kehale. Entroopia on suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Soojusmasinaid võrreldakse nende efektiivsuse abil. n=Akas/Q1 100%. Kasutegur näitab, kui palju juurde antavast soojushulgast suudab masin muuta kasulikuks tööks. Kvaliteetsem energia on see energia, mis tuleb kõrgematemperatuurilisemast reservuaarist. Jahutiks nimetatakse keha või süsteemi, millele saab ära anda gaasi kokkusurumisel soojushulga. Soojendi annab soojushulga, mida kasutatakse gaasi paisumisel. Efektiivsus tähendab seda, kui palju saadakse kasu võrreldes kulutustega. Soojusmasina kasutegur on protsentides väljendatud arv, mis näitab, kui suure osa moodustab masina kasulik töö kütuse täielikul põlemisel vabanenud soojushulgast. Isohoorilises tööprotsessis läheb kogu juurdeantav soojushulk siseenergia suurendamiseks. Isobaarilise protsessi puhul jaguneb juurdeantav soojushulk paisumise töö ja siseenergia muudu vahel.
I printsiip energia jäävuse seadus. II printsiip protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks.(=Akas /Q1) Entroopia suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. Termodünaamika soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks
Mis on siseenergia? Keha molekulide kineetilise ja potensiaalse energia summa nim. miksrokäsitluses keha siseenergiaks. Iseloomusta siseenergia muutust mikro- ja makropara? Milliste protsesside käigus siseenergia muutub? Juurde või äraantava soojushulga kaudu või tööga, mida tehakse välisjõudude poolt süsteemi jõudude vastu või siis vastupidiselt. Siseenergia tähtsus? Kui lõpeb siseenergia siis ei saa keha enam tööd teha. Miks kasutatakse gaaside tööd paisumisel? Gaas paisub soojenemisel ning teeb paisumisel ka tööd. Kuidas väljendatakse gaaside tööd paisumisel? A=p*V Millisel isoprotsessil on tehtud töö kõige suurem? Isotermilisel protsessil. Sel teel saab kogu soojushulga tööks muuta. Miks kasutatakse sisepõlemismootoris kergesti süttivaid aineid? Ideaalse masina töö? Ideaalse soosjusmasina tsükkel koosneb neljast osast. Siin on paisumisel tehtud töö suurem kui kokkusurumisel tehtava töö absoluutväärtus Soojusmasina kasutegur?
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 2 (kaugõppele) 5. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 5.1 Termodünaamika I seadus Termodünaamika I seadus annab seose kehale antava soojushulga, keha siseenergia ja paisumistöö vahel Q = U + A , kus Q on juurdeantav soojushulk, U siseenergia muut ja A paisumistöö. Juhul kui keha saab väljastpoolt mingi soojushulga, on Q positiivne ( Q > 0), juhul kui keha annab ära mingi soojushulga, on Q negatiivne ( Q < 0). Juhul kui keha teeb paisumisel (kasulikku) tööd, on A positiivne ( A > 0), juhul kui aga keha kokkusurumiseks tehakse (välist) tööd, on A negatiivne ( A < 0). Keha siseenergia on molekulide soojusliikumise summaarne kineetiline energia ja molekulide vastastikmõju potentsiaalse energia summa, ideaalse gaasi korral aga summaarne kineetiline energia. Soojushulk on energia, mis antakse kehale soojendamisel, või võetakse kehalt jahutamisel. Soojushulk arvutatakse valemist Q = c m T ,
Mida kõrgem on temp., seda suurem on energia. Keha siseenergia muutumine : 1)Soojusüleminek(konveksioon, soojusjuhtivus, soojuskiirgus):2)Mehaaniline töö. Siseenergia kandub üle kõrgema temp. kehalt madalamale, kuni saabub soojuslik tasakaal. Termodünaamika 1.seadus. (Energia jäävuse seadus rakendatuna soojusnähtustel).Gaas: Gaasile antud soojushulga arvelt muutub gaasi siseenergia ja gaas teeb tööd. Ideaalse gaasi töö A.(Välisjõudude töö A on võrdeline ja vastupidine).Paisumisel on gaasi töö positiivne.(Välisjõudude töö neg.) Kokkusurumisel on gaasi töö neg. ja välisjõudude töö pos. Siseenergia. Ideaalsel gaasil puudub siseenergial vastustikmõju energia.. Ideaalse gaasi siseenerga koosneb:Koostisosakeste kineetiliste energiate summadest. Ideaalse gaasi siseenergia sõltub ainult temperatuurist. 1) Adiabaatiline protsess: Toimub ilma soojusvahetuseta.Q=0. 2) Isohooriline protsess.Ruumala ei muutu, järelikult tööd ei tee. A=0,Q=U.3) Isotermiline protsess
Suletud süsteemis soojusülekande protsessis on soojema keha poolt ära antav soojushulk alati sama suur kui külmema poolt saadav ehk : Q1+Q2Q3 =0 11. Sõnasta termodünaamika I seadus Süsteemi siseenergia muutus on võrdne süsteemile antava soojushula Q ja süsteemi poolt välisjõudude ületamiseks tehtava töö A vahega. 12. Millistest füüsikalistest suurustest ja kuidas sõltub gaasi poolt isobaarilisel paisumisel tehtav töö? Gaasi temperatuur on võrdeline ruumala, seega gaasi temperatuuri suurenemisel (siseenergia suurenemisel) gaas paisub. Paisumisel teeb gaas aga tööd. Gaasile antav soojus jaguneb siseenergia suurenemise T ja töö V vahel. 13. Mis toimub gaasi ruumalaga siis kui gaas teeb tööd? Paisub 14. Mis toimub gaasi ruumalaga siis kui gaasiga tehakse tööd? Väheneb 15. Millistel tingimustel gaasi siseenergia kasvab?
Kuidas soojusmasin töötab: Soojusmasinas olev aine (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema temperatuuriga reservuaarist, teeb kasulikku tööd ning annab tagasi algolekusse minnes soojust välja. Lühidalt öeldes on soojusmasin seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Masina tööks vajalikku soojust võib saada kütuste põletamisel, päikese- või tuumaenergiast, vulkaanilistes piirkondades kasutatakse ka Maa-sisest (geotermaalset) soojust. Mehaaniline töö tehakse gaaside paisumisel; et aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku suruda. Kuidas seda teha nii, et masin töötaks stabiilselt ja ökonoomselt, on tänaseni üks tähtsamaid tehnoloogilisi probleeme. 95% tänapäeva energeetikast põhineb soojusmasinatel. Soojusmasina tööprintsiip Soojusmasina kasutegur Kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. Selle käigus võrreldakse kütuse põlemise käigus vabanenud soojust ja kasulikku tööd
jahuti Töötavale kehale, milleks on tavaliselt gaas, antakse soojendist soojushulk Q1. Gaas teeb paisudes mehaanilist tööd A. Pideva töö tegemiseks peab töötava keha olek taastuma teatava aja jooksul, milleks tuleb soojendist saadud soojushulgast anda osaQ2 jahutile. Jahu- tiks on ümbritsev keskkond. Tsükkli lõpuks on gaas jälle tavaolekus ja siseenergia muut 0 Termodünaamika esimese seaduse kohaselt on mehaaniline töö gaasi paisumisel A = Q1 Q2 Soojusmasina kasutegur on mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe, mida väljendatakse tihti protsentides Prantsuse teadlane Carnot näitas, et ideaalse soojusmasina kasutegur on: T1 ja T2 on soojendi ja jahuti absoluutsed temperatuurid ülekantavast soojushulgast saab seda rohkem mehaanilist tööd, mida suurem on temperatuuride vahe soojusülekandel Valem näitab, et ülekantavast soojushulgast saab seda
soojusülekande korral. Suletud süsteemis soojusülekande protsessis on soojema keha poolt ära antav soojushulk alati sama suur kui külmema poolt saadav ehk : Q 1+Q2Q3 =0 8. Sõnasta termodünaamika I seadus. Süsteemi siseenergia muutus on võrdne süsteemile antava soojushula Q ja süsteemi poolt välisjõudude ületamiseks tehtava töö A vahega. 9. Millistest füüsikalistest suurustest ja kuidas sõltub gaasi poolt isobaarilisel paisumisel tehtav töö? Süsteemi siseenergia muutus on võrdne süsteemile antava soojushula Q ja süsteemi poolt välisjõudude ületamiseks tehtava töö A vahega. 10.Mis toimub gaasi ruumalaga siis kui gaas teeb tööd? Paisub. 11.Mis toimub gaasi ruumalaga siis kui gaasiga tehakse tööd? Väheneb. 12.Millistel tingimustel gaasi siseenergia kasvab? Temale antakse soojusülekandel soojushulk ja teda surutakse kokku. 13.Millistel tingimustel gaasi siseenergia kahaneb?
Soojusnähtused autos TRIIN VAINO MY11 Mootori töötamine Kütuse põlemisel silindris eraldub soojusenergia Põlemisgaaside paisumisel silindris muudetakse soojusenergia mehaaniliseks energiaks Kolvi liikumine muudetakse ülekande mehhanismide abil auto rataste pöörlemiseks Salongi soojendus Mootori jahutusvedeliku soojusega soojendatakse õhku Mootori jahutusvedeliku soojusega soojendatakse õhku Selle tulemusena kabiini õhutemperatuur tõuseb. Miks lähevad klaasid uduseks? Õhus leiduv vesi kondenseerub klaasidel, mis halvendab nähtavust. Et klaasid oleksid puhtad peaks kabiini
Siseenergiat saab muuta soojusülekandega või tehes mehaanilist tööd. *Termodünaamika I ja II printsiip? I printsiip: siseenergia muut on võrdne kehale antud soojushulga ja väliste jõudude poolt tehtud töö summaga. II printsiip: soojus ei saa iseeneslikult minna külmemalt kehalt soojemale. *II printsiibi seos loodushoiuga. II printsiip määrab protsesside suuna. *Millest sõltub töö gaasi paisumisel? Valem+ülesanne. Töö gaasi paisumisel sõltub temperatuurist. Madalamal temperatuuril peab tegema vähem tööd(väiksem energiahulk). Valem: Akas=A1A2 *Iseloomusta isoprotsesse töö tegemise seisukohast. Isoprotsessid jagunevad isohoorseteks(rõhk ja temperatuur on võrdelises seoses), isobaarseteks(rõhk on konstantne) ja isotermilisteks(ruumala ja rõhu vahel on pöördvõrdeline seos). *Kirjelda soojusmasina tööpõhimõtet
Soojusnähtused autos. Auto mootori töötamine Kütuse põlemisel silindris eraldub soojusenergia Põlemisgaaside paisumisel silindris muudetakse soojusenergia mehaaniliseks energiaks Kolvi liikumine muudetakse ülekande mehhanismide abil auto rataste pöörlemiseks. Salongi soojendus Mootori jahutusvedeliku soojusega soojendatakse õhku Ventilaatori abil suunatakse soojendatud õhk kabiini Selle tulemusena kabiini õhutemperatuur tõuseb. Miks lähvad klaasid uduseks ? (: Õhus leiduv vesi kondenseerub klaasidel, mis halvendab nähtavust. Et klaasid oleksid puhtad peaks kabiini
punktis Celsiuse skaalasse. Referentspunktideks on madalatel temperatuuridel gaaside kolmikpunktid ja kõrgetel metallide sulamistemperatuurid. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks. Lihtsaima võimaluse temperatuuri kvantitatiivseks iseloomustamiseks annab mitmesuguste vedeliktermomeetrite kasutamine. Parema temperatuuriskaala annab gaasitermomeeter (põhineb gaasi paisumisel), sest reaalsed gaasid käituvad teatavatel tingimustel sarnaselt ideaalse gaasiga. Sellist absoluutset temperatuuriskaalat, kus vee kolmikpunkti temperatuur on defineeritud võrdseks 273,16 kraadiga, nimetatakse Kelvini skaalaks. Soojusülekandeks nimetatakse energiaülekannet ühelt kehalt teisele, ilma seejuures tööd tegemata. Soojusvahetus esineb erineva temperatuuriga kehade vahel. Soojus liigub alati soojemalt kehalt külmemale.
R konstant (8,31 J/K*mol) T temperatuur (K) 7) Kuidas leitakse tööd termodünaamikas? Mis on sise- ja välisjõudude töö, nende omavaheline seos? Töö leidmine gaasidel: A = p*V Sisejõud jõud, mis mõjuvad süsteemis kehade vahel. Välisjõud jõud, mis mõjuvad süsteemis kehadele väljastpoolt. Seos: kui suurenevad välisjõud, suurenevad ka sisejõud. 8) Millised väärtused on nende töödel gaasi paisumisel ja kokkusurumisel? Gaasi kokkusurumisel teevad rohkem tööd välisjõud, paisumisel sisejõud. 9) Kuidas on võimalik muuta gaasi siseenergiat? Soojushulga muutmisega kui süsteem teeb tööd välisjõudude vastu. 10) Sõnasta termodünaamika I seaduse sise- ja välisjõudude kadu. Valemid, tähised? Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu. Q = U + A
R – konstant (8,31 J/K*mol) T – temperatuur (K) 7) Kuidas leitakse tööd termodünaamikas? Mis on sise- ja välisjõudude töö, nende omavaheline seos? Töö leidmine gaasidel: A = p*ΔV Sisejõud – jõud, mis mõjuvad süsteemis kehade vahel. Välisjõud – jõud, mis mõjuvad süsteemis kehadele väljastpoolt. Seos: kui suurenevad välisjõud, suurenevad ka sisejõud. 8) Millised väärtused on nende töödel gaasi paisumisel ja kokkusurumisel? Gaasi kokkusurumisel teevad rohkem tööd välisjõud, paisumisel sisejõud. 9) Kuidas on võimalik muuta gaasi siseenergiat? Soojushulga muutmisega kui süsteem teeb tööd välisjõudude vastu. 10) Sõnasta termodünaamika I seaduse sise- ja välisjõudude kadu. Valemid, tähised? Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu. Q = ΔU + A
Teadaolevalt kestis Universumi teke kõigest umbes 3 minutit. Kuna galaktikad eemalduvad meist ja nende eemaldumise kiirus on võrdeline kaugusega, siis järeldub sellest, et universum paisub. See paisumine on kindlaks tehtud ja see toimub alates kõige varajasematest staadiumitest, millal aine temperatuur oli väga kõrge. Suure Paugu kosmoloogia kohaselt on Universumi paisumine kestnud lõpliku aja, kusjuures alguses olid tihedus ja rõhk ülisuured. Paisumisel ei ole paisumiskeset ega eelistatud suunda, sest kogu Universumit kirjeldav kõverruum paisub. Enamik uuemaid mudeleid ennustavad Universumi üha jätkuvat paisumist. Ent on ka seisukoht, mille kohaselt Universum lõpuks kollapseerub ehk langeb kokku iseenda raskuse all. Tõenäoliselt saadakse universumist täielikumalt aru alles siis, kui füüsikas luuakse teooria, mis ühendab üldrelatiivsusteooria kvantteooriaga. Nii tuleb paljusid seni saadud tulemusi pidada esialgseteks.
Protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses (ta on isoleeritud soojusisoloatsiooniga). st Q=0. TD seadus U= Q+A võtab kuju U= A. Adiabaatiline protsess peab toimuma väga kiiresti. kiiremini, kui väliskeskkonna soojuslik toime mõjutaks süsteemi. Kui U= A, siis gaasi temp langeb, sest välisjõud teevad gaadi adibaatiliel kokkusurumisel tööd siseenergia arvelt. p väheneb, Vsuureneb (gaad paisub) ja temp langeb. Gaasi rõhk alaneb adibaatilisel paisumisel kiiremini kui isotermilisel paisumisel. Soojushulk. Soojuse ülekanne- keha siseenergia muutmise protsess, mille puhul tööd ei tehta. See toimub kehade otsesel kokkupuutel, või ka siis kui kehad on üksteisest kaugemal. Kui keha saab soojust juurde, siis tema siseenergia suureneb ja vastupidi. Soojushulk- soojuse edasiandmise protsessis keha poolt saadud või antud energia mõõt. Ühik dzaul (J) (vahest calor-cal)
Temperatuur: Temperatuur on kindla keha või keskkonna omadus. Meteoroloogias määratakse mitmete objektide temperatuure: näiteks õhu temperatuuri, maapinna temperatuuri, lume temperatuuri. Niinimetatud vaikiva kokkuleppe kohaselt meteoroloogias, kui on jutt temperatuurist ilma midagi täpsustamata mõistetakse "temperatuur" all õhu temperatuuri. Temperatuuri mõõtmine: Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga. Parema temperatuuriskaala annabgaasitermomeeter (põhineb gaasi paisumisel), sest reaalsed gaasid käituvad teatavatel tingimustel sarnaselt perfektse gaasiga. Üks lihtsamaid teid absoluutse temperatuuriskaala defineerimiseks on soojusjõumasina kasuteguri kaudu. Sellisel viisil defineeritud absoluutne temperatuur osutub võrdseks gaasitermomeetri temperatuuriga. Erinevalt teistest temperatuuriskaaladest langeb absoluutse temperatuuriskaala nullpunktkokku selle temperatuuriga, kus aine sisemuses igasugune soojusliikumine lakkab (on 273,15 °C).
Maipõrnikas Maipõrnikad Maipõrnikad, taimekahjuritena tuntud mardikalised (põrniklased). Eestis on levinuim harilik maipõrnikas. Areng kestab kuni 5 aastat. Elulaadilt ja kahjustustelt sarnanevad maipõrnikaga juunipõrnikas ja aiapõrnikas. Lendleb mai lõpul ja juuni algul soojadel tuulevaiksetel õhtutel. Toitumine Tema menüüsse kuuluvad taimede maapealsed osad eelkõige noored võrsed, lehed ja õied. Lehtedesse tehakse suuri ebakorrapärased auke. Vastsed Maipõrnika vastne ehk konutõuk on valge tõuk, kes elab mullas 4-5 aastat. Esimesel suvel on tõuk 5-10 mm pikkune, neljandal või viiendal suvel juba 45-60 mm pikkune. Konutõugul on omapärane C- kujuliselt kõverdunud keha ja 3 paari rindmikjalgu. Aiapidajate jaoks on ta kahjur, kuna 3-4 aastased tõugud võivad taimede, nt maasikate juured täielikult ära süüa. Meeled Maipõrnikas ei näe hästi. Kuna ta on ööloom, orienteerub ta tundlate abil, mis on hästi arenenud ja sarnanevad väikese lehvi...
kiiruse võrrandis Nulljärku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus kui v = k, s.t kiirus ei sõltu reagentide kontsentratsioonidest. Esimest järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooniga. 5) Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. (entroopia) Entroopia kasvab: sulamisel, aurustumisel, T-i tõstmisel, gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne 1)Le Chatelier'i printsiip: kui keemilise tasakaalu korral muutub mingi osapoole kontsentratsioon, temperatuur, ruumala või (kogu)rõhk, siis keemilise reaktsiooni tasakaal on vastassuunaline selle teguri muutusele. 2)Reaktsiooni H ja S ei muutu oluliselt tempi muutudes, kuna temp mõjub nii lähteainete kui ka produktide vastavaid suurusi samas suunas. Reaktsiooni vabaenergia muutub temperatuuri muutudes aga märgatavalt ja võib isegi märki muuta.
kin.ja vastastikmõju e.pot.energia summa.(J) Q =cm ; =(t2-t1); t c=erisoojus(4200J/kg*C);cm=C t Seda saab muuta soojusvahetuse käigus:kui soojusvahetuse käigus anda kahele kehale mingi soojushulk,siis tema temp.tõuseb. Seetõttu suureneb ka keha siseenergia.Kui soojusvahetuse käigus keha annab ära mingi soojushulga,siis tema siseen.väheneb. ·Töö gaasi paisumisel Gaasidega võrreldes paisuvad vadelikud ja tahked ained suhteliselt vähe. Paisudes avaldavad nad küll väga suurt rõhku,mis võib aga masina konstruktsioonile isegi ohtlikuks osutuda.Pealegi on soojushulga kiire üleandmine vedelikule või tahkele ainele raskendatud. Kui gaasis saavutatakse see erinevate gaaside reageerimise teel(bensiiniaurude põlemine õhu juuresolekul),sis vedelike ja tahkete ainete korral pole võimalik sarnast protsessi rakendada
Nendeks on ruumala, rõhk ja temperatuur. Olekuvõrrand- võrrand mis väljendab temperatuuri, ruumala ja rõhu vahelist sõltuvust. m pV = RT p-rõhk (Pa), v-ruumala ( m 3 ), m-mass (kg), molaarmass M (kg/mol), R-gaasi universaal konstant, T-absoluutne temp (K) R- on arvuliselt tööga, mida teeb 1mol gaasi isobaarilisel paisumisel kui temperatuur tõuseb 1K võrra. Ainehulk- antud keha molekulide arvu ja 0,012kg süsiniku aatomite arvu suhe. N ν= ν −ainehulk , N-osakeste arv N a -6,02x 1023 mol−1 Na Molaarmass- 1 mooli ainemass M= m0 N A M- molaarmass ( kg/mol), m0 -1 molekuli mass ( kg ), NA - 23 −1 6,02x 10 mol Keha mass M=m0N = m0 ν NA = ν M m ν= M
Boyle´i Mariotte´i seadus - Jääval temp on antud gaasi koguse rõhk põõrdvõrdeline ruumalaga(isoprotsessis) Gay-Lussacy´i seadus Jääval rõhul on antud gaasi koguse ruumala võrdeline temperatuuriga (isobaarilises protsessis) Charlesi seadus Jääval ruumalal on antud gaasi koguse rõhk võrdeline temp´ga 11. Keha Siseenergiaks nim. Keha molekulide kineetilise ja potensiaalse energia summat mikrokäsitluses 12. Valem gaasi paisumisel: A=p V 13. Termodünaamika 1 seadus Süsteemi siseenergia muut Süsteemi üleminekul ühest olekust teise = välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga Q= U + A` Termodünaamika 2 seadus Osakesed paiknevad mingi korra järgi, st. ühe aine molekulid on anumas ühe oasas,teise aine molekulid aga teises osas 14. Soojusmasinateks nim masinaid,mis muundavad soojust(seega ka mingi keha siseenergiat) tööks 15. Soojusmasinate osad ja nende ülesanded: 16
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 24 OT Gaaside erisoojuste suhe Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu erisoojuste suhte määramine Clement'i Desormes'i riist , ajamõõtja Clement'i Desormesi meetodil Skeem Teoreetilised alused Ideaalse gaasi adiabaatilisel paisumisel on kehtiv Poissoni seadus. pV=const . Clemont'i-Desormes'I meetod võimadlab lihtsal viisil määrata cp ja cv suhet. Olgu P1 natuke suurem atmosfäärirõhust P2. Rõhkude vahet näitab vedelikmanomeeter 2. kui avada lühikeseks ajaks kraan ,siiis saab rõhk anumas võrdseks välisrõhuga P2 ja gaasi ruumala võrdseks v2-ga. Et rõhu võrdustemine välisrõhuga toimub anumas praktiliselt momentaanselt ,siis võib soojusvahetuse anumas ja väliskeskonna vahel lugeda võrdseks nulliga
Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab ele ktrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning kogunergia, mille lamp s oojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvit ab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. Q=U + A, Q-juurdeantav soojushulk, U-siseenergia muut A- välisjõudude vastu tehtav töö Töö gaasi paisumisel 1.isohooriline.kogu juurdeantav soojushulk läheb siseenergia suurendamiseks. Temp. Tõstmiseks. 2.isobaariline. absoluutne temp on võrdeline ruumalaga.Juurdeantav soojushulk jaguneb paisumi se töö A=pv ja siseenergia muudu U vahel. U ja A vahel on sõltuvus ja Q ja U vahel on sõltuvus. 3.isotermilne (T=O)siseen. sõltub t-st, siis T korral ei muutu siseenergia. Q=A. ISETERMILISEL protsessil läheb kogu juurdeantav soojushulk paisumistööks.Ka
Väntmehhanism Väntmehhanismi ülesanne Väntmehhanismi ülesandeks on vastu võtta gaaside paisumisel tekkiv rõhk ja muuta kolvi edasi-tagasi liikumine väntvõlli pöörlevaks liikumiseks Väntmehhanism koosneb ... Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mootoriplokk Väntvõll Väntvõlli laagrid Keps Kepsu laagrid Kolb Kolvi rõngad Kolvi sõrmed
20. Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta ? Soojusülekandega või tehes mehaanilist tööd 21. Termodünaamika I ja II printsiip ? II printsiibi seos loodushoiuga ? I Printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemisiseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. II Printsiip määrab protsesside suuna: üks võimalikest sõnastustest: soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale kehale. 22. Millest sõltub töö gaasi paisumisel ? v + ü !! Temperatuurist. Madalamal t-l peab vähem tööd tegema, väiksema energiahulgaga, sellest tulebki nö kasulik töö. Akas= A1-A2 23. Iseloom isoprotsesse töö tegemise seisukohast. Isobaarne protsess- tegemist on protsessiga, mille puhul jääb rõhk konstantseks. Temp ja ruumala on võrdelises seoses, mida suurem on temp, seda suurem on ruumala. Üks suureneb nii arv kordi, suureneb teine sama palju.
Üldine keemia. Näidisküsimused. Termodünaamika 1. Miks gaas paisumisel jahtub (kuidas muutub isoleeritud süsteemi paisumisel tema siseenergia)? Gaas teeb paisumisel tööd välisrõhu vastu, mistõttu tema siseenergia väheneb. Siseenergia muut U = 0 ehk isoleeritud süsteemis siseenergia on jääv ei muutu. 2. Miks sulamisprotsessis H U, kuid aurustumisprotsessis on nad erinevad? H U ainult juhul, kui meil on konstantse ruumalaga süsteem. 3. Milline on H märk järgmistes protsessides? Miks? a) Fe(t) + S(t) FeS(t), |eksoterm. reakts. H<0
Kui uurime näiteks erinevate gaaside segunemist või vedeliku aurustumist, jääb makrokäsitlus ebapiisavaks. Nende ja paljude eiste probleemide puhul lähtutakse aine molekulaarsest ehitusest. Sellist käsitlust nimetatakse mikrokäsitluseks. Isoprotsessid: 1) Isohooriline protsess (V=const) Q= U + A; A = p V; V = 0 => A=0=> Q= U: Kogu juurdeantav energia läheb siseenergia suurendamiseks. 2) Isobaariline protsess (p=const); A=p V=> Q= U + p V: Juurdeantav soojushulk jaguneb paisumisel tehtava töö ja siseenergia muudu vahel. 3) Isotermiline protsess (T=const) T=0; U ~ T = U=0; Q= U+A => Q=A: Kogu juurdeantav energia läheb tööks. See on soodsaim võimalus, paraku tehniliselt võimatu lahendada. Reaalselt on järjepidevalt võimalik soojust tööks muundada vaid tsüklilisel protsessil. Soojusmasina kasutegur: Näitab kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. =(Q - Q')/Q ; =(T-T')/T. Entroopia: * Entroopia on suurus, mis iseloomustab energia kvaliteedi
paisumine. Et väiksem rõhk antud ruumala juures tähendab madalamat temperatuuri, tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada, pärast kokkusurumist aga soojendada. Selleks kasutatakse soojusmasinat. Üks näide soojusmasinatest on aurumasin. Tänapäeval elektrijaamades kasutatavates aurumasinates soojendatakse vedelas olekus vesi mitmesaja atmosfääri suuruse rõhu all, kuni see umbes 500'C juures aurustub. Paisumisel surub veeaur vastu turbiini labasid, tehes tööd ning väljub siis palju madalamal temperatuuril. Seejärel jahutatakse veeauru veelgi (võetakse soojust ära), millega viiakse ta tagasi algolekusse. Kondenseerunud vesi pumbatakse tagasi boilerisse ning tsükkel algab jälle otsast peale. Linda Lapp Termodünaamika II seadus 11.c klass Essee ,,Termodünaamika II printsiip" Joonis Aurumasin
Ta õhu- ja heitgaaside segu temperatuur täiteprotsessi lõppus, (K) Tg jääkgaaside temperatuur, (K) Tc õhutemperatuur komprimeerimis protsessi lõppus, (K) Tz maksimaalne põlemis temperatuur, (K) Tb temperatuur paisumis protsessi lõppus, (K) Tt keskmine väljalaskegaaside temperatuur enne turbiini, (K) k rõhutõuse aste kompressoris nk polütroopi näitaja kompressoris n1 polütroopi näitaja komprimeerimisel n2 polütroopi näitaja paisumisel t tegelik täitetegur i indikaator kasutegur e efektiivne kasutegur m mehaaniline kasutegur surveaste eelpaisumis aste järelpaisumis aste z soojus kasutamise tegur s ülelaadimirõhu tihedus, (kg/m3) g jääkgaaside tegur rõhutõuse aste liigõhu tegur o teoreetiline molekulaarse muutuse tegur z tegelik molekulaarse muutuse tegur suhteline õhuniiskus (%) d õhuniiskus, (%) o 1 kilomooli õhumass a läbipuhe tegur
Soojus on aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätkenud energia. Aineosakeste kineetiliste energiate summa. Erisoojus on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Gaasi kogu siseenergia muutub tehtud töö ja saadud soojushulga arvelt. Valem: U = A + Q. Kui tööd teeb gaas ise või toimub jahtumine, siis on mõlemad suurused negatiivsed, sest gaasi energia väheneb. Gaas teeb tööd paisumisel, ehk siis, kui muutub tema ruumala. Gaasi tööd saab arvutada valemist: A = pV, kus p - gaasi rõhk ja V - ruumala muutus. PILET9 1.Mis on ideaalne gaas? Ideaalne gaas- tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus a) molekulid loetakse punktmassideks, b) molekulide põrgetel seinaga nende kiiruste väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruste suund. c) Molekulide vahelist vastastikmõju ei arvestata. 2.Gaasi olekuvõrrand. pV=m/M*(R*T) p-rõhk (Pa), V-ruumala(m3), m-gaasi mass(kg) M-molaarmass
pV = RT M isotermiline protsess p1V1 = p 2V2 (T = const) isobariline protsess V1 T (P = const) = 1 V2 T2 isohooriline protsess p1 T1 (V = const) = p2 T2 gaasi töö paisumisel A = pV J (dzaul) töö A = Fs J (dzaul) töö A = Nt J (dzaul) töö A = UIt J (dzaul) töö A = qU J (dzaul) võimsus A W (vatt) N = t võimsus N = UI W (vatt)
13. Soojusmasin – masin, mis muudab keha siseenergia mehaaniliseks energiaks, koosneb alati soojendist, töötavast kehast ning jahutist(soojusmasin võtab soojendilt soojushulga Q2, teeb mehaanilist tööd A ja annab jahutile soojushulga Q2) 14. Jahuti – võtab ära soojushulga Q2, mis eraldub kokkusurumisel, jahutiks on tavaliselt väliskeskkond 15. Soojendi - annab soojushulga Q1, mida kasutatakse gaasi paisumisel, tavaliselt küttesegu vms 16. 4 takti mootor – töötakt; väljalasketakt, sisselasketakt ja survetakt 17. Kasutegur – mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe 18. Termodünaamika II seadus – soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale 19. Entroopia – Suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam entroopia. 20. Tagurpidi soojusmasin – vastupidine protsess soojusmasinale(soojusmasin võtab
Tsükliline protsess on ainus võimalus kestvaks soojuse muutmiseks tööks ning selle puhul tuleb paisuvat gaasi vahepeal ka jahutada ja kokku suruda. Soojusmasin ei saa töötada ühel kindlal temperatuuril. Kui suruda gaasi kokku paisumisest madalamal temperatuuril, kulub kokkusurumiseks vähem tööd, kui gaas seda paisudes teeb. Jahutiks nimetatakse keha või süsteemi, millele saab ära anda gaasi kokkusurumisel soojushulga. Soojendi annab soojushulga, mida kasutatakse gaasi paisumisel. Efektiivsus tähendab seda, kui palju saadakse kasu võrreldes kulutustega. Soojusmasina kasutegur on protsentides väljendatud arv, mis näitab, kui suure osa moodustab masina kasulik töö kütuse täielikul põlemisel vabanenud soojushulgast (ei saa suurendada üle 90%). Looduses pole kõik protsessid määratud vaid energia jäävuse seadusega. Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. Suletud süsteem püüab korrastatud olekust üle minna mittekorrastatud olekusse
1.Fgaaside olekut kirjeldavat füüsika osa nimetatakse tavaliselt termodünaamikaks. Rõhu muutus sõltub temperatuurist. Konstantsel temperatuuril on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus. 2.Gaas koosneb molekulidest, nad on kergesti kokkusurutavad ja neil puudub kindel kuju ning ruumala. Ülekandenähtused gaasides toimuvad tänu soojusliikumisele ja molekulivahelistele põrgetele. 3. Silmaga vaadates näeme, et veepiisk on ümmargune, atmosfäris langeva tilga kuju on aga kas kerakujuline või siis kergelt deformeerunud. Õhutakistuse mõjul püüab tilk omandada kuju, mille puhul oleks õhutakistus minimaalne. Pindpidevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. 4. Kõige lihtsam ja ilmekam viis tilkade saamiseks ongi lasta vedelikul aeglaselt välja voolata vertikaalse toru alumisest otsast. Kui vedeliku pealevool on piisavalt aeglane, on hästi näha, kuidas veepind hakkab tasapisi allapoole kumerduma. P...
Pannes generaatori rootori elektri saamiseks pöörlema, muudame mehaanilise töö elektrienergiaks. Enamikul sõiduautodel ning väiksematel veoautodel on 4-taktiline bensiinimootor. Selle mootori põhimõtted töötati välja juba poolteist sajandit tagasi ning need on suuresti samad ka tänapäeval. Bensiinimootori töö (joonis 1.32.) põhineb silindris elektrisädemega süüdatud küttesegu (bensiini ja õhu segu) paisumisel. Paisuv gaas paneb kolvi silindris liikuma ja see muudetakse kepsu abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Mootori jõuülekanne paneb rattad pöörlema ja auto kulgevalt liikuma. Gaasiline küttesegu, mis silindri sees põleb ja paisub, valmistatakse eelnevalt ette (näiteks karburaatoris). Joonisel 1.33. on toodud silindris oleva gaasi rõhu sõltuvus ruumalast ja mootori kolvi asendid nelja erineva takti jooksul.
otsast);konvektsioon(soojus kandub edasi aine ümberpaigutumise tõttu, toimub vedelikes ja gaasides nt soojad hoovused määravad õhutemperatuure);soojuskiirgus(soojus kandub kiirgusena edasi nt päike soojendab läbi aknaklaasi)Soojushulk (Q)- f.s., mis mõõdab soojusülekandes ühelt kehalt teisele kandunud energiat. Ühik dzaul(J).Termodünaamika I printsiip: Gaasile antav soojushulk on võrdne siseenergia juurdekasvu ning paisumisel tehtava töö summaga. Soojusmasinate tööpõhimõte:seade,mis muundab soojust tööks. Võtab kuumalt kehalt(soojendilt) soojushulga, muundab osa sellest mehaaniliseks tööks ning annab ülejäänud osa ära külmemale kehale(jahutile). Nt:sisepõlemismootor,aurumootor,aurumasin,gaasiturbiini mootor,diiselmootor Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt süsteemilt soojemale, ilma et sellega ei kaasneks teisi muutusi nendes süsteemides või ümbritsevates kehades.
Külm gaas läheb külmkapis ringlema. Külmkapi sisemus on nüüd soojem kui tore (kus sees külm gaas). Sama gaas pressitakse kompressoris kokku (jälle 90 kraadi juures) ja läheb uuesti ringlema. Sisekeskkonnast võetakse energiat ja antakse kuhugile ära. 18.Sisepõlemismootori tööpõhimõte + graafikud + etappide kirjeldused Bensiinimootori töö põhineb silindris elektrisädemega süüdatud küttesegu (bensiini ja õhu segu) paisumisel. Paisuv gaas paneb kolvi silindris liikuma ja see muudetakse kepsu abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Mootori jõuülekanne paneb rattad pöörlema ja auto kulgevalt liikuma. Sisselasketakt AB: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning bensiini ja õhu segu imetakse silindrisse. Survetakt BC: klapid on suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel.
Muutub ju kolvi peal oleva ruumi suurus pidevalt väiksemaks, kui kolb liigub Ü.S.S poole ja vastupidi. Diiselmootoris kokkusurutud õhk peab kuumenema kütuse süttimis temperatuurini. Mootori ehitus Sisepõlemis mootor koosneb 2 mehhanismist ja neljast süsteemist. Mehhanismideks on vänt mehhanism ja gaasijaotus mehhanism. Süsteemideks on toitesüsteem, süütesüsteem, õlitussüsteem, jahutussüsteem. Vänt mehhanism väntmehhanismiks on vastuvõtta gaaside paisumisel tekkiv rõhk ja muuta kolvi edasi tagasi liikumine väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Vänt mehhanism koosneb mootoriblokk, blokikaas, karter, kolvid, kepsud, väntvõll koos laagritega, rõngad, hooratas, kolvi sõrm, kepsu laagrid. Gaasijaotus mehhanism selle ülesandeks on teostada mootori silindrites gaasivahetus st, et gaasijaotus mehhanism peab õigeaegselt avama klapid millle kaudu silindrid täidetakse värkse
p1/p2=V2/V1 selle protsessi käigus ei muutu keha temperatuur, järelikult ei muutu ka keha siseenergia ja gaas saab tööd teha kogu talle antud soojushulga arvel (A=Q) Isobaarne protsess - ei muutu rõhk ja ideaalse ruumala on võrdeline absoluutse to V1/V2=T1/T2 selle protsessi käigus ei muutu rõhk seega peavad ruumala ja temperatuur teineteisega võrdeliselt muutuma ehk soojuhulk jaguneb gaasi paisumise töö ja siseenergia suurenemise vahel (Q=ΔU+A) Gaasi paisumisel sõltub töö: A=pΔV Isohoorne protsess - ei muutu ruumala ja ideaalse gaasi rõhk on võrdeline absoluutse to p1/p2=T1/T2 - selle protsessi käigus tööd ei tehta (A=0) 42 Mikroparameetrid - füüsikalised suurused, mille abil kirjeldatakse ainet molekuli tasandil (molekulmass mo= M (molaarmass)/ NA (avagadro arv = 6,02*10-23) (molekulmass, kiirus, konsentratsioon (n) ) makroparameetrid - füüsikaline suurus, mis iseloomustab kogu keha tervikuna (mass,
poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. A=- U ;Q= U +A Siseenergiaon molekulide soojusliikumise e.kin.ja vastastikmõju e.pot.energia summa.(J) Q=cm t ; t =(t2-t1); c=erisoojus(4200J/kg*C);cm=C Seda saab muuta soojusvahetuse käigus:kui soojusvahetuse käigus anda kahele kehale mingi soojushulk,siis tema temp.tõuseb. Seetõttu suureneb ka keha siseenergia.Kui soojusvahetuse käigus keha annab ära mingi soojushulga,siis tema siseen.väheneb.Töö gaasi paisumisel: Gaasidega võrreldes paisuvad vadelikud ja tahked ained suhteliselt vähe.Paisudes avaldavad nad küll väga suurt rõhku,mis võib aga masina konstruktsioonile isegi ohtlikuks osutuda.Pealegi on soojushulga kiire üleandmine vedelikule või tahkele ainele raskendatud.Kui gaasis saavutatakse see erinevate gaaside reageerimise teel(bensiiniaurude põlemine õhu juuresolekul),sis vedelike ja tahkete ainete korral pole võimalik sarnast protsessi rakendada
tasapinnale 3. Akna kinnitusklambrid asetsevad akna välisnurgast ca 200 mm kaugusel, kusjuures kahe klambri vahe peab olema <-700mm. 4. Kinnitusklambritega fikseeritakse aken vertikaaltasapinnas 5. Akna asetsemisel avas lähtutakse esmalt loodimisest ja järgmisena aknaava mõõtudest ja kujust. 6. Sõltuvalt kasutatavast vahust, soojustusvuugi mõõdust ja akna konstruktsioonist asetada lisatoed vältimaks aknalengi deformeerumist vahu paisumisel. 7. Aknaava ja lengi vahelise vuugi täitmine soojustusvahuga (Soudal, Penoflex, jms.) 8. Esmase konsultatsiooni andmine kliendile: a) akent võib avada 24h peale paigaldust b) kandvaid klotse ei tohi eemaldada Akna kinnitamine toimub spetsiaalsete kronsteinidega või kruvide (tüüblitega). Soojustamiseks kasutatakse polüuretaanvahtusid (nt. Soudal, Penoflex). Tihendamiseks seestpoolt silikoon või vastavad montaazhilindid, väljastpoolt isepaisuvad tihendid või montaazhilindid
Temperatuuri saab mõõta Celsiustes või Kelvinites. 19. Absoluutne nulltemperatuur. Seos Celsiuse ja Kelvini temperatuuri vahel. Absoluutne null = -273oC. Seos Celsiuse ja Kevinite vahel: T = t + 273K 20. Isoprotsessid. Isobaarne – rõhk konstantne; temp. ja ruumala on võrdelises seoses. p = T/V Isokoorne – ruumala konstantne; temp. ja rõhk on võrdelises seoses. V = T/p Isotermne – temp. konstantne – ruumala ja rõhk on pöördvõrdelises seoses. T = pV 21. Töö gaasi paisumisel. Sõltub temperatuurist. Madalamal temperatuuril peab vähem (väiksema energiahulgaga) tööd tegema, sellest tuleb „kasulik töö“. Avaldub kujul A = p m V.Ideaalse gaasi võrrandist A= ∙ RT M 22. Soojusmasina tööpõhimõte ja kasutegur. Masinat saab iseloomustada kasuteguri järgi. Ideaalse masina korral kasutatakse kirjeldamiseks temperatuuri
Keha või ainekoguse (TD süsteemi) siseenergia U saame, lahutades koguenergiast süsteemi kui terviku mehaanilise energia. U = Ekogu - Emeh . Aine siseenergia on tema osakeste summaarne energia nende vastastikusel liikumisel ja mõjustusel. Ideaalgaasi siseenergia on võrdeline tema temperatuuriga: U = c T, kus c on konstant. Termodünaamika I printsiip : aine mingile kogusele antud soojushulk Q (või: olemasoleva soojushulga Q muutus Q ) põhjustab siseenergia kasvu U ja võimaldab paisumisel teha tööd A . Q = U + A . TD I printsiip on oma olemuselt energia jäävuse seadus. Ta väidab näiteks, et kui me soojust juurde ei anna (adiabaatiline protsess, Q = 0), siis on töö tegemine võimalik vaid siseenergia kahanemise arvelt. Töö tegemiseks peab kulutama energiat (kas soojust või siseenergiat). Seetõttu ei ole võimalik perpetuum mobile soojusmasin, mis teeks igavesti tööd, ilma, et energiat juurde enam saaks
hääl. Mida kõrgem on rõhk seda kiirem on hääl. 11. Erisoojus cp keha soojusmahtuvus jääval rõhul gaasi soojendamisel hoitakse rõhk const. J/ (kg*K) Erisoojus cv keha soojusmahtuvus jääval ruumalal gaasi soojendamisel ei lasta sel paisuda J/(kg*K) Aine moolsoojus on ühe mooli selle aine soojusmahtuvus. Gaasi moolsoojus isobaarilisel protsessil Cp on suurem moolsoojusest isokoorilisel protsessil CV , sest isobaarilise protsessi käigus tuleb gaasi paisumisel teha tööd. Moolsoojus Cp ühe kilomooli aine soojusmahtuvus jääval rõhul gaasi soojendamisel hoitakse rõhk const. J/(kmol*K) Moolsoojus Cv ühe kilomooli aine soojusmahtuvus jääval ruumalal gaasi soojendamisel ei lasta sel paisuda. J/(kmol*K)
Celsius t = °C 273 11. kuidas on seotud osakses liikumise kiiruse ja kineetilise energiaga Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda suurem on kineetiline energia. 12. Siseenergia? Keha siseenergia on võrdne molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summaga. Q = Cm(t - t) 13. Ideaalne gaas? + võrrand? Ideaalses gaasis on molekulid punktmassid, molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed, molekulide vahel pole vastastikmõju. PV = m/M×RT 14. millest sõltub töö gaasi paisumisel? Rõhust ja ruumala muutusest A=pV 15. isoprotsessid? Isoprotsess on protsess mille käigus üks olekuparameetritest ei muutu. Isotermiline toimub jääval temperatuuril, gaasi rõhk ja ruumala on pöördvõrdelises sõltuvuses (pV = const) Isohooriline toimub jääval ruumalal, gaasi rõhk ja temp on vastavas sõltuvuses (p/T = const) Isobaariline toimub jääval rõhul, gaasi ruumala ja temp on võrdelises sõltuvuses (V/T = const) 16. Termodünaamika esimene ja teine printsiip
Dünamomeeter näitab siis jõudu, millega keha veetakse (veojõudu) see on ühtlase liikumise korral võrdne hõõrdejõuga keha ja pinna vahel. 2. . Soojusmasinate töö põhimõte Lühidalt öeldes on soojusmasin seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Masina tööks vajalikku soojust võib saada kütuste põletamisel, päikese- või tuumaenergiast, vulkaanilistes piirkondades kasutatakse ka Maa-sisest (geotermaalset) soojust. Mehaaniline töö tehakse gaaside paisumisel; et aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku suruda 3. Alalisvoolu töö ja võimsus Alalisvool on üks kahest elektrivoolu (ehk laengukandjate suunatud liikumise) tüübist. See on niisugune alalisvool, mille suund ja tugevus on ajas muutumatud: I=const Alalisvoolu töö kus A alalisvoolu poolt tehtav töö (J), I voolutugevus (A), pinge (V), t ajavahemik mille jooksul tööd tehakse (s) Joule-Lenzi seadus Joule-Lenz'i seadus
välja ainsast, väga väikesest, kuid lõpmata tihedast moodustisest. See erakordselt tuline punkt sisaldas kogu materjali, mida oli vaja praegu nähtavatee planeetide, tähtede ja galaktikate tekkimiseks ning plahvatas siis kõigis suundades laiali. Universumi paisumine *Kuna galaktikad eemalduvad meist ja eemaldumise kiirus on võrdeline kaugusega, siis tähendab see, et universum paisub. *Suure paugu kosmoloogia kohaselt on Universumi paisumine kestnud lõpliku aja. *Paisumisel pole paisumiskeset ega eelistatud suunda, sest kogu Universumit kirjeldav kõverruum paisub. *Enamik uuemaid mudeleid ennustavad Universumi üha jätkuvat paisumist. Ent on ka seisukoht, mille järgi Universum lõpuks langeb kokku iseenda raskuse all. Ilmselt saadakse universumist täielikumalt aru alles kui Päikesesüsteem -Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest - Päikesesüsteem on üks tohutu suurte tähtede ja planeetide
Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 24 OT allkiri: GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE Töö eesmärk Töövahendid Õhu erisoojuste suhte Clement´i-Desormes´i riist, määramine Clement´i- ajamõõtja. Desormes´i [klemani-dezormi] meetodil. Töö teoreetilised alused Ideaalse gaasi adiabaatilisel paisumisel on kehtiv Poissioni [puasoni] seadus pV = const , cp kus p on gaasi rõhk, V - ruumala ja = - gaasi erisoojuste (või moolsoojuste) cv suhe ( Cp - gaasi erisoojus jääval rõhul ja Cv - gaasi erisoojus jääval ruumalal). Clement´i- Desormes´i meetod võimaldab lihtsal viisil määrata Cp ja Cv suhet.
annaabi.ee 
