pannakse killustik ja vahtplast.Kui kõik on tehtud siis pannakse paika armatuur ja põrandakütte süsteem.Viimaks toimub betoneerimine. V1=(P=20+9,4+4+3,4+16+5,4)*0,3*0,4=6,98=7m3 V2=3,4*9,4*0,1=3,2m3 V3=15,7*5,4*0,1=8.5 m3 Kokku:8.5+3.2=11,7m3 V=11.7+7=19m3 Plaatvundament on madalvundamendi tüüp, kus betoon valatakse monoliitse plaadina ümbritsevast pinnasest kõrgemale või samal tasapinnal. Kahekümnenda sajandi kahekümnendatel aastatel hakati seda tüüpi vundamente ehitama USA-s. Uus tehnoloogia võeti kiirelt kasutusele Euroopas ning
liimiga, et tagada vertikaalvuukide õhutihedus. Armatuuri paigaldamine Esimese plokirea ülapinda freesi sooned armatuuri paigaldamiseks. Selleks kasuta käsi- või elektrifreesi. Hoone nurkades keera freesiga sujuvalt üle ristuvale seinale. Pärast freesimist puhasta sooned ploki purust ja tolmust. Mõõda ja lõika armatuurvardad sobivaks ning vajadusel painuta nurgavardad. Kasuta armatuuri A-III Ø 8 mm. Täida sooned AEROC plokiliimiga ning suru armatuurvardad soontesse. Veendu, et armatuur saaks korralikult liimiga kaetud ja eemalda ülearune liim. Armatuuri jätkamisel peaks ülekate olema ~300 mm. Murfor armatuur Armeerimisel võid kasutada ka Murfor armatuuri. Tegemist on õhukese tsingitud valmisarmatuuriga (L=3,05m), mille paigaldamine on lihtsam ja kiirem. Jääb ära soonte freesimine! Kõikepealt kanna plokkide pinnale kiht plokiliimi ja aseta paika Murfor. Nüüd kanna pinnale teine kiht liimi ja võid alustada järgmise plokirea paigaldamisega. Murfori
1.1.Kiudbetooni omadused Tavaarmeeringuga seotud kulutuste ja ajakulu puudumine: armeeringu projekteerimine, armatuuri hankimine, transport, ettevalmistus, paigaldus, valueelne kontroll. Armeering paikneb ühtlaselt kogu ristlõike ulatuses puudub valesti paigaldatud armatuurist tingitud risk. Armatuuri ladustamiseks ja ettevalmistamiseks ei ole vaja platsi. Talvel ei ole vajadust puhastada armatuuri jääst ja lumest ning enne betoonivalu eelsoojendada armatuuri. Kuna puudub segav armatuur on vajadusel raketise lumest puhastamine oluliselt lihtsam. Ehitusprotsessi lihtsustumine ja kiirenemine: betooni võib valada kohe pärast raketise valmimist ajaline võit on märgatav. Kulutused raketisele vähenevad.Puudub vajadus kvalifitseeritud armeerijate järele. Betooni suurem tõmbe- ja paindetugevus võimaldavad vähendada konstruktsiooni mõõtmeid. Betooni mahukahanemisest tingitud pragunemisriskide vähenemine. Suureneb betooni löögikindlus
docstxt/122606055616522.txt
10. Komposiitmaterjalid. Komposiitmatejalide liigitus maatriksi koostise ja armeerivate elementide kuju järgi. Komposiitmaterjaliks (KM) (composite material) nimetatakse kahest või enamast osast (faasist) koosnevaid materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad.KM on heterogeenne, st. omadustelt mitteühtlane. Tema omadused on määratud koostisse kuuluvate faasidega. Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev, teine plastne ja elastne. Armatuur ehk sarrus (reinforcement) on KM kõva ja tugev faas, mis annab KM-le tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Maatriks (matrix) on KM plastne ja elastne faas, mis annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. 11. Plastmaatrikskomposiitmaterjal: maatriksi ja armatuuri enamkasutatavad materjalid, KM üldised omadused. PMKM eelised ja puudused. Plastmaatriks (polümeermaatriks)
10 d1 = 80 - 20 - 10 - = 45mm (7) 2 10 d2 = 20 + 10 + = 35mm (8) 2 Betooni tugevusklass: C25/30, survetugevuse arvutusv¨a¨artus fcd = 16, 7M P a Armatuur A400, arvutustugevus fyd = 350M P a 1.5.1 Esimese ava armatuuri valimine Dimensioneerin armatuuri esimeses avas: MSd,1 5, 97 · 106 µ= = = 0, 176 (9) · fcd · b · d21 1, 00 · 16, 7 · 1000 · 452 =1- 1-2·µ=1- 1 - 2 · 0, 176 = 0, 195 (10)
projekteerimine, armatuuri hankimine, transport, ettevalmistus, paigaldus, valueelne kontroll. · Armeering paikneb ühtlaselt kogu ristlõike ulatuses puudub valesti paigaldatud armatuurist tingitud risk. · Armatuuri ladustamiseks ja ettevalmistamiseks ei ole vaja platsi. · Talvel ei ole vajadust puhastada armatuuri jääst ja lumest ning enne betoonivalu eelsoojendada armatuuri. Kuna puudub segav armatuur on vajadusel raketise lumest puhastamine oluliselt lihtsam. · Ehitusprotsessi lihtsustamine ja kiirendamine: betooni võib valada kohe pärast raketise valmimist. · Puudub vajadus kvalifitseeritud armeerijate järele. · Betooni suurem tõmbe-, ja paindetugevus võimaldavad vähendada konstruktsiooni mõõtmeid. · Betooni mahukahanemisest tingitud pragunemisriskide vähenemine. · Suureneb betooni löögikindlus.
Esimene rida müürimördiga. esimene plokirida väga täpselt paika, kasutades selleks kummihaamrit ja vesiloodi. Segada vastavalt liimikotil olevale juhendile sobilik liimsegu. Seejärel täita plokkide otstes olevad sooned liimiga, et tagada vertikaalvuukide õhutihedus. Liimikelguga laotab liimi ühtlase kihina plokkide pinnale. Liimi võib plokkidele kanda ka liimikulbiga. Plokke saab saega vastavasse mõõtu saagida. Murfor Tegemist on õhukese tsingitud armatuur valmisarmatuuriga (L=3,05m), Aeroc ploki abivahendid Fibo plokk Fibo müüritist kasutatakse nii kande- kui mittekandvateks seinteks, nii välis- kui siseseinteks. Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest õhkvaheladumine. Püstvuuki tavaliselt segu ei panda. Vundament ja siseseinad tuleb laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm.
Mahukahanemist iseloomustab mahukahanemise lõppdeformatsioon εcs∞. Mahukahanemine toimub eriti intensiivselt kivistumise algperioodil ja esimese aasta jooksul, mõne aasta pärast mahukahanemise juurdekasv kustub. Tavalise betooni mahukahanemise lõppdeformatsioon on kuivas keskkonnas (relatiivne niiskus 50%) 0,5 ÷ 0,6 mm/m (s.o. 0,05 ÷ 0,06%), niiskes keskkonnas 0,25 ÷ 0,35 mm/m. Raudbetoon-konstruktsioonis võib mahuka- hanemine olla üle kahe korra väiksem (armatuur tõkestab deformatsiooni arenemist). Mahukahanemine on konstruktsioonile üldiselt kahjulik, põhjustades (eriti suuremõõtmelistes konstruktsioonides) algpingeid ja -pragusid. Viimaste vältimiseks (piiramiseks) tuleb konst- ruktsiooni kivistumise algperioodil kaitsta ebaühtlase väljakuivamise eest. Mahukahanemis- pragude tekkimist soodustab ka ebaühtlane temperatuurijaotus konstruktsiooni piires betooni
2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon 9 4. Müüritise töötamine. Müüritise omadused 10 4.1. Müüritise tugevus 10 4.2. Müüritise töötamine survel, tõmbel, lõikel ja paindel 10 4.3. Müüritise deformatsiooniomadused 11 5. Müüritise tugevdamine armeerimisega 5.1
Lõpliku roomedeformatsiooni vähendamiseks on võimaluse korral mõistlik vältida konstruktsiooni liiga varajast koormamist. Tavatingimustes ületab roomedeformatsioon elastset deformatsiooni 2...4 korda. 11. Armatuuri liigitus ja armatuurterase füüsikalis-mehaanilised omadused (p 2.1) Liigitus: - kuumaltvaltsitud varrasarmatuur; - valtstraat; - külmalttõmmatud traatarmatuur -keevitatav ribiarmatuur -tross on traatidest punutud toode. Pinna iseloomu järgi liigitatakse armatuur: - ribi-armatuuriteras - profiil-armatuuriteras, - sile armatuuriteras; Füüsikalis-mehhaanilised omadused - voolavustugevus fyk (eristatakse pehme ja kõva teras-vp puudub); - maksimaalne tegelik voolavustugevus fy,max; - tõmbetugevus; - venivus - painutatavus; - nakkekarakteristikud; - ristlõike mõõtmed ja tolerantsid; - väsimustugevus; - keevitatavus; - keevisvõrkude ja -karkasside nihke- ja keevitustugevus. Füüsikalist voolavuspiiri omava armatuurterase - diagramm
Võrk pannakse mördivuuki eesmärgiga takistada müüritises horisontaalseid külgdeformatsioone. Müüri koormamisel saavad külgdeformatsioonid tekkida ainult müüriga ristsuunas, pikisuunas on sümmeetria tõttu deformatsioonid takistatud. Juhtuvalt nimetatud asjaolust töötavad külgdeformatsiooni takistajatena ainult risti müüriga vardad. Pikivardad on võrku siduvad ja loovad müüritise äärtel ankurduse ristvardale. Kuidas vertikaalne armatuur tugevdab müüritist? Vertikaalrmeerimist kasutatakse konstruktsioonis tekkivate tõmbepingete vastuvõtmiseks. Tõmbepinged võivad tekkida ekstsentrilisest koormusest. Vertikaalarmeerimist võib kasutada ka tsentrilisel survel saledate elementide puhul (kasutatakse põhiliselt armeeritud südamikku), kui põikarmeerimine ei anna tulemusi. Kahekihilise müüritise töötamise üldised põhimõtted. Koormuste vastuvõtmine ja kihtide sidumine.
39. Raskekaalupoomid ja kraanad 40. Rooliseade, otstarve, koostisosad. 41. Rooliseade, erinevat tüüpi rooliajami (roolimasina) kirjeldused. 42. Paadiseade, otstarve, koostisosad. 43. Paadiseade, erinevat tüüpi paadi veeskamise vahendite töö kirjeldus. 44. Puksiirseade, koostis, paigutus. 45. Sildumisseade, koostisosad, paigutus. 46. Laeva süsteemid. Klassifikatsioon ja otstarve. 47. Laeva süsteemide elemendid: ühendused, ventiilid, armatuur, pumbad. 48. Laeva süsteemide põhiskeemid. 49. Trümmi-, ballasti-, õhutorude ja mõõtetorude süsteemid. Otstarve, kirjeldus. 50. Tuletõrje-, mikrokliima- ja sanitaarsüsteemid. Märkus: Igas piletis on kaks küsimust ja üks ülesanne. Koostanud Kapten Rein Raudsalu.
Erinevad ehitusmaterjalid II 1. Kus kasutatakse kipsist ehitusmaterjale? Erinevad kipssideaineid lisatakse tsementidesse, väetistesse, Pariisi kips ehk krohv, samuti tehakse plokke, laeplaate, kipsplaate jm2. Mis on kipsi positiivsed omadused? 3. Mis on kipsi negatiivsed omadused? vähene niiskuskindlus vajalik hoolikas hüdroisolatsoon haprus armatuur vajab kaitset korrosiooni vastu kipssideaine lühikeste tardumisaegade tõttu on homogeense segu saamine raskendatud mahumuutused - kipsisegu paisub 0,2...0,8%. kipsist toodete niiskusesisalduse määramisel kaalumise meetodil ei tohi neid kuumutada vee eraldamiseks üle 100°C – kristallvee eraldumine annab tegelikust niiskusesisaldusest suurema tulemuse. 4. Mis on kergkruusa tooraine? Savi, mida on pöördahjus paisutatud 5
Need jäävad monolitiseeriva betoonikihi sisse ja see võimaldab vähendada vahelae konstruktsiooni kogupaksust. MÄRKUS: VLK Light-i puhul võib torustikud paigaldada ainult polüstüreenikihi sisse. Triarmatuur tagab kooriku jäikuse transpordil, tõstetel ja monolitiseerimisel. Lisaks seob triarmatuur kooriku pealevalatava betooniga, sellest tõstetakse betoonkoorikut ja selle peale toetatakse vajadusel vahelae ülemise kihi armatuur. VLK standardlaius on 2,4 m ja pikkus vastavalt projektile. Tehases on võimalik toota ka erikujulisi koorikuid erineva laiuse ja otsa kaldenurgaga. Et vahelae ehitus sujuks kiiresti, tehakse vahelae laotuses üks koorik laiusega, mis sobitub kandeseintega. VLK maksimumpikkuseks on 10 m. Pikkus sõltub vahelae monoliitse osa paksusest. Iga kooriku pikema külje alumistesse servadesse on tehtud kaldkandid, et koorikute ühenduskohad laes oleks
alanemise tagajärjel.Vajaliku rõhu saavutamisel fikseeritakse spindel pidurdusmutri abil.Selle klapi abil saab rõhku sujuvalt reguleerida suures diaba tsoonis kuid ta ei hoia rõhku automaatselt keskkonna tööreziimi muutudes. Klapikarbid-kujutavad endast ühte korpusesse koondatud 2-6 klappi. Sulgurid-On seade, mis tagab vedelikke ühesuunalise voolamise väikese rõhu all mitte vastutusrikastes kohtades. Klinkett(siiber)-On sulgur armatuur, mille sulgevaks elemendiks on siiber.Laevades kasutatakse kõige rohkem prinkette mille sulgur elemendiks on kiilukujuline ketas, mis on surutud vastu tihendavaid pindu.Kiil liigub üles-alla springli pöörlemisel üles ja alla liikuva käigu mutril.Kiilu jaoks ülemises asendis moodustavad kere ja kaan spetsiaalse Nisi (pilt 2) Põhjaklinkett (IMG608) gingston (IMG609) Gingston-armatuur parda taguse vee võtmiseks. Armatuuri kaugjuhtimise vahendid -Käsitsi käitatavad,mehhanilised
Vaiad jagunevad süvistamis viisi poolest: · Rammvaiad · Kruvivaiad · Kohtvaiad Samuti kasutatakse veel vaiade süvistamisel uhtumist ja vibrosüvistamist. Vajadusel kasutatakse ka kombineeritud meetodeid. Vaia materjaliks on enamasti raudbetoon, teras või puit. Enimlevinud on raudbetoon. Puitvaiade puhul tuleb jälgida, et vaiapea oleks allpool pinnasevee taset. Kohtvaia ehitamine: Manteltoru süvistamine. Armatuuri paigaldamine. Manteltoru on süvistatud, armatuur on paugaldatud, toimub betooniga täitmine; Manteltoru tõmmatakse maa seest välja. Peale vaiagrupi valmistamist tehakse rostvärk, enamasti monoliitsest raudbetoonist. Rostvärgi ülesanne on hoone koormuse kandmine vaiadele. Rostvärgid võivad olla: · Monoliitsed · Monteeritavad Plaatvundament Plaatvundamente kasutatakse kehva kandevõimega pinnatse puhul. Plaatvundamendid tehakse raudbetoonist.
2. Arvutada suhe R/r, kui Q=0,5 (50%) Mahuga Q=0,64 on R/r= ~0 0,5 Q 0,64 0,5 x= = 0,78 0,64 R/r ~0 x Seega R/r suhe, kui Q=0,5 on 0,78 Kodutöö 2 Arvutada vabalt rippuva ja oma massiga koormatud KM-st traadi maksimaalne võimalik pikkus, kui RmKM = 950 N mm 2 Andmed: RmKM = 950 N mm 2 Armatuur: Maatriks: R = 1500 N mm A m 2 RmM = 100 N mm 2 V A = 60% VM = 40% A = 2,5 103 kg / m 3 M = 1,5 10 3 kg / m 3 Kuna tugevusõpetusest on teada, et omakaalu ülesande puhul mõjub suurim jõud kinnituskoha lähedal olevale lõigule. KM = V A A + VM M = 0,6 2,5 10 3 + 0,4 1,5 10 3 = 2,110 3 kg / m 3
Komposiidid 1. Mida nimetatakse komposiitmaterjalideks ja tema peamised komponendid. Komposiitmaterjalid on kahest või enamast osast (faasist) koosnevad materjalid. Faaside omadused ja orientatsioon on järsult erinevad ja materjali koostamisel kontrollitavad. Komposiitmaterjalid on heterogeense koostisega ja nende omadused on ette antud. Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev (armatuur e. sarrus), teine plastne ja sitke (maatriks). 2. Milline on kummi koostis. Kummi peamine koostisosa on kautsuk (naturaalne või sünteetiline), mis määrab kummi peamised omadused. Peale kautsuki on koostis veel vulkaniseerivad ained (väävel, seleen), vananemisvastased ained (parafiin, vaik), plastifikaatorid (parafiin, vaseliin), täitematerjalid (tsingi oksiid, süsinik, tahm) ja värvained. 3. Pindade ettevalmistus laki-ja värvkateteks.
Tardumist kiirendavad ja aeglustavad lisandid võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi Kivinemist kiirendavad lisandid - võimaldavad suhteliselt madala temperatuuri juures kiirendada betooni kivistumist Tardumist aeglustavad lisandid kasutatakse betooni transpordil pikkade vahemaade ja kuuma ilma korral Betoonisegudes kasutatavad kiud (alternatiiv betooni armeerimiseks) Välistrepi ehitus Topelt armatuur. 1)1,9x1,2x0,18= 0,4104m3 2)1,6x1,2x0,18= 0,3456m3 3)1,3x1,2x0,18= 0,2808m3 4)1x1,2x0,18= 0,3456m3 Kokku: 1,2528m3 Hind: 1,2528m3 x 90EUR= 1127,52 EUR Vastus: treppi ehitamisel läheb vaja segu 1,2528m3 ja selle maksumus on 1127,52 EUR
Tardumist kiirendavad ja aeglustavad lisandid võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi Kivinemist kiirendavad lisandid - võimaldavad suhteliselt madala temperatuuri juures kiirendada betooni kivistumist Tardumist aeglustavad lisandid kasutatakse betooni transpordil pikkade vahemaade ja kuuma ilma korral Betoonisegudes kasutatavad kiud (alternatiiv betooni armeerimiseks) Välistrepi ehitus Topelt armatuur. 1)1,9x1,2x0,18= 0,4104m3 2)1,6x1,2x0,18= 0,3456m3 3)1,3x1,2x0,18= 0,2808m3 4)1x1,2x0,18= 0,3456m3 Kokku: 1,2528m3 Hind: 1,2528m3 x 90EUR= 1127,52 EUR Vastus: treppi ehitamisel läheb vaja segu 1,2528m3 ja selle maksumus on 1127,52 EUR
(+/- 10) 2) köögiriistad (potid, pannid) Komposiit II 10,0 4,0 40,0 50,0 11600 290 10410 260 52,7 5 161 Vineer, betoon ja (+/- 10) armatuur, komposiitmetallide sulamid 8...45 1,5...1,8 Komposiit X 10,0 4,0 40,0 50,0 14538 363 14443 361 53,2 6 202 Sama, mmis eelmine
st enne kui mört on jõudnud tarduda. Vuukimisel surutakse Müürisegust Weber M100/600 planeeritavalt 1000 tundi ehk 20,8 tööpäeva koos 6 oskustöölisega. täisvuugis olev värske mört vuukraua abil tihedaks, mille Seotis armatuur läbimõõduga 6 mm, pikkus 200mm. tulemusena saadakse ettenähtud viimistlusega vuuk. Kogu tööjõukulu on 78 /h Töö- ja abivahendid Tööjõukulu kokku 12997,9
faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Komposiitmaterjal on heterogeenne, selle omadused on ette antud (korrosiooni- ja kuumuskindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus jm). Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks ja plastset maatriksiks. 68. Komposiitmaterjalide liigitus kasutusvaldkonna järgi. Maatriks, armatuur 69. Komposiitmaterjalid liigitus maatriksi materjali järgi. Maatriksi koostise järgi liigitatakse komposiitmaterjale järgmiselt: metallkomposiitmaterjalid (MKM), sh ka dispersioonarmeeritud komposiitmaterjalid ja pseudosulamid,- plastkomposiitmaterjalid (PKM),- keraamilised komposiitmaterjalid (KKM),- süsinikkomposiitmaterjalid (SKM). Maatriksi (komposiidi pidevfaasi) koostise järgi eristatakse metalseid, keraamilisi ja polümeerseid komposiitmaterjale. 70
kasutamine. Viskoossete toodete puhul peavad segurid suutma liigutada ka tanki seinalähedast kihti. Segurid käivitatakse tanki lael paikneva ajamiga (elektrimootori ja vastava reduktoriga), mille pöörlemiskiirus on mõnest mõnekümne pöördeni minutis. 3 12. Torustikud vedelike transportimiseks, torustike armatuur Torustikud valmistatakse roostevabast terasest. Torustike ülesehitamiseks kasutatakse standardiseeritud tollimõõdustikus torusid. Üldkasutatavad mõõdud on seejuures 1-4 tolli, ehk 25, 36, 50, 75 ja 100 mm. Torustike läbimõõdud antakse sisemise mõõduna. Seinapaksuseks on vahemikus 1-1,5 mm. Torustiku läbimõõt valitakse vastavalt liini tootlikkusele, mis arvutatakse valemiga: D = (4V/3600 W)1/2 Torud+ühenduskohad moodustavad torustiku
Armeerimiseks vajaminevad tööriistad ja seadmed: suur ja väike all kuni konstruktsiooni vähemalt 90% tugevuse saavutamiseni. betoneerimise ajal peab kasutama ette nähtud isikukaitsevahendeid ketassaag, tangid, sidumiskonks, painutuspink, marker, mõõdulint. Armeerimine: Kasutatav armatuur peab vastama Eestis kehtivatele (prillid, kindad, saapad, kiiver, sobilik pikkade käiste ja säärtega Betoneerimiseks vajaminevad tööriistad ja seadmed: betooniauto rahvuslike või rahvuslikuks kinnitatud standardite nõuetele. tööriietus);betoneerimise käigus peab olema tähelepanelik (pumi), kellud, liibid, ämbrid, vibronui
koosolekust osavõtjale. 3. Kaetud tööde aktid Kaetud tööde aktid koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks (nt. hüdroisolatsioon, soojusisolatsioon, monteeritavate elementide vahelised liitekohad ja vuugid, raudbetooni armatuur jne.). Kaetud tööde aktid koostatakse üldjuhul iga haardeala kohta pärast lõpetatud tööetapi hoolikat ülevaatust. Kaetud tööde aktis fikseeritakse erinevused või kõrvalekalded projektist ja antakse hinnang ülevaadatud tööetapi kvaliteedile. Pärast kaetud tööde ülevaatust ja selle dokumenteerimist võib tellija anda loa järgmise etapi töödega alustamiseks. Keerukamatel juhtudel on soovitav lisada kaetud tööde aktile iseloomulikud fotod olulisemate detailide kohta,
AUTO 1 1 4 Mootor Kere Ratas 1 2,4 Esiklaas Uks Tagaklaas 1 .... atas Salong 1 2...* Iste Tagaklaas 1 Armatuur ... Variant 1 Rakendused 1...* Aken 1...* TÖÖVIHIK 1 VBA projekt Window Workbook VBA project 1...* Leht Sheet 0...* 1...*
annaabi.ee 
